Menetlus M-124593 » Taotlus T-KL/1016205 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1016205
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Gren Tartu AS
Kontaktisik
Üllar Kukk
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Keskkonnaameti 13.09.2021 kiri nr 15-2/21/19463 seoses määruse 44 nõuete rakendumisega. Käitaja soovib reservkütusena kasutusele võtta kerge kütteõli või diislikütuse (sh lisandub uus heiteallikas - kütusemahuti).
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Gren Tartu AS Puiestee tipukatlamaja asub Tartu maakonnas Tartu linnas aadressil Puiestee tn 2g (katastritunnus 79301:001:0283). Tootmisterritooriumi suuruseks on 1453 m² ning maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa (100%). Gren Tartu AS kuuluv Puiestee tipukatlamaja varustab soojaga Tartu linna. Käitise põhitegevusalaks on soojatootmine, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine ehk käitises toimub kütuse põletamine soojusenergia tootmise ja väljastamise eesmärgil. Katlamaja töötab kuni 3000 töötundi aastas. Katlamajja on üles seatud üks maagaasil töötav põletusseade soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 16 MWth, mis on ka käitise ülesseatud summaarseks nimisoojusvõimsuseks ning aastatoodangu maht on kuni 35889 MWh. Kriisiolukordades kasutatakse kerget kütteõli või diislikütust kuni 1500 t/a ning selle tarbeks paigaldatakse käitise territooriumile teisaldatav avariimahuti 31 m³ (teisaldatav ADR konteiner); mahuti täitmine maksimaalselt 60 korda aastas.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitise tegevusega kaasneb saasteainete väljutamine välisõhku (katlamaja töötab kuni 3000 töötundi aastas). Käitise mürarohked tegevused ja seadmed asuvad hoone sees, käitis asub suhteliselt aktiivse liiklusega maantee läheduses ning piirkonnas paikneb ka teisi tööstusettevõtteid. Käitise territooriumil puuduvad seadmed või tegevused, mis tõenäoliselt võiks väljaspool tootmisterritooriumi kutsuda esile müra normtaseme ületamist. Samuti ei kaasne tegevusega vibratsiooni ning teadaolevalt ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud lõhnakaebuseid.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Puiestee tipukatlamaja
Aadress
Puiestee tn 2g, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79301:001:0283
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6475951, Y: 658790
X: 6475951, Y: 658790
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Puiestee tn 2g (79301:001:0283). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Puiestee tn 2g (79301:001:0283).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0001443 K-1 Katlamaja korsten
X: 6475961, Y: 658794
X: 6475961, Y: 658794 		0.90 20 9.50 74 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  M-1 Avariimahuti
X: 6475947, Y: 658780
X: 6475947, Y: 658780 		0.05 2.60 5.093 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
16
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   4 000 tuh. Nm³
Kerge kütteõli   1 500 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  16 1 3 000 95
01.01.2017
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 4 000 tuh. Nm³
Kerge kütteõli 1 500 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Hendrikson & KO
Registrikood/isikukood
10269950
Postiaadress
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Telefon
7409 800
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
1.Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis";
4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
9.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
10.Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid".
11. ELERING AS võrgugaasi kvaliteedi tunnistused (link seisuga 10.01.2023: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet).
12. Gren Tartu AS keskkonnaluba L.ÕV/318125
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnaloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Gren Tartu AS Puiestee tipukatlamaja asub Tartu maakonnas Tartu linnas aadressil Puiestee tn 2g (katastritunnus 79301:001:0283). Valdavalt on käitise tootmisterritooriumiga piirnevate alade maakasutuse sihtotstarve tootmismaa. Lõuna-edela piiril on maakasutuse sihtotstarveteks märgitud tootmismaa 90% ja ärimaa 10%. Lähimad elamud paiknevad 100 m kaugusel (lõuna ja kirde suunas).
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 1: puiestee_asendiplaan.jpeg
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 2: puiestee_heiteallikad.jpeg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise mõjupiirkonnaks on kuni 1,0 km raadiusega ala (kõrgeima heiteallika 50-kordne kõrgus) tootmisterritooriumi piirist. Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 32…56 m. Heiteallikatega seotud ala asub absoluutkõrgusel ~50 m merepinnast. Heiteallikast lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele ettevõtte tootmisterritooriumile Natura 2000 võrgustiku alasid ja looduskaitseobjekte ei jää. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähimad: käitisest lääne suunas asub Kalmistu paljand (kaugus käitisest ca 250 m), kirde suunas Ebatsuuga allee (kaugus käitisest ca 400 m), ida suunas Raadi mõisa park (ca 1 km), lõuna suunas Toomemägi (kaugus käitisest ca 1,4 km), edela suunas Läänepärnaallee (kaugus käitisest ca 1,2 km).
Ilmastikutingimuste iseloomustus
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "puiestee_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_24012023.pdf"

Manused
Lisa 3: puiestee_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_24012023.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "puiestee__heitkoguste_arvutus_24012023.xlsx"

Manused
Lisa 4: puiestee__heitkoguste_arvutus_24012023.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Avariimahuti
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 7
Mai 7
Juuni 7
Juuli 7
August 7
September 7
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Katlamaja korsten
Koormus
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 60
Juuni 40
Juuli 40
August 40
September 60
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 16
Töö­tundide arv aastas 3 000
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 4 000 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.007 g/s 0.061 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.007 g/s 0.061 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.007 g/s 0.061 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.685 g/s 5.821 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.48 g/s 4.08 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.032 g/s 0.272 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.003 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.0002 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.002 mg/s 0.014 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.00003 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.002 mg/s 0.016 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.0001 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0002 mg/s 0.002 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.0001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.00007 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0002 mg/s 0.001 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.068 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.00008 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.0001 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.0001 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.0001 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.008 g/s 0.069 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 7 624.0512 t
Kerge kütteõli 0.10 42 1 500 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.64 g/s 2.52 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.096 g/s 0.378 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.096 g/s 0.378 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.776 g/s 6.993 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.672 g/s 2.646 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.08 g/s 0.315 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.16 mg/s 0.63 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0016 mg/s 0.006 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0048 mg/s 0.019 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.712 mg/s 2.804 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.096 mg/s 0.378 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.08 mg/s 0.315 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.32 mg/s 1.26 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 3.20 mg/s 12.60 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.63 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.063 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.063 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.063 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.063 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.762 g/s 3 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 4 524.3072 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K-1; Salvest AS K1; HANZA Mechanics Tartu AS karastusahjude korsten, katlamaja korsten 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.165 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 41.535 0.004
K-1; Salvest AS K1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 4.366 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 5.531 0.277
K-1; Salvest AS K1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.972 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 1.231 0.205
K-1; Salvest AS K1 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.437 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.012 0.12
1 aasta 0.01 µg/m³ 0.001 0.10
K-1; Salvest AS K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 3.164 g/s 1 tund 350 µg/m³ 67.163 0.192
24 tundi 125 µg/m³ 29.323 0.235
K-1; Salvest AS K1; HANZA Mechanics Tartu AS karastusahjude korsten, katlamaja korsten, galvaanika ventilatsiooniavad (koond) 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.686 g/s 1 tund 200 µg/m³ 82.953 0.415
1 aasta 40 µg/m³ 3.377 0.084
M-1 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.001 g/s 1 tund 600 µg/m³ 0.218 0
24 tundi 200 µg/m³ 0.137 0.001
1 aasta 5 µg/m³ 0.002 0
K-1, M-1; Meetriga OÜ värvi kasutamine – puit; SALVEST AS K1 katlamaja korsten, V1 mahuti hingamisava; HANZA Mechanics Tartu AS katlamaja Korsten, Aru 6 üld, detailipesu, peamaja kemikaalid, galvaanika ventilatsiooniavad (koond) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.323 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 168.832 0.034
24 tundi 2 000 µg/m³ 119.018 0.06
K-1; SALVEST AS K1 Katlamaja korsten; HANZA Mechanics Tartu AS karastusahjude korsten PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.14 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.211 0.008
K-1; SALVEST AS K1 katlamaja korsten; HANZA Mechanics Tartu AS karastusahjude korsten, liivaprits ja haavelpuhastus PM10 Peened osakesed (PM10) 0.141 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.587 0.012
1 aasta 40 µg/m³ 0.22 0.006
 
Koosmõju kirjeldus
Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1000 m) jäävad järgmised keskkonnaluba omavad ettevõtted (seisuga 30.01.2023): aktsiaselts SALVEST, AS HANZA Mechanics Tartu, Meetriga Mööbel OÜ.

Katlas saab põletada maagaasi või kerget kütteõli. Kerget kütteõli kasutatakse ainult kriisiolukorras (maksimaalselt kuni 1000 tundi aastas). Kuna saasteaine välisõhu kvaliteedi tase ümbritsevas keskkonnas sõltub lisaks saasteaine hetkelisele heitkogusele ka heiteallika parameetritest (kõrgus, suudme läbimõõt, suitsugaaside kiirus ja temperatuur), siis on katelde korral leitud välisõhu kvaliteedi tase modelleerimise teel heiteallikate kombinatsioon, mis kirjeldaks tõenäoliselt halvimat saasteainet hajumist. Vastavate heiteallikate hetkelised heitkogused on toodud KOTKAS süsteemi Airviro rakenduse lehel.

Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad välisõhu kvaliteedi tasemed NO2 korral 0,415 ÕPV1. Teiste saasteainete osas jäävad välisõhu kvaliteedi tasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Katlamaja korsten K-1 Saasteaine iga kolme aasta tagant 10102-44-0 Lämmastikdioksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
630-08-0 Süsinikmonooksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Gren Tartu AS tegevusega ei kaasne lõhnaaine väljutamisi, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Ka kerge kütteõli mahutitesse maksimaalsel kiirusel laadimisel on lenduvate orgaaniliste ühendite ühe tunni keskmine kontsentratsioon madal ning ei põhjusta lõhnahäiringuid. Käitise osas ei ole lõhnakaebusi esinenud.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat programmi Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
Vastavalt Airviro programmi poolt valitud meteoaastale
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Vastavalt Airviro programmi poolt valitud mõõtepunkti asukohale (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 lg 3 alusel nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 17 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku
välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1000 m) jäävad järgmised keskkonnaluba omavad ettevõtted: aktsiaselts SALVEST,  AS HANZA Mechanics Tartu, Meetriga Mööbel OÜ.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase võib muutuda eelkõige lämmastikdioksiidi heitkoguse osas seoses vedelkütuste kasutusele võtmisega, kuid muude saasteainete osas jääb piirkonna välisõhu kvaliteet tõenäoliselt ligilähedaselt samale tasemele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

Manused
Lisa 5: puiestee_airviro_NO2_1h.jpg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud välisõhu kvaliteedi tase piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud.
Koosmõjus kõikide heiteallikatega tekib saasteainetest kõrgeim 1 tunni keskmine välisõhu kvaliteedi tase NO2 korral 0,415 ÕPV1.
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures juures on NO2 korral 0,390 ÕPV1 ja 0,08 ÕPVa.
Teiste saasteainete osas jäävadvälisõhu kvaliteedi tasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Välisõhu müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Olulisemad müra tekitavad tegevused ja seadmed asuvad hoone sees, tootmishoone paikneb suhteliselt intensiivse liiklusega maantee lähedal ning tootmishoone läheduses paiknevad ka teised tootmisettevõtted.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Käitise heiteallikatest on suurima välisõhu kvaliteedi taseme osakaaluga aromaatsete süsivesinike ning NMVOC osas on suurima osakaaluga heiteallikas M-1. Ülejäänud saasteainete osas heiteallikas K-1.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Käitise heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete summaarsed heitkogused on esitatud taotluse tabelis 5.6.

Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Saasteainete heitkoguste seire toimub heiteallikast K-1 vastavalt määruse 44 lisa 3 toodud nõuetele (vt taotluse tabel 5.4.13).

Arvestades saasteainete hajumise modelleerimistulemusi, puudub vajadus eraldi õhukvaliteedi omaseireprogrammi rakendamiseks.

Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Kaebuste ilmnemise korral ning juhul, kui kaebuste alusel teostatud müra kontrollmõõtmised näitavad täiendavate meetmete rakendamise vajadust, on ettevõtte (käitise omanik) valmis vajadusel kavandama täiendavad meetmed müra vähendamiseks.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega välisõhu kvaliteedi taseme ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane. Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning seadmete tööajal. Käitise mürarohked seadmed ja tegevused paiknevad siseruumides. Katlamaja ehituslikud konstruktsioonid on valitud sellised, mis vähendavad müra esinemist väjaspool tootmishoonet. Seega on ülenormatiivse müra levik väljaspoole tootmisterritooriumi piiri vähetõenäoline ning käitise tegevus ei mõjuta üldist mürafooni ettevõtte tegevuspiirkonnas.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Katlamaja korsten 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.762 g/s 3 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.776 g/s 6.993 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.672 g/s 4.08 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.08 g/s 0.315 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.64 g/s 2.52 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.096 g/s 0.378 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.096 g/s 0.378 t  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.712 mg/s 2.804 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.32 mg/s 1.26 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 3.20 mg/s 12.60 kg  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7 624.051 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.003 t  
Avariimahuti Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s 0.0002 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.04 g/s 0.007 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6.993 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 7 624.051 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.08 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 12.60 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2.804 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.26 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 3 t
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.0002 t
BC Must süsinik 0.003 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.322 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2.52 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.378 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.378 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane. Ettevõtte tegevus ja taotletav tootmismaht ei ole võrreldes kehtiva loaga muutunud. Käitaja soovib keskkonnaloa viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 05.11.2017 määrusega nr 44.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.