Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-124597
Taotlus T-KL/1016218

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1016218
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Gren Tartu AS
Kontaktisik
Üllar Kukk
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Keskkonnaameti 13.09.2021 kiri nr 15-2/21/19463 seoses määruse 44 nõuete rakendumisega.

Käitaja soovib loa muutmise raames loale lisada avariigeneraatori (0,2 MW), mis kasutab aastas kuni 0,7 tonni diislikütust. Avariigeneraator töötab kuni 48 tundi aastas.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Gren Tartu AS kuuluv Aardla katlamaja varustab soojaga Tartu linna. Käitise põhitegevusalaks on soojatootmine, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine ehk käitises toimub kütuse põletamine soojusenergia tootmise ja väljastamise eesmärgil. Katlamajja on üles seatud üks puiduhakkel töötav põletusseade nimisoojusvõimsusega 8,2 MWth. Aardla katlamaja on valmis töötama aastaringselt ning saab töötada ööpäevaringses režiimis, 7 päeva nädalas. Tegelik tööaeg ja katelde töörežiim sõltub tarbijate soojavajadusest. Hinnanguliselt töötab katlamaja aastas kuni 8760 tundi. Põletusseade kasutab aastas puiduhaket kuni 23160 tonni.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitise tegevusega kaasneb saasteainete väljutamine välisõhku. Käitise mürarohked tegevused ja seadmed asuvad hoone sees, käitis asub suhteliselt aktiivse liiklusega maantee läheduses ning piirkonnas paikneb ka teisi tööstusettevõtteid. Käitise territooriumil puuduvad seadmed või tegevused, mis tõenäoliselt võiks väljaspool tootmisterritooriumi kutsuda esile müra normtaseme ületamist. Samuti ei kaasne tegevusega vibratsiooni ning teadaolevalt ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud lõhnakaebuseid.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Aardla katlamaja
Aadress
Aardla tn 113, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79505:003:0015
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6471279, Y: 657066
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Aardla tn 113 (79505:003:0015), Aardla tn 113a (79505:003:0006). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Aardla tn 113 (79505:003:0015), Aardla tn 113a (79505:003:0006).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Vorm ei ole asjakohane.

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0001508 K1 Aardla katlamaja korsten X: 6471280, Y: 657067 0.80 30 4.12 50 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  G1 Avariigeneraator X: 6471300, Y: 657089 0.10 3 13 200 020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
8.40
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake   23 160 tonni
Diislikütus   0.70 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  8.20 1 8 760 80
20.11.2009
Puiduhake 23 160 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heiteallika keskkonnaregistri kood Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse Eemaldamise liik
HEIT0001507 HEIT0001507, Aardla katlamaja korsten 2 (K2), kaugus 7m, 1.30⌀, 30.00m, 1.95m/s, 130.00℃, Gren Tartu AS Põletusseadme käivitamisel suunatakse suitsugaasid esialgu vanasse korstnasse (heiteallikas K2) ning 4-6 tunni möödudes uude korstnasse (heiteallikas K1). Mõlemal juhul läbivad suitsugaasid multitsüklonit. Lisaks multitsüklonile läbivad suitsugaasid uues korstnas ka suitsugaaside pesurit. Heiteallikad asuvad lähestikku ning on samal kõrgusel. Palume halduskoormuse vähendamise eesmärgil eemaldada heiteallikate registrist heiteallikas K2, kuna saasteainete heitkogused ei erine ning õhukvaliteet ei muutu. Samas jätta alles käitisele võimalus suunata suitsugaasid heiteallikasse K2 põletusseadme käivitamistel 4-6 tunni jooksul. Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Hendrikson & KO
Registrikood/isikukood
10269950
Postiaadress
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Telefon
7409 800
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
1.Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis";
4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
9.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
10.Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid".
11. Gren Tartu AS keskkonnaluba L.ÕV/318525
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnaloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Gren Tartu AS Aardla katlamaja asub Tartu maakonnas Tartu linnas aadressil Aardla tn 113 (katastritunnus 79505:003:0015), mis piirneb kokku 7 erineva katastriüksusega:
1) Aardla tn 113a (katastritunnus: 79505:003:0006), tootmismaa 100%;
2) Aardla tn 111a (katastritunnus: 79505:003:0008), tootmismaa 100%;
3) Aardla tn 111 (katastritunnus: 79301:001:0463), tootmismaa 100%;
4) Riia tn 142 (katastritunnus: 79505:003:0011), ärimaa 100%;
5) Aardla tn 117 (katastritunnus: 79505:003:0014), tootmismaa 100%;
6) Aardla tn 115 (katastritunnus: 79505:003:0005), tootmismaa 100%;
7) Aardla tänav T107 (katastritunnus: 79505:003:0012), transpordimaa 100%.
Lähimad elamumaad Aardla tn 113 kinnistule asuvad käitisest lõuna suunas olevatel kinnistutel (neist lähim elamumaal olev elumaja (Aardla tn 124, katastritunnus: 79505:005:0021) asub ca 50 meetri kaugusel Gren Tartu AS Aardla katlamaja heiteallikatest. Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas suhteliselt tasane.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Lähtudes asjaolust, et Aardla katlamaja kõrgeim paikne heiteallika kõrgus on 30 m, siis arvestuslik mõjupiirkond on 1500 m.
Käitise mõjupiirkonda jäävad peamiselt Tartu linn (tiheasustusala), Kambja valla Räni alevik, Lemmatsi ja Soinaste küla maatulundusmaad (lõunasuunas).
Käitise mõjupiirkonda ei jää kultuurimälestisi.
Looduskaitsealadest ja -objektidest jäävad käitise mõjupiirkonda peamiselt III kategooria kaitsealune liik - katteseemnetaimed (KLO9320847) ja kaitseala - Riia tn tammeallee (registrikood: KLO1200250).
Käitise otseses mõjupiirkonnas ei paikne Natura 2000 alasid.
Mõjupiirkonda jääb ka pärandkultuuriobjekte: Tartu Ülikooli metsaosakonna puukool (registreerimisnumber: 949:PKM:001), Räni mõisa majandushoone (registreerimisnumber: 949:MTH:002), Räni mõisa laut (registreerimisnumber: 949:MTH:001), Räni kõrts (registreerimisnumber: 949:KOR:002), Tankitõrjekraavi monument (registreerimisnumber: 949:MAL:002) ja Variku koolimaja (registreerimisnumber: 949:KOO:003).
Käitise mõjupiirkonnas ei asu saasteainete hajumisarvutusi mõjutada võivaid olulisi geograafilisi või tehnogeenseid objekte.
Ilmastikutingimuste iseloomustus


Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "aardla_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_16032023.pdf"

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "aardla__heitkoguste_arvutus_10032023.xlsx"

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Aardla katlamaja korsten Multitsüklon 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 90 %  
Suitsugaasidepesur 1 1x aastas        
 
Muud heite vähendamise meetmed
Katlale on paigaldatud suitsugaaside pesur-kondensaator, mis toimib ka soojusvahetina. Suitsugaasikondensaatorit kasutatakse nii põletusüksuse energiatõhususe suurendamiseks kui ka saasteainete nagu tolm ja SO2 kõrvaldamiseks suitsugaasist.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Aardla katlamaja korsten
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Avariigeneraator
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 7
Märts 7
Aprill 7
Mai 7
Juuni 7
Juuli 7
August 7
September 7
Oktoober 7
November 7
Detsember 7
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Aardla katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 8.20
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
Multitsüklon, 1tk      
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Puiduhake 0.12 17 23 160 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.119 g/s 5.709 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.097 g/s 4.646 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.094 g/s 4.528 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.722 g/s 82.681 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 9.84 g/s 472.464 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.139 g/s 6.693 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.6792 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.221 mg/s 10.63 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.005 mg/s 0.22 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.107 mg/s 5.118 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.008 mg/s 0.394 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.164 mg/s 7.874 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 4.198 mg/s 201.585 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.189 mg/s 9.056 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.164 mg/s 7.874 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.004 mg/s 0.197 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 39.372 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0.000003 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 3.937 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 6.30 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 1.969 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 1.575 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.002 kg
7664-41-7 Ammoniaak 0.303 g/s 14.568 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.09 g/s 4.331 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 43 133.443 t
Põletusseade
Heite­allikas Avariigeneraator
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.20
Töö­tundide arv aastas 48
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42 0.70 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.008 g/s 0.001 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.001 g/s 0.0002 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.001 g/s 0.0002 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.022 g/s 0.003 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.008 g/s 0.001 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.001 g/s 0.0001 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.002 mg/s 0.0003 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.000003 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0001 mg/s 0.00001 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.009 mg/s 0.001 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.001 mg/s 0.0002 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.001 mg/s 0.0001 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.004 mg/s 0.0006 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.04 mg/s 0.006 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.0003 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.00003 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.00003 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.00003 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.00003 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.01 g/s 0.001 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 2.176 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ 630-08-0 Süsinikmonooksiid 10.382 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.434 0.043
K1, G1 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.223 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0
K1, G1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.204 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.888 0.044
K1, G1 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.107 mg/s 1 aasta 5 ng/m³ 0.163 0.033
K1, G1 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.193 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.007 0.07
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
K1, G1 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.165 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.006 0.003
K1, G1 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 4.199 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.158 0.003
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.938 g/s 1 tund 350 µg/m³ 50.354 0.144
24 tundi 125 µg/m³ 19.782 0.158
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.367 g/s 1 tund 200 µg/m³ 65.001 0.325
1 aasta 40 µg/m³ 4.467 0.112
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: AS Alexela, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Olerex AS, PAINTMOD OÜ NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2.14 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 10 977.50 2.196
24 tundi 2 000 µg/m³ 3 172.49 1.586
K1, G1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.095 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.146 0.006
K1, G1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.098 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.532 0.011
1 aasta 40 µg/m³ 0.151 0.004
 
Koosmõju kirjeldus
Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (kuni 1500 m kaugusel käitise territooriumi piirist ehk kõrgeima heiteallika 50-kordsest kõrgusest, kõrgeim heiteallikas on 30 m kõrgune katlamaja korsten) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnaluba või heiteallika registreeringut omavad ettevõtted: AS Alexela, Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ, Olerex AS.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteeditasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul - 2,196 ÕPV1, 1,586 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult Olerex AS Aardla tn 17 tankla territooriumil (ca 0,1 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest) ca paarikümne m raadiuses tankla heiteallikatest. Maksimaalne õhukvaliteeditase on põhjustatud tanklas asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteeditaseme tekitamises on tühine. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaliteeditase Aardla tn käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,002 ÕPV1 ja 0,003 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad õhukvaliteeditaseme ka NO2 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - 0,325 ÕPV1. Maksimaalne NO2 1h õhukvaliteeditase tekib arvutuslikult Gren Tartu AS territooriumi ümbruses (ca 0,3-0,4 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest). Vaadeldavas piirkonnas on NO2 õhukvaliteeditase tingitud peamiselt Gren Tartu AS heiteallikate tegevusest.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Heiteallikas K1 - Aardla katlamaja korsten Saasteaine iga kolme aasta tagant 7446-09-5 Vääveldioksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.

10102-44-0 Lämmastikdioksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.

PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.

630-08-0 Süsinikmonooksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.

 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Gren Tartu AS tegevusega ei kaasne lõhnaaine väljutamisi, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Ka kerge kütteõli mahutitesse maksimaalsel kiirusel laadimisel on lenduvate orgaaniliste ühendite ühe tunni keskmine kontsentratsioon madal ning ei põhjusta lõhnahäiringuid. Käitise osas ei ole lõhnakaebusi esinenud.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused teostati kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sisalduvat soovituslikku arvutusprogrammi ehk Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
Vastavalt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sisalduva soovitusliku arvutusprogrammi ehk Airviro rakenduse ajakohastele andmetele
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 lg 3 alusel nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 17 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku
välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1500 m) jäävad järgmised keskkonnaluba või heiteallika registreeringut omavad ettevõtted: AS Alexela, Tartu Ülikool, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, PAINTMOD OÜ, Olerex AS.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase ei muutu oluliselt, samuti ei ole käitise tegevusega kaasnevalt ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ega õhukvaliteedi piirväärtuste lähedaste välisõhukvaliteedi taseme esinemist väljaspool käitise territooriumi.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest. 
Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammiga teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal koostati seega hajumiskaardid (ehk väljavõtted Kotka Airviro kaardirakendusest) NMVOC 1h ja 24h ja NO2 1h olukordade kohta.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses nr 75 välja toodud piirväärtustega selgub, et käitise tegevusega kaasnevad saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ega lähimate elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad õhukvaliteeditasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul - 2,196 ÕPV1, 1,586 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult Olerex AS Aardla tn 17 tankla territooriumil (ca 0,1 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest) ca paarikümne m raadiuses tankla heiteallikatest. Maksimaalne õhukvaliteeditase on põhjustatud tanklas asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteeditase tekitamises on tühine. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaliteeditase Aardla tn käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,002 ÕPV1 ja 0,003 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% piirväärtusest moodustavad õhukvaliteeditasemed ka NO2 1h maksimaalse õhukvaliteeditaseme puhul - 0,325 ÕPV1. Maksimaalne NO2 1h õhukvaliteeditase tekib arvutuslikult Gren Tartu AS territooriumi ümbruses (ca 0,3-0,4 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest). Vaadeldavas piirkonnas on NO2 õhukvaliteeditase tingitud peamiselt Gren Tartu AS heiteallikate tegevusest.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteeditasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Käitise heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete summaarsed heitkogused on esitatud taotluse tabelis 5.6.

Kuna käitise tegevuse osakaal saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi tasemete tekitamises on tühine, siis ei ole vajalik rakendada käitisele täiendavaid meetmeid saasteainete heite vähenamiseks. Samas õhukvaliteedi parendamine saavutatakse keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Käitise tegevusega hinnanguliselt ei kaasne oluliste lõhnaainete eraldumist väliskeskkonda. Käitisega loataotluse koostamise ajal ei olnud käitise tegevusega seonduvalt teada lõhnakaebuseid (nt ümbruskonna elanikelt).
Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Saasteainete heitkoguste seire toimub heiteallikast K1 vastavalt määruse 44 lisa 3 toodud nõuetele (vt taotluse tabel 5.4.13).

Arvestades saasteainete hajumise modelleerimistulemusi, puudub vajadus eraldi õhukvaliteedi omaseireprogrammi rakendamiseks.

Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Kaebuste ilmnemise korral ning juhul, kui kaebuste alusel teostatud müra kontrollmõõtmised näitavad täiendavate meetmete rakendamise vajadust, on ettevõtte (käitise omanik) valmis vajadusel kavandama täiendavad meetmed müra vähendamiseks.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega välisõhukvaliteedi taseme ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Müratase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetme rakendamise sagedus ja tähtaeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00-23.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Öine tase (23.00-7.00), ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Kogu tootmisprotsess X: 6471285, Y: 657065 50 Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta. Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta. Müra vähendamise meetmed ei ole hetkeolukorras vajalikud, kuna käitisest lähtuv müratase vastab lähimate müratundlike hoonete juures normtasemetele. Samuti ei ole viimastel aastatel (2021-2022) Terviseametile esitatud kaebusi käitisest tingitud müra kohta. 40 40
 
Müra piir- või sihtväärtus
II kategooria alade piirväärtus päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Aardla katlamaja korsten 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.09 g/s 4.331 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.722 g/s 82.681 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.84 g/s 472.464 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.139 g/s 6.693 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.119 g/s 5.709 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.097 g/s 4.646 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.094 g/s 4.528 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.6792 t  
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.221 mg/s 10.63 kg  
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.107 mg/s 5.118 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.189 mg/s 9.056 kg  
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.164 mg/s 7.874 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.164 mg/s 7.874 kg  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 4.198 mg/s 201.585 kg  
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 43 133.443 t  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.303 g/s 14.568 t  
Avariigeneraator 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.01 g/s 0.001 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.022 g/s 0.003 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.008 g/s 0.001 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 0.0001 t  
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s 0.001 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.0002 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.0002 t  
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.002 mg/s 0.0003 kg  
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.0001 mg/s 0.00001 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.004 mg/s 0.0006 kg  
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.001 mg/s 0.0002 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.04 mg/s 0.006 kg  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 2.176 t  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 mg/s 0.0001 kg  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 82.684 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 2.176 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 43 133.443 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 472.465 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10.6303 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 7.88 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 5.11801 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 9.0566 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 7.8742 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 201.5851 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 4.332 t
7664-41-7 Ammoniaak 14.568 t
BC Must süsinik 0.6792 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 6.6931 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5.71 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 4.6462 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 4.5282 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Keskkonnamüra taseme mõõtmiste protokoll
Terviseameti vastus