Menetlus M-124597 » Taotlus T-KL/1016218 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1016218

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Gren Tartu AS

Kontaktisik

Üllar Kukk

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Keskkonnaameti 13.09.2021 kiri nr 15-2/21/19463 seoses määruse 44 nõuete rakendumisega.

Käitaja soovib loa muutmise raames loale lisada avariigeneraatori (0,2 MW), mis kasutab aastas kuni 0,7 tonni diislikütust. Avariigeneraator töötab kuni 48 tundi aastas.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Gren Tartu AS kuuluv Aardla katlamaja varustab soojaga Tartu linna. Käitise põhitegevusalaks on soojatootmine, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine ehk käitises toimub kütuse põletamine soojusenergia tootmise ja väljastamise eesmärgil. Katlamajja on üles seatud üks puiduhakkel töötav põletusseade nimisoojusvõimsusega 8,2 MWth. Aardla katlamaja on valmis töötama aastaringselt ning saab töötada ööpäevaringses režiimis, 7 päeva nädalas. Tegelik tööaeg ja katelde töörežiim sõltub tarbijate soojavajadusest. Hinnanguliselt töötab katlamaja aastas kuni 8760 tundi. Põletusseade kasutab aastas puiduhaket kuni 23160 tonni.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Käitise tegevusega kaasneb saasteainete väljutamine välisõhku. Käitise mürarohked tegevused ja seadmed asuvad hoone sees, käitis asub suhteliselt aktiivse liiklusega maantee läheduses ning piirkonnas paikneb ka teisi tööstusettevõtteid. Käitise territooriumil puuduvad seadmed või tegevused, mis tõenäoliselt võiks väljaspool tootmisterritooriumi kutsuda esile müra normtaseme ületamist. Samuti ei kaasne tegevusega vibratsiooni ning teadaolevalt ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud lõhnakaebuseid.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Aardla katlamaja

Aadress

Aardla tn 113, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Territoriaalkood

8151

Katastritunnus(ed)

79505:003:0015

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6471279, Y: 657066

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Aardla tn 113 (79505:003:0015), Aardla tn 113a (79505:003:0006).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Vorm ei ole asjakohane.

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
HEIT0001508	K1	Aardla katlamaja korsten	X: 6471280, Y: 657067 X: 6471280, Y: 657067	0.80	30	4.12	50	010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
	G1	Avariigeneraator	X: 6471300, Y: 657089 X: 6471300, Y: 657089	0.10	3	13	200	020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

8.40

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Puiduhake		23 160	tonni
Diislikütus		0.70	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Jah

Keskmise võimsusega põletusseadmed

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth	Keskmise võimsusega põletusseadmete arv	Eeldatav töötundide arv aastas	Keskmine koormus, %	Käitamise alguskuupäev	Kasutatav kütus või jäätmed
					Kütuse liik	Kütuseliigi aastakulu
					Kütuse liik	Kogus	Ühik
8.20	1	8 760	80	20.11.2009	Puiduhake	23 160	tonni

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heiteallika keskkonnaregistri kood	Kirjeldus	Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse
HEIT0001507	HEIT0001507, Aardla katlamaja korsten 2 (K2), kaugus 7m, 1.30⌀, 30.00m, 1.95m/s, 130.00℃, Gren Tartu AS	Põletusseadme käivitamisel suunatakse suitsugaasid esialgu vanasse korstnasse (heiteallikas K2) ning 4-6 tunni möödudes uude korstnasse (heiteallikas K1). Mõlemal juhul läbivad suitsugaasid multitsüklonit. Lisaks multitsüklonile läbivad suitsugaasid uues korstnas ka suitsugaaside pesurit. Heiteallikad asuvad lähestikku ning on samal kõrgusel. Palume halduskoormuse vähendamise eesmärgil eemaldada heiteallikate registrist heiteallikas K2, kuna saasteainete heitkogused ei erine ning õhukvaliteet ei muutu. Samas jätta alles käitisele võimalus suunata suitsugaasid heiteallikasse K2 põletusseadme käivitamistel 4-6 tunni jooksul.

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

OÜ Hendrikson & KO

Registrikood/isikukood

10269950

Postiaadress

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

Telefon

7409 800

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1.Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis";
4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
9.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
10.Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid".
11. Gren Tartu AS keskkonnaluba L.ÕV/318525

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnaloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Gren Tartu AS Aardla katlamaja asub Tartu maakonnas Tartu linnas aadressil Aardla tn 113 (katastritunnus 79505:003:0015), mis piirneb kokku 7 erineva katastriüksusega:
1) Aardla tn 113a (katastritunnus: 79505:003:0006), tootmismaa 100%;
2) Aardla tn 111a (katastritunnus: 79505:003:0008), tootmismaa 100%;
3) Aardla tn 111 (katastritunnus: 79301:001:0463), tootmismaa 100%;
4) Riia tn 142 (katastritunnus: 79505:003:0011), ärimaa 100%;
5) Aardla tn 117 (katastritunnus: 79505:003:0014), tootmismaa 100%;
6) Aardla tn 115 (katastritunnus: 79505:003:0005), tootmismaa 100%;
7) Aardla tänav T107 (katastritunnus: 79505:003:0012), transpordimaa 100%.
Lähimad elamumaad Aardla tn 113 kinnistule asuvad käitisest lõuna suunas olevatel kinnistutel (neist lähim elamumaal olev elumaja (Aardla tn 124, katastritunnus: 79505:005:0021) asub ca 50 meetri kaugusel Gren Tartu AS Aardla katlamaja heiteallikatest. Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas suhteliselt tasane.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 1: aardla_asukoht_2203.jpeg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 2: aardla_heiteallikad.jpeg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Lähtudes asjaolust, et Aardla katlamaja kõrgeim paikne heiteallika kõrgus on 30 m, siis arvestuslik mõjupiirkond on 1500 m.
Käitise mõjupiirkonda jäävad peamiselt Tartu linn (tiheasustusala), Kambja valla Räni alevik, Lemmatsi ja Soinaste küla maatulundusmaad (lõunasuunas).
Käitise mõjupiirkonda ei jää kultuurimälestisi.
Looduskaitsealadest ja -objektidest jäävad käitise mõjupiirkonda peamiselt III kategooria kaitsealune liik - katteseemnetaimed (KLO9320847) ja kaitseala - Riia tn tammeallee (registrikood: KLO1200250).
Käitise otseses mõjupiirkonnas ei paikne Natura 2000 alasid.
Mõjupiirkonda jääb ka pärandkultuuriobjekte: Tartu Ülikooli metsaosakonna puukool (registreerimisnumber: 949:PKM:001), Räni mõisa majandushoone (registreerimisnumber: 949:MTH:002), Räni mõisa laut (registreerimisnumber: 949:MTH:001), Räni kõrts (registreerimisnumber: 949:KOR:002), Tankitõrjekraavi monument (registreerimisnumber: 949:MAL:002) ja Variku koolimaja (registreerimisnumber: 949:KOO:003).
Käitise mõjupiirkonnas ei asu saasteainete hajumisarvutusi mõjutada võivaid olulisi geograafilisi või tehnogeenseid objekte.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "aardla_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_16032023.pdf"

Manused

Lisa 3: aardla_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_16032023.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "aardla__heitkoguste_arvutus_10032023.xlsx"

Manused

Lisa 4: aardla__heitkoguste_arvutus_10032023.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallikas	Püüdeseade
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	Püütav saasteaine
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
Aardla katlamaja korsten	Multitsüklon	1	1x aastas	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	90	%
Aardla katlamaja korsten	Suitsugaasidepesur	1	1x aastas

Muud heite vähendamise meetmed

Katlale on paigaldatud suitsugaaside pesur-kondensaator, mis toimib ka soojusvahetina. Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe suurendamiseks kui ka saasteainete nagu tolm ja SO2 kõrvaldamiseks suitsugaasist.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	Aardla katlamaja korsten
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	100
Veebruar	100
Märts	100
Aprill	100
Mai	100
Juuni	100
Juuli	100
August	100
September	100
Oktoober	100
November	100
Detsember	100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Avariigeneraator
Koormus	Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	7
Märts	7
Aprill	7
Mai	7
Juuni	7
Juuli	7
August	7
September	7
Oktoober	7
November	7
Detsember	7
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

Aardla katlamaja korsten

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

8.20

Töötundide arv aastas

8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %
Multitsüklon, 1tk

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Puiduhake	0.12	17	23 160	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.119	g/s	5.709	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.097	g/s	4.646	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.094	g/s	4.528	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	1.722	g/s	82.681	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	9.84	g/s	472.464	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.139	g/s	6.693	t
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.6792	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.221	mg/s	10.63	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.005	mg/s	0.22	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.107	mg/s	5.118	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.008	mg/s	0.394	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.164	mg/s	7.874	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	4.198	mg/s	201.585	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.189	mg/s	9.056	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.164	mg/s	7.874	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0.004	mg/s	0.197	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	µg/s	39.372	mg
					1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)	0	mg/s	0.000003	kg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	3.937	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	6.30	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	1.969	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	1.575	kg
					118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)	0	mg/s	0.002	kg
					7664-41-7	Ammoniaak	0.303	g/s	14.568	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.09	g/s	4.331	t
					124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	0	g/s	43 133.443	t

Põletusseade

Heiteallikas

Avariigeneraator

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

0.20

Töötundide arv aastas

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Diislikütus	0.10	42	0.70	tonni	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.008	g/s	0.001	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.001	g/s	0.0002	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.001	g/s	0.0002	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.022	g/s	0.003	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.008	g/s	0.001	t
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001	g/s	0.0001	t
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.002	mg/s	0.0003	kg
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0	mg/s	0.000003	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.0001	mg/s	0.00001	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.009	mg/s	0.001	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.001	mg/s	0.0002	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.001	mg/s	0.0001	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.004	mg/s	0.0006	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.04	mg/s	0.006	kg
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	µg/s	0.0003	mg
					50-32-8	Benso(a)püreen	0	mg/s	0.00003	kg
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0	mg/s	0.00003	kg
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0	mg/s	0.00003	kg
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0	mg/s	0.00003	kg
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.01	g/s	0.001	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	2.176	t

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ	630-08-0	Süsinikmonooksiid	10.382	g/s	8 tundi	10	mg/m³	0.434	0.043
K1, G1	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.223	mg/s	1 aasta	0.50	µg/m³	0	0
K1, G1	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.204	mg/s	1 aasta	20	ng/m³	0.888	0.044
K1, G1	7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.107	mg/s	1 aasta	5	ng/m³	0.163	0.033
K1, G1	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.193	mg/s	24 tundi	0.10	µg/m³	0.007	0.07
K1, G1	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.193	mg/s	1 aasta	0.01	µg/m³	0	0
K1, G1	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.165	mg/s	24 tundi	2	µg/m³	0.006	0.003
K1, G1	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	4.199	mg/s	24 tundi	50	µg/m³	0.158	0.003
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.938	g/s	1 tund	350	µg/m³	50.354	0.144
	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.938	g/s	24 tundi	125	µg/m³	19.782	0.158
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	2.367	g/s	1 tund	200	µg/m³	65.001	0.325
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	2.367	g/s	1 aasta	40	µg/m³	4.467	0.112
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: AS Alexela, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Olerex AS, PAINTMOD OÜ	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	2.14	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	10 977.50	2.196
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	2.14	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	3 172.49	1.586
K1, G1	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.095	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.146	0.006
K1, G1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.098	g/s	24 tundi	50	µg/m³	0.532	0.011
K1, G1	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.098	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.151	0.004

Koosmõju kirjeldus

Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (kuni 1500 m kaugusel käitise territooriumi piirist ehk kõrgeima heiteallika 50-kordsest kõrgusest, kõrgeim heiteallikas on 30 m kõrgune katlamaja korsten) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnaluba või heiteallika registreeringut omavad ettevõtted: AS Alexela, Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ, Olerex AS.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteeditasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul - 2,196 ÕPV1, 1,586 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult Olerex AS Aardla tn 17 tankla territooriumil (ca 0,1 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest) ca paarikümne m raadiuses tankla heiteallikatest. Maksimaalne õhukvaliteeditase on põhjustatud tanklas asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteeditaseme tekitamises on tühine. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaliteeditase Aardla tn käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,002 ÕPV1 ja 0,003 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad õhukvaliteeditaseme ka NO2 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - 0,325 ÕPV1. Maksimaalne NO2 1h õhukvaliteeditase tekib arvutuslikult Gren Tartu AS territooriumi ümbruses (ca 0,3-0,4 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest). Vaadeldavas piirkonnas on NO2 õhukvaliteeditase tingitud peamiselt Gren Tartu AS heiteallikate tegevusest.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire

Heiteallikas	Seiratav näitaja	Seire sagedus	Saasteaine
Heiteallikas	Seiratav näitaja	Seire sagedus	CAS nr	Nimetus	Selgitused (vajaduse korral)
Heiteallikas K1 - Aardla katlamaja korsten	Saasteaine	iga kolme aasta tagant	7446-09-5	Vääveldioksiid	Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
			10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
			PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
			630-08-0	Süsinikmonooksiid	Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Gren Tartu AS tegevusega ei kaasne lõhnaaine väljutamisi, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Ka kerge kütteõli mahutitesse maksimaalsel kiirusel laadimisel on lenduvate orgaaniliste ühendite ühe tunni keskmine kontsentratsioon madal ning ei põhjusta lõhnahäiringuid. Käitise osas ei ole lõhnakaebusi esinenud.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused teostati kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sisalduvat soovituslikku arvutusprogrammi ehk Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

Vastavalt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sisalduva soovitusliku arvutusprogrammi ehk Airviro rakenduse ajakohastele andmetele

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 lg 3 alusel nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 17 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku
välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1500 m) jäävad järgmised keskkonnaluba või heiteallika registreeringut omavad ettevõtted: AS Alexela, Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ, Olerex AS.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase ei muutu oluliselt, samuti ei ole käitise tegevusega kaasnevalt ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ega õhukvaliteedi piirväärtuste lähedaste välisõhukvaliteedi taseme esinemist väljaspool käitise territooriumi.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest.
Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammiga teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal koostati seega hajumiskaardid (ehk väljavõtted Kotka Airviro kaardirakendusest) NMVOC 1h ja 24h ja NO2 1h olukordade kohta.

Manused

Lisa 5: Aardla_NMVOC_1h.jpeg

Lisa 6: Aardla_NOx_1h.jpeg

Lisa 7: Aardla_NMVOC_24h.jpeg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses nr 75 välja toodud piirväärtustega selgub, et käitise tegevusega kaasnevad saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ega lähimate elumajade juures.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteeditasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul - 2,196 ÕPV1, 1,586 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult Olerex AS Aardla tn 17 tankla territooriumil (ca 0,1 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest) ca paarikümne m raadiuses tankla heiteallikatest. Maksimaalne õhukvaliteeditase on põhjustatud tanklas asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteeditase tekitamises on tühine. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaliteeditase Aardla tn käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,002 ÕPV1 ja 0,003 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad õhukvaliteeditasemed ka NO2 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - 0,325 ÕPV1. Maksimaalne NO2 1h õhukvaliteeditase tekib arvutuslikult Gren Tartu AS territooriumi ümbruses (ca 0,3-0,4 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest). Vaadeldavas piirkonnas on NO2 õhukvaliteeditase tingitud peamiselt Gren Tartu AS heiteallikate tegevusest.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Käitise heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete summaarsed heitkogused on esitatud taotluse tabelis 5.6.

Kuna käitise tegevuse osakaal saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi tasemete tekitamises on tühine, siis ei ole vajalik rakendada käitisele täiendavaid meetmeid saasteainete heite vähenamiseks. Samas õhukvaliteedi parendamine saavutatakse keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Käitise tegevusega hinnanguliselt ei kaasne oluliste lõhnaainete eraldumist väliskeskkonda. Käitisega loataotluse koostamise ajal ei olnud käitise tegevusega seonduvalt teada lõhnakaebuseid (nt ümbruskonna elanikelt).
Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Saasteainete heitkoguste seire toimub heiteallikast K1 vastavalt määruse 44 lisa 3 toodud nõuetele (vt taotluse tabel 5.4.13).

Arvestades saasteainete hajumise modelleerimistulemusi, puudub vajadus eraldi õhukvaliteedi omaseireprogrammi rakendamiseks.

Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Kaebuste ilmnemise korral ning juhul, kui kaebuste alusel teostatud müra kontrollmõõtmised näitavad täiendavate meetmete rakendamise vajadust, on ettevõtte (käitise omanik) valmis vajadusel kavandama täiendavad meetmed müra vähendamiseks.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega välisõhukvaliteedi taseme ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus	Müraallika koordinaadid	Müratase väljaspool käitise tootmisterritooriumi (dB)	Müra vähendamise meetmed	Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg	Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus	Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB	Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Kogu tootmisprotsess	X: 6471285, Y: 657065 X: 6471285, Y: 657065	50	Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.	Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.	Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.	40	40

Müra piir- või sihtväärtus

II kategooria alade piirväärtus päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
Aardla katlamaja korsten	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.09	g/s	4.331	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	1.722	g/s	82.681	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	9.84	g/s	472.464	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.139	g/s	6.693	t
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.119	g/s	5.709	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.097	g/s	4.646	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.094	g/s	4.528	t
	BC	Must süsinik	Tavaheide	0	g/s	0.6792	t
	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	Tavaheide	0.221	mg/s	10.63	kg
	7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	Tavaheide	0.107	mg/s	5.118	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0.189	mg/s	9.056	kg
	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	Tavaheide	0.164	mg/s	7.874	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0.164	mg/s	7.874	kg
	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	Tavaheide	4.198	mg/s	201.585	kg
	124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	Tavaheide	0	g/s	43 133.443	t
	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0.303	g/s	14.568	t
Avariigeneraator	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.01	g/s	0.001	t
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.022	g/s	0.003	t
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.008	g/s	0.001	t
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.001	g/s	0.0001	t
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.008	g/s	0.001	t
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s	0.0002	t
	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.001	g/s	0.0002	t
	7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	Tavaheide	0.002	mg/s	0.0003	kg
	7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	Tavaheide	0.0001	mg/s	0.00001	kg
	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	Tavaheide	0.004	mg/s	0.0006	kg
	7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	Tavaheide	0.001	mg/s	0.0002	kg
	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	Tavaheide	0.04	mg/s	0.006	kg
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0	g/s	2.176	t
	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	Tavaheide	0.001	mg/s	0.0001	kg

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	82.684	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	2.176	t
124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	43 133.443	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	472.465	t
7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	10.6303	kg
7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	7.88	kg
7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	5.11801	kg
7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	9.0566	kg
7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	7.8742	kg
7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	201.5851	kg
7446-09-5	Vääveldioksiid	4.332	t
7664-41-7	Ammoniaak	14.568	t
BC	Must süsinik	0.6792	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	6.6931	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	5.71	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	4.6462	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	4.5282	t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Keskkonnamüra taseme mõõtmiste protokoll	Lisa 8: Aardla_katlamaja_mura_2021.01.pdf
Terviseameti vastus	Lisa 9: 9.4_32389_2_05.01.2023_Valjaminev_dokument.asice