Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-121863
Taotlus T-KL/1015227-3

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1015067
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Polarfoam OÜ
Kontaktisik
Veiko Kallas
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Käesolev töö on koostatud POLARFOAM OÜ (registrikood 12240732) tellimusel välisõhu saasteloa taotlemiseks.
Saasteluba taotletakse, kuna ettevõtte omab põletusseadet, mille nimisoojusvõimsus on suurem kui 1 MWth ning Polarfoam OÜ tegevusega kaasneb vahtpolüstüreeni plokkide valmistamisel pentaani ja stüreeni õhku paiskumine.
Parandustaotluse selgitus
Lepingud lisatud.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Ettevõte Polarfoam OÜ põhitegevuseks on plastplaatide, -lehtede, -profiilide, -torude, -voolikute, -liitmike jms toodete tootmine (EMTAK 22211).

OÜ Polarfoam toodab: soojusisolatsioonplaadid, EPS graanulid, erikujulised tooted (lõigatakse välja CNC-3D pingil näiteks torikoorikud, kontuurtooted jt)

Vahtpolüstüreen (ka EPS, peno, penoplast, vahtpolüstürool, vahtplast) ei ole pelgalt suurepärane isolatsioonimaterjal, vaid sobib kasutamiseks ka ehitusprojektidel konstruktsioonides, majapidamises, tööstuses. EPS tooted on seega äärmiselt universaalse kasutusalaga. EPS on efektiivne soojustusmaterjal hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Ta on kerge, lihtsasti käsitsetav, hea koormustaluvusega ning säilitab aja jooksul enda soojust isoleerivad omadused, jäädes tugevaks ja hoides enda vormi.
Vahtpolüstüreen koosneb 98% ulatuses liikumatust õhust, mis on parim looduslik soojusisolaator. Polüstüreenplasti sisaldus materjalis on vaid 2%, mis tagab vahtpolüstüreenile suurepärased soojusisolatsiooniomadused. EPS toimib ka tuuletõkkena ja heliisolaatorina. Penoplasti veeimavus on võrreldes mineraalvillaga väga väike, mis võimaldab seda kasutada vundamentide soojustamisel ning otsekontaktis pinnasega.

POLARFOAM OÜ territooriumil asuvad järgmised heiteallikad: katlamaja, vahtpolüstüreeni eelpaisumine, stabiliseerimine, plokkide vormimine ja lõikamine.
Töö toimub kahes vahetuses 4992 tundi aastas. Antud töötundide arv on võetud aluseks ka pentaani ja stüreeni heitkoguste arvutamisel.

Vahtpolüstüreenplokkide valmistamiseks kasutatavat auru tehakse katlamajas (veeaur). Aastane gaasikulu kokku on 192 tuh. m3.
Katlamajas K1 on 1.48 MWth soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega katel. Katlamaja töötab automaatrežiimil aastaringselt (4992 t/a), kütusena kasutatakse kas maagaasi või diislikütust või kerge kütteõli või vedeldatud naftagaasi (LPG). Kerge kütteõli või diislikütuse hoidmiseks on olemas 5 m3 soojustamata mahuti. Vedeldatud naftagaasi (LPG) hoidmiseks on olemas 10 m3 valget värvi mahuti.

EPS tootmise esimene etapp on eelpaisutus. Tooraine (graanulid) juhitakse eelvahutisse ning paisutatakse kindlaksmääratud mahuni. Tooraine koguseks on umbes 4992 t/a. Sellega määratakse ära materjali soovitud mahukaal, mis on EPS´i üheks tähtsaimaks näitajaks ja millest on otseses sõltuvuses kõik tema mehhaanilised ja soojuslikud omadused. Graanulite paisutamine toimub küllastunud auru keskkonnas ~ 96±4ºC juures. Graanuli kest pehmeneb, gaas tema sees paisub ning tera suureneb. Pärast eelpaisutamist paisutatud graanulid jahutatakse ja transporditakse torustikku pidi stabiliseerimismahutisse. Selles etapis toimub vajadusel ka graanulite värvimine. Värvimiseks segatakse pulbrit graanulitega. Kuna pulbervärv ei sisalda lahusteid ega muid lenduvaid komponente, siis puudub ka lenduvate orgaaniliste ühendite emissioon. Vahtpolüstüreeni valmistamisel lähtematerjaliks kasutatakse polüstrüreen-preparaati Synthos EPS, mis sisaldab komponendina ca 7 % kergesti aurustuvat pentaani. Graanulite paisutamise etapis lähtematerjal pehmeneb ja vahtu tekitav pentaan tekitab pehmenenud polüstüreenis poore, eraldudes osaliselt ka väliskeskkonda. Suuregabariidiliste vahtpolüstüreenplokkide valmistamisel eraldub POLARFOAM-ile OÜ tootmisseadmeid tarniva firma andmeil preparaadi EPS vahustamisel preparaadis sisalduvast pentaanist kuni 40%. Lisaks pentaanile tuleb arvestada ka stüreeni eraldumist välisõhku.

Teine tootmisetapp on graanulite stabiliseerimine. Paisutatud graanulid transporditakse torujuhtmestiku kaudu tekstiilist stabiliseerimissilodesse.
Sõltuvalt materjali tihedusest, tooraine tüübist, stabiliseerimis temperatuurist hoitakse graanuleid teatud aeg, et säiliks materjali mahukaal enne ploki vormimist.

Kolmas etapp on plokkide vormimine vormimisseadmes. Vormimisseade koosneb hermeetilisest plokivormist ja juhtpuldist. Paisutatud ja stabiliseeritud graanulid transporditakse torustikke pidi plokivormi. Kinnine plokivorm täidetakse tervenisti eelpaisutatud ja stabiliseeritud graanulitega. Läbi graanuleid täis vormi juhitakse aur, mis muudab graanulite pinna pehmeks ning aktiveerib graanulites oleva gaasi. Seejärel jäetakse vorm aururõhu alla. Sel ajal vormib graanulitest piiratud ruumala tingimustes plokk. Järgnevalt on vajalik ploki mahajahtumine, et graanulites olev gaas ei jätkaks ploki kontrollimatut paisutamist pärast ploki vormist väljumist. Jahutamiseks kasutatakse vaakumaparaati, mis imeb plokist välja auru ja liigse niiskuse. Kui ploki rõhk vormi seinale langeb nõutud väärtuseni, avaneb vormi uks ning plokk eemaldatakse vormist. Ühe ploki vormistamiseks kulub, sõltuvalt materjali mahukaalust, aega 2-6 minutit.

EPSi tootmise neljas etapp on polüstüreenplokkide stabilisatsioon. Pärast plokivormist väljumist ja enne plaatideks lahti lõikamist on vajalik, et plokid stabiliseeruksid. Stabilisatsiooni periood kestab vähemalt üks ööpäev, fassaadiplaatideks toodetud plokkidel vähemalt 2 nädalat. Stabilisatsiooniperioodi vältel plokvormist suure aururõhu ja vaakumi mõju all olnud plokid jahtuvad ning neist eraldub lõikamist takistav niiskus.

Viies etapp on toodete lõikamine termolõikeseadmega. Lõikamine toimub näiteks kuumade vasest traatidega. Traate kuumutatakse elektriga ja kuumutusseadmete takistuskarakteristikud võimaldavad saavutada kuumust 200-420°C. Nõutavasse pikkus- ja laiusmõõtu lõikamiseks liiguvad traadid automaatselt läbi ploki. Tooteid on võimalik lõigata alla millimeetrise täpsusega. Kuna polüstüreeni plokk ise ei kuumene lõikamisel, lõikamise aeg on ainult mõni sekund, ning pärast lõikamist jahtuvad ka lõikekohad kiiresti maha, siis polüstüreen hangub koheselt ja polümeer ei lagune ning lenduvaid orgaanilisi ühendeid ei teki.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole.

Kuna käitise tegevus toimub hoone sees ei ole oodata muude käitise tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute tekkimist.
Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut (graanulite paisutamisel ja vormimisel võib tekkida pentaani/stüreeni lõhn, kuid see on ainult hoone sees).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
POLARFOAM OÜ
Aadress
Rohuneeme tee 1, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond
Territoriaalkood
1675
Katastritunnus(ed)
89001:010:3474
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6596834, Y: 546222
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rohuneeme tee 1 (89001:010:3474).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  V1 Eelpaisutamine X: 6596826, Y: 546244 0.30 6 35.39 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  V2 Stabiliseerimine (V2) X: 6596830, Y: 546239 0.50 1 4.99 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  V3 Stabiliseerimine (V3) X: 6596850, Y: 546249 0.50 1 4.99 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  V4 Eelpaisutamine (vana) X: 6596830, Y: 546239 0.20 6 35.39 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  V5 Plokkide vormimine X: 6596831, Y: 546213 0.31 6 8.62 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  V6 Lõikamine (V6) X: 6596813, Y: 546188 0.50 5 4.99 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  V7 Lõikamine (V7) X: 6596813, Y: 546188 0.50 5 4.99 25 060304 - Keemiakaupade tootmine ja töötlemine - vahtpolüstüreeni töötlemine
  K1 Katlamaja X: 6596837, Y: 546198 0.40 10 5.71 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  M1 Kütteõli mahuti X: 6596845, Y: 546200 0.02 3 1.26 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
22211 - Plastplaatide, -lehtede, -profiilide, -torude, -voolikute, -liitmike jms toodete tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
1.48
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   192 tuh. Nm³
Diislikütus   153.20 tonni
Kerge kütteõli   153.20 tonni
Vedeldatud naftagaas (LPG)   140 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  1.33 1 4 992 100
01.01.2001
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 192 tuh. Nm³
Diislikütus 153.20 tonni
Kerge kütteõli 153.20 tonni
Vedeldatud naftagaas (LPG) 140 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

LHK projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi tn 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
+372 5279790
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:

- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017

- Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.

- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis".

- Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.

- Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a. Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2.

- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise
meetodid“

- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“

- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“

- Soojustehnika käsiraamat. Koost. I.Mikk. Tallinn, Valgus, 1977.

- Тищенко Н. Ф. Охрана атмосферного воздуха. Расчет содержания вредных веществ и их распределение в воздухе. Москва, Химия, 1991
Tehnoloogilised kaardid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmete aluseks on võetud eelnevate aastate tootmismahud ja tootmismahu prognoosid tulevikuks, tootmises kasutatavate abimaterjalide kogus ja tootmishoone kütteks vajalik kütuse kogus. Projektis on arvestatud tootmismahu suurenemisega. Käitise andmeid on täpsustatud kohtülevaatuse käigus.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
POLARFOAM OÜ käitise territoorium asub Harjumaal Tallinna linnas, aadressil Rohuneeme tee 1 (katastritunnus 89001:010:3474).
Tallinna linna EHAK kood on 1675. Harju maakonna EHAK kood on 0037.
Kinnistu pindala on 57676 m² ning sihtotstarve on 100% tootmismaa. Käitise territootium on ümbritetud tootmismaaga, ärimaaga, elamumaaga, üldkasutatava maaga ja transpordimaaga. Lähim elamu asub käitise heiteallikast umbes 290 m kaugusel põhjakirre suunas.

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusel esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähim põhja suunas u 300 m kaugusel asuv kaitseala (KLO1200462; Viimsi sanglepik).
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas.
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumisarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajumismudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajumistingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajumisarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajumistingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)

Tuulteroos on lisatud eraldi failina punktis 5.4.17 "Lisad".

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Põletusseadmed

Põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).
Maagaasi eriheide on 15,3 ja alumine kütteväärtus on 33,6 MJ/m3

Pentaan

Vahtpolüstüreenplaatide tootmisprotsessi käigus lendub 40 % tooraines sisalduvast pentaanist. Pentaani eraldumine jaguneb tootmisetappide lõikes järgnevalt:

  • 25 % EPS tooraine graanulite eelpaisutamisel;
  • 20 % paisutatud graanulite stabiliseerimisel;
  • 15 % graanulitest plokkide valmistamisel;
  • 15 % plokkide stabiliseerimisel.

Ülejäänu algtooraines olnud % pentaanist jääb tootesse ja eraldub tasapisi toote eluea jooksul. Seda ei arvestata tootmise heitmete arvutamisel.

Polüstüreengraanulite ohutuskaardi kohaselt on neis kuni 7 % pentaani.

Aastas kulub kuni 1600 tonni polüstüreeni graanuleid, sellest 7 % on 112 tonni. Seega aastas eraldub kokku kuni 0,4*112= 44.8 tonni pentaani.

Stüreen

EPS plaatide lõikamine toimub kuuma traadi abil ehk siis toimub materjali sulamine kuumuse toimel. EPS-i sulamisel eraldub väikestes kogustes stüreeni monomeeri. Stüreeni võib eralduda kuni 90 μg/kg ehk 0,09 g/kg kohta.

Seega on eralduvaks stüreeni koguseks 0,144 t/a.

Õlimahuti

Määrus reguleerib naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutis naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramist.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LS) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

t – päevade arv vaadeldaval perioodil;
VV – kütusemahuti aururuumi maht, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3;
KE – aururuumi paisumistegur, käesoleva määruse lisas 2 esitatu kohaselt;
KS – ventileeritud aurude küllastumistegur;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

 (2) Kütusemahuti aururuumi maht (VV) kuupmeetrites arvutatakse järgmist valemit kasutades:
VV = π × D2 × (HS – (HS × k))/4, kus
D – kütusemahuti diameeter, m;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (50%).

(3) Naftasaaduse või põlevkiviõli aurude tihedus (WV) kilogrammides kuupmeetri kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M – molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
8,314 – ideaalgaasi konstant, m3 Pa/mol K;
TV – aurude keskmine temperatuur, °K, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid.

(4) Ventileeritud auru küllastumistegur (KS) arvutatakse järgmist valemit kasutades:
KS = 1 / (1 + (0,0253 × P × (HS – (HS × k)))), kus
0,0253 – teisendustegur SI ühikuteks;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (mahuti täituvus 50%).

Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LW) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3 leitud käesoleva määruse § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03. 
(2) Aromaatsed süsivesinikud käesoleva määruse tähenduses on summaarselt benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen.

 

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Põletusseadmed

Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).
Maagaasi eriheide on 15,3 ja alumine kütteväärtus on 33,6 MJ/m3

Pentaan

Vahtpolüstüreenplaatide tootmisprotsessi käigus lendub 40 % tooraines sisalduvast pentaanist. Pentaani eraldumine jaguneb tootmisetappide lõikes järgnevalt:

  • 25 % EPS tooraine graanulite eelpaisutamisel;
  • 20 % paisutatud graanulite stabiliseerimisel;
  • 15 % graanulitest plokkide valmistamisel;
  • 15 % plokkide stabiliseerimisel.

Ülejäänu algtooraines olnud % pentaanist jääb tootesse ja eraldub tasapisi toote eluea jooksul. Seda ei arvestata tootmise heitmete arvutamisel.

Polüstüreengraanulite ohutuskaardi kohaselt on neis kuni 7 % pentaani.

Aastas kulub kuni 1600 tonni polüstüreeni graanuleid, sellest 7 % on 112 tonni. Seega aastas eraldub kokku kuni 0,4*112= 44.8 tonni
pentaani. Ettevõte tööaeg on 4992 h/a.

1) Graanulite eelpaisutamine V1
44.8*0,25*0,7= 7.84 t/a
Tööaeg on 8400 tundi, seega hetkeline kogus on 7.84*1000000/(4992*3600)= 0.436 g/s

1.1) Graanulite eelpaisutamine V4
44.8*0,25*0,3= 3.36 t/a
Tööaeg on 4992 tundi, seega hetkeline kogus on 3.36*1000000/(4992*3600)= 0.187 g/s

2) Stabiliseerimie (V2 ja V3 kokku)
44.8*0,20= 8.96 t/a
8.96*1000000/(4992*3600)= 0,499 g/s

3) Plokkide vormimine (V5)
44.8*0,15*= 6.72 t/a
6.72*1000000/(4992*3600)=0,374 g/s

Kuna plokkide vormimisel ja edasisel stabiliseerimisel eralduvate heidete jaoks on üks ava, siis
6.72*2= 13.44 t/a
0,374*2= 0.748 g/s


Stüreen (V6 ja V7 kokku)

EPS plaatide lõikamine toimub kuuma traadi abil ehk siis toimub materjali sulamine kuumuse toimel. EPS-i sulamisel eraldub väikestes kogustes stüreeni monomeeri. Stüreeni võib eralduda kuni 90 μg/kg ehk 0,09 g/kg kohta.

Seega on eralduvaks stüreeni koguseks  1600*1000*0,00000009= 0,144 t/a.
Hetkeliseks koguseks on 0,144*1000000/(4992*3600)= 0,008 g/s

Arvutuskäigu kontrollimiseks on lisatud ohutuskaart ja exceli fail.
Õlimahuti arvutused on lisatud exceli failina.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Eelpaisutamine
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Stabiliseerimine (V2)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Stabiliseerimine (V3)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Eelpaisutamine (vana)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Plokkide vormimine
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Lõikamine (V6)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Lõikamine (V7)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Katlamaja
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 100 0
07 - 08 100 100 0
08 - 09 100 100 0
09 - 10 100 100 0
10 - 11 100 100 0
11 - 12 100 100 0
12 - 13 100 100 0
13 - 14 100 100 0
14 - 15 100 100 0
15 - 16 100 100 0
16 - 17 100 100 0
17 - 18 100 100 0
18 - 19 100 100 0
19 - 20 100 100 0
20 - 21 100 100 0
21 - 22 100 100 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Kütteõli mahuti
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 50 50 50
01 - 02 50 50 50
02 - 03 50 50 50
03 - 04 50 50 50
04 - 05 50 50 50
05 - 06 50 50 50
06 - 07 50 50 50
07 - 08 50 50 50
08 - 09 50 50 50
09 - 10 50 50 50
10 - 11 50 50 50
11 - 12 50 50 50
12 - 13 50 50 50
13 - 14 50 50 50
14 - 15 50 50 50
15 - 16 50 50 50
16 - 17 50 50 50
17 - 18 50 50 50
18 - 19 50 50 50
19 - 20 50 50 50
20 - 21 50 50 50
21 - 22 50 50 50
22 - 23 50 50 50
23 - 24 50 50 50
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 1.48
Töö­tundide arv aastas 4 992
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.60 192 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0007 g/s 0.002903 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0007 g/s 0.002903 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0007 g/s 0.002903 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0633 g/s 0.276111 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0444 g/s 0.193536 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 g/s 0.012902 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000157 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.00001 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000645 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000002 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0002 mg/s 0.000774 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000005 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000097 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000005 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000003 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000071 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0007 µg/s 0.003226 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000004 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000005 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000005 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000005 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0008 g/s 0.00329 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0226 g/s 361.649111 t
Diislikütus 0.60 42.12 153.20 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0592 g/s 0.258111 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0089 g/s 0.038717 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0089 g/s 0.038717 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1643 g/s 0.716259 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0622 g/s 0.271017 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0074 g/s 0.032264 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0148 mg/s 0.064528 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000645 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0004 mg/s 0.001936 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0659 mg/s 0.287149 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0089 mg/s 0.038717 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0074 mg/s 0.032264 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0296 mg/s 0.129056 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.296 mg/s 1.290557 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0148 µg/s 0.064528 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.4217 g/s 1.8384 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0299 g/s 477.588612 t
Kerge kütteõli 0.60 42.12 153.20 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0592 g/s 0.258111 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0089 g/s 0.038717 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0089 g/s 0.038717 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1643 g/s 0.716259 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0622 g/s 0.271017 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0074 g/s 0.032264 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0148 mg/s 0.064528 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000645 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0004 mg/s 0.001936 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0659 mg/s 0.287149 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0089 mg/s 0.038717 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0074 mg/s 0.032264 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0296 mg/s 0.129056 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.296 mg/s 1.290557 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0148 µg/s 0.064528 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0015 mg/s 0.006453 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.4217 g/s 1.8384 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.029 g/s 463.402811 t
Vedeldatud naftagaas (LPG) 0 46.08 140 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0007 g/s 0.002903 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0007 g/s 0.002903 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0007 g/s 0.002903 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0633 g/s 0.276111 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0444 g/s 0.193536 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 g/s 0.012902 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000157 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.00001 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000645 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000002 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0002 mg/s 0.000774 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000005 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000097 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000005 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000003 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000071 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0007 µg/s 0.003226 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000004 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000005 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000005 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000005 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0008 g/s 0.00329 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0255 g/s 406.559785 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / Keskmistamisaeg
V6, V7 100-42-5 Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen) 0.008 g/s 1 tund 140 µg/m³ 7.47 0.053
24 tundi 50 µg/m³ 2.82 0.056
K1, HEIT0000068, HEIT0000067, HEIT0000066 630-08-0 Süsinikmonooksiid 6.929 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 113.65 0.011
K1, HEIT0000066 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.005 mg/s 1 aasta 0.02 µg/m³ 0.004 0.20
K1, HEIT0000066 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.622 g/s 1 tund 350 µg/m³ 72.39 0.207
24 tundi 125 µg/m³ 35.11 0.281
K1, HEIT0000068, HEIT0000067, HEIT0000066 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.831 g/s 1 tund 200 µg/m³ 61.32 0.307
1 aasta 40 µg/m³ 2.74 0.068
K1, V1, V2, V3, V4, V5, M1, HEIT0008788, HEIT0008781, HEIT0008782, HEIT0008783, HEIT0008784, HEIT0008785, HEIT0008786, HEIT0008787, HEIT0000068, HEIT0000067, HEIT0000066 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 38.629 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 2 817.82 0.564
24 tundi 2 000 µg/m³ 1 105.17 0.553
K1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.009 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.097 0.004
K1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.009 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.74 0.015
1 aasta 40 µg/m³ 0.097 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Saasteainete hajuvusarvutustes on arvestatud kõiki piirkonnas asuvaid koosmõju avaldada võivaid heiteallikaid vastavalt KOTKAS heiteallikate registri 10.10.2022 a seisule.

Hajumisarvutustes on arvestatud järgmisi lähimaid umbes 500 m kaugusel asuvaid heiteallikaid (lisaks POLARFOAM OÜ heiteallikatele):

HEIT0008788 Tsisternautosse laadimine -Bensiin (VRU); KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008781 Mahutisse laadimine (4-9) - Bensiin; KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008782 Mahutisse laadimine -Diisli- või reaktiivkütus või kerge kütteõli; KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008783 Mahutisse laadimine - Etanool; KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008784 Mahutisse laadimine - Metanool; KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008785 Mahutisse laadimine - Metüül-tert-butüüleeter (MTBE); KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008786 Mahutisse laadimine - Etüül-tert-butüüleeter (ETBE); KL-507814 Milstrand AS

HEIT0008787 Tsisternvagunisse laadimine - Diisli-või reaktiivkütus või kerge kütteõli; KL-507814 Milstrand AS

HEIT0000068 Gaasikatla Viessmann Vitoplex 200 korsten; L.ÕV.HA-131372 Adven Eesti AS

HEIT0000067 Gaasikatla Buderus Logano Plus 825 korsten; L.ÕV.HA-131372 Adven Eesti AS

HEIT0000066 Biokütuse katlamaja korsten, kütuseks kas hakkepuit või turvas; L.ÕV.HA-131372 Adven Eesti AS

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest, keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest või kaebuste esinemisest.

Antud käitise kohta ei ole teadaolevalt esinenud lõhnakaebusi ning samuti ei ole oodata, et POLARFOAM OÜ tegevus põhjustaks piirnorme ületavat lõhnahäiringut.
Käitise territooriumil on olemas 5 m3 õlimahuti, mis võib teoreetiliselt põhjustada lühiajalisi lõhnahäiringuid põlevkiviõli mahutisse laadimisel. Põlevkiviõli laadimine mahutisse toimub kiirusega 25 m3/h. Põlevkiviõli laadimiseks kuluva aja saame põlevkiviõli koguse (m3) jagamisel õli laadimise kiirusega. Sellest järeldub, et põlevkiviõli laadimiseks kulub 6.13 h, edasi arvutame protsendi järgmiselt (6,13/8760)*100 = 0,069% e 0,07%. Eelnevast tulenevalt moodustab teoreetiline lõhnahäiring kuni 0,07 % (aastas).

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Piirkonna meteoroloogilisi tingimustena kasutati Tallinn-Harku ilmavaatlusjaama andmeid. Arvutustes kasutati kolmel järjestikusel aastal (2019-2021) mõõdetud meteoroloogilisi andmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad 1 tunnise resolutsiooniga).

Parameetrite loetelu:

  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Tallinn-Harku aeroloogiajaam:

Laius: N 59°23´53´´
Pikkus: E 24°36´10´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 33,16 m (EH2000)
Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati (Tallinn-Harku) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist, seisuga 10.10.2022

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Hajuvusarvutused näitavad, et ühegi saasteaine kontsentratsioon koosmõjus ei ole suurem kui 30%. Kaardid on koostatud suurimat saasteainete kontsentratsioonide kohta.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedal asuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Ei ole oodata müra normtasemete ületamist.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest võib järeldada, et POLARFOAM OÜ heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb oluliselt alla piirväärtust. Suurimat panust heiteallikatest annavad K1, V1, V2, V3, V4 ja V5.
Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse NMVOCi ja lämmastikdioksiidi osas. NMVOCi 1 h kontsentratsiooniks osutub 2817.82 ∑Cm µg/m3 ning 24 h 1105.17 ∑Cm µg/m3. Lämmastikdioksiidi 1 h kontsentratsiooniks on 61.32 ∑Cm µg/m3.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Meetmeid ei ole vaja rakendada. Vajalik on tavapärane põletusseadmete ja muude seadmete korrashoid ja nõuetekohase hoolduse teostamine ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Saasteainete heitkoguseid hinnatakse arvutuslikult kasutatava kütuse koguse ja lähteandmete alusel. Mõõtmistel põhinevat seiret ei ole ette näha. Seirejaama ei kavandata.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Käitise tegevusega võib kaasneda piirnormide ületamine NMVOC-i 1 tunnise kontsentratsiooni osas. Kuna ületamine toimub tootmis- ja ärimaal ning kohas, kus ei ole püsivat asustust, ei ole vaja rakendada ebasoodsate ilmastikutingimustel eritingimusi.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Manusena on lisatud tuulteroos.
LHK projekti lisad

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Katlamaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0592 g/s 0.258111 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0089 g/s 0.038717 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0089 g/s 0.038717 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.1643 g/s 0.716259 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0622 g/s 0.271017 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0074 g/s 0.032264 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.000157 t  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.296 mg/s 1.290557 kg  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.4217 g/s 1.8384 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.0299 g/s 477.588612 t  
Eelpaisutamine NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.436 g/s 7.84 t  
Stabiliseerimine (V2) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.249 g/s 4.48 t  
Stabiliseerimine (V3) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.249 g/s 4.48 t  
Eelpaisutamine (vana) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.187 g/s 3.36 t  
Plokkide vormimine NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.748 g/s 13.44 t  
Lõikamine (V6) 100-42-5 Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen) Tavaheide 0.004 g/s 0.072 t  
Lõikamine (V7) 100-42-5 Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen) Tavaheide 0.004 g/s 0.072 t  
Kütteõli mahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 0.0006 t  
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
100-42-5 Stüreen (Fenüületeen, Vinüülbenseen) 0.144 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.716259 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 477.588612 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.271017 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 1.290557 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 1.8384 t
BC Must süsinik 0.000157 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 33.632864 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.258111 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.038717 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.038717 t

8. Taotluse lisad