Menetlus M-123194 » Taotlus T-KL/1016061 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1016123

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Data Plate OÜ

Kontaktisik

Marek Kokk

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Ettevõttele Data Plate OÜ on väljastatud keskkonnakaitseluba L.ÕV/330488. Seoses käitise ümberkolimisega aadressilt Tehase tn 19d, Tartu linn aadressile Saalungi 2, Tartu linn, vajab ettevõte uut keskkonnakaitseluba.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Data Plate OÜ põhitegevusalaks on trükieelne tegevus (EMTAK 18131). Ettevõtte tegevus seisneb digitaalsete fleksotrükiplaatide valmistamises.
Ettevõttes töötab 8 inimest. Töö toimub esmaspäevast reedeni 24 tundi ööpäevas (kolmes vahetuses) ja 52 nädalat aastas ehk ettevõte töötab 6240 tundi aastas. Fleksotrükiplaate valmistatakse valgustundlikust fotopolümeerist plaatidest. Plaatidele on kantud grafiiti sisaldav kiht kuhu laseriga kõrvetatakse trükitav kujutis. Trükiplaadi valmistamisel esmalt valgustatakse fotopolümeerist plaadi alumist poolt ultraviolett
valgusega. Alumise poole valgustamisega tekib polümeriseerumise tulemusena trükiplaadile alus. Seejärel asetatakse trükiplaadi toorik seadmesse, kus laseriga kõrvetatakse plaadi pealmisele kihile
trükitav kujutis. Kujutise kõrvetamisel plaadi toorikule ei eraldu saasteaineid. Seejärel valgustatakse trükiplaati ultraviolett valgusega pealt poolt. Fotopolümeer polümeriseerub kohtades, kus valgus pääseb trükiplaadi pealmisest kihist läbi (ehk trükitav kujutis), tekitades plaadile
trükitava kujutise kohale kõva polümeeri kihi. Valgustuse võimsus peab olema selline, et kujutis polümeriseeruks kuni trükiplaadi aluseni (põhja valgustamisel tekkinud alus). Valgustamata ala jääb pehmeks, mis pestakse pesumasinas polümeriseerunud kujutise ümbert välja.
Pesemisel kasutatakse lahustit ja harju. Alles jääb valgustatud osa ehk polümeriseerunud trükitav kujutis koos alusega. Peale pesemist plaadid kuivatatakse kuivatusahjus ning valgustatakse veelkord ultraviolett valgusega. Trükiplaadi pesemisel ja kuivatamisel eraldub lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Pesumasinas kasutatav lahusti regenereeritakse destilleerimisseadmes. Ettevõttes on 1 heiteallikas. Heiteallikast väljutatavateks saasteaineteks on lenduvad orgaanilised ühendid ja osoon.
Fleksotrüki plaatide pesemine toimub pesumasinas, mis mahutab umbes 160 liitrit pesulahustit.
Data Pate OÜ tootmises kasutatakse ühte pesumasinat. Pesumasinas oleva lahusti temperatuur on 35 oC. Pesumasin on ühendatud ventilatsiooniseadmega, mille mahtkiirus on 6,112 m/s. Pesumasinast eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid juhitakse ventilatsioonisüsteemi kaudu välisõhku (heiteallikas V1). Pesumasinast voolab pesulahusti isevoolselt soojendusvanni, kus lahustit soojendatakse 37 C-ni ning pumbatakse seejärel tagasi pesumasinasse. Soojendusvanni
lisatakse ka pesulahusti kadude kõrvaldamiseks ja pesulahusti omaduste parandamiseks värsket (puhast) lahustit ja lahusti lisandeid. Samuti toimub soojendusvannist pesulahusti pumpamine destillatsiooniseadmesse, kus toimub pesulahusti regenereerimine. Soojendusvann on kinnine ning
soojendusvannist ei eraldu lenduvaid orgaanilisi ühendeid.
Pesumasin töötab kogu tööaja ehk 6240 tundi aastas. Peale trükiplaatide pesu toimub plaatide kuivatamine. Data Plate OÜ tootmises kasutatakse
kuivatamiseks kahte seadet. Ühes seadmes toimub ainult kuivatamine ja teises seadmes on võimalik nii kuivatada kui ka plaate ultraviolett valgusega valgustada. Trükiplaatide kuivatamine kestab 90 minutit. Kuivati temperatuur on 60 C. Kuivatamisel eraldub välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Kuivatusseadmed töötavad kogu tööaja.
Fotopolümeerist plaate valgustatakse UV lampidega. Seadmetes on kasutusel kahte tüüpi UV lambid. UVC lambid ja UVA lambid. UVA lampidega valgustamise tulemusena trükiplaadi valgustatud alad polümeriseeruvad. UVC lampidega valgustamisel toimub valmistatud trükiplaadi pinna karestamine. Karestamisega tagatakse trükkimisel kasutatava värvi parem kinnitumine trükiplaatidele. Valgustamiseks kasutatakse kahte seadet. UVA lambid töötavad aastas umbes 220 tundi ning UVC lambid töötava aastas umbes 600 tundi. Kasutatud pesulahusti regenereerimiseks kasutatakse destillatsiooniseadet. Seadme töö seisneb lenduvate ühendite (lahusti) eraldamises mittelenduvatest ühenditest (trükiplaadilt väljapestud polümeerijäägid) soojuse abil. Soojendamise käigus lahusti aurustub. Aurustunud lahusti jahutatakse, mille tulemusena lahusti kondenseerub ja saadakse kätte regenereeritud lahusti, mida kasutatakse uuesti trükiplaatide pesemisel. Destilleerimise jäägina jääb järele polümeere sisaldav sete, mis antakse jäätmetena üle jäätmekäitlejale. Lahusti regenereerimiseks pumbatakse lahusti destillatsiooniseadmesse. Destillatsiooniseade täidetakse 150 liitri musta lahustiga. Seejärel pumbatakse kogu destillatsioonitsükli jooksul seadmesse musta lahustit juurde. Üks destillatsioonitsükkel kestab kuni 8,5 tundi. Ühe destillatsioonitsükli jooksul saadakse kuni 260 liitrit regenereeritud lahustit ning 25 liitrit jääki. Destillatsioonipotsess on kinnine ning selles etapis lenduvaid orgaanilisi ühendeid ei eraldu. Lenduvaid orgaanilisi ühendeid eraldub musta pesulahusti pumpamisel 1 m3 suurusesse vastuvõtumahutisse enne lahusti destillatsiooniseadmesse suunamist ning peale aurustunud lahusti kondenseerumist regenereeritud lahusti pumpamisel puhta lahusti mahutisse. Regenereeritud lahusti mahuti on samuti 1 m3. Mõlemad mahutid on varustatud aurude väljalaske avaga. Samuti eraldub vähesel määral lenduvaid orgaanilisi ühendeid ka sette
destillatsiooniseadmest välja valgumisel. Ühe tsükli jooksul eemaldatakse destillatsiooniseadmest setet umbes 5 minuti jooksul. Pumpamised vastuvõtu mahutisse ja regenereeritud lahusti mahutisse toimuvad ühes tsüklis umbes 15 minuti jooksul. Lahusti regenereerimisel eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid väljutatakse ruumi üldventilatsiooni (V1) kaudu välisõhku.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Lõhnahäiringu esinemise võimalust on hinnatud taotluse osas 5.4.14.
Kuna käitise tegevus toimub hoonetes sees ei ole oodata muude käitise tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute tekkimist.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

DATA PLATE OÜ Tartu Saalungi 2 - AIN

Aadress

Saalungi tn 2, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Territoriaalkood

8151

Katastritunnus(ed)

79502:034:0002

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6474626, Y: 656862

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Saalungi tn 2 // 4 (79502:034:0002).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	V1	V1 Ventilatsiooniava	X: 6474649, Y: 656852 X: 6474649, Y: 656852	0.50	11	6.112	20	060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
18131 - Trükieelne tegevus

Põletusseade

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood

11453673

Postiaadress

Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621

Telefon

56640060

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017
- Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis".
- Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”
- Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a. Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2.

Tehnoloogilised kaardid

Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmete aluseks on võetud eelneva aasta tootmismahud ja tootmismahu prognoosid tulevikuks ning tootmises kasutatavate kemikaalide kogus. Käitise andmeid on täpsustatud kohtülevaatuse käigus. Kogused on saadud ettevõtte esindajalt.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Ettevõte asub aadressil Saalungi tn 2 (katastritunnus 79502:034:0002). Maa sihtotstarve on 100% ärimaa. Pindala kokku 3580 m2. Ettevõttest lääne ja lõuna poole jääb transpordimaa. Ida suunas jäävad tootmismaad ja põhja suunas tootmis- ja ärimaad. Lähim elamu (Vesiroosi tee 1, Tähtvere küla, Tartu linn, jääb 500 m kaugusele loode suunas. Ettevõttele lähemale kui 500m ei jää looduskaitsealasid.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Asukohakaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos lisatud punktis 5.4.17

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Heitkoguseid mõõdetud ei ole. Lähtutud on arvutusmetoodikatest.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Lahustite kasutamisel on saasteainete heitkoguste arvutamisel kasutatud metoodikat: Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega.
Lahustite regenereerimisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud Ameerika
Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition, Volume I
(peatükis 4) kirjeldatud metoodikast.
Osooni arvutamisel on kasutatud meetodit Smith. W. PRINCIPLES OF OZONE GENERATION. Watertec Engineering Pty Ltd. Australia (UV kiiirgusest tulenev O3)

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Lahustid
Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone.
Kaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt kogu tööajale (Flexosol 6240 tundi aastas, puhastusbensiin ja denatureeritud piiritus vastavalt protsesside tööajale 1170 tundi aastas). Kemikaalide kasutamisel eralduvad heitmed (g/s) on summeeritud.

Osoon
Protsessis eralduva osoonikoguse leidmiseks on kasutatud valemit:
M= 2 (g O2/kW) * Tööaeg (h/a) * Võimsus (kW) = 2 * 600 * 2,85 = 3420 g/a = 0,003 t/a
g/s on leitud valemiga:
M (g/s) = t/a * 1000000 / (3600 * h/a) = 0,003 * 1000000 / (3600 * 600) = 0,0016 g/s

Regenereerimine
Näide: Regenereerimisel eralduvate saasteainete koguste leidmiseks on masina tööeg (6240 h) jagatud tükli pikkusega ehk 8 tunniga. kokku on tsükleid 6240/8 = 780 tsüklit aastas. Ühes tsüklis saadav lahusti kogus on 260 liitrit, ehk 780 * 260 = 202800 l/a. Regenereerimisseadet läbib aastas 175,422 t/a (202800 * 0,865(tihedus) / 1000).
Eralduva saasteaine leiame valemiga:
t/a * eriheide (kg/t) / 1000 = 175,422 * 0,36 / 1000 = 0,063 t/a

Manused

Lisa 4: Arvutustabel_Data_Plate_OU_23.12.2022_f.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	V1 Ventilatsiooniava
Koormus	Tööstus kaks vahetust E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	0	0
01 - 02	100	0	0
02 - 03	100	0	0
03 - 04	100	0	0
04 - 05	100	0	0
05 - 06	100	0	0
06 - 07	100	0	0
07 - 08	100	0	0
08 - 09	100	0	0
09 - 10	100	0	0
10 - 11	100	0	0
11 - 12	100	0	0
12 - 13	100	0	0
13 - 14	100	0	0
14 - 15	100	0	0
15 - 16	100	0	0
16 - 17	100	0	0
17 - 18	100	0	0
18 - 19	100	0	0
19 - 20	100	0	0
20 - 21	100	0	0
21 - 22	100	0	0
22 - 23	100	0	0
23 - 24	100	0	0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Heiteallikas	Lahusteid sisaldav kemikaal				Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine					Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	Tegevusala või tehnoloogiaprotsess		Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
	Nimetus	Tüüp	Liik	LOÜ-de sisaldus, massi %	SNAP kood	Nimetus	Kemikaali kogus aastas, tonni	Töötundide arv aastas	Ohulaused (H)	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)	Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
V1 Ventilatsiooniava	Flexosol X,	Lahustipõhine	Lahusti	82	060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus	Trükitööstus	5.19	6 240		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.079	1.7732
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.063	1.4186
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.032	0.7093
										NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.016	0.3546
V1 Ventilatsiooniava	Denatureeritud piiritus	Lahustipõhine	Lahusti	100	060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus	Trükitööstud	0.036	1 170		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.009	0.036
V1 Ventilatsiooniava	Puhastusbensiin	Lahustipõhine	Lahusti	99.35	060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus	Trükitööstus	0.04	1 170		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.009	0.0393
V1 Ventilatsiooniava	Puhastusbensiin	Lahustipõhine	Lahusti	99.35	060403 - Muu lahustite kasutamine - trükitööstus	Trükitööstus	0.04	1 170		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0	0.0004

Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo

Lisa 5: denatureeritud_piiritus_1_.pdf

Lisa 6: Puhastusbensiin__Versioon_5_.pdf

Lisa 7: Estonia_Flexosol_X_MSDS_2022.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
V1	10028-15-6	Osoon	0.002	g/s	8 tundi	120	µg/m³	0.172	0.001
V1, N1, N2, N3, N4, N5, N6, N7, N8, N9, N10, N11	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	1.184	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	2 345.066	0.469
V1, N1, N2, N3, N4, N5, N6, N7, N8, N9, N10, N11	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	1.184	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	253.628	0.127

Koosmõju kirjeldus

Saasteainete hajumise arvutustes on arvestatud kõiki 500 m piirkonnas asuvaid koosmõju avaldada võivaid heiteallikaid vastavalt KOTKAS heiteallikate registri 23.12.2022 a seisule.
Koosmõjus on arvestatud järgmiste naaberkäitistega:
Nr Kood Nimetus
1 N1 HEIT0009175 Värvikambri ventilatsioon
2 N2 HEIT0009177 Värvikambri kütteseade
3 N3 HEIT0004411 Ladu, ventilatsioon
4 N4 HEIT0004417 Lao kalorifeer
5 N5 HEIT0004410 Ladu, avatud ots
6 N6 HEIT0004416 Metallitsehhi kalorifeer nr 1
7 N7 HEIT0004414 Kaarhalli kalorifeer
8 N8 HEIT0004415 Metallitsehhi kalorifeer nr 2
9 N9 HEIT0002720 Thermax gaasikatel
10 N10 HEIT0002719 Aura gaasikatel
11 N11 HEIT0002721 Tootmistsehh

Heiteallikatest väljutatavad saasteainete arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa koosmõjust teiste käitiste alliaktega nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi. Kõige lähemale piirväärtusele jõuavad lenduvad orgaanilised ühendid (46,9 % 1 h piirväärtusest).

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Ettevõtte tegevus toimub hoones sees. Saasteainete välisõhku väljutamine toimub ventilatsiooniava (V1) kaudu. Lahusteid sh segudes olevaid lahusteid kulub aastas 5,266 tonni. Kuna kemikaale kasutatakse siseruumides, siis ei ole oodata väljaspool tootmishoonet lõhnahäiringu tekkimist. Võimaliku lõhnaaine esinemise hinnangu andmisel on lähtutud lenduvate orgaaniliste ühendite lõhnaläve väärtustest.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2018-2020

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Õhurõhk
Sademed
Tuul: suund, kiirus
Päikesepaiste kestus

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam
Tõravere, Nõo vald, Tartu maakond
Laius: N 58°15´51´´
Pikkus: E 26°27´41´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,17 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati (Tartu-Tõravere) meteoroloogiajaama kolme järjestikuse aasta (2018-2020) vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa
Ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist (seisuga 23.12.2022). Koosmõjus on arvestatud järgmiste 500m raadiusesse jäävate heitallikatega:

Nr		Kood	Nimetus
1	N1	HEIT0009175	Värvikambri ventilatsioon
2	N2	HEIT0009177	Värvikambri kütteseade
3	N3	HEIT0004411	Ladu, ventilatsioon
4	N4	HEIT0004417	Lao kalorifeer
5	N5	HEIT0004410	Ladu, avatud ots
6	N6	HEIT0004416	Metallitsehhi kalorifeer nr 1
7	N7	HEIT0004414	Kaarhalli kalorifeer
8	N8	HEIT0004415	Metallitsehhi kalorifeer nr 2
9	N9	HEIT0002720	Thermax gaasikatel
10	N10	HEIT0002719	Aura gaasikatel
11	N11	HEIT0002721	Tootmistsehh

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades kasutatavate kemikaalide hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Normtasemete ületamist ei ole oodata. Käitisel puuduvad olulist väliskeskkonnas levivat müra põhjustavad seadmed.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Käitisel on üks heitallikas V1. Suurimat osa saasteainetest annavad lenduvad orgaanilised ühendid.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt koondabelis 5.6. toodud väärtustele. Täiendavaid müra ning lõhnainete vähendamise meetmeid ei rakendata.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Välisõhu saastetaset ettevõtte tootmisterritooriumil mõõtmise teel ei seirata. Tegevusega ei kaasne korrektsete töövõtete rakendamisel ülenormatiivseid saasteainete heitkoguse, lõhna või müra emissioone. Omaseire osas on oluline tootmisvahendite ja ventilatsioonisüsteemide korrashoid ja regulaarne hooldus.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.

Muud heite vähendamise meetmed

Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa

Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed

Tuulte roos

LHK projekti lisad

Lisa 8: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
V1 Ventilatsiooniava	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.3075	g/s	4.472	t
V1 Ventilatsiooniava	10028-15-6	Osoon	Tavaheide	0.0016	g/s	0.003	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10028-15-6	Osoon	0.003	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	4.472	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Riigilõiv	Lisa 9: Riigiloiv___Data_Plate_OU.pdf