Menetlus M-124104 » Taotlus T-KL/1017307-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1011575
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
aktsiaselts Tartu Veevärk
Kontaktisik
Siim Välkmann
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte Tartu Veevärk AS taotleb õhusaasteluba, kuna käitise heiteallikatest väljuva saaste kogus ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisas esitatud saasteainete künniskoguseid ja peaks sellest lähtuvalt omama keskkonnaluba paikse heiteallika käitamiseks.
Parandustaotluse selgitus
Tartu linna reoveepuhastusjaam tegeleb olmereovee puhastamisega. Täiendavalt on lisatud õhu osa, kuna ettevõte vajab õhusaasteluba.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Tartu linna reoveepuhastusjaam tegeleb olmereovee puhastamisega.
AS Tartu Veevärk reoveepuhastusjaam asub Tartu linnas kinnistutel Tähe 118 (KÜ 79511:011:0007), Ringtee tn 45 (KÜ 79511:011:0030) ja Ringtee tn 45a (KÜ 79301:001:0885). Tartu linna reovesi kogutakse peapumplasse (75% ulatuses) ja samuti jaama territooriumil paiknevasse Tähe pumplasse (25% ulatuses) ning pumbatakse sealt reoveepuhastisse. Ettevõte Tartu Veeväk AS tegevusalaks on kanalisatsioon ja heitveekäitlus (EMTAK 37001).

Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine.

Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena.

Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega võib teoreetiliselt esineda lõhn, kuna tegemist on olmereovee töötlemisega.
Käitaja kasutab tehnikat, mille müra ja vibratsioonitase vastab töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitselistele nõuetele. Tehnoloogia hooldustöödega tagatakse hooldatavate seadmete vibratsioonitaseme püsimine normi piires.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tartu Veevärk OÜ -Tartu linna reoveepuhasti
Aadress
Tähe tn 118, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79511:011:0007
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6469902, Y: 660210
X: 6469902, Y: 660210
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ringtee tn 45 (79511:011:0030), Ringtee tn 45a (79301:001:0885), Tähe tn 118 (79511:011:0007). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ringtee tn 45 (79511:011:0030), Ringtee tn 45a (79301:001:0885), Tähe tn 118 (79511:011:0007).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tartu RVP anaeroobne settekäitlus
Kood JKK7800058
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ringtee tn 45 79511:011:0007
X: 6469813, Y: 660249
X: 6469813, Y: 660249
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 37001 - Kanalisatsioon ja heitveekäitlus
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U9 - Bioloogiline töötlus
Komplekstegevus K3 - Lisa nimistus puuduv komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral Reoveesetete ja vedelate bilooogiliste jäätmete anaeroobne kääritamine
Asukoha üldiseloomustus Tartu reoveepuhasti, mille koosseisus anaeroobne settekäitlus, asub aadressil Tähe 118, katastriüksus 79511:011:0007. Vedelate jäätmrte vastuvõtusõlm asub samal aadressil.
Aadressil Ringtee 45, katastriüksus 79511:011:0030 asub ainult anaeroobselt stabiliseeritud sette järelvalmimise ala, kus sete segatakse turbaga.
 
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Mehaanilise puhastuse moodustavad võred, liivapüünis ja eelsetitid. Bioloogilise puhastuse moodustavad aerotankid, järelsetitid ja kangasfiltrid. Settekäitluses rakendatakse sette tihendamist, anaeroobset kääritamist, sette tahendamist ja stabiliseeritud sette järelvalmimist.

Tehnoloogiline protsess projekteeriti ja ehitati selliselt, et sette kääritamisel saab kasutada vedelaid jäätmeid, mis suurendavad biogaasi tootlikkust. Jäätmesõlm on projekteeritud ja ehitatud kinnisena, jäätmemahuti ja hügeniseerimismahutite väljatõmbeõhk läbivad bioloogilise õhupuhastuse filtri.
Failidena on selgitusele juurde lisatud tehnoloogilise protsessi kirjeldus koos protsessi arvutustega. Anaeroobse reaktori tehnoloogia projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud orgaaniliste jäätmete kasutamisega kuni 10 % ulatuses reoveesette mahust. Lisasubstraatide päevane vooluhulk on kuni 14 m3.
Täiendavalt on failidena lisatud anaeroobse settekäitluse blokk-skeem, jäätmesõlme tehnoloogiline joonis ja väljavõte jäätmesõlme kasutusjuhendist.
Seotud failid
Lisa 1: Tehnoloogilise_protsessi_kirjeldus.pdf
Lisa 2: Tehnoloogilise_protsessi_arvutused_120000_ie__1_.pdf
Lisa 3: Anaeroobne_settekaitlus_blokk_skeem.pdf
Lisa 4: Valjavote_jaatmesolme_kasutusjuhendist.pdf
Lisa 5: Jaatmesolme_T3_tehnoloogiline_joonis.pdf
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Pesemis- ja puhastamissetted R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 1 50
Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 10 500
Tarbimis- või töötlemiskõlbmattud materjalid R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 1 100
Liivapüünisesete R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 300 500
Olmereovee puhastussetted R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 11 000 15 000
Toiduõli ja -rasv R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 1 100
Septikusetted R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 500 1 000
 
Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 2.
Nimetus Ringtee 45 reoveesette kompostiplats
Kood JKK7800058
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ringtee tn 45 79511:011:0030
X: 6469969, Y: 660643
X: 6469969, Y: 660643
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 37001 - Kanalisatsioon ja heitveekäitlus
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U6 - Ümberlaadimisjaam, vaheladu
U9 - Bioloogiline töötlus
Komplekstegevus K3 - Lisa nimistus puuduv komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral Anaeroobselt stabiliseeritud sette järelvalmimise ala, kus toimub ainult anaeroobselt stabiliseeritud sette turbaga segamine.
Asukoha üldiseloomustus Aadressil Ringtee 45, katastriüksus 79511:011:0030 asub ainult anaeroobselt stabiliseeritud sette järelvalmimise ala, kus sete segatakse turbaga.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Territoorium on aiaga piiratud ja valvatav.
Anaerobbselt stabiliseeritud sette järelvalmimise ala asub Ringtee 45, Tartus välitingimustes. Tegemist on asfalteeritud platsiga, millele on välja ehitatud drenaazisüsteem. Sette järelvalmimise ala asub ümbritsevast maapinnast allpool, mis välistab nõrg- ja sadevee sattumise ümbritsevale alale. Sadevesi ja infiltreerunud vesi juhitakse tagasi reoveepuhasti bioloogilisse protsessi.
Anaeroobselt stabiliseeritud ja tahendatud sette kuivainesisaldus on pärast tahendamist ca 22 % ja sete ei ole koheselt taaskasutatav haljastuses ja põllumajanduses. Seetõttu toimub sette töötluse etapp - järelvalmimine. Sete viiakse järelvalmimise alale, kus see segatakse turbaga. Reoveesette ja turba segust (suhtes 1:1 kuni 1:2) moodustatakse aunad, mida segatakse aunasegajaga. Segamise sagedus on keskmiselt 1 kord 7 - 15 päeva järel. Aastane kasutatav turba kogus on kuni 10 000 m3.
Sette järelvalmimise eesmärk on anaeroobse struktuuri parandamine (poorsuse suurendamine) ja sette aeroobse keskkonna saavutamine. Kuna anaeroobselt stabiliseeritud settes on vähe orgaanikat, siis ei teki aunades tavapärast kuumenemist ja aeroobset lagunemist ehk kompostimise protsessi. Pole vajalik jälgida aunade temperatuuri ja selle muutusi ning ei teki ebameeldivaid lõhnahäiringuid, mis kaasnevad tavapärase kompostimise protsessiga.
Järelvalmimise ajaline kestus on 3 - 6 kuud, kestus sõltub ilmstikust ja aastaajast. Seejärel on sete valmis taaskasutamiseks haljastuses ja põllumajanduses ning antakse üle teistele juriidilistele isikutele või eraisikutele.

PALUME MUUTA KESKKONNAREGISTRIS MEIE JÄÄTMEKÄITLUSKOHA NIMETUST.

Vana nimetus: Ringtee 45 reoveesette kompostimisplats JKK7800058
Uus nimetus: Ringtee 45 reoveesette järelvalmimise ala JKK7800058

Lähtudes analoogse olmereoveepuhasti (Tallinna reoveepuhastusjaam, Paljassaare põik 14, Tallinn) õhuemissioonide mõõtmiste tulemustest on AS Tartu Veevärk hinnang analoogia alusel, et Tartu reoveepuhastist välisõhku väljutatavate ainete kogused ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud õhusaasteloa omamise künniskoguseid.

Hinnangut kinnitab asjaolu, et Tartu reoveepuhastis käideldava reovee ja reoveesette kogused on oluliselt väiksemad Tallinna reoveepuhastis käideldavatest kogustest.

Teadaolevalt ei põhjusta Tartu reoveepuhasti heitõhk õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist ka väljaspool tootmisterritooriumi.

 Tartu reoveepuhasti ja Tallinna reoveepuhastusjaama tehnoloogiline lahendus ning puhastatava reovee koostis on sarnased. Mehaanilise puhastuse moodustavad võred, liivapüünis ja eelsetitid.  Bioloogilise puhastuse moodustavad aerotankid, järelsetitid ja kangasfilter (Tallinna reoveepuhastusjaamas biofilter). Settekäitluses rakendatakse sette tahendamist, tihendamist, anaeroobset kääritamist ja stabiliseeritud sette järelvalmimist.

Erinevalt Tallinna reoveepuhastist ei loe me Tartu reoveepuhastiga analoogseks Kohtla-Järve linnas asuva reoveepuhasti tehnoloogilist lahendust ja puhastatava reovee koostist.
Seotud failid
Lisa 6: Ringtee_tn_45__jarelvalmimise_ala.pdf
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Anaeroobselt stabiliseeritud reoveesetete turbaga segamine R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus 11 000 15 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tartu RVP anaeroobne settekäitlus
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 15 000 15 000     15 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 03 04 - Septikusetted 1 000   1 000   1 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 01 25 - Toiduõli ja -rasv 100   100   100 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted 50   50   50 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 500   500   500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 100   100   100 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
19 08 02 - Liivapüünisesete 500 500     500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
 
Jrk nr 2.
Käitluskoha nimetus Ringtee 45 reoveesette kompostiplats
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 15 000 15 000     15 000 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
19 08 02 - Liivapüünisesete 500 500     500 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Liivapüünisesete R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus Setitamine aereeritavas liivapüünises, liivapulp pumpadega separaatoritesse, separaatoritest niiske materjal konteinerisse ja edasi kompostimisse.
Koridoritüüpi aereeritav liivapüünis, Vortex töörattaga liivapulbipumbad, tiguseparaatorid.
2. Olmereovee puhastussetted, septikusetted (olmereovesi), orgaanilised jäätmed. R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus Eelsetitid (hõljum, BHT). Gravitatsiooniline setitamine.
Bioloogiline puhastus. Anaeroobses tsoonis fosfori ja lämmastiku ärastus, anoksilises tsoonis lämmastiku ärastus. Neli paralleelset bioreaktorit, kus toimub nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon ning jääkorgaanika lagundamine. Pärast seda voolab vee ja aktiivmuda segu järelsetitisse ja aktiivmuda setitatakse välja. Järelsetititesse settinud muda pumbatakse anaeroobsesse tsooni tagasi.
Heitvesi juhitakse täiendavalt läbi kangasfiltrite.
Fosforiärastus. Fosfori viimine settesse.
Lämmastikuärastus. Orgaanilise lämmastiku ammonifitseerimine, ammoniakaalse lämmastiku nitrifitseerimine, nitraatide denitrifikatsioon. 		Kaks paralleelselt töötavat eelsetitit (d = 40 m, h = 4,5 m), toorsettepumbad.
Anaeroobne tsoon, anoksiline tsoon, kaks aerotanki. Aeratsioonisüsteemina kasutatakse taldrik aeraatoreid. Kaks paralleelselt töötavat järelsetitit (d = 40 m, h = 4,5 m). Aktiivmuda pumpla koos liigmuda eraldamisvõimalusega.
Bioloogiline fosforiärastus, vajadusel kasutatakse koagulanti - raudsulfaati Fe2(SO4)3.
Lämmastikuärastus. Anaeroobne tsoon, anoksiline tsoon, aeroobne tsoon.
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Ringtee 45 reoveesette kompostiplats
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni m³ Tonni m³
2
X: 6469914, Y: 660541
X: 6470023, Y: 660732
X: 6469914, Y: 660541
X: 6470023, Y: 660732 		Anaeroobselt stabiliseeritud sette järelvalmimise ala, kus toimub anaeroobselt stabiliseeritud sette turbaga segamine. 6 kuud   4 000 19 08 05 - Olmereovee puhastussetted Ei 3 940  
19 08 02 - Liivapüünisesete Ei 60  
Seotud failid
Failid
Lisa 7: Finantstagatis__jaatmete_ladustamine.docx
Lisa 8: Garantiikiri_2022012780.pdf_.asice
Lisa 9: garantii_voi_finantstagatise_arvutustabel_ja_hinnakiri_30.04.2021v2.2__1_.xlsx

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Vee erikasutsust iseloomustavad AS Tartu Veevärgile väljastatud keskkonnaload:
- L.VV/329143 - tähtajatu
- L.VV/324564 - tähtajatu
- L.VV/324171 - tähtajatu
- KL-513911 - kuni 31.12.2045
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
KAUGELT ENAM KUI VIIMASE KUUE AASTA JOOKSUL ON TEOSTATUD SEIRET VASTAVALT KESKKONNALOA L.VV/329143 NÕUTULE JA NEED ANDMED ON ESITATUD KESKKONNAAMETILE? ANALÜÜSIANDMED PEAKS OLEMA LEITAVAD KESKKONNAAMETIS?

Tartu linna reoveepuhastis võtta heitvee proove reoveepuhastisse sisenevast ja suublasse juhitavast heitveest. Proove
võtta üks kord nädalas automaatproovivõtjatega. Heitvee vooluhulka mõõta vooluhulgamõõturiga.

Veekogu suubla seire nõuded. Võtta proove atesteeritud proovivõtjate poolt jõe vooluteljelt 3 kohast 20-30 cm sügavuselt veepinnast üks kord poolaastas.
Proovide analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v a juhul, kui proovid on konserveeritud.

Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab soovitavalt
vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed).
Tulemused esitada/laadida analüüsi failid üles Keskkonnaametile e-keskkonnateenuste portaali vastavalt seadusandluses
sätestatud korrale.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 10: VK_01_Olemasolevate_veevarustuse_pohirajatiste_skeem.pdf
Lisa 11: VK_02_Olemasolevate_reoveekanalisatsiooni_pohirajatiste_skeem.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 12: Kobrulehe_3980504_omanik.pdf
Lisa 13: Ringtee_45_omanik.pdf
Lisa 14: Veehaarde_4713404_omanik.pdf
Lisa 15: Tahe_118_omanik.pdf
Lisa 16: Nolvaku_14_omanik.pdf
Lisa 17: Staadioni_17_omanik.pdf
Lisa 18: Sepa_24_omanik.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Tartu RVP
Reoveepuhasti kood PUH7950010
Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah
Kanalisatsiooni asukoha skeem
Reoveepuhasti reoveekogumisala
Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad
Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
Tartu RKA0780420 119290.0
Prognoositav reovee vooluhulk (m³)
Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 16 000 000 28 000 Automaatne vooluhulga mõõtur
Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul  
Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis 500
Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis arvestuslik
Reostuskoormus
Reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis Reostuskoormus määratakse üks kord aastas. Reostuskoormus määratakse siseneva reovee BHT 7 alusel.
Reostuskoormuse määramise meetod Reoveest võetakse keskmistatud veeproov ühe nädala kestel ja mõõdetakse vooluhulk.
Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused
Reoveesete
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 11000
Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Eelsetitis eraldatakse reoveest toormuda ja järelsetititest liigmuda. Muda suunatakse mehaanilisse tihendusse. Tihendamine toimub kruvi tüüpi mehaaniliste tihendajatega. Tihendatud reoveesete hügieniseeritakse soojusvahetites ja suunatakse anaaeroobsesse kääritusprotsessi. Anaeroobselt stabiliseeritud ja hügieniseeritud muda tahendatakse tsentrifuugidega (dekanterid). Tahendatud sete suunatakse edasi reoveesette kompostimisplatsile, kus sete segatakse tugiainega- turbaga. Aunade segamine ( anaeroobselt stabiliseniseeritud ja hügieniseeritud muda järelvalmimine) jätkub 3 - 6 kuud. Seejärel antakse töödeldud reoveesete üle teistele ettevõtetele või isikutele.
Setteproovide tulemused
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus % 22
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Taaskasutustoiming; haljastus, põllumajandus
 
Kogumiskaevude kirjeldus  
Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus
Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline-bioloogiline-keemiline
Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem
Seadme tüüp III astmeline läbivoolne aktiivuda puhasti.
I aste - mehaaaniline puhastus ( lamellvõred avaga 6 mm, aereeritav liivapüünis ja eelsetitid)
II aste- biloogiline puhastus -bioloogilise fosforiärastuse ja eeldenitrifikatsiooni meetodil lämmastikuärastusega aktiivmudaprotsess. Täiendavalt fosfori keemiline sadestamine koagulantidega.
III aste - kangasfiltrid Hydrotech (10 μm filterkangas)
Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 33 000
Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 33 000
Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 107 180
Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 158 000
Reovee järelpuhastus Järelsetititest väljuv heitvesi juhitakse kangasfiltritele. Parallleelselt töötab kolm kangasfiltrit Hydrotech HSF2622-1F, mille filterkangas on tihedusega 10 μm. Kangasfiltritega eemaldatakse vähemalt 70% järelsetititest väljuvast heljumist ( mg/l). Filtrimahutitest väljub heitvesi väljundkanalisse ning edasi mõõtekambrisse. Mõõdetud heitvesi juhitakse isevoolselt torustiku ja lahtuse kraavi kaudu suublasse.
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste % 90
Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste % 98
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l 180
Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l 318
Puhastusprotsess
Saasteaine Puhastus­protsessi projektikohane puhastusaste % Puhastus­protsessi tegelik puhastusaste % Puhastus­protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l Puhastus­protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
       
Seirepunktid
Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse) Ajas keskmistatud
X: 6469880, Y: 660462
X: 6469880, Y: 660462

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  SA-1 Peapumpla ventilatsiooni väljatõmme SA-1
X: 6470120, Y: 660566
X: 6470120, Y: 660566 		0.90 11 2 15 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-3 Setteväljakud SA-3
X: 6469916, Y: 660550
X: 6470020, Y: 660728
X: 6469916, Y: 660550
X: 6470020, Y: 660728 		      8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-5 Võrehoone ventilatsioon SA-5
X: 6469892, Y: 660112
X: 6469892, Y: 660112 		0.30 7 2 15 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-6 Liivapüünis SA-6
X: 6469876, Y: 660117
X: 6469897, Y: 660147
X: 6469876, Y: 660117
X: 6469897, Y: 660147 		2.20 4 2 8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-7 Eelsetiti SA-7
X: 6469837, Y: 660139
X: 6469867, Y: 660161
X: 6469837, Y: 660139
X: 6469867, Y: 660161 		      8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  BR-8.1 Bioreaktorid 1 (BR-8.1)
X: 6469903, Y: 660228
X: 6469946, Y: 660317
X: 6469903, Y: 660228
X: 6469946, Y: 660317 		      8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-9 Järelsetitid SA-9
X: 6469852, Y: 660403
X: 6469938, Y: 660439
X: 6469852, Y: 660403
X: 6469938, Y: 660439 		      8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-11 Reservmuda hoidla SA-11
X: 6469798, Y: 660138
X: 6469833, Y: 660168
X: 6469798, Y: 660138
X: 6469833, Y: 660168 		      8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-12 Settetahenduse hoone ventilatsioon SA-12
X: 6469840, Y: 660221
X: 6469840, Y: 660221 		0.44 7.50 2 15 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
  SA-13 Muda hügieniseerimise ventilatsioon SA-13
X: 6469803, Y: 660224
X: 6469803, Y: 660224 		0.20 2 2 25 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu
HEIT0005262 K-14 Gaasikatel+gaasimootor K-14
X: 6469812, Y: 660197
X: 6469812, Y: 660197 		1 10 0.38 180 020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid
HEIT0005263 K-15 Avariipõleti K-15
X: 6469792, Y: 660217
X: 6469792, Y: 660217 		0.80 6.20 0.16 180 020106 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - muud paiksed seadmed
  BR-8.2 Bioreaktorid 2 (BR-8.2)
X: 6469851, Y: 660337
X: 6469914, Y: 660380
X: 6469851, Y: 660337
X: 6469914, Y: 660380 		      8 091004 - Muu jäätmekäitlus - reoveekäitlus, muu

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
37001 - Kanalisatsioon ja heitveekäitlus
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.945
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Biogaas   3 000 tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi tn 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
+372 5279790
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016
- Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.
- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest
väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 19: Tartu_Veevark_AS_RPJ_tehnoloogiline_kaart.pdf
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Käitises ei ole heiteallikatelt eralduvate saasteainete koguseid mõõdetud. Samuti puudub Eestis riiklik metoodika heitkoguste arvutamiseks. Käesolevas töös on reovee puhastamisel tekkivate heitkoguste hindamisel lähtutud Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaama keskkonnakompleksloa taotlusest (T-KKL/1000477-5) ja nimetatud taotluses esitatud mõõtmistulemuste andmetest. Tartu reoveepuhasti reoveepuhastustehnoloogia on analoogne Paljassaare RPJ-ga ning ka reovee omadused (valdav olmereovesi) on sarnased. Kütuste kogused on saadud põletusseadmete käitajalt.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
AS Tartu Veevärk reoveepuhastusjaam asub Tartu linnas kinnistutel Tähe 118 (KÜ 79511:011:0007), Ringtee tn 45 (KÜ 79511:011:0030) ja Ringtee tn 45a (KÜ 79301:001:0885) (vt Joonis 1-1). Tartu linna reovesi kogutakse peapumplasse (75% ulatuses) ja samuti jaama territooriumil paiknevasse Tähe pumplasse (25% ulatuses) ning pumbatakse sealt reoveepuhastisse. Puhasti koormus on projekteeritud 100 000 IE-le. Anaeroobne mudakäitlus (biogaasijaam) on projekteeritud 120 000 IE-le.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 20: Tartu_Veevark_AS_asukoha_kaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 21: Tartu_Veevark_AS_asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtudes puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos on lisatud punktis 5.4.17 "Lisad".

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Põletusseadmed

Heitkogused on võetud registreeringust PHRR/330445. Kütuse kgused ei ole muutunud.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

Saasteainete arvutus

Reovee ja reoveesette käitlemisel eralduvad peamiste saasteainetena metaan (CH4), süsinikdioksiid (CO2), dilämmastikoksiid (N2O), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC), ammoniaak (NH3) ja vesiniksulfiid (H2S). Õhusaasteloa künnisväärtustelt on määrus 67 kohaselt madalaima künnisega NMVOC (>0,5 tonni), NH3 ja H2S künnisväärtused on (>1 tonn), Kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) osas künnis puudub.
Käitises ei ole heiteallikatelt eralduvate saasteainete koguseid mõõdetud. Samuti puudub Eestis riiklik metoodika heitkoguste arvutamiseks. Käesolevas töös on reovee puhastamisel tekkivate heitkoguste hindamisel lähtutud Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaama keskkonnakompleksloa taotlusest (T-KKL/1000477-5) ja nimetatud taotluses esitatud mõõtmistulemuste andmetest. Tartu reoveepuhasti reoveepuhastustehnoloogia on analoogne Paljassaare RPJ-ga ning ka reovee omadused (valdav olmereovesi) on sarnased. Sellest lähtuvalt võib Paljassaare RPJ-s mõõdetud saasteainete heitkoguste ülekandmist Tartu RPJ-le pidada asjakohaseks.
Heitkogused Paljassaare RPJ loas on arvutatud otseste mõõtmiste alusel. Käesolevas töös leiti Paljassaare RPJ kompleksloa taotluses esitatud reovee puhastamisega ja sette käitlusega seonduvate heitkoguste alusel eriheited vastavalt pindallikatel pindala ning punktallikatel mahtkiiruse alusel. Eriheitmeid kasutati Tartu RPJ heitkoguste leidmiseks. Kuna kohati erinevad Paljassaare ja Tartu RPJ heiteallikad, siis kasutati lähedaseima iseloomuga heiteallika eriheitmeid (nt Tartu RPJ pumpla heitkoguste arvutamiseks kasutati Paljassaare RPJ võrehoone mõõtmiste alusel arvutatud eriheiteid ja bioreaktorite puhul aerotankide heitkoguseid).
Tartu RPJ heiteallikate ja nende parameetrite määramisel lähtuti Hendrikson ja Ko OÜ poolt koostatud dokumendist „AS Tartu Veevärk reoveepuhasti mõõtmiskava“ (fail on lisatud manusena punkti "5.4.17 Lisad") ning ettevõttelt saadud andmetest.
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Põletusseadmed

Heitkogused on võetud registreeringust PHRR/330445. Kütuse kgused ei ole muutunud.
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku
väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).


Exceli fail arvutustega on lisatud manusena.
Manused
Lisa 22: Tartu_Veevark_AS_arvutus.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Peapumpla ventilatsiooni väljatõmme SA-1
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Setteväljakud SA-3
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Võrehoone ventilatsioon SA-5
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Liivapüünis SA-6
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Eelsetiti SA-7
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Bioreaktorid 1 (BR-8.1)
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Järelsetitid SA-9
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Reservmuda hoidla SA-11
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Settetahenduse hoone ventilatsioon SA-12
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Muda hügieniseerimise ventilatsioon SA-13
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Gaasikatel+gaasimootor K-14
Koormus Katlamaja E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 84
Veebruar 100
Märts 80
Aprill 51
Mai 17
Juuni 15
Juuli 14
August 14
September 14
Oktoober 43
November 52
Detsember 60
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 75 75 75
01 - 02 75 75 75
02 - 03 75 75 75
03 - 04 75 75 75
04 - 05 75 75 75
05 - 06 75 75 75
06 - 07 80 80 80
07 - 08 80 80 80
08 - 09 90 90 90
09 - 10 95 95 95
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 95 95 95
15 - 16 95 95 95
16 - 17 90 90 90
17 - 18 90 90 90
18 - 19 90 90 90
19 - 20 90 90 90
20 - 21 85 85 85
21 - 22 85 85 85
22 - 23 80 80 80
23 - 24 80 80 80
 
Heiteallikas Avariipõleti K-15
Koormus Katlamaja E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 10
Märts 5
Aprill 5
Mai 5
Juuni 5
Juuli 5
August 5
September 5
Oktoober 10
November 10
Detsember 20
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 20 20 20
01 - 02 20 20 20
02 - 03 20 20 20
03 - 04 20 20 20
04 - 05 20 20 20
05 - 06 20 20 20
06 - 07 20 20 20
07 - 08 20 20 20
08 - 09 20 20 20
09 - 10 20 20 20
10 - 11 20 20 20
11 - 12 20 20 20
12 - 13 20 20 20
13 - 14 20 20 20
14 - 15 20 20 20
15 - 16 20 20 20
16 - 17 20 20 20
17 - 18 20 20 20
18 - 19 20 20 20
19 - 20 20 20 20
20 - 21 20 20 20
21 - 22 20 20 20
22 - 23 20 20 20
23 - 24 20 20 20
 
Heiteallikas Bioreaktorid 2 (BR-8.2)
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Gaasikatel+gaasimootor K-14
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.75
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Biogaas 0.10 19.80 1 500 tuh. Nm³ NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0015 g/s 0.0594 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0321 g/s 1.27116 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0225 g/s 0.891 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0003 g/s 0.013365 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0003 g/s 0.013365 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0003 g/s 0.013365 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000722 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000045 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.00297 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000007 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0001 mg/s 0.003564 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000023 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000446 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000023 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000015 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000327 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0004 µg/s 0.01485 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000017 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000025 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000025 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000025 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0004 g/s 0.015147 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0.0115 g/s 1 664.95824 t
Põletusseade
Heite­allikas Avariipõleti K-15
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.195
Töö­tundide arv aastas 150
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Biogaas 0.10 19.80 1 500 tuh. Nm³ NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0004 g/s 0.0594 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0083 g/s 1.27116 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0059 g/s 0.891 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0001 g/s 0.013365 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0001 g/s 0.013365 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0001 g/s 0.013365 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.000722 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000045 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.00297 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.000007 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0 mg/s 0.003564 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000023 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000446 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000023 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000015 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000327 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0001 µg/s 0.01485 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000017 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000025 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000025 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000025 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0001 g/s 0.015147 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0.003 g/s 1 664.95824 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K-14, HEIT0003130, HEIT0003951, HEIT0003985, HEIT0003984, HEIT0003983, HEIT0002933, HEIT0002508 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.274 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 70.30 0.007
K-14 7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 1 tund 350 µg/m³ 0.98 0.003
24 tundi 125 µg/m³ 0.48 0.004
SA-1, SA-3, SA-5, SA-6, SA-7, BR-8.1, BR-8.2 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.016 g/s 1 tund 8 µg/m³ 6.96 0.87
K-14, HEIT0003130, HEIT0003951, HEIT0003985, HEIT0003984, HEIT0003983, HEIT0002933, HEIT0002508 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.165 g/s 1 tund 200 µg/m³ 32.30 0.162
1 aasta 40 µg/m³ 1.40 0.035
K-14, SA-1, SA-3, SA-5, SA-6, SA-7, BR-8.1, SA-9, SA-11, SA-12, SA-13, BR-8.2, HEIT0003130, HEIT0003951, HEIT0003986, HEIT0003985, HEIT0003984, HEIT0003983, HEIT0002933, HEIT0002510, HEIT0002509, HEIT0002508, HEIT0005637, HEIT0005636 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 1.351 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 2 429.72 0.486
24 tundi 2 000 µg/m³ 548.38 0.274
K-14 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.004 0
K-14 PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.05 0.001
1 aasta 40 µg/m³ 0.004 0
 
Koosmõju kirjeldus
Saasteainete hajumise arvutustes on arvestatud Tartu linna reoveepuhastusjaama käitisest ca 500 m kaugusel asuvaid koosmõju avaldada võivaid heiteallikaid vastavalt KOTKAS heiteallikate registri 20.01.2023 a seisule.

Hajumisarvutustes on arvestatud järgmiste heiteallikatega (lisaks Tartu RPJ heiteallikatele):

HEIT0003133 Üldventilatsiooni väljatõmme; L.ÕV/324862 KASU GRUPP OÜ

HEIT0003132 Püstolite pesumasina väljatõmme; L.ÕV/324862 KASU GRUPP OÜ

HEIT0003131 Värvimiskambri väljatõmme; L.ÕV/324862 KASU GRUPP OÜ

HEIT0003130 Värvikambri kütteseade; L.ÕV/324862 KASU GRUPP OÜ

HEIT0003951 Katlamaja korsten; L.ÕV/326834 Nari Puit OÜ

HEIT0003949 Värvimisboks nr 2; L.ÕV/326834 Nari Puit OÜ

HEIT0003950 Värvimisboks nr 1; L.ÕV/326834 Nari Puit OÜ

HEIT0003986 Värvikamber; L.ÕV/326903 PT AUTO OÜ

HEIT0003985 Värvikambri-kütteseade; L.ÕV/326903 PT AUTO OÜ

HEIT0003984 Gaasipuhur Robur M30; L.ÕV/326903 PT AUTO OÜ

HEIT0003983 Gaasipuhur Kroll NR4; L.ÕV/326903 PT AUTO OÜ

HEIT0002932 Kruntimisala; L.ÕV/323777 Amserv Auto AS

HEIT0002934 Värvilabor; L.ÕV/323777 Amserv Auto AS

HEIT0002933 Värvikamber; L.ÕV/323777 Amserv Auto AS

HEIT0002510 Heiteallikas 2 värvitsehhi ava 2; L.ÕV/322231 Lasita Aken AS

HEIT0002509 Heiteallikas 2 värvitsehhi ava 1; L.ÕV/322231 Lasita Aken AS

HEIT0002508 Heiteallikas 1 katlamaja; L.ÕV/322231 Lasita Aken AS

HEIT0005637 Ettevalmistusruumi ventilatsiooniavaL.ÕV/330374 Eesti Vanglatööstus AS

HEIT0005636 Värviruumi ventilatsiooniavaL.ÕV/330374 Eesti Vanglatööstus AS

HEIT0001447 Turu 56 katlamaja korstenL.ÕV/330374 Eesti Vanglatööstus AS

Hajumisavutuste tegemisel arvestati, et heiteallikad K-14 ja K-15 samaaegselt ei tööta.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe seisneb asjaolus, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 3x10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mille aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise ning lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50 % lõhnaekspertidest.

Reovee ja reoveesette käitlemisel eralduvad peamiste saasteainetena metaan (CH4), süsinikdioksiid (CO2), dilämmastikoksiid (N2O), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC), ammoniaak (NH3) ja vesiniksulfiid (H2S)1. Õhusaasteloa künnisväärtustelt on määrus 67 kohaselt madalaima künnisega NMVOC (>0,5 tonni), NH3 ja H2S künnisväärtused on (>1 tonn), Kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) osas künnis puudub.

Lõhnaainete hajumise arvutamiseks on kasutatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrusele nr. 84.
Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid.
Meteoroloogiliste andmetena on kasutatud Tartu-Tõravere meteoroloogiamasti andmeid. Leitud on tunni maksimaalne protsentiil 85 % usaldusnivool.

Puhasti territooriumil tekkib (0,53 OU/m3) lõhnahäiring, mis ulatub vähesel määral käitise territooriumist välja poole (0,3 OU/m3 põhja suunas). Antud kohtades on tootmismaa, riigikaitsemaa, ärimaa ja transpordimaa ning puuduvad elumajad. Lõhnatundide ületamise häiringutase lähimate elamuteni ei ulatu. Lõhnahäiring lähima elamu juures (lõuna suunas) on 0,09 OU/m3. Lõhna mõju inimestele võib olla väga subjektiivne ning sõltub inimese tundlikkusest.
Olmereovee töötlemisega kaasneb teatav lõhnaainete eraldumine. Ebameeldiv lõhnahäiring reoveepuhastusjaamast võib suurendada nt kompostimisväljakul oleva komposti segamisel. Segamine toimub kord kuus ~4-6 tundi. Täpsem lõhna esinemissagedus ja tugevus pole teada. Samuti võib tugevat lõhna esineda bioreaktoritest.

Käitises ei ole heiteallikatelt eralduvate saasteainete koguseid mõõdetud. Samuti puudub Eestis riiklik metoodika heitkoguste arvutamiseks. Käesolevas töös on reovee puhastamisel tekkivate heitkoguste hindamisel lähtutud Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaama keskkonnakompleksloa taotlusest (T-KKL/1000477-5) ja nimetatud taotluses esitatud mõõtmistulemuste andmetest. Tartu reoveepuhasti reoveepuhastustehnoloogia on analoogne Paljassaare RPJ-ga ning ka reovee omadused (valdav olmereovesi) on sarnased. Sellest lähtuvalt võib Paljassaare RPJ-s mõõdetud saasteainete heitkoguste ülekandmist Tartu RPJ-le pidada asjakohaseks. Heitkogused Paljassaare RPJ loas on arvutatud otseste mõõtmiste alusel. Käesolevas töös leiti Paljassaare RPJ kompleksloa taotluses esitatud reovee puhastamisega ja sette käitlusega seonduvate heitkoguste alusel eriheited vastavalt pindallikatel pindala ning punktallikatel mahtkiiruse alusel. Eriheitmeid kasutati Tartu RPJ heitkoguste leidmiseks. Kuna kohati erinevad Paljassaare ja Tartu RPJ heiteallikad, siis kasutati lähedaseima iseloomuga heiteallika eriheitmeid (nt Tartu RPJ pumpla heitkoguste arvutamiseks kasutati Paljassaare RPJ võrehoone mõõtmiste alusel arvutatud eriheiteid ja bioreaktorite puhul aerotankide heitkoguseid).

Lõhna ühikute arvutus on lisatud exceli failina punkti 5.4.15. "Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus".
Manused
Lisa 23: Tartu_Veevark_AS_lohn.pdf

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2019-2021
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Piirkonna meteoroloogilisi tingimustena kasutati Tartu-Tõravere ilmavaatlusjaama andmeid. Arvutustes kasutati kolmel järjestikusel aastal (2019-2021) mõõdetud meteoroloogilisi andmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad 1 tunnise resolutsiooniga).

Parameetrite loetelu:

  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam:

Laius: N 58°15´51´´
Pikkus: E 26°27´41´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,17 m (EH2000)
Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati (Tallinn-Harku) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist, seisuga 20.01.2023

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades käitise spetsiifikat, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18`, koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljapool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

Manused
Lisa 24: Tartu_Veevark_AS_NMVOC_1h.pdf
Lisa 25: Tartu_Veevark_AS_vesiniksulfiid_1h.pdf

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedal asuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Käitise tegevusest tulenevalt ei ole oodata välisõhus leviva müra ületamist. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuva tootmishoone siseruumides. Seadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest võib järeldada, et Tartu linna reoveepuhasti heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb alla piirväärtust.
Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse vesiniksulfiidi, ja NMVOCi osas. Vesiniksulfiidi 1 h kontsentratsiooniks osutub 6.96 ∑Cm µg/m3, mis on 87% piirväärtusest. NMVOCi 1 h kontsentratsiooniks on 2429.73 ∑Cm µg/m3, mis moodustab 48.6% piirväärtusest.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Piirväärtuste ületamist pole oodata seega ei tehta ka ettepanekut heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete rakendamiseks. Vajalik on tavapärane heast tööpraktikast lähtumine põletusseadme korrashoid ja nõuetekohase hoolduse teostamine ja nõuetekohase kütuse kasutamine.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Välisõhu saastetaset ettevõtte tootmisterritooriumil mõõtmise teel ei seirata. Tegevusega ei kaasne korrektsete töövõtete rakendamisel ülenormatiivseid saasteainete heitkoguse, lõhna või müra emissioone. Omaseire osas on oluline tootmisvahendite ja ventilatsioonisüsteemide korrashoid ja regulaarne hooldus.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Manusena on lisatud tuulteroos.
LHK projekti lisad
Lisa 26: AS_Tartu_Veevark_mootmiskava_22042022.pdf
Lisa 27: Keskkonnaloa_kohustuse_ja_heitkoguste_hinnang.asice
Lisa 28: Tartu_Veevark_AS_tuulteroos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Avariipõleti K-15 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0004 g/s 0.0594 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0083 g/s 1.27116 t  
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.003 g/s 1 664.95824 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0059 g/s 0.891 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0001 g/s 0.013365 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0001 g/s 0.013365 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0001 g/s 0.013365 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.000722 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0001 g/s 0.015147 t  
Gaasikatel+gaasimootor K-14 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0015 g/s 0.0594 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.0321 g/s 1.27116 t  
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.0115 g/s 1 664.95824 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.0225 g/s 0.891 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.0003 g/s 0.013365 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.0003 g/s 0.013365 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0003 g/s 0.013365 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.000722 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.0004 g/s 0.015147 t  
Peapumpla ventilatsiooni väljatõmme SA-1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0005 g/s 0.017 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.0014 g/s 0.043 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.1436 g/s 4.527 t  
Setteväljakud SA-3 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.05 g/s 1.566 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.011 g/s 0.349 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.483 g/s 15.235 t  
Võrehoone ventilatsioon SA-5 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0001 g/s 0.003 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.0003 g/s 0.009 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0294 g/s 0.927 t  
Liivapüünis SA-6 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0015 g/s 0.046 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.0013 g/s 0.041 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0004 g/s 0.011 t  
Eelsetiti SA-7 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0016 g/s 0.051 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.0008 g/s 0.026 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0001 g/s 0.002 t  
Bioreaktorid 1 (BR-8.1) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0016 g/s 0.051 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.0004 g/s 0.013 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0 g/s 0.002 t  
Järelsetitid SA-9 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 0.283 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0005 g/s 0.015 t  
Reservmuda hoidla SA-11 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0003 g/s 0.011 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0004 g/s 0.014 t  
Settetahenduse hoone ventilatsioon SA-12 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0003 g/s 0.011 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0004 g/s 0.014 t  
Muda hügieniseerimise ventilatsioon SA-13 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0001 g/s 0.002 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0001 g/s 0.003 t  
Bioreaktorid 2 (BR-8.2) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0017 g/s 0.053 t  
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.0004 g/s 0.014 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.0001 g/s 0.002 t  
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.54232 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 3 329.91648 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.782 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.030294 t
7664-41-7 Ammoniaak 20.752 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.495 t
BC Must süsinik 0.001444 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2.2128 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.02673 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.02673 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.02673 t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.