Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-124630
Taotlus T-KL/1017433

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1017433
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Tartu Linnavalitsus
Kontaktisik
Aija Kosk
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Supilinna tiigi settest puhastamine
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Tegevuse eesmärk on Supilinna tiigi saneerimine ehk settest ja liigselt vohavast taimestikust puhastamine eesmärgiga tagada seeläbi väärtuslike maastike säilimine.
Puhastamistööde järgselt paranevad kahepaiksete sigimis- ja talvitumistingimused ning nende elukvaliteet.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tiigi puhastustööde läbiviimise ajal võib sette väljavedu tekitada mürahäiringu ning ebameelduva lõhna levikut tiiki ümbritsevatele aladele.

Pärast tiigi puhastustöid võib vette jõuda toitaineid, mis põhjustavad järgneval suvel tiigi „õitsemist“, samuti võivad veekogu pinnale tekkida niitrohevetikamatid. See toob kaasa visuaalse häiringu ja mattide lagunedes ka ebameeldiva lõhna.


Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Supilinna tiik
Aadress
Herne tn 67, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79501:032:0002
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6475558, Y: 658160
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Herne tn 67 (79501:032:0002). Puudutatud veekogud: Supilinna tiik (VEE2084420). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Herne tn 67 (79501:032:0002). Puudutatud veekogud: Supilinna tiik (VEE2084420).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
Alates
01.08.2023
Kuni
07.04.2024

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on nii puhastatav Supilinna tiik ja Supilinna tiigi kaldapiirkond (võimalik ajutine settekäitluse ning ehitustegevuse ala) kui ka Emajõgi, mida kasutatakse tiigi tühjaks laskmisel ja veetaseme all hoidmisel eesvooluna. Supilinna tiik asub Tähtvere spordipargi põhjaosa ning Emajõe paremkalda kergliiklustee vahel, kus tiik on kõikidele spordiparki kasutavatele inimestele hästi nähtav ning omab sümboolset tähtsust nii Supilinna linnajaole kui ka Tähtvere spordipargile. Sellest lähtuvalt on kaudselt mõjutatav ala Tähtvere spordipark ja Tartu linna Supilinna linnaosa.

Supilinna tiigi Kauna tänava poolsel küljel asub maagaasi jaotustorustik Tartu Ülejõe B3, mis kulgeb üle Emajõe Ujula tänava suunas. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on 1 meeter (joonis 7). Ehitusseadustik § 76 lg 1 kohaselt on gaasipaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Ehitusseadustiku § 76 lõige 2 kohaselt on gaasitorustiku kaitsevööndis süvendustööde tegemine keelatud.

Paralleelselt Oa tänavaga kulgeb Elering AS-le kuuluv Tartu – Emajõe elektrimaakaabelliin (väline tunnus L8055K), mida piiravad mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ehk kaitsevöönd (joonis 7). Ehitusseadustik § 77 lg 1 alusel on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on ehitusseadustiku § 77 lõige 2 punkt 1 kohaselt on maakaabelliini kaitsevööndis keelatud ladustada materjale ja aineid, teha süvendustöid, töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, ladustada raskusi ja langetada puid.

Supilinna tiik paikneb tiheasustusega Supilinna linnaosa ääres, mille ümbruses paiknevad korterelamud, Tähtvere spordi- ja dendropark.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Supilinna tiigis ei ole seiret teostatud.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 
Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt
Eksperthinnang

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.3.3. Äkkheide vette

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Veekogu
Veekogu nimi Supilinna tiik
Veekogu kood VEE2084420
Tegevuse tüüp Veekogust sette eemaldamine korrashoiu eesmärgil
Kaadamisala nimi  
Süvendamise maht m³ 15 250
Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise maht m³  
Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadatavate ainete omaduste kirjeldus  
Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas materjalis  
Planeeritava tegevuse põhjendus Supilinna tiigi settest puhastamine
Vee erikasutuse koordinaadid
Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid
X: 6475635, Y: 658305
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus Tiigi puhastamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamise ja/või vähendamise meetmed on kirjeldatud eelprojekti seletuskirja punktis 2.13
Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise koha valiku põhjendus  
Vee füüsikalised ja keemilised omadused  
Veekogu bioloogilised omadused ja veerežiim  
Kavandatavad seirepunktid
Nimetus Koordinaadid Analüüsitav näitaja Seire aeg Seire sagedus
       

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Rajatava veekogu sh märgala mõõtmed
Veekogu nimetus Supilinna tiik
Veekogu kood VEE2084420
Märgala nimetus  
Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine
Rajatava veekogu sh märgala mõõtmed Puhastatava tiigi pindala 2,7 ha, veepeegli pindala 2,5 ha, kaldajoone pikkus 860m
Kavandatav ruumikuju
Veekogu, märgala või kaldajoone ehitustehniline projekt
Tööde tehnoloogia kirjeldus  
Planeeritava tegevuse põhjendus Tegevuse eesmärk on Supilinna tiigi saneerimine ehk settest ja liigselt vohavast taimestikust puhastamine eesmärgiga tagada seeläbi väärtuslike maastike säilimine.
Puhastamistööde järgselt paranevad kahepaiksete sigimis- ja talvitumistingimused ning nende elukvaliteet.
Info ehituskeeluvööndi vähendamise otsuse kohta Ei kohaldu, ei ole ehitustegevus vaid olemasoleva veekogu puhastamine
Tööde teostamise viis Vastavalt eelprojektile
Vee erikasutuse koordinaadid
LEST-97 koordinaadid
X: 6475635, Y: 658305
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus • Kuigi Emajõkke juhitava, heljumit sisaldava vee mõju jõe veekvaliteedile on olematu, on sellegipoolest mõistlik rakendada meetmeid jõkke juhitava vee kvaliteedi parandamiseks. Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi on enne pumbani jõudmist juhitud läbi geotekstiilist filterkanga. Filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida heljumi Emajõkke sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Erinevusi tiigi puhastamise alternatiivide vahel leevendusmeetmete rakendamisega kaasneva mõju ja efektiivsuse vahel ei ole;
• Turu 56a kinnistuga piirneb põhjaosas (ja osaliselt ka paikneb) kuivenduskraav. Kui alale transporditav sete on veel püdel, siis oleks otstarbekas enne kraavi suubumiskohta Emajõkke paigaldada/asetada põhupallid, millega on võimalik minimeerida heljumi sattumist jõkke (nt intensiivsete sajuhoogude korral). Põhupallid võib eemaldada, kui settest enam vett välja ei nõrgu ja see on kinnistule laiali planeeritud;
• Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti territooriumil tuleb tagada enne bioreaktorisse suunamist setet ladustada selliselt, et oleks välditud settest väljanõrguva vee sattumine Porijõkke ja sealt Emajõkke.
• peale tiigi puhastustöid võib vette jõuda toitaineid, mis põhjustavad järgneval suvel tiigi „õitsemist“, samuti võivad veekogu pinnale tekkida niitrohevetikamatid. See toob kaasa visuaalse häiringu ja mattide lagunedes ka ebameeldiva lõhna. Selle vältimiseks on puhastustööde teostamise käigus vajalik alles jätta osa kaldataimestikust, mis aitavad puhastustööde järgsel perioodil veesambasse jõudvaid vabu toitaineid kiiremini siduda, õitsengu korral tiigi õitsemisperioodi lühendada ning kiirendada vee-elustiku ja vee-elupaiga taastumist. Kaldataimestiku saaks alles jätta tiigi lõunakaldal ja idakaldal, kus on järsemad kaldad, mis ei ole sobilikud kahepaiksetele sigimiseks, samuti on vajalik säilitada tiigi läänekaldal asuv tarnastik. Alles ei tohi jätta pilliroogu, võsa ja hundinuia;
• kui niitrohevetikamatid veekogu pinnale siiski tekivad, tuleb need enne lagunemise algust eemaldada, mis väldib ka võimaliku ebameeldiva lõhna levikut tiigi lähiümbruses, veekvaliteedi halvenemist ning kiirendab ökoloogilise tasakaalu saavutamist;
• peale puhastustööde lõpetamist on tiigi põhjas turvas. Tiigi põhjaveelise toitelisuse pärast ei ole kasulik tiigi põhja katta geotekstiiliga ega selle peale liivakihti laotada, et välistada turba veepinnale kerkimist, mis on vähetõenäoline. Turbatükkide veepinnale kerkimisel peale puhastustööde lõpetamist on vajalik see võimalikult kiiresti veest eemaldada;
• veetaseme alandamisega tuleb alustada septembri alguses, enne, kui kahepaiksed on tiiki talvituma läinud. Kui selleks ajaks (oktoobri alguseks või veel parem septembri lõpuks) pole veetase tiigis oluliselt langenud või tiiki tühjaks lastud, lähevad kahepaiksed sinna talvituma ning hukkuvad tiigi hilisema tühjakspumpamise ja puhastamise käigus. Kui aga veetaset hakata alandama juba septembri alguses, jõuavad kahepaiksed (eelkõige rohu- ja veekonnad) septembrikuu jooksul endale uue talvituspaiga otsida. Tööd võiks lõpetada (sh veetaseme taastada) hiljemalt märtsis, kuna aprillis algab kahepaiksete sigimisaeg ning sellisel juhul on neil juba samal aastal võimalik tiiki kasutada sigimispaigana. Iga-aastane edukas sigimine tagab populatsioonide elujõulisena püsimise. Kui tiigi puhastustööd lükkuvad aprilli või sellest hilisemasse aega, siis sellel konkreetsel aastal jääb kahepaiksete sigimine alal vahele ning toimub alles järgmisel aastal. Supilinna tiigi puhastamisega kaasnev kahepaiksete sigimistingimuste paranemine loob aga võimalused populatsioonide arvukuse suurenemiseks edaspidi;
• tööde läbiviimine sügis-talvisel perioodil oleks kõige parem aeg ka nahkhiirte seisukohast, kuna siis on nahkhiired eemal talvitumispaikades. Siis on ka piirkonna kasutamine puhkevirgestuslikel eesmärkidel vähem intensiivsem, samuti on see väljaspool lindude pesitsusperioodi.
• vee tiigist väljajuhtimiseks ei tohi mitte mingil juhul luua tiigi ja Emajõe vahele sellist otseühendust (kas kraavi, truubi vms näol), mille kaudu võivad kalad tiiki sattuda, mis omakorda muudab puhastatud tiigi kahepaiksetele sigimiseks sobimatuks. Kalad toituvad kahepaiksete kudust ja kullestest, röövkalad ka täiskasvanud kahepaiksetest. Seetõttu tuleb olemasolevast truubist madalamale jääv vesi tiigist välja pumbata, mitte aga luua ühendust Emajõega;

• tiigi puhastamisel tuleb kogu sette- ja mudakiht eemaldada. Mida vähem jääb tiiki orgaanilisi setteid, seda puhtam ja läbipaistvam on edaspidi tiigi vesi ja aeglasem tiigi edasine kinnikasvamine. Oluline on eemaldada ka kõrgekasvulised taimed (nt hundinui);
• tiigi puhastamistööde järgsel perioodil ei tohi ümbritsevatelt teedelt kogunevat vett juhtida otse tiiki. Kui tiiki juhitakse ümbritsevate kraavide vesi, on oluline selle eelnev setitamine;
• kahepaiksetele on sigimiseks oluline madal, päikesepaistel kiiresti soojenev tiigiala, selletõttu on oluline, et tiigi läänekallas jääks laugeks. Samuti peaks võimalikult laugeks jääma ka tiigi põhjakallas, mis tuleb põõsastikust ja kõrgest taimestikust puhastada;
• Oa tänava ja tiigi ametliku veepiiri vahel olevas osas tuleb osaliselt säilitada tarnastunud ala. Tarnastunud ala on selles kohas aja jooksul välja kujunenud, kahepaiksed vajavad sigimiseks päikesele avatud madalaveelisi taimestunud alasid. Seejuures on oluline, et eemaldataks võsa, pilliroo ja hundinuiaga kaetud alad ning alles jääks vaid madala taimestikuga osa. Võsa tuleb eemaldada ka mujalt kaldapiirkonnast. Hetkel on Oa tn ja tiigi veepiiri vaheline osa tiheda põõsastiku ja sellest tuleneva varjulisuse tõttu konnadele kudemiseks väga varjuline ja kuivab pinnaveekogude (kraavide) sissevoolude puudumise tõttu üldise aastakeskmise madala veetaseme ja kõrgekasvulisest taimestikust põhjustatud evapotranspiratsiooni tõttu liiga varakult. Osa Oa tn pikenduse kalda äärsest võsast tuleks siiski säilitada, et säilitada varje- ja elupaik värvulistele. Osaline võsa allesjätmine kahepaiksete elupaigaväärtust tervikuna oluliselt ei mõjuta.
• pärast tiigi puhastamist tuleb taimestunud kaldaala (nt kuivematel perioodidel) hooldada, et vältida põõsastiku uut pealekasvu;
• eemaldatud setet ei tohi ladustada Oa tänava ja tiigi vahelisele tarnastikuga kaetud alale, kuna ehitusmasinatega liikumine tarnastunud alal ja sette ladustamine ning ümberlaadimistööd hävitavad aja jooksul väljakujunenud tarnastiku koos selle aluse pinnasega.
• nahkhiired on aktiivsed öisel perioodil, mistõttu tuleb tööde teostamist öisel ajal vältida;
• mõned üksikud suuremad puud võib Oa tänava äärsesse tiigikaldasse alles jätta juhul kui need ei hakka varjutama tiigi tarnastunud madalaveelist kaldavööndit. Puude raieks, mille ümbermõõt on suurem kui 15 cm ja mis pole viljapuud, on vaja raieluba Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt (Tartu Linnavolikogu 01.07.2004 määrus nr 79 “Puu raiumiseks loa andmise kord”). Kõiki puid ei tohi alles jätta, kuna need aeglustaksid madalaveelise lauge kaldaosa päikese käes soojenemist kevadel, luues varje veepinnale. Lisaks kukuvad puudelt vette oksad ja lehed, mis suurendavad vees orgaanilise aine massi, vähendavad lagunedes selle hapnikusisaldust ja muudavad vee häguseks.
• vastavalt veeseaduse § 121 lg 1 võib puu- ja põõsarinnet raiuda Supilinna tiigi veekaitsevööndis (10 meetrit tiigi veepiirist) Keskkonnaameti nõusolekul. Soovituslik taotluse vorm veekaitsevööndis raie teostamiseks on leitav Keskkonnaameti kodulehel (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/registreeringud-ja-raie-veekaitsevoondis.
• paralleelselt Oa tänavaga kulgeb Elering AS-le kuuluv Tartu – Emajõe elektrimaakaabelliin (väline tunnus L8055K) ja Tartu-Emajõe sidekaabel (väline tunnus SKL8055), mida piiravad mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ehk kaitsevöönd. Elektripaigaldise kaitsevööndis on ehitusseadustiku § 77 lõige 2 punkt 1 alusel keelatud langetada puid. Kuna elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndite ja Oa tänava pikenduse vahele jääb kõigest ca 5 m laiune ala, oleks otstarbekas osa puid jätta eemaldamata ka Oa tänava ja kaitsevööndi vaheliselt alalt. Allesjäetavad puud loovad visuaalselt ilusa mulje.
• kergliiklusteede ja tänavate ajutisel sulgemisel tuleb kohalikke elanikke teavitada avalike suhtluskanalite kaudu (Tartu Linnavalitsuse veebileht, Tartu Linnavalitsuse facebook-i leht, Tartu Postimees), et Supilinna tiigi ümbruses liikuvad inimesed saaksid liiklusmuudatustega arvestada ja vastavalt sellele oma liikumistrajektoori planeerida;
• tööde teostamine tuleks planeerida sügis-talvisele perioodile, mil tiigi lähiümbruse kasutusaktiivsus on võrreldes suveperioodiga märgatavalt väiksem. Emajõe vabaujula ja selle parkla kasutatavus langeb sügisel ning Kauna tn ja vabaujula vahelist Oa tänava pikenduse lõiku kasutavate autode arv on väike. Sellest lähtuvalt on Oa tänava pikenduse lõigu, samuti tiigi ja Emajõe vahelise kergliiklustee ajutine lühiajaline sulgemine seniste liikumisharjumuste katkemise kaudu väga vähesel määral negatiivne;
• mürahäiringu vähendamiseks tuleks sette väljaveomarsruut kavandada mööda tänavaid, mille mille seisund on hea ja mille ääres on vastuvõtjate (elanike) hulk väiksem. Samuti tuleks kasutada pigem suurema kandevõimega kallureid, et minimeerida vedude arvu. See võimaldaks mõningal määral vähendada lisanduvast liikluskoormusest tekitatud mürataset;
• kuna Supilinna tiik asub müra suhtes väga tundlikus piirkonnas, tuleb puhastustööd läbi viia üksnes päevasel ajal. Öisel ajal (s.t alates kl 23.00) on müra normväärtuste tagamine piirkonnas ilmselt võimatu;
• Kauna tn elanikele tekitatava mürahäiringu vähendamiseks on soovitatav pumba ette Kauna tn poolsele küljele paigaldada ca 2 m kõrgune müratõkkesein;
• ebameelduva lõhna levikut tiiki ümbritsevatele aladele on võimalik vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis minimeerida. Kui sete ära vedada koheselt, kui see on transpordikõlbulik, väheneb tööde piirkonnas ka lõhna levikust tingitud häiring;
• sette äraveol on koorma katmisega võimalik leevendada ebameeldiva lõhna levimist ümberkaudsetele aladele;
• tiigi puhastustööde käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Objektil peab olema olmejäätmete kogumiskoht;
• pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda tööpiirkonda sattunud jäätmed (tiigi alale viidud/visatud prügi), liigiti kohapeal sorteerida ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Samamoodi tuleb tegutseda ka siis, kui puhastustööde käigus tööde alalt jäätmeid leitakse;
• tiigi puhastamistööd teostatakse koppadega ning ametliku veepiiri ei ole võimalik säilitada selle sakilisuse tõttu. Veeseaduse § 187 punkt 17 alusel on pinnaveekogumiga hõlmamata üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoone muutmiseks vajalik keskkonnaluba. Keskkonnaamet otsustab, kas tegemist on veeseaduse tähenduses kaldajoone muutmise ja lähtuvalt sellest keskkonnaloa taotlemise vajadusega või mitte;
• raskemad tööde teostamiseks vajalikud masinad võivad pehmesse tiigi põhja sisse vajuda. Masinate tiigi põhja vajumise ja tiigi põhja pinnase säästmiseks on nende all võimalik kasutada matte. Matte saab kasutada kohtades, kus pehme orgaaniline sete ei ole piisavalt tahenenud. Matid asetatakse tiigi põhja pärast veetaseme alandamist ning enne masinatega tiigi alale sõitmist;
• kuna sete võib transportimisel lõppkäitlusalale olla veel püdel, tuleb kindlasti transportimist teostada lekkekindlas veokastis, et sellest väljanõrguvat vett ega setet ennast transportimise käigus sõiduteele ei satuks.
Kavandatavad seirepunktid
Nimetus Koordinaadid Analüüsitav näitaja Seire aeg Seire sagedus
       

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Keskkonnamõju hindamise aruanne on taotlusele lisatud.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Keskkonnamõju hindamise aruanne on taotlusele lisatud.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Keskkonnamõju hindamise aruanne on taotlusele lisatud.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Keskkonnamõju hindamise aruanne on taotlusele lisatud.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Keskkonnamõju hindamise aruanne on taotlusele lisatud.
Muu eelhinnangu info

8. Taotluse lisad

Lisadokumente ei ole