| Veekogu nimi | Supilinna tiik | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Veekogu kood | VEE2084420 | ||||||||||
| Tegevuse tüüp | Veekogust sette eemaldamine korrashoiu eesmärgil | ||||||||||
| Kaadamisala nimi | |||||||||||
| Süvendamise maht m³ | 15 250 | ||||||||||
| Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise maht m³ | |||||||||||
| Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadatavate ainete omaduste kirjeldus | |||||||||||
| Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas materjalis | |||||||||||
| Planeeritava tegevuse põhjendus | Supilinna tiigi settest puhastamine | ||||||||||
| Vee erikasutuse koordinaadid |
|
||||||||||
| Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus | Tiigi puhastamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamise ja/või vähendamise meetmed on kirjeldatud eelprojekti seletuskirja punktis 2.13 | ||||||||||
| Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise koha valiku põhjendus | |||||||||||
| Vee füüsikalised ja keemilised omadused | |||||||||||
| Veekogu bioloogilised omadused ja veerežiim | |||||||||||
| Kavandatavad seirepunktid |
|
| Veekogu nimetus | Supilinna tiik | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Veekogu kood | VEE2084420 | ||||||||||
| Märgala nimetus | |||||||||||
| Tegevuse tüüp | Kaldajoone muutmine | ||||||||||
| Rajatava veekogu sh märgala mõõtmed | Puhastatava tiigi pindala 2,7 ha, veepeegli pindala 2,5 ha, kaldajoone pikkus 860m | ||||||||||
| Kavandatav ruumikuju | |||||||||||
| Veekogu, märgala või kaldajoone ehitustehniline projekt |
|
||||||||||
| Tööde tehnoloogia kirjeldus | |||||||||||
| Planeeritava tegevuse põhjendus | Tegevuse eesmärk on Supilinna tiigi saneerimine ehk settest ja liigselt vohavast taimestikust puhastamine eesmärgiga tagada seeläbi väärtuslike maastike säilimine.
Puhastamistööde järgselt paranevad kahepaiksete sigimis- ja talvitumistingimused ning nende elukvaliteet. |
||||||||||
| Info ehituskeeluvööndi vähendamise otsuse kohta | Ei kohaldu, ei ole ehitustegevus vaid olemasoleva veekogu puhastamine | ||||||||||
| Tööde teostamise viis | Vastavalt eelprojektile | ||||||||||
| Vee erikasutuse koordinaadid |
|
||||||||||
| Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus | • Kuigi Emajõkke juhitava, heljumit sisaldava vee mõju jõe veekvaliteedile on olematu, on sellegipoolest mõistlik rakendada meetmeid jõkke juhitava vee kvaliteedi parandamiseks. Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi on enne pumbani jõudmist juhitud läbi geotekstiilist filterkanga. Filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida heljumi Emajõkke sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Erinevusi tiigi puhastamise alternatiivide vahel leevendusmeetmete rakendamisega kaasneva mõju ja efektiivsuse vahel ei ole;
• Turu 56a kinnistuga piirneb põhjaosas (ja osaliselt ka paikneb) kuivenduskraav. Kui alale transporditav sete on veel püdel, siis oleks otstarbekas enne kraavi suubumiskohta Emajõkke paigaldada/asetada põhupallid, millega on võimalik minimeerida heljumi sattumist jõkke (nt intensiivsete sajuhoogude korral). Põhupallid võib eemaldada, kui settest enam vett välja ei nõrgu ja see on kinnistule laiali planeeritud; • Tartu Veevärk AS Tartu reoveepuhasti territooriumil tuleb tagada enne bioreaktorisse suunamist setet ladustada selliselt, et oleks välditud settest väljanõrguva vee sattumine Porijõkke ja sealt Emajõkke. • peale tiigi puhastustöid võib vette jõuda toitaineid, mis põhjustavad järgneval suvel tiigi „õitsemist“, samuti võivad veekogu pinnale tekkida niitrohevetikamatid. See toob kaasa visuaalse häiringu ja mattide lagunedes ka ebameeldiva lõhna. Selle vältimiseks on puhastustööde teostamise käigus vajalik alles jätta osa kaldataimestikust, mis aitavad puhastustööde järgsel perioodil veesambasse jõudvaid vabu toitaineid kiiremini siduda, õitsengu korral tiigi õitsemisperioodi lühendada ning kiirendada vee-elustiku ja vee-elupaiga taastumist. Kaldataimestiku saaks alles jätta tiigi lõunakaldal ja idakaldal, kus on järsemad kaldad, mis ei ole sobilikud kahepaiksetele sigimiseks, samuti on vajalik säilitada tiigi läänekaldal asuv tarnastik. Alles ei tohi jätta pilliroogu, võsa ja hundinuia; • kui niitrohevetikamatid veekogu pinnale siiski tekivad, tuleb need enne lagunemise algust eemaldada, mis väldib ka võimaliku ebameeldiva lõhna levikut tiigi lähiümbruses, veekvaliteedi halvenemist ning kiirendab ökoloogilise tasakaalu saavutamist; • peale puhastustööde lõpetamist on tiigi põhjas turvas. Tiigi põhjaveelise toitelisuse pärast ei ole kasulik tiigi põhja katta geotekstiiliga ega selle peale liivakihti laotada, et välistada turba veepinnale kerkimist, mis on vähetõenäoline. Turbatükkide veepinnale kerkimisel peale puhastustööde lõpetamist on vajalik see võimalikult kiiresti veest eemaldada; • veetaseme alandamisega tuleb alustada septembri alguses, enne, kui kahepaiksed on tiiki talvituma läinud. Kui selleks ajaks (oktoobri alguseks või veel parem septembri lõpuks) pole veetase tiigis oluliselt langenud või tiiki tühjaks lastud, lähevad kahepaiksed sinna talvituma ning hukkuvad tiigi hilisema tühjakspumpamise ja puhastamise käigus. Kui aga veetaset hakata alandama juba septembri alguses, jõuavad kahepaiksed (eelkõige rohu- ja veekonnad) septembrikuu jooksul endale uue talvituspaiga otsida. Tööd võiks lõpetada (sh veetaseme taastada) hiljemalt märtsis, kuna aprillis algab kahepaiksete sigimisaeg ning sellisel juhul on neil juba samal aastal võimalik tiiki kasutada sigimispaigana. Iga-aastane edukas sigimine tagab populatsioonide elujõulisena püsimise. Kui tiigi puhastustööd lükkuvad aprilli või sellest hilisemasse aega, siis sellel konkreetsel aastal jääb kahepaiksete sigimine alal vahele ning toimub alles järgmisel aastal. Supilinna tiigi puhastamisega kaasnev kahepaiksete sigimistingimuste paranemine loob aga võimalused populatsioonide arvukuse suurenemiseks edaspidi; • tööde läbiviimine sügis-talvisel perioodil oleks kõige parem aeg ka nahkhiirte seisukohast, kuna siis on nahkhiired eemal talvitumispaikades. Siis on ka piirkonna kasutamine puhkevirgestuslikel eesmärkidel vähem intensiivsem, samuti on see väljaspool lindude pesitsusperioodi. • vee tiigist väljajuhtimiseks ei tohi mitte mingil juhul luua tiigi ja Emajõe vahele sellist otseühendust (kas kraavi, truubi vms näol), mille kaudu võivad kalad tiiki sattuda, mis omakorda muudab puhastatud tiigi kahepaiksetele sigimiseks sobimatuks. Kalad toituvad kahepaiksete kudust ja kullestest, röövkalad ka täiskasvanud kahepaiksetest. Seetõttu tuleb olemasolevast truubist madalamale jääv vesi tiigist välja pumbata, mitte aga luua ühendust Emajõega; • tiigi puhastamisel tuleb kogu sette- ja mudakiht eemaldada. Mida vähem jääb tiiki orgaanilisi setteid, seda puhtam ja läbipaistvam on edaspidi tiigi vesi ja aeglasem tiigi edasine kinnikasvamine. Oluline on eemaldada ka kõrgekasvulised taimed (nt hundinui); • tiigi puhastamistööde järgsel perioodil ei tohi ümbritsevatelt teedelt kogunevat vett juhtida otse tiiki. Kui tiiki juhitakse ümbritsevate kraavide vesi, on oluline selle eelnev setitamine; • kahepaiksetele on sigimiseks oluline madal, päikesepaistel kiiresti soojenev tiigiala, selletõttu on oluline, et tiigi läänekallas jääks laugeks. Samuti peaks võimalikult laugeks jääma ka tiigi põhjakallas, mis tuleb põõsastikust ja kõrgest taimestikust puhastada; • Oa tänava ja tiigi ametliku veepiiri vahel olevas osas tuleb osaliselt säilitada tarnastunud ala. Tarnastunud ala on selles kohas aja jooksul välja kujunenud, kahepaiksed vajavad sigimiseks päikesele avatud madalaveelisi taimestunud alasid. Seejuures on oluline, et eemaldataks võsa, pilliroo ja hundinuiaga kaetud alad ning alles jääks vaid madala taimestikuga osa. Võsa tuleb eemaldada ka mujalt kaldapiirkonnast. Hetkel on Oa tn ja tiigi veepiiri vaheline osa tiheda põõsastiku ja sellest tuleneva varjulisuse tõttu konnadele kudemiseks väga varjuline ja kuivab pinnaveekogude (kraavide) sissevoolude puudumise tõttu üldise aastakeskmise madala veetaseme ja kõrgekasvulisest taimestikust põhjustatud evapotranspiratsiooni tõttu liiga varakult. Osa Oa tn pikenduse kalda äärsest võsast tuleks siiski säilitada, et säilitada varje- ja elupaik värvulistele. Osaline võsa allesjätmine kahepaiksete elupaigaväärtust tervikuna oluliselt ei mõjuta. • pärast tiigi puhastamist tuleb taimestunud kaldaala (nt kuivematel perioodidel) hooldada, et vältida põõsastiku uut pealekasvu; • eemaldatud setet ei tohi ladustada Oa tänava ja tiigi vahelisele tarnastikuga kaetud alale, kuna ehitusmasinatega liikumine tarnastunud alal ja sette ladustamine ning ümberlaadimistööd hävitavad aja jooksul väljakujunenud tarnastiku koos selle aluse pinnasega. • nahkhiired on aktiivsed öisel perioodil, mistõttu tuleb tööde teostamist öisel ajal vältida; • mõned üksikud suuremad puud võib Oa tänava äärsesse tiigikaldasse alles jätta juhul kui need ei hakka varjutama tiigi tarnastunud madalaveelist kaldavööndit. Puude raieks, mille ümbermõõt on suurem kui 15 cm ja mis pole viljapuud, on vaja raieluba Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt (Tartu Linnavolikogu 01.07.2004 määrus nr 79 “Puu raiumiseks loa andmise kord”). Kõiki puid ei tohi alles jätta, kuna need aeglustaksid madalaveelise lauge kaldaosa päikese käes soojenemist kevadel, luues varje veepinnale. Lisaks kukuvad puudelt vette oksad ja lehed, mis suurendavad vees orgaanilise aine massi, vähendavad lagunedes selle hapnikusisaldust ja muudavad vee häguseks. • vastavalt veeseaduse § 121 lg 1 võib puu- ja põõsarinnet raiuda Supilinna tiigi veekaitsevööndis (10 meetrit tiigi veepiirist) Keskkonnaameti nõusolekul. Soovituslik taotluse vorm veekaitsevööndis raie teostamiseks on leitav Keskkonnaameti kodulehel (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/registreeringud-ja-raie-veekaitsevoondis. • paralleelselt Oa tänavaga kulgeb Elering AS-le kuuluv Tartu – Emajõe elektrimaakaabelliin (väline tunnus L8055K) ja Tartu-Emajõe sidekaabel (väline tunnus SKL8055), mida piiravad mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ehk kaitsevöönd. Elektripaigaldise kaitsevööndis on ehitusseadustiku § 77 lõige 2 punkt 1 alusel keelatud langetada puid. Kuna elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevööndite ja Oa tänava pikenduse vahele jääb kõigest ca 5 m laiune ala, oleks otstarbekas osa puid jätta eemaldamata ka Oa tänava ja kaitsevööndi vaheliselt alalt. Allesjäetavad puud loovad visuaalselt ilusa mulje. • kergliiklusteede ja tänavate ajutisel sulgemisel tuleb kohalikke elanikke teavitada avalike suhtluskanalite kaudu (Tartu Linnavalitsuse veebileht, Tartu Linnavalitsuse facebook-i leht, Tartu Postimees), et Supilinna tiigi ümbruses liikuvad inimesed saaksid liiklusmuudatustega arvestada ja vastavalt sellele oma liikumistrajektoori planeerida; • tööde teostamine tuleks planeerida sügis-talvisele perioodile, mil tiigi lähiümbruse kasutusaktiivsus on võrreldes suveperioodiga märgatavalt väiksem. Emajõe vabaujula ja selle parkla kasutatavus langeb sügisel ning Kauna tn ja vabaujula vahelist Oa tänava pikenduse lõiku kasutavate autode arv on väike. Sellest lähtuvalt on Oa tänava pikenduse lõigu, samuti tiigi ja Emajõe vahelise kergliiklustee ajutine lühiajaline sulgemine seniste liikumisharjumuste katkemise kaudu väga vähesel määral negatiivne; • mürahäiringu vähendamiseks tuleks sette väljaveomarsruut kavandada mööda tänavaid, mille mille seisund on hea ja mille ääres on vastuvõtjate (elanike) hulk väiksem. Samuti tuleks kasutada pigem suurema kandevõimega kallureid, et minimeerida vedude arvu. See võimaldaks mõningal määral vähendada lisanduvast liikluskoormusest tekitatud mürataset; • kuna Supilinna tiik asub müra suhtes väga tundlikus piirkonnas, tuleb puhastustööd läbi viia üksnes päevasel ajal. Öisel ajal (s.t alates kl 23.00) on müra normväärtuste tagamine piirkonnas ilmselt võimatu; • Kauna tn elanikele tekitatava mürahäiringu vähendamiseks on soovitatav pumba ette Kauna tn poolsele küljele paigaldada ca 2 m kõrgune müratõkkesein; • ebameelduva lõhna levikut tiiki ümbritsevatele aladele on võimalik vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis minimeerida. Kui sete ära vedada koheselt, kui see on transpordikõlbulik, väheneb tööde piirkonnas ka lõhna levikust tingitud häiring; • sette äraveol on koorma katmisega võimalik leevendada ebameeldiva lõhna levimist ümberkaudsetele aladele; • tiigi puhastustööde käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Objektil peab olema olmejäätmete kogumiskoht; • pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda tööpiirkonda sattunud jäätmed (tiigi alale viidud/visatud prügi), liigiti kohapeal sorteerida ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Samamoodi tuleb tegutseda ka siis, kui puhastustööde käigus tööde alalt jäätmeid leitakse; • tiigi puhastamistööd teostatakse koppadega ning ametliku veepiiri ei ole võimalik säilitada selle sakilisuse tõttu. Veeseaduse § 187 punkt 17 alusel on pinnaveekogumiga hõlmamata üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoone muutmiseks vajalik keskkonnaluba. Keskkonnaamet otsustab, kas tegemist on veeseaduse tähenduses kaldajoone muutmise ja lähtuvalt sellest keskkonnaloa taotlemise vajadusega või mitte; • raskemad tööde teostamiseks vajalikud masinad võivad pehmesse tiigi põhja sisse vajuda. Masinate tiigi põhja vajumise ja tiigi põhja pinnase säästmiseks on nende all võimalik kasutada matte. Matte saab kasutada kohtades, kus pehme orgaaniline sete ei ole piisavalt tahenenud. Matid asetatakse tiigi põhja pärast veetaseme alandamist ning enne masinatega tiigi alale sõitmist; • kuna sete võib transportimisel lõppkäitlusalale olla veel püdel, tuleb kindlasti transportimist teostada lekkekindlas veokastis, et sellest väljanõrguvat vett ega setet ennast transportimise käigus sõiduteele ei satuks. |
||||||||||
| Kavandatavad seirepunktid |
|