Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121795
Taotlus T-KL/1015076

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1015076
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
OÜ Hiiu Turvas
Kontaktisik
Kristjan Kuuse
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Keskkonnaloa muutmistaotlusega soovitakse olemasolevale keskkonnaloale (luba nr KL-508016) liita juurde vee erikasutuse osa. Vastavalt veeseaduse § 187 lg 9 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Turba tootmiseks on vajalik mäeeraldise kuivendamine. Tootmisala kuivendamine ja vee juhtimine eesvoolu (Ridalepa oja) toimub lahtise kraavitusega (koguja- ja väljakukraavid). Väljaku- ja kogujakraavid rajatkse vastavalt kaevandamise ja kuivendamise projektile. Kogujakraavidele, vahetult enne tootmisalalt väljavoolu, rajatkse nõuetekohased settebasseinid vee puhastamiseks heljumist.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.

Veevarustuseks kasutatavate põhjaveekihtide veetaset ja kvaliteeti kavandatava tegevusega ei mõjutata.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Elbu V turbatootmisala
Aadress
Nurme küla, Tori vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood
5468
Katastritunnus(ed)
80901:001:0982, 62401:001:2062
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6484727, Y: 525859
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
30 aastat
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ala kirjeldus:

Elbu V turbatootmisala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Nurme küla ja Pärnu linnas Saari küla territooriumil.

Elbu V mäeeraldis on uus tootmisala, mille kuivendusvõrk tuleb rajada. Elbu V turbatootmisala kuivendusvesi on planeeritud juhtida Ridaplepa ojja. Vee juhtimiseks Ridalepa ojja rajatakse uus kraavilõik mäeeraldise edelanurgast kuni Ridalepa ojani. Ridalepa oja on enne Audru jõkke suubumist 8,08 km pikkusel lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS 6112300020000/001). Põllumajandus- ja Toidametiga on kooskõlastatud Elbu V turbatootmisala kuivendusvee juhtimine Ridalepa ojja.

Elbu V turbatootmisalast vahetult lõunas asub AS i Nurme Turvas Elbu IV turbatootmisala (KMIN-033) ja ~2 km kaugusel lõunas asub OÜ ASB Greenworld Eesti Nurme turbatootmisala (KMIN-127) ja Nurme III turbatootmisala (L.MK/333334) ning ~600 m kaugusel loodes paikneb AS-i Tootsi Turvas Lavassaare ja Elbu turbatootmisala (KMIN-070) lahustükk Siunina.

Elbu V mäeeraldisest ~2,4 km kaugusel läänes kulgeb Ridalepa-Lavassaare kõrvalmaantee nr 19119 ning ~3,8 km kaugusel idas Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4. Elbu V turbaraba teenindustee on planeeritud rajada mäeeraldisest itta ning mahasõit Tallinn-Pärnu Ikla põhimaanteele nr 4.

Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~2,1 km kaugusele edelasse Saari külla.

Elbu V turbatootmisala kattub projekteeritava Lavassaare looduskaitsealaga. Elbu V turbatootmisalal ja selle ümbruses paikneb mitmeid I, II ja III kategooria kaitsealuste linnuliikide leiukohti.

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus:

Elbu V mäeeraldis paikneb Lääne-Eesti madaliku lõunaserval jääjärvelisel tasandikul. Soosetted on tekkinud veekogude kinnikasvamise tulemusel.

Elbu V turbatootmisala jääb Jaagarahu lademe avamusalale, kus aluspõhja pealispinna absoluutkõrgus paikneb keskmiselt 5 m allpool merepinda. Jaagarahu lade on kaetud kuni 10 m paksuse jääjärve setete kihiga. Setetest on esindatud moreen, mida katavad viirsavid, liivssavid ja saviliivad. Lamami granulumeetrile koostis on Elbu V turbatootmisala territoriaalses levikus ühesugune. Setted sisaldavad keskmiselt 19% peentet liiva (fraktsioonid 0,1 - 0,063 ja 0,063 - 0,05 mm) ning 78% savi- ja tolmuosakesi (läbimõõt alla 0,05 mm). Ülejäänud fraktsioonide osakaal on väike.

Jääjärvelisi setteid katab vähe- ja hästilagunenud turbalasund, mille keskmine paksus tootmisalal on 8,9 m ja maksimaalne 10,1 m. Vähelagunenud turba lasundi keskmine paksus on 3,6 m ning suurim paksus ulatub kuni 6,0 m. Vähelagunenud turba lasund koosneb peamiselt sfagnumiturbast ja villpea-sfagnumiturbast. Hästilagunenud turba keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 5,2 m ning see on esindatud nii rabaturbaga kui ka siirdesoo- ja madalsooturbaga.

Lavassaare turbamaardla idaosas on võimalik hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldada ülemiste veekihtidena Siluri ja Kvaternaari veekompleksi. Siluri veekompleks on seotud Jaagarahu lademega ning Kvaternaari veekompleks liustiku-, mere-, järve ja jääjärvesetega. Täindavalt on võimalik eraldada ka kõige ülemise sooetete vabapinnalist pinnaseveekihi . Ümbruskonna peamiseks tarbe- ja joogivee allikaks on Siluri veekompleks, kus kaevude deebit on 1 - 5 l/s. Liustikusetete veekiht on seotu moreenis korrapäratult levivate liiva- ja kruusarikkamate läätsetega. Tehtud uuringute andmetel on moreeni filtratsioonimoodul 0,02 - 0,17 m/ööp.

Turbalasundi kuivendamise tulemusena mõjutatakse eelkõige ülemist soosetete veekihti. Tootmisala turbalasundi kuivendamise võimalused on head. Turbalasundit on võimalik peaaegu kogu selle ulatuses isevoolselet kuivendada kasutades kuivendusvete eesvooluna alast vahetult läänes asuvat Ridalepa oja. Ridalepa oja voolusäng on piirkonna varasemate kuivendustööde käigus süvendatud ja laiendatud, mille tõttu ei ole tegemist enam loodusliku oja voolusängiga.

Vee erikasutuse kirjeldus:

Vee erikasutusega kavandatav tegevus on Lavassaare turbamaardlas asuva Elbu V turbatootmisala kuievndamine ja liigse vee juhtimine suublaks olevasse vooluveekogusse. Elbu V turbatootmisalal on planeeritud 1 väljalask.

Elbu V turbatootmisalalt ärajuhitava sademevee koguse leidmiseks korrutame turbatootmisala valgala (valgalade paiknemine vt vee erikasutuse plaanil) pindala sellele langeva pikaajalise keskmise sademete hulgaga, millest on maha võetud aurumise osakaal. Pärnu-Sauga meteoroloogiajaama andmetel oli aastatel 1981 – 2010 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 746 mm. Elbu V väljalaskmesse juhitakse vesi 331,85 ha suurusel valgalat. Aurumine on keskmiselt 450 mm/aastas.

Elbu V väljalask = 3 318 500 m² x 0,296 m/a = ~982 tuh m³/a

Suublasse juhitava vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta väljalaskmetesse juhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane tootmisalalt ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju:

Turba tootmisel reovett ei teki. Turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest ning erineb looduslikust pinnaveest peamiselt kõrgenenud heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisalduste ning orgaanilise aine sisalduse poolest. Turbatootmisalal töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Avarii korral reostus lokaliseeritakse ja likvideeritakse koheselt.

Heljumi setitamiseks tuleb rajada settebasseinid, kus keskmine voolukiirus on alla 1 cm/s, et tagada heljumi välja settimine. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

Seire:

Keskkonnaministri 08.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtuse1” § 7 lõike 2 kohaselt kohalduvad turbatootmisalalt ärajuhitavale veele sademeveele esitatud piirmäärad ehk turbatootmisalalt tohib suublasse juhtida vett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi ja naftasaaduste sisaldused). Lõike 7 alusel on sademeveele loaga kohustuslik määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lõike 8 alusel on turbatootmisalalt ärajuhitavale sademeveele kohustuslik loaga määrata lisaks määruse nr 61 § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldusete piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Nimetatud näitajaid seiratakse väljalasus üks kord poolaastas (II ja III kvartalis).

Veeproove tuleb võtta vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019. a määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Proovivõtja peab olema atesteeritud ja analüüsid tuleb teostada akrediteeritud laboris.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Elbu V turbatootmisalalt juhitakse vesi läbi väljalaskme Ridalepa ojja (KKR kood VEE1123000), mis omakorda suubub Audru jõkke (KKR kood VEE1122000).

Ridalepa oja (veekogumi kood 1123000_1) ökoloogiline seisund on seisuga 2019 hinnatud kesiseks, keemiline seisund on hinnatud heaks ning koodseisund on hinnatud kesiseks. Audru jõe Laisma pkr-st suudmeni (veekogumi kood 1122000_2) ökoloogiline seisund on seisuga 2019 hinnatud kesiseks, keemiline seisund hinnatud heaks ning koondseisund on hinnatud kesiseks.

Kvaternaari veekogumit piirkonnas välja eristatud ei ole. Silur-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi keemiline koondhinnang, koguseline koondhinnang ning põhjavee koondseisund on seisuga 2020 hinnatud heaks.

Kavandatava tegevusega mõjutatakse vaid soosetete veetaset ning eesvooludeks olevate vooluveekogude vee keemilist koostist. Veevarustuseks kasutatavate põhjaveekihtide veetaset ja kvaliteeti kavandatava tegevusega ei mõjutata. Lähimad majapidamised jäävad tootmisalast ~2,1 km kaugusele edelasse ning soosetete kuivendamise mõju sinna ulatuda ei saa.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 2: Elbu_V.docx
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6484006, Y: 525001
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022- 245 500 245 500 245 500 245 500 982 000 2 690 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022- Heljum 40 mg/l    
2022- Nafta 5 mg/l    
2022- BHT7 15 mg/l    
2022- Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022- Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 Heljum II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 Nafta II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 BHT7 II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 Nüld II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 Püld II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 KHT II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 NH4 II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 pH II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 Lahustunud hapniku sisaldus II ja III kvartal 2 korda aastas
Üksikproov X: 6484006, Y: 525001 Hapniku küllastusaste II ja III kvartal 2 korda aastas
 
Suubla
Suubla nimi Ridalepa oja (Ridalepa jõgi)
Suubla kood VEE1123000
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.2. Reovee ja sademevee puhastamine

Vorm ei ole asjakohane.

4.3.3. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Käitise kategooria

Ei ole asjakohane

5.2. Heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited

Ei ole asjakohane

5.4.11. Välisõhus leviv müra

Ei ole asjakohane

5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Ei ole asjakohane

5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Ei ole asjakohane

5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Ei ole asjakohane

5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Ei ole asjakohane

5.4.16. Järeldused ja ettepanekud

Ei ole asjakohane

5.4.17. Lisad

Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane. Elbu V turbatootmisalal on läbi viidud keskkonnamõju hinnang "Elbu V turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne" Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud ka käesoleva keskkonnaloa maavara osas.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus