Menetlus M-125587 » Taotlus T-KL/1020065 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1020065

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

N.R. Energy Osaühing

Kontaktisik

Richard Viies

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Uue katlamaja rajamine. Kaks katelt: 0,99 (hakkepuit)+1,85 MW (põlevkiviõli).

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Katlamajas on tahkel kütusel töötav katel Kohlbach K8-990 restpõletuskatel, võimsusega 0,99 MWth (kasutegur 87%) ning Bosh VTL-14K2 õlikatel võimsusega 1,85 MWth (kasutegur 92%). Kuna katel töötab automaatrežiimil ja pidevalt, siis lühiajalisi suurenenud heitkoguseid ei ole ette näha.
Puidukatel on varustatud multitsükloniga, mis tootja andmeil garanteerib tahke fraktsiooni sisalduse suitsugaasides alla 150 mg/Nm3. Püüdeseadme tööd saab kontrollida pidevalt kaudsete näitajate (kolde rõhk, suitsuventilaatori parameetrid) alusel. Detailsem kontroll teostatakse kogu kütteseadme ülevaatusel u viie aastase vahega.
Perspektiivis jääb õlikatel tipukatlaks või reservi, mida käitatakse põhikatla seisaku ajal ning vajadusel ka tipukoormuse ajal, st eriti külma ilmaga, kui puidukatel ei taga kujunevat soojavajadust (kuni 500 h/a). Seega on teoreetiline võimalus, et tipukoormusel võivad kaks katelt töötada üheaegselt.
Suitsugaasid eralduvad igast katlast läbi oma korstna, mis on paigutatud ühte hülssi (seetõttu on mõlemal korstnal sama koordinaat) ning mille kõrgus on 20 m ja suudme läbimõõt 0,4 m ning suitsugaaside joonkiirus suitsuventilaatoriga – 13 m/s.
Vedelkütuse hoiustamiseks on kasutusel üks mahuti mahutavusega 10 m3. Kütusemahutit laaditakse vastavalt vajadusele. Hingamisava kõrgus on 3,2 m ja läbimõõt 0,05 m. Laadimiskiirus on 30 m3/h e 0,008 m3/s, mis annab joonkiiruseks 4,1 m/s.
Lähtudes eelnevast, on võimalik antud tootmisterritooriumil eristada kolme heiteallikat – katla korstnaid ja mahuti tuulutusava.
Veevarustus ja (sadevee)kanalisatsioon on käitises tsentraalne.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Kirjeldatav ettevõte asub aadressil Aretuse tn 11, Märja alevikus, Tartu linnas, Tartu maakonnas, katastriüksuse tunnusega 79301:001:0947.
Krunt on põhjakaartest ja läänest ümbritsetud maatulundusmaaga, kagust ja idast – elamumaaga, lõunast - ärimaaga. Lähimad elamud asuvad u 40 m kaugusel idas. Andmeid lähiümbruses paiknevatest laste- ja tervishoiuasutustest ei ole.
Saasteallikate mõjupiirkonnaks on arvestatud ring diameetriga 1000 m (50-kordne kõrgeima saasteallika kõrgus).
Märkimisväärseid lõhna- ja müraallikaid käitises pole, samuti pole esinenud ka vastavasisulisi kaebusi. Vedelkütuse käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid suhteliselt väike maht ja madal hoiutemperatuur ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. 33 m3 laadimiseks kiirusega 30 m3/h kulub pisut üle tunni aastas, mis jääb alla lubatud 15% lõhnatundidest aastas e 1314 h/a. Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Märja uus katlamaja

Aadress

Aretuse tn 11, Märja alevik, Tartu linn, Tartu maakond

Territoriaalkood

5277

Katastritunnus(ed)

79301:001:0947

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6472427, Y: 654803

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aretuse tn 11 (79301:001:0947).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused

KOV nimetus	KOV EHAK kood
Tartu linn, Tartu maakond	0793

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	SNAP kood	Lisategevuse SNAP
	1	hakke katla korsten	X: 6472444, Y: 654794 X: 6472444, Y: 654794	0.40	20	13	180	010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
	2	õlikatla korsten	X: 6472443, Y: 654794 X: 6472443, Y: 654794	0.40	20	9.35	180	010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
	3	Põlevkiviõli mahuti	X: 6472438, Y: 654799 X: 6472438, Y: 654799	0.05	3.50	4.10	20	050401 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): terminalid (tankerid, ladustamine ja käitlemine; naftasaadused, v.a bensiin)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

2.84

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Puiduhake		1 800	tonni
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)		33	tonni

Keskmise võimsusega põletusseade

Jah

Keskmise võimsusega põletusseadmed

Heiteallika kood	Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth	Keskmise võimsusega põletusseadmete arv	Eeldatav töötundide arv aastas	Keskmine koormus, %	Käitamise alguskuupäev	Kasutatav kütus või jäätmed
						Kütuse liik	Kütuseliigi aastakulu
						Kütuse liik	Kogus	Ühik
õlikatla korsten (2) - UUS2	1.85	1	500	70	30.08.2023	Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	33	tonni

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi

Tontkandlane OÜ

Registrikood/isikukood

14240955

Postiaadress

Pärna 28a-1, Tartu 50604

Telefon

5038040

E-posti aadress

[email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

Käesolevas töös on juhindutud järgmistest õigusaktidest:
• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate
saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid – Riigi Teataja keskkonnaministri määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020015?l

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

andmed
Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud saasteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peat

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 1: Kaart_Marja.docx

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 2: Plaan_Marja.docx

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

pole

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos, fail

Lisa 3: Tartu_klimaatilised_naitajad.docx

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete heitkoguste arvestamisel põlemisprotsessist on kasutatud:
keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
keskkonnaministri määrust nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

0Arvutuskäik

Välisõhu põhiliseks heiteallikaks on hakkepuidul ja põlevkivikütteõlil töötavad soojusenergeetilised seadmed. Heiteallikas nr 1 ja 2.

Saasteainete heitkoguste arvestamisel on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”.

Saasteaine heitkogust määratakse arvutuslikult järgmiselt:

Arvutatakse kütusekulu ümber soojusühikutesse (B₁)

B₁ = B x Q^r (GJ), kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil (t või tuh m³)

Q^r- kütuse alumine kütteväärtus (MJ/kg)

B₁ = 33 x 41 = 1353 GJ põlevkivikütteõlil

B₁ = 1800 x 8 = 14400 GJ hakkepuidul

b. Leitakse saasteaine eriheitme väärtus - q_i

Vastavalt metoodikale on põlevkivikütteõlil ja puidul töötava, alla 10 MW katlamaja puhul antud järgmised eriheite väärtused (q_I), mis on toodud Tabelis 3.1. ja 3.2.

Arvutatakse vastava saasteaine heitkogus M_I, kasutades järgnevat valemit:

M_I = 10^-6 x B₁ x q_I (t),kus

B₁ – kütusekulu vaadeldaval perioodil (GJ)

q_I – i-nda saasteaine eriheide (g/GJ)

Heiteallikast eralduvate heitkoguste hetkväärtused g/s

Vastavalt metoodikale arvutatakse hetkeline heitkogus iga komponendi jaoks lähtuvalt põletusseadme võimsusest:

M=10^-3Pq (g/s), kus

P on põletusseadme soojusvõimsus MW_th

q on vastava saastekomponendi eriheide g/GJ

Arvutustes on kasutatud katelde maksimaalvõimsust 0,99 +1,85 MW_th.

CO₂ arvutamine

Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr. 86 leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt:

Mc = 10^-3 x B₁ x q_c x Kc, kus

Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC);

B₁ – kütusekulu (TJ);

q_c – süsiniku eriheide (tC/TJ);

Kc – oksüdeerunud süsiniku osa.

Põlevkivi kütteõli puhul on q_c – 21,1 (tC/TJ), Kc – 1.

Mco = Mc x 3,664, kus

Mco – CO₂ heitkogus (GgCO₂);

Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC).

Tahkete osakeste heitkoguste arvestamisel lähtuti tootja poolt garanteeritud TSP sisaldusest suitsugaasides alla 150 mg/Nm³.

Eriheite väärtused said arvutatud vastavalt valemile:

q_i ≈ c_i×α×0,25×k, g/GJ, kus

c_i– i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/Nm³ ;

α – liigõhutegur α = CO₂max/CO₂≈ 20,9/(20,9 – O₂), O₂=11%, α = 2,1;

0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm³/MJ;

k – kütuse niiskusest (50%) tulenev parandustegur = 1,08;

Selle alusel on tahke fraktsiooni eriheite väärtus 150*2,1*0,25*1,12 = 85,05 g/GJ.

Määruses toodud PM SUM eriheite väärtus ilma puhastuseta kateldele on 145 g/GJ ning antud juhul moodustab elektrifiltriga varustatud põletusseadme eriheite väärtus 58,7% püüdeseadmeta väärtusest, ehk püüdeefektiivsus on 41,3%.

Vastavalt KKA juhendile on antud juhul PM SUM eriheite väärtus võrdsustatud PM10 omaga, st 118 g/GJ.

Tabel 3.1. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused hakkpuidu põletamisel HA-1

Saasteaine	Eriheide (g/GJ)	Heitkogus (g/s)	Heitkogus (t/a)
NO_x	210	0,208	3,024
PM SUM osakesed	118	0,117	1,699
PM10 peenosakesed	118	0,117	1,699
PM2,5 eriti peened osakesed	115	0,114	1,656
CO	1200	1,188	17,280
SO₂	11	0,011	0,158
LOÜ	17	0,017	0,245
ammoniaak	37	0,037	0,533
Raskmetallid	mg/GJ	mg/s	kg/a
Hg	0,56	0,001	0,008
Cd	13,0	0,013	0,187
Pb	27,0	0,027	0,389
Cu	20,0	0,020	0,288
Zn	512,0	0,507	7,373
As	1,0	0,0010	0,014
Cr	23,0	0,023	0,331
Ni	20,0	0,020	0,288
Se	0,5	0,000	0,007
CO₂bio			1577,572

Tabel 3.2. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused põlevkiviõli põletamisel õlikatlas HA-2

Saasteaine	Eriheide (g/GJ)	Heitkogus (g/s)	Heitkogus (t/a)
NO_x	111	0,205	0,150
PM SUM osakesed	40	0,074	0,054
PM10 peenosakesed	6	0,011	0,008
PM2,5 eriti peened osakesed	6	0,011	0,008
CO	42	0,078	0,057
SO₂	-	0,758	0,554
LOÜ	5	0,009	0,007
Raskmetallid	mg/GJ	mg/s	kg/a
Hg	0,1	0,000	0,000
Cd	0,3	0,001	0,000
Pb	10	0,019	0,014
Cu	6	0,011	0,008
Zn	5	0,009	0,007
As	44,5	0,082	0,060
Cr	20	0,037	0,027
Ni	200	0,370	0,271
CO₂	-	-	104,601

Mahuti aurud

Arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“.

Arvutuskäik §1 järgi ei andnud usutavaid tulemusi LOÜ-de emissiooni kohta. Seepärast on kasutatud antud määruse teisi võimalusi emissiooni arvutamiseks.

5. Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste L_L arvutamiseks vajalik eriheide (E_L) kilogrammides ühe kuupmeetri laaditud vedeliku kohta hinnatakse järgmist valemit kasutades:

E_L= 0,12*S*P*M/T*(1- eff/100)

0,12 – teisendustegur SI ühikuteks;

S – küllastumistegur, käesoleva määruse lisas 3 esitatu kohaselt;

P – küllastunud aurude rõhk vastavalt käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;

M – aurude molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid;

T – laadimistemperatuur °K, soojendamist mittevajavate produktide korral kasutada temperatuuri 293 °K;

Antud juhul:

E_L = 0,12*1,45*0,072*130/293 =0,0056 kg/m³Diislikütus

E_L = 0,12*1,45*0,0646*165/293 =0,0063 kg/m³ Põlevkiviõli

(2) Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus L_L kilogrammides (kg) vaadeldaval perioodil saadakse, korrutades eriheite EL (kg/m³) vaadeldaval perioodil laaditud kogusega Q (m³).

L_L = E_L× Q

Q Põlevkiviõli mark C – 37 m³

L_L Põlevkiviõli mark C – 0,234 kg

Põlevkiviõli hetkelise heitkoguse määramiseks ühekordsel laadimisel:

Pumpamise võimsus – 30 m³/h;

Mahuti maht – 10 m³, selle saavutamiseks on vaja 1/3 tundi ehk 3,333 m³ tunnikeskmisena

Põlevkiviõli kogus – 37 m³/ 30 m³/h = 3,7 korda aastas. Selle koguse tankimisel eraldub 234 g NMVOC. 237/3,7 = 63 g NMVOC tankimise korra pealt. 63/3,333 = 19 g tunnikeskmisena ning 19/3600 = 0,005 g/s.

Põlevkiviõli heitkoguse määramiseks pole antud eriheite väärtust. Sarnaste näitajatega diiselkütuse kohta on mahuti hingamise osakaal 12% üldisest LOÜ emissioonist (13,68% laadimise emissioonist) ning seda proportsiooni saab üle kanda põlevkiviõlile. Laadimise emissiooni alusel moodustab LOÜ heitkogus mahuti hingamisel:

0,234 * 0,136842105 = 0,032 kg

Kokku 0,234+0,032= 0,266 kg

6. Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine

Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (L_t) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

L_T = 0,001 x (E_T + E_H) x Q, kus

0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;
Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m³;
E_T – eriheide, g/m³, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt;
E_H – eriheide, g/m³, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt.

Antud juhul:

L_T = 0,001*(6,65+0,91)*1180 = 8,92 kg – Diislikütus, sellest 1,074 kg hingamisest ja 7,847 kg laadimisest. 1,074/7,847= 0,1368

Laadimise eriheide 6,65 – 88%;

Hingamise eriheide 0,91 – 12%.

§ 8. Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike heitkoguste määramine

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03.

0,000266 t/a * 0,03 = 0,000008 t/a aromaatseid süsivesinikke.

§ 9. Raske kütteõli ja põlevkiviõli laadimisel välisõhku väljutatavate vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramine

Raske kütteõli ja põlevkiviõli laadimisel välisõhku väljutatava vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkogus (L_V) grammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

L_V= 0,001*E_V*Q*(1- eff/100)

0,001 – teisendustegur milligrammidest grammideks;

Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m³;

E_V – eriheide, mg/m³, täpsemate andmete puudumisel kasutada käesoleva määruse lisas 6 esitatud andmeid.

Antud juhul:

Q Põlevkiviõli mark C – 37

E_V= 100 mg/m³ H₂S puhul

E_V= 10 mg/m³ metüülmerkaptaani puhul

L_V= 3,7 g/a H₂S puhul

L_V= 0,37 g/a metüülmerkaptaani puhul

Manused

Lisa 4: PUIT_PO_MAH_MARJA_23.xlsx

Lisa 5: Arvutuskaik_Marja.docx

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallikas	Püüdeseade
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	Püütav saasteaine
	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
hakke katla korsten (1)	tsüklon	1	kord/5a	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	150	mg/Nm³

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Heiteallikas	hakke katla korsten (1)
Koormus	Katlamaja E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Jaanuar	84
Veebruar	100
Märts	80
Aprill	51
Mai	17
Juuni	15
Juuli	14
August	14
September	14
Oktoober	43
November	52
Detsember	60
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	75	75	75
01 - 02	75	75	75
02 - 03	75	75	75
03 - 04	75	75	75
04 - 05	75	75	75
05 - 06	75	75	75
06 - 07	80	80	80
07 - 08	80	80	80
08 - 09	90	90	90
09 - 10	95	95	95
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	95	95	95
15 - 16	95	95	95
16 - 17	90	90	90
17 - 18	90	90	90
18 - 19	90	90	90
19 - 20	90	90	90
20 - 21	85	85	85
21 - 22	85	85	85
22 - 23	80	80	80
23 - 24	80	80	80


Heiteallikas	õlikatla korsten (2)
Koormus	Täiskoormus talv E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	50
Märts	0
Aprill	0
Mai	0
Juuni	0
Juuli	0
August	0
September	0
Oktoober	0
November	0
Detsember	50
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	100	100	100
01 - 02	100	100	100
02 - 03	100	100	100
03 - 04	100	100	100
04 - 05	100	100	100
05 - 06	100	100	100
06 - 07	100	100	100
07 - 08	100	100	100
08 - 09	100	100	100
09 - 10	100	100	100
10 - 11	100	100	100
11 - 12	100	100	100
12 - 13	100	100	100
13 - 14	100	100	100
14 - 15	100	100	100
15 - 16	100	100	100
16 - 17	100	100	100
17 - 18	100	100	100
18 - 19	100	100	100
19 - 20	100	100	100
20 - 21	100	100	100
21 - 22	100	100	100
22 - 23	100	100	100
23 - 24	100	100	100


Heiteallikas	Põlevkiviõli mahuti (3)
Koormus	Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar	100
Veebruar	50
Märts	0
Aprill	0
Mai	0
Juuni	0
Juuli	0
August	0
September	0
Oktoober	0
November	50
Detsember	50
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Kellaaeg	E - R	L	P
00 - 01	0	0	0
01 - 02	0	0	0
02 - 03	0	0	0
03 - 04	0	0	0
04 - 05	0	0	0
05 - 06	0	0	0
06 - 07	0	0	0
07 - 08	0	0	0
08 - 09	0	0	0
09 - 10	50	0	0
10 - 11	75	0	0
11 - 12	100	0	0
12 - 13	100	0	0
13 - 14	100	0	0
14 - 15	75	0	0
15 - 16	50	0	0
16 - 17	0	0	0
17 - 18	0	0	0
18 - 19	0	0	0
19 - 20	0	0	0
20 - 21	0	0	0
21 - 22	0	0	0
22 - 23	0	0	0
23 - 24	0	0	0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heiteallikas

hakke katla korsten (1)

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

0.99

Töötundide arv aastas

8 000

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Puiduhake	0.02	8	1 800	tonni	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.1139	g/s	1.656	t	Jah
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.1168	g/s	1.6992	t	Jah
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.117	g/s	1.6992	t	Jah
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.2079	g/s	3.024	t	Jah
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	1.188	g/s	17.28	t	Jah
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.0168	g/s	0.2448	t	Jah
					BC	Must süsinik	0	g/s	0.248	t	Jah
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.0267	mg/s	0.3888	kg	Jah
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0006	mg/s	0.0081	kg	Jah
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.0129	mg/s	0.1872	kg	Jah
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.001	mg/s	0.0144	kg	Jah
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.0198	mg/s	0.288	kg	Jah
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.5069	mg/s	7.3728	kg	Jah
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.0228	mg/s	0.3312	kg	Jah
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.0198	mg/s	0.288	kg	Jah
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks	0.0005	mg/s	0.0072	kg	Jah
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.099	µg/s	1.44	mg	Jah
					1336-36-3	Polüklooritud bifenüülid (PCB-d)	0	mg/s	0	kg	Jah
					50-32-8	Benso(a)püreen	0.0099	mg/s	0.144	kg	Jah
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0.0158	mg/s	0.2304	kg	Jah
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0.005	mg/s	0.072	kg	Jah
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0.004	mg/s	0.0576	kg	Jah
					118-74-1	Heksaklorobenseen (HCB)	0	mg/s	0.0001	kg	Jah
					7664-41-7	Ammoniaak	0.0366	g/s	0.5328	t	Jah
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.0109	g/s	0.1584	t	Jah
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	0	t	Jah
					124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	0.0296	g/s	1 577.5718	t	Jah

Põletusseade

Heiteallikas

õlikatla korsten (2)

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimi-soojus-võimsus, MWth

1.85

Töötundide arv aastas

500

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Püüdeseade

Püüdeseade	Püütav saasteaine
Püüdeseade	CAS nr	Saasteaine nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävlisisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide						Kanda vormile 5.5
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus	Ühik	Aastas	Ühik
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)	0.84	41	33	tonni	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.0111	g/s	0.0081	t	Jah
					PM10	Peened osakesed (PM10)	0.0111	g/s	0.0081	t	Jah
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.074	g/s	0.0541	t	Jah
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.2054	g/s	0.1502	t	Jah
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.0777	g/s	0.0568	t	Jah
					NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.0093	g/s	0.0068	t	Jah
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.0185	mg/s	0.0135	kg	Jah
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.0002	mg/s	0.0001	kg	Jah
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.0006	mg/s	0.0004	kg	Jah
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.0823	mg/s	0.0602	kg	Jah
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.0111	mg/s	0.0081	kg	Jah
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.0093	mg/s	0.0068	kg	Jah
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.037	mg/s	0.0271	kg	Jah
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.37	mg/s	0.2706	kg	Jah
					PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.0185	µg/s	0.01353	mg	Jah
					50-32-8	Benso(a)püreen	0.0019	mg/s	0.0014	kg	Jah
					205-99-2	Benso(b)fluoranteen	0.0019	mg/s	0.0014	kg	Jah
					207-08-9	Benso(k)fluoranteen	0.0019	mg/s	0.0014	kg	Jah
					193-39-5	Indeno(1,2,3-cd)püreen	0.0019	mg/s	0.0014	kg	Jah
					7446-09-5	Vääveldioksiid	0.758	g/s	0.5544	t	Jah
					124-38-9	Süsinikdioksiid	0.0363	g/s	104.601	t	Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heitkogus				Kanda vormile 5.5
			Hetkeline		Aastas
			Kogus	Ühik	Kogus	Ühik
Põlevkiviõli mahuti (3)	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.005	g/s	0.000266	t	Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Õhukvaliteedi tase
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M	Ühik	Keskmistamisaeg	Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus	Ühik	Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm	Suhe Cm / Keskmistamisaeg
1, 2	630-08-0	Süsinikmonooksiid	1.266	g/s	8 tundi	10	mg/m³	0.045	0.004
1, 2	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.516	mg/s	24 tundi	50	µg/m³	0.009	0
1, 2, K-1, K-2	7446-09-5	Vääveldioksiid	1.124	g/s	1 tund	350	µg/m³	24	0.069
1, 2, K-1, K-2	7446-09-5	Vääveldioksiid	1.124	g/s	24 tundi	125	µg/m³	10	0.08
1, 2; K-1, K-2	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.658	g/s	1 tund	200	µg/m³	18	0.09
1, 2; K-1, K-2	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.658	g/s	1 aasta	40	µg/m³	1	0.025
1, 3, 2, K-1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.039	g/s	1 tund	5 000	µg/m³	4	0.001
1, 3, 2, K-1	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.039	g/s	24 tundi	2 000	µg/m³	1.50	0.001
1, 2	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.125	g/s	1 aasta	25	µg/m³	0.10	0.004
1, 2	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.128	g/s	24 tundi	50	µg/m³	0.40	0.008
1, 2	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.128	g/s	1 aasta	40	µg/m³	0.10	0.002

Koosmõju kirjeldus

Kõige lähemal normatiivsele tasemele on käitise ja lähedalasuvate heitallikate koosmõjus tekkiv NO2 maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon, mille maksimumid tekivad lõunas, territooriumi piirilt väljas, 220 m kaugusel allikatest (24h) ning u 300 m ulatuses piirist põhjas (1h). Nii on tunnikeskmine NO2 maksimum 18 µg/m³, ööpäevakeskmine 1 µg/m³. Ainult N.R. Energy OÜ uue katlamaja allikate panus on ligikaudu pool - tunnikeskmine NO2 maksimum 10 µg/m³, ööpäevakeskmine 0,3 µg/m³.
Samas NMVOC puhul kujuneb maksimum pea ainult N.R. Energy OÜ uue katlamaja allikate najal.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Vedelkütuse käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid suhteliselt väike maht ja madal hoiutemperatuur ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. 37 m3 laadimiseks kiirusega 30 m3/h kulub u 4 tundi aastas, mis jääb alla lubatud 15% lõhnatundidest aastas e 1314 h/a.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

AIRVIRO

Arvutamiseks valitud meteoaasta

automaatselt valitud AIRVIRO poolt

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

automaatselt valitud AIRVIRO poolt

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Reaalne koosmõju teiste heitallikatega ilmneb kõige paremini samuti NO₂ puhul. Koosmõju avaldavateks allikateks on N.R. Energy OÜ olemasolev katlamaja (K-1, asub u 400 m lõunas) ja Baltic Interior OÜ allikad (K-2, asub u 270 m idas).

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.

Antud juhul ükski saasteaine ei saavuta 30% ÕPV-st.

Saasteainete maksimaalväärtused on normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Manused

Lisa 6: NOx_1h.png

Lisa 7: NOx_1h_ta.png

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Antud juhul ükski saasteaine ei saavuta 30% ÕPV-st.
Saasteainete maksimaalväärtused on normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Märkimisväärseid müraallikaid pole

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Heitallikate parameetrid tagavad saasteainete ohutu hajumise taotletud kogustes. Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud. Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete
hajumistulemuste põhjal ei ole otstarbekas rakendada ettevõtte omaseiret.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

pole tarvidust

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

pole tarvidust

Muud heite vähendamise meetmed

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Välisõhku väljutatud saasteaine
	CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus				Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³	Kanda vormile 5.6
				Hetkeline		Aastas
				Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
hakke katla korsten (1)	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.114	g/s	1.656	t		Jah
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.117	g/s	1.699	t		Jah
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.117	g/s	1.699	t		Jah
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.208	g/s	3.024	t		Jah
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	1.188	g/s	17.28	t		Jah
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.017	g/s	0.245	t		Jah
	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	Tavaheide	0.507	mg/s	7.373	kg		Jah
	7664-41-7	Ammoniaak	Tavaheide	0.037	g/s	0.533	t		Jah
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.011	g/s	0.158	t		Jah
	124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	Tavaheide	0.03	g/s	1 577.572	t		Jah
Põlevkiviõli mahuti (3)	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.005	g/s	0	t		Jah
õlikatla korsten (2)	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.011	g/s	0.008	t		Jah
	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.011	g/s	0.008	t		Jah
	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.074	g/s	0.054	t		Jah
	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.205	g/s	0.15	t		Jah
	630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.078	g/s	0.057	t		Jah
	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.009	g/s	0.007	t		Jah
	7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	Tavaheide	0.009	mg/s	0.007	kg		Jah
	7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.758	g/s	0.554	t		Jah
	124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0.036	g/s	104.601	t		Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus aastas
CAS nr	Nimetus	Kogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	3.174	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	104.601	t
124-38-9-bio	Süsinikdioksiid biomassist	1 577.572	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	17.337	t
7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	7.38	kg
7446-09-5	Vääveldioksiid	0.712	t
7664-41-7	Ammoniaak	0.533	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.252	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	1.753	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	1.707	t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	1.664	t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.