Menetlus M-123189 » Taotlus T-KL/1016290-3 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1016290-3
Taotluse liik
Keskkonnakompleksloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus
Kontaktisik
Marti Viirmäe
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte taotleb keskkonnakompleksloa muutmist seoses:
1. Olemasolevate jäätmekoodide ja jäätmemahtude täpsustamise, uute jäätmekäitluskoodide lisamise, käitlustoimingute muutmise ja korrigeerimisega. Muudatused aitavad suurendada jäätmete taaskasutust ja/või taaskasutamiseks ettevalmistamist.
2. EMAS taotluse registreeringuga.
3. Prügilasse ladestatavate tavajäätmete koguse suurenemine eeldatavalt 170 000 t/a 203 155 t/a. Tegelik ladestamismaht jääb siiski ca 80 000 t/a, kuid eeldatava ladestamismahu suurendamise on tinginud asjaolu, et TJT AS toodab vastavalt vajadusele jäätmekütust, mille tulemusena tekib suuremas mahus jämefraktsioon (19 12 12), mis ladestatakse.
Parandustaotluse selgitus
Taotluse täiendamine vastavalt Keskkonnaameti tagasisidele.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tallinna Prügila
Aadress
Jäätmekeskus, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
Territoriaalkood
6882
Katastritunnus(ed)
24504:004:0340
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6593495, Y: 561020
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Jõelähtme vald, Harju maakond 0245

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi
Reoveepuhasti nimi Tallinna reoveepuhastusjaam
Reoveepuhasti kood PUH7840170
Ühiskanalisatsiooni omaniku ärinimi/nimi AKTSIASELTS TALLINNA VESI
Ühiskanalisatsiooni omaniku registrikood/isikukood 10257326
Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee prognoositav hulk (m³/a) 18 000
Eelpuhasti olemasolu Ei
Eelpuhasti kirjeldus Eelpuhasti puudub
Reovee juhtimise koht ühiskanalisatsiooni (L-EST97) X: 6592963, Y: 560621
 
Ühiskanalisatsiooni juhitud saasteained reovees
Saasteaine nimetus Saasteaine kontsentratsioon mg/l Saasteaine kogus t/a Analüüsitulemus
Kuivjääk 15 750 283.50
Üldlämmastik (Nüld) 1 270 22.86
Ammoonium (NH4+-N) 680 12.24
Kloriid (CL) 3 325 59.85
Sulfaat (SO42-) 1 090 19.62
Sulfiidid (S2-) 25 0.441
Üldorgaaniline süsinik (TOC) 3 700 66.60
Üldraud (Fe) 2 761 0.247
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete koguste mõõtmine Jah
Ühiskanalisatsiooni juhitavad ohtlike ainete heidete kogused ja sisaldused
Ohtliku aine nimetus CAS kood Ohtliku aine kogus t/a Ohtliku aine kontsentratsioon µg/l Analüüsitulemus/arvutusliku arvestuse alus
Plii (Pb) 7439-92-1 0 9.70
Tsink (Zn) 7440-66-6 0.022 1 200
Arseen (As) 7440-38-2 0 9.70
Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0 1
Kroom (Cr) 7440-47-3 0.006 360
Vask (Cu) 7440-50-8 0 6.50
Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 0 0.04
Nikkel (Ni) 7440-02-0 0.003 170
Seirepunktid
Seirekoha nimetus Proovi võtmise liik Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Proovivõtmise sagedus
Nõrgvee pumbajaam Punktproov X: 6592963, Y: 560621 Ammoonium (NH4+-N)
Arseen (As)
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)
Elavhõbe (Hg)
Kaadmium (Cd)
Kloriid (CL)
Kroom (Cr)
Kuivjääk
Nikkel (Ni)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Plii (Pb)
Sulfaat (SO42-)
Sulfiidid (S2-)
Tsink (Zn)
Vask (Cu)
Üldlämmastik (Nüld)
Üldraud (Fe)
Elektrijuhtivus
Üldorgaaniline süsinik (TOC)
Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr
Üks kord kvartalis
Vee-ettevõtjaga sõlmitud teenusleping

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000253
Käitise nimetus Tallinna Prügila
Asukoha üldiseloomustus AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast.
Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Peterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamuhoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJTK territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJTK esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamu põhja suunda ~820 m kaugusele.

Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882 – Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998.

66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega.

Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgase looduskaitseala, mis jääb käitise ladestustalast (I järk) ca 850 m kaugusele põhja suunda.
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed  
Aadress Jäätmekeskus, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
Territoriaalkood EHAK 6882
Katastritunnus(ed) 24504:004:0340
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Loovälja tee 125 // Jäätmekeskus (24504:004:0340).
Selgitus käitise kattuvuse kohta  
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
KNR0000253 Tallinna Prügila
Käitise tegevus
Käitise tegevus
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (endine Tallinna Prügila AS) põhitegevusaladeks on:

tavajäätmete kogumine (EMTAK: 38.11)
tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus (EMTAK: 38.21)
ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus (EMTAK: 38.22)
sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (EMTAK: 38.32)
Ohukategooria
Pole ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid 24 8 760 Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel 170000 Jah
Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist 24 8 760 Prügikütuse tootmise kogus 80000 t/a 80000 t/a Ei
Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, räbu ja tuha töötlemine 24 8 760 Koldetuha vanandamise kogus 70000 t/a 70000 t/a Ei
Tavajäätmete käitlemine - Taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, bioloogiline töötlus 24 8 760 Kompostitav kogus 35000 t/a 35000 t/a Ei
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
Jäätmekütuse tootmine ja jäätmekütuse jääkfraktsiooni (jäätmekompost) käitlemine, biojäätmete kompostimine, koldetuha käitlemine ja vanandamine, biogaasi tootmine, jäätmete kõrvaldamine, jäätmete eeltöötlus, pinnase parandamine.
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
55
Tavapärane tööaeg
24 h, 7 päeva nädalas

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147
17.08.2018
17.08.2022
2. WT_(BREF 2006) Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2020-03/superseded_wt_bref_0806.pdf
01.08.2006
01.08.2010
3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf
01.07.2006
01.07.2010
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Üldine keskkonnatoime Ettevõttes on rakendatud sertifitseeritud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem EMAS. Juhtimissüsteem vastab ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 nõuetele. Sertifitseeritud juhtimissüsteem hõlmab:

I Juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumuse.
II Juhtkonna määratletud keskkonna-poliitika, mis muuhulgas sisaldab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist.
III Vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja
kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega.
IV Protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu sertifitseerimise
aluseks olevatele aspektidele.
V Tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist
tähelepanu sertifitseerimise aluseks olevatele aspektidele.
VI Keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja
tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt.
BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
1. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus;
2. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;
3. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
4. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a. struktuur ja vastutus;
b. värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
c. suhtlemine;
d. töötajate kaasamine;
e. dokumentatsioon;
f. tõhus protsessijuhtimine;
g. hoolduskavad;
BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
1. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus;
2. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist;
3. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
4. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a. struktuur ja vastutus;
b. värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
c. suhtlemine;
d. töötajate kaasamine;
e. dokumentatsioon;
f. tõhus protsessijuhtimine;
g. hoolduskavad;
h. valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;
i. vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;
5. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a. seire ja mõõtmine;
b. parandus- ja ennetusmeetmed;
c. dokumenteerimine;
d. sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt;
6. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt;
7. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;
8. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine;
9. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;
10. jäämevoogude haldamine (vt BAT 2);
11. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3);
12. jääkide haldamise kava;
13. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava;
14. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vajadusel);
15. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vajadusel).
WT 1 Vastab
2. Üldine keskkonnatoime Kõikide jäätmesaadetiste andmed, sh üleandja andmed, fikseeritakse kaaluprogrammis.
Kaaluprogramm näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga.
Jäätmete sisse- ja väljaliikumise järgimine toimub kaaluprogrammis ning iga-aastaselt vormistatakse aastaaruanne.
Juhendi „Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord" p 8.1 kohaselt üldiseloomustuse viib läbi jäätmetekitaja või valdaja. Erijuhtudel kui jäätmetekitaja ja või valdaja ise ei vii läbi üldiseloomustuse kontrolli, siis prügila käitaja teeb seda ohutuskaartide alusel. Vastavuse kontrolli viib läbi prügila käitaja, kasutatakse jäätmekoode ja sellisel juhul ei viida läbi teste ja analüüse p 8.2.1. Kiirkontrollimeetoditena kasutatakse kohapealset kontrolli, kaalumistoimingu tegemisel kontrollitakse, kas jäätmed vastavad saatedokumentidele ja on samad, vajadusel veendutakse jäätmete mahalaadimisel nende vastavuses dokumentidele. Saatekirjadega jäätmekoodide korral täidetakse saatekirjad.
Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid:
a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine
b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine
c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine
d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine
e. Jäätmete eraldatuse tagamine
f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist
g. Tahkete sisendjäätmete sortimine.

BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.

§ 18_2. Ladestatavate jäätmete vastavuse kontroll
§ 24. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine.
(Prügilamäärus)
WT 1 Vastab
3. Üldine keskkonnatoime Prügilas teostatakse tekkiva nõrgvee ja suublasse juhitava reovee seiret, põhja- ja pinnavee ning prügilagaasi seiret (sh seiretulemuste arvestus).

Tekkiva nõrgvee koostist määratakse enne, kui nõrgvesi seguneb muu reoveega. Nõrgveest seiratavad parameetrid on: elektrijuhtivus, pH, kuivjääk, BHT7, KHT, NH4+, Nüld, Cl-, SO4--, S--, TOC, raskmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Zn).

Prügilagaasi seiret teostatakse 1 kord kvartalis - heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk.

Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). Kompostimise protsessi ja prügilagaasi jälgimiseks on soetatud käsimõõtmise vahendid, mis võimaldavad paremini käitlusprotsesse juhtida ning gaasiseiret teostada.
Nõrgvees saasteainete kontsentratsioonide muutumist jälgitakse järjepidevalt seire käigus. BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt BAT 1) ja mis hõlmab kogu järgmist teavet:
i) teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas:
a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu;
b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused,
sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus;
ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:
a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus;
b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid,
prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus;
c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise
inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52);
iii) teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks:
a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus;
b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning
nende muutlikkus;
c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime;
d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust
(näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm).
WT 1 Vastab
4. Jäätmete ladustamine Jäätmeid ladustatakse selliselt, et need ei tekitaks täiendavaid keskkonnahäiringuid (nt pinnase, pinna- ja põhjavee reostust). Ohtlikke jäätmeid ladustatakse pakendatud kujul, nii et iga jäätmeliik on paigutatud eraldi sobivasse taarasse.   BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid:
1. Ladustamiskohtade optimeerimine;
2. Piisav ladustamismaht;
3. Ladustamistoimingute ohutus;
4. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks.
WT 1 Vastab
5. Seire Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse. Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). BAT 6. Reoveevoogude inventuuriga kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt BAT 3) on PVT jälgida protsessi tähtsamaid parameetreid (nt reoveevool, pH, temperatuur, elektrijuhtivus, BHT) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadmesse sissevoolu ja/või sealt väljavoolu kohas, lõpptöötlusseadmesse sissevoolu kohas, heite käitisest väljumise kohas). WT 1 Vastab
6. Seire PVT kohaselt tuleb seirata järgmisi aineid: KHT, hõljuvaine kogusisaldus, arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), elavhõbe (Hg), üldlämmastik (Nüld), üldfosfor (Püld), orgaanilise süsiniku kogusisaldus (TOC) (1 kord kvartalis). Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). BAT 7. PVT on jälgida vetteheidet vähemalt allpool esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.
Kõik käitlusprotsessid: KHT, hõljuvaine kogusisaldus, orgaanilise süsiniku kogusissaldus (TOC).
Jäätmete bioloogiline töötlemine: üldlämmastik (Nüld), üldfosfor (Püld), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), elavhõbe (Hg).
Seiret kohaldatakse üksnes otseheite korral suublasse.
WT 1 Vastab
7. Seire Ressursside tarbimise jälgimine on ettevõtte kulueelarve oluline osa ning heidete tekke kohta esitatakse kord aastas Keskkonnaametile aruanded.
Keskkonnatulemuslikkuse põhinäitajatest energiatõhusus, materjalitõhusus, vesi, jäätmed ja heitmed. Jäätmete kohta koondatakse info nii vastuvõetud, taaskasutatud, ladestatud, eksporditud, teistele ettevõtetele antud kui ka ettevõtte enda tegevuses tekkinud jäätmete kohta.
Tarbitavate ressursside seire:
- põhjavee võtmisel veearvestiga, st toimub pidevalt;
- lisaks elektrienergia üldisele tarbimisele mõõdetakse-arvestatakse jäätmekütuse liini seadmete energiakulu (muud tehnoloogilised liinid elektrienergiat ei tarbi);
- diislikütuse kulu arvestatakse nii sise-transpordil kui jäätmete töötlemisel kasutatavatel seadmetel, st kõikide mehhanismide osas.
Prügikütuse, komposti ja tuha käitlemisel teostatakse eraldi ressursiseiret (nt energia-kulu üle peetakse arvestust Excel tabelis), kuid sihtarve ja meetmeid ei ole põhjust kehtestada. Juhul kui peaks esinema perioodi kokkuvõttes oluline kõrvalekalle võrreldes varasemate perioodidega, siis tehakse analüüs ja vajadusel kehtestatakse täiendavalt meetmeid.
Jääkide ja reovee tekke seire:
- mõõdetakse arvestiga Tallinna linna reovee-puhastile suunatava reovee kogust;
- peetakse arvestust sisendjäätmete sortimisel tekkivate erinevate voogude üle.
Käitise energiabilansi koostamisel arvestatakse ka prügilagaasist elektri tootmisel tekkiva jääksoojusega (elektrit toodab OÜ Baltic Biogas), mida kasutatakse töökoja ja kontorihoone kütmiseks.
Rakendatud on meetmed energiakulu vähendamiseks:
- 2018. a vahetati välja jäätmekütuse tootmis-halli valgustus LED valgustite vastu, lisaks halli I tsoonis valgustus liikumisanduritega (meetme tasuvusaeg 3 aastat);
- vananenud seadmed vahetatakse välja kaasaegsemate vastu (nt hiljuti vahetati välja prügipress, buldooser, ratas-ekskavaator ja rataslaadur, millega kaasnes diislikütuse kulu vähenemine ligikaudu neljandiku võrra).
BAT 11. PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket. WT 1 Vastab
8. Õhkuheide Heidete kontrolliks on soetatud kompostimise protsessi jälgimist võimaldav seade.

Biojäätmete kompostimiseks kasutatakse UTV kompostimissüsteem, mille puhul kaetakse kompostihunnikud GORE © Cover membraankattega. UTV kompostimise puhul on kuhi väljastpoolt ohutult kaitstud tuule ja vihma mõjude eest, mis tagab vajalikud tingimused kvaliteetse komposti tootmisel. Samuti takistab selline tehnoloogia lõhna levikut.
Käitises on rakendatud lõhnakaebustele reageerimise süsteem, kohalikku omavalitsust ja käitise ümbruse kogukonda teavitatakse potentsiaalselt olulise lõhna-häiringuga tegevustest.
2019.a telliti Eesti Keskkonnauuringute Keskusest täiendavad lõhnaallikate mõõtmised ja lõhna esinemise mõõtmised käitise ümbruses. AõKSi korrapäraselt jälgitakse kompostimise, tuha ja ladestamise meetmed, mis aitab korrapärasel jälgida heidet.
BAT 10. PVT on korrapäraselt jälgida lõhnaaine heidet.

BAT 12. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT lõhnaaine esinemise vältimise kava kehtestamine ja rakendamine ning selle korrapärane ülevaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt BAT 1); kava hõlmab kõiki järgmisi elemente:
— meetmeid ja tähtaegu hõlmav protokoll;
— lõhnaaine seire korraldamise protokoll, nagu sätestatud BAT 10-s;
— kindlakstehtud lõhnaaine esinemise juhtumitele, nt kaebustele reageerimise protokoll; — lõhnaaine esinemise vältimise ja vähendamise protokoll, mille eesmärk on lõhnaaine allika (-allikate) tuvastamine; lõhnaaine allikate osatähtsuse iseloomustamine; vältimis- ja/või vähendamismeetmete rakendamine.
(Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse lõhnaaine levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud).
WT 1 Vastab
9. Õhkuheide Hajusheite vältimine või vähendamine. Käitises on rakendatud asjakohased meetmed hajusheite vältimiseks ja vähendamiseks:
- jäätmekütuse tootmisel toimub jäätmete vastuvõtt ja sortimine viilhallis;
- kompostimisel toimub osade jäätmete kompostimine poolläbilaskvate membraanide all;
- tuha ja tuhast tekkivate metallide käitlemisel kasutatakse töötlemisliinil telkkatuseid, mis vähendab heite teket;
- puistematerjalide laadimisel langemiskõrguse minimeerimine;
- tolmu hajusheite vältimiseks toimub vajadusel jäätmete niisutamine; soetamisel on uus kastmisauto, millel olemas hüdrauliselt juhitavad veejoatorud masina ees, küljel ja taga, st kuival perioodil saab tolmamise vältimiseks kasta senisest efektiivsemalt;
- platside kastmine ja harjaminekuivadel perioodidel;
- käitlus- ja ladestuskohtade puhastamine, et vältida anaeroobsetesse tingimustesse sattumist, liikumisteede puhastamine, seadmete puhastamine; hindamisel regulaarne mehitatud puhastusvajaduse kontroll.
BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.
a. Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine.
b. Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine.
c. Korrosioonitõrje.
d. Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine.
e. Niisutamine.
f. Hooldus.
g. Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine.
h. Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm – kui eeldatakse orgaaniliste ühendite heidet.
Olenevalt riskist, mida jäätmed kujutavad õhku jõudva hajusheite seisukohast, on eriti asjakohane PVT 14d.
WT 1 Vastab
10. Müra ja vibratsioon Rakendatud on töökorralduslikud meetmed jäätmete, sh tuha käitlemisel:
- seadmete kontroll ja hooldus;
- seadmete ja hoonete sobiv paigutus;
- seadmeid käitavad kogenud töötajad;
- öösel ei toimu mürarohkeid tegevusi.
Käitises rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat, st võimalusel kasutatakse vähest müra tekitavaid seadmeid.
Kasutatakse seadmeid, millel on madal müratase - soetamisel on see üks kriteeriume.
  BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest:
a. Seadmete ja hoonete sobiv paigutus;
b. Töökorralduslikud meetmed;
c. Vähest müra tekitavad seadmed;
d. Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid;
e. Müra leviku tõkestamine.
WT 1 Vastab
11. Jäätmete kompostimine Kõik töödeldavad jäätmed läbivad eelkontrolli ning vajadusel eelsortimist. Käitises on kindlaks määratud jäätmeliigid, mida võib kompostimisel kasutada.
Materjali paigutamine nii, et valdava tuule teele jääb võimalikult väike osa kompostitavast massist, vähendamaks heite levikut auna pinnalt. Vastuvõtuala on ümbritsetud betoonseintega, et suunata hajusheidet üles poole.
Kompostimisel tekkinud sadeveed kogutakse eraldi ja kasutatakse ladestu ning kõvakatete jm niisutamisel. Jälgitakse jäätmete niiskusesisaldust – niiskemad jäätmed segatakse kokku kuivemate jäätmetega ja/või kuivema tugimaterjaliga, et vältida nõrgvee teket.
Kompostsegu koostatakse vastavalt retseptuurile, jäätmed on peenestatud sobivale suurusele. Aunad koostatakse optimaalse kõrguse ja laiusega Jälgitakse, et aun oleks poorne. Selle tagamiseks lisatakse vajaliku koguse hakkepuitu. Jälgitakse temperatuuri ja auna õhutatust, enne ümberpööramist tehakse ööpäevane sundõhutamine.
Kompostimisprotsessis kaetakse auna poolläbilaskvate membraanidega. Arvestatakse ilmastikuolude ja ilma-ennustustega enne ulatuslikke välitingimustes toimuvaid protsesse. Näiteks aunade või hunnikute moodustamise või ümber-pööramise, purustamise või sõelumise vältimine halbade ilmastikutingimuste korral, et vältida heite levimist.
§ 3. Biolagunevate jäätmete sortimine. (1) Biolagunevatest jäätmetest komposti valmistamiseks tuleb kompostimääruse lisas 1 nimetatud biolagunevad jäätmed sortida tekkekohas ja kogumisel vältida nende segunemist muude jäätmetega.

§ 5. Biolagunevate jäätmete käitluskoha nõuded.
Biolagunevate jäätmete kompostimisel peab käitluskoht olema:
1) ümbritsetud taraga;
2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega;
3) vettpidava pinnakattega;
4) nõrgvee ja sademevee kogumise süsteemiga.

§ 6. Nõuded biolagunevate jäätmete kompostimisele.
(Kompostimäärus)

BAT 13. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit:
a. viibeaja vähendamine anaeroobsetes tingimustes (avatud süsteemid);
b. keemiline töötlemine;
c. aeroobse töötlemise optimeerimine.

BAT 33. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid. Meetod hõlmab sisendjäätmete eelnevat heakskiitmist, vastuvõtmist ja sortimist (vt BAT 2), et tagada sisendjäätmete sobivus käitlemiseks, nt seoses toitainete tasakaaluga, niiskuse või mürgiste ühenditega, mis võivad bioloogilist aktiivsust vähendada.

BAT 35. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid: a) Reovee eraldamine; b) Vee ringlusse võtmine; c) Nõrgvee tekke minimeerimine.

BAT 36. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid: - sisendjäätmete omadused (nt süsiniku ja lämmastiku suhe, osakeste suurus); - temperatuur ja niiskussisaldus auna eri kohtades; - auna õhutatus (nt auna ümberpööramise sagedus, O2 ja/või CO2 sisaldus aunas, õhuvoogude temperatuur sundõhutamise korral); - auna poorsus, kõrgus ja laius.

BAT 37. Et vähendada välistingimustes töötlemise etappides tekkiva tolmu, lõhnaaine ja bioaerosoolide hajusheidet õhku, on PVT rakendada üht või mõlemat allpool kirjeldatud meetodit: a) Poolläbilaskvate membraankatete kasutamine. b) Toimingute kohandamine vastavalt ilmastikutingimustele.
WT 1 Vastab
12. Vetteheide

Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine
Prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. Ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna reoveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenkihi paksus on 0,6 m. § 11. Prügila aluse ja külgede omadused
(1) Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse.
(3) Kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse pinnasega, millel on järgmised näitajad:
filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥1 m tavajäätmeprügilal;
(4) Kui geoloogiline barjäär ei vasta lõikes 3 sätestatule, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse.
§ 13. Abinõud nõrgvee suunamiseks, kogumiseks ja puhastamiseks
(1) Nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks kaetakse prügila põhi ja küljed vettpidavast tehismaterjalist kihi ja dreenkihiga.
(Prügilamäärus)

BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni:
c) Läbilaskmatud pinnad;
e) Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks;
f) Reovee eraldamine;
g) Sobiv äravoolutaristu;
i) Sobiv puhversäilitusmaht.
WT 1 Vastab
13. Nõrgvee tekke vähendamine Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusala suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti. Ladestusaladel projekteeritud kõrguse saavutamisel rajatakse lõplik kattekiht. Nõrgvee vähendamiseks jäätmeid eeltöödeldakse. Ladestusalade sulgemiseks on koostatud sulgemisprojekt. Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Jäätmekäitlusplatsidelt tekkiv sademevesi kogutakse suunatakse ladestuala niisutamiseks, st sellega välditakse põhjavee kasutamist. Kompostimisväljaku, tuha vanandamise platside ja jäätmekütuse valmistamise hoone põhjad on vett mitteläbilaskvad. Diisli mahuti (paikneb hoones) ja tankla mahuti paiknevad kütust mitteläbilaskval pinnal, mahutitel on topeltseinad. Mahutid on elektrooniliste nivooanduritega, mis välistavad ületäitmise. Mehhanismide paakide jm täitmisel on püstolitel automaatlukustus. Tanklatele on tagatud regulaarse hooldus. Käitises ei ole maa-aluseid torustikke, mille kaudu toimuks kemikaalide või töötlemis-protsessi saaduste transport. Kompostiaunade all on õhutuskanalid, mis töötavad ka drenaažisüsteemina. Dreenitud vedelik juhitakse maa-alusesse settemahutisse 40 m3 ja sealt läbi õlipüüduri settebasseini. Juhul, kui reoveepumpla ei tööta, saab nõrgvett suunata kogumisbasseinidesse. § 28. Nõrgvee tekke vähendamine
(1) Prügila kasutusajal ja järelhoolduse perioodil:
1) vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust;
2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse.
(Prügilamäärus)

BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni:
b) Vee ringlusse võtmine
f) Reovee eraldamine
WT 1 Vastab
14. Tõrvikpõletamine Prügilagaasi põletamine tõrvikus. Kui majanduslikult ei ole otstarbekas gaasi kogumine. Prügilagaasi põletamine tõrvikus toimub üldjuhul olukorras, kui gaasimootor ei
tööta (nt hooldustööd, mootori avariiline seiskamine jms). Tõrviku töötamisel
fikseeritakse tõrviku tööaeg (otseselt tõrvikusse mineva gaasi kogust ei mõõdeta). Gaasipõletit läbiv gaasi kogus 360 m3/h. Tõrvik on projekteeritud käitise tegevust ning tõrvikus põletatava prügilagaasi silmas pidades.
BAT 15. Õhkuheite ärahoidmiseks tõrvikpõletamisel on PVT kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine), rakendades:
a. asjakohane käitise projekteerimine;
b. käitise töö korraldamine.

BAT 16. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT rakendada:
a. tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine;
b. seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest.
WT 1 Vastab
15. Jäätmekütuse tootmine Valmiskütesesegu fraktsiooni ja koostise suurus. Jäätmekütuse segu valmistatakse vastavalt tellija poolt etteantud parameetritele. Järelpurustit kasutatakse sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse
saamiseks.
WT BREF. Ptk 5.3.1. Jäätmekütuse valmistamine etteantud parameetritest lähtuvalt. WT_(BREF 2006) 3 Vastab
16. Kütuse hoiustamine Diislikütust hoiustatakse kahes spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks valmistatud 3 ja 20 m3 mahuga väiketanklas ning kahes 1,5 m3 mahuga teisaldatavas tanklas. Katlamajas kasutatavat diislit hoiustatakse 3 m3 mahuga mahutis, mis asub hoones. Väiketanklad on varustatud lekkevannidega, elektroonilise ületäitmise kaitseklappidega ning tasemeanduritega. Kütuse maha valgumise võimalus on ebatõenäoline. ESB BREF. Ptk. 5.1.1.3. PVT ei käsitle väikeseid hoidmisehitisi. Kuid ka väikeste hoidmisehitiste puhul on rakendatavad järgmised meetmed:
a. mahuti valimisel tuleb arvestada seal hoiutava kemikaali omadusi;
b. lekete avastamiseks ja pinnase reostumise vältimiseks lekkevannide olemasolu.
EFS 2 Vastab
17. Heide õnnetus- ja vahejuhtumitest Ettevõttel on koostatud üldise keskkonnaalane juhtimissüsteemi käsiraamat, sh mittevastavuste vormid, registrid jt. Õnnetusjuhtumite haldamiseks (st õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks) on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs ja juhend "Valmisolek hädaolukordadeks".
Tulekahjude ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja tuvastamiseks kasutatavad meetmed:
- territoorium on aiaga piiratud ning kõrvalisi isikuid territooriumile ei lubata;
- jäätmete, sh tuha käitlemine toimub piiratud juurde-pääsuga alal;
- põlevmaterjalide ladustamiseks üle 1000 m3 on kooskõlastatud ladustusplaan, mis on kooskõlastatud Päästeametiga;
- käitises on vahendid tulekollete operatiivseks likvideerimiseks;
- süttimisohu vältimiseks on MBT tootmishoonesse ja RDF laohoonesse paigaldatud termokaamerad, millel on seadistatud automaatne häire aktiviseerumine, kui temperatuur tõuseb (süsteem teavitab käitise väravameeskonda ja turva-meeskonda) ning lisaks kuvatakse pidevalt reaalaja pilt värava- ja turvameeskondadele;
- jäätmete käitlemiseks kasutatakse selleks ette nähtud seadmeid (st neid ei kasutata muul otstarbel);
- igakuiselt 2 korda seiratakse kalibreeritud mehhaanilise temperatuurianduriga RDF laos oleva materjali seesmist temperatuuri ja vastavalt vajadusele segatakse laos olevat materjali;
- jäätmete vastuvõtmisel vastuvõetava jäätmevoo visuaalne pidevseire;
- kasutuses olevatel masinatel ja seadmetel on kõigil koostatud tööohutusjuhendid;
- ladestusalal hoitakse avatuna võimalikult väiksest ala;
- täitunud ladestusalad kaetakse jooksvalt vastavalt sulgemisprojektile kattematerjaliga;
- käitise territooriumi valvatakse pideva videovalvega, sh jäätmete avatud ladestusalad.
  BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast (vt BAT 1):
a) Kaitsemeetmed. Need hõlmavad näiteks järgmisi meetmeid:
- käitise kaitsmine pahatahtlike tegude eest;
- tulekahjude ja plahvatuste eest kaitset pakkuv süsteem, mis sisaldab seadmeid ennetamiseks, tuvastamiseks ja kustutamiseks;
- juurdepääs asjaomastele kontrolliseadmetele ja nende töövalmidus hädaolukordades.

b) Juhusliku/tahtmatu heite haldamine: Kehtestatakse kord ja tehnilised nõuded, et tegeleda õnnetus- ja vahejuhtumitest tuleneva heitega (selle levikut piirates), näiteks heitega leketest, tuletõrjeveest või kaitseklappidest.;

c) Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem: See hõlmab järgmisi meetodeid:
- logi/päevik, milles registreeritakse kõik õnnetused, vahejuhtumid, muudatused protseduurides ja inspekteerimise tulemused;
- selliste õnnetuste ja vahejuhtumite tuvastamise, neile reageerimise ja nendest õppimise kord.
WT 1 Vastab
18. Materjalide kasutus Jäätmete bioloogiline töötlemine, käitisesiseste rajatiste ehitusel ja ladestusalade sulgemisel kasutatakse võimalusel looduslike materjalide asemel sobivaid jäätmematerjale.
Jäätmematerjalide valikul arvestatakse nende omaduste sobivust ning tagatakse, et nende kasutamisega ei kaasneks käitise heidete suurenemist.
Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid – saab rakendada kompostimisel, kus järelvalminud komposti sõelumisel eraldatakse hakkepuit ja kile. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.
MBT töötlemisel olmejäätmetest eraldatavat stabiliseeritud orgaanilist osa ja vanandatud koldetuhka taaskasutatakse prügila katmisel.
BAT 22. Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega.
Jäätmete töötlemiseks kasutatakse muude materjalide asemel jäätmeid .
Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad saasteohust, mis kaasneb lisanditega (nt raskmetallid, POSid, soolad, patogeenid) jäätmetes, millega muid materjale asendatakse. Veel üks piirang seisneb materjale asendavate jäätmete kokkusobivuses sisendjäätmetega (vt BAT 2).
WT 1 Vastab
19. Energiatõhusus Energiatõhususkava hõlmab tegevuse (või tegevuste) täpse energiatarbimise määratlemist ja arvutamist, igal aastal tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist. Energiabilansi andmed: teave energiatarbimise kohta seoses tarnitud energiaga. Energiabilansi andmed esitatakse EMASe raames objekti lõikes kord aastas. BAT 23. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit.
a) Energiatõhususkava
b) Energiabilansi andmed
WT 1 Vastab
20. Pakendite korduskasutamine Jäätmete kogumisel ja ladustamisel kasutatakse ringluses olevat taarat.
Pakendeid (vaadid, konteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisukorras ja puhtad. Kasutuskõlbmatuks muutunud kaubaalused purustatakse, realiseeritakse koos muu hakkepuiduga kas energiana või komposti tugiainena Pakenditelt eemaldatakse varasem märgitus ning tagatakse, et uus märgistus vastaks sealt hoitavatele jäätmetele.
  BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast (vt BAT 1).
Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine).
Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad jäätmete saastumise ohust, mis kaasneb pakendite korduskasutamisega.
WT 1 Vastab
21. Kaudne vetteheide Käitises tekkiva reovepuhastus algab esimese etapina käitises ning seejärel toimub Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Käitises kasutatava vee töötlemise tehnoloogia kirjeldus:
Automaatses filtris EM14 kasutatav filtermaterjal Ecomix A on kompositsioon kolmest erinevast filtermaterjalist ning on ette nähtud raua-, mangaani ning ammooniumi eemaldamiseks veest. Samaaegselt toimub ka vee pehmendamine.
Filtermaterjali taastamiseks kasutatakse regenereerimist NaCl lahusega. Regeneratsiooni protsess käivitub eelnevalt sisestatud filtrit läbinud kuupmeetrite arvu täitumisel. Filtri tagasipesu- ja regenereerimisprotsess toimub automaatselt, vastavalt sisestatud kuupmeetrite arvule. Regeneratsioon kestab ca 90 min ning sel ajal on töödeldud veega varustamine katkestatud. Tootlikkus 40 l/min.

Filtripesuvesi juhitakse kanalisatsiooni kaudu AS Tallinna Vee kanalisatsioonitorustikku, kust edasi toimub selle puhastamise järgmine etapp AS Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastis. Nimetatud puhastis on kasutusel mehhaanilised võred, liivapüünised, eelsetitid, keemilis-bioloogiline puhastus (koaguleerimine), aerotankid ja järelsetitid.
BAT 20 Vetteheite vähendamiseks on PVT käidelda reovett, kasutades allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.
Eel- ja esmane puhastamine, nt
a.Tasakaalustamine
b. Neutraliseerimine
Happed, leelised
c. Füüsiline eraldamine, nt mitmesugused sõelad, liiva- ja rasvapüüdurid, õli ja vee eraldamise või eelsetitamise mahutid.

Füüsikalis-keemiline töötlemine, nt
d. Adsorbeerimine
e. Destilleerimine/rektifitseerimine
f. Sadestamine
g. Keemiline oksüdeerimine
h. Keemiline redutseerimine
i. Aurustamine
j. Ioonivahetus
k. Läbipuhumine

Bioloogiline töötlemine, nt
l. Aktiivmudaprotsess
m. Membraanbioreaktor

Lämmastikuärastus
n. Nitrifikatsioon/denitrifikatsioon, kui töötlemine hõlmab bioloogilist töötlemist

Tahkete ainete eemaldamine, nt
o. Koagulatsioon ja flokulatsioon
p. Setitamine
q. Filtratsioon (nt liivfiltrimine, ultrafiltrimine, mikrofiltrimine)
r. Flotatsioon

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse on järgmised:
Arseen (väljendatud As-ina) 0,01–0,05 mg/l;
Kaadmium (väljendatud Cd-na) 0,01–0,05 mg/l;
Kroom (väljendatud Cr-ina) 0,01–0,15 mg/l;
Vask (väljendatud Cu-na) 0,05–0,5 mg/l,
Plii (väljendatud Pb-na) 0,05–0,1 mg/l;
Nikkel (väljendatud Ni-na) 0,05–0,5 mg/l;
Elavhõbe (väljendatud Hg-na) 0,5–5 μg/l;
Tsink (väljendatud Zn-ina) 0,1–1 mg/l;
WT 20 Vastab
22. Abimaterjalina kasutatava saepuru ja hakkepuidu hoiustamine Abimaterjale ladustatakse selliselt, et need ei tekitaks täiendavaid keskkonnahäiringuid (nt pinnase, pinna- ja põhjavee reostust). Saepuru ja hakkepuitu kasutatakse koposti valmistamisel. Saepuru ja hakkepuitu ei laduststa suurtes kogustes, vaid hakkitakse vastavalt vajadusele. PVT on regulaarne või pidev visuaalne kontroll tolmu tuvastamiseks. Jälgib
ilmaennustus, nt kohapealsete meteoroloogiliste instrumentide abil, aitab kindlaks teha, millal
hunnikute niisutamine on vajalik ja see hoiab ära ressursside tarbetu kasutamise niisutamiseks
avatud hoidla
EFS 5.3.1 Vastab
23. Nõrgvee ja sadevee kogumine ja käitlemine Käitises tekkiv reovesi ja nõr suunatakse ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse Paljassaare reovee puhastis Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Ladestusalalt ja jäätmekäitlusplatsidelt tekkiv sademevesi kogutakse suunatakse Paljassaare reovee puhastisse. § 28. Nõrgvee tekke vähendamine
(1) Prügila kasutusajal ja järelhoolduse perioodil:
1) vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust;
2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse.
(Prügilamäärus)
§ 12, 13 Abinõud nõrgvee suunamiseks, kogumiseks ja puhastamiseks
WT 20 Ei vasta
 
Lisad
Muud dokumendid
Nimetus Kirjeldus Manused
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Jäätmete kõrvaldamine; Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega: keskkonnanõuetele vastavad ladestusalad; tekkiva nõrgvee kogumissüsteem (drenaažiga ladestusalade põhjad ning ühtlustusbasseinid); spetsiaalne jäätmete kompaktor; frontaallaadur; buldooser, rattas ekskavaator. Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitegavõi konteinerites.Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse jaladestuskaardid arhiveeritakse.Ladestatud jäätmed on eelsorditud ning eraldatud on taaskasutatavad ja prügilakõlbmatud jäätmed (sortimine toimub Tallinna prügilas). Ladestatud jäätmed tihendatakse mahu-massini vähemalt 900 kg/m3 prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru.§ 18. Jäätmete prügilakõlblikkus. (1) Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid.§ 26. Ladestamine.(1) Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise ja lihke suhtes.(3) Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m3.(Prügilamäärus).§ 9. Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse. Asbestijäätmete vastuvõtmisel prügilasse kontrollib prügila käitaja lisaks «Jäätmeseaduse» § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega sätestatule jäätmete töötlemise ja pakendamise vastavust käesoleva määruse § 7 nõuetele.§ 10. Prügilad asbestijäätmete ladestamiseks. (2) Asbestijäätmeid võib ladestada tavajäätmete prügilasse vastavalt «Euroopa Nõukogu otsuse 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt, Lisa punktile 2.3.3 (Euroopa Ühenduse Teataja L 011, 16.01.2003 lk 11–49)».§ 11. Asbestijäätmete ladestusala märgistamine. Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 «Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» lisas 2 kirjeldatud hoiatusmärk.(Asbesti määrus)
Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbestisisaldavate jäätmete käitlusnõuded". (Asbesti määrus) vt esimese rea kirjeldust
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon. Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. Jäätmervestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veose dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitakse. toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veose dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitakse.§ 27. Ladestatud jäätmete üle arvestuse pidamine ja aruandlus.Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta.(Prügilamäärus).
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Jäätmete kaalumine. Kõik prügilasse sisenevad ja väljuvad koormad kaalutakse. Prügila on varustatud kaaludega nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine.§17. Prügilasse ladestavate jäätmete massi määramine.(1) Prügilasse ladestamiseks üle antavate jäätmete mass määratakse prügilas kaalumise teel. (2) Kaal, mida prügilas kasutatakse jäätmete massi määramiseks, peab olema taadeldud vastavalt mõõteseaduses kehtestatud nõuetele.(Prügilamäärus)
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Prügila kontrollitus. Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile - prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid. Territooriumil on videovalve.§ 16. Prügila maa-ala kontrollitavus(1) Prügila rajatakse viisil, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu prügila maa-alale käitaja teadmata.(2) Prügila rajatakse piirde ja lukustatavate väravatega, samuti sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladestamist.(Prügilamäärus)
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Prügila keskkonnahäiringute vähendamine. Püüdevõrk, prügi pidev tihendamine, näriliste arvukuse piiramine, tolmu vähendamine. Prügi lendutõusmist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud püüdevõrkude/AIAGA. Prügila ümbritseb püüdevõrk/AED. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi ning nende arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse. § 4. Prügilast tuleneva keskkonnahäiringu vältimise või vähendamise põhimõte(1) tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.(2) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.(Prügilamäärus)
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Prügilagaasi kogumine. Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid kogumiskaevusid, mis on plastiktoruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja teda kasutatakse energia tootmiseks. Mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti.Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni. § 29. Prügilagaasi kogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine põletamisega(1) Käitaja korraldab prügilagaasi kogumise prügilates, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid.(2) Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (näiteks energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes.(3) Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse.(Prügilamäärus)
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Prügila üldise seire korraldamine. Pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee, ilmastikuseire, jäätmelademe stabiilsuse seire ja seiretulemuste arvestus.Prügilasse on rajatud seirekaevud: nõrgvee, pinnasevee ja põhjavee regulaarsete analüüside teostamiseks.Seoses prügila ladestusalade laiendamisega laiendatakse põhjavee seirevõrgustikku.Prügilagaasi kogust mõõdetakse spetsiaalse gaasimõõturiga gaasijaamas. Prügilagaasi seiret teostatakse 1 kord kvartalis - heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk. Seire teostamiseks kasutatakse spetsiaalse laborite teenuseid (nt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ). Omaseiret korraldatakse asjaomaste seadmetega. Ilmastikuolude täpsemaks hindamiseks ettevõtte territooriumile on paigaldatud ilmajaam. Ettevõte esitab Keskkonnaametile tegevusaruannet kord aastas. § 37. Seire kohustuslikkus(1) Käitaja on kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.§ 46. Prügilagaasi seire(2) Prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk tehakse kindlaks:1) prügila kasutusajal kord kvartalis;(4) Metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisalduse mõõtmine on kohustuslik.(Prügilamäärus)
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded". (Prügilamäärus) Prügila sulgemine. Prügila sulgemine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud sulgemiskavale. Sulgemiskava on menetluses. Sulgemisel toimub jäätmete taaskasutamine ning jäätmete taaskasutamine toimub vastavalt keskkonnakompleksloale. § 31. Prügila või selle osa sulgemine(1) Prügila suletakse, kui: 1) prügila on saavutanud projektikohase mahu;(2) Prügila osa suletakse, kui: 1) ladestamisala on täidetud projektkõrguseni;§ 33. Prügila suletakse sulgemiskava alusel;§ 35. Jäätmelademe katmine prügila sulgemisel(1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt:2) tavajäätmeprügila – gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga;(Prügilamäärus)

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Tehnoloogiaga saavutatav HT HT ühik Erandi lõpp
1. WT 20 As PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,01-0,05 1 x kuus 0,05 mg/l
 
2. WT 20 Cd PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,01-0,05 1 x kuus 0,05 mg/l
 
3. WT 20 Cr PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,01-0,15 1 x kuus 0,15 mg/l
 
4. WT 20 Cu PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,05-0,5 1 x kuus 0,5 mg/l
 
5. WT 20 Pb PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,05-0,1 1 x kuus 0,1 mg/l
 
6. WT 20 Ni PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,05-0,5 1 x kuus 0,5 mg/l
 
7. WT 20 Hg PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,5-5 1 x kuus 5 μg/l
 
8. WT 20 Zn PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise puhul kaudse heite korral suublasse. 0,1-1 1 x kuus 1 mg/l
 
 
Käitise heitetaseme arvutuskäigud ja vajadusel neid tõendavad dokumendid

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Jrk PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Käitise KT KT ühik
1. WT_(BREF 2006) 4.5.2.1 Biolagunevate jäätmete niiskusesisaldus. Kompostimisväljak 30-65 47 %
2. WT_(BREF 2006) 4.5.2.1 Biolagunevate jäätmete kompostimise protsessi optimaalne temperatuur. Kompostimisväljak 55-70 ≥+65 C
3. WT_(BREF 2006) 4.5.2.1 Biolagunevate jäätmete kompostimisauna kõrgus. Kompostimisväljak 1,5-3 2,5 m
 

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Tankla 20   Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33 Diiselkütus Tegu on kaasaegsete nõuetele vastavate kütusemahutitega. Mahutid on kinnised (nõuetele vastavate hingamisavadega) ja olulised heitmed välisõhku on välditud. EFS 5.1.1.1
Mahutid on kütuse hoiustamiseks sobilikust materjalist ja need paiknevad kõvakattelisel pinnal. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Heitmed vette on välistatud. EFS 5.1.1.3
2. Hoones olev mahuti 3   Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 35 Diiselkütus Tegu on hoones sees paikneva nõuetele vastavate kütusemahutitega. Mahuti on kinnine (nõuetele vastavate hingamisavadega) ja olulised heitmed välisõhku on välditud. EFS 5.1.1.1
Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed vette on välistatud. EFS 5.1.1.3
Mahuti on kütuse hoidmiseks sobilikust materjalist ja paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Heitmed pinnasesse on välistatud. EFS 5.1.1.1
3. Teisaldatav tankla 3   mobiilne Diiselkütus      
4. Teisaldatav tankla 1.50   mobiilne Diiselkütus      
5. Teisaldatav tankla 1.50   mobiilne Diiselkütus      
 

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Abimaterjalide säästlik kasutamine Ladestatud jäätmekihi katmiseks kasutatavat kattematerjali ning kompostimisel kasutatavaid materjale tuleb ladustada selleks ettenähtud aladel, vältida segunemist teiste materjalidega.
Jäätmete ladestamine ja töö töötsoonis (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded).
Pidevalt
2. Abimaterjalide säästlik kasutamine Prügila ehitustööde ajal ja käitise territooriumil teede ja platside ehitamisel väljakaevatud pinnast kasutada ladestatud jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja/või prügila sulgemise kattematerjalina.
Jäätmete taaskasutamine.
Pidevalt
3. Abimaterjalide säästlik kasutamine Kompost: Purustatud puitu kasutatakse optimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada.
Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada.
Pidevalt
4. Abimaterjalide säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatakse pinnast, ehitusprahti jne. Kasutatakse võimalikult tihendatavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Uuele ladestusalale minnes võetakse võimalusel üles varem kasutusel olnud ladestusala tee.
Tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga.
Pidevalt
5. Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmekäitlus: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud.
Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavaator.
Pidevalt
6. Vee säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine ja kompostimine: Vajadusel kasutatakse ladestusala, seal paiknevate teede, komposti ja koldetuha vanandamisplatsi niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Vajadusel võimalus kasutada pinnavett.
Mobiilse kastmistehnika kasutamine - paakauto mahtuvusega 14,5 m3.
Pidevalt
7. Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Jäätmed purustatakse enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali - peamiselt hakkepuitu biomassina. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kvaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena biojäätmeid /haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru jne).
Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia
Pidevalt
8. Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Suurem osa kilejäätmeid eemaldatakse sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsessi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud.
Sisendmaterjali sõelumine trummelsõelaga.
Pidevalt
9. Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: Laoplatsil lähtematerjali jagamine väiksemateks hunnikuteks, bioloogilise sisendmaterjali episoodiline sundõhutamine ning vajadusel mehaaniline läbisegamine selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket.
Olemasolev kompostimistehnoloogia.
Pidevalt
10. Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks kasutatakse membraani ja aeroobset protsessi kompostimisel, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra- ja vibratsiooniallikad puuduvad.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega.
Pidevalt
11. Lõhna vältimine või vähendamine Gaasi kogumine: ladestusalalt kogutakse gaas vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud gaas suunatakse elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis.
Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti.
Pidevalt
12. Vibratsiooni vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta.
Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem.
Pidevalt
13. Lõhna vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Lõhna vältimiseks kasutatakse ladestusala jooksvat katmist inertsete materjalidega. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt teatud jäätmete ladestamisel. Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia. Pidevalt
14. Jäätmete kõrvaldamine Kompostimine: kompostimise jääkide kõrvaldamine/taaskasutamine.
Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügila ladestusalale või suunatakse taaskasutusse või energia tootmisesse.
Pidevalt
15. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmekütuse tootmine: Töödeldud orgaanika taaskasutamine. Taaskasutatakse vastavalt sulgemisprojektile.
Kasutatavad seadmed on purustid, sõel, magneteraldi, laadur.
Pidevalt
16. Jäätmetekke minimeerimine Kompostimine: Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.
Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutakse kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega ja kile suunatakse taaskasutusse või energia tootmisse. Jäätmeteket minimeeritakse ka asfaltplatsile (nn jäätmejaama) paigutatud kogumisvahenditega, mis võimaldab kliendil erinevad jäätmed (lehtklaas, klaaspakend jms) eelsorteeritult üle anda.
Pidevalt
17. Jäätmetekke minimeerimine Jäätmekütuse tootmine: Segaolmejäätmetest eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse tekkivad jäätmed taaskasutusse ja energia tootmisse.
Purustid, sõel, magneteraldi, laadur.
Pidevalt
18. Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast eraldatakse taaskasutatav materjal sorteerimise teel, millega võib kaasneda purustamine, sõelumine, pressimine jne. Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid. Pidevalt
19. Jäätmetekke vältimine Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine.
Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad.
Pidevalt
20. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga.
Prügilagaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. Ladestusala katmiseks kasutatakse pinnast ja mineraalseid ehitusjäätmeid, mis maha laotamise järel pressitakse prügirulliga kokku ja tihendatakse.
Pidevalt
21. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi.
Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi.
Pidevalt
22. Pinnase kaitse Kompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega.
Pidevalt
23. Pinna- ja põhjavee kaitse Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone, mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega.
Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone.
Pidevalt
24. Muud asjakohased meetmed Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et reovee äraveo teenust osutav ettevõtte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel. Pidevalt
25. Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Esitada kompleksloa taotluse täeiendused, kui selguvad ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide tüübid ja kogused. Pidevalt
26. Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, st mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal. Pidevalt
27. Jäätmete muu taaskasutamine Tuha erifraktsioonide sorteerimine ja metallide eraldamine.
Käitlus toimub väliterritooriumil või tootmishoones. Käitlusliinid on statsionaarsed või mobiilsed. Tolmuheite minimeerimiseks on kasutusel telkkatused.
Pidevalt
28. Reovee tekke vähendamine Biojäätmete vastuvõtu platsile on paigaldatud nõrgvee kogumise kanalid (õhutuskanalid) 2019 a, mis aitavad reovett optimaalselt koguda ja käitlusse suunata. Toimub. Pidevalt

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Tooraine Saepuru kompostimine   10 000 m³/a
- - Puudub
2. Tooraine Puukoor kompostimine   10 000 m³/a
- - Puudub
3. Tooraine Freesturvas kompostimine   6 000 m³/a
- - Puudub
4. Abimaterjal Asfaltfreespuru Prügila siseteede ja vaheladustusplatsi rajamine   3 500 m³/a
- - Puudub
5. Abimaterjal Kaaliumpermanganaat joogivee töötlemine   0.10 t/a
- - Puudub
6. Abimaterjal Pinnas jm. mineraalne materjal jäätmekihi katmine ladestusalal   7 000 m³/a
- - Puudub
7. Abimaterjal Hakkepuit kasutatakse täitematerjalina kompostimisel   25 000 m³/a
- - Puudub
8. Abimaterjal Diiselkütus Masinate tankimine   600 t/a Diislikütus 68334-30-5 REACH piirang
9. Abimaterjal Diiselkütus Katlamaja   45 t/a Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2) 68476-30-2 REACH piirang
10. Abimaterjal Diiselkütus Masinate tankimine   75 t/a Diislikütus 68334-30-5 REACH piirang
11. Abimaterjal Diiselkütus Masinate tankimine   115 t/a Diislikütus 68334-30-5 REACH piirang
12. Abimaterjal Diiselkütus Masinate tankimine   115 t/a Diislikütus 68334-30-5 REACH piirang
 
Lisainfo käitises kasutatavate või toodetavate piiranguga ohtlike ainete või segus olevate ohtlike ainete kohta
Jrk nr Piiranguga ohtlik aine Tõendus piirangu rakendumise kohta käitises Ohtliku aine või segus oleva ohtliku aine asendamise tegevuskava
1. Diislikütus / 68334-30-5 01-2119484664-27-0051 Piirangud ei rakendu, ei ole tootja ega importija.
2. Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2) / 68476-30-2 01-2119484664-27-0051 Piirangud ei rakendu ei ole tootja ega importija.
 
Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid
 

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Vorm ei ole asjakohane.

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
1. Tootmise seire Diislikütuse kulu arvestatakse nii sise-transpordil kui jäätmete töötlemisel kasutatavatel seadmetel, st kõikide mehhanismide osas. Pidev
2. Jäätmekäitluskoha seire EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi osana peetakse käitises arvestust jäätmete vastuvõtmise üle, elektrienergia kasutamise üle sh mõnede protsesside osade kohta teostatakse ka eraldi ressursiseiret (nt prügikütuse, komposti ja tuha käitlemisel) ning jäätmete seire, koguste ja liikide kohta.

Pidev
3. Veesaaste seire Prügilas teostatakse tekkiva nõrgvee ja suublasse juhitava reovee seiret, põhja- ja pinnavee seiret (sh seiretulemuste arvestus). Prügilasse on rajatud vastavad seirekaevud: nõrgvee, pinnasevee ja põhjavee regulaarsete analüüside teostamiseks.
Tekkiva nõrgvee koostist määratakse enne, kui nõrgvesi seguneb muu reoveega. Nõrgveest seiratavad parameetrid on: elektrijuhtivus, pH, kuivjääk, BHT7, KHT, NH4+, Nüld, Cl-, SO4--, S--, TOC, raskmetallid (As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Zn).
1 kord kvartalis
4. Heitetekke seire Prügilagaasi osas seiratakse heitkoguseid, koostist (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhku. 1 kord kvartalis
5. Lõhna seire Lõhnaallikate mõõtmised ja lõhna esinemise mõõtmised käitise ümbruses. Vasatvalt lõhnakavale

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Prügila territooriumil toimuvad tehnoloogiaprotsessid ja tegevused Tulekahju, õnnetused rasketehnika kasutamisel Õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs. Töötajaid koolitatakse ja juhendatakse pidevalt. Ettevõttes kehtib Valmisolek hädaolukordadeks( EP 3005 V14). Valmisolek hädaolukordadeks. Riskianalüüs jne. Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas. Vajadusel täiendatakse.
2. Tankla kasutamine ja diislikütuse hoiustamine Diislikütuse leke Tanklaid ja mahuteid hooldatakse/kontrollitakse regulaarselt sh kontroliitakse lekkevannide olukorda ja elektroonilise ületäitmise kaitseklappide ning tasemeandurite töökorda. Riskianalüüsist tulenevad tegevusjuhised mahavoolude ennetamiseks ja koristamiseks. Tankurite juures on kättesaadav adsorbent lekete esinemisel nende likvideerimiseks. Lekkekoht tuleb katta absorbendi, turba, saepuru, vastava pulbri vms-ga ja tõkesta tammiga (kasuta liiva või pinnast) kütuse laialivoolamine. Kui kütust ei ole võimalik oma jõududega koristada, tuleb kutsuda päästeteenistus. Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas. Vajadusel täiendatakse.
3. Prügilagaasi kogumine Kogutava gaasi leke Lekete ennetamiseks tuleb järgida tegevusprotseduure ja –juhendeid, tuleb järgida gaasi kogumisega seotud seadmete kasutamisjuhendeid, järgida hooldus- ja remondijuhendeid ja –graafikuid ning tööohutusjuhendeid Rikke tekkimisel (kütuse väljavool, mittetavapärased helid, seadme osade liigne kuumenemine, katkised juhtmed vms) tuleb seade koheselt seisata. Teavitada rikkest jäätmekäitluse juhti. Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas. Vajadusel täiendatakse.
4. Prügilagaasi kogumine ja kasutamine Kogutava gaasi plahvatus Tuleohutuseeskirjad, elektriohutuseeskirjad, seadmete kasutamisel nende kasutusjuhised, materjalide ladustamisel nende ladustamis- ja hoiustamisjuhised, prügi ladestamisel ladestuseeskirjad ja -juhised. Käitise üldised tuleohutusnõuded ja evakuatsiooniteed. Tuleb järgida protseduuri "Valmisolek hädaolukordadeks", vältida paanika teket, informeerida viivitamatult päästeteenistust, kutsuda vajadusel ka kiirabi ja lülitada sisse käitisesse paigaldatud alarmkellad. Sulge uksed ja aknad tule leviku tõkestamiseks ning asuda võimalusele korral tuld kustutama. Anda kannatanule esmaabi. Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas. Vajadusel täiendatakse.

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Tootmisseadmete rikked Mehhanismide purunemine Remondi ajaks rentida vajadusel asendusmehhanismid. Omada kohapeal enim vajaminevaid varuosasid prügilas kohapeal või tarnijatel laos.
Tootmisseadmete rikked Ventilaatori seiskumine, anduri rike, membraani rebenemine Remondi ajal paigaldatakse asendus ventilaator. Anduri rikke korral paigaldada asendusandur. Membraani rebenemisel paigatakse membraan.
Ajutised seisakud Kõik tehnoloogiaprotsessid Remontööd vastavalt konkreetsele rikkele. Kui prügila tegevus on halvatud selliselt, et jäätmeid ei ole võimalik vastu võtta, siis suunatakse jäätmevood ümber teistesse lähimatesse prügilatesse. Vastavasisuline teade avaldatakse kodulehel ja kohaliku omavalitsuse kodulehel koos infoga, kuhu saab jäätmeid ajutise seisaku ajal vedada.
Muud tööd Abimaterjalide tarneraskused Otsitakse vastavalt alternatiivne tarnija. Abimaterjalide kriitilised varud on vastavalt materjalile lühema või pikema perioodi jaoks ka prügilas olemas. Kui prügila tegevus on halvatud selliselt, et jäätmeid ei ole võimalik vastu võtta, siis suunatakse jäätmevood ümber teistesse lähimatesse prügilatesse.
Ajutised seisakud Enefit Green AS Iru elektrijaama (hooldus)seisak lao täitumisel ei ole valmis olmejäätmeid põletuseks vastu võtma. Enefit Green AS Iru elektrijaama seisaku korral tuuakse jäätmed AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse RDF platsile ja lao täitumisel käivitatakse RDF-liin.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral
Kuni ladestusala lõpliku sulgemiseni tuleb jätkata prügila seiret vastavalt prügila omaseirekavale.
Järelhoolduse meetmed
Prügila järelhoolduse seiret tuleb korraldada järgnevalt: ­Meteoroloogilised näitajad, Pinnavee seire, seirepunktid ühe punktis prügilast ülesvoolu, valgveepuhasti väljavool ja kahes punktis prügilast allavoolu. Nõrgvee seire, (Nõrgvee pumbamaja). ­Põhjavee seire, seirepunktid kvaternaari veekihis ühes punktis prügilast ülesvoolu ja kahes punktis allavoolu. ­ Prügilademe niiskusesisalduse seire, niiskust saab seirata jäätmelademesse rajatud gaasikogumiskaevude kaudu. ­ Ümbruskonna kaevude seire, kord aastas suurvee ajal määratakse ülemist põhjaveekihti avavate kaevude veekvaliteedi muutused. ­ Prügilagaasi seire, mõõtmiskoht enne gaasipõletit. ­ Jäätmelademe seire, määratakse jäätmelademe vajumine. Vajalik on näha ette prügila järelhoolduse seireprogramm. Tagatud peab olema ka pinnavee seire nõrgveepuhasti sissevoolust allavoolu ja prügilagaasi seire lähtuvalt gaasikogumissüsteemi muutusest. Seirearuanne esitatada kord aastas. Kui on fikseeritud mingi saasteaine ohtlikud kontsentratsioonid, tuleb sellest seirearuande saajaid teavitada koheselt. Seirearuanne esitatakse Keskkonnaametile. Seire läbiviimisel tuleb jälgida kehtivaid õigusakte.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tallinna prügila
Kood JKK3700099
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Jõelähtme vald, Rebala küla, Jäätmekeskus 24504:004:0340 X: 6593465, Y: 560998
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 3821 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U1 - Tavajäätmeprügila
U9 - Bioloogiline töötlus
U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K1 - Jäätmekäitluskeskus
Asukoha üldiseloomustus AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast. Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Pterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamu- hoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJT territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJT esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamu põhja suunda ~820 m kaugusele.

Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882- Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998.

66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega.

Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealueid looduse ükskikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgaswe looduskaitseala, mis jääb käitise ladesusalast (I järk) ca 850 m kaugusele põhja suunda.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Tallinna prügila on töötav jäätmekäitluskeskus-prügila. Alal on välja ehitatud ladestusalad 1-8, biolagunevate jäätmete käitlemiseks komposteerimis - ja käitlusväljakud (platsi nr 1-4 ja 8-11), hooned (nr 26,  27, 28, 29, 30, 33, 35) ning jäätmete sorteerimiseks ja hoiustamiseks ladustusplatsid (nr 5, 7, 12, 13, 14, 15, 21, 22, 23, 24).
Lisaks on välja ehitatud jäätmete kaal, kaalumaja (nr 25), asfaltplats jäätmete kogumiseks (nr 16, 17), ajutiseks ladustamiseks ja töötlemiseks ning kõva kattega platsid. Kõva kattega platsidelt kogutakse kokku sademevesi. Territoorium on aiaga piiratud ning varustatud kaameratepõhiste valvesüsteemiga.

Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
NORM-jäätmete ja asbesti sisaldavate jäätmete kõrvaldamine D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 500 1 000
Jäätmete ümberpakkimine enne kõrvaldamist D14 - jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D13 märgitud mis tahes toimingut 80 000 140 000
Jäätmete taaskasutamisele eelnev sorteerimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 50 000 100 000
Segaolmejäätmete mehaanilis-bioloogiline töötlemine (MBT) R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 30 000 120 000
Jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 1 176 500 1 176 500
Jäätmematerjali taaskasutamine ehk mehaaniline ringlussevõtt R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel 10 000 15 000
Mineraalsete jäätmete mehaaniline ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 60 000 100 000
Pinnase ja kivide käitlemine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 60 000 100 000
Tuhkade vanandamine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 70 000 360 000
Prügikütuse tootmine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 20 000 80 000
Saastunud pinnase puhastamine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 10 000 15 000
Reoveesette bioloogiline töötlemine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 10 000 15 000
Reoveesette bioloogiline töötlemine R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 10 000 15 000
Jäätmete ümberpakkimine enne taaskasutusele suunamist R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 15 000 30 000
Korduskasutuseks ettevalmistamine R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine 3 000 30 000
Korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine 3 000 30 000
Biolagunevate jäätmete kompostimine R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 636 500 636 500
Saastunud pinnase puhastamine R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega 10 000 15 000
Jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, konditsioneerimine jms) 3 000 10 000
Korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine 70 000 120 000
Jäätmete kõrvaldamine D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 80 000 203 655
Sissetulevaid jäätmeid võidakse ajutisel enne taaskasutustoimingute teostamist ladustada käitise platsidel ja väljakutel. Samuti võib esineda vajadus ajutiseks ladustamiseks käitluse tulemusena tekkinud materjalide osas. Ohtlikud jäätmed märgistatakse vastavalt jäätmeseadusega kehtestatud ohtlike jäätmete märgistamise korrale. R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 618 000 618 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tallinna prügila
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 3 000   3 000   3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 10 000   10 000   10 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
10 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
10 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
10 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 09 - Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08* 5 000   5 000   5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 10 - Metallijäätmed 5 000   5 000   5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 5 000   5 000   5 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 95 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 160 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed 10 000   10 000   10 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 160 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
10 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
10 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
10 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
10 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 02 03 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 160 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 160 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 5 000   5 000   5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 160 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 03 01 - Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 03 02 - Konservandijäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 03 03 - Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 03 05 - Reovee kohtpuhastussetted 3 500   3 500   3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 04 01 - Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld 3 500   3 500   3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 04 02 - Mittestandardne kaltsiumkarbonaat 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 04 03 - Reovee kohtpuhastussetted 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 04 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 05 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 05 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 150 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 06 02 - Konservandijäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 06 03 - Reovee kohtpuhastussetted 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 07 01 - Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 07 02 - Piirituse destilleerimisjäägid 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 07 03 - Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 07 05 - Reovee kohtpuhastussetted 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
02 07 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 3 500   3 500   3 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega  
3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
3 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 500   3 500   3 500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 350 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
03 02 99 - Nimistus mujal nimetamata puidukaitsevahendid 20   20   20 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed 5 000   5 000   5 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
5 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
5 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 03 02 - Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel 2 000   2 000   2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
03 03 05 - Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted 2 000   2 000   2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
03 03 07 - Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid 2 000   2 000   2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 03 08 - Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed 2 000   2 000   2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 03 09 - Lubjasete („meesa“) 1 000   1 000   1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
03 03 10 - Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted 1 000   1 000   1 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 2 000   2 000   2 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
2 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
04 01 01 - Kõlu- ja laustajäätmed 1 000   1 000   1 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid  
1 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 09 - Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed 3 000   3 000   3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 10 - Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (näiteks rasv, vaha) 3 000   3 000   3 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 15 - Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14* 3 000   3 000   3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 17 - Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16* 3 000   3 000   3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 20 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19* 3 000   3 000   3 000 R5o - pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine, sh töötlemine bioloogiliste, termiliste, füüsikalis-keemiliste jm meetoditega 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed 3 000   3 000   3 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 22 - Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed 3 000   3 000   3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
04 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 3 000   3 000   3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 100 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)
3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 01 10 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 05 01 09* 2 000   2 000   2 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 01 13 - Katlatoitevee setted 2 000   2 000   2 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 01 14 - Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed 2 000   2 000   2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 01 16 - Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed 2 000   2 000   2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
05 01 17 - Bituumen 5 000   5 000   5 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 2 000   2 000   2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 06 04 - Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed 2 000   2 000   2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 2 000   2 000   2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 07 02 - Väävlit sisaldavad jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
05 07 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 2 000   2 000   2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 03 14 - Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11* ja 06 03 13* 2 000   2 000   2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 03 16 - Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 03 15* 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 04 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 05 03 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 05 02* 1 000   1 000   1 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 06 03 - Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 06 02* 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 07 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 08 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 09 02 - Fosforiräbu 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 09 04 - Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 09 03* 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 10 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 11 01 - Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed 1 000   1 000   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
06 11 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed