Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-123594
Taotlus T-KL/1016649-5

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
 
Taotluse liik
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Emeron Grupp OÜ
Kontaktisik
Meelis Tiido
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Keskkonnaloa taotlemine eesmärgiga taaskasutada erinevaid pinnase- ja mineraalseid jäätmeid, maapinna ökoloogilise seisundi parendamine.
Parandustaotluse selgitus
Muudetud on lõppkuupäev
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
OÜ kavandatav tegevus taotluses esitatud kinnistul on erinevate täitmiseks sobilike jäätmetega maa-ala ökoloogilise seisundi parendamine, eesmärgiga maaüksusele ,maatulundusmaa sihtotstarbele vastava tegevuse (madalhaljastatud ala) rajamine. Ala maasihtotstarve on 100% maatulundusmaa, alale rajatakse maasihtotstarbeline haljastatud ala. Projekti eesmärk on ala korrastada ja taastada kunagise talu ja selle alade visuaalne korrektsusrajatakse, tänaseks väheväärtusliku võsaga kaetud alal teostatakse maapinna tõstmist ja viljakuse tõstmist, et rajada erakasutuseks sobivate taimedega hooldatud metsaala. Projektijärgselt saab ala hooldada niidukitega.
Kinnistu puhul on tegemist madala ja väheväärtusliku alaga, alal on väheväärtuslik võsa. Alal plaanitakse ala pinda muuta selliselt et oleks ühtlasem, paremini hooldatav pind ning visuaalselt oleks ilus. Ala on plaanis madalast võsast puhastada, täita sobilike materjalidega, tuua lõppkatendiks kõrgema mullarammuga huumust ja materjali ning istutada visuaalselt sobivat taimestikku (peamiselt kuused, männid ja elupuud).
Tegevuse elluviimiseks kulub kokku 75000 tonni jäätmeid, tegevus plaanitakse ellu viia 5 aasta jooksul.
Planeeritav tegevus on keskkonnasõbralik, kuna taaskasutatakse märkimisväärsel hulgal jäätmebilansis olevaid jäätmeid, mis läbi säästetakse looduslike loodusvarade kasutamist.
Alternatiiviks jäätmetega taaskasutamisele on ala rajamine pinnasematerjaliga, loodusliku liivaga ja kruusamaterjaliga. Rajamiseks kuluks sama maht looduslikku materjali, kui kulub jäätmetega täitmiseks. Sellise materjali hankimine on majanduslikult kulukam kui jäätmebilansis olevate materjalidega (arvestades materjali ostuhinda, transporti ja laadimist), lisaks on jäätmebilansis olevate materjalidega rajamine keskkonnasõbralikum. Olemasolev pind ja rajatav taimestiku puhul on välja selgitatud sobiv keskkond, sellest tulenevalt on teada ka sobilkud alternatiivsed täitematerjalid. Kui ettevõte loobuks jäätmeloa taotlemisest, siis rajataks rajatis looduslikest materjalidest.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevus ei kujuta endast negatiivset mõju ümbritsevale loodus- ega elukeskkonnale, kuna läheduses ei ole loodusakaitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millel tegevus võiks mõju avaldada. Samuti on tegemist hajaasustusega piirkonnaga. Lisaks ei kujuta ohtu tegevuse sisendmaterjalideks olevad erinevad täitematerjalid, millised on suures osas loodusliku päritoluga.
Tegevus toimub alal, milline on kaitsutud tuulte eest, ümber on kõrghaljastust. Läheduses ei ole palju elamuid, täiteks kasutavate materjalide puhul puudub tuleoht, ladustavate materjalide maht hoitakse minimaalsena. Tegevusega võib kaasneda müra (seadmete kasutamisest), kuid tegevuse mõju on lokaalse iseloomuga. Tegevusega tekkida võivate tolmuhäiringute (pinnaste tõstmine kuiva ilmaga) vältimiseks jälgitakse tuulte suundasid, tuuliste ilmadega ei teostata pinnaseteisaldustöid. Seadmed, millistega tegevusi tehakse on hooldatud ja vastavad tehnilistele tingimustele ja on kooskõlas parima võimaliku tehnikaga. Väljaspool ette nähtud ala jäätmeid ei ladustata. Ligipääs kinnistule on mööda hea kandvusega teid. Ümberringi on valdavalt maatulundumaad (valdavalt kõrghaljastusega kaetud). Lähim elamu jääb ca 100 m kaugusele (maaomaniku eluhoone) täiteala lähimast kohast. Lähim puurkaev jääb ca 250 m kaugusele, Tuuraste oja jääb ca 750 m kaugusele. Kinnistul ei ole natura alasid ega looduskaitsealuseid liike ega kultuuripärandeid vms.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tuuraste pinnastäitekoht
Aadress
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tuuraste küla, Juhani
Territoriaalkood
8463
Katastritunnus(ed)
15905:002:0016
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6471608, Y: 514322
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Juhani (15905:002:0016). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Juhani (15905:002:0016).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
31.12.2028

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tuuraste pinnastäitekoht
Kood  
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tuuraste küla, Juhani 15905:002:0016 X: 6471572, Y: 514316
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 38211 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U17 - Pinnasetäitekoht, teedeehitus
Komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral  
Asukoha üldiseloomustus Käitluskoht asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tuuraste külas, lähiaadressiga Juhani, katastritunnusega 15905:002:0016. Tegemist on hajaala piirkonnaga, läheduses on üksikud elamud, ümbruses on põllumajanduseesmärkidel kasutatavad põllumassiivid ja metsamaad. Ala maasihtotstarve on 100% maatulundusmaa, tegevuse eesmärgiks on maaüksusel ühte sobivat osa väärindada, korrastades ala ja muuta visuaalselt korrektseks.
Tegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid, millised põhjustaksid piirkonnas ebameeldivust või vähendaks elanike elukvaliteeti, lisaks on tehnika kasutusest tulenev müra lokaalne. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras maantee (19109 Kärbu-Kõima tee), milliselt toimub mahasõit kinnistule läbi harutee, millise kasutamine on ettevõttele lubatud. Sissepääs on varustatud väravatega, millised on lukustatud. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Läheduses ei ole loodusakitsealuseid objekte ega muid tundlike osapooli, millele tegevus võiks mõju avaldada. Ala ei jää Natura aladele ega kaitstavate objektide vahetuslähedusse. Alale laieneb üksnes avalikult kasutatava tee kaitsevöönd vastavalt maa-ameti kitsenduste kaardile. Eelnimetatud tsoonis jäätmekäitlustegevust ega tagasitäitmist ei toimu.
Tolmuhäiringute ära hoidmiseks või minimeerimiseks pikkadel kuivadel perioodidel ei teostata materjalide laiali ajamist ekskavaatoriga ega buldooseriga. Materjalide tagasitäitel jälgitakse ilmastikku - suure tuulega materjalide tõstmist ja tagasitäidet ei tehta, vältimaks keskkonnahäiringute teket.
Põhjavesi on suhteliselt kaitsutud (madal reostusohtlikkus), vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile.
Täitmiseks ettenähtud projektijärgne pind, mida jäätmekäitluse eesmärgil kasutatakse on ca 25000 ha. Loa taotleja kasutab kinnistut kasutusteatise alusel, kasutusteatis on välja toodud Lisas 1.
 
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Käitluskohta, millisele luba taotletakse asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tuuraste külas, lähiaadressiga Juhani. Tegemist on hajaala piirkonnaga, läheduses on üksikud elamud, läheduses on põllumajanduseesmärkidel kasutatavad põllumassiivid ja metsamaad. Maa sihtotstarve on 100% Maatulundusmaa, samuti on paljud kinnistud läheduses sama maakasutusotstarbega.    

Kinnistul on käesoleval hetkel osaline madalhaljastus (valdavalt põõsad, erinevad madalakasvulised puud). Ligipääs alale on mööda asfaltkattega teed (19109 Kärbu-Kõima tee), maanteelt läheb kinnistule kruusakattega heas seiskorras tee.

Kinnistul on rajatud krundisisesed teed – pinnasteed ja kruusakattega tee. Tegevuse alustamisel haljastus eemaldatakse ja huumus kooritakse ekskavaatoriga. Alal puuduvad elektri ja vee kommunikatsioonid. Kinnistu on looduslikult sellises asupaigas, et ligipääs alale liikuvtehnikaga on vaid mööda peasissepääsu on varustatud lukustatava väravaga.

Kavandatav tagasitäite tegevus toimub välitingimustes. Objekti puhul on tegemist hoonestamata alaga, tagasitäiteks kasutatakse erinevaid jäätmeid, mis selleks sobivad, tagasitäitematerjale ei ladustatada suurel hulgal, kuna koha peal on olemas vajalik tehnika. Ladustatavad jäätmed (valdavalt erinevad pinnase ja mineraaljäätmed) ladustatakse alal tagasitäiteala siseselt ja vahetusläheduses.

Alal ei teostata jäätmetega sõelumistöid ega purustustöid, alal ladustatakse kinnistul, välitingimustes, ka tehnikat. Ladustamisel hoitakse jäätmeliigid üksteisest eraldatud liikide kaupa. Kavandatava tegvuse sisendiks olevad jäätmete puhul puudub tuleoht, ladustavate materjalide maht hoitakse minimaalsena. Täiteprojekti kogumaht on 75000 tonni erinevate liikide lõikes. Käitlusalale, peasissesõidule, on paigaldatud väravad, mis on lukustatud, seeläbi on võõrastele ligipääs tõkestatud. Ala kogusuurus on ca 2,5 ha. Kinnistul ei ole natura alasid ega looduskaitsealuseid liike ega kultuuripärandeid vms. Kinnistule ulatud avaliku tee kaitsetsoon aga selles tsoonis töid ei toestata. Käitluskohta saabuvad jäätmed koguste üle peetakse mahupõhist arvestust, arvestades mahtu ja materlide erikaalusid, üle antud kogused fikseeritakse nõutud andmetega ja esitatakse loa haldurile igaaaastase jäätmearuandega. Käitluskoht on avatud tööpäeviti, muul ajal väravad on lukustatud. Jäätmete vastuvõtuks on sõlmitud erinevaid eelkokkuleppeid ettevõtetega, kes soovivad jäätmeid üle anda – tee-ehitajad, haljastusfirmad, pinnasetööde tegijad, jäätmekäitlusettevõtted jpt.

 

Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Mineraal- ja pinnasejäätmete taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 51 500 200 000
tuhajäätmete taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks 13 000 200 000
kompostjäätmete taaskasutamine R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks 10 500 200 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tuuraste pinnastäitekoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed) 3 000   3 000 3 000 3 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
3 000 R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks  
10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk 10 000   10 000 10 000 10 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
10 000 R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks  
12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* 2 000   2 000 2 000 2 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 3 000   3 000 3 000 3 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 20 000   20 000 20 000 20 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 15 000   15 000 15 000 15 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
19 05 03 - Praakkompost 10 500   10 500 10 500 10 500 R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks  
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 8 000   8 000 8 000 8 000 R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks  
19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 1 000   1 000 1 000 1 000 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  
20 02 02 - Pinnas ja kivid 1 500   1 500 1 500 1 500 R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Maa-ala täitmine ja parendamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks
Jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või korrastamiseks, lisaks materjalide kasutamine maapinna parendamiseks ja ökoloogilise seisundi parendamiseks.
Kavandatavad toimingud materjalidega on tõsta ala pind ning anda alale viljakust juurde eesmärgiga rajada sobiva taimestikuga hooldatud metsaalal.
Liivapritsijäätmed 12 01 17 - Ettevõte võtab vastu üksnes selliseid jäätmeid, millised vastvad Keskkonnaminstri määrusele nr 21. Analüüs peab olema teostatud atesteeritud laboris.
Täitejäätmed transporditakse veokitega kinnistule. Materjal planeeritakse laiali kasutades roomikeksvaatorit. Materjalide laiali vedamiseks kasutatakse ka traktorit haagisega.
2. tuhajäätmete taaskasutamine R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks
R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks
Jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või korrastamiseks, lisaks materjalide kasutamine maapinna parendamiseks ja ökoloogilise seisundi parendamiseks.
Kavandatavad toimingud materjalidega on tõsta ala pind ning anda alale viljakust juurde eesmärgiga rajada sobiva taimestikuga hooldatud metsaalal. Tuhajäätmed on oma iseloomult heade väetuslike omadustega.
Läbi partnerite saadud info tuhajäätmete keemiliste omaduste kohta on teada väetuslikud omadused. Vastu võetakse puidu põletamisel tekkinud sobilikke tuhkasid, enne taaskasutamist veendutatakse nende sobilikkuses keskkonnaministri määrusega. Tuhajäätmed kantakse alale laiali koos teist tarnitavate jäätmetega, see tähendab, et materjal segundeb teiste liikidega. Pinnaste ja täiteks kasutavate jäätmete suegunemisel tuhkadega ühtlustub kasutegur, millise annab tuhajäätmete omadused.
Täitejäätmed transporditakse veokitega kinnistule. Materjal planeeritakse laiali kasutades roomikeksvaatorit. Materjalide laiali vedamiseks kasutatakse ka traktorit haagisega.
3. kompostjäätmete taaskasutamine R10 - pinnastöötlus põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks Jäätmete taaskasutamine maapinna parendamiseks ja ökoloogilise seisundi parendamiseks.
Kavandatavad toimingud materjalidega anda alale viljakust juurde eesmärgiga rajada sobiva taimestikuga hooldatud metsaalal. Kompostmuld on heade toiteväärtuse näitajatega.
Mullaviljakuse tõstmiseks kasutatakse juba lagundatud jäätmeid (alale ei võeta vastu puulehti, rohtu, taimede kärpeid lagunemata kujul). Vastu võetakse eelnevalt kirjeldatud jäätmebilansis olevaid bioloogiliselt lagundatud jäätmeid ehk nn komposti. Vastu võetakse sellist materjali klientidelt, kes on seda selliselt töötlenud eelnevalt, nt on sellise materjli kohta suheldud Paikre OÜ-ga.
Jäätmekood 19 05 03 taaskasutamine - ettevõte võtab vastu (praak)komposte üksnes kui need vastavad keskkonnaministri määrusele nr 21, sh arvestatakse, et võõriste sisaldus ei ületa 3% massist. Jäätmete üleandjalt nõutakse sellekohased analüüsitulemused, millised on teostatud atesteeritud laboris.
Jäätmed transporditakse veokitega kinnistule. Materjal planeeritakse laiali kasutades roomikeksvaatorit. Materjalide laiali vedamiseks kasutatakse ka traktorit haagisega.
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tuuraste pinnastäitekoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
A X: 6471643, Y: 514271 pinnasala, ladustatakse jäätmeid, millised ei avalda negatiivseid mõjusid keskkonnale.
3 kuud 225 285 17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Ei 80 100
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 80 100
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* Ei 50 60
10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk Ei 15 25
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda tolmutamist, kuna pinnase- ja mineraalsed materjalid võivad olla kuivadel perioodil tolmused. Tolmu laiali kandumise vältimiseks jälgitakse tuulte suunda ja välditakse teisaldustöid suurte tuulte korral.
Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra (rasketehnikaga töötamine ja laadimine), kuid ei ole tõenäoline selle häiriv mõju käitluskohast väljas.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Tolmu ja mõjude ohjamine Tolmu ja peenosakeste laialikandmise tõkestamine läbi valitud ladustuskohtade väliterritooriumil ja madalate üheaegsete ladustuskoguste. Jälgitakse ilmastikku. Rasketehnika olemasolu, materjalid kantakse ekskavaatoriga laiali ja tihendatakse. pidev
2. Kõrvaliste isikute sissepääsu tõkestamine. Tõkestatakse asjasse puutumatutele ligipääs vältimaks mittekokkulepitud jäätmete toomist. Sissepääsu tõkestamiseks on sissepääsul väravad, mis on suletavad. Ala ümbritseb kraavitus, mis väldib liikuvtehnikaga ligipääsu. alustamisel
3. Lõhnahäiringute minimeerimine Lõhnahäiringute ära hoidmine ja minimeerimine Lõhnahäiringud on minimeeritud läbi kontrollitava sisendi, koguste ja ilmastiku jälgimise. Kompostid (19 08 05 ja 19 05 03) tarnitakse perioodiliselt, seega saab ajastada vedusid vastavalt klimaatilistele oludele ehk ajal mil ei ole suurt tuult. Peamiseks minimeerivaks asjaoluks on kontrollitud sisend - materjali puhul on eelnevalt töödeldud (komposteeritud) materjaliga, millise kõrge lõhnatundlikkus on juba eraldunud. Kompostil on eripärane lõhn kuid töödldud kujul ei ole karta selle ebameeldivat mõju ümbruskonna elanikele. Eelneva kinnituseks võib välja tuua, et läheduses on ka toimiv sigala-laudakompleks, milline tegutseb aastaid ja ei ole teada lõhna või haisuga seonduvalt. Samuti kasutatakse piirkonnas sõnnikuga põldude väetamist läbi laotustööde. Sõnniku põllule kandmisel on kordades tugevam lõhn tööd teostamisel kui kompostide taaskasutamisel. Lisaks kasutatakse tuhkasid ja pinnaseid, millistega koos materjale alale kantakse. pidev
 

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tuuraste pinnastäitekoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmete käitlus ja õnnetuste ennetamine Ettevõte on varustatud toimivate ja hooldatud seadmetega ning töötajad vajalike töövahendite, töötingimuste ja väljaõppega. Kõikide tegevuste juures arvestatakse kehtivate tervise-, keskkonnakaitse normatiividega. Pidev
Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Ettevõtja tagab kõik endast oleneva vältimaks õnnetust. Kui õnnetus siiski ilmneb, teeb kõik endast oleneva õnnetuse mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Käitluskohas olev liikuvtehnika on varustatud esmaste tule- ja avariilikvideerimise vahenditega (tulekustuti, absorbent jm). Keskkonnareostuse korral likvideeritakse reostus iseseisvalt või kaasatakse Päästeamet/Keskkonnaamet. Igast õnnetusjuhtumist ja avariist, mis mõjutab keskkonda või inimese tervist, teavitatakse viivitamatult loa haldurit ja järelvalvet. Võimalusel võetakse tarvidusele abinõud, mis takistavad reostuse levikut. Õnnetuse ilmnemisel
Alustamisel Kasutatavad tehnika ja seadmed peavad olema tehniliselt korras ja kasutamiseks ohutud. Alustamisel
Lõpetamisel Lõpetamisel on ala jäätmematerjalidega täidetud, pealispind haljastatakse ja külvatakse muru. Kui lõpetamisel on jäätmeid alal tihendamata ujul või rohkem kui tarvidsut, siis need antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmekäitluse lõpetamisel
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete ladustamine (R13)
Tehniline varustatus Jäätmete ladustamiseks kasutatakse ekskavaatoreid ja vajadusel laadureid. Ladustamiseks paigaldatakse materjalid kuhjadesse või ettenähtud alaldele piisavate vahekauguste ja kõrgustega, tagamaks nende püsimine ja ohutus. Ladustamiseks on kasutusel piisavate suurustega tsoonid.
Parim võimalik tehnika Tehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid tehniliselt korras seadmetega. Jäätmete eraldatuse tagamine; kokkusobivuse tagamine. JK PVT BAT 2,e, f.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale.
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Mineraal- ja pinnaste tagasitäide
Tehniline varustatus Vastu võetud materjalid vaadatakse visuaalselt üle, andmed jäätmematerjali, tooja ja veovahendite osas salvestatakse. Seejärel suunatakse veovahend mahalaadimisalale, millise järgselt materjalid kasutatakse tagasitäitmise eesmärgil. Jäätmeid, millised tagasitäiteks ei sobi (sisaldavad vöörised, segunenud täiteks kõlbmatute jäätmetega) ei võeta vastu.
Parim võimalik tehnika Tagasitäiteks loetletud liikuvtehnika on tehniliselt korras, hooldatatakse regulaarselt, rikete avastamisel need kõrvaldatakse. Töötatakse vaid
tehniliselt korras seadmetega. Koguste ja protsessi üle
peetakse arvestust, andmed salvestatakse. JK PVT
BAT 2 c.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Tehnika on vastav ette nähtud tööks ja vastab parimale võimalikule tehikale. Andmete kogumiseks ja töötlemiseks olemas vajalik inventar.
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Jrk nr Võimalik hädaolukord Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus Rakendatavad meetmed
1. Tulekahju Tehnika (ekskavaatorid, traktor, veokid) ekspluateerimise käigus tekkiv süttimise oht läbi tehnilise rikke. Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse
normatiividest. Alal ei kasutata lahtist tuld, isesüttimise vältimiseks hoitakse seadmed hooldatud ja ei töötata mittekompleksete seadmetega. Ei käidelda põlevjäätmeid. Ala on töövälisel ajal lukustatud, vältimaks kõrvaliste isikute ligipääsu.
Liikuvtehnikas on vajalikud esmased tulekustustusvahendid.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Ettevõtte tegevuseks on pinnaste ja mineraalste jäätmete vastu võtmine ja taaskasutamine tagasitäite teel. Väikeses mahus toimub ka jäätmete vaheladustamist. Kohale transporditavad jäätmed kontrollitakse visuaalselt ja tuvastatakse jäätmete päritolu, tagamaks sobivus tagasitäitena.
Jäätmeid kasutatakse tagasitäitena. Maksimaalne tagasitäite maht on erinevate jäätmeliikide lõikes kokku on 75000 tonni.
Laadimisel ja tagasitäitel kasutatakse ekskavaatoreid ja laadureid ja transportimiseks veoautosid.
Vastu võetakse vaid nõuetekohaseid jäätmeid - materjalid ei tohi olla segunenud ohtlike ainetega ega olla koos täiteks sobimatute jäätmetega.
Nõutekohased jäätmed tõkestavad negatiivse mõju väliskeskkonnale. Tegevuse tulemusena saadakse korrastatud, väärtuslikum ala.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Käitluskoht asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Tuuraste külas, lähiaadressiga Juhani. Tegemist on hajaala piirkonnaga, elamurajoonid jäävad kaugele, läheduses on üksikud elamud, läheduses on põllumajanduseesmärkidel kasutatavad põllumassiivid. Jäätmekäitlusala maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, ala täitmise järgselt võetakse ala kasutusele maatulundusmaa sihtotstarbel (väärtusliku istikutega ilus haljastatud ala). Käitise puhul on tegemist hoonestamata objektiga. Tegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid ning tehnika kasutusest tulenev müra on lokaalne. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras maantee.
Sissepääs on varustatud väravaga, milline on lukustatav. Eelnev hoiab ära võimaluse, et võõrad isikud saaksid iseseisvalt objektile. Ala pind, mida antud tegevuse eesmärgil kasutatakse on ca 2,5 ha.
Loa taotleja kasutab kinnistut kasutusteatise alusel, milline on nähtav lisadest.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Põhjavee kaitse tegevusel. Ettevõte peab oluliseks negatiivsete kekskkonnamõjude ära hoidmist. Selle tagamiseks ei võeta vastu vedelaid jäätmeid, põlevjäätmeid, olmejäätmeid, ega materjale mis sisaldavad ohtlikke aineid. Kinnistu asub suhteliselt kaitsud põhjaveega alal - vastavalt Eesti põhjavee kaitsuse kaardile.
Keskkanhäiringute (sh põhjavee kaitse) ära hoidmise esmaseks eelduseks on, et taaskasutatavad jäätmed ei ületa keskkonnaministri 11.08.2010. a määrusega nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases kehtestatud ohtlike ainete piirväärtusi. Lisaks peab jäätmete koostis vastama keskkonnaministri 21.04.2004. a määruse nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1 ja määruse lisas 2 toodud saasteainete leostuvuse piirväärtustele. Nimetatud määrustes kehtestatud piirväärtuste eesmärk on muuhulgas just nimelt põhjavee kaitse. Ettevõte tagab määruste nõuete täitmise töödeldud materjalide (kompost, sete, tuhad jm) osas, mida plaanib tagasitäitel kasutada.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
-
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Tagasitäite alal on plaanis ettevalmistustöödena eemaldada alalt olemasolev väheväärtuslik võsa ja kõrghaljastus, alalt eemaldatakse ka kännud.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Finantstagatise arvutus
Lisa 2 Ladustustsoonid
Lisa 1 Kasutusteatis
Koguste koondtabel