Menetlus M-125087 » Taotlus T-KL/1019007-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1019007-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aquaviit OÜ
Kontaktisik
Heiki Nõmm
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Taotleme luba jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutustoiminguteks plastidele 6250 t aastas, puidule 150 t aastas.
Parandustaotluse selgitus
Parandused vastavalt Teie 26.06.2023 nr DM-125087-2
Aquaviit OÜ keskkonnaloa nr L.VV/331563 muutmise taotluse puuduste kõrvaldamine
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Tegevuse eesmärk on teistelt ettevõtetelt plastjäätmete vastuvõtmine ja ümbertöötlemine taaskasutuseks.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega võib kaasneda siseruumides mõningane lõhn: plastide sorteerimisel ja müra- puidu purustamisel ja plastide granuleerimisel.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Lehtma tehas
Aadress
Anderssoni tehase, Lehtma küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Territoriaalkood
4209
Katastritunnus(ed)
39201:004:0289
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6548630, Y: 425201
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Anderssoni tehase (39201:004:0289). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Anderssoni tehase (39201:004:0289).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajaline
Kehtivus aastates
10 aastat
Alates
24.08.2023
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Hiiumaa vald, Hiiu maakond 0205

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Lehtma plastitehas
Kood JKK3900053
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Lehtma küla, Anderssoni tehase 39201:004:0289 X: 6548698, Y: 425172
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 2229 - Muude plasttoodete tootmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U5 - Sortimisliin, -tehas
U6 - Ümberlaadimisjaam, vaheladu
U8 - Koospõletustehas
U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K1 - Jäätmekäitluskeskus
Asukoha üldiseloomustus Tehase territooriumil asub tehasehoone, territoorium on osaliselt piiratud aiaga, osaliselt hoonetega. Hoonete kompleksi kuulub konteinerkatlamaja Maxicont EW300 võimsusega 300kW ja viilhall materjalide ladustamiseks. Eramud ja igapäevane inimtegevus lähialal puudub. Lähim statsionaarne tegevus on puidutöötlemisettevõte ca 400 m kaugusel.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Ettevõttel on lokaalne veevärk ja kanalisatsioon. Sademevee kogusmissüsteem puudub.
Tootmiseks vajaliku tooraine - liigiti sorteeritud plastijäätmed ja valmistoodangu- plastgraanulid bigbagides ladustamine toimub viilhall-laos. Jäätmete käitlemine e käitise territoorium asub toomishoone ühes osas (märgistatud asendiplaanil).
Ettevõte töötab 5 päeva nädalas, töömahust tulenevalt 8 -24 tundi ööpäevas

Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
jäätmekütuse kasutamineenergiaallikana R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil 150 150
puit kaubaaluste sorteerimine japurustamine enne R1 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 150 150
plastijäätmete mehaanilineringlussevõtt R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel 6 250 6 250
plastijäätmete sorteerimine enne R3m protseduur R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 22 22

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Lehtma plastitehas
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
15 01 02 - Plastpakendid 6 250   6 250 22 6 228 R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel  
15 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
15 01 03 - Puitpakendid 150 50 100 0 150 R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil  
150 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 7 7     7 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. plastijäätmete mehaanilineringlussevõtt R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel Sorteeritud plastijäätmete mehaaniline purustamine, pesu ja tsentrifuugimine. Purustatud
plastijäätmed töödeldakse termiliselt kuumutatakse kuni 200°C, kuumutatud mass pressitakse läbi kalibreeritud ava umbes 3 mm läbimõõduga graanuliks ja jahutatakse 20-30˚C. Granulaat müüakse teistele ettevõtetele. Ümbertöödeldud materjalist graanulit kasutatakse samaväärselt uuele materjalile. Ümbertöödeldud graanulit saab kasutada ilma täiendava töötlemiseta
uute toodete valmistamisel.
Transportöörlindile asetatud ümbertöötluseks sobilik materjal suunatakse purustisse. Peale purustamisprotsessi suunatakse materjal pesuliinile, kus see pestakse ja kuivatatakse. Pesuliin koosneb eelpesust, järel pesust ja kuivatusest. Puurkaevust saame põhjavee, mida kasutatakse kilejäätmete pesemiseks, seadmete ja toodangu jahutamiseks ning olmeks. Reovesi läbib kolm settekaevu ja lõpuks filtri. Peale filtrit suubub vesi ühe väljalasuga lahtisesse kraavi, mis suubub Läänemere avaossa Tareste lahte. Settekaeve tühjendatakse vastavalt vajadusele ja selleks tellitakse purgimisteenus Hiiu Autotrans OÜ-lt. Vee erikasutuseks on ettevõttel keskkonnaluba L.VV/331563.
Purustatud jäätmed töödeldakse termiliselt, kuumutatakse kuni 200°C, kuumutatud mass pressitakse läbi kalibreeritud ava graanuliks ja jahutatakse 20-30°C. Granulaat müüakse teistele ettevõtetele. Ümbertöödeldud materjalist graanulit kasutatakse samaväärselt uuele materjalile. Ümbertöödeldud graanulit saab kasutada ilma täiendava töötlemiseta uute toodete valmistamisel.
2. plastijäätmetesorteerimine enne R3m protseduuri R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Plastjäätmete sorteerimine Ettevõte käitleb liigiti sorteeritud plastijäätmeid. Tootmisprotsessi siseneb jääde
transportöörlindilt, millele materjal laetakse käsitsi ja tegevuse käigus eemaldatakse materjalist võimalikud võõrised- erinevad polüetüleeni liigid (LD, HD jm polüetüleeni liigid) ja jäätme kasutuskõlbmatu osa (puit, metall, paber). Kasutuskõlbmatu osa maht on marginaalne ja see antakse segaolmejäätmena üle jäätmekäitlejale. Plastiliigid, mida Aquaviit OÜ kasutada ei saa, antakse üle sõsarettevõttele ümbertöötlemiseks. Sorteerimise käigus ümbertöötluseks sobilik materjal asetatakse transportöörliinile, mis liigub edasi purusti poole.
3. puit kaubaalustesorteerimine japurustamine enne R R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Ettevõte võtab teistelt ettevõtetelt vastu kasutuselt eemaldatud ainult ISPM15 standardile vastava HT(kuumtöötlemise) märgistusega ühekordseid puit kaubaaluseid, milles veendutakse jäätmete vastuvõtmisel. Taaskasutamine - purustamine kasutamiseks küttematerjalina ettevõtte konteinerkatlamajas Protsessis kasutatakse ainult puitaluseid, mis on ISPM15 standardile vastava HT(kuumtöötlemise) märgistusega.
Materjal purustatakse umbes kaks korda nädalas ja müra ning tolmu tekke vältimiseks toimub purustamine suletud ruumis, milleks on olemasoleva angaari otsas eraldi asetsev
seinadega ümbritsetud ja uksega suletud ruum.
4. jäätmekütusekasutamineenergiaallikana R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Purustatud puitmaterjal söödetakse katlamaja mahutisse. Katlamaja on poolautomaatne ja GSM valvega. Tehase territooriumil on konteinerkatlamaja Maxicont EW300 töövõimsusega 300kW. Katlamajas võib põletada purustatud või kokkupressitud puitmaterjali niiskusprotsendiga
kuni 30%. Katlamaja on poolautomaatne, GSM valvega. Kasutusest kõrvaldatud kaubaalused taaskasutatakse tehase konteinerkatlamajas soojuse
tootmiseks.
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Lehtma plastitehas
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
2 X: 6548720, Y: 425207
X: 6548730, Y: 425213
Betoonpõrandaga viilhall 6 kuud 30 180 15 01 03 - Puitpakendid Jah 30 180
4 X: 6548731, Y: 425153
X: 6548770, Y: 425190
Betoonpõrandaga viilhall 3 kuud 100 320 15 01 02 - Plastpakendid Jah 100 320
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Jäätmete ladustamine - reostuse tekke oht, tuleoht
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. tuleohutusmeetmed Töötajad on instrueeritud käituma tulekahju korral. Paigaldatud on kontrollitud ja
taadeldud tulekustutid. Hoones on veemahutid, rumalaga ca 150m³, mida saab vajadusel
kasutada tule kustutamiseks.
Paigaldatud on kontrollitud ja taadeldud tulekustutid. Hoones on veemahutid, ruumalaga ca 150m³, mida saab vajadusel kasutada tule kustutamiseks. pidev
2. ohutusmeetmed Jäätmete nõuetekohane ladustamise siseruumides vältimaks keskkonda sattumist ja reostuse ohtu. Võimalikest hädaolukordadest tuleb koheselt informeerida Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni ja asukohajärgset keskkonnateenistust. Tõstuk ja laadur materjalide teisaldamiseks. pidev
 

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Lehtma plastitehas
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmekäitlusealustamine Keskkonnakaitse
Tegevuskoha vastutava isiku määramine ja töötajate väljaõpe.
Jäätmete kogumisel ja sorteerimisel on kasutusel markeeritud mahutid.
Jäätmete keskkonda levimise takistamine. Kilejäätmete keskkonda sattumise vältimiseks võetakse vastu pallitud jäätmed.
Jäätmete korrapärane käitlemiseks üleandmine selleks õigust omavale isikule.
pidev
Jäätmekäitlusealustamine Tervisekaitse Töötajate väljaõpe, tööohutusenõuete järgimine. Ohutusnõuete ja eeskirjade järgimine jäätmete käitlemisel. pidev
Jäätmekäitluselõpetamine Keskkonnakaitse
Jäätme käitlejale üleandmisel vältida jäätmete sattumist keskkonda. Eemaldada kasutusest riknenud ja katkised mahutid. Jäätmete üleandmine on lubatud sellisele käitlejale, kellel on load ja õigused, lepingud. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel antakse jäätmed üle teistele jäätmekäitlejatele ning territoorium korrastatakse.
1 aasta jooksul
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Mehaaniline granuleerimistehnoloogia
Tehniline varustatus Rakendatav tehnoloogia koosneb neljast etapist: Purusti
Materjal purustatakse kuni 40 mm. Pesuliin Materjal liigub läbi pesu, mis koosneb trummelpesust, hõõrdpesurist ja järelpesust. Kuivatamine Materjal kuivatatakse kasutades tsentrifuugi seejärel tigupressi ja kuivatuslinti. Granuleerimine Toimub materjali kuumutamine ja filtreerimine, granuleerimise võimsus on 250 kg/h.
Parim võimalik tehnika Lähtudes jäätmete liigist, mahtudest ja investeeringute suurusest on mehaaniline ringlussevõtt on ainus põhjendatud tehnoloogia.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Kasutusel olev tehnoloogia on optimaalseim võimalik
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Ettevõttel on kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/331563, milles on toodud lubatud veevõtu ja saaste seire andmed, mis jäävad esitatud deklaratsioonide alusel lubatud piiridesse.

Teie 26.06.2023 kiri nr DM-125087-2 Aquaviit OÜ keskkonnaloa nr L.VV/331563 muutmise taotluse puuduste kõrvaldamine punkt 5 toob välja vajaduse hinnata keskkonnaloa nr L.VV/331563 muutmise vajadust vee erikasutuseks.
Ettevõttel ei ole planeeritud tegevuse iseloomu ja/või mahtude muutmist seoses jäätmeloa nö. pikendamisega esmataotluse vormis.

Tegevuspiirkond on kirjeldatud taotluse punktis 3.1
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Kvartaalsed heitvee analüüsid esitatud
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
 

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.2. Käitise kategooria

Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Ei ole asjakohane

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Ei ole asjakohane

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Ei ole asjakohane

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Ei ole asjakohane

5.4.18. Lisad

Ei ole asjakohane

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Leif Andersson OÜ kinnituskiri tootmishoonete kasutamiseks