Ala kirjeldus:

Elbu V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme küla ja Pärnu linnas Saari küla territooriumil.

Elbu V mäeeraldis on uus tootmisala, mille kuivendusvõrk tuleb rajada. Elbu V turbatootmisala kuivendusvesi on planeeritud juhtida Ridaplepa ojja. Vee juhtimiseks Ridalepa ojja rajatakse uus kraavilõik mäeeraldise edelanurgast kuni Ridalepa ojani. Ridalepa oja on enne Audru jõkke suubumist 8,08 km pikkusel lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS 6112300020000/001). Põllumajandus- ja Toidametiga on kooskõlastatud Elbu V turbatootmisala kuivendusvee juhtimine Ridalepa ojja.

Elbu V turbatootmisalast vahetult lõunas asub AS i Nurme Turvas Elbu IV turbatootmisala (KMIN-033) ja ~2 km kaugusel lõunas asub OÜ ASB Greenworld Eesti Nurme turbatootmisala (KMIN-127) ja Nurme III turbatootmisala (L.MK/333334) ning ~600 m kaugusel loodes paikneb AS-i Tootsi Turvas Lavassaare ja Elbu turbatootmisala (KMIN-070) lahustükk Siunina.

Elbu V mäeeraldisest ~2,4 km kaugusel läänes kulgeb Ridalepa-Lavassaare kõrvalmaantee nr 19119 ning ~3,8 km kaugusel idas Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4. Elbu V turbaraba teenindustee on planeeritud rajada mäeeraldisest itta ning mahasõit Tallinn-Pärnu Ikla põhimaanteele nr 4.

Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~2,1 km kaugusele edelasse Saari külla.

Elbu V turbatootmisala kattub projekteeritava Lavassaare looduskaitsealaga. Elbu V turbatootmisalal ja selle ümbruses paikneb mitmeid I, II ja III kategooria kaitsealuste linnuliikide leiukohti.

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus:

Elbu V mäeeraldis paikneb Lääne-Eesti madaliku lõunaserval jääjärvelisel tasandikul. Soosetted on tekkinud veekogude kinnikasvamise tulemusel.

Elbu V turbatootmisala jääb Jaagarahu lademe avamusalale, kus aluspõhja pealispinna absoluutkõrgus paikneb keskmiselt 5 m allpool merepinda. Jaagarahu lade on kaetud kuni 10 m paksuse jääjärve setete kihiga. Setetest on esindatud moreen, mida katavad viirsavid, liivssavid ja saviliivad. Lamami granulumeetrile koostis on Elbu V turbatootmisala territoriaalses levikus ühesugune. Setted sisaldavad keskmiselt 19% peentet liiva (fraktsioonid 0,1 - 0,063 ja 0,063 - 0,05 mm) ning 78% savi- ja tolmuosakesi (läbimõõt alla 0,05 mm). Ülejäänud fraktsioonide osakaal on väike.

Jääjärvelisi setteid katab vähe- ja hästilagunenud turbalasund, mille keskmine paksus tootmisalal on 8,9 m ja maksimaalne 10,1 m. Vähelagunenud turba lasundi keskmine paksus on 3,6 m ning suurim paksus ulatub kuni 6,0 m. Vähelagunenud turba lasund koosneb peamiselt sfagnumiturbast ja villpea-sfagnumiturbast. Hästilagunenud turba keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 5,2 m ning see on esindatud nii rabaturbaga kui ka siirdesoo- ja madalsooturbaga.

Lavassaare turbamaardla idaosas on võimalik hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldada ülemiste veekihtidena Siluri ja Kvaternaari veekompleksi. Siluri veekompleks on seotud Jaagarahu lademega ning Kvaternaari veekompleks liustiku-, mere-, järve ja jääjärvesetega. Täindavalt on võimalik eraldada ka kõige ülemise sooetete vabapinnalist pinnaseveekihi . Ümbruskonna peamiseks tarbe- ja joogivee allikaks on Siluri veekompleks, kus kaevude deebit on 1 - 5 l/s. Liustikusetete veekiht on seotu moreenis korrapäratult levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsetega. Tehtud uuringute andmetel on moreeni filtratsioonimoodul 0,02 - 0,17 m/ööp.

Turbalasundi kuivendamise tulemusena mõjutatakse eelkõige ülemist soosetete veekihti. Tootmisala turbalasundi kuivendamise võimalused on head. Turbalasundit on võimalik peaaegu kogu selle ulatuses isevoolselet kuivendada kasutades kuivendusvete eesvooluna alast vahetult läänes asuvat Ridalepa oja. Ridalepa oja voolusäng on piirkonna varasemate kuivendustööde käigus süvendatud ja laiendatud, mille tõttu ei ole tegemist enam loodusliku oja voolusängiga.

Vee erikasutuse kirjeldus:

Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Lavassaare turbamaardlas asuva Elbu V turbatootmisala kuievndamine ja liigse vee juhtimine suublaks olevasse vooluveekogusse. Elbu V turbatootmisalal on planeeritud 1 väljalask.

Elbu V turbatootmisalalt ärajuhitava sademevee koguse leidmiseks korrutame turbatootmisala valgala (valgalade paiknemine vt vee erikasutuse plaanil) pindala sellele langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on maha võetud aurumise osakaal. Pärnu-Sauga meteoroloogiajaama andmetel oli aastatel 1981 – 2010 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 746 mm. Elbu V väljalaskmesse juhitakse vesi 331,85 ha suurusel valgalat. Aurumine on keskmiselt 450 mm/aastas.

Elbu V väljalask = 3 318 500 m² x 0,296 m/a = ~982 tuh m³/a

Suublasse juhitava vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta väljalaskmetesse juhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane tootmisalalt ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju:

Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.

Heljumi setitamiseks tuleb rajada settebasseinid, kus keskmine voolukiirus on alla 1 cm/s, et tagada heljumi välja settimine. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

Seire:

Keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtuse1” § 7 lõike 2 kohaselt kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele sademeveele esitatud piirmäärad ehk turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi ja naftasaaduste sisaldused). Lõike 7 alusel on sademeveele loaga kohustuslik määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lõike 8 alusel on turbatootmisalalt ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata lisaks määruse nr 61 § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldusete piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Nimetatud näitajaid seiratakse väljalasus üks kord poolaastas (II ja III kvartalis).

Veeproove tuleb võtta vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019. a määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Proovivõtja peab olema atesteeritud ja analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris.