| Käitise kood | KNR0000433 | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Käitise nimetus | Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaam | ||||
| Asukoha üldiseloomustus | Pärnu koostootmisjaam asub Pärnu maakonnas Pärnu linna Rääma linnaosa põhjapiiril Niidu tn 24 kinnistul (62505:072:0001), mille suurus on 2,0616 ha. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad aadressidel Vana-Savi 7 ja Vana-Savi 11, mis jäävad Pärnu koostootmisjaama territooriumist ca 40 m kaugusele lõunasuuda. Nimetatud kinnistud kuuluvad Gren Eesti AS-le. Teised lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Niidu 24 territooriumi piirist ca 125 m kaugusele lõunasse (Niidu 22) ja ca 100 m kaugusele edelasse (Liblika 20) ning seal paiknevad ka elamud. Põhjas piirneb Niidu 24 kinnistu metsaga ning edasi jääb raudtee ja Rääma raba. Idasuunda ja ka kaugemale läände ja lõunasse jäävad tootmismaad ning ärimaad. Piirkonna pinnamood on suhteliselt tasane.
Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. |
||||
| Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed | Käitis on tegevkäitis. | ||||
| Aadress | Niidu tn 24, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond | ||||
| Territoriaalkood EHAK | 6619 | ||||
| Katastritunnus(ed) | 62505:072:0001 | ||||
| Käitise territoorium |
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Niidu tn 24 (62505:072:0001). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Niidu tn 24 (62505:072:0001).
|
||||
| Selgitus käitise kattuvuse kohta | |||||
| Seotud käitised |
|
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Tööaeg tundides ööpäevas | Tööaeg tundides aastas | Ülesseatud tootmisvõimsus | Aastane tootmismaht | Põhitegevusala |
|---|---|---|---|---|---|
| Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. | 24 | 8 760 | Käitise põletusseadmete summaarne soojusvõimsus sisseantava kütuse järgi on max 90,135 MWth (nimisoojusvõimsus 73,55 MWth): 1) kohalikul kütusel töötav keevkihtkatel soojusvõimsusega sisseantava kütuse järgi 83,8 MWth (nimisoojusvõimsus 68 MWth); 2)maagaasil töötav gaasikatel soojusvõimsusega sisseantava kütuse järgi 5,66 MWth (nimisoojusvõimsus 5,2 MWth);
3) varu-diiselgeneraator võimsusega sisseantava kütuse järgi 0,675 MWth (elektriline võimsus 350 kVA) |
Käitise aastane elektrienergia toodang kuni 204 GWh ja soojusenergia toodang on kuni 252 GWh. | Jah |
| Loend peamistest tootmisetappidest |
|---|
| elektrienergia tootmine ja edastamine elektrivõrku |
| soojusenergia tootmine ja jaotamine kaugküttevõrku |
| tehnoloogilise vee ettevalmistus |
| kütuse tarned, vastuvõtt, hoiustamine (turvas, puiduhake ja -jäätmed, maagaas) |
| Jrk | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | LCP | PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 |
17.08.2017
|
17.08.2021
|
| 2. | EFS | Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf |
01.07.2006
|
01.07.2010
|
| 3. | ENE | Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf |
01.04.2009
|
01.04.2013
|
| Jrk | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT nõuete kirjeldus | PVT viide | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| PVT lühend | PVT number | Vastavusmärge | |||||
| 1. | Keskkonnajuhtimine (keskkonnajuhtimissüsteemid) | Üldise keskkonnatoime parandamiseks järgitakse ja rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi. | Ettevõtte juhtimissüsteem vastab standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 nõuetele. | LCP BATC PVT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki LCP BATC PVTs 1 esitatud omadusi. | LCP | 1 | Vastab |
| 2. | Tootmisprotsessi jälgimine (energiatõhususe seire ja tasemed; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | Kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri kindlaks tegemine. | Põhikatla (suur põletusseade) kasutegur on 90,1% ning abikatla (keskmise võimsusega põletusseade) kasutegur on 92%. KTJ netokasutegur (jahutita) oli nt detsembris 2022.a 83,1% | LCP BATC PVT 2. PVT on gaasistusseadmete, IGCCseadmete ja/või põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine Enstandarditele vastaval täiskoormusega toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada.
PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed on esitatud LCP BATC tabelis 8. |
LCP | 2 | Vastab |
| 3. | Tootmisprotsessi jälgimine (seire) | Oluliste protsessinäitajate pidev jälgimine, sh:
— suitsugaasi voolu pidev määramine; — suitsugaasi hapnikusisalduse, temperatuuri ja rõhu pidev mõõtmine; — suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine. |
Käitises on kasutusel pidevseiresüsteem, mis mõõdab pidevalt saasteaineid nagu NOx, SO2, CO, NH3, HCl ja tahkeid osakesi ning abiparameetreid nagu lahkuvate gaaside kulu, rõhk, temperatuur ja hapnikusisaldus (%).
2023.a paigaldakse suitsugaasikondensaator. Kuna kondensaatoris pestakse suitsugaase NaOH lahusega, siis on vajalik suitsugaaside töötlemise reovee pH, vooluhulga ja temperatuuri pidev mõõtmine, enne selle ühiskanalisatsiooni suunamist. Reovett neutraliseeritakse happega ja jahutatakse olemasoleva suletud jahutussüsteemiga õhk/vee-glükooli segu. |
LCP BATC PVT 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas LCP BATC PVTs 3 esitatud näitajate pidev jälgimine. | LCP | 3 | Vastab |
| 4. | Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) | Optimeeritud põlemise tagamine. | Optimeeritud põlemine tagatakse rakendades:
— kütuste segamist (freesturba ning puiduhakke ja puidujäätmete segu); — põletussüsteemi hooldust (korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt tarnija soovitustele); — täiustatud juhtimissüsteemi (täisautomaatne – arvutipõhine automaatsüsteem); — põletusseadmete head konstruktsiooni (ahju, põletuskambrite, põletite ja seotud seadmete hea konstruktsioon, kaasaegse lahendusega kolle); — kütuse valimist (põhikütusena kasutatakse kohalikku kütust – freesturvast või puiduhaket ja puidujäätmeid (peamiselt samuti viimast)).Turvast segatakse puiduga (kuni 30% turvast), et minimeerida NOx teket. |
LCP BATC PVT 6. Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise tagamine ja LCP BATC PVTs 6 esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine. | LCP | 6 | Vastab |
| 5. | Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) | Lämmastikoksiidide heite vähendamine keevkihtkolde kasutamisega, ammoniaakvee optimeeritud lisamine suitsugaasidele (SNCR optimeerimine) | 2021.a hakati lisama rohkem ammoniaakvett, et NOx emissioon vastaks PVT piirmäärale. 2022.a aasta jooksul teostatud pidevmõõtmiste 95% protsentiilist allapoole jäävate tunnikeskmiste aasta keskmine NH3 õhkuheite tase 6% O2 juures oli 1,33 mg/Nm3 (puitkütusega). Ükski 95% protsentiilist väiksem ööpäeva keskmine ei ületanud 3,13 mg/Nm3.
|
LCP BATC PVT 7. Selleks, et vähendada ammoniaagi heidet õhku NOx-i heite vähendamiseks kasutatava selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena, on PVT selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine (nt reagendi ja NOx-i optimaalne suhe, reagendi homogeenne jaotus ja reagenditilkade optimaalne suurus).
PVTga saavutatav NH3 õhkuheite tase selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena on esitatud LCP BATC PVTs 7. |
LCP | 7 | Vastab |
| 6. | Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) | Töökorras heitevähendussüsteemide kasutamine optimaalsel võimsusel.
|
Suitsugaaside puhastamiseks tahketest osakestest kasutatakse kottfiltrit. Neljakambrilise kottfiltri igas kambris on 258 8 meetri pikkust filterkotti. Kottfilter projekteeritud puhastusastmega 99%. hooldamine: suitsugaaside puhastusfiltrit (kottfilter) hooldatakse vastavalt hooldusplaanile. Kottfiltrit saab hooldada kambrite kaupa.
SO2 ja ka HCl ja HF emissiooni vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse 2023.a suitsugaaside kondensaator. See töötab kütteperioodil. Kondensaatoris pestakse suitsugaase NaOH lahusega ja kondenseerumisel eralduv soojus suunatakse soojusvaheti abil kaugküttevõrku. Pesuris toimub reaktsioon: SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O. Kondensaatorist väljudes peaks seadme projekti kohaselt puitkütuse puhul suitsugaaside SO2 kontsentratsioon olema alla 5 mg/m3 , HCl ja HF kontsentratsioon kumbki alla 1 mg/m3. , Osa kondensvee ja pesulahuse segust retsirkuleeritakse pesurisse, osa suunatakse Pärnu linna ühiskanalisatsiooni. Kuna kottfilter peaks eemaldama 98-99% tahketest osakestest, seega ka suurema osa raskmetallidest, ei ole reoveetöötlus vajalik. Juhul kui kütusena kasutatakse turvast, võiks korra mõõta raskmetallide sisaldust reovees, sest vastavalt Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale (https://www.riigiteataja.ee/akt/428122015006) ei tohi reovesi sisaldada raskmetalle. Suvel kui kondensaator ei tööta, lisatakse vajadusel SO2 emissiooni vähendamiseks suitsugaasidele enne kottfiltrit naatriumbikarbonaati (NaHCO3). NOx heitetaseme alandamiseks suitsugaasides on katlale paigaldatud ammoniaakvee põlemistsooni pritsimise süsteem. |
LCP BATC PVT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. | LCP | 8 | Vastab |
| 7. | Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) | Kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmi rakendamine: kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll ja seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav.
Kütuse kvaliteedikontroll ja eeltöötlus. |
Puiduhakke ja puidujäätmete vastuvõtmisel tuleb käitajal veenduda, et puidujäätmed ei sisalda puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle. Määrata tuleb raskmetallide (Cd, Cu, Zn, Pb, Tl, Sb, As, Cr, Co, Mn, Ni, V, Hg) sisaldus, naftasaaduste, polütsükliliste aromaatsete süsivesikute (PAH) ja halogeenitud orgaaniliste ainete sisaldus. Analüüsid peab võtma vastavat pädevust omav isik. Vähemalt 1 kord aastas esitada loa andjale vastavad tõendid.
Nii hakkepuit kui ka freesturvas läbivad elektromagnetilise metallieemaldaja ja ketassõela. Tahke kütuse eeltöötlus. Kütuse sõelumine ja suurte tükkide purustamine. Kütuse kvaliteedi eest vastutab tarnija. Tarnijatega on sõlmitud tarnelepingud, kus on määratud kütuse kvaliteedinõuded. Käitises teostatakse tahke biomassi (puiduhakke ja puidujäätmete) ning turba kvaliteedi hindamiseks ka katselist kontrolli. Igast kütuse koormast võetakse automaatsüsteemiga kütuseproov. Automaatsüsteemi rikete korral võetakse proov käsitsi. Üks kord kuus saadetakse kütuse koondproov Tallinna Tehnikaülikooli või Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ akrediteeritud laboratooriumisse analüüsimisele. |
LCP BATC PVT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad LCP BATC PVTs 9 esitatud elemente. | LCP | 9 | Vastab |
| 8. | Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) | Käitise hoolduskava. | Normaalolukorras koostootmisjaama käitamisel jälgivad kaks vahetusoperaatorit koostootmisjaama seadmete, tipukatlamajade ja kaugküttevõrgu tööd. Katla ja/või turbiini rikke korral seiskab automaatika jaama. Jaama seismise ajal käivitavad operaatorid vajaliku võimsuse Pärnu linnas asuvad reserv- ja/või tipukatlamajad.
Koostootmisjaama suvisel 4–5 nädalasel hooldusperioodil kontrollitakse, hooldatakse ja vajadusel remonditakse seadmeid. Kottfilter võimaldab filtrit remontida sektsioonide kaupa, seega avariilist heidet ei planeerita. |
LCP BATC PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja hõlmama LCP BATC PVTs 10 esitatud elemente. | LCP | 10 | Vastab |
| 9. | Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) | Õhkuheite jälgimine: heite seire otsese mõõtmise teel (automaatsüsteemiga teostatakse mõõtmisi pidevalt). | Käitises on kasutusel pidevseiresüsteem, mis mõõdab pidevalt saasteainete õhkuheidet ning abiparameetreid ning seega seiratakse saasteainete õhkuheidet ja abiparameetreid ka muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. | LCP BATC PVT 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. | LCP | 11 | Vastab |
| 10. | Energiakasutus (energiatõhusus) | Energiatõhususe suurendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— põlemisprotsessi optimeerimist; — töökeskkonna tingimuste optimeerimist; — aurutsükli optimeerimist; — energiakulu minimeerimist (kasutuses sagedusmuundurid); — põletusõhu eelkuumutamist (olemas õhu eelsoojendaja); — täiustatud juhtimissüsteemi (täisautomaatne – arvutipõhine automaatsüsteem); — toitevee eelsoojendust tagastatud soojusega; — soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel; — soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidust; — soojuskao minimeerimist (torustikud ja seadmed on isoleeritud); — kõrgtehnoloogilisi materjale. |
Katel toodab ülekuumendatud auru 26 kg/s rõhuga 118 baari ning temperatuuriga 527 ˚C. Katla kolde temperatuur täiskoormusel on 800–900 ˚C, mis tagab madala NOx heite võrreldes teiste põletustehnoloogiatega. Kütus juhitakse koldesse mööda õhkjahutusega liugrenne. Põlemisprotsessi juhtimine koldes toimub eelsoojendatud ja niisutatud õhu ja põlemisgaaside puhumisega resti alla ning katla erinevatesse põlemistsoonidesse. Suitsugaasid suunatakse suitsugaaside kondensaatorisse, kust saadud soojus suunatakse kaugküttevõrku. | LCP BATC PVT 12. Vähemalt 1500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks on PVT LCP BATC PVTs 12 esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine. | LCP | 12 | Vastab |
| 11. | Veekasutus (vee tarbimine ja vetteheide) | Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks rakendatakse vee ringlussevõttu ja kuiva koldetuha käitlemist. | Toimub trassivee taaskasutamine. Tarbija juures mahajahtunud vesi voolab tagasivoolutoru kaudu tagasi koostootmisjaama, kus see uuesti ringlusesse võetakse.
Katlal on eraldi süsteemid kolde- ja lendtuha kogumiseks ja säilitamiseks. Koldetuhk eemaldatakse kuivalt katla alt koldetuha konteinerisse. Lendtuhk eemaldatakse teise ja kolmanda suitsukäigu põhjast ja kottfiltrist ning ladustatakse 200 m3 lendtuha silosse. Suitsugaaside pesuvee jahutamine toimub suletud süsteemis, kus jahutusagensiks on õhk/vee-glükooli segu. |
LCP BATC PVT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mõlemat LCP BATC PVTs 13 esitatud meetodit. | LCP | 13 | Vastab |
| 12. | Veekasutus (vee tarbimine ja vetteheide) | Reoveevoogude eraldi käitlemine, õlipüünised, settebassein. | Koostootmisjaama veeheide toimub aktsiaseltsile PÄRNU VESI kuuluvatesse võrkudesse.
Käitises tekib 1)tehnoloogiline reovesi (nt kaugküttevee töötlusprotsessi reovesi, suitsugaaside pesuvesi), 2)väikese koguses olmereovesi ja 3) sademevesi. Tekkivad reostunud lekke- ja pesuveed suunatakse enne linnavõrku juhtimist õlipüüdjasse. Vee ettevalmistuse filtrite tagasipesuvesi juhitakse otse linnavõrku. Puhtad protsessiveed jahutatakse enne linnavõrku juhtimist. Suitsugaaside pesuvesi esmalt neutraliseeritakse happega pH vahemikku ca 7 ja jahutatakse, seejärel suunatakse ühiskanalisatsiooni. Kuna kottfiltrid on eelnevalt kinni püüdnud 98-99% tahketest osakestest ja seega ka raskmetallidest, siis peaks reovesi vastama Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja nõuetele. Sademevesi katustelt juhitakse läbi kontrollkaevu linna sademeveekanalisatsiooni. Sademevesi asfaldilt kogutakse, need läbivad õli- ja liivapüüdja ning suunatakse sademeveekanalisatsiooni. Sademevesi, mis kogutakse kütuse vastuvõtualalt, suunatakse esmalt settebasseini ja siis linna sademeveekanalisatsiooni. |
LCP BATC PVT 14. Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine olenevalt saasteainete sisaldusest. | LCP | 14 | Vastab |
| 13. | Jäätmekäitlus | Jäätmetekke vähendamine: seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi optimaalsete materjalide kuludega, vastavalt seadmete kasutusjuhenditele.
Lend- ja koldetuha käitlus, liiva taaskasutus. |
Lendtuhk püütakse teisest ning kolmandast suitsukäigust ja kottfiltrist ja ladustatakse 200 m3 mahuga lendtuha silosse. Koldetuhk sõelutakse ja põlemisräbu kogutakse koldetuha konteinerisse, aga liiv suunatakse tagasi koldesse. Nii kolde- kui ka lendtuhk antakse üle vastavat litsentsi omavale firmale. | LCP BATC PVT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks on PVT korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini:
a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). Selleks tuleb rakendada näiteks LCP BATC PVTs 16 esitatud meetodite asjakohast kombinatsiooni. |
LCP | 16 | Vastab |
| 14. | Müra (mürateke) | Müratekke vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— töökorralduslikke meetmeid, mis hõlmavad järgmist: - seadmete kontrolli ja hoolduse parandamine; - võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine; - seadmete käitamine kogenud töötajate poolt; — vähest müra tekitavaid seadmeid; — müratõrjeseadmeid, mis hõlmavad järgmist: - seadmete isoleerimine (turbiin kaetud mürasummutava isolatsiooniga); - mürarohke seadme sulgemine kinnisesse ruumi (turbiin hoones sees); - vajadusel hoonete helikindluse suurendamine; — seadmete ja ehitiste sobivat paigutust. |
Suurimaks müraallikaks on auruturbiin koos generaatoriga. Need asuvad hoone sees ja on kaetud mürasummutava isolatsiooniga. Teisteks müra tekitavateks seadmeteks on suitsuimeja, katla suitsugaaside ja õhu ventilaatorid, võrguvee pumbad ning kütuse konveierid.
Põhiliseks koostootmisjaamaga seotud müraallikaks, mis ulatub käitise piiridest väljapoole, on transport. Transpordimüra öiseks vähendamiseks toimub kütuste transport ja tuhavedu päevasel ajal, ajavahemikus 06.00–23.00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel hoitakse transport minimaalsel võimalikul tasemel. Niidu 24 kinnistult lähtuva transpordimüra vähendamiseks on autode sissesõit ja mahalaadimine korraldatud kinnistu põhjaküljel, mis jääb naabrite suhtes kõige kaugemale ja koostootmisjaama hoonete taha. Linnapoolsel küljel asuvale haljasalale on rajatud kõrghaljastus. |
LCP BATC PVT 17. Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme LCP BATC PVTs 17 esitatud meetodi kasutamine. | LCP | 17 | Vastab |
| 15. | Tootmisprotsessi jälgimine (seire; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | Pidevseiresüsteem: jälgitakse pidevalt NOx, CO, SO2, HCl, NH3 ja tolmu õhkuheidet.
Perioodiline mõõtmine: N2O, HF, metallid ja poolmetallid, Hg. |
Pidevseiresüsteem (CEMS) mõõdab pidevalt nii NOx, CO, SO2, NH3, HCl ja tolmu sisaldust suitsugaasis.
Lisaks mõõdetakse suitsugaasis CO2 (%) ning abiparameetreid nagu lahkuvate gaaside kulu, rõhku, temperatuuri ja hapnikusisaldust (%). Mõõdetud heitkoguseid töödeldakse mõõtmissüsteemi arvutiprogrammis vastavalt tööstusheite seadusele ja programm genereerib automaatselt kvartaalsed summad. CEMS on QAL 1 sertifitseeritud ja 2021.a on tehtud QAL 2 valideerimine ja kalibreerimine. N2O heite mõõtmine: Perioodilise mõõtmisega alustati 29.06.2021 ning sagedusega vähemalt üks kord aastas. HCl pidevseirega alustati 2021.a. Vastavalt PVT järeldustele (EL) 2021/2326 on kohustus jälgida pidevalt ka HCl õhkuheidet või kui heitetasemed osutuvad piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada, kuid igal juhul vähemalt kord 6 kuu tagant HF heite mõõtmine: HF pidevseirega alustati 2021.a. Vastavalt PVT järeldustele (EL) 2021/2326 pidevseire kohustust ei ole, vaid mõõtma peab 1 x aastas. Metallide ja poolmetallide heite mõõtmine: Sagedusega vähemalt üks kord aastas. (Pärast kütuse esialgset kirjeldamist võib jälgitavate saasteainete loetelu ja seiresagedust kohandada, arvestades saasteainete õhkuheite asjakohasust, kuid mõõta tuleb vähemalt iga kord, kui kütuse omaduste muutus võib heidet mõjutada.) Hg heite mõõtmine: Elavhõbedasisaldus kütuses on väike. Perioodilise mõõtmisega alustati 29.06.2021 ning sagedusega vähemalt üks kord aastas. (Kui heitetasemed osutuvad tänu kütuse väikesele elavhõbedasisaldusele piisavalt stabiilseks, võib teha perioodilised mõõtmised iga kord, kui kütuse ja/või jäätmete omaduste muutus võib heidet mõjutada.) LHK projekti autorite meelest võiks võimalusel korra mõõta ka nende polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH-de) ja halogeenitud orgaaniliste ühendite kontsentratsioone, mis on kirjas keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 6.lisas, eriti kuna ei ole teada kui palju kottfilter ja suitsugaaside kondensaator neid vähendavad. |
LCP BATC PVT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt LCP BATC PVTs 4 esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. | LCP | 4 | Vastab |
| 16. | Tootmisprotsessi jälgimine (seire; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | Pidevseiresüsteem: kohustus jälgida pidevalt NH3 õhkuheidet. | NH3 heite mõõtmine: NH3 pidevseiret teostatakse alates 2021.a.
|
LCP BATC PVT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt LCP BATC PVTs 4 esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. | LCP | 4 | Vastab |
| 17. | Tootmisprotsessi jälgimine (NOx-i, N2O ja CO heide õhku; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | NOx-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, kasutatakse/rakendatakse:
— põlemisprotsessi optimeerimist; — vähe lämmastikoksiide tekitavat põletit (LNB); — õhu astmelist lisamist; — kütuse astmelist lisamist; — suitsugaasi ringlust; — selektiivset mittekatalüütilist taandamist; — sorbendi sissepritsimist katlasse (NOx vähendamiseks pritsitakse koldesse NH3 vesilahust). |
Alates 17.08.2021.a peab NOx emissioon 6% O2 juures olema olemasoleva seadme korral: aasta keskmine ≤ 225 mg/Nm3 ning ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine ≤ 275 mg/Nm3 (Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 2021/2326). Samad väärtused on ka olemasolevas loas ja uues taotluses.
16.01.2020 teostatud mõõtmiste järgi oli NOx emissioon 6% O2 juures 265,7 mg/Nm3 (kütuseks 100% puiduhake) (EKUK 2020). 2022.a teostatud pidevseire tunnikeskmiste 95% protsentiilist väiksemate väärtuste aastakeskmine 216,27 mg/Nm3. Tunnikeskmiste 95% protsentiilist väiksemate väärtuste ööpäevakeskmine oli maksimaalselt 241,6 mg/Nm3 (puitkütusega). 2021 viidi heide madalamale tasemele ammoniaakvee rohkema lisamisega ja PVT aasta piirväärtust ei ole ületatud. |
LCP BATC PVT 24. Tahke biomassi põletamisel tekkiva NOx-i õhkuheite vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, on PVT ühe või mitme PVT LCP BATC PVTs 24 esitatud meetodi kasutamine.
PVTga saavutatav NOx-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on esitatud LCP BATC tabelis 9. |
LCP | 24 | Vastab |
| 18. | Tootmisprotsessi jälgimine (NOx-i, N2O ja CO heide õhku; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | NOx-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, kasutatakse/rakendatakse:
— põlemisprotsessi optimeerimist; — vähe lämmastikoksiide tekitavat põletit (LNB); — õhu astmelist lisamist; — kütuse astmelist lisamist; — suitsugaasi ringlust; — selektiivset mittekatalüütilist taandamist; — sorbendi sissepritsimist katlasse (NOx vähendamiseks pritsitakse koldesse NH3 vesilahust). |
CO emissioon 6% O2 juures peab vastavalt olemasolevale loale olema aasta keskmine ≤ 175 mg/Nm3 (Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 2021/2326). Uue loa taotluses tehakse ettepanek, et puitkütuse korral oleks aasta keskmine 100 mg/Nm3 ja turba puhul 250 mg/Nm3 (250 on PVT maksimum). Turba puhul ei ole emissioone mõõdetud.
16.01.2020 teostatud mõõtmiste järgi oli CO emissioon 6% O2 juures 137,0 mg/Nm3 (kütuseks 100% puiduhake) (EKUK 2020). 2022.a tehtud pidevmõõtmiste alusel oli CO 95% protsentiilist väiksemate tunnikeskmiste aastakeskmine 66,1 mg/Nm3 (puitkütusega) |
LCP BATC PVT 24. Tahke biomassi põletamisel tekkiva NOx-i õhkuheite vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, on PVT ühe või mitme PVT LCP BATC PVTs 24 esitatud meetodi kasutamine.
CO heite aasta keskmine orienteeriv tase on esitatud LCP BATC PVTs 24. |
LCP | 24 | Vastab |
| 19. | Tootmisprotsessi jälgimine (SOx-i, HCl-i ja HF-i heide õhku; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | SOx-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— sorbendi sissepritsimist hõrenduse all olevasse gaasikäiku (SO2 emissiooni vähendamiseks suitsugaasides lisatakse suitsugaasidele enne kottfiltrit naatriumbikarbonaati (NaHCO3)); — kütuse valimist (eelistatakse vähem SOx-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite tekitavat kütust). |
Alates 17.08.2021 pidi SO2 emissioon 6% O2 juures vastavalt olemasolevale loale olema: aasta keskmine ≤ 100 mg/Nm3 ning ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine ≤ 200 mg/Nm3. Uues taotluses tehaks ettepanek, et puitkütuse puhul on piirväärtused: aasta keskmine 15 mg/Nm3 ja ööpäeva keskmine 30 mg/Nm3. Turba puhul jäävad piirväärtused endiseks, sest turba puhul ei ole emissioone mõõdetud.
16.01.2020 teostatud mõõtmiste järgi oli SO2 emissioon 6% O2 juures 12,48 mg/Nm3 (kütuseks 100% puiduhake) (EKUK 2020). 2022.a pidevmõõtmiste tulemuste alusel oli SO2 95% protsentiilist väiksemate tunnikeskmiste aasta keskmine 6% O2 juures 2,12 mg/Nm3. Maksimaalne ööpäevakeskmine (95% protsentiilist väiksemate tunnikeskmiste alusel) oli 2,83 mg/Nm3 (puitkütusega). * HCl emissioon 6% O2 juures peab olema aasta keskmine või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtus ≤ 15 mg/Nm3 ning ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine ≤ 35 mg/Nm3 (Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 2021/2326). Olemasoleva loa kohaselt olid piirväärtused: 10 mg/Nm3 aasta keskmine ja 20 mg/Nm3 ööpäeva keskmine. Uues taotluses tehakse ettepanek puitkütuse puhul aasta keskmiseks piirväärtuseks 1 mg/Nm3 ja ööpäeva keskmiseks piirväärtuseks 20 mg/Nm3. 16.01.2020 teostatud mõõtmiste järgi oli HCl emissioon 6% O2 juures < 0,6 mg/Nm3 (mõõtmistulemus allpool analüsaatori määramispiiri (< 0,4 ppm); kütuseks 100% puiduhake) (EKUK 2020). 29.06.2021 teostatud mõõtmiste järgi oli HCl emissioon 6% O2 juures 16,71 mg/Nm3 (kütuseks 100% puiduhake). HCl pidevseiret hakati tegema 2021.a. 2022.a pidevseire tulemuste alusel oli HCl tunnikeskmiste 95% protsentiilist väiksemate väärtuste aastakeskmine 6% O2 juures 0,04 mg/nm3 (puitkütusega) ja ööpäevakeskmine maksimum 0,088 mg/Nm3. * HF emissioon 6% O2 juures olemasoleva seadme korral on proovivõtuperioodi keskväärtus ≤ 1,5 mg/Nm3 (Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 2021/2326). Olemasolevas loas ja uue loa taotluses on piirväärtuseks proovivõtuperioodi keskmine 1 mg/Nm3. 16.01.2020 teostatud mõõtmiste järgi oli HF emissioon 6% O2 juures < 0,3 mg/Nm3 (mõõtmistulemus allpool analüsaatori määramispiiri (< 0,4 ppm); kütuseks 100% puiduhake) (EKUK 2020) ja samuti 29.06.2021 tehtud mõõtmiste järgi oli HF emissioon allapoole määramispiiri (< 0,4 ppm). Ka pidevseire väärtused olid allpool määramispiiri. |
LCP BATC PVT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOx-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme PVT LCP BATC PVTs 25 esitatud meetodi kasutamine.
PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on esitatud LCP BATC tabelis 10. PVTga saavutatav HCl-i ja HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on esitatud LCP BATC tabelis 11. |
LCP | 25 | Vastab |
| 20. | Tootmisprotsessi jälgimine (tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide heide õhku; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | Tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse kottfiltrit. | Tolmu emissioon 6% O2 juures olemasoleva seadme korral pidi vastavalt olemasolevale loale olema aasta keskmine ≤ 10 mg/Nm3 ning ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine ≤ 20 mg/Nm3 (Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 2021/2326). Uue loa taotluses tehakse ettepanek, et tolmu aasta ja ööpäeva kesmised emissioonid võiks olla mõlemad 2 mg/Nm3.
2022.a tehtud pidevmõõtmiste põhjal oli PMsum 95% protsentiilist väiksemate väärtuste aastakeskmine 6% O2 juures 0,38 mg/Nm3 ja maksimaalne ööpäevakeskmine 1,27 mg/Nm3 (puitkütusega). Turbaga ei ole mõõdetud, aga võiks eeldada, et kottfilter püüab tolmu sama hästi kui puitkütuse puhul. |
LCP BATC PVT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks on PVT ühe või mitme PVT LCP BATC PVTs 26 esitatud meetodi kasutamine.
PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on esitatud LCP BATC tabelis 12. |
LCP | 26 | Vastab |
| 21. | Tootmisprotsessi jälgimine (elavhõbeda heide õhku; tahke biomassi ja/või turba põletamine) | Elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse kottfiltrit. | Alates 17.08.2021 peab olema Hg emissioon 6% O2 juures proovivõtuperioodi keskmine ≤ 3 mg/Nm3.
Hg perioodilisi mõõtmisi on tehtud alates 2022.a 1 kord aastas. 2022.a mõõtmiste alusel oli Hg emissioon 6% O2 juures 0,762 mikrogrammi/Nm3 |
LCP BATC PVT 27. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks on PVT ühe või mitme PVT LCP BATC PVTs 27 esitatud meetodi kasutamine.
PVTga saavutatav proovivõtuperioodi keskmine heitetase on esitatud LCP BATC PVTs 27. |
LCP | 27 | Vastab |
| 22. | Tahkematerjali hoiustamine | Kütuse ja tuha käitlemine. | Tahket kütust ladustatakse 2*3000 m3 mahuga kinnistes betoonsilodes. Lend- ja koldetuhk hoiustatakse samuti silos. | EFS ptk 3.3.3. PVT on tahke, kuiva ja peenema materjali ladustamiseks kasutatakse hoidlaid, mis võivad olla betoonist, metallist, plastikust. Avatud hoidlatele on eelistatud suletud hoidlad. | EFS | 3.3.3 | Vastab |
| 23. | Tahkematerjali transport tehasest hoidlasse ja katlamajja | Kütuse transport. | Freesturba ja hakkpuidu transport toimub kinniste kuni 90 m3 poolhaagisautodega. Mahalaadimiseks on autod varustatud liikuvate põhjadega. Kütuse vastuvõtt toimub kolmest küljest suletud hoones ning kütus laaditakse ümber otse kraapkonveierile. Peale mahalaadimist transporditakse kütus kinnises kraapkonveieris sõelumishoonesse, kus eraldatakse kütusest võimalikud metallosad, purustatakse suuremad tükid, oksad ja kännud. Sõelumisele järgneb ladustamine kahte 3000 m3 mahuga betoonsilosse (ühte turvas ning teise puiduhake).
Silodest transporditakse kütus ühise kinnise kraapkonveieriga katla päevasilosse ja sealt edasi tigukonveieriga katlasse. Kasutatavate kütuste vahekord valitakse betoonsilode põhjas asuvate tigude pöörlemiskiiruse muutmisega. |
EFS ptk 3.4.2.9, 3.4.2.16, 3.4.2.17. Tahke materjali transpordiks võib kasutada nt täitetorusid, kraapkonveiereid ja tigukonveiereid. Tolmu eraldumist materjali laadimise ja transpordi käigus saab vähendada niisutamisega. PVT on ennetada tolmu lendumist laadimistööde ajal väliskeskkonnas. | EFS | 3.4.2.9 | Vastab |
| 24. | Ladustusala | Kemikaale ladustatakse hoonesiseselt. Hoonevälised ladustusalad on kinnised. | Kemikaale ladustatakse hoonesiseselt. Hoonevälised ladustusalad on kinnised. Diislikütuse mahuti on õues ja on võetud meetmed lekke vastu. | EFS ptk 4.1.7.2. PVT on määrata ladustusalaks hoone või välitingimustes katusealune, mis peab olema tule- ja lekkekindel. | EFS | 4.1.7.2 | Vastab |
| 25. | Eraldamine | Kemikaalide eraldi ladustamine. | Kemikaale ladustatakse eraldi teistest asjadest/materjalidest. | EFS ptk 4.1.7.3. PVT on eraldada pakendatud ohtlike ainete ladustusalad teistest ladustusaladest, võimalikest süttimiskohtadest ja teistest hoonetest piisava kaugusega või tuletõkkeseinaga. | EFS | 4.1.7.3 | Vastab |
| 26. | Lekked ja reostused | Tööprotsesside ja mahutite pidev kontroll. | Mahutid on lekkekindlad, kasutatakse lekkinud ainete kokkukogumise süsteemi. Diislikütuse mahuti puhul on võetud meetmed lekke vastu. 30 m3 mahuti registreeritakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis. Ohtlike ainete hoiustamist kontrollib Inspecta Estonia OÜ. | EFS ptk 4.1.7.5. PVT on lekkekindlate mahutite kasutamine, kus hoiustatakse ohtlikke aineid. PVT on lekkinud ainete kokkukorjamise süsteemi kasutamine. | EFS | 4.1.7.5 | Vastab |
| 27. | Tulekaitsevahendid | Sertifitseeritud juhtimissüsteemid.
Tulekustutid. |
Juhtimissüsteemid käsitlevad hädaolukordade ohjes ka tuleohutust ning selle valmisolekut vastavalt kehtiva seadusandluse nõuetele.
Tulekustutite olemasolu. |
EFS ptk 4.1.7.6. PVT on piisava arvu tulekustutite olemasolu. Täpsed juhised peavad olema kirjeldatud kohalikus tuleohutusreeglistikus. | EFS | 4.1.7.6 | Vastab |
| 28. | Toormete ja abimaterjalide ladustamine | Ohtlike ainete hoiustamine. | Ohtlikke aineid sisaldavad mahutid on paigaldatud kessoonide sisse ja seaduse nõuete täitmise kontrolli teostab Inspecta Estonia OÜ . | EFS ptk 5.1.1. PVT on sobilike mahutite kasutamine võttes arvesse: 1) Kemikaalide füüsikalis-keemilisi omadusi 2) Mahutite kasutust (kuidas on vaja kasutada ja kui intensiivselt) 3) Kuidas teavitatakse kui toimub tavapärasest tööprotsessist kõrvalekalle 4) Kuidas mahutid on kaitstud normaalsest tööprotsessist kõrvalekaldumisel (ohutusjuhendid, lekkealarmid jms): 5) hooldusjuhendite vajadus. 6) Hädaolukorraplaanide olemasolu. | EFS | 5.1.1 | Vastab |
| 29. | Ohtlike ainete ladustamine: ohutustehnika ja riskijuhtimine | Hädaolukordades käitumine. | Ettevõttes on paigas kindlad protseduurid, kuidas tuleb erinevate lekete ja õnnetuste korral toimida. | EFS ptk 5.1.2. PVT on vältimaks õnnetuseriske peab ettevõttel olema hädaolukorra lahendamise plaan ja tuleb pidada ajakohast arvestust kasutatavate kemikaalide osas. | EFS | 5.1.2 | Vastab |
| 30. | Ohtlike ainete ladustamine: tuletõrje vahendid | Kütuse hoiustamine, hädaolukordades käitumine. | Kütuse süttimisest kütuse laos, vastuvõtusõlmes või katla päevasilos annab teada tuletõrje signaalsüsteem, mille signaal jõuab nii elektrijaama juhtimissüsteemi kui ka automaatse häireedastussüsteemi kaudu Päästeteenistusse. Tulekahju likvideerimiseks kasutatakse auru- ja vee kustutussüsteeme. Tulekahjust elektrijaama muudes osades annavad teada samuti suitsu- või temperatuuriandurid ning tulekahju kustutatakse sprinklersüsteemi ja kantavate pulber- või CO2 kustutite abiga. Kantavate tulekustutitena kasutatakse 12 kg pulberkustuteid ja 6 kg süsihappegaasikustuteid.
Kohaliku tuletõrjevee mahuti maht on minimaalselt 406 m3, millest 125 m3 läheb sprinklersüsteemidele ja 280 m3 väliskustutuseks. Tulekahjust kottfiltrites annavad teada temperatuuriandurid ning ka seal rakendub automaatne kustutussüsteem. Tähtsamastesse elektrijaama sõlmedesse on paigaldatud videojälgimisseadmed. |
EFS ptk 5.1.2. PVT on vältida süttimist, omada sobilikke ja piisavaid tuletõrje ja -kaitse vahendeid. | EFS | 5.1.2 | Vastab |
| 31. | Kogu tootmine | Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, soojusvahetid, seadmete kontroll ja hooldus, sertifitseeritud juhtimissüsteemid. | Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise ja soojusenergia tootmise üle ning vastavalt sellele tehakse auditid tootmisüksuste kaupa.
Tootmises kasutatakse jääksoojust võimalusel teistes tootmisetappides ära. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. |
ENE ptk 4.2.1–4.2.9. PVT on rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes arvesse valdkonnaüleseid mõjusid.
Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. |
ENE | 4.2.1– 4.2.9 | Vastab |
| 32. | Kogu tootmine | Kütusena kasutatakse kohalikku kütust (turvast ning puiduhaket ja puidujäätmeid). Kütuse põletamisel toimub soojuse ja elektri koostootmine.
Soojustagastus. Täisautomaatne juhtimissüsteem. Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, optimaalne energiakasutus. Korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001. |
Põletatakse kohalikku tahket biomassi ja turvast.
Suitsugaasikondensaatori indikatiivne soojusvõimsus on 15 MW. Tööstusprotsessides või üldkasutatavas kaugküttevõrgus kasutatava kuuma vee/auru tootmiseks kasutatakse soojustagastust (peamiselt aurusüsteemist). Põletusüksuste (sh põletusprotsessi) reguleerimine ja kontroll. Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt sellele tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Jälgitakse elektrienergiat tarbivate süsteemide ja seadmete energiakasutust. Vastavalt vajadusele lisatehnika rakendamine (kui see on majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud). Korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine, mis hõlmab ka energiatõhususe hindamist. Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. Vt ka PVT 12. |
ENE ptk 4.3. PVT erinevates protsessides: põletamine, auru kasutamine, soojusvahetus, koostootmine, elektri tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, suruõhu kasutamine, pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, valgustus, kuivatamine. | ENE | 4.3 | Vastab |
| Jrk | PVT lühend | PVT number | Nimetus, aine või muu näitaja | Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus | PVT heitetaseme (HT) vahemik | HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus | Tehnoloogiaga saavutatav HT | HT ühik | Erandi lõpp |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | LCP | 7 | NH3 | Ammoniaak puitkütuse puhul | 3-10 aasta ja ööpäeva keskmine | Pidevseire | 3 (aasta) ja 10 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 2. | LCP | 24 | NOx | Lämmastikoksiidid puitkütuse puhul | 70–225 aastakeskmine ja 120–275 ööpäevakeskmine | Pidevseire | 225 (aasta keskmine) ja 275 (ööpäevakeskmine) | mg/Nm3 |
|
| 3. | LCP | 24 | CO | Süsinikoksiid puitkütuse puhul | 30-250 aasta keskmine | Pidevseire | 100 (aasta keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 4. | LCP | 25 | SO2 | Vääveldioksiid puitkütuse puhul | 15–100 aasta keskmine ja 30–215 ööpäeva keskmine | Pidevseire | 15 (aasta keskmine) ja 30 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 5. | LCP | 25 | HCl | Vesinikkloriid puitkütuse puhul | 1–15 aasta keskmine ja 1-35 ööpäeva keskmine | Pidevseire | 1 (aasta keskmine) ja 20 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 6. | LCP | 25 | HF | Vesinikfluoriid puitkütuse ja turba puhul | 1,5 proovivõtuperioodi keskmine | Pidevseire | 1,0 (proovivõtuperioodi keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 7. | LCP | 26 | PMsum | Tahked osakesed puitkütuse puhul | 2-15 aasta keskmine ja 2-30 ööpäeva keskmine | Pidevseire | 2 (aasta keskmine ja ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 8. | LCP | 27 | Hg | Elavhõbe puitkütuse ja turba puhul | 1-5 proovivõtuperioodi keskmine | 1 x aastas | 3 (proovivõtuperioodi keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 9. | LCP | 7 | NH3 | Ammoniaak turba puhul | 3-10 aasta ja ööpäeva keskmine | Pidevseire | 10 - aasta ja ööpäeva keskmine. | mg/Nm3 |
|
| 10. | LCP | 24 | NOx | Lämmastikoksiidid turba puhul | 70–225 aastakeskmine ja 120–275 ööpäevakeskmine | Pidevseire | 225 (aasta keskmine) ja 275 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 11. | LCP | 24 | CO | Süsinikoksiid turba puhul | 30-250 aasta keskmine | Pidevseire | 250 (aasta keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 12. | LCP | 25 | SO2 | Vääveldioksiid turba puhul | 15–100 aasta keskmine ja 30–215 ööpäeva keskmine | Pidevseire | 100 (aasta keskmine) ja 200 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 13. | LCP | 25 | HCl | Vesinikkloriid turba puhul | 1–15 aasta keskmine ja 1-35 ööpäeva keskmine | Pidevseire | 10 (aasta keskmine) ja 20 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| 14. | LCP | 26 | PMsum | Tahked osakesed turba puhul | 2-15 aasta keskmine ja 2-30 ööpäeva keskmine | Pidevseire | 10 (aasta keskmine) ja 20 (ööpäeva keskmine) | mg/Nm3 |
|
| Jrk | Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused |
|---|---|
| 1. | Analüüsimetoodika vastab PVT-dele (eelmises lõigus). Mõõtemääramatused on vastavalt tööstusheite seaduse paragrahvi 82 lg 2 |
| Jrk | Käitise keskkonnatoime hindamise tingimused |
|---|---|
| 1. | Eelnevas tabelis on esitatud ainult kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (ja mitte elektrilist netokasutegurit), sest vastavalt suurte põletusseadmete PVT dokumendile, Komisjoni rakendusotsusele (EL) 2021/2326 tabeli 8 allmärkusele 2 piisab kui esitada ainult kütuste kasutamise summaarne netokasutegur juhul kui koostootmisjaam on suunatud rohkem soojuse tootmisele. Pärnu koostootmisjaam oli 2022.a ja 2023.a jaanuarist juunini suunatud rohkem soojuse tootmisele.
Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur arvutati valemiga: (toodetud neto kaugküte ja aur + neto elekter)/ kütuse sisendenergia. Neto kaugküte ja elekter on ilma omatarbeta. Summaarse netokasuteguri arvutamisel on kasutatud 2023.a jaanuarikuu andmeid. Jaanuari ja märtsi 2023.a keskmine kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 82,3%. Automaatikaprogrammi Valmet DNA poolt genereeritud toodangu raportid on lisatud sellele lehele. |
| Jrk | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Nr kaardil | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
| Kogus | Ühik | |||||||||
| 1. | Terasest kemikaalide mahuti | 50 | 50 | m³ | Mahutite kaart; nr 1 | X: 6473386, Y: 531789 | Ammoniaagi vesilahus NH4OH | Välisõhk: Suletud mahuti. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.2.1 |
| Vesi: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| Pinnas: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| Pinna- ja põhjavesi: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| 2. | Terasest kemikaalide mahuti | 15 | 15 | m³ | Mahutite kaart; nr 3 | X: 6473384, Y: 531784 | Naatriumalus (NaOH) | Välisõhk: Suletud mahuti. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1, 5.2.1 |
| Vesi: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| Pinnas: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| Pinna- ja põhjavesi: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| 3. | Terasest kemikaalide mahuti | 15 | 15 | m³ | Mahutite kaart; nr 2 | X: 6473385, Y: 531784 | Väävelhape (H2SO4) | Välisõhk: Suletud mahuti. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.2.1 |
| Vesi: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| Pinnas: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| Pinna- ja põhjavesi: Suletud mahuti, asub siseruumis, kessooni sees. Kemikaali hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. | EFS | 5.1.1.1, 5.1.1.3; 5.2.1 | ||||||||
| 4. | Diislikütuse mahuti | 30 | 30 | m³ | Mahutite kaart, tähis D | X: 6473381, Y: 531801 | Diislikütus | Vesi, pinnas, põhjavesi - mahuti on ehitatud vastavalt KeM 20.09.2019 määrusele nr 42. Mahuti on topeltseinaga. Mahuti on ümbritsetud piirdega, mille sisse jääv ala on betoneeritud ja piirde sisse jääv ala mahutab 110% hoiustatava kütuse mahust. Mahuti ja kütusepumpla on ümbitsetud aiaga ja ümbrus betoneeritud. Täite- ja tühjendamisavad on lukustatud. Kütuse edastamise torustik on maapealne.
Enne ühiskanalisatsiooni juhtimist läbib sadevesi õlipüünise. Diislikütuse hoiustamist ja käitlemist kontrollib regulaarselt Inspecta Estonia OÜ. |
EFS | 5.1.1.1; 5.1.1.3; 5.2.1; 5.2.2.1 |
| Välisõhk: 1) mahuti on halli värvi ja topeltseinaga, seega ei kuumene päikese käes üle ja kütus ei aurustu liigselt;
2) võimalusel välditakse kütuse laadimist suvel palava ilmaga. |
EFS | 5.1.1.1 | ||||||||
| 5. | Lendtuha silo | 200 | 200 | m³ | Mahutite kaart, nr 6 | X: 6473338, Y: 531795 | Lendtuhk | Vesi, pinnas, pinnavesi - suletud mahuti.
|
EFS | 5.3.2 |
| Välisõhk - lendtuha laadimiseks kasutatakse teleskoopilist toru “varrukas“. Varrukas langetatakse autoluuki, seega tekib üsna kinnine süsteem. | EFS | 5.4.1 | ||||||||
| 6. | Koldetuha konteiner | 10 | 10 | m³ | Mahutite kaart; nr 7 | X: 6473335, Y: 531754 | Koldetuhk | Vesi, pinnas, välisõhk - suletud mahuti, asub siseruumis. Jäätmekäitleja viib tuha ära koos konteineriga ja toob uue konteineri. | EFS | 5.3.2 |
| 7. | Tahke kütuse silo nr 1 | 3 000 | 1 000 | m³ | Mahutite kaart; nr 5 | X: 6473376, Y: 531687 | Puiduhake või turvas | Vesi, pinnas, pinnavesi - suletud mahuti. | EFS | 5.3.2 |
| Välisõhk: kütuse transportimine silosse ja sealt välja toimub kinnises süsteemis (kinniste konveieritega). | EFS | 5.4.2 | ||||||||
| 8. | Tahke kütuse silo nr 2 | 3 000 | 1 000 | m³ | Mahutite kaart; nr 4 | X: 6473366, Y: 531708 | Puiduhake või turvas | Vesi, pinnas, pinnavesi - suletud mahuti. | EFS | 5.3.2 |
| Välisõhk: kütuse transportimine mahutisse ja sealt välja toimub kinnises süsteemis (kinniste konveieritega). | EFS | 5.4.2 | ||||||||
| 9. | Liiva silo (terasest) | 40 | 40 | m³ | Mahutite kaart; nr 8 | X: 6473355, Y: 531766 | Liiv | Välisõhk: suletud mahuti, asub siseruumis. Liiva toitesüsteem on suletud süsteem. | EFS | 5.3.2, 5.4.1 |
| 10. | Lubiliiva ja kaoliini silo (terasest) | 50 | 50 | m³ | Mahutite kaart; nr 9 | X: 6473353, Y: 531717 | Lubiliiv või kaoliin | Välisõhk: lubiliiv või kaoliin on suletud mahutis. Toitesüsteem on suletud süsteem. | EFS | 5.3.2, 5.4.1 |
| 11. | Soola kotid | 4.50 | 4.50 | tonni | Mahutite kaart; nr 10 | X: 6473377, Y: 531801 | Sool | Vesi, pinnavesi, pinnas: sool on suletud kottides, siseruumis. | EFS | 5.3.2 |
| 12. | PyraGreeni kotid | 0.15 | 0.15 | tonni | Mahutite kaart; nr 11 | X: 6473375, Y: 531801 | PyraGreen | Vesi, pinnavesi, pinnas: PyraGreen on suletud kottides siseruumis. | EFS | 5.3.2 |
| 13. | Naatriumbikarbonaadi kotid | 60 | 60 | m³ | Mahutite kaart; nr 12 | X: 6473332, Y: 531787 | Naatriumbikarbonaat | Vesi, pinnavesi, pinnas: naatriumbikarbonaat on suletud kottides siseruumis. | EFS | 5.3.2 |
| Jrk | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus ja tehnika | Rakendamine |
|---|---|---|---|
| 1. | Toorme säästlik kasutamine | Koostootmisjaamal on kõrge kasutegur. Keevkihtkolle, elektri ja soojuse koostootmine. | Pidevalt |
| 2. | Kemikaalide säästlik kasutamine | Optimaalse koguse kasutamine. Automaatne doseerimine. | Pidevalt |
| 3. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Tööks vajaliku minimaalse koguse kasutamine. Täpse arvestuse pidamine kasutatavate koguste üle. | Pidevalt |
| 4. | Vee säästlik kasutamine | Vee korduvkasutamine. Täpse arvestuse pidamine kasutatavate koguste üle. | Pidevalt |
| 5. | Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Suitsugaaside puhastamine. Kottfilter, suitsugaaside kondensaator, ammoniaakvee ja vajadusel NaHCO3 kasutamine. | Pidevalt |
| 6. | Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Latentse ja kondenseerumissoojuse kasutamine suitsugaasidest. Suitsugaasidest veeauru kondenseerimine. | Pidevalt |
| 7. | Energia ja kütuse tõhus kasutamine | Koostootmisjaamal on kõrge kasutegur. Koostootmisjaam. | Pidevalt |
| 8. | Jäätmetekke vältimine | Puidu- ja turbajäätmete taaskasutus. Mittesobilike (liiga suurte) puidu- ja turbatükkide purustamine. | Pidevalt |
| 9. | Jäätmete kõrvaldamine | Jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale firmale. | Pidevalt |
| 10. | Reovee tekke vähendamine | Vee säästlik kasutamine. | Pidevalt |
| 11. | Pinnase kaitse | Lekete ja avariide vältimine. Korralik tehnohooldus. | Pidevalt |
| 12. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Pinnase võimaliku reostuse vältimine, avarii korral kiire reostuse kogumine. Avarii korral tegevusplaani rakendamine. | Pidevalt |
| 13. | Müra vältimine või vähendamine | Müra vähendamine jaamahoones ja ümbruskonnas. Isolatsioon ja helikindlad ruumid | Pidevalt |
| 14. | Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine | Õhuheite vähendamine. Suitsugaaside puhastamiseks kottfilter ja suitsugaaside kondensaator. | Pidevalt |
| Jrk | Aine või segu | Tootmis- või tehnoloogiaprotsess | Ohutuskaart | Ohtlik aine | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | Nimetus | Nimetus | Kirjeldus | Kogus | Ühik | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr | Piirang | ||
| 1. | Tooraine | Hakkpuit | Elektri ja soojuse tootmine | Hakkpuit on tahkekütuse katla kütus, millest toodetakse elektrit ja soojust. | 244 930 | t/a |
|
|||
| 2. | Tooraine | Puitpakendid | Elektri ja soojuse tootmine | Puitpakendid on tahkekütuse katla kütus, millest toodetakse elektrit ja soojust. | 300 | t/a |
|
|||
| 3. | Tooraine | Puit | Elektri ja soojuse tootmine | Puit on tahkekütuse katla kütus, millest toodetakse elektrit ja soojust. | 500 | t/a |
|
|||
| 4. | Tooraine | Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 200137 (200138) | Elektri ja soojuse tootmine | Puidujäätmed on tahkekütuse katla kütus, millest toodetakse elektrit ja soojust. | 100 | t/a |
|
|||
| 5. | Tooraine | Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodiga 03 01 04* (030105) | Elektri ja soojuse tootmine | Saepuru on tahkekütuse katla kütus, millest toodetakse elektrit ja soojust. | 7 000 | t/a |
|
|||
| 6. | Tooraine | Freesturvas | Elektri ja soojuse tootmine | Turvas on tahkekütuse katla kütus, millest toodetakse elektrit ja soojust. | 243 250 | t/a |
|
|||
| 7. | Abimaterjal | Liiv | Keevkihtkolde täitematerjal | Liiv on keevkihtkolde täitematerjal normaalse põlemise tagamiseks. | 1 300 | t/a |
|
|||
| 8. | Abimaterjal | Sool (NaCl) | Veepuhastus | NaCl kasutatakse ioonvahetuse filtrite tagasipesuks. | 15 | t/a |
|
|||
| 9. | Abimaterjal | Naatriumbikarbonaat (NaHCO3) | Heitgaaside puhastamine | NaHCO3 lisatakse suitsukäiku suitsugaaside SO2 sisalduse vähendamiseks juhul kui suitsugaaside kondensaator ei tööta (nt suvel kui katel töötab väikse koormusega). | 1 900 | t/a |
|
|||
| 10. | Abimaterjal | Kaoliin | Biomassile lisamiseks põlemisprotsessi optimeerimiseks | Kaoliini lisatakse katlasse biomassile põlemisprotsessi optimeerimiseks. | 300 | t/a |
|
|||
| 11. | Abimaterjal | Lubiliiv | Biomassile lisamiseks põlemisprotsessi optimeerimiseks, katla küttepindade saastumise vähendamiseks | Lubiliiva lisatakse katlasse biomassile põlemisprotsessi optimeerimiseks, katla küttepindade saastumise vähendamiseks ja tuha omaduste parandamiseks. | 300 | t/a |
|
|||
| 12. | Abimaterjal | PyraGreen | Linna kaugkütevõrgu vee värvimiseks võrgu lekke avastamiseks | PyraGreeni kasutatakse linna kaugkütevõrgu vee värvimiseks võrgu lekke avastamiseks. | 0.13 | t/a |
|
|||
| 13. | Abimaterjal | Ammoniaagi vesilahus | Suitsugaaside puhastus | Ammoniaagi vesilahust lisatakse katla põlemistsooni suitsugaaside NOx sisalduse vähendamiseks (SNCR süsteem). | 1 600 | m³/a |
Lisa 10:
AMMONIAAKVESI_25_.pdf
|
Ammoniaak | 7664-41-7 | Puudub |
| 14. | Abimaterjal | Väävelhape | Vee ettevalmistus, pesuri reovee neutraliseerimine | Väävelhapet kasutatakse kaugküttevee pH optimeerimiseks ja pesuri reovee neutraliseerimiseks. | 52 | t/a |
Lisa 11:
VAAVELHAPE.pdf
|
Väävelhape | 7664-93-9 | Puudub |
| 15. | Abimaterjal | Maagaas | Elektri ja soojuse tootmine | Maagaasi kasutatakse abikatla kütusena või põhikatla käivitamisel. | 3 360 100 | m³/a |
|
|||
| 16. | Abimaterjal | Naatriumhüdroksiid 50% | Vee ettevalmistus, pesuri lahus | NaOH kasutatakse 1) kaugküttevee pH optimeerimiseks, ja 2) suitsugaaside pesuri pesulahuses SO2 püüdmiseks. | 466 | m³/a |
Lisa 12:
NAATRIUMHUDROKSIID.pdf
|
Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | Puudub |
| 17. | Abimaterjal | Diislikütus | Stardikütus | Diislikütust kasutatakse varu-diiselgeneraatori kütusena, elektri tootmiseks koostootmisjaama jaoks siis kui võrguelektrit ei ole. Samuti kasutatakse põhikatla käivitamisel siis kui on maagaasi tarneraskused. | 130 | t/a |
|
|||
| Jrk | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamine |
|---|---|---|---|
| 1. | Tootmise seire | Peetakse arvestust kütuse kasutamise ja toodangu kohta. | Pidev |
| 2. | Jäätmetekke seire | Peetakse arvestust erinevat liiki jäätmete koguste kohta. | Pidev |
| 3. | Jäätmekäitluskoha seire | Tuhasilo täituvuse jälgimine. | Pidev |
| 4. | Heitetekke seire | Õhuheite pidev- ning regulaarne mõõtmine vastavalt PVT järelduste ((EL) 2021/2326) nõuetele.
Üks kord kvartalis teostatakse välisõhu saasteainete heitkoguste seiret. |
Pidev. Regulaarne. Üks kord kvartalis. |
| 5. | Müra- ja vibratsiooni seire | Vajadusel müra mõõtmine jaama territooriumi elamute poolsel piiril. | Vastavalt vajadusele. |
| 6. | Veesaaste seire | Vee- ja reovee puhastusseade (settebassein tahkekütuse laadimisala sadevee jaoks, õlipüüdja asfaldilt kogutud sadevee jaoks).
Suitsugaaside pesuvee neutraliseerimine ja jahutamine ja pH, vooluhulga ja temperatuuri pidevseire. |
Üks kord aastas (HA, naftasaadused). |
| Jrk | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avariiohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Koostootmisjaama käitamine | Tööõnnetused | Elektrijaama seadmeid tarninud firmad annavad seadmete üleandmisel kaasa seadmete ohutu käitamise juhendid. Kemikaalidel on ohutu käitlemise juhendid. Töötajatele tehakse regulaarselt tööohutuse koolitust. | Ettevõttel on olemas hädaolukorra lahendamise plaan, kus on kirjas võimalikud ohud, tegutsemine hädaolukordade korral ja evakuatsiooni skeemid. | Üks kord aastas |
| 2. | Koostootmisjaama käitamine | Elektrivarustuse katkemine | On sõlmitud lepingud:
Elektri ostu leping- Scener OÜ Elektrivõrgu tasu – Elering OÜ |
Elektrivarustuse katkemisel auruturbiini generaatori seiskumise tõttu, lülitatakse elektritoide ümber Metsakombinaadi alajaamast varutoiteks ehitatud 10 kV kaablile.Juhuks kui varutoidet ka ei ole, on paigaldatud diiselgeneraator. Arvutid ja muud juhtimis- ja jälgimisseadmed on varustatud sõltumatu toiteallikaga (UPS). | Üks kord aastas |
| 3. | Koostootmisjaama käitamine | Tulekahju | Käitis omab tuleohutusjuhendit. Kütuse süttimise vastu on meede, et hoiustamissilo ja päevasilo on pealt suletud, vältimaks kütuse ülekuumenemist päikese käes. Ostetakse minimaalselt 30% niiskusesisaldusega kütust (aasta keskmine on 39%). Tulekahju vältimiseks elektrijaama muudes osades tehakse regulaarselt elektrisüsteemi kontrolli. Elektriseadmed, mis töötades liigselt soojenevad, on varustatud jahutusega ja jahutussüsteeme kontrollitakse regulaarselt. Töötajatele tehakse regulaarselt tuleohutuse alast koolitust. | Tulekahju likvideerimiseks kasutatakse auru- ja vee kustutussüsteeme. Tulekahjust elektrijaama muudes osades annavad teada samuti suitsu- või temperatuuriandurid ning tulekahju kustutatakse sprinklersüsteemi ja kantavate pulber- või CO2 kustutite abiga. Kantavate tulekustutitena kasutatakse 12 kg pulberkustuteid ja 6 kg süsihappegaasikustuteid. Töötajatele tehakse regulaarselt tuleohutuse alast koolitust ja tulekahjuõppust. | Üks kord aastas |
| 4. | Koostootmisjaama käitamine | Ammoniaakvee leke | NH4OH mahuti asub kessooni sees, kuhu koguneb lekke puhul NH4OH. Pumba ja torustiku töökorras olekut jälgitakse pidevalt. Töötajate kaitseks on kehtestatud isikukaitsevahendite kasutamise kohustus. | NH4OH lekke korral tuleb spetsiaalriietuses ja kaitsevahenditega varustatud isikul sulgeda leke ning saastunud ala katta ja koristada spetsiaalse absorbendiga. Jäätmed panna spetsiaalsesse konteinerisse ja anda üle ohtlike jäätmete käitlejale. Neutraliseerimiseks sobib äädikhape. Ei oma bioakumulatsioonivõimet looduses. Nahale või silma sattumisel tuleb kannatanut uhtuda voolava veega kuni 15 minutit. NH4OH avariide korral, kus töötajad on olnud ainega kaitsevahendita kokkupuutes (nahk, hingamisteed, alla neelamine) tuleb kohale kutsuda kiirabi. | Üks kord aastas |
| 5. | Koostootmisjaama käitamine | H2SO4 leke | H2SO4 mahuti asub kessooni sees, kuhu koguneb lekke puhul H2SO4. Pumba ja torustiku korrasolekut jälgitakse pidevalt. Töötajate kaitseks on kehtestatud isikukaitsevahendite kasutamise kohustus. | Väiksemate koguste lekke korral tuleb hape neutraliseerida ja selle võib rohke veega uhtuda kanalisatsiooni, suuremad kogused neutraliseerida sooda või lubjaga. Jäätmed katta saepuruga ning koguda konteinerisse. Väävelhappega kokkupuutunud kehaosad pesta rohke veega ja loputada söögisooda lahusega. Kannatanule anda hingata värsket õhku või hapnikku ning pöörduda arsti poole. | Üks kord aastas |
| 6. | Koostootmisjaama käitamine | NaOH mahuti leke | NaOH mahuti asub kessooni sees, kuhu lekke puhul koguneb NaOH. Pumba ja torustiku korrasolekut jälgitakse igapäevaselt. Töötajate kaitseks on kehtestatud isikukaitsevahendite kasutamise kohustus. | Lekke korral tuleb esmalt peatada leke, kusjuures töötajad on täielikult kaitstud isikukaitsevahenditega: kummikud, keemiliselt püsivad kindad, täismask silmade ja näo kaitseks. Mahavalgunud vedelik tuleb absorbeerida liiva või turbaga ja koguda konteinerisse. Allesjäänud jäägid neutraliseerida lahjendatud happega. NaOH-ga reostatud koht tuleb pesta veega ja katta soodaga. Kogutud materjali tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid vastavalt kehtestatud seadusel. | Üks kord aastas |
| 7. | Koostootmisjaama käitamine | Kõikvõimalikud avariiohud | Käitis omab riskianalüüsi. Käitisel on olemas hoolduskava. Tööprotsesse ja mahuteid kontrollitakse pidevalt. | Hädaolukorra tekkimisel rakendub õnnetuste ja avariide likvideerimise plaan. | Üks kord aastas |
| 8. | Koostootmisjaama käitamine | Diislikütuse mahutist leke (nt autost mahutisse laadimisel) | Enne kütuse laadimist kontrollitakse vooliku töökorras olekut ja et voolik oleks korralikult kinnitatud. | Lekkinud kütus kogutakse kokku absorbeeriva materjaliga ja viiakse vastavat jäätmekoodi omavale jäätmekäitlejale. Kütusega reostunud sadevesi pumbatakse õlipüünisest välja ja viiakse vastavat jäätmekoodi omavale jäätmekäitlejale. | Üks kord aastas |
| Tegevushälbe liik | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Meede |
|---|---|---|
| Puhastustööd | Koostootmisjaama seadmed. | Võimusel kasutada kuivkoristust. |
| Lekked | Vee-, auru- ja kondensaaditorustikud. | Seadmed seisatakse remonditöödeks või remonditakse jooksvalt seadmete seiskamiseta. |
| Ajutised seisakud | Käitise seadmed. | Reservis olevate seadmete käivitamine. |
| Tootmisseadmete rikked | Katel, generaator. | Remondi ajaks jaam seisatatakse. |
| Puhastusseadmete rikked | Kottfiltri avarii. | Remondi ajaks jaam seisatatakse. |
| Tehnoloogiaseadmete töö alustamine | Katla sissekütmine. | Kasutatakse maagaasi või diislikütust. |
| Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine | Katla seiskamine. | Vastavalt ekspluatatsiooni juhendile. |
| Käitluskoha andmed | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha jrk nr | 1. | ||||||||
| Nimetus | Pärnu koostootmisjaam | ||||||||
| Kood | JTK0672177 | ||||||||
| Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||
| Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) | 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | ||||||||
| Käitluskohas käideldavad jäätmed | Teiste (sh oma) | ||||||||
| Jäätmekäitluskoha tegevusliik | U16 - Tavajäätmete käitluskoht | ||||||||
| Komplekstegevuse selgitus muu korral | Ettevõtte tegevusala ei ole jäätmekäitlus, vaid tarnitud puidujäätmeid ladustatakse kütusena kasutamise eesmärgil. | ||||||||
| Asukoha üldiseloomustus | Kirjeldatud punktis 2.1 | ||||||||
| Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus | |||||||||
| Kirjeldus |
Käitises kasutatakse puidujäätmeid kütusena, mis mahalaadimise transporditakse kinnises kraapkonveieris sõelumishoonesse, kus eraldatakse kütusest võimalikud metallosad ja purustatakse suuremad tükid. Sõelumisele järgneb ladustamine 3000 m3 mahuga betoonsilosse. Silodest transporditakse kütus ühise kinnise kraapkonveieriga katla päevasilosse ja sealt edasi tigukonveieriga katlasse. |
||||||||
| Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused | |||||||||
|
|||||||||
| Jrk nr | 1. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Pärnu koostootmisjaam | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Jrk nr | Jäätmekäitlustoimingu nimetus | Toimingu kood | Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus | Tehnilise varustuse kirjeldus | Lisadokumendid, joonised, skeemid |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Põletamine | R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil | Vastuvõetud puitkütus (puidujäätmed) kaalutakse ning info fikseeritakse kaaluprogrammis.Kütuse vastuvõtt, sõelumine-purustamine ning ladustamine toimuvad käitise territooriumil. Kütust ladustatakse 3000 m3 betoonsilos. Kütust kasutatakse koostootmisjaama põletusseadmes. | Kütuse mahalaadimine autodelt toimub tagasuunas liikuva põhja abil. Peale mahalaadimist transporditakse kütus kinnises kraapkonveieris sõelumishoonesse, kus eraldatakse kütusest võimalikud metallosad ja purustatakse suuremad tükid. Sõelumisele järgneb ladustamine ühte 3000 m3 mahuga betoonsilosse. Silodest transporditakse kütus ühise kinnise kraapkonveieriga katla päevasilosse ja sealt edasi tigukonveieriga katlasse. |
|
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Pärnu koostootmisjaam | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Käitluskoha nimetus | Pärnu koostootmisjaam | ||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
| Heiteallikas | Väljuvate gaaside parameetrid | Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid | Ava läbimõõt, m | Väljumiskõrgus, m | Joonkiirus, m/s | Temperatuur, °C | SNAP kood | Lisategevuse SNAP |
| HEIT0009453 | K1 | Põhikatla korsten | X: 6473321, Y: 531811 | 1.80 | 70 | 17.70 | 47 | 010102 - Soojuselektrijaamad - põletusseade ≥ 50 kuni < 300 MW (katlad) | |
| HEIT0009454 | K2 | Abikatla korsten | X: 6473310, Y: 531789 | 0.80 | 35 | 6.33 | 150 | 010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad) | |
| V1 | Diislikütuse mahuti õhutusava väljund | X: 6473381, Y: 531801 | 0.05 | 3.50 | 0.88 | 20 | 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) | ||
| V2 | Avarii diiselgeneraatori heitgaaside väljaviskeava | X: 6473312, Y: 531741 | 0.125 | 5 | 3.50 | 250 | 010105 - Soojuselektrijaamad - paiksed mootorid | ||
| Kütuse liik | Kütuseliigi täpsustus | Kütuseliigi aastakulu | |
|---|---|---|---|
| Kogus | Ühik | ||
| Puiduhake | 244 930 | tonni | |
| Freesturvas | 243 250 | tonni | |
| Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 3 360.10 | tuh. Nm³ | |
| Diislikütus | 132.70 | tonni | |
| Muud tahkekütused | Puitkütuse ja freesturba (kuni 30%) segu | 244 426 | tonni |
| Heiteallika kood | Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | Keskmise võimsusega põletusseadmete arv | Eeldatav töötundide arv aastas | Keskmine koormus, % | Käitamise alguskuupäev | Kasutatav kütus või jäätmed | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse liik | Kütuseliigi aastakulu | |||||||
| Kogus | Ühik | |||||||
| Abikatla korsten (K2) - HEIT0009454 | 5.66 | 1 | 5 900 | 60 |
01.12.2010
|
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 3 320 | tuh. Nm³ |
| Heiteallika kood | Suure võimsusega põletusseadmed | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth | Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe seadme kohta, MWth | Seadmete arv | Seadme liik | Eeldatav töötundide arv aastas | Keskmine koormus, % | Käitamise alguskuupäev | Kasutatav kütus või jäätmed | ||||
| Kütuse liik | Kütuseliigi aastakulu | Kütuseliigi osakaal, % | |||||||||
| Kogus | Ühik | ||||||||||
| HEIT0009453 | 76 | 76 | 1 | katel | 8 600 | 95 |
01.12.2010
|
Puiduhake | 244 930 | tonni | 99.99 |
| Freesturvas | 243 250 | tonni | 99.99 | ||||||||
| Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 40.10 | tuh. Nm³ | 0.10 | ||||||||
| Diislikütus | 130 | tonni | 0.20 | ||||||||
| Muud tahkekütused | 244 426 | tonni | 99.99 | ||||||||
| Heiteallika keskkonnaregistri kood | Kirjeldus | Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse |
|---|---|---|
| HEIT0007037 | HEIT0007037, Abikatel (S2), kaugus 22m, 0.60⌀, 35.00m, 9.63m/s, 150.00℃, Fortum Eesti AS | Registris on heiteallikatel HEIT0007037 ja HEIT0009454 samad asukoha koordinaadid ehk katla korstna asukoha koordinaadid. Saasteainete väljutamiseks jääb töösse heiteallikas HEIT0009454 registris märgitud asukoha koordinaatidega ehk siis üks heiteallikas samas asukohas. |
| HEIT0007038 | HEIT0007038, Põhikatel (S1), kaugus 39m, 1.80⌀, 70.00m, 23.89m/s, 162.00℃, Fortum Eesti AS | Registris on heiteallikatel HEIT0009453, HEIT0009455 ja HEIT0007038 samad asukoha koordinaadid ehk põhikatla korstna asukoha koordinaadid. Saasteainete väljutamiseks jääb töösse heiteallikas HEIT0009453 registris märgitud asukoha koordinaatidega ehk siis üks heiteallikas samas asukohas. |
| HEIT0009455 | HEIT0009455, Põhikatla korsten (tavarežiim+tehnoloogiline äkkheide) (K1), kaugus 39m, 1.80⌀, 70.00m, 27.80m/s, 178.00℃, Fortum Eesti AS | Registris on heiteallikatel HEIT0007037 ja HEIT0009454 samad asukoha koordinaadid ehk katla korstna asukoha koordinaadid. Saasteainete väljutamiseks jääb töösse heiteallikas HEIT0009454 registris märgitud asukoha koordinaatidega ehk siis üks heiteallikas samas asukohas. |
Kliimatingimused
Gren Eesti AS Pärnu koostootmisjaama (KTJ) asukoha pikaajalisi klimaatilisi tingimusi Pärnu linnas iseloomustavad (Pärnu-Sauga meteoroloogiajaama asukoha järgi) Riigi Ilmateenistuse andmetel 1991 – 2020 kohta järgmised näitajad. Lähemal asuva Pärnu rannikujaama kohta pikaajalisi meteoroloogilisi andmeid ei ole teada.
Temperatuur
Kuude ja aasta keskmised temperatuurid:
|
I |
II |
III |
IV |
V |
VI |
VII |
VIII |
IX |
X |
XI |
XII |
aasta |
|
-3,0 |
-3,7 |
-0,5 |
5,4 |
11,4 |
15,4 |
18,3 |
17,2 |
12,5 |
6,8 |
2,2 |
-0,9 |
6,8 |
Juulikuu kui kõige soojema kuu maksimaalsete temperatuuride keskmine: 23,0oC.
Veebruarikuu kui kõige külmema kuu minimaalsete temperatuuride keskmine: -6,6oC.
Tuuled
Eesti rannikul on valdavaks edela- ja lõunatuuled.
Tuule keskmised kiirused:
Aasta keskmine: 3,6 m/s
Väikseim kuu keskmine (juuli ja august): 3,2 m/s
Suurim kuu keskmine (detsember): 4.3 m/s.
Sademete keskmine kogus on aastas 761 mm. Suurem osa sademetest langeb juunist veebruarini. Sademetevaesem kuu on mai (39 mm), suurima sademete kogusega kuu on august (84 mm).
Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Pärnu rannikujaamast, mis on käitise asukohale lähim vaatlusjaam ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2021-2022. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpoolmärgitud meteoroloogiliste näitajate kohta.
Tuuleroos on esitatud alljärgneval joonisel. Sellelt selgub, et valdavaks on lõunakaarte tuuled.
Eesti Ilmateenistuse Pärnu rannikujaama 2021-2022. aasta vaatlusandmetel koostatud tuulte roos
Vastavalt Tööstusheidete seadusele ja suurte põletusseadmete PVT dokumendile (LCP BATC PVT 4) teostab käitis koostootmisjaama põhikatla korstnast väljutatavates suitsugaasides saasteainete sisalduse pidevmõõtmist. Samuti viiakse läbi saasteainete heitkoguste pistelisi mõõtmisi. Pidevseiresüsteem, mis on kalibreeritud vastavalt protseduurile QAL-2 novembris 2021, registreerib iga tunni tagant järgmiste saasteainete sisaldust suitsugaasides: lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), ammoniaagi (NH3), osakeste (PM-sum), vesinikkloriid (HCl), vesinikfluoriid (HF). Puitkütuse põletamisel kasutati pidevseire tulemusi saasteainete PVT-ga saavutatavate heitetasemete hindamiseks ja eriheidete määramiseks. Pidevseire andmete analüüsi tulemused ja (PVT) saavutatavate heitetasemete valik ja valiku kirjeldused on esitatud taotlusmaterjalide osas 2.3.
Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine
Koostootmisjaama põletusseadmeteks on põhikatel ja abikatel. Koostootmisjaama põhikatla soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on suurem kui 50 MWth (garanteeritud nimisoojusvõimsus 76 MWth) ning see katel liigitub suureks põletusseadmeks. Põhikatlale on paigaldatud kaks stardipõletit katla käivitamiseks, väljundvõimsusega 12 MW kumbki (kokku on nende soojussisendile vastav nimivõimsus 27,91 MW) ning kaks koormuspõletit, väljundvõimsusega 14 MW kumbki (kokku on koormuspõletite sisendvõimsus 32,56 MW). Elektrijaama abikatla soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 5,66 MWth (keskmise suurusega põletusseade). Nii stardipõletite paari kui koormuspõletite paari on käsitletud arvutustes ja tabelis 5.4.7 ühe põletusseadmena (sest need töötavad paarikaupa) ja heitkogused arvutatud ühe põletite paari jaoks.
Koostootmisjaama abikatla eraldiseisvast korstnast ning põhikatla stardipõletite ja koormuspõletite kasutamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikult vastavalt keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59 [6]. Vajalikud lähteandmed ja määruses loetletud saasteainete (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, osakesed, mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid, polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid, raskmetallid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) ja muude saasteainete heitkogused on määratud põletusseadmete kütusena kasutatava maagaasi ja diislikütuse kohta, lähtudes saasteainete heitkoguste määramisel nimetatud kütuse põletamisel saasteainete eriheidetele määruses nr 59 esitatud vaikeväärtustest.
Keskkonnaministri määrus nr 59 sätestab, et põletusseadmetel (koostootmisjaama põhikatel), mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, määratakse saasteainete eriheited ainult otsese mõõtmise alusel. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide eriheited ning vedelkütuse kasutamisel väljutatava vääveldioksiidi eriheite võib määrata ka arvutuslikult. Koostootmisjaama põhikatla korstnast väljutatavates suitsugaasides saasteainete sisalduse mõõtmiseks on kasutusel pidevmõõtmine kui ka perioodiline mõõtmine. Pidevseiresüsteem, mis on kalibreeritud vastavalt protseduurile QAL-2 novembris 2021, registreerib iga tunni tagant järgmiste saasteainete sisaldust suitsugaasides: lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), ammoniaagi (NH3), osakeste (PM-sum), vesinikkloriid (HCl), vesinikfluoriid (HF). Raskmetallide, lenduvate orgaaniliste ühendite, peenosakeste (PM10) ja eri peenete osakeste (PM2,5) sisaldust suitsugaasides on mõõdetud pisteliselt (EKUK mõõtmised 2020 ja 2021). Pidevseire väljundiks on seiratavate saasteainete suitsugaasis sisalduse (mg/Nm3) aegread, milliseid on vajalik töödelda hindamaks saasteainete heitele esitatud piirväärtuste nõuete täitmist ning lähteandmeid eriheidete määramiseks. Kui eriheidete arvutamise aluseks on pidevseire andmed, lähtutakse mõõteperioodi keskmisest kontsentratsioonist. Määrus aga ei täpsusta milline on pidevseire korral mõõteperiood.
Käesoleva taotluse koostamisel analüüsiti pidevseire 2022. aasta andmeid. Sel perioodil kasutati katlakütusena peamiselt hakkpuitu. Ainult turba põletamist ei ole käitamisajal toimunud ja seega freesturba põletamisest väljutatavate saasteainete eriheiteid otseste mõõtmiste järgi ei ole määratud. Pidevseire andmeid on töödeldud järgnevalt:
Pidevseire andmete analüüsis tulemused on esitatud taotlusmaterjalide osasse 2.3 juurde lisatud failis „Pärnu CHP pidevseire tulemuste analüüs 2022“. Pidevseire andmete analüüsi põhjal on hinnatud käitises parima võimaliku tehnikaga (PVT) saavutatavaid saasteainete heitetasemeid. Pidevseire andmed on ajas muutuvad, nii tunnikeskmised, ööpäeva keskmised, kuukeskmised kui ka aastakeskmised. Saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ehk pidevseires olevate saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused on määratud lähtudes maksimaalsest tunnikeskmisest valideeritud mõõtetulemusest. Samas aastaste heitkoguste määramiseks ei ole korrektne kasutada maksimaalset tunnikeskmist mõõtetulemust, sest see annaks oluliselt ülehinnatud tulemuse ja kohati ei pruugi vastata ka käitisele lubatud heitetasemetele aastakeskmiste piirkontsentratsioonide osas). Sel põhjusel on saasteainete hetkeliste ja aastaste heitkoguste arvutamisel kasutatud pidevseire tulemustest tulenevaid erinevaid saasteainete eriheiteid.
Tööstusheite seaduse (THS) alusel saasteainete heite piirväärtuste ning parima võimaliku tehnikaga (PVT) saavutatavate heitetasemete valik ja valiku kirjeldused on esitatud taotlusmaterjalide osasse 2.3 juurde lisatud failis „Pärnu CHP PVT-ga saavutatavad HPV-d“. Näiteks 2022. a lämmastikoksiidide pidevmõõtmiste tunnikeskmiste tulemuste 95% protsentiilist väiksemate väärtuste aasta keskmine on 216 mg/Nm3 (puidu põletamisel). Lisades sellele väärtusele lämmastikoksiidide pidevseire tulemustele rakendatava usaldusvahemiku +20%, saame tulemuseseks 259 mg/Nm3 (219x1,2), mis on suurem PVT-ga saavutatava heitetasemete vahemiku maksimaalsest väärtusest 225 mg/Nm3. Aastakeskmised mõõdetud kontsentratsioonid ei tohiks ületada kehtivaid piirkontsentratsioone väljuvale gaasile, siis antud juhul on valitud aastase heitkoguse arvutamiseks PVT vahemiku maksimaalne väärtus 225 mg/Nm3.
2022.a pidevmõõtmiste 95% protsentiilist väiksemate väärtuste ööpäevakeskmiste maksimum oli 242 mg/Nm3 (puidu põletamisel). Lisades sellele väärtusele lämmastikoksiidide pidevseire tulemustele rakendatava usaldusvahemiku +20%, saame tulemuseseks 290 mg/Nm3 (242x1,2), mis on suurem PVT-ga saavutatava heitetasemete vahemiku maksimaalsest väärtusest 275 mg/Nm3. Ööpäevakeskmised mõõdetud kontsentratsioonid ei tohiks ületada kehtivaid piirkontsentratsioone väljuvale gaasile, siis antud juhul on valitud PVT-ga saavutatavaks heitetasemeks PVT vahemiku maksimaalne väärtus 275 mg/Nm3. 2022.a pidevmõõtmiste 95% protsentiilist väiksemate väärtuste tunnikeskmiste maksimum oli 245 mg/Nm3. Lisades sellele väärtusele lämmastikoksiidide pidevseire tulemustele rakendatava usaldusvahemiku +20%, saame tulemuseseks 294 mg/Nm3 (245x1,2), siis antud juhul on valitud see väärtus lämmastikoksiidide hetkelise heitkoguse arvutamiseks.
Saasteainete piir- või sihtväärtuste või ka mõõtmistulemuste olemasolul on saasteaine eriheide q (g/GJ) arvutatav määrusest nr 59 [6] tuletatud valemiga:
q = C x Vk / Qr,
kus,
C – saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides (siin valdavalt mõõtmistulemused) normeeritud hapniku sisaldusel (tahkete kütuste kasutamisel 6%);
Vk – kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg (hakkpuidu või freesturba kasutamisel kui hapniku sisaldus suitsugaasides on 6%, arvustuslikult vastavalt 3,89 Nm3/kg ja 3,95 Nm3/kg käitises kasutavate kütuste kohta),
Qr – kütuse alumine kütteväärtus tööolukorras, MJ/kg.
Kütuste põlemisel tekkivate kuivade heitgaaside hulga arvutamisel on kasutatud kütuse põlemise arvutamise metoodikat [12, 17], lähtudes kasutatava kütuse omadustest ja kütuse põlemise režiimist (liigõhutegur ja muud parameetrid). Arvutuste tulemused on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisana 1 (fail „Lähteandmed“).
Saasteainete eriheidete (g/GJ) arvutustulemused (lähtudes saasteainete sisaldusest suitsugaasides (mg/nm3)) on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisana 4 (fail „Arvutused“).
Seega põhikatlas puitkütuse põletamisel kasutati saasteainete NOx, SO2, CO, PM, NH3, HCl, HF eriheidete määramiseks PVT-ga saavutatavaid piirväärtusi, mis omakorda põhinevad enamjaolt 2022.a seire tulemustel ja üksikmõõtmiste tulemusel. Turba põletamisel kasutati saasteainete NOx, SO2, CO, PM, NH3, HCl, HF eriheidete määramiseks PVT-ga saavutatava heitetasemete vahemiku maksimaalseid väärtusi, kuna turba põletamisel ei olnud mõõtmistulemusi turba marginaalse kasutamise tõttu. Nii puidu kui turba põletamisel kasutati raskmetallide, polüaromaatsete süsivesinike eriheidetena KeM määruse nr 59 lisa eriheiteid, rakendades ka olemasoleva kottfiltri püüdeefekti 98%.
Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisas 4 (fail „LHK projekti lisa 4. Arvutused“).
Keskmise suurusega põletusseadme ehk abikatla, millele rakendub NOx heite piirväärtus, prognoositava heite kontsentratsiooni määramisel on lähtutud KeM määruses nr 59 esitatud eriheitest (g/GJ), teisendades hetkelise heitkoguse g/s ümber kontsentratsiooniks mg/Nm3 Keskkonnaameti juhendi 06.06.2019 „Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine“ kohaselt (https://keskkonnaamet.ee/media/1308/download). Sama metoodikat on rakendatud ka põhikatla käivitamisega seotud tehnoloogilise äkkheite prognoositava heite kontsentratsiooni määramisel diislikütuse põletamisel.
Vastavalt eelnimetatud juhendile arvutatakse saasteaine prognoositav kontsentratsioon c (mg/Nm3) valemiga:
saasteaine hetkeline heitkogus (g/s) / Vk (Nm3/s) × 1000 (mg/g)
kus,
saasteaine hetkeline heitkogus g/s, mis on arvutatud vastavalt KeM määrusele nr 59;
Vk – kuivade suitsugaaside mahtkulu, Nm3/s (maagaasi või vedelkütuse kasutamisel kui hapniku sisaldus suitsugaasides on 3%),
Kütuste põlemisel tekkivate kuivade heitgaaside hulga arvutamisel on kasutatud kütuse põlemise arvutamise metoodikat [12], lähtudes kasutatava kütuse omadustest ja kütuse põlemise režiimist (liigõhutegur ja muud parameetrid). Arvutuste tulemused on esitatud taotlusmaterjalide lisana 1 (fail „LHK projekti lisa 1. Lähteandmed“).
Kütuse põlemisel välisõhku väljutatava süsihappegaasi kogus on määratud arvutuslikult vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016.a. määrusele nr. 86 [ 4 ]. Arvutustulemused on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisas 4 (fail „LHK projekti lisa 4. Arvutused“).
Diiselgeneraatorist välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine
Diiselgeneraatori suitsugaaside väljavisketorust välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on määratakse arvutuslikult vastavalt analoogselt keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59 [6], kuid heitkoguste arvutustes on vajalik kasutada sisepõlemismootoritele saasteainete eriheiteid. Diiselgeneraatori töötamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramiseks on lähtutud eriheidete valikul U.S. EPA (Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuur) juhendmaterjalist AP-42: „AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 3: Stationary Internal Combustion Sources (https://www.epa.gov/sites/default/files/2020-10/documents/c03s03.pdf )“[18]. Nimetatud juhendmaterjalis on esitatud diiselmootoritest välisõhku väljutatavate järgmiste saasteainete eriheited (SO2, NOx, CO, NMVOC, PMsum, PM10, PM2,5) ühikutes lb/MMBtu. Nende ühikute teisendamiseks ühikutesse g/GJ kasutatakse üleminekutegurit 439,9.
Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisas 4 (fail „LHK projekti lisa 4. Arvutused“).
Diislikütuse mahutist välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine
Koostootmisjaama juures asuvast diislikütuse soojustamata mahutist lenduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri 1. juuni 2020. a määrusest nr 31 [14], nii diislikütuse laadimisel mahutisse kui ka diislikütuse hoiustamisel (mahuti hingamisel).
Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisas 4 (fail „LHK projekti lisa 4. Arvutused“).
Saasteainete heitkoguste arvutuskäigud ja kirjeldused on esitatud taotlusmaterjalide LHK osa lisas 4 (fail „LHK projekti lisa 4. Arvutused“).