Menetlus M-124976 » Taotlus T-KL/1018126-5 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1018126-5
Taotluse liik
Keskkonnakompleksloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Leca Eesti Osaühing
Kontaktisik
Maret Salak
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Käesoleva taotlusega soovitakse lisada kergkruusa tootmisüksuses pöördahjus kasutatavaid täiendavaid kütuseid. Ettevõte on suurendamas LPG osakaalu kütustes. Samuti soovitakse leida asendust fossiilsetele kütustele (eeskätt hetkel suurtes kogustes kasutatavatele turbale ja kivisöele). Asenduskütustena soovitakse kasutada biomassiks liigituvaid taimseid kõrvalprodukte nagu shea, oliivõli ja toiduõli tootmisel tekkivad saadused). Selliseid kütuseid kasutatakse kombinatsioonis teistega ning ei ole oodata, et nende kasutamisel heited suureneksid (pigem vähenevad) ning nende kasutamine aitaks vähendada käitise kasvuhoonegaaside heidet.

Samuti viidi käitises läbi heiteallikate inventuur ning leiti täiendavaid heiteallikaid, mille lisamist loale käesoleva taotlusega taotletakse. Ettevõttes on rajamisel kaks täiendavat LPG mahutit, mis samuti loale kantakse. Mahutites hoiustatav maksimaalne kütusekogus 2x21840 = 43680 kg (lubatud max 85% täituvuse korral). Olemasolevat LPG mahutit arvestades jääb üheaegselt hoiustatav LPG kogus alla 50 t.

Vee ja jäätmete eriosades muudatusi ei taotleta. Va soovitakse vähendad sademevee seire sagedust seniselt 1 korralt kvartalis 1 korrale poolaastas.
Parandustaotluse selgitus
Parandused vastavalt KeA kirjale 10.04.2024 nr DM-124976-26:

1. Taotluse vormi 5.4.1. „Üldandmed“ on kirjutatud: „Tehnoloogilise äkkheite alla käib pöördahju maha jahutamine ja üles kütmine, mida aastas prognoositakse kuni 370 tundi.“ Tabelis 5.4.11. „Tehnoloogilised äkkheited“ on nii seadme seiskamise kui ka käivitamise tundide arvuks märgitud 160 (kokku 320 tundi), kuid äkkheite kestuseks kokku on märgitud 370 tundi. Seega ei ole taotluse ja tabeli erinevad osad omavahel kooskõlas. Palume taotlust korrigeerida.

Vastus: Tehnoloogilise äkkheite taotletav kestvus on kuni 370 h/a. Viisime taotluse erinevad osad kooskõlla.

2. Palume selgitada, mis põhjusel olete püüdeseadme efektiivsuseks märkinud 10 mg/Nm3 (HPV väärtus) ja määranud selle HPV-le vastamist tõendavate mõõtmiste alusel? Kas püüdeseadmele ei ole väljastatud tootjapoolset sertifikaati, kus oleks välja toodud konkreetse filtri püüdeefektiivsust? Lisaks
– taotluse lisast 36 „Leca_heitmete_arvutustabel_PKO_parand.xlsx“ nähtub, et heitkoguste arvutamisel on sõelumishoone filtri püüdeefektiivsuseks endiselt arvestatud 99%, mitte 10 mg/Nm3. Seega ei ole taotluse erinevad osad omavahel kooskõlas. Juhime tähelepanu, et heitkoguste arvutamisel peab olema arvestatud sama projekteeritud puhastusastmega, mis on märgitud tabelisse 5.4.5. Palume koostada uued sõelumishoone filtri heitkoguste arvutused, kasutades sellist filtri püüdeseadme efektiivsust, mis on kooskõlas tabelis 5.4.5. esitatud infoga. Heitkoguste muutumisel palume uuendada ka kõiki asjakohaseid tabeleid (sh koostada saasteainele PM10 uued hajumisarvutused).

Vastus: Sõelumishoone filtrile ei ole väljastatud eraldi sertifikaati. Selgitame et selliste sertifikaatide väljastamine tootjate poolt on üldiselt väga haruldane. Antud juhul reguleerib antud väljumisava PVT nõue, mille kohaselt väljuv osakeste kontsentratsioon ei tohi ületada 10 mg/Nm3. Selle näitajaga tuleb arvestada filtri hooldustel/filtermaterjalide vahetamisel jne.
Lähtuvalt märkustest korrigeerisime sõelumishoone filtri kui heiteallika heitkoguse arvutusi. Varasem tahkete osakeste tekke ja võimaliku püüdeefektiivsuse põhine arvutuskäik muudeti ja kasutati heite leidmisel tahkete osakeste piirkontsentratsiooni andmeid. Kuna mõõtmisi antud heiteallikast on olnud vähe ja need on näidanud erinevaid tulemusi, siis peame kohaseks piirkontsentratsiooni kasutamist, mitte reaalse mõõtetulemusi andmeid. Lähtutakse põhimõttest, et reaalne mõõtetulemus ei tohi ületada piirkontsentratsiooni.

3.Tulenevalt eelnevast palume esitada kas konkreetse püüdeseadme sertifikaat (kus on välja toodud selle seadme projekteeritud puhastusaste/püüdeefektiivsus) või püüdeseadme tootjalt (või tootjaga kontakti mittesaamisel püüdeseadme maaletoojalt) saadud kinnitus, et reklaambrožüüris välja toodud tolmu kontsentratsiooni andmed kohalduvad ja neid saab üle kanda ka käitises kasutatavale jahuti tolmufiltrile. Juhime tähelepanu, et viimasel juhul võib osutuda vajalikuks määrata kompleksloale ka nõue jahuti tolmufiltrist väljuvate kontsentratsioonide kontrollimiseks otseste mõõtmiste teel.

Vastus: Konkreetse püüdeseadme osas ettevõttel sertifikaat puudub. Märgime et filtrite tootjad üldjuhul tänapäeval ei väljasta filtritele sertifikaate, sest tegelikkuses sõltubki väljuva gaasi kontsentratsioon ka konkreetsetest töötingimustest. Kui Keskkonnaamet peab vajalikuks selgitada välja jahutist väljuva ventilatsiooni tahkete osakeste kontsentratsioon, siis on Keskkonnaametil loa väljastajana see õigus olemas.
Kuna Keskkonnaamet ei aktsepteeri jahuti filtrit käsitlevat tootetutvustust kui heitkoguse arvutamise alust, siis on arvutusmetoodikat muudetud. Heitkoguse arvutamise aluseks võeti antud heiteallika PVT kohane piirkontsentratsioon. Selline lähenemine annab konservatiivsema heite hinnangu.

4. Käitisele rakenduva parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) dokumendi (CER BREF) punktis 5.1.3.2. toodud PVT kohaldub suunatud tolmheitmega protsessidele, mis ei ole põletamine ja kuivatamine. Taotluses on märgitud, et ettevõtte käitises kohaldub see PVT punkt üksnes sõelumishoone filtrile. Palume selgitada, miks ei ole sellele PVT punktile vastamist hinnatud ka jahuti tolmufiltri (heiteallikas S2) puhul?

Vastus: Täpsustame, et jahutile kohaldub PVT-s kirjeldatud PM-sum heitetase, mis on kirjeldatud (CER BREF) punktis 5.2.4.1. Taotlust on selles osas täiendatud.

5. Taotluse vormist 5.4.1. ja lisast 36 „Leca_heitmete_arvutustabel_PKO_parand.xlsx“ nähtub, et ka heiteallika V13 Dolomiidi silo heitkoguste arvutamisel on arvestatud filtri püüdeefektiivsusega. Tabelist 5.4.5. „Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed“ on heiteallika V13 Dolomiidi silo püüdeseade aga puudu. Palume tabelisse 5.4.5. lisada andmed ka dolomiidi silo püüdeseadme kohta.

Vastus: Tabelisse 5.4.5. on lisatud andmed dolomiidi silo püüdeseadme kohta.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Leca Eesti Osaühingule kuuluva tehas Fibo ExClay käitise tegevuse eesmärgiks on toota kergkruusa ja kergkruusast valmistatud kergplokke ning silluseid . Tootmismaht jääb tehases samaks võrreldes olemasolevas keskkonnakompleksloas nr KKL/318414 sätestatud kogustega. Maksimaalne planeeritav toodetavate keraamiliste toodete kogus ööpäevas on järgmine: kergkruusa ~444 t/ööpäevas, kergplokke ~1 000 t/ööpäevas ning silluseid ~33 t/ööpäevas. Planeeritavaks maksimaalseks tehas Fibo ExClay toodangumahuks aastas on 540 000 m3 kergkruusa, 245 000 m3 plokke ja 8 000 m3 silluseid.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Ettevõtte tegevusega kaasneda võivad keskkonnahäiriningud ning nende mõju on välja toodud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus, mis on käesolevale taotlusele lisatud.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tehas Fibo ExClay
Aadress
Kergkruusatehase, Arumetsa küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood
1378
Katastritunnus(ed)
21301:004:0011, 21301:004:0154
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6435925, Y: 530623
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kergkruusatehase (21301:004:0011), Save (21301:004:0154). Puudutatud veekogud: Kruusakraav (VEE1151501), Kruusatehase kraav (VEE1151502), Ärma kraav (VEE1151603). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kergkruusatehase (21301:004:0011), Save (21301:004:0154). Puudutatud veekogud: Kruusakraav (VEE1151501), Kruusatehase kraav (VEE1151502), Ärma kraav (VEE1151603).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Häädemeeste vald, Pärnu maakond 0214

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000095
Käitise nimetus Tehas Fibo ExClay
Asukoha üldiseloomustus Tehas Fibo ExClay territoorium asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas Kergkruusatehase kinnistul (katastritunnus 21301:004:0011; 15,46 ha) ja Save kinnistul katastritunnus 21301:004:0154; 5,08 ha). Käitis asub Häädemeeste alevikust 2 km kaugusel lõuna-edela suunas Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee ääres.
Kergkruusatehase kinnistu piirneb kokku 12 erineva katastriüksusega:
1. Suure-Venesilla (katastritunnus: 21301:004:0078), maatulundusmaa 100%;
2. Liiva (katastritunnus: 21301:004:0058), maatulundusmaa 100%;
3. Karjamaa (katastritunnus: 21301:004:0053), maatulundusmaa 100%;
4. Arumetsa savikarjäär (katastritunnus: 21301:004:0095), veekogude maa 60% maatulundusmaa 40%;
5. Savilao (katastritunnus: 21301:004:0054), maatulundusmaa 100%;
6. Liiva (katastritunnus: 21301:004:0059), maatulundusmaa 100%;
7. Murru (katastritunnus: 21301:004:0178), maatulundusmaa 100%;
8. Kessu (katastritunnus: 21301:004:0087), maatulundusmaa 100%;
9. Müdriku (katastritunnus: 21301:004:0183), maatulundusmaa 100%;
10. 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (katastritunnus: 21301:004:0096), transpordimaa 100%;
11. Kivitee (katastritunnus: 21301:004:0177), transpordimaa 100%;
12. Kiviselja (katastritunnus: 21301:004:0176), maatulundusmaa 100%;

Leca Eesti Osaühing tehast ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Kinnistu piirneb transporditeega lääneosas. Ida- ja lõunasuunas ümbritseb käitist kogu raadiuse ulatuses põhiliselt okas- ja segametsavöönd ning põhja- ja läänesuunas ligi 300 meetri laiune okas- ja segametsavöönd, millele järgnevad põllumajandusmaad koos hajutatult paiknevate eramutega. Lähim õueala (taluhoone) asub tehasest umbes 360 m kaugusel kirdes Aasa kinnistul (21301:004:0083). Järgmised hajutatult paiknevad elamud asetsevad kaugemal (500-600 m) ning ka teisel pool Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed. Lühim kaugus kergkruusatehase pöördahju korstna (K1) ja Aasa kinnistu taluhoone vahel on umbes 425 m.
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed  
Aadress Kergkruusatehase, Arumetsa küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood EHAK 1378
Katastritunnus(ed) 21301:004:0011, 21301:004:0154
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kergkruusatehase (21301:004:0011), Save (21301:004:0154). Puudutatud veekogud: Kruusakraav (VEE1151501), Kruusatehase kraav (VEE1151502), Ärma kraav (VEE1151603). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kergkruusatehase (21301:004:0011), Save (21301:004:0154). Puudutatud veekogud: Kruusakraav (VEE1151501), Kruusatehase kraav (VEE1151502), Ärma kraav (VEE1151603).
Selgitus käitise kattuvuse kohta  
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
   
Käitise tegevus
Käitise tegevus
Leca Eesti OÜ, tehas Fibo ExClay põhitegevusalaks on ehitusmaterjalide tootmine, mis liigitub THS kohase mineraalsete materjalide töötlemise alla. VV määruse 89 kohaselt on tegu tegevusalaga keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani tootmine üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega üle 4 m³ ning mahutavustihedusega üle 300 kg/m³ põletusahju kohta.
Käitise tooraineks olevaks mineraalseks materjaliks on keramsiidisavi, mille töötlemisel ja põletamisel saadakse keraamiline ehitusmaterjal – kergkruus (ingl. Lightweight Expanded Clay Aggregate – LECA).
Lisaks toodetakse käitises kergkruusast omakorda ehitusmaterjalidena kasutatavaid kergkruusplokke (FIBO) ja –silluseid.
Käitise ülesseatud võimsus on ca 444 tonni kergkruusa (ahi on suurem kui 4 m3 ning mahutavustihedus on ca 300 kg/m3), ca 1000 tonni kergplokke ja ca 33 tonni silluseid ööpäevas, mistõttu võib aastaseks maksimaalseks tootmismahuks olla 540 000 m3 kergkruusa, 245 000 m3 kergkruusplokke ja 8 000 m3 kergkruussilluseid.
Käitis on ainulaadne kogu Baltikumis, sarnane lähim käitis on Leca Finland OY kergkruusatehas Kuusankoskis, Soomes. Käitis on osa Saint-Gobain kontsernist ja kuulub LECA International gruppi, kel on veel sarnaseid kergkruusatehaseid Soomes, Norras, Taanis, Poolas, Portugalis, täiendavad müügiesindused Baltikumis, UK-s, Hispaanias, Saksamaal, Rootsis ning kergkruustoodete (plokid ja/või sillused) tootmisüksused Soomes, Norras ja Leedus.
Ohukategooria
C kategooria ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Mineraalsete materjalide töötlemine - Keraamiliste toodete valmistamine põletamisega, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani tootmine üle 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega üle 4 m³ ning mahutavustihedusega üle 300 kg/m³ põletusahju kohta 24 8 760 Käitise ülesseatud võimsus on ca 444 tonni kergkruusa (ahi on suurem kui 4 m3 ning mahutavustihedus on ca 300 kg/m3), ca 1000 tonni kergplokke ja ca 33 tonni silluseid ööpäevas. 540 000 m3 kergkruusa, 245 000 m3 kergkruusplokke ja 8 000 m3 kergkruussilluseid Jah
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
Kergkruusa tootmine
Tooraine - Kergkruusa tooraine on keramsiidisavi, mida kaevandatakse ca 1 kilomeetri kaugusel asuvas Arumetsa 2 savikarjääris koppekskavaatori(te)ga ja transporditakse käitise savilattu. Savikarjäär ei ole käitise osa. Savikarjääris toimuv kaevandustegevus on reguleeritud keskkonnaloaga KMIN-107.Kuna kerkruusa tootmisprotsess on pidev (24/7), kuid savi kaevandamine ja transport toimub ohutuse tagamiseks ainult tööpäeviti valgel ajal, siis hoiustatakse savi käitise territooriumil paiknevas savilaos. Savilaos hoiustatakse u 10 000 tonni keramsiidisavi ehk minimaalselt 2 nädala varu. Savilaost tootmise alguspunkti ehk savi ettevalmistusse käsitletakse ja transporditakse savi frontaallaaduriga.
Savi ettevalmistus - Kergkruusa tootmise esimeseks etapiks on savi ettevalmistus. Savi ettevalmistuse etapis savi nö „muditakse läbi“ ehk savi sisse segatakse kõrge orgaanika sisaldusega energiarikast materjali (raskekütte-, põlevkiviõli, turvas, saepuru) kuni 0,5% savi massist. Vastavalt ettevalmistatud savi niiskussisaldusele, tuleb savi sisse segada ka täiendavat vett. Tavapäraselt on loodusliku savi niiskussisaldust vaja tõsta ca 2%. Protsessis vajalik vesi saadakse käitise territooriumil paiknevatest puurkaevudest.Savi ettevalmistus algab frontaallaaduriga savi suurde kasttoitjasse laadimisega, misjärel jagatakse savi ühtlase voona erinevatesse ettevalmistuseadmetesse (purusti, valtsid, koller), kus toimub nn “mudimine“. Viimases seadmes (segisti/mikser) segatakse savisse lisandid ning vesi. Seejärel transporditakse ettevalmistatud savi lint-konveieriga kuivatusahju.Selline savisegu valmistamine on vajalik, et savist toodetud kergkruus saaks võimalikult maksimaalselt puhetunud ja savi maksimaalselt efektiivselt kasutatud. Tehniliselt korrektselt ettevalmistatud 1 m3 savist võib saada kuni 5 m3 kergkruusa.
Kuivatus - Savi kuivatamine ja edasine põletamine toimub suures pöördahjus (mõnel juhul nimetatud ka kuju tõttu trummelahjuks).Kasutatav pöördahi on väga sarnane tsemendi ja klinkeri tootmises kasutatud pöördahjuga. Käitises kasutatav ahjuliin koosneb eri kiirustega käitatavast kuivatusahjust ja põletusahjust, mis on omavahel ühendatud vahekambriga. Selliselt kaheks jagatud pöördahi lubab kummalgi ahjul pöörelda erinevate kiirustega – kuivatusahi aeglasemalt ja põletusahi kiiremalt. Kuivatusahju on paigaldatud erineva kujuga metallosised ehk tõstjad, mis kuumenevad ahju läbivate suitsugaasidega kokkupuutel. Metall omakorda kokkupuutel saviga annab energiat edasi ning aitab savil kuivada ja mureneda järjest väiksemateks tükkideks. Soojus kandub edasi ka kuivatusahju voodriks olevalt keraamiliselt segukihilt, samal ajal kui ahju pöörlemisel saviosakesed veerevad ahju põhjal. Kuivatusahju läbivad suitsugaasid hoiavad kuivatusahju vahekambripoolsemas otsas õhutemperatuuri ca. 800 c˚ juures ja värske savi ahju tulemise ehk filtripoolsemas otsas on õhutemperatuur ca. 150 c˚-ni. Savi liigub läbi kuivatusahju ja vahekambri ning põletustsooni poole tänu pöördahju 3˚ -sele kaldenurgale pikiteljel, mis omakorda tekitab pöörlemisel ülestõstetud savi kukutamise piki ahju telge edasi. Kuna kuivatusahju kiirus on väiksem ja pikkus pikem kui põletusahjul, siis viibib/pöörleb vähepaisunud savi mass kuivatusahjus aeglasemalt, kui põletusahjus. Suitsugaasid tekivad põletusahjus asuvast põletist ja imetakse suitsugaaside ventilaatori abil põletusahjust läbi vahekambri, kuivatusahju, suitsugaaside kottfiltri, 34m kõrgusesse korstnasse. Suitsugaasid liiguvad vastupidiselt savi liikumise suunale. Suitsugaaside kottfiltris püütakse ja filtreeritakse välja savi kuivamisel ning purunemisel tekkiv tolm, mis omakorda suunatakse filtri põhjas olevate kinniste kruvikonveierite abil tagasi savi ettevalmistushoonesse ning segatakse veega uuesti ahju suunduva savi sisse. Filtritolm tekib protsessi lahutamatu osana, selle edasine kasutamine on kindel ja see suunatakse tootmisprotsessis tagasi tootmisesse ilma täiendava töötlemiseta. Filtritolm koosneb kergkruusa tootmise algsest materjalist ja see vastab toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning selle kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Filtritolmu puhul on seega tegu kõrvalsaadusega.
Põletus - Pöörlemise käigus põletusahju jõudnud väikeseks murenenud saviosakesed on kuumenenud sedavõrd, et toimub pürolüüs, mille käigus saviosakeste struktuur muutub, vabaneb gaas (CO, CO2, O2) ja savi paisub ehk puhetub. Reaktsiooni jaoks vajalik temperatuur tekitatakse põletusahju suudmesse paigutatud põleti abil. Põletis on võimalik kasutada erinevaid kütuseid, nagu kivisüsi, gaas, kütteõlid, jahvatatud biomass (hakkepuit, purustatud puidujäätmed jms). Põletusprotsessi suunatakse lisaõhku, mis vähendab põlemisel eralduva NOxkogust. Põletusahju vahekambripoolses otsas on suitsugaaside temperatuur ca. 900 c˚ ning põletipoolses otsas võib temperatuur ulatuda kuni 1300 c˚-ni. Põletusahjus paisuv kergkruus on püroplastne, mistõttu ahju pöörlemisel voolitav ümmargusteks kuulideks, samas põletilähedasse tsooni jõudes ka väga kleepuv. Kokkukleepumise vältimiseks puhutakse põletilähedasse tsooni dolomiidi või lubjakivi jahu, mis osaliselt põledes moodustab kergkruusa välispinnale CaO või Ca(Mg)O kihi. Protsessi käigus võib juhtuda, et kergkruus osaliselt siiski kleepub ja sellisel juhul moodustuvad põletustsoonis suuremad pallid ehk nn „kergkruuskänkrad“.
Jahutus - Peale kergkruusa põletamist kukub kruus põletusahju otsa all asuvasse jahutisse, kus see hoitakse ventilaatorite poolt tekitatud õhuvoos ja seeläbi jahutakse kiirelt. 100-150 c˚-ni jahtunud kergkruus väljutatakse jahuti all olevale metallkonveierile. Metallkonveieri väljundava suuruse ja konveieri liikumiskiiruse abil mõõdetakse valmistoodangu ehk kergkruusa maht. Lintkonveierite abil liigutatakse valmistoodang laoplatsile puistangusse. mille all on tunnel koos lint-konveieriga.. Viimaselt konveierilt kergkruusa puistangusse kukkumisel tekkiva tolmu koguse minimaalsena hoidmiseks on viimane konveier vertikaalselt üles-alla liigutatav. Varem mainitud kokku sulanud „kergkruuskänkrad“ suunatakse jahutist välja, purustatakse eraldiseisva purustiga ning seejärel suunatakse tavapärase toodangu hulka viivale konveierile. „Känkrad“ koosnevad samast materjalist nagu kergkruus.Kogu tootmisprotsess savi laadimisest protsessi alguses kuni kergkruusa valmimiseni on kontrollitud 3 operaatori poolt. Kogu protsess on põletusoperaatori töökohal (operaatoriruum põletusmajas) visualiseeritud ja seadistatud kontrollseadmetega selliselt, et vajadusel on operaatoril võimalik juhtida ning seadistada kõiki olulisi protsessi seadmeid kaugjuhitavalt.
Sõelumine ja ladustamine - Kergkruusa tootmise järgmine etapp on selle sõelumine fraktsioonidesse. Kergkruusa sõelumine on autonoomne ehk kergkruusa põletamisest mittesõltuv protsess. Sõelumine teostatakse sõelamajas, mis on eraldiseisev hoone ja varustatud kolme kolmetasandilise vibrosõelaga, purustiga, seadmeid ühendavate lintkonveierite ning tolmueraldustorustikega ühendatud kottfiltriga. Tavapäraselt jagatakse valmistoodang 3 erinevasse fraktsiooni – kergkruus suurusega 0-4mm, 4-10mm ja 10-20mm. Kõik fraktsioonid ladustatakse eraldi puistangutes, avatud territooriumil. Väikesed kogused hoiustatakse ka katusega kaetud ladudes, et säilitada madal niiskussisaldus, juhuks kui järgnev väärindamine (nt. pakkimine kottidesse) seda vajab.
Väärindamise ehk kergkruusplokkide ja -silluste tootmisetapid. Kergkruusa väärindamiseks loetakse kergkruusplokkide tootmist ja kergkruus silluste tootmist. Kergkruusplokkide ja –silluste tootmine teostatakse erinevatel tootmisliinidel, kuna protsessides on kasutusel mõnevõrra erinevad seadmed ning silluste tootmisel ka täiendav lisand.
Tooraine ja lisandid - Plokkide tootmisel on tooraineks peamiselt fraktsioneeritud kergkruus, millele lisatakse ehitusliiv (0-2mm), tsement ja vesi.Silluste tootmisel on samuti tooraineks peamiselt fraktsioneeritud kergkruus ja lisandiks ehitusliivale, tsemendile ja veele täiendavalt armatuur (metall).
Segamine - Plokkide ja silluste tootmiseks vajalikud kergkruus ja liiv laetakse frontaallaaduriga pealt avatud vastuvõtukoludesse (silodesse), tsement transporditakse tarnijapoolse mahuti-tüüpi transpordivahendiga ning pumbatakse kinnisesse vertikaalsesse mahutisse. Vesi pumbatakse territooriumil paiknevate 3 puurkaevuga ühendatud ringtrassi kaudu mahutisse, millesse on integreeritud veeküttekatel. LPG gaasiga köetav katel võimaldab külmal perioodil segistisse suunatavat vett eelnevalt soojendada kuni 40-70 c˚-ni.Tooraine- ja liivasilode alla on integreeritud materjalide doseerimiseks automaatsed lintkonveierid, mille abiga liigutatakse materjalid plokitootmise või sillusetootmise segistisse, kus lisatakse segistisse tsement ja vesi. Tsement transporditakse segistisse kinnise silo alla monteeritud kinnise tigukonveieriga. Vesi pumbatakse mahutist torutrasside kaudu segistisse. Kogu doseerimisprotsess on juhitud automaatse kontrolleriga, mis järgib etteantud retseptis nõutud koguseid ja vahekordi. Kergkruusa ja lisandite segu nimetatakse kergkruusbetooniks.
Vormimine - Kergkruusbetooni segamine kestab homogeense segu saamiseni. Seejärel juhitakse betoonimass segistist plokipressi, kus vormitakse vibropressimise teel kergbetoonplokid. Erinevate toote laiuste saamiseks kasutatakse pressis erinevaid fikseeritud kujuga metallvorme, mis annavad toote laiuse ja pikkuse ning vibratsiooniga antakse tootele kõrgus. Korraga saab toota ainult ühe laiusmõõduga plokke ning seejärel vahetatakse vorm, et toota järgmist laiusmõõtu.Silluste tootmisel juhitakse valminud betoonimass segistist silluste vormi, kus erinevate pikkuste ja laiuste saavutamiseks asetatakse vaheplaadid eelnevalt vormi, tõstetakse vormi kanduritega varustatud armatuur ning seejärel lisatakse betoonimass. Segumassi tihendatakse vibratsiooniga ning nii antakse tootele kõrgus.
Kuivatamine/kivinemine - Vormitud tooted asetatakse transpordiplaatidele ning konveierite abil liigutatakse kivinemiskambrisse. Kivinemiskamber on lihtsalt üks isolatsioonimaterjalist (EPS) seinte ja laega ruumiosa, kus äsjavalminud märjad tooted saavad kuivada ja tarduda/kivineda, enne pakkimist. Kivinemiskambrisse täiendavat energiat käesoleval ajal ei lisata. Isolatsioonimaterjali abiga hoitakse kambris soojust, mis on tekkinud tsemendi reageerimisest eraldunud soojusena. Plokke ja silluseid hoitakse kivinemiskambris minimaalselt 12-14 tundi. Selle ajaga tardub/kivineb kergbetooni segu piisavalt, et kannatab tooteid pakkida alusele.
Pakkimine - Kui tooted on piisavalt tardunud/kivinenud, pakitakse robotseadmete abil need puitalustele. Plokkide tootmisliinil toodangu alused kiletatakse enne lattu viimist. Silluste puhul kiletamist ei teostata. Kile aitab säilitada pakitud plokkide niiskussisaldust, mida on vaja tsemendi lõplikuks reageerimiseks ja maksimaalse tugevuse saavutamiseks. Kõikidele valmistoodangualustele markeeritakse peale toote tunnus (mõõt, tugevusklass F3, F5) ja tootmiskuupäev.
Ladustamine - Kiletatud plokialused ja kiletamata sillusealused transporditakse frontaallaaduriga lattu,. Kõik ploki- ja sillusetooted peavad laos seisma järelkivinemise ehk lõpliku tugevuse saavutamiseks minimaalselt 9 , tavapäraselt 14 päeva.
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
40 töötajat
Tavapärane tööaeg
Kergkruusatehases 7 päeva nädalas, 24 h päevas, 3 vahetust. Plokitehas 5 päeva nädalas, 12 h päevas, 2 vahetust, Silluste tootmine 5 päeva nädalas, 8 h ööpäevas, 1 vahetus. Administratsioon 5 päeva nädalas, 8 h ööpäevas.

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. CER Reference Document on Best Available Techniques in the Ceramic Manufacturing Industry https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/cer_bref_0807.pdf
01.08.2007
01.08.2011
2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf
01.07.2006
01.07.2010
3. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf
01.04.2009
01.04.2013
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Keskkonnajuhtimine Sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem Standardite ISO 9001 ja ISO 14001 juurutamine ning mille alusel on loodud ka tegevussüsteem, mis on osa ettevõtte juhtimissüsteemist ning mille abil viiakse ellu juhtkonna poolt määratletud poliitika ja eesmärgid. CER BREF ptk 5.1.1. PVT on rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
a) juhtkonna poolt keskkonnapoliitika määratlemine;
b) vajaliku korra planeerimine ja kehtestamine;
c) korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele
aspektidele:
I. struktuur ja vastutus;
II. väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
III. kommunikatsioon;
IV. töötajate kaasamine;
V. dokumentatsioon;
VI. tõhus protsessijuhtimine;
VII. hooldusprogramm;
VIII. valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;
IX. vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;
d) täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates
erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
I. seire ja mõõtmine;
II. parandus- ja ennetusmeetmed;
III. dokumenteerimine;
IV. sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori
poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib
kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse
nõuetekohaselt;
e) ülevaade tippjuhtkonna poolt;
f) juhtimissüsteemi ja auditiprotseduuri läbivaatus ja valideerimine
akrediteeritud sertifitseerimisasutus või välisaudiitori poolt;
g) korrapärase keskkonnaaruande koostamine ja avaldamine (ja
võimalusel ka väline kinnitamine), milles kirjeldatakse käitise kõiki
olulisi keskkonnaaspekte, võimaldades igal aastal võrrelda
keskkonnaalaseid eesmärke ja sihte ning vastavalt vajadusele teha
ka sektorisiseseid võrdlusanalüüse;
h) rahvusvaheliselt tunnustatud vabatahtlikukeskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgmine nagu EMAS ja EN ISO 14001:2004. See annab keskkonnajuhtimissüsteemile
suurema usaldusväärsuse.
i) uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine;
j) puhtamate tehnoloogiate arendamine;
k) võimaluse korral korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine, mis sisaldab energiatõhususe ja energia säästmise meetmeid, sisendmaterjalide valikut, saasteainete õhkuheidet, heidet vette, vee tarbimist ja jäätmete tekitamist.
CER 5.1.1 Vastab
2. Energiakasutus Pöördahju protsess kergkruusa tootmisel. Ahju jääksoojuse ärakasutamine. Kütuste kasutamine. Toorsegu koostise optimeerimine ja tootekujundus Pöördahju protsess kergkruusa tootmisel. Kasutatakse kuivati automaatjuhtimist, niiskuse ja temperatuuri automaatjuhtimist kuivatis, põleti töö tagasisidestatud juhtimist arvutiga, kuivati ja ahju vahekauguse optimeerimist ja ahju vahekauguse optimeerimist.
Põletusahju ja kuivati tööks automaatsüsteem (arvutiprogramm). Tööprotsessi jälgimiseks paigaldatud ka infrapunakaamera. Kasutusel paremate segamise omadustega savisegisti.
Ahju jääksoojuse ärakasutamine savihoone kütteks. Võimalusel puhtamate kütuste osakaalu suurendamine kütusesegus. Toorsegus lisandite kasutamine paisumisomaduste (pooride moodustumise) parendamiseks. Optimaalne segamisvee kasutamine (toorsegus veesisaldus optimeerimine). Optimaalne ja läbimõeldud tootekujundus.
CER BREF ptk 5.1.2.
a) PVT on energiatarbimise vähendamine kasutades järgmiste tehnikate kombinatsiooni:
I. põletusahjude ja kuivatite täiustatud disain. Erinevate meetodite kasutamine, mida saab rakendada ahjude ja kuivatite süsteemide puhul eraldi või kombinatsioonis (CER BREF ptk 4.1.1);
II. ahju jääksoojuse kasutamine (jääksoojus peamiselt nende jahutustsoonist) (CER BREF ptk 4.1.2). Eelkõige võib ahju jääksoojust kasutada kuivatite soojendamiseks;
III. põletusprotsessis kütuste väljavahetamine (raske kütteõli ja tahkete kütuste asendamine madala heitega kütustega). Põletusprotsessis gaasikütuste või kütteõli kasutamine (CER BREF ptk 4.1.4);
IV. keraamiliste toodete modifitseerimine (võimalused ja kohaldatavus CER BREF ptk 4.1.5).
b) PVT on primaarenergia tarbimise vähendamiseks soojuse ja elektri koostootmisjaamade rakendamine, mis soojusenergia nõudluse alusel on energeetilisest seisukohast majanduslikult tõhusam (CER BREF ptk 4.1.3).
CER 5.1.2 Vastab
3. Tolmu heide. Tolmu hajusheide Tolmavate protsesside ohjamine. Väliste tooraineladude vältimine. Tooraineid hoitakse silodes ning nende täitmise ja etteandesüsteemid on kinnised, kinnised transportöörid, tolmukogumissüsteemiga sõelad, tolmutõrjesüsteem (piserdamine veega), puhastusseadmete filtrite õigeaegne vahetamine, kõvakattega teed, peamine tooraine savi on piisava niiskusesisaldusega.
Sorteerimata kergkruusa hoitakse lahtiselt kuhjas, kuhja kõrgus ei ületa 16 m. Kergkruusa piserdatakse veega vahetult peale jahutist väljastamist ja tunneli transportööri otsa juures. Kõik fraktsioonid ladustatakse eraldi puistangutes, avatud territooriumil. Liiva hoitakse lahtiselt puistangus.
CER BREF ptk 5.1.3.1. PVT on tolmu hajusheite vähendamine
kasutades järgmiste tehnikate kombinatsiooni:
a) meetmed tolmusteks toiminguteks. Erinevate meetmete
kasutamine, mida saab rakendada eraldi või kombinatsioonis (CER
BREF ptk 4.2.1);
b) lahtise ladustamisala meetmed. Erinevate meetmete kasutamine,
mida saab rakendada eraldi või kombinatsioonis (CER BREF ptk 4.2.2).
CER 5.1.3.1 Vastab
4. Tolmu heide Tolmu heite piirväärtuse saavutamine suunatud tolmheitmega protsessidest. Suunatud tolmheitmega protsessid, mis ei ole põletamine ja kuivatamine, kohaldub S2 - sõelumishoone filtrile ja S3 jahuti filtrile. Saavutatav heitetase on 10 mg/m3 (vt tabel 2.3) poole tunni keskmine väärtus. CER 5.1.3.2 Tolmukanalite tolmuheitmed tolmustest toimingutest Tolmuheitmed, mis tulenevad muudest tolmustest toimingutest peale kuivatamise, pihustuskuivatamise või põletamise. PVT on vähendada tolmustest toimingutest tulenevat kanaldatud tolmuheitmeid (vt punkt 4.2.3, kus kirjeldatakse ainult tolmu eemaldamisele suunatud tehnikaid) kuni 1–10 mg/m3 poole tunni keskmise väärtuseni, kasutades kottfiltreid (vt jaotist 4.2.3.2). See vahemik võib olenevalt konkreetsetest töötingimustest siiski suurem. CER 5.1.3.2 Vastab
5. Gaasilised ühendid
Primaarsed
meetmed/tehnikad
Gaasiliste ühendite vähendamine primaarsete meetmetega. Toormes on halogeenühendite, väävliühendite ja üldine orgaanikasisaldus madal.
Põletusprotsessi, vahekambri, kuivatusahju temperatuuride optimeerimine (arvutiprogramm). Tehnoloogiale vastava temperatuuri hoidmine pöördahjus.
Kuumutuskõverad on optimeeritud vastavalt toote kvaliteedile ja energiatarbimisele.
Võetakse kasutusele nn "low-NOx põleti", mis on põhipõletiks kergkruusa tootmisel põletusahjus. NOx emissioonide vähendamine saavutatakse leegi temperatuuri reguleerimisel täiendava pöördõhu abil.

CER BREF ptk 5.1.4.1.
a) PVT on vähendada põletusprotsessi suitsugaasides gaasiliste
ühendite (HF, HCl, SO2, LOÜ, raskmetallid) heitkoguseid, kasutades
üht või kombinatsiooni järgmistest primaarsetest
meetmetest/tehnikatest:
I. vähese saasteainete sisaldusega sisendite valik (mitmed
võimalused erinevate saasteainete lähteainete sisendite
vähendamiseks CER BREF ptk 4.3.1);
II. kuumutuskõvera optimeerimine (mitmed protsessi optimeerimise
aspektid põletusprotsessi kuumutuskõvera optimeerimiseks CER
BREF ptk 4.3.3.1);
III. võttes kasutusele nn "low-NOx põletid", mis võimaldab vähendada NOx emissioone (CER BREF ptk 4.3.3.4).
b) PVT on rakendades kombinatsiooni primaarsetest
meetoditest/tehnikatest, hoida põletusprotsessi suitsugaasides NOx
heitkogused alla 250 mg/m3, väljendatuna NO2 päevase keskmise
väärtusena, kui põletusahju gaasi temperatuur on alla 1300 °C või alla
500 mg/m3, väljendatuna NO2 päevase keskmise väärtusena, kui
põletusahju gaasi temperatuur on 1300 °C ja kõrgem, va paisutatud
savi puhul.
c) PVT on protsessi optimeerimise meetmeid rakendades hoida NOx
heitkogused koostootmismootorite heitgaasides alla 500 mg/m3,
väljendatuna NO2 päevase keskmise väärtusena.
CER 5.1.4.1 Vastab
6. Gaasilised ühendid
Sekundaarsed meetmed/tehnikad ning kombineeritult primaarsete meetmetega/tehnikatega
Pöördahi võimsusega 12,5 MW Suitsugaaside puhastamiseks on kasutusel kottfilter. CER BREF ptk 5.1.4.2. PVT on vähendada põletusprotsessi suitsugaasides gaasiliste anorgaaniliste ühendite heitkoguseid, rakendades ühte järgmistest sekundaarsetest
meetmetest/tehnikatest:
a) kaskaadtüüpi adsorbeerijad;
b) kuiva suitsugaasi puhastamine filtri abil (kottfilter või elektrifilter).

PVT on primaarseid meetmeid/tehnikaid ja/või sekundaarseid meetmeid/tehnikaid rakendades põletusprotsessi suitsugaasides gaasiliste anorgaaniliste ühendite sisaldused vastavalt CER BREF ptk-s 5.1.4.2 esitatule:
- HF 1-10 mg/m3;
- HCl 1-30 mg/m3;
- SO2 (väävli sisaldus toormes <0,25%) < 500 mg/m3;
- SO2 (väävli sisaldus toormes >0,25%) 500-2000 mg/m3.
CER 5.1.4.2 Vastab
7. Veekasutus ning reo- ja heitvesi Veetarbimise optimeerimine. Kasutusel veemõõtjad. Lekete vältimine.
Kasutusel olmereoveepuhasti (biopuhasti) ning olmevee kinnised kogumiskaevud.
Drenaaži- ja sademevee suunamine kollektoritesse ning sealt kraavi kaudu, läbi kergkruusafiltri, suublasse.
Tootmisprotsessis heitvett ei teki.
CER BREF ptk 5.1.5.
a) PVT on veetarbimise vähendamine rakendades protsessi
optimeerimise meetmeid. Erinevate protsessi optimeerimise
meetmete kasutamine, mida saab rakendada eraldi või
kombinatsioonis (CER BREF ptk 4.4.5.1).
b) PVT on reoveepuhastussüsteemi rakendamine protsessi reovee
puhastamiseks. Erinevate reoveepuhastussüsteemide kasutamine,
mida saab rakendada eraldi või kombinatsioonis, kuid nii, et reovesi
oleks piisavalt puhastatud, et seda oleks võimalik taaskasutada
tootmisprotsessis, juhtida otse suublasse (vette) või kohalikku
kanalisatsiooniüsteemi (CER BREF ptk 4.4.5.2).
c) PVT on saasteainete heitkoguste vähendamine heitvee väljalasus.
Saasteainete heitetasemed heitvee väljalasus on esitatud CER BREF
ptk-s 5.1.5.
Kui tootmisprotsessides taaskasutatakse rohkem kui 50% tootmisvett,
siis saasteainete kõrgemad kontsentratsioonid võivad endiselt olla
PVT, kuid seni kuni konkreetse saasteaine reostuskoormus
tootmismahu kohta (kg töödeldud toorme kohta) ei ole suurem kui
saasteainekoormus, mis tuleneb mis tuleneb vee ringlussevõtu
mahust vähem kui 50%
CER 5.1.5 Vastab
8. Protsessikaod ja - jäägid Jääkide tekke vältimine ja taaskasutamine Hoitakse tekkivate tahkete jääkide kogus toodanguühiku kohta samal või paremal tasemel, püütakse vähendada planeerimata seisakute arvu. Tootmisprotsesside optimeeritud seadistused (parameetrid, seguretsept jne).
Tootmise käigus tekkivad kõrvalsaadused suunatakse tagasi tootmisse: filtritolm segatakse savisse, kergkruusa– känkrad – purustatakse ära ja sõelutakse kergkruusa ning kergkruusa konveierite alla tekkivat puistematerjal suunataks sõelumisse, plokkide ja silluste tootmisel tekkiv betoonsegu purustatakse ja sõelutakse uuesti plokkidesse.
CER BREF ptk 5.1.7. PVT on vähendada protsessikadusid ja -
jäätmeid, rakendades järgmisi meetmeid:
a) segamata toorme tagasisuunamine tootmisprotsessi (CER BREF 4.5.2.1);
b) purunenud toodangu taaskasutamine tootmisprotsessis (CER BREF 4.5.2.1);
c) protsessikadude kasutamine muudes tööstusharudes;
d) optimeeritud seadistus.
CER 5.1.7 Vastab
9. Müra Keskkonnamüra vältimine Arvestades käitise asukohta pole välisõhus leviv müra olulise tasemega. Käitise hoonete konstruktsioon on selline, et müra ei tungi olulisel määral väliskeskkonda. Käitises puuduvad olulised keskkonnamüra tekitavad allikad. Müra tekitavad seadmed on hoonetes ning
hoonete aknad ja uksed on suletud. Seadmeid hooldatakse ja remonditakse regulaarselt.
CER BREF ptk 5.1.8. PVT on vähendada müra, rakendades järgmiste
tehnikate kombinatsiooni: a) müratõkked; b) vibratsiooniisolatsioon; c) summutite ja aeglaste pöörlevate ventilaatorite kasutamine; d) akende, väravate ning müraallikate paigutamine naabritest eemale; e) akende ja seinte heliisolatsioon;
f) akende ja väravate sulgemine; g) mürarikaste tegevuste läbiviimine (väljas) ainul päevasel ajal; h) tehase hea hooldus.
CER 5.1.8 Vastab
10. Paisutatud savi
Väljutatava tolmu heide
Jahuti ja pöördahju tolmuheide. Pöördahjust väljutatavate suitsugaaside puhastamiseks on kasutusel kottfiltrit. Jahutist väljuv õhk suunatakse läbi filtersüsteemi. CER BREF ptk 5.2.4.1. PVT on elektrifiltreid või märgpuhastusseadmeid (märgskraber) rakendades vähendada väljutatavas heitgaasis tolmu heidet päevase keskmise väärtuseni 5–
50 mg/m3.
CER 5.2.4.1 Vastab
11. Paisutatud savi
Gaasilised
ühendid/primaarsed meetmed/tehnikad
Pöördahju NOx heide. Põletusprotsessi, vahekambri, kuivatusahju temperatuuride optimeerimine (arvutiprogramm). Tehnoloogiale vastava temperatuuri hoidmine pöördahjus.
Low-Nox põleti kasutamine tagab eeldatavalt NOx kontsentratsiooni alla 500 mg/m3
CER BREF ptk 5.2.4.2. PVT on rakendades kombinatsiooni primaarsetest meetoditest/tehnikatest, hoida põletusprotsessi suitsugaasides NOx heitkogused alla 500 mg/m3, väljendatuna NO2 päevase keskmise väärtusena CER 5.2.4.2 Vastab
12. Koolitus ja vastutus Sertifitseeritud juhtimisüsteemid, töökorraldus, tegevuskavad. Sertifitseeritud juhtimisüsteemide üks osa on vastav töökorraldus ja tegevuskavad, mille raames on määratud ladustamise eest vastutav inimene. Järgitakse sellega seonduvalt koolitusplaane ja koostatud on vastavad ohutuse protseduurid. Töötajad on informeeritud ladustatud ainete ohtudest ja erinevate ainete koos ladustamise ohtudest. EFS ptk 4.1.7.1. PVT on ladustamise eest vastutava inimese määramine. PVT on vastutava inimese koolitamine ja ohutuse protseduuride koostamine, töötajate informeerimine ladustatud ainete ohtudest ja informeerimine erinevate ainete koos ladustamise ohtudest EFS 4.1.7.1 Vastab
13. Ladustusala Kütuste/kemikaalide ladustamine. Kütuseid/kemikaale ladustatakse hoonesiseselt. Hoonevälised ladustusalad on kinnised. Ladustusalad on tule ja lekkekindlad. EFS ptk 4.1.7.2. PVT on määrata ladustusalaks hoone / või välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel. EFS 4.1.7.2 Vastab
14. Eraldamine Kemikaalide eraldi ladustamine. Ohtlikke kemikaale ladustatakse teistest ladustamisaladest eraldi. EFS ptk 4.1.7.3. PVT on eraldada pakendatud ohtlike ainete ladustusalad teistest ladustusaladest, võimalikest süttimiskohtadest ja teistest hoonetest piisava kaugusega või tuletõkkeseinaga EFS 4.1.7.3 Vastab
15. Eraldamine ja sorteerimine Mittekokkusobivate ainete eraldamine ladustamisel. Eraldi ladustakse: paber- papp, puit, kemikaalid, metall. EFS ptk 4.1.7.4. PVT on eraldada mitte kokku sobivad ained (ohutuse seisukohast). EFS 4.1.7.4 Vastab
16. Lekked ja reostused Tööprotsesside ja mahutite pidev kontroll. Mahutid on lekkekindlad, kasutatakse lekkinud ainete kokkukogumise süsteemi. EFS ptk 4.1.7.5. PVT on lekkekindlate mahutite kasutamine, kus hoiustatakse ohtlikke aineid. PVT on lekkinud ainete kokkukorjamise süsteemi kasutamine EFS 4.1.7.5 Vastab
17. Tulekaitsevahendid Sertifitseeritud juhtimissüsteemid. Tulekustutid. Juhtimissüsteemid käsitlevad hädaolukordade ohjes ka tuleohutust ning selle valmisolekut vastavalt kehtiva seadusandluse nõuetele. Tulekustutite olemasolu. EFS ptk 4.1.7.6. PVT on piisava arvu tulekustutite olemasolu. Täpsed juhised peavad olema kirjeldatud kohalikus tuleohutusreeglistikus. EFS 4.1.7.6 Vastab
18. Kemikaalide hoiustamine (mahutite lahendused) Mahutid, laoruumid, absorbent, mahutite betoonist kaitsevann Sobilike mahutite, nende hoiustaistingimuste ja kaitsemeetmete valimisel lähtutakse kemikaalide füüsikalis- keemilistest omadustest, mahutite kasutusviisist, võimalikest kõrvalekalletest ning asukoha võimalustest. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on sobilike mahutite kasutamine võttes arvesse: — kemikaalide füüsikalis-keemilisi omadusi; — mahutite kasutust (kuidas on vaja kasutada ja kui intensiivselt); — kuidas teavitatakse kui toimub tavapärasest tööprotsessist kõrvalekalle; — kuidas mahutid on kaitstud normaalsest tööprotsessist kõrvalekaldumisel (ohutusjuhendid, lekkealarmid jms); — seadmete paigaldamist; — hooldusjuhendite vajadust; — hädaolukorraplaanide olemasolu. EFS 5.1.1.1 Vastab
19. Kemikaalide hoiustamine Kütuse- ja õlimahutid on kindla toote hoidmiseks. Reovee tekke vähendamine ja energia säästmine - kindla toormeliigi töötlemisel on mahuti määratud ühe kindla toote hoidmiseks. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on rakendada spetsiaalseid süsteeme (kindel mahuti kindla tooterühma hoiustamiseks). EFS 5.1.1.1 Vastab
20. Kemikaalide hoiustamine Mahutite kasutamine. Kinnised mahutid mahutid. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on vähendada heitkoguseid mahutites ladustamisest, ülekandmisest ja käitlemisest, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju. EFS 5.1.1.1 Vastab
21. Õnnetuste ja suurõnnetuste ennetamine (ohutus ja riskijuhtimine) Sertifitseeritud juhtimissüsteemid, hädaolukordade plaan, töökoosolekud ja analüüs Juhtimissüsteemid ja hädaolukordade plaan käsitlevad ka juhtumite ja õnnetuste ennetamist. Korraldatakse vastavalt vajadusele töökoosolekud, kus analüüsitakse juhtumid-õnnetused läbi. EFS ptk 5.1.1.3. PVT juhtumite ja õnnetuste ennetamiseks on ohutuse juhtimissüsteemi rakendamine. EFS 5.1.1.3 Vastab
22. Õnnetuste ja suurõnnetuste ennetamine (rakenduskord ja koolitus) Juhtimissüsteemid, koolitused. Rakendatakse ja järgitakse asjakohaseid korralduslikke meetmeid ning võimaldatakse töötajatele koolitust ja juhendamist seadme ohutuks ning vastutustundlikuks käitamiseks. EFS ptk 5.1.1.3. PVT on rakendada ja järgida asjakohaseid korralduslikke meetmeid ning võimaldada töötajatele koolitust ja juhendamist seadme ohutuks ning vastutustundlikuks käitamiseks. EFS 5.1.1.3 Vastab
23. Õnnetuste ja suurõnnetuste ennetamine (vahendid ja automaatika lekke tuvastamiseks) Mahutite kontroll ja hooldus. Mahutitele teostatakse kontrolli visuaalselt iga päev ning hooldustöid teostatakse regulaarselt. EFS ptk 5.1.1.3. PVT on lekke avastamise rakendamine mahutitel, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnase saastumist EFS 5.1.1.3 Vastab
24. Vedelike ja veeldatud gaaside ülekanne ja käitlemine Mahutite kontroll ja hooldus. Mahutitele teostatakse kontrolli visuaalselt iga päev ning hooldustöid teostatakse regulaarselt. EFS BREF ptk 5.2.1. Rakendatud on ennetavat hooldusplaan ning välja on töötatud riskipõhine kontrolliplaan. EFS 5.2.1 Vastab
25. Vedelike ja veeldatud gaaside ülekanne ja käitlemine Käitises on rakendatud käideldatavate toodete omadustele vastavad lekete tuvastamise seadmed ning hooldus- ja remondikava. Rakendada lekete tuvastamise ja remondikava. Tehnoloogia valikul on lähtutud mahuti suurusest ja ladustatavatest ainetest. Lekke avastamisel teavitab töötaja koheselt juhtkonda lekkest, suletakse lekkega seotud pealevool (vastav kraan). Seejärel teostatakse remonttööd lekkekoha parandamiseks. EFS BREF ptk 5.2.1. Rakendada lekete tuvastamise ja remondikava. Tehnoloogia valikul on lähtutud mahuti suurusest ja ladustatavatest ainetest. EFS 5.2.1 Vastab
26. Vedelike ja veeldatud gaaside ülekanne ja käitlemine Mahutitel rõhu- ja nivooandurite kasutamine. LPG mahutid on varustatud valmistajatehase rõhu- ja nivoomõõteseadmestikuga. EFS BREF ptk 5.2.1. EFS BREF ptk 5.2.1. Rakendatud on meetmed emissioonide vähendamiks tulenevad mahutites ladustamisest, ümberlaadimisest ja käitlemisest. EFS 5.2.1 Vastab
27. Vedelike ja veeldatud gaaside ülekanne ja käitlemine Käitises on rakendatud riskianalüüsil põhinev ohutusjuhtimissüsteem Vahejuhtumite ja õnnetuste ennetamiseks on koostatud on Tööisekorraeeskirjad ja Hädaolukordade plaan. EFS BREF ptk 5.2.1. Vahejuhtumite ja õnnetuste ennetamiseks on rakendatud ohutusjuhtimissüsteem (ohutusaruande, hädaolukorra lahendamise plaani, ohtlike ainete nimekiri). EFS 5.2.1 Vastab
28. Vedelike ja veeldatud gaaside ülekanne ja käitlemine Töökorralduslikud meetmed ja töötajate juhendamine ja koolitamine. Käitises on rakendatud ja järgitakse riskianalüüsil põhinevaid ohutusmeetmeid. Tagatud on töötajate koolitus ja juhendamine käitise ohutuks käitamiseks ning tegutsemiseks hädaolukordades. EFS BREF ptk 5.2.1. Kasutusele on võetud vastavaid korralduslikke meetmeid ja töötajad on koolitatud ning juhendatud. EFS 5.2.1 Vastab
29. Tahke tooraine hoidmine Kinniste hoiustamiskohtade kasutamine. Lisaks kinniste mahutite kasutamise (vt punkt 5.3.2) hoitakse osa materjali puistes siseruumides, mis väldib tolmu edasikannet jm ilmastikumõjusid. 5.3.1. PVT on kinnise ladustamise rakendamine näiteks silohoidlate, punkrite, punkrite ja konteinerite abil, tuule mõju kõrvaldamine ja tuule poolt tekitatud tolmu tekke vältimine võimalikult suures ulatuses esmaste meetmetega. EFS 5.3.1 Vastab
30. Tahke tooraine hoidmine Kinniste mahutite (silode) kasutamine. Tsementi ja dolomiidipulbrit hoitakse kinnistes mahutites ning nende täitmise ja etteandesüsteemid on kinnised. EFS BREF peatükk 5.3.2. Kinnine ladustamine. PVT on kinnise ladustamise rakendamine, kasutades näiteks silohoidlaid, punkrid, punkrid ja konteinerid. Kui silohoidlaid ei kasutata, võib alternatiiviks olla hoiustamine kuurides. See on nt. juhul, kui peale ladustamise on vaja partiide segamist. EFS 5.3.2 Vastab
31. Puistematerjali hoidmine Tolmu leviku takistamine. Kuival perioodil kastetakse vajadusel tolmavaid protsesse. EFS BREF pt 5.4.1. PVT on takistada tolmu levikut laadimis- ja mahalaadimistegevusest vabas õhus, ajastades tegevus nii palju kui võimalik ajale, kui tuule kiirus on väike. EFS 5.4.1 Vastab
32. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, seadmete kontroll ja hooldus, sertifitseeritud
juhtimissüsteemid.
Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt sellele tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Tootmises kasutatakse jääksoojust võimalusel teistes tootmisetappides ära. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. ENE BAT 2 on rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes arvesse valdkonnaüleseid mõjusid.

BAT 3, 4. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise vajadust.

BAT 7. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist.

BAT 12. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine.

BAT 9. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega.

BAT 14. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires.

BAT 13. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne).

BAT 15. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust.

BAT 16. Protsessi parameetrite kontrollimine.
ENE 2,3,4,7, 9, 12, 13, 14, 15, 16 Vastab
33. Kogu tootmine Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu vastavalt nende majanduslikele ja
logistilistele otstarbekusele. Jääksoojuse ärakasutamine
PVT rakendatakse, kui see on majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud. Ahju jääksoojuse ärakasutamine savihoone kütteks ENE BAT 1, 2, 3, 4, 8, 9, 10, 14, 15 ja 16. PVT energiatõhususe saavutamine kasutades süsteemseid lahendusi (sh investeeringuid (BAT 2)), protsessijuhtimist (BAT 1, 3, 4, 8 and 9), tegevusi (BAT 14, 15 and 16) või energiatõhustamaid seadmeid (BAT 10) järgmistes valdkondades: põletamine, auru kasutamine, soojusvahetus, koostootmine, elektri tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, suruõhu kasutamine, pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, valgustus, kuivatamine. ENE 1, 2, 3, 4, 8, 9, 10, 14, 15, 16 Vastab
 
Lisad
Muud dokumendid
Nimetus Kirjeldus Manused
ISO sertifikaat (9001 ja 14001) CER 5.1.1

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Tehnoloogiaga saavutatav HT HT ühik Erandi lõpp
1. CER 5.2.4.1 PM-sum kehtib pöördahju tolmu heitmetele (kuumade gaaside PM-sum HT) 5 - 50 ööpäeva keskmine kontsentratsioon 20 mg/m3
 
2. CER 5.2.4.2 NOx väljendatuna NO2-na <500 ööpäeva keskmine kontsentratsioon <500 mg/m3
 
3. CER 5.1.4.2. HF   1 - 10 ööpäeva keskmine kontsentratsioon 10 mg/m3
 
4. CER 5.1.4.2. HCl   1-30 ööpäeva keskmine kontsentratsioon 30 mg/m3
 
5. CER 5.1.4.2. SO2 väävli sisaldus toormes <0,25% <500 ööpäeva keskmine kontsentratsioon <500 mg/m3
 
6. CER 5.1.3.2 PM-sum suunatud tolmheitmega protsessid, mis ei ole põletamine ja kuivatamine , kohaldub S2 - sõelumishoone filtrile 1- 10 mg/m3 30 min keskmine 10 mg/m3
 
7. CER 5.1.3.2 PM-sum suunatud tolmheitmega protsessid, mis ei ole põletamine ja kuivatamine , kohaldub S3 - jahuti filtrile 1- 10 mg/m3 30 min keskmine 10 mg/m3
 
 
Jrk Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused
1. Tehnoloogia saavutatav HT selgub peale kontrollmõõtmisi, sh vajalik on mõõtmiste usaldusväärne aegrida. Esimesed kontrollmõõtmised on näidanud pöördahju osas HPV-dele vastavust kuid tehnoloogiaga saavutatavate kontsentratsioonide hinnang on võimalik anda peale korduvate mõõtmiste läbiviimist.
Sõelumishoone filtri osas näitasid esmased mõõtmised HPVst oluliselt kõrgemaid kontsentratsioone, misjärel viidi läbi põhjalik filtri hooldus. Seejärel kontrollmõõtmised näitasid head HPV vastavust. Arvestades siiski väga vähest kontrollmõõtmiste hulka, siis taotletakse heite piirväärtust, mis on võrdne PVT kohase heitetaseme ülemisele väärtusele vastavana.
2. Jahuti filtri osas teadaolevalt mõõtmisi tehtud ei ole. Tootja poolse filtri tutvustusmaterjali alusel võib eeldada piirkontsentratsioonist oluliselt madalamat väärtust.
Käitise heitetaseme arvutuskäigud ja vajadusel neid tõendavad dokumendid

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Kinnine mahuti 20 20 5 X: 6436112, Y: 530548 Diiselkütus (tõstukid) Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti
betoonvannis).
EFS 5.1.1.
2. Terasest pealt suletava luugiga 10 10 6 X: 6436105, Y: 530536 Diislikütus (üleskütmine) Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
3. Terasest pealt suletava luugiga 90 90 8 X: 6436121, Y: 530537 Põlevkiviõli Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
4. Terasest pealt suletava luugiga 90 90 17 X: 6436062, Y: 530634 Põlevkiviõli Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
5. Terasest pealt suletava luugiga 50 50 18 X: 6436062, Y: 530626 Kütteõli - mahuti kasutusest väljas Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
6. Terasest pealt suletava luugiga 50 50 19 X: 6436055, Y: 530620 Jääkõli - mahuti kasutusest väljas Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
7. Lehtterasest keevitatudhorisontaalne kinnine silindrineanum 15 15 32 X: 6435807, Y: 530715 Diislikütus (PL II) Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
8. Lehtterasest keevitatud kinnisedmahutid (2*42 m3) 84 132 tonni 28 X: 6435847, Y: 530727 Tsement PL 2 Välisõhk: Kinnised mahutid, varustatud täitetorustike ja tsemendi filtrisüsteemidega.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
EFS 5.3.2.
9. Lehtterasest keevitatud kinninemahuti 42 66 tonni 29 X: 6435888, Y: 530632 Tsement PL 3 Välisõhk: Kinnised mahutid, varustatud täitetorustike ja tsemendi filtrisüsteemidega.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
EFS 5.3.2.
10. Lehtterasest keevitatud kinninemahuti 36 47 tonni 30 X: 6435864, Y: 530755 Tsement Sillus Välisõhk: Kinnised mahutid, varustatud täitetorustike ja tsemendi filtrisüsteemidega.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning varustatud spetsiaalsete filtritega ja sinna juurde kuuluva ohutussüsteemiga, mis kaitseb filtrit ülerõhu korral ja peatab automaatselt tsemendi pumpamise.
EFS 5.3.2.
11. Kinnine plastikmahuti 2.40 2.40 38 X: 6435889, Y: 530646 Diislikütus Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
12. Kinnine plastikmahuti 2.40 2.40 38 X: 6435888, Y: 530647 Diislikütus Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
13. Kinnine plastikmahuti 2.40 2.40 38 X: 6435884, Y: 530650 Diislikütus Välisõhk: Kinnised mahutid siseruumis või varikatuse all.
Vesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinnas: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
Pinna- ja põhjavesi: Mahutite seinad on lekkekindlad ning mahutite all on betoonist valatud põrand kaitseäärisega (mahuti betoonvannis).
EFS 5.1.1.
14. Maapealne mahuti 9.15 7.70 39 X: 6435865, Y: 530694 LPG mahuti Mahuti on varustatud valmistajatehase rõhu ja nivoomõõteseadmestikuga. Samuti vajalike
ohutus- ja kaitseseadmetega. Mahuti ümber olev looduslik või tehislik pind peab olema selline, et vedelgaas ei saaks valguda mahuti piiridest 5 meetri kaugusel olevate hoonete või kanalisatsioonikaevude suunas.
EFS 5.2.1
15. Maapealne mahuti 52 44.20 63 X: 6436079, Y: 530595 LPG mahuti Mahuti on varustatud valmistajatehase rõhu ja nivoomõõteseadmestikuga. Samuti vajalike
ohutus- ja kaitseseadmetega. Mahuti ümber olev looduslik või tehislik pind peab olema selline, et vedelgaas ei saaks valguda mahuti piiridest 5 meetri kaugusel olevate hoonete või kanalisatsioonikaevude suunas.
EFS 5.2.1
16. Maapealne mahuti 52 44.20 64 X: 6436079, Y: 530591 LPG mahuti Mahuti on varustatud valmistajatehase rõhu ja nivoomõõteseadmestikuga. Samuti vajalike
ohutus- ja kaitseseadmetega. Mahuti ümber olev looduslik või tehislik pind peab olema selline, et vedelgaas ei saaks valguda mahuti piiridest 5 meetri kaugusel olevate hoonete või kanalisatsioonikaevude suunas.
EFS 5.2.1
17. Balloon 0.08 0.08 tonni 67 X: 6436121, Y: 530624 atsetüleeni balloonid Originaal tootja balloonid hoiustatakse töökojas betoonpõrandal EFS 5.2.1
18. Balloon 0.04 0.04 tonni 67 X: 6436121, Y: 530624 hapniku balloonid Originaal tootja balloonid hoiustatakse töökojas betoonpõrandal EFS 5.2.1
19. Balloon 0.08 0.08 tonni 67 X: 6436121, Y: 530624 propaani balloonid Originaal tootja balloonid hoiustatakse töökojas betoonpõrandal EFS 5.2.1
20. Saviladu 20 000 20 000 tonni 21 X: 6436017, Y: 530665 keramsiidsavi Välisõhk- saviladu asub osaliselt katusealuses e. hoones sees. Kuival perioodil kastetakse vajadusel tolmavaid protsesse. EFS 5.4.1
Pinnas-, pinna- ja põhjavesi- tehase territooriumi drenaaži- ja asfalteeritud aladel asuvad restkaevud, mille kaudu suunatakse vihmavesi kollektoritesse ning puhastatakse seejärel kergkruusafiltris. CER 5.1.5
21. Silo 100 100 tonni 10 X: 6436101, Y: 530555 dolomiidi pulber Pinnas ja pinnavesi- terasest mahuti, pealt suletava luugiga. EFS 5.3.1
22. Laoplats 20 000 20 000 25 X: 6435958, Y: 530676 kergkruus Pinnas-, pinna- ja põhjavesi- tehase territooriumi drenaaži- ja asfalteeritud aladel asuvad restkaevud, mille kaudu suunatakse vihmavesi kollektoritesse ning puhastatakse seejärel kergkruusafiltris. CER 5.1.5
Välisõhk- kuival perioodil kastetakse vajadusel tolmavaid protsesse EFS 5.4.1
23. Laoplats 5 000 5 000 tonni 26 X: 6435918, Y: 530684 liiv Välisõhk- kuival perioodil kastetakse vajadusel liivakuhjasid. EFS 5.4.1
Pinnas-, pinna- ja põhjavesi- tehase territooriumi drenaaži- ja asfalteeritud aladel asuvad restkaevud, mille kaudu suunatakse vihmavesi kollektoritesse ning puhastatakse seejärel kergkruusafiltris. CER 5.1.5
24. Hoidla 8 600 8 600 tonni 7 X: 6436056, Y: 530482 kivisüsi, sheajahu ja muu biomass Pinnas-, pinna- ja põhjavesi- Ilmastiku eest kaitstud, katusega hoones, betoonpõrandal. EFS 5.3.1
Välisõhk- tolmu edasikandumine on välditud lao pidamisega sisetingimustes. EFS 5.3.1
25. Hoidla 13 000 13 000 tonni 13 X: 6436125, Y: 530566 turvas, puiduhake ja muu biomass Pinnas-, pinna- ja põhjavesi- Ilmastiku eest kaitstud, katusega hoones, betoonpõrandal. EFS 5.3.1
Välisõhk- tolmu edasikandumine on välditud lao pidamisega sisetingimustes. EFS 5.3.1
26. Laoplats 20 000 20 000 25 X: 6435977, Y: 530497 kergkruus Pinnas-, pinna- ja põhjavesi- tehase territooriumi drenaaži- ja asfalteeritud aladel asuvad restkaevud, mille kaudu suunatakse vihmavesi kollektoritesse ning puhastatakse seejärel kergkruusafiltris. CER 5.1.5
Välisõhk- kuival perioodil kastetakse vajadusel tolmavaid protsesse EFS 5.4.1
 

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Toorme säästlik kasutamine Optimaalne toorme kasutamine, vastavalt tellimustele. Seguretsept, programmeeritav kontrollsüsteem (automaatsüsteem), mis võimaldab protsesside optimeerimist tööparameetrite reguleerimise abil. Ahjuliinil toimuva protsessi jälgimiseks infrapunakaamera, savi ettevalmistushoones paremate segamisomadustega savisegisti. Pidev
2. Kemikaalide säästlik kasutamine Kemikaalide optimaalne kasutamine ja lekete vältimine. Kemikaalide kontrollitud kasutamine ning hoiustamine lukustatavas vedelikukindla põrandaga ruumis. Pidev
3. Kemikaalide säästlik kasutamine Arvestuse pidamine kulude kohta, kuluarvestus. Pidev
4. Abimaterjalide säästlik kasutamine Abimaterjalide optimaalne kasutamine ja lekete vältimine. Abimaterjalide kontrollitud kasutamine ja hoiustamine lukustatavas vedelikukindla põrandaga ruumis. Pidev
5. Abimaterjalide säästlik kasutamine Arvestuse pidamine kulude kohta, kuluarvestus. Pidev
6. Vee säästlik kasutamine Veekulu pidev jälgimine. Kuluarvestid, veearvestid. Pidev
7. Vee säästlik kasutamine Veesäästlike seadmete kasutamine. Programmeeritav kontrollsüsteem (automaatsüsteem), mis võimaldab protsesside optimeerimist tööparameetrite reguleerimise abil. Pidev
8. Vee säästlik kasutamine Trasside/torustike korrasoleku seire ja seadmete regulaarne hooldus. Kontroll ja hooldus, lekete vältimine. Pidev
9. Vee säästlik kasutamine Veesäästlike tehnoloogiate kasutamine. Pidev
10. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Õhuheiteallikate ja nendega seotud tegevuste/seadmete kontroll. Õhusaaste vähendamise tarvis on plokitehase tootmishoonetesse paigaldatud temperatuuri ja niiskuse automaatne pidevseire mõõtesüsteem.
Lisaks arvutiprogramm, mis võimaldab saada graafilise ülevaate temperatuuridest ja niiskuse tasemetest nii hetkeseisul kui ka soovitaval ajavahemikul tagamaks režiimide reguleerimisega optimaalne
tööprotsess.
Pidev
11. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Välisõhu saaste vähendamine (õhukvaliteedi parendamine). Tolmufiltrid, veega niisutamine. Pidev
12. Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Kaasaegse ja keskkonnasäästliku tehnika ja lahenduste kasutamine. Pidev
13. Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüsimine. Innovaatiliste lahenduste kasutamine energia tõhusamaks kasutamiseks. Pidev
14. Energia ja kütuse tõhus kasutamine Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Hea majapidamis- ja tootmistava rakendamine. Pidev
15. Jäätmetekke vältimine Eesmärgiks hoida tekkivate tahkete jäätmete kogus toodanguühiku kohta samal või paremal tasemel. Jäätmete minimiseerimine ja planeerimata seisakute vähendamine. Pidev
16. Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine Pakendite ja aluste puhastamine. Võimalikult suures ulatuses abimaterjalide/toodangu pakendite ja aluste korduskasutamine. Eelnevalt need tühjendatakse ja puhastatakse ning seejärel suunatakse
korduskasutamisele.
Pidev
17. Jäätmetekke minimeerimine Tootmises tekkivate kõrvalsaaduste kasutamine. Tootmistegevuses tekkivat filtrite tolmu (savi esmatöötlemise jääk) segatakse savisse. Kergkruusa tootmise juures tekkivad
kergkruusa känkrad purustatakse ära ja tekkiv materjal sõelutakse kergkruusasse. Plokitootmise juures tekkiv betoonpühkmete ja betoonsegu jäägid purustatakse ja sõelutakse uuesti plokkidesse. Plokitootmisel kergkruusa konveierite alla tekkiv puistematerjal sõelutakse uuesti sõelamajas ja suunatakse plokitootmisse.
Pidev
18. Jäätmetekke minimeerimine Toorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine. Täpne arvestuse pidamine vajalike koguste kohta. Segaolmejäätmete tekke minimeerimine. Pidev
19. Jäätmete kõrvaldamine Segaolmejäätmete kogumine konteinerisse. Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele. Pidev
20. Reovee tekke vähendamine Olmevee ja tehnoloogilise vee kulu optimaalne kasutamine, võimalusel vähendamine. Lekete vältimine, andurid. Pidev
21. Pinnase kaitse Pinnasereostuse vältimine. Lekete ja avariide vältimine tootmishoonetes, abirajatistes ja territooriumil. Laadimis- ja hoiustamisplatside katmine vedelikukindla kattega ning selle korrasoleku kontroll. Pidev
22. Pinna- ja põhjavee kaitse Puurkaevude sanitaarkaitsealade korrasoleku kontroll. Pidev jälgimine. Pidev
23. Pinna- ja põhjavee kaitse Kemikaalide mahutid on lekkekindlad ja isoleeritud pinnasest lekkekindlate materjalidega. Pidev jälgimine. Pidev
24. Pinna- ja põhjavee kaitse Pinna- ja põhjavee reostuse vältimine. Olmereovee kogumine ja puhastamine biopuhastis. Lisaks olmereovee kogumine kogumiskaevudesse. Hoidlate korrasolekut kontrollitakse regulaarselt. Tagatakse olmeveepuhasti regulaarne hoolduse ning olmereovee kogumiskaevude regulaarne tühjendamine. Pidev
25. Müra vältimine või vähendamine Müra vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse mürata või madala müratasemega tehnoloogiad. Tootmine toimub ka siseruumides. Käitise hoonete konstruktsioon on selline, et müra ei tungi olulisel määral väliskeskkonda. Pidev
26. Vibratsiooni vältimine või vähendamine Vibratsiooni vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat. Tootmine toimub ka siseruumides. Käitise hoonete konstruktsioon on selline, et vibratsioon ei tungi olulisel määral väliskeskkonda. Pidev
27. Muud asjakohased meetmed Ettevõttes juurutatud ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuete järgimine. Pidev
28. Muud asjakohased meetmed Töötajate pädevuse tagamine. Regulaarne juhendamine ja koolitus. Pidev
29. Muud asjakohased andmed Teave avariide, õnnetuste, tulekahjude jms vahejuhtumite kohta. Mahus, mis annab loa andjale piisava ülevaate. Pidev

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Tooraine Keramsiidisavi Kergkruusa tootmine Põhitooraine 250 000 t/a
   
2. Abimaterjal Dolomiidi pulber Kergkruusa tootmine Lisaaine kergruusa tootmisel 3 500 t/a
   
3. Tooraine Kergkruus Plokkide tootmine Kergkruusbetooni valmistamine 350 000 m³/a
   
4. Tooraine Liiv Plokkide tootmine Kergkruusbetooni valmistamine 90 000 t/a
   
5. Tooraine Tsement Plokkide tootmine Kergkruusbetooni valmistamine 40 000 t/a Portlandtsement 65997-15-1 Puudub
6. Abimaterjal Põlevkiviõli (Kesk või Mark c) Kergkruusa tootmine Orgaanikat (süsinik) ja energiat sisaldav lisand, mida segatakse keramsiidisavisse ca. 0,5% savi massist 1 600 t/a Põlevkiviõli 68308-34-9 Puudub
7. Abimaterjal Põlevkiviõli (Kesk või Mark C) Kergkruusa tootmine Kütus 1 000 t/a Põlevkiviõli 68308-34-9 Puudub
8. Abimaterjal Kivisüsi Kergkruusa tootmine Kütus 8 600 t/a
   
9. Abimaterjal Freesturvas Kergruusa tootmine Kütus 13 000 t/a
   
10. Abimaterjal Puidujäätmed Kergkruusa tootmine Kütus 1 300 t/a
   
11. Abimaterjal Vedeldatud naftagaas LPG Kergkruusa tootmine Kütus 7 000 t/a Butaan 106-97-8 Puudub
Propaan 74-98-6 Puudub
12. Abimaterjal Vedeldatud naftagaas LPG Plokkide tootmine Kütus 20 t/a Butaan 106-97-8 Puudub
Propaan 74-98-6 Puudub
13. Abimaterjal Diislikütus Kergkruusa tootmine Ahjuliini üleskütmine 20 t/a Diislikütus 68334-30-5 Puudub
14. Abimaterjal Diislikütus Plokkide tootmine Hoonete kütmine 20 t/a Diislikütus 68334-30-5 Puudub
15. Abimaterjal Propaan Hooldus Seadmete hooldus 20 m³/a Propaan 74-98-6 Puudub
16. Abimaterjal Hapnik Hooldus Seadmete hooldus 20 m³/a Hapnik 7782-44-7 Puudub
17. Abimaterjal Atsetüleen Hooldus Seadmete hooldus 20 m³/a Atsetüleen 74-86-2 Puudub
18. Abimaterjal Diislikütus Transport Tõstukikütus 150 t/a Diislikütus 68334-30-5 Puudub
19. Abimaterjal Shea Kergkruusa tootmine kütus 3 000 t/a
   
20. Abimaterjal muud biomassi hulka kuuluvaid jäätmed ja kõrvalsaadused Kergkruusa tootmine kütus 2 000 t/a
   
21. Toode kergkruus kergkruusa tootmine toode 540 000 m³/a
   
 
 
Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid
 

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine
Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus
põhjavee seire Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁) proov võetakse proovivõtukraanist 24050 X: 6435703, Y: 530718 Proovide võtmisel lähtutakse KKM määruse 03.10.2019 nr 49 "Proovivõtumeetodid" nõuetest, proovide analüüsimisel lähtutakse vastava labori asjakohastest metoodikatest. Ammoonium (NH4+)
Fluor (F)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l)
Mangaan (Mn)
Nitraat (NO3-)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Raud 2-valentne (Fe2+)
Sulfaat (SO42-)
Elektrijuhtivus
Pestitsiidide summa
Üks kord aastas
põhjavee seire Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁) proov võetakse proovivõtukraanist 21544 X: 6436045, Y: 530415 Proovide võtmisel lähtutakse KKM määruse 03.10.2019 nr 49 "Proovivõtumeetodid" nõuetest, proovide analüüsimisel lähtutakse vastava labori asjakohastest metoodikatest. Ammoonium (NH4+)
Fluor (F)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l)
Mangaan (Mn)
Nitraat (NO3-)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Raud 2-valentne (Fe2+)
Sulfaat (SO42-)
Elektrijuhtivus
Pestitsiidide summa
Üks kord aastas
põhjavee seire Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁) proov võetakse proovivõtukraanist 15002 X: 6436173, Y: 530577 Proovide võtmisel lähtutakse KKM määruse 03.10.2019 nr 49 "Proovivõtumeetodid" nõuetest, proovide analüüsimisel lähtutakse vastava labori asjakohastest metoodikatest. Ammoonium (NH4+)
Fluor (F)
Keemiline hapnikutarve (KHT)
Kloriid (CL)
Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l)
Mangaan (Mn)
Nitraat (NO3-)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Raud 2-valentne (Fe2+)
Sulfaat (SO42-)
Elektrijuhtivus
Pestitsiidide summa
Üks kord aastas

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
1. Tootmise seire Toorme ja abimaterjali tarbimise jälgimine.
Õigete töövõtete kasutamise jälgimine.
Seadmete korrasoleku jälgimine.
Tootmisnäitajate arvestus: vastavalt tootmisplaanile toimub pidev igapäevane tootmisnäitajate arvestus ja analüüs.
Veetarbimise arvestus: veenäit registreeritakse kord kuus.
Elektrienergia arvestus: elektrienergia näit registreeritakse kord kuus.
Pidev.
Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
2. Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus.
Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse jälgimine.
Pidev.
Peale konteinerite ja hoiuplatside tühjendamist jäätmetest kontrollitakse visuaalset
hoiustamiskohtade korrasolekut.
Peale reovee kogumiskaevude tühjendamist kontrollitakse visuaalselt kaevude korrasolekut
(seisukorda).
3. Heitetekke seire Organoleptiline.
Välisõhu saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis.
Pidev.
Üks kord kvartalis.
4. Müra- ja vibratsiooni seire Organoleptiline. Kaebuste esitamisel nende registreerimine ja analüüs. Pidev
5. Lõhna seire Organoleptiline. Kaebuste esitamisel nende registreerimine ja analüüs. Pidev
6. Veesaaste seire Heitvee ja sademevee seiret teostatakse mõõtmiste (veeproov ja selle analüüsi tulemus) alusel üks kord poolaastas.
Üks kord poolaastas
7. Muud asjakohased meetmed Puurkaevude põhjavee veekvaliteedi seiret teostatakse mõõtmiste (veeproov ja selle analüüsi tulemus) alusel üks kord aastas. Üks kord aastas.

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Tootmistegevus Tulekahju Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine. Tulekahju korral tegutsemise plaan Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele. vastavalt vajadusele
2. Tootmistegevus Elektrikatkestus, pingekõikumised Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd. Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja
remonditööd.
vastavalt vajadusele
3. Tootmistegevus Tehnika ja seadmete rikked Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja
remonditööd. Hooldusgraafikud.
Töötaja teavitab koheselt juhtkonda riketest. Regulaarne, vastavalt hooldusgraafikutele.
4. Tootmistegevuses ja olmes vee kasutamine Trasside ja torustike lekked Trasside ja torustike korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja
remonditööd.
Lekke avastamisel teavitab töötaja koheselt juhtkonda lekkest, suletakse lekkega seotud pealevool (vastav veekraan). Seejärel teostatakse remonttööd lekkekoha parandamiseks. vastavalt vajadusele
5. Tavajäätmete hoidmine Konteineri ületäituvus Takistatud on sademevee sattumine konteineritesse.
Jäätmekonteinerite tühjendamise intervall vastab konteinerite täituvusele.
Personali informeeritakse vajalikest meetmetest.
Konteineri ületäitumise avastamisel teavitab töötaja koheselt juhtkonda. Ületäitunud jäätmed paigutatakse teise konteinerisse. Tellitakse konteineri tühjendus. vastavalt vajadusele
6. Ohtlike jäätmete hoidmine Ohtlike ainete sattumine vette, pinnasesse, õhku tulekahju vm avarii tagajärjel Ohtlikke jäätmeid hoitakse sildistatult, sorditult konteineris, varju (katuse) all ja/või kinnises ventileeritavas ruumis.
Ohtlike jäätmete käitluse eest on määratud vastutaja.
Ohtlike kemikaalide hoidlast on välditud leke väliskeskkonda.
Lekete ja hädaolukordade likvideerimiseks on kättesaadavad vajalikud vahendid.
Personali informeeritakse vajalikest meetmetest.
Ohtlike jäätmete lekke avastamisel teavitab töötaja koheselt juhtkonda. Teostatakse lekkekoha sulgemine (vajadusel paigutatakse jäätmed teise konteinerisse) ja adsorbendi abil mahavalgunud jäätmete kogumine. vastavalt vajadusele
7. Ekstreemsed ilmastikunähud,loodusõnnetused (torm, üleujutus, põud jm) Hoonete ja rajatiste purunemine, seadmete seiskumine jm Tööisekorraeeskirjad; hädaolukordade plaan Tööisekorraeeskirjad; hädaolukordade plaan vastavalt vajadusele
8. Tööõnnetused Töötajate vigastused Töötajate väljaõpe, koolitused, töö- ja ohutsalane juhendamine, töösisekorraeeskirjad, Hädaolukordade plaan Töötajate väljaõpe, koolitused, töö- ja ohutsalane juhendamine, töösisekorraeeskirjad, Hädaolukordade plaan vastavalt vajadusele
9. LPG hoiustamine Statsionaarsest gaasipaigaldisest (mahuti, seadmed, torustik) leke, BLEVE HOLP: Vedelgaasimahutid on ümbritsetud otsasõidu piiretega mahuti on paigaldatud betoonjalustele ning mahuti ümbruses ei ole põlevmaterjali.. Lisaks on mahutil infotahvel, millisele on toodud ohupiktogrammid ja hoiatuslaused, sh ka suitsetamise ja lahtise tule keeld. Tootmishoones on tulekustutid (6 kg pulberkustutid ja CO2 kustutid).
Leca Eesti OÜ töötajad saavad tulekustutite kasutamiseks vastava väljaõppe.
Objektile on planeeritud tuletõrje veevõtukoht.
HOLP: Lekke korral teavitada Häirekeskust tel: 112 ning ohutusabinõusid järgides püüda sulgeda vedelgaasimahuti väljundventiil. Lokaalse lekke korral püüda see ohutusabinõusid järgides kõrvaldada. Laiaulatusliku lekke korral teavitada ohualas viibivaid elanikke ning anda korraldus evakueerumiseks ohutsoonist kuni gaasipilve hajumiseni likvideerimiseni. Teavitab ja annab korralduse kohapeal olev kontaktisik. Vältida igasugust sädeme või lahtise tule tekkimist. Anda kohale saabunud Päästeameti spetsialistidele õnnetuse asjaolude kohta igakülgset teavet. Teavitatakse ohualas olevaid isikuid. vastavalt vajadusele
10. LPG hoiustamine Hoone tulekahju, mille tagajärjel tekib BLEVE (keeva vedelfaasi paisuva auru plahvatus) HOLP: Vedelgaasimahutid on ümbritsetud otsasõidu piiretega mahuti on paigaldatud betoonjalustele ning mahuti ümbruses ei ole põlevmaterjali.. Lisaks on mahutil infotahvel, millisele on toodud ohupiktogrammid ja hoiatuslaused, sh ka suitsetamise ja lahtise tule keeld. Kuna gaasipilve süttimisel toimub selle põlemine väga lühikese ajaga, siis seda kustutada ei saa. Võib tekkida vajadus kustutada gaasi põlemise tagajärjel ohutsoonis süttinud objekte või esemeid.
Veok on regulaarselt tehniliselt hooldatud ja kontrollitud. Lisaks on veokijuht koolitatud ning tankimisel piirab ohuala.

Tootmishoones on tulekustutid (6 kg pulberkustutid ja CO2 kustutid).
Leca Eesti OÜ töötajad saavad tulekustutite kasutamiseks vastava väljaõppe.
Objektile on planeeritud tuletõrje veevõtukoht.
HOLP: Teavitada 112. Hoone tulekahju korral tuleks takistada tule levikut mahutiteni. Võimalusel mahutit jahutada. BLEVE ei teki hetkega, vaid selle tekkimiseni võib viia veoki mahuti pikaaegne kuumutamine.

Teavitada ohualas viibivaid isikuid ning anda korraldus evakueerumiseks ohutsoonist kuni hädaolukorra likvideerimiseni. Teavitab ja annab korralduse kohapeal olev kontaktisik.
Tõkestada olemasolevate vahenditega hoone tulekahju levikut mahutiteni, kasutades käsi tulekustuteid.

Anda kohale saabunud Päästeameti spetsialistidele õnnetuse asjaolude kohta igakülgset teavet.



Objektil teavitaja on Leca poolt määratud kontaktisik, kes kohapeal on ja läheb annab isikutele teada õnnetusest suulisel teel või kellele võimalik teavitatakse telefonitsi.
vastavalt vajadusele

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Ajutised seisakud Kõik tootmisüksused Tootmisprotsess või -liin peatatakse kuni seisaku põhjuste väljaselgitamiseni või kõrvaldamiseni.
Puhastustööd Kõik tootmisüksused Toimuvad vastavalt tööjuhendites kehtestatud korralae ja sagedusele
Lekked Tootmisüksus, kus antud leke toimus. Töö peatatakse ja leke kõrvaldatakse operatiivselt.
Tootmisseadmete rikked Tootmisliin, kus rike toimus Tootmisüksuse töö osaline või täielik peatamine vastaval tootmisliinil, tööde teostamine vastavalt seadmete remiondijuhendile.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Kergruusa tootmine Üleskütmine. Regulaarne seadmete hooldus ja kontroll ning igapäevane visuaalne kontroll enne töö alustamist. töö toimub pidevalt, 24 h ööpäevas, vahetustega. Hooldusseisakud planeeritud üks kord aastas.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Kergkruusa tootmine Ahju mahajahutamine vastavalt tööjuhendile
Puhastusseadmete rikked Kõik tootmisüksused Filtrite ja ventilatsioonisüsteemide õigeaegne hooldus ja remont, filtrikottide vahetus hooldusperioodil vastavalt valmistaja poolt kehtestatud korrale ja juhenditele

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral
Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus:
1) Käitises asuv toore, abimaterjalid ja toodang realiseeritakse.
2) Töökorras tehnoloogilised seadmed demonteeritakse ja müüakse, mittekorras seadmeid käideldakse jäätmetena.
3) Käitises kasutusel olevad mobiilsed seadmed müüakse või võetakse kasutusele mujal.
4) Tootmishooned ja territoorium korrastatakse ja puhastatakse.
5) Puurkaevud suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja tagatakse
kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine. Veetorustik ja pumplad tühjendatakse.
6) Elektrivarustus lülitatakse välja.
7) Reoveepuhasti, reovee kogumiskaevud ja kanalisatsioonitorustik tühjendatakse. Reo- ja heitvesi käideldakse vastavalt
nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.
8) Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades
nende nõuetekohase käitlemise.
9) Hooned ja muud rajatised suletakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimiseks.
10) Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele
omanikule.
Järelhoolduse meetmed
Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed:
Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste
teke regulaarse ülevaatusega. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele, piirkondlikule keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel
koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega. Kaug- ja piirülest saastust eeldatavalt ei esine ning seega puudub vajadus ka vastavate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tehas Fibo ExClay
Kood JKK6700131
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Arumetsa küla, Kergkruusatehase 21301:004:0011 X: 6435849, Y: 530492
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 23991 - Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Asukoha üldiseloomustus Leca Eesti Osaühingule kuuluva tehase Fibo ExClay käitise tegevuse eesmärgiks on toota kergkruusa ja kergkruusast valmistatud kergplokke ning silluseid (tabel 1). Tehas Fibo ExClay territoorium asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas Kergekruusatehase kinnistul (katastritunnus: 21301:004:0011; 15,46 ha) ja Save kinnistul (katastritunnus: 21301:004:0154; 5,08 ha). Käitis asub Häädemeeste alevikust 2 km kaugusel lõuna-edela suunas Tallinn - Pärnu - Ikla põhimaantee nr 4 ääres. Tootmismaht jääb samaks võrreldes olemasolevas keskkonnakompleksloas nr KKL/318414 sätestatud kogustega. Maksimaalne planeeritav toodetavate keraamiliste toodete kogus ööpäevas on järgmine: kergkruusa ~444 t/ööpäevas, kergplokke ~1000 t/ööpäevas ning silluseid ~33 t/ööpäevas. Planeeritavaks maksimaalseks Fibo ExClay tehase toodangumahuks aastas on 540 000 m3 kergkruusa, 245 000 m3 plokke ja 8000 m3 silluseid. Käitise tugitegevusteks on toorme varumine ja sisse ostmine, kütteseadmete, veevarustus ja reovee käitlemine, valgustus ning jäätmekäitlus (nii segaolmejäätmed kui ka ohtlikud jäätmed). Ühe sisendina kasutatakse tootmises Arumetsa savimaardlas Arumetsa II savikarjääris kaevandatud savi. Savi kaevandamiseks antud mäeeraldisel on Leca Eesti OÜ-le väljastatud keskkonnaluba KMIN- 107 (kehtib 21.09.2009–21.01.2039). Olmevee saamiseks kasutab tehas puurkaevu 2005.a. rajatud 125 m sügavust puurkaevu nr PRK0021544, 1999.a. rajatud 126 m sügavust puurkaevu nr PRK0015002 ja 2008.a. rajatud 123 m sügavust puurkaevu nr PRK0024050. Taotletava kompleksloa aluseks olev käitis ei asu Natura 2000 nimistusse kantud alal ega kattu Keskkonnaregistri (07.01.2022) andmetel ka teiste looduskaitseliste objektidega. Leca Eesti Osaühing kergkruusatehast ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Lähim elamumaa asub käitise kõrgeimast paiksest heiteallikast ~740 m kaugusel loodesuunas – Siigla kinnistu (21301:004:0165). Lähim taluhoone asub käitise kõrgeimast paiksest heiteallikast ~430 m kaugusel kirdesuunas Aasa kinnistul (21301:004:0083), selle õueala ~360 m kaugusel. Otsesesse mõjupiirkonda jääb ka kõvakattega riigi põhimaantee nr 4 – Tallinn- Pärnu-Ikla tee ~460 m kaugusel läänesuunas kõrgeimast heiteallikast. Ala kattub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevuse asukoht on täpsemalt kirjeldatud ja analüüsitud kompleksloa taotlusele lisatud KMH eelhinnangus (osa 7).
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Käitises jäätmekäitluskoht jäätmeseaduse tähenduses puudub, jäätmed tekivad ettevõtte tegevuse käigus ja antakse üle jäätmekäitlusettevõtetele või kõrvalsaadused kasutatakse tootmisprotsessi sees toodangu tootmiseks (taaskasutatakse tootmisprotsessis).

 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Jäätmeseaduse mõistes jäätmete käitlemist ei toimu. Kuna tabelit ei saa tühjaks jätta siis on see täidetud. Kõrvalsaadused (praaktooted, tolm, pühkmed) kasutatakse täies mahus ära tööprotsessis R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 5 000 5 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tehas Fibo ExClay
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
15 01 02 - Plastpakendid 5 5   5    
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 1 1   1    
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 7 7   7    
16 01 07* - Õlifiltrid 1 1   1    
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* 20 20   20    
16 06 01* - Pliiakud 1 1   1    
16 06 04 - Leelispatareid (välja arvatud koodinumbriga 16 06 03* nimetatud patareid) 0.15 0.15   0.15    
16 07 08* - Õli sisaldavad jäätmed 5 5   5    
17 04 05 - Raud ja teras 200 200   200    
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 2 2   2    
20 01 01 - Paber ja kartong 5 5   5    
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 1 1   1    
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 10 10   10    
20 03 04 - Septikusetted 1 1   1    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 20 20   20    
20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed 2 2   2    
15 01 03 - Puitpakendid 5 5   5    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Keskkonnahäiringuid võib tekitada jäätmete (eriti ohtlike jäätmete) keskkonda sattumine. Selle vältimiseks kasutatakse suletavaid kogumiskonteinereid ning jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Tavajäätmete kogumine Prügi (segaolmejäätmed) ja teised tavajäätmed kogutakse kaanega suletavatesse kogumiskonteineritele ning antakse üle jäätmekäitlejatele. Suuremamõõtmeliste jäätmete korral (nt metall, ehitusjäätmed) võidakse kasutada ka multilift konteinereid või jäätmete ajutist kogumist kõvakattelistel pindadel. kogumiskonteinerid Pidevalt
2. Ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed kogutakse spetsiaalsetesse kogumiskonteineritesse ning antakse üle ohtlikke jäätmete käitlusluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. spetsiaalsed ohtlikke jäätmete kogumise konteinerid Pidevalt
 
Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta
Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. Jäätmete kogus Visuaalne Pidev Visuaalne seire 1 X: 6435889, Y: 530508
2. Jäätmekonteinerite korrasolek ja suletus Visuaalne Pidev Visuaalne seire 2 X: 6435889, Y: 530508

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tehas Fibo ExClay
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Konteineri paigaldamine Konteineri paigaldamine kindlale pinnale/alusele Jäätmekäitluse alustamisel
Käitluskoha koristamine Prügi sorteerimine ja kokku kogumine konteineritesse ning nende üle andmine jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele Pidevalt ja jäätmekäitluse lõpetamisel
Kemikaalide käitlus Kõik kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle jäätmekäitlejale Jäätmekäitluse lõpetamisel
Mehhanismide konserveerimine Seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid (õlid jmt). Jäätmekäitluse lõpetamisel
Tehnika ja seadmete tehnoloogiline kontroll Teostatakse tehnika ja seadmete seadmete tehnilise korrasoleku kontroll Pidevalt ja jäätmekäitluse lõpetamisel
Territooriumi korrastamine Territoorium korrastatakse ja puhastatakse jäätmetest, sh likvideeritakse reostus, kui see on jäätmetest tingituna aja jooksul tekkinud. Vastavalt vajadusele ja jäätmekäitluse lõpetamisel
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Keskkonnajuhtimine
Tehniline varustatus Sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem, ettevõtte on juurutanud ja vastab sertifikaatide ISO 9001 ja ISO 14001 tingimustele.
Parim võimalik tehnika CER BREF ptk 5.1.1. PVT on rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
a) juhtkonna poolt keskkonnapoliitika määratlemine;
b) vajaliku korra planeerimine ja kehtestamine;
c) korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
I. struktuur ja vastutus;
II. väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
III. kommunikatsioon;
IV. töötajate kaasamine;
V. dokumentatsioon;
VI. tõhus protsessijuhtimine;
VII. hooldusprogramm;
VIII. valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;
IX. vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;
d) täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
I. seire ja mõõtmine;
II. parandus- ja ennetusmeetmed;
III. dokumenteerimine;
IV. sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt;
e) ülevaade tippjuhtkonna poolt;
f) juhtimissüsteemi ja auditiprotseduuri läbivaatus ja valideerimine akrediteeritud sertifitseerimisasutus või välisaudiitori poolt;
g) korrapärase keskkonnaaruande koostamine ja avaldamine (ja võimalusel ka väline kinnitamine), milles kirjeldatakse käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte, võimaldades igal aastal võrrelda keskkonnaalaseid eesmärke ja sihte ning vastavalt vajadusele teha ka sektorisiseseid võrdlusanalüüse;
h) rahvusvaheliselt tunnustatud vabatahtliku keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgmine nagu EMAS ja EN ISO 14001:2004. See annab keskkonnajuhtimissüsteemile suurema usaldusväärsuse.
i) uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine;
j) puhtamate tehnoloogiate arendamine;
k) võimaluse korral korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine, mis sisaldab energiatõhususe ja energia säästmise meetmeid, sisendmaterjalide valikut, saasteainete õhkuheidet, heidet vette, vee tarbimist ja jäätmete tekitamist.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem vastab PVT-le.
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Taaskasutus - jäätmete liigiti kogumine eesmärgiga anda need üle edasiseks käitlemiseks jäätmekäitlejale
Tehniline varustatus Jäätmete liigiti kogumiseks kasutatakse spetsiaalseid tavajäätmete ning ohtlikke jäätmete kogumise konteinerid. Jäätmed antakse üle vastavat luba omava jäätmekäitlejale
Parim võimalik tehnika Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vastab
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Tehas Fibo ExClay territoorium asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas Kergkruusatehase kinnistul (katastritunnus 21301:004:0011; 15,46 ha) ja Save kinnistul (katastritunnus
21301:004:0154; 5,08 ha), Häädemeeste alevikust 2 km kaugusel lõuna-edela suunas rahvusvahelise maantee Tallinn-Pärnu-Ikla ääres.

Tehast ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Kinnistu piirneb transporditeega lääneosas. Ida- ja lõunasuunas ümbritseb ala kogu raadiuse ulatuses põhiliselt okas- ja segametsavöönd ning põhja- ja
läänesuunas ligi 300 meetri laiune okas- ja segametsavöönd, millele järgnevad põllumajandusmaad koos hajutatult paiknevate eramutega. Lähim elamumaa asub tehase kinnistu piirist ca 610 m kaugusel
loodesuunas – Siigla kinnistu (21301:004:0165). Lähim taluhoone asub tehasest ca 450 m kaugusel kirdesuunas Aasa kinnistul (21301:004:0083). Järgmised hajutatult paiknevad väikeelamud asetsevad kaugemal,
alates 600–700 meetrist.

Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas võrdlemisi tasane. Kvaternaari setete paksus jääb alla 5 m. Põhjavesi on kaitsmata maapinnalt tuleneva reostuse eest. Kvaternaari setted koosnevad liustikusetetest (saviliivmoreen). Vahetult pinnakatte all levivad Kesk-Devoni ladestiku Aruküla lademe liivakivid.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Väljalaskme PM682 suubaks on teadmata nimega kraav (KKR kood VEE1151502), mis suubub Kruusakraavi (KKR kood VEE1151501). Väljalaskme PM003 suublaks on Kruusakraav. Mõlema vooluveekogu seisund on hindamata. Kruusakraav suubub Häädemeeste jõkke (KKR kood 1151500; veekogumi nimi Häädemeeste; veekogumi kood 1151500_1), mille koondseisund ja ökoloogiline seisund on seisuga 2020 hinnatud kesiseks. Mittehea seisundi põhjuseks on toodud paisud. Keemilist seisundit hinnatud ei ole.

Puurkaevud 21544, 24050 ja 15002 ammutavad põhjavett Kesk-Alam-Devoni veekompleksist. Põhjaveekogumiks on Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mille seisund on 2020. a hinnatud heaks.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Kergkruusatehases on kasutusel kolm puurkaev – katastri nr 24050, katastri nr 21544 ja katastri nr 15002. Puurkaevude ümber on sanitaarkaitsealad raadiusega 30 meetrit (puurkaev katastri nr 24050), 10 meetrit (puurkaev katastri nr 21544) ja 10 meetrit (puurkaev katastri nr 15002) ning võetava veekoguse üle peetakse arvestust taadeldud veemõõtjatega.

Käitises tekkiva reovee puhastamiseks on Bioclere B30 puhasti. Esmalt toimub mehaaniline puhastamine kolmekambrilises septikus ning seejärel biofiltris.
Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis
Veekogusse juhtimine
Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis
Veekogusse juhtimine
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid
Kas tegevuseks on vaja planeeringut?
Ei

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Arumetsa (24050)
Veehaarde kood POH0021503
Puurkaevu katastrinumber 24050
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6435714, Y: 530714
Põhjaveekiht Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁)
Põhjaveekogum Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D₂₋₁_L)
Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta hea (2020)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev on pidevalt kasutuses ja tehniliselt korras.
Puurkaevul on olemas kraan veeproovide võtmiseks.
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2022 12 550 12 550 12 550 12 550 50 200 144  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 50 200
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Veehaare jrk nr 2.
Veehaarde nimi Arumetsa (21544)
Veehaarde kood POH0000981
Puurkaevu katastrinumber 21544
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6436045, Y: 530415
Põhjaveekiht Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁)
Põhjaveekogum Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D₂₋₁_L)
Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta hea (2020)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev on tehniliselt korras.
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Veearvesti
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2022 15 325 15 325 15 325 15 325 61 300 168  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 61 300
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Veehaare jrk nr 3.
Veehaarde nimi Arumetsa (15002)
Veehaarde kood POH0000982
Puurkaevu katastrinumber 15002
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6436173, Y: 530577
Põhjaveekiht Kesk-Alam-Devon (D₂₋₁)
Põhjaveekogum Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D₂₋₁_L)
Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta hea (2020)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev on tehniliselt korras.
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) veearvesti
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2022 15 325 15 325 15 325 15 325 61 300 168  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 61 300
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti Bioclere
Reoveepuhasti kood PUH0676820
Väljalaskme nimi Reoveepuhasti Bioclere
Väljalaskme kood PM682
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6435830, Y: 530504
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022 500 500 500 500 2 000   Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 mg/l    
2022 Heljum 35 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 150 mg/l    
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6435830, Y: 530504 BHT7   Üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6435830, Y: 530504 KHT   Üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6435830, Y: 530504 Püld   Üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6435830, Y: 530504 Nüld   Üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6435830, Y: 530504 Heljum   Üks kord kvartalis
Üksikproov X: 6435830, Y: 530504 pH   Üks kord kvartalis
 
Suubla
Suubla nimi Nimi teadmata
Suubla kood VEE1151502
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid X: 6435925, Y: 530623
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 2.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tehas Fibo ExClay sademevesi
Väljalaskme kood PM003
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6435784, Y: 530217
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6435784, Y: 530217 Heljum   Üks kord poolaastas
Üksikproov X: 6435784, Y: 530217 Naftasaadused   Üks kord poolaastas
Üksikproov X: 6435784, Y: 530217 BHT7   Üks kord poolaastas
 
Suubla
Suubla nimi Kruusakraav
Suubla kood VEE1151501
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid X: 6435925, Y: 530623
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti Bioclere
Reoveepuhasti kood PUH0676820
Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah
Kanalisatsiooni asukoha skeem
Reoveepuhasti reoveekogumisala
Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad
Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
- - -
Prognoositav reovee vooluhulk (m³)
Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2022 500 500 500 500 2 000 10 Arvestuslik
Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul stabiilne
Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis 0
Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis -
Reostuskoormus
Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused
Reoveesete
Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 3
Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Reovee kaevu puhastamisel antakse reoveesete koos reoveega üle Häädemeeste VK-le (ca 40m3) aastas
Setteproovide tulemused
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %  
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Teave puudub
 
Kogumiskaevude kirjeldus  
Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus
Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline-bioloogiline
Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem
Seadme tüüp Bioloogiline puhastusseade Bioclere, biofilter
Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 7.50
Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 7.50
Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides  
Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 30
Reovee järelpuhastus  
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste % 90
Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l 30
Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l 30
Puhastusprotsess
Saasteaine Puhastus­protsessi projektikohane puhastusaste % Puhastus­protsessi tegelik puhastusaste % Puhastus­protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l Puhastus­protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) - 70 0 38
Üldfosfor (Püld) - 25 0 9.60
Üldlämmastik (Nüld) - 40 0 49
Seirepunktid
Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti sissevool Ajas keskmistatud X: 6435839, Y: 530517
reoveepuhasti väljalask (suublasse) Ajas keskmistatud X: 6435830, Y: 530504

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0008531 K1 Kergkruusatehase pöördahju korsten X: 6436113, Y: 530641 1.27 34 20.70 182.30 030320 - Otsese kokkupuutega protsessid tehnoloogilistes ahjudes - keraamika tootmine
HEIT0008530 K2 Plokitehase 3 hoone küttesüsteemi korsten X: 6435882, Y: 530626 0.31 12 2.75 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0008532 K3 Plokitehase 2 vee küttesüsteemi korsten X: 6435838, Y: 530712 0.25 12 3.31 170 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0010862 S1 Sorteerimata kergkruusa transportöör X: 6435982, Y: 530590
X: 6435990, Y: 530602
  8   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
HEIT0010863 S2 Sõelumishoone filter X: 6435920, Y: 530624 0.50 10 23 20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
HEIT0010889 S3 Jahuti tolmufilter X: 6436101, Y: 530554 0.50 5 11.30 200 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
HEIT0010890 S4 Kergkruusa purustusseade X: 6436022, Y: 530560
X: 6436024, Y: 530563
  6   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
HEIT0010891 S5 Tsemendisilo filter 1 X: 6435847, Y: 530727 0.50 14 0.06 20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
HEIT0010892 S6 Tsemendisilo filter 2 X: 6435844, Y: 530731 0.50 14 0.06 20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
HEIT0010893 S7 Tsemendisilo filter 3 X: 6435864, Y: 530755 0.50 14 0.06 20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V1 kivisöehoidla X: 6436055, Y: 530498
X: 6436069, Y: 530499
  3   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V2 kivisöe kasttoitja X: 6436078, Y: 530497
X: 6436079, Y: 530500
  2   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V3 biomassi ja turba hoidla X: 6436128, Y: 530580
X: 6436138, Y: 530582
  3   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V5 sorteeritud kergkruusa fraktsioonid X: 6435914, Y: 530581
X: 6435953, Y: 530596
  2   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V6 liiv X: 6435905, Y: 530663
X: 6435924, Y: 530706
  3   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V7 kergkruusa ladu 1 X: 6435942, Y: 530705
X: 6435970, Y: 530737
  3   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V8 kergkruusa ladu 2 X: 6435958, Y: 530485
X: 6436011, Y: 530518
  3   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V9 sisesilod X: 6435860, Y: 530705
X: 6435862, Y: 530720
  3   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V10 välissilod X: 6435881, Y: 530730
X: 6435890, Y: 530733
  3   20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V11 Põlevkiviõli mahuti 1 X: 6436060, Y: 530634 0.10 5.50 0.708 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
  V12 Põlevkiviõli mahuti 2 X: 6436113, Y: 530549 0.10 5.50 0.708 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
  V13 Dolomiidi silo X: 6436100, Y: 530552 0.50 14 0.06 20 040613z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu (mineraaltooted)
  V14 diisli mahutid koond X: 6436112, Y: 530549 0.05 2 3.539 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
23619 - Betoonist muude ehitustoodete tootmine
23991 - Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
13.08
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Kivisöebrikett (kivi- või subbituminoosest söest)   8 600 tonni
Freesturvas   13 000 tonni
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   2 600 tonni
Puidujäätmed   1 300 tonni
Vedeldatud naftagaas (LPG)   7 020 tonni
Diislikütus   40 tonni
Muu biomass Shea, võimalikud täiendavad biomassiks liigituvad kõrvalsaadused, mis kooskõlastatakse loa andjaga 5 000 tonni
Puiduhake   1 300 tonni
Puidubrikett   1 300 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Jah
Heite­allikate arv tootmis­territooriumil
23
Käitise töötajate arv
40
Emaettevõtte nimi
Saint-Gobain Eesti AS
Emaettevõtte riik
Eesti
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Jah
Kauplemis­süsteemi kohustus­lase tegevus­ala
Põletamise teel keraamikatooteid, katusekive, telliseid, tulekindlaid telliseid, peenkeraamikat või portselani valmistavate käitiste käitamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas
Seirekava
MP-25434 v1.82

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, A402
Telefon
+372 5059914
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
- Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 22.10.2021, 13);
- Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis";
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused
ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba";
- Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja
põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete
heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“;
- Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava
süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“;
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid";
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise
kord";
- AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources;
- Reference Document on Best Available Techniques in the Ceramic Manufacturing Industry (CER BREF), European Commission;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tootmismaht võrreldes olemasolevas keskkonnakompleksloas nr KKL/318414 sätestatud kogustega jääb samaks.
Lähteandmed on saadud käitajalt ning täpsustatud käitise kohtülevaatuse käigus.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Tehas Fibo ExClay territoorium asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Arumetsa külas Kergekruusatehase kinnistul (katastritunnus: 21301:004:0011; 15,46 ha) ja Save kinnistul (katastritunnus: 21301:004:0154; 5,08 ha). Käitis asub Häädemeeste alevikust 2 km kaugusel lõuna-edela suunas Tallinn - Pärnu - Ikla põhimaantee ääres.

Kergkruusatehakse kinnistu piirneb kokku 12 erineva katastriüksusega:
1. Suure-Venesilla (katastritunnus: 21301:004:0078), maatulundusmaa 100%;
2. Liiva (katastritunnus: 21301:004:0058), maatulundusmaa 100%;
3. Karjamaa (katastritunnus: 21301:004:0053), maatulundusmaa 100%;
4. Arumetsa savikarjäär (katastritunnus: 21301:004:0095), veekogude maa 60% ja maatulundusmaa 40%;
5. Savilao (katastritunnus: 21301:004:0054), maatulundusmaa 100%;
6. Liiva (katastritunnus: 21301:004:0059), maatulundusmaa 100%;
7. Murru (katastritunnus: 21301:004:0178), maatulundusmaa 100%;
8. Kessu (katastritunnus: 21301:004:0087), maatulundusmaa 100%;
9. Müdriku (katastritunnus: 21301:004:0183), maatulundusmaa 100%;
10. 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (katastritunnus: 21301:004:0096), transpordimaa 100%;
11. Kivitee (katastritunnus: 21301:004:0177), transpordimaa 100%;
12. Kiviselja (katastritunnus: 21301:004:0176), maatulundusmaa 100%.

Leca Eesti Osaühing tehast Fibo ExClay ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Kinnistu piirneb transporditeega lääneosas. Ida- ja lõunasuunas ümbritseb käitist kogu raadiuse ulatuses põhiliselt okas- ja segametsavöönd ning põhja- ja läänesuunas ligi 300 meetri laiune okas- ja segametsavöönd, millele järgnevad põllumajandusmaad koos hajutatult paiknevate eramutega. Lähim õueala (taluhoone) asub tehasest umbes 360 m kaugusel kirdes Aasa kinnistul (katastritunnus: 21301:004:0083). Järgmised hajutatult paiknevad elamud paiknevad kaugemal (500 - 600 m) ning ka teisel pool Tallinn - Pärnu - Ikla maanteed.

Väikseim kaugus kergkruusatehase pöördahju korstna (K1) ja Aasa kinnistu taluhoone vahel on umbes 425 m.

Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas võrdlemisi tasane. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Territooriumil asetsevad hooned on reeglina kivi(plokk) ja metall-plekk konstruktsioonid. Hooned kuuluvad II tuleohtlikkuse klassi.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevalt) ja tehnogeensed (infrastruktuuri jm rajatised) objektid, mis mõjutaksid olulisel määral saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas puuduvad (vt ka käitise asukoha kirjeldust tabelis 1.

Väljaspool käitise tootmisterritooriumi paiknevate eluhoonete asukohad on nähtavad käitise asukoha kaardil.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Leca Eesti Osaühingu tehas Fibo ExClay lähima asukohaga sarnase kliimavaatluste läbiviimise koht on Riigi Ilmateenistse Pärnu meteoroloogiajaam. Kliima kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud Pärnu MJ-s registreeritud keskmine, maksimaalne ja minimaalne temperatuur, sademete hulk ning tuule kiirus perioodil 1981–2020.

Aasta keskmine ööpäevane temperatuur piirkonnas oli 6,8 °C.

  • Kõige soojem kuu oli juuli, mil ööpäevane keskmine temperatuur oli 18,3 °C, absoluutne maksimaalne õhutemperatuur oli 33,3 °C ning keskmine maksimaalne temperatuur oli 23,0 °C.
  • Kõige külmem oli veebruarikuu, mil ööpäevane keskmine temperatuur oli -3,7 °C, absoluutne minimaalne õhutemperatuur oli -30,6 °C ning keskmine minimaalne temperatuur oli -6,6 °C.
Mõõdetud aastane keskmine sademete hulk piirkonnas oli 761 mm, mis ületas Eesti keskmist (662 mm). Sademeterikkaimad kuud olid august (84 mm) ja oktoober (83 mm) ning kõige sademetevaesemad kuud olid aprill (40 mm) ja mai (39 mm). Suurimad ööpäevased sademete maksimumid esinesid septembris (53 mm).

Aasta keskmine tuule kiirus Pärnu piirkonnas oli 3,6 m/s ning maksimaalne tuule kiirus oli 30,8 m/s (mõõdetud jaanuarikuus). Kõige tuulisemad kuud on jaanuar ja detsember, kõige tuulevaiksemad kuud on juuli ja august.
Klimaatilistest tingimustest iseloomustab Leca Eesti Osaühingu käitise asukohta mere lähedusest tingitud tuuline ilmastik, valdavad lõuna- ja edelatuuled ning suuremad tuule kiirused päevasel ajal. Seetõttu on klimatoloogiliselt tegemist kohaga, kus saasteainete hajumine on valdavalt kiire.
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Äkkheite heitkogused on saadud mõõtmistulemuste alusel

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Heiteallikate asukohad ja parameetrid on esitatud vormil 5.2. 

1) K1 Kergkruusatehase pöördahju korsten

Pöördahju korstna puhul on tegu käitise oluliseima heiteallikaga. Pöördahjus kergkruusa tootmiseks kasutatavad maksimaalsed kütuse kogused on esitatud järgmises tabelis. Pöördahjus on võimalik kütuste kasutamist kombineerida, sh kasutada üheagselt tahke-, vedel ja gaasilist kütust.
Kuna tegu on otsese põletamisega, mitte soojuse tootmisega, siis pöördahjul ei määrata soojuslikku kasutegurit. Toimub otsene tekkiva leegi kasutamine tootmisprotsessis. 

Kütus Kütteväärtus Kogus B
Kivisöebrikett (kivi- või
subbituminoosest söest)
25 8600 215000
Freesturvas 10,08 13000 131040
Põlevkiviõli (raske
fraktsioon)
38,1 2600 99060
Puit (puidujäätmed, hakkepuit, muu puit) 19 1300 24700
Vedeldatud naftagaas
(LPG)
46,1 7000 322700
Diislikütus 43 40 1720
Muu biomass 16,2 5 000 81000
KOKKU B     794220
       
Pöördahju võimsus P 12,5 MWth  
α – liigõhutegur  ≈ 20,9 / (20,9 – O2); 2,86    
k 1,19 halvim olukord (niiske kütus)  

Pöördahju põleti võimsuseks on 12.5 MWth. Põletusseade ei kuulu keskkonnaministri  05.11.2017 määruse nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid" mõistes keskmise võimsusega põletusseadmete hulka. Tegu on määruse 44 § 1. lg 4 p  4 kohase erandiga. Määrus 44 ei kohaldu põletusseadmetele, mille gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil põletamiseks. Pöördahju puhul toimub gaasiliste põlemissaaduste kasutamine kuumutamiseks ja põletamiseks. Põleti leek on suunatud otse ahju suunatavale savile ja põletamise toimel moodustub kergkruus. 

Pöördahjust kütuste põlemisel tekkivate saasteainete heitkogused on leitud kasutades KOTKAS põletusseadmete arvutusmoodulit ,mis põhineb keskkonnaministri määrusel 24.11.2016 nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"
Kütuse põlemisel tekkivate heitmete arvutus on tehtud arvutusmooduli poolt ja seega arvutuskäiku ei esitata.  Mitme kütuse üheaegsel kasutamisel reaalselt ei summeeru kõigi kütuste maksimaalsed hetkelised heitkogused (põleti projekteeritud võimsust ei ole võimalik ületada). Taotluses on esitatud lihtsustatud konservatiivne hinnang ehk eri kütuste põlemisel tekkivad maksimaalsed hetkelised heitkogused on summeeritud.  Arvestatud on korraga põletatavate kütuste halvimat varianti ehk olukorda kus kasutatakse korraga:
Kivisüsi
Põlevkiviõli
Diislikütus
Turvas
Saepuru

Lisaks kütuse põlemisel tekkivate saasteainetele toimub pöördahjus ka savi enda kuumutamine/põletamine, mille käigus eralduvad ka savi koosseisus olevad ühendid. Heitkoguste arvutamisel on lähtutud  keraamikatööstusele kohalduavast PVT-viitedokumendist. PVT kohaselt eraldub kergkruusa tootmisel savimineraalidest vesinikkloriidi (HCl) ja vesinikfluoriidi (HF) ja tahkete osakeste heitmeid.

HCl moodustub pöördahju protsessides kloori sisalduvate orgaaniliste ühendite lagunemisel temperatuurivahemikus 450 ‑ 500 °C ja mineraalsoolade lagunemisel temperatuuridel üle 850 °C.

HF moodustub pöördahju protsessides savis esinevate erinevate floori sisaldavate savimineraalide (smektiit, illiit, apatiit) lagunemisel. Sõltuvalt mineraalide sisaldusest toimuvad keemilised reaktsioonid temperatuuridel 550 - 900 °C. Seejuures mängib HF moodustumisel rolli ka vee olemasolu pöördahju keskkonnas.

PVT-viitedokumendis on pöördahjus toimuvatele põletusprotsessidele toodud suitsugaaside heite piirväärtuste vahemikud järgmiselt:

  • tolm (PM-sum) puhul 1- 50 mg/m3, kuid filtri projekteeritud väljundkontsentratsioon 20 mg/m
  • HCl puhul 1 - 30 mg/m3;
  • HF puhul 1 - 10 mg/m3.

Savitoormest eeltoodud saasteainete eralduvad heitkogused on leitud keskkonnaministri määruse nr 59 põhjal.

Kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades  vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri, kasutades järgmist valemit:
  B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;

Saasteaine eriheide leitakse selle maksimaalsest esineda võivast kontsentratsioonist (heite piirväärtusele vastava kontsentratsioonist või PM-sum puhul filtri väljundkontsentratsioonist) lähtuvalt järgmiselt:

qi  ≈ ci × α × 0,25 × k , g/GJ kus

q – saasteaine eriheide, g/GJ;
c – saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm3;
α – liigõhutegur, leitav 20,9/(20,9 - 13,6) = 2,86;
k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur, halvimal juhul 1,19. 

Arvestades lubatud heite suurimaid piirväärtusi, on arvutatud eriheited järgmised:

Saasteaine Saasteaine eriheite ühik Eriheide  Aastane heitkogus t/a Hetkeline heitkogus g/s Piirväärtus või teadaolev maksimaalne kontsentratsioon mg/Nm3 Selgitus
HF g/GJ 8.517 4.363 0.106 10 PVT HT max
HCL g/GJ 25.552 13.090 0.319 30 PVT HT max
PM-sum g/GJ 17.035 8.726 0.213 20 filtri garanteeritav maksimaalväärtus

Aastaste heitkoguste arvutamine:

Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
  Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
  Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

PM-sum heitkoguse osas on arvestatud, et osaliselt tekib see kütuse põlemisest ja osaliselt savist. Summaarne PM-sum heitkogus ei saa ületada filtri väljuva gaasi filtri tootja poolt lubatavad kontsentratsiooni.

Süsinikdioksiidi heitkogus
Käitis on kasvuhoonegaaside heitkoguse loa kohuslane. Süsinkdioksiidi heitkoguse määramise metoodika määratakse seirekavas ning igaastaselt toimub süsinikdioksiidi heitkoguse arvestamine ning tõendamine vastavalt kehtivale korrale. 

Süsinikdioksiidi heitkoguse arvutamine toimub keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" kohaselt. 

Korrutades kütuse või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo tegeliku süsinikukoguse sama kütuse või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo oksüdatsiooniteguriga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:

  Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc,
kus
B1 – kütusekulu või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo kogus, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.

  Kütuse põletamisel välisõhku väljutatav või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo CO2-heide (Mco2) arvutatakse gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:

  Mco2 = Mc × 3,664,
kus
Mc – kütuse või massibilansiga hõlmatud sisendvoo või väljundvoo süsinikuheide, GgC.

Kütuse põletamisel eralduva süsinikdioksiidi kogused:

Kütus Kütuse Kütteväärtus Suhtarv Ümberarvestatud Oksüd. Süsiniku Tegelik Välisõhku eralduv Välisõhku eralduv
  kulu     kütusekulu süsinik eriheide süsinik CO2 heitkogus CO2 heitkogus
  B, t Qri, MJ/kg n B', TJ Kc qc, tC/TJ Mc, GgC Mco2, GgCO2 Mco2, tCO2
                   
Diislikütus 40 43 0,001 1,72 1 20,2 0,034744 0,127302016 127,302
                   
Põlevkiviõli 2 600 38,1 0,001 99,06 1 21,1 2,090166 7,658368224 7658,368
                   
Vedelgaas (LPG) 7 000 46,1 0,001 322,7 1 17,2 5,55044 20,33681216 20336,812
                   
Kivisüsi 8600 25 0,001 215 1 26,2 5,633 20,639312 20639,312
                   
Freesturvas 13 000 10,08 0,001 131,04 1 28,9 3,787056 13,87577318 13875,773
                   
Puidujäätmed, saepuru 1 300 19 0,001 24,7 1 29,9 0,73853 2,70597392 2705,974
                   
Muu biomass nt shea 5 000 16,2 0,001 81 1 29,9 2,4219 8,8738416 8873,842
              KOKKU CO2 62637,568
                CO2bio 11579,816

Pöördahjus kasutatakse karbonaate sisaldava toormena savi ning abimaterjalina dolomiidijahu (või analoogset karbonaate sisaldavat pulbrit).
Põletusahju lisatakse savitoormele dolomiidijahu kuni 3 500 t aastas. Karbonaatide lagundamise (kaltsineerimise) protsessis eralduva CO2-heide on leitav vastavat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta VI LISA punktis 2 toodud heitekoefitsiendi kasutades järgmiselt:

MCO2=Q_dolokivi x Mkarbonaat x qc(CO2) , kus

Qdolokivi – materjali kulu aastas, t;

Mkarbonaat – karbonaadi sisaldus toote sertifikaadilt, %;

qc(CO2) – süsinikdioksiidi heitekoefitsient, tCO2/t karbonaat.

Dolomiidijahust tekkiva süsinikdioksiidi heitkoguse arvutus on esitatud järgnevalt

    karbonaatide % t CO 2 /t karbonaat lubjakivi kogus, t tCO2
Dolomiit Ca(Mg)CO3 0.935 0.447 3500 1462.808

Savist põletamisel eralduva süsinikdioksiidi emissioon on arvutatud savi kogus – miinus looduslik niiskus.  CO2  eriheide on määratud savi analüüsil ja see on 0,0166 tonni kuiva savi tonni kohta.

Savi  250000 t/a
Niiskus 19% 19% %
Kuiv savi 202500 t/a
CO2 sisaldus 1.66 %
CO2 savist 3361.5 t/a

Äkkheited

Kergkruusatehases on tootmistegevuse käigus arvestatud tehnoloogiliste ja avariiliste äkkheite esinemisega. Tehnoloogiline äkkheite alla käib pöördahju maha jahutamine ja üles kütmine, mida aastas prognoositakse kuni 370 tundi. Äkkheite olukorras ei tööta tolmufilter ning äkkheite esinemine põhjustab tahkete osakeste hõrgendatud heidet.

Hinnanguliselt on tahkete osakeste keskmiseks prognoositavaks kontsentratsiooniks äkkheite esinemisel 500 mg/Nm3. 2023 aastal läbiviidud mõõtmised näitasid sellest madalamat kontsentratsiooni. Tehnoloogilise äkkheite kestus on 370 tundi/aastas. 

Äkkheide eriheite arvutamine kontsentratsiooni alusel lähtuvalt määrusest 59
qi  ≈ ci × α × 0,25 × k

Hetkeline heitkogus on leitud eriheite alusel. Aastane heitkogus on leitud äkkheite esinemise aja alusel. 

Saasteaine Saasteaine eriheite ühik Eriheide  Aastane heitkogus t/a Hetkeline heitkogus g/s  maksimaalne kontsentratsioon mg/Nm3 Mõõtmiste keskmine kontsentratsioon mg/Nm3
PM-sum g/GJ 425,873 7,091 5,323 500 444
PM10 g/GJ 157,573 2,624 1,970 185 167,9
PM2,5 g/GJ 56,215 0,936 0,703 66 60,3


2) K2 Plokitehase 3 hoone küttesüsteemi korsten ja K3 Plokitehase 2 vee küttesüsteemi korsten

Plokitehase 3 hoonete ruume köetakse talveperioodil (arvestuslikult 3 kuud aastas), mille tarbeks kasutatakse diislikütust aastas kuni 20 t. Põletusseadme (heiteallikas K2) nimisoojusvõimsus on 0,18 MWth ning kasuteguriga 0,9. Kütuse tarbimisega seotud heitmed väljutatakse välisõhku püüdeseadmeid kasutamata.

Plokitehase 2 vajaliku vee kütmisel kasutatakse vedeldatud naftagaasi (LPG) aastas kuni 20 t. Põletusseadme (heiteallikas K3) nimisoojusvõimsus on 0,4 MWth ning kasuteguriga 0,9. Kütuse tarbimisega seotud heitmed väljutatakse välisõhku püüdeseadmeid kasutamata.

Plokitehastes kasutatavad põletusseadmed on väiksese võimsusega seadmed. Nendes kütuste põlemisel tekkivate saasteainete heitkogused on leitud kasutades KOTKAS põletusseadmete arvutusmoodulit. Arvutus on tehtud arvutusmooduli poolt ja seega arvutuskäiku eraldi ei esitata. 

3) S1 Sorteerimata kergkruusa transportöör

Kergkruusa laadimise tööprotsesse on käsitletud ühtse heiteallikana S1, kuna need on tehnoloogiliselt seotud ning toimuvad ühes asukohas.

Kergkruusatehases toodetav sorteerimata ja fraktsioneerimata kergkruus transporditakse transportöörlindiga sõelamajja, kus toimub materjali purustamine ja sõelumine erinevateks kergkruusa fraktsioonideks. Kergkruusa plokkide ja silluste valmistamiseks toodetavad fraktsioonid on fr 0/5 ja 4/10. Jämedam fraktsioon (fr 10/20) eraldatakse esialgsest materjalivoost, purustatakse ja suunatakse peenemate fraktsioonide hulka. Valmistoodang ladustatakse kinnises katusealuses. Kergkruusa transport