Menetlus M-124598 » Taotlus T-KL/1016219 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1016219
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Gren Tartu AS
Kontaktisik
Üllar Kukk
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Keskkonnaameti 13.09.2021 kiri nr 15-2/21/19463 seoses määruse 44 nõuete rakendumisega.

Käitaja soovib loa muutmise raames suurendada reservkütuse (diislikütus) kogust 720 tonnilt 1500 tonnini aastas. Lisandub ka üks uus heiteallikas - teisaldatav 31 m³ avariimahuti, mida täidetakse maksimaalselt kuni 60 korda aastas. Samuti soovitakse loale lisada avariigeneraator (0,5 MW), mis kasutab aastas kuni 1,5 tonni diislikütust. Avariigeneraator töötab kuni 48 tundi aastas.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Gren Tartu AS Tulbi katlamaja asub Tartu maakonnas Tartu linnas aadressil Tulbi tn 12 (katastritunnus 79503:005:0005). Tootmisterritooriumi suuruseks on 7510 m² ning maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa (100%).

Gren Tartu AS kuuluv Tulbi katlamaja varustab soojaga Tartu linna. Käitise põhitegevusalaks on soojatootmine, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine ehk käitises toimub kütuse põletamine soojusenergia tootmise ja väljastamise eesmärgil. Katlamajja on üles seatud üks maagaasil töötav katel nimisoojusvõimsusega 16,67 MWth ja üks maagaasil või diislikütusel töötav katel nimisoojusvõimsusega 16,67 MWth, mis teeb käitise ülesseatud summaarseks nimisoojusvõimsuseks 33,34 MWth. Tulbi katlamaja on valmis töötama aastaringselt ning saab töötada ööpäevaringses režiimis, 7 päeva nädalas. Tegelik tööaeg ja katelde töörežiim sõltub tarbijate soojavajadusest. Hinnanguliselt töötab katlamaja (põletusseadmed) aastas kuni 8760 tundi. Kütusena on kasutusel maagaas või diislikütus. Ühes katlas kasutatakse vaid maagaasi, teises katlas kasutatakse maagaasi või vedelkütust (diislikütust).


Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitise tegevusega kaasneb saasteainete väljutamine välisõhku. Käitise mürarohked tegevused ja seadmed asuvad hoone sees, käitis asub suhteliselt aktiivse liiklusega maantee läheduses ning piirkonnas paikneb ka teisi tööstusettevõtteid. Käitise territooriumil puuduvad seadmed või tegevused, mis tõenäoliselt võiks väljaspool tootmisterritooriumi kutsuda esile müra normtaseme ületamist. Samuti ei kaasne tegevusega vibratsiooni ning teadaolevalt ei ole käitise tegevusega seonduvalt registreeritud lõhnakaebuseid.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tulbi katlamaja
Aadress
Tulbi tn 12, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79503:005:0005
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6473194, Y: 657677
X: 6473194, Y: 657677
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tulbi tn 12 (79503:005:0005). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tulbi tn 12 (79503:005:0005).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Vorm ei ole asjakohane.

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0000952 K1 Korsten
X: 6473193, Y: 657675
X: 6473193, Y: 657675 		0.80 31 12.84 150 010203a - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade ≥ 20 kuni < 50 MW (katlad) 020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  M1 Mahuti
X: 6473200, Y: 657710
X: 6473200, Y: 657710 		0.50 2.60 0.051 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
  G1 Avariigeneraator
X: 6473190, Y: 657712
X: 6473190, Y: 657712 		0.20 2.50 18 475 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) 020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
33.84
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   7 640 tuh. Nm³
Diislikütus   1 501.50 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  16.67 1 8 760 80
29.06.1990
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 3 820 tuh. Nm³
  16.67 1 8 760 80
29.06.1990
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 3 820 tuh. Nm³
Diislikütus 1 500 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Jah
Kauplemis­süsteemi kohustus­lase tegevus­ala
Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine
Seirekava
 

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Hendrikson & KO
Registrikood/isikukood
10269950
Postiaadress
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Telefon
7409 800
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
1.Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis";
4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
6.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
9.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
10.Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid".
11. ELERING AS võrgugaasi kvaliteedi tunnistused (link seisuga 10.01.2023: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet).
12. Gren Tartu AS keskkonnaluba L.ÕV.TM-47700
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnaloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Gren Tartu AS Tubli katlamaja asub Tartu maakonnas Tartu linnas aadressil Tubli tn 12 (katastritunnus 79503:005:0005) ning piirneb kokku 5 erineva katastriüksusega:
1) N. Lunini tn 20 (katastritunnus: 79503:005:0010), ühiskondlike ehitiste maa 100%;
2) N. Lunini tn 16 (katastritunnus: 79301:001:0203), ühiskondlike ehitiste maa 100%;
3) Tulbi tn 12a (katastritunnus: 79503:005:0013), tootmismaa 100%;
4) Tulbi tänav T9 (katastritunnus: 79502:025:0021), transpordimaa 100%;
5) Ülase tänav T1 (katastritunnus: 79503:005:0029), transpordimaa 100%.
Lähimad elamumaad Tulbi tn 12 kinnistule asuvad käitisest edela-põhja suunas olevatel kinnistutel (neist lähim elamumaal olev elumaja asub ca 18 meetri kaugusel Gren Tartu AS Tulbi katlamaja heiteallikast). Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas suhteliselt tasane.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 1: tulbi_asukoht_2303.jpeg
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 2: tulbi_heiteallikad2.jpeg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Lähtudes asjaolust, et Tulbi katlamaja kõrgeim paikne heiteallikas on kõrgusega 31 m, siis arvestuslik mõjupiirkond on 1550 m.
Käitise heiteallikate arvestuslik mõjupiirkonna maapinna reljeef on suhteliselt tasane, ühtlase langusega kirde ja ida suunas (Emajõe poole). Mõjupiirkonda jäävad Tartu linna tiheasustusala, Kambja valla Õssu küla (lääne suunas). Kagu-lõuna suunas paiknevad mitmed kultuurimälestised, kunstimälestised, ehitismälestised, ajaloomälestised ning Tartu vanalinna muinsuskaitseala. Mõjupiirkonnas ei asu saasteainete hajumist mõjutada võivaid olulisi geograafilisi või tehnogeenseid objekte.
Looduskaitsealadest ja -objektidest jäävad käitise mõjupiirkonda järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid (Külmakindel pirnipuu; (Külmakindla pirnipuu seemik; Seemikpirnipuu) (registrikood: KLO4000611), Hõbevaher (registrikood: KLO4000656), Alpi seedermänd (registrikood: KLO4000751), Kollane hobukastan (registrikood: KLO4000746), Koidula tamm (registrikood: KLO4000891), Külmakindel pirnipuu (registrikood: KLO4001110) ja kaitsealad (Riia tn tammeallee, registrikood: KLO1200250), A.Kurvitsa selektsiooniaed (registrikood: KLO1200254), Toomemäe park (registrikood: KLO1200256). Nimetatud kaistavad objektid asuvad peamiselt käitisest kirde-edela suunal.
Käitise mõjupiirkonnas ei paikne Natura 2000 alasid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus


Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "tulbi_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_17022023.pdf"

Manused
Lisa 3: tulbi_heitkoguste_arvutamise_kirjeldus_17022023.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "tulbi__heitkoguste_arvutus_17022023.xlsx"

Manused
Lisa 4: tulbi__heitkoguste_arvutus_17022023.xlsx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Korsten
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Mahuti
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 7
Märts 7
Aprill 7
Mai 7
Juuni 7
Juuli 7
August 7
September 7
Oktoober 7
November 7
Detsember 7
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Avariigeneraator
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 7
Märts 7
Aprill 7
Mai 7
Juuni 7
Juuli 7
August 7
September 7
Oktoober 7
November 7
Detsember 7
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 16.67
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 3 820 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.008 g/s 0.058 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.008 g/s 0.058 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.033 g/s 0.26 t
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.0001 kg
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.008 g/s 0.058 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.713 g/s 5.559 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.50 g/s 3.896 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.009 g/s 0.066 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.0002 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.002 mg/s 0.013 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.00003 kg
BC Must süsinik 0 g/s 0.003 t
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.002 mg/s 0.016 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0003 mg/s 0.002 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.0001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.0001 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.065 mg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.0001 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0002 mg/s 0.001 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.0001 kg
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 7 280.969 t
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.0001 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.0001 kg
Põletusseade
Heite­allikas Korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 16.67
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 3 820 tuh. Nm³ PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.008 g/s 0.058 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.008 g/s 0.058 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.008 g/s 0.058 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.713 g/s 5.559 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.50 g/s 3.896 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.033 g/s 0.26 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.003 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.0002 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.002 mg/s 0.013 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.00003 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.002 mg/s 0.016 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.0001 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0003 mg/s 0.002 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.0001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.0001 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0002 mg/s 0.001 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.065 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.0001 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.0001 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.0001 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.0001 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.009 g/s 0.066 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 7 280.969 t
Diislikütus 0.10 42 1 500 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.667 g/s 2.52 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.10 g/s 0.378 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.10 g/s 0.378 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.85 g/s 6.993 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.70 g/s 2.646 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.083 g/s 0.315 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.167 mg/s 0.63 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.002 mg/s 0.006 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.005 mg/s 0.019 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.742 mg/s 2.804 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.10 mg/s 0.378 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.083 mg/s 0.315 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.333 mg/s 1.26 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 3.334 mg/s 12.60 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.63 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.063 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.063 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.063 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.063 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.794 g/s 3 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 4 662.806 t
Põletusseade
Heite­allikas Avariigeneraator
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.50
Töö­tundide arv aastas 6
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42 1.50 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.02 g/s 0.003 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.0004 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.0004 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.056 g/s 0.007 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.021 g/s 0.003 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 g/s 0.0003 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.005 mg/s 0.0006 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.000006 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0002 mg/s 0.00002 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.022 mg/s 0.003 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.003 mg/s 0.0004 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.003 mg/s 0.0003 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.01 mg/s 0.001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.10 mg/s 0.013 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.0006 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.00006 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.00006 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.00006 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.00006 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.024 g/s 0.003 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 4.663 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Assor Automobiil OÜ, Tartu Mill AS, Tartu Ülikool, Saint-Gobain Glass Estonia SE, AS Hõbevara, TMB Element OÜ, IFAN-AUTO OÜ, Naaskel OÜ, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Veevärk AS, Kane Metall AS, PAINTMOD OÜ 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.524 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.089 0.009
K1, G1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 3.334 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 2.894 0.145
K1, G1 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.764 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0.644 0.107
K1, G1 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.343 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.006 0.06
1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Assor Automobiil OÜ, Tartu Mill AS, Tartu Ülikool, Saint-Gobain Glass Estonia SE, AS Hõbevara, TMB Element OÜ, IFAN-AUTO OÜ, Naaskel OÜ, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Veevärk AS, Kane Metall AS, PAINTMOD OÜ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.776 g/s 1 tund 200 µg/m³ 139.422 0.697
1 aasta 40 µg/m³ 4.377 0.109
K1, M1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Saint-Gobain Glass Estonia SE, AS Alexela, AS Hõbevara, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Kane Metall AS, Alexela AS, PAINTMOD OÜ NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.492 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 6 152.83 1.231
24 tundi 2 000 µg/m³ 2 196.38 1.098
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Kane Metall AS PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.103 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.087 0.003
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Kane Metall AS PM10 Peened osakesed (PM10) 0.103 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.542 0.011
1 aasta 40 µg/m³ 0.151 0.004
K1, G1; Teiste ettevõtete allikad vastavalt Kotkas heiteallikate registri andmetele: Tartu Ülikool, Naaskel OÜ 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.66 g/s 1 tund 350 µg/m³ 53.928 0.154
24 tundi 125 µg/m³ 23.483 0.188
 
Koosmõju kirjeldus
Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (kuni 1550 m kaugusel käitise territooriumi piirist ehk kõrgeima heiteallika 50-kordsest kõrgusest, kõrgeim heiteallikas on 31 m katlamaja korsten) jäävad keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel järgmised keskkonnaluba või heiteallika registreeringut omavad ettevõtted:
AS Alexela, Assor Automobiil OÜ, Tartu Mill AS, Tartu Ülikool, Saint-Gobain Glass Estonia SE, AS Hõbevara, TMB Element OÜ, IFAN-AUTO OÜ, Naaskel OÜ, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Veevärk AS, Kane Metall AS, PAINTMOD OÜ, Alexela AS.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad välisõhukvaliteedi tasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul - 1,231 ÕPV1, 1,098 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult Alexela AS Riiamäe tankla territooriumil (ca 1,4 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest) ca 10-15 m raadiuses tankla heiteallikatest. Maksimaalne õhukvaliteedi tase on põhjustatud tanklas asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC õhukvaliteedi taseme tekitamises on tühine. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NMVOC õhukvaluteedi tase Tulbi tn 12 käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,01 ÕPV1 ja 0,01 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% õhukvaliteedi piirväärtusest NO2 1h 0,697 ÕPV1. Maksimaalne NO2 1h õhukvaliteedi tase tekib arvutuslikult Kane Metall AS territooriumi lähistel (ca 1,6 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest). AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NO2 õhukvaliteedi taseme tekitamises on väike. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NO2 õhukvaliteedi tase Tulbi tn 12 käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,3 ÕPV1.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteedi tasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Heiteallikas K1 - Tulbi katlamaja korsten Saasteaine üks kord aastas 7446-09-5 Vääveldioksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
10102-44-0 Lämmastikdioksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
630-08-0 Süsinikmonooksiid

Vastavalt keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 lisale 3.
 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Gren Tartu AS tegevusega ei kaasne lõhnaaine väljutamisi, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Ka kerge kütteõli mahutitesse maksimaalsel kiirusel laadimisel on lenduvate orgaaniliste ühendite ühe tunni keskmine kontsentratsioon madal ning ei põhjusta lõhnahäiringuid. Käitise osas ei ole lõhnakaebusi esinenud.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused teostati kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sisalduvat soovituslikku arvutusprogrammi ehk Airviro rakendust.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
Vastavalt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS sisalduva soovitusliku arvutusprogrammi ehk Airviro rakenduse ajakohastele andmetele
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Vastavalt Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammi poolt automaatselt valitud andmetele (süsteem andmeid ei väljasta).

Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 94 lg 3 alusel nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja vajaduse korral heiteallikate käitajatelt õhukvaliteedi taseme arvutuslikul hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi pideva õhuseire tulemuste või samalaadsete heiteallikate koosmõju hindamisel saadud saasteaine taustsisalduse arvestamist. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lg 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 § 17 lg 5 kohaselt lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuste piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku
välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Käitise arvestusliku mõjupiirkonda (1550 m) jäävad järgmised keskkonnaluba või heiteallika registreeringut omavad ettevõtted: AS Alexela, Assor Automobiil OÜ, Tartu Mill AS, Tartu Ülikool, Saint-Gobain Glass Estonia SE (aktsiaselts Klaasimeister), AS Hõbevara, TMB Element OÜ, IFAN-AUTO OÜ, Naaskel OÜ, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Veevärk AS, Kane Metall AS, PAINTMOD OÜ, Alexela AS.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase ei muutu oluliselt, samuti ei ole käitise tegevusega kaasnevalt ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ega õhukvaliteedi piirväärtuste lähedaste välisõhukvaliteedi taseme esinemist väljaspool käitise territooriumi.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest. 
Kotkas sisalduva Airviro arvutusprogrammiga teostatud hajumisarvutuste tulemuste põhjal koostati seega hajumiskaardid (ehk väljavõtted Kotka Airviro kaardirakendusest) NMVOC 1h ja 24h ning NO2 1h olukordade kohta.

Manused
Lisa 5: Tulbi_katlamaja_NMVOC_1h.jpeg
Lisa 6: Tulbi_katlamaja_NMVOC_24h.jpeg
Lisa 7: Tulbi_katlamaja_NO2_1h.jpeg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses nr 75 välja toodud piirväärtustega selgub, et käitise tegevusega kaasnevad saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ega lähimate elumajade juures.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning seadmete tööajal. Käitise mürarohked seadmed ja tegevused paiknevad siseruumides. Katlamaja ehituslikud konstruktsioonid on valitud sellised, mis vähendavad müra esinemist väjaspool tootmishoonet. Seega on ülenormatiivse müra levik väljaspoole tootmisterritooriumi piiri vähetõenäoline ning käitise tegevus ei mõjuta üldist mürafooni ettevõtte tegevuspiirkonnas.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad välisõhukvaliteedi tasemed mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) puhul - 1,231 ÕPV1, 1,098 ÕPV24. NMVOC 1h ja 24h piirväärtuse ületamine tekib arvutuslikult Alexela AS Riiamäe tankla territooriumil (ca 1,4 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest) ca 10-15 m raadiuses tankla heiteallikatest. Maksimaalne õhukvaliteedi tase on põhjustatud tanklas asuvatest madalates heiteallikatest ning tegemist on lokaalsete maksimumkontsentratsioonidega. AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna maksimaalse NMVOC välisõhukvaliteedi tase tekitamises on tühine. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NMVOC välisõhukvaliteedi tase Tulbi tn 12 käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,01 ÕPV1 ja 0,01 ÕPV24.

Hajumisarvutuse piirkonna heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult rohkem kui 30% õhukvaliteedi piirväärtusest NO2 1h 0,697 ÕPV1. Maksimaalne NO2 1h välisõhukvaliteedi tase tekib arvutuslikult Kane Metall AS territooriumi lähistel (ca 1,6 km kaugusel Gren Tartu AS käitisest). AS Gren Tartu AS osakaal hajumisarvutuse piirkonna NO2 õhukvaliteedi maksimaalsest taseme tekitamises on väike. Gren Tartu AS heiteallikatest tingitud NO2 õhukvaliteedi tase Tulbi tn 12 käitise piirkonnas jääb väiksemaks kui 0,3 ÕPV1.

Teiste saasteainete (ja saasteainete kontsentratsioonide keskmistamisaegade) osas jäävad õhukvaliteedi tasemed tunduvalt madalamateks võrreldes piirväärtustega.
Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid käitisega seonduvalt seega ei ületata.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Käitise heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainete summaarsed heitkogused on esitatud taotluse tabelis 5.6.

Kuna käitise tegevusest tingituna saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi taseme piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata, siis ei ole vajalik rakendada täiendavaid meetmeid õhukvaliteedi parendamiseks. Samas õhukvaliteedi parendamine saavutatakse parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Käitise tegevusega hinnanguliselt ei kaasne oluliste lõhnaainete eraldumist väliskeskkonda. Käitisega loataotluse koostamise ajal ei olnud käitise tegevusega seonduvalt teada lõhnakaebuseid (nt ümbruskonna elanikelt).
Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist. Käitises kasutusel olev tehnika ja seadmed ning rakendatavad töövõtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui ka looduskeskkonna kvaliteet tegevuskohas ei ületa taluvusläve.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Saasteainete heitkoguste seire toimub heiteallikast K1 vastavalt määruse 44 lisa 3 toodud nõuetele (vt taotluse tabel 5.4.13).

Arvestades saasteainete hajumise modelleerimistulemusi, puudub vajadus eraldi õhukvaliteedi omaseireprogrammi rakendamiseks.

Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normtasemete ületamist. Kaebuste ilmnemise korral ning juhul, kui kaebuste alusel teostatud müra kontrollmõõtmised näitavad täiendavate meetmete rakendamise vajadust, on ettevõtte (käitise omanik) valmis vajadusel kavandama täiendavad meetmed müra vähendamiseks.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega välisõhukvaliteedi taseme ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane. Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning seadmete tööajal. Käitise mürarohked seadmed ja tegevused paiknevad siseruumides. Katlamaja ehituslikud konstruktsioonid on valitud sellised, mis vähendavad müra esinemist väjaspool tootmishoonet. Seega on ülenormatiivse müra levik väljaspoole tootmisterritooriumi piiri vähetõenäoline ning käitise tegevus ei mõjuta üldist mürafooni ettevõtte tegevuspiirkonnas.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.667 g/s 2.52 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.10 g/s 0.378 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.083 g/s 0.52 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.10 g/s 0.378 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.426 g/s 11.118 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.0002 g/s 7.792 t  
BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s 0.006 t  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.742 mg/s 2.804 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.333 mg/s 1.26 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 3.334 mg/s 12.60 kg  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 14 561.938 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.794 g/s 3 t  
Mahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.04 g/s 0.007 t  
Avariigeneraator PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.02 g/s 0.003 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.0004 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 0.0003 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.0004 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.056 g/s 0.007 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.021 g/s 0.003 t  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.022 mg/s 0.003 kg  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.01 mg/s 0.001 kg  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.10 mg/s 0.013 kg  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 4.663 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.024 g/s 0.003 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 11.125 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 14 566.601 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 7.795 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 12.613 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2.807 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 1.261 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 3.003 t
BC Must süsinik 0.006 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.5273 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2.523 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.3784 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.3784 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.