Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-125587
Taotlus T-KL/1020065

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1020065
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
N.R. Energy Osaühing
Kontaktisik
Richard Viies
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Uue katlamaja rajamine. Kaks katelt: 0,99 (hakkepuit)+1,85 MW (põlevkiviõli).
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Katlamajas on tahkel kütusel töötav katel Kohlbach K8-990 restpõletuskatel, võimsusega 0,99 MWth (kasutegur 87%) ning Bosh VTL-14K2 õlikatel võimsusega 1,85 MWth (kasutegur 92%). Kuna katel töötab automaatrežiimil ja pidevalt, siis lühiajalisi suurenenud heitkoguseid ei ole ette näha.
Puidukatel on varustatud multitsükloniga, mis tootja andmeil garanteerib tahke fraktsiooni sisalduse suitsugaasides alla 150 mg/Nm3. Püüdeseadme tööd saab kontrollida pidevalt kaudsete näitajate (kolde rõhk, suitsuventilaatori parameetrid) alusel. Detailsem kontroll teostatakse kogu kütteseadme ülevaatusel u viie aastase vahega.
Perspektiivis jääb õlikatel tipukatlaks või reservi, mida käitatakse põhikatla seisaku ajal ning vajadusel ka tipukoormuse ajal, st eriti külma ilmaga, kui puidukatel ei taga kujunevat soojavajadust (kuni 500 h/a). Seega on teoreetiline võimalus, et tipukoormusel võivad kaks katelt töötada üheaegselt.
Suitsugaasid eralduvad igast katlast läbi oma korstna, mis on paigutatud ühte hülssi (seetõttu on mõlemal korstnal sama koordinaat) ning mille kõrgus on 20 m ja suudme läbimõõt 0,4 m ning suitsugaaside joonkiirus suitsuventilaatoriga – 13 m/s.
Vedelkütuse hoiustamiseks on kasutusel üks mahuti mahutavusega 10 m3. Kütusemahutit laaditakse vastavalt vajadusele. Hingamisava kõrgus on 3,2 m ja läbimõõt 0,05 m. Laadimiskiirus on 30 m3/h e 0,008 m3/s, mis annab joonkiiruseks 4,1 m/s.
Lähtudes eelnevast, on võimalik antud tootmisterritooriumil eristada kolme heiteallikat – katla korstnaid ja mahuti tuulutusava.
Veevarustus ja (sadevee)kanalisatsioon on käitises tsentraalne.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Kirjeldatav ettevõte asub aadressil Aretuse tn 11, Märja alevikus, Tartu linnas, Tartu maakonnas, katastriüksuse tunnusega 79301:001:0947.
Krunt on põhjakaartest ja läänest ümbritsetud maatulundusmaaga, kagust ja idast – elamumaaga, lõunast - ärimaaga. Lähimad elamud asuvad u 40 m kaugusel idas. Andmeid lähiümbruses paiknevatest laste- ja tervishoiuasutustest ei ole.
Saasteallikate mõjupiirkonnaks on arvestatud ring diameetriga 1000 m (50-kordne kõrgeima saasteallika kõrgus).
Märkimisväärseid lõhna- ja müraallikaid käitises pole, samuti pole esinenud ka vastavasisulisi kaebusi. Vedelkütuse käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid suhteliselt väike maht ja madal hoiutemperatuur ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. 33 m3 laadimiseks kiirusega 30 m3/h kulub pisut üle tunni aastas, mis jääb alla lubatud 15% lõhnatundidest aastas e 1314 h/a. Müra tekitavad seadmed paiknevad tootmishoonete sees. Avatud müraallikatest on ainult transpordivahendid, kuid pole mingit eeldust arvata, et need võivad tekitada ülenormatiivset mürataset.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Märja uus katlamaja
Aadress
Aretuse tn 11, Märja alevik, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
5277
Katastritunnus(ed)
79301:001:0947
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6472427, Y: 654803
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aretuse tn 11 (79301:001:0947). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aretuse tn 11 (79301:001:0947).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Tartu linn, Tartu maakond 0793

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  1 hakke katla korsten X: 6472444, Y: 654794 0.40 20 13 180 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  2 õlikatla korsten X: 6472443, Y: 654794 0.40 20 9.35 180 010203b - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
  3 Põlevkiviõli mahuti X: 6472438, Y: 654799 0.05 3.50 4.10 20 050401 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): terminalid (tankerid, ladustamine ja käitlemine; naftasaadused, v.a bensiin)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
2.84
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake   1 800 tonni
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)   33 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
õlikatla korsten (2) - UUS2 1.85 1 500 70
30.08.2023
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 33 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
Tontkandlane OÜ
Registrikood/isikukood
14240955
Postiaadress
Pärna 28a-1, Tartu 50604
Telefon
5038040
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Käesolevas töös on juhindutud järgmistest õigusaktidest:
• Atmosfääriõhu kaitse seadus
• Tööstusheite seadus Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
https://www.riigiteataja.ee/akt/108032019006
Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016005
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 “ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “Õhukvaliteedi hindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062
Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001
Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate
saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid – Riigi Teataja keskkonnaministri määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020015?l
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
andmed
Algandmed (materjalide liigid ja kulu, töörežiim jms) on saadud saasteallikate valdaja esindaja käest ning on esitatud vastavates peat
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Kirjeldatav ettevõte asub aadressil Aretuse tn 11, Märja alevikus, Tartu linnas, Tartu maakonnas, katastriüksuse tunnusega 79301:001:0947.
Krunt on põhjakaartest ja läänest ümbritsetud maatulundusmaaga, kagust ja idast – elamumaaga, lõunast - ärimaaga. Lähimad elamud asuvad u 40 m kaugusel idas. Andmeid lähiümbruses paiknevatest laste- ja tervishoiuasutustest ei ole.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
pole
Ilmastikutingimuste iseloomustus
Tuulteroos, fail
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete heitkoguste arvestamisel põlemisprotsessist on kasutatud:
keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid 
keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
keskkonnaministri määrust nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

0Arvutuskäik

 

Välisõhu põhiliseks heiteallikaks on hakkepuidul ja põlevkivikütteõlil töötavad soojusenergeetilised seadmed. Heiteallikas nr 1 ja 2.

Saasteainete heitkoguste arvestamisel on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määrust nr 59 “Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”.

  1. Saasteaine heitkogust määratakse arvutuslikult järgmiselt:

Arvutatakse kütusekulu ümber soojusühikutesse (B1)

B1 = B x Qr  (GJ), kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil (t või tuh m3)

Qr- kütuse alumine kütteväärtus (MJ/kg)

B1 = 33 x 41 = 1353 GJ põlevkivikütteõlil

B1 = 1800 x 8 = 14400 GJ hakkepuidul

  1. b. Leitakse saasteaine eriheitme väärtus - qi

Vastavalt metoodikale on põlevkivikütteõlil ja puidul töötava, alla 10 MW katlamaja puhul antud järgmised eriheite väärtused (qI), mis on toodud Tabelis 3.1. ja 3.2.

  1. Arvutatakse vastava saasteaine heitkogus MI, kasutades järgnevat valemit:

MI = 10-6 x B1 x qI (t),kus

B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil (GJ)

qI – i-nda saasteaine eriheide (g/GJ)

  1. Heiteallikast eralduvate heitkoguste hetkväärtused g/s

Vastavalt metoodikale arvutatakse hetkeline heitkogus iga komponendi jaoks lähtuvalt põletusseadme võimsusest:

M=10-3Pq (g/s), kus

P on põletusseadme soojusvõimsus MWth

q on vastava saastekomponendi eriheide g/GJ

Arvutustes on kasutatud katelde maksimaalvõimsust 0,99 +1,85 MWth.

 

  1. CO2 arvutamine

Vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr. 86 leitakse süsinikdioksiidi heitkogus järgnevalt:

Mc = 10-3 x B1 x qc x Kc, kus

Mc - süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC);

B1 – kütusekulu (TJ);

qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);

Kc – oksüdeerunud süsiniku osa.

Põlevkivi kütteõli puhul on qc – 21,1 (tC/TJ), Kc – 1.

Mco = Mc x 3,664, kus

Mco – CO2 heitkogus (GgCO2);

Mc – süsiniku heitkogus gigagrammides (GgC).

 

  1. Tahkete osakeste heitkoguste arvestamisel lähtuti tootja poolt garanteeritud TSP sisaldusest suitsugaasides alla 150 mg/Nm3.

Eriheite väärtused said arvutatud vastavalt valemile:

qi ≈ ci×α×0,25×k, g/GJ, kus

 

ci – i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/Nm3  ;

α – liigõhutegur α = CO2max/CO2≈ 20,9/(20,9 – O2), O2=11%, α = 2,1;

0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ;

k – kütuse niiskusest (50%) tulenev parandustegur = 1,08;

Selle alusel on tahke fraktsiooni eriheite väärtus 150*2,1*0,25*1,12 = 85,05 g/GJ.

Määruses toodud PM SUM eriheite väärtus ilma puhastuseta kateldele on 145 g/GJ ning antud juhul moodustab elektrifiltriga varustatud põletusseadme eriheite väärtus 58,7% püüdeseadmeta väärtusest, ehk püüdeefektiivsus on 41,3%.

Vastavalt KKA juhendile on antud juhul PM SUM eriheite väärtus võrdsustatud PM10 omaga, st 118 g/GJ.

 

Tabel 3.1. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused hakkpuidu põletamisel HA-1

Saasteaine

Eriheide (g/GJ)

Heitkogus (g/s)

Heitkogus (t/a)

NOx

210

0,208

3,024

PM SUM osakesed

118

0,117

1,699

PM10 peenosakesed

118

0,117

1,699

PM2,5 eriti peened osakesed

115

0,114

1,656

CO

1200

1,188

17,280

SO2

11

0,011

0,158

LOÜ

17

0,017

0,245

ammoniaak

37

0,037

0,533

Raskmetallid

mg/GJ

mg/s

kg/a

Hg

        0,56   

0,001

0,008

Cd

        13,0   

0,013

0,187

Pb

        27,0   

0,027

0,389

Cu

       20,0   

0,020

0,288

Zn

      512,0   

0,507

7,373

As

       1,0   

0,0010

0,014

Cr

       23,0   

0,023

0,331

Ni

       20,0   

0,020

0,288

Se

       0,5   

0,000

0,007

CO2 bio

 

 

1577,572              

 

 

 

Tabel 3.2. Saasteainete eriheite väärtused ja heitkogused põlevkiviõli põletamisel õlikatlas HA-2

Saasteaine

Eriheide (g/GJ)

Heitkogus (g/s)

Heitkogus (t/a)

NOx

111

0,205

0,150

PM SUM osakesed

40

0,074

0,054

PM10 peenosakesed

6

0,011

0,008

PM2,5 eriti peened osakesed

6

0,011

0,008

CO

42

0,078

0,057

SO2

-

0,758

0,554

LOÜ

5

0,009

0,007

Raskmetallid

mg/GJ

mg/s

kg/a

Hg

0,1

            0,000   

0,000

Cd

0,3

            0,001   

0,000

Pb

10

            0,019   

0,014

Cu

6

            0,011   

0,008

Zn

5

            0,009   

0,007

As

44,5

            0,082   

0,060

Cr

20

            0,037   

0,027

Ni

200

            0,370   

0,271

CO2

-

-

104,601                

 

Mahuti aurud

 

Arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“.

Arvutuskäik §1 järgi ei andnud usutavaid tulemusi LOÜ-de emissiooni kohta. Seepärast on kasutatud antud määruse teisi võimalusi emissiooni arvutamiseks.

 

  • 5. Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine

  (1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste LL arvutamiseks vajalik eriheide (EL) kilogrammides ühe kuupmeetri laaditud vedeliku kohta hinnatakse järgmist valemit kasutades:

 

EL= 0,12*S*P*M/T*(1- eff/100)

 

0,12 – teisendustegur SI ühikuteks;

S – küllastumistegur, käesoleva määruse lisas 3 esitatu kohaselt;

P – küllastunud aurude rõhk vastavalt käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;

M – aurude molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid;

T – laadimistemperatuur °K, soojendamist mittevajavate produktide korral kasutada temperatuuri 293 °K;

 

Antud juhul:

EL = 0,12*1,45*0,072*130/293 =0,0056 kg/mDiislikütus

EL = 0,12*1,45*0,0646*165/293 =0,0063 kg/m3   Põlevkiviõli

 

(2) Naftasaaduste ja põlevkiviõli tankeritele, tsisternautodele ja raudteetsisternidele laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus LL kilogrammides (kg) vaadeldaval perioodil saadakse, korrutades eriheite EL (kg/m3) vaadeldaval perioodil laaditud kogusega Q (m3).

LL = EL× Q

Q Põlevkiviõli mark C – 37 m3

LL Põlevkiviõli mark C – 0,234 kg

Põlevkiviõli hetkelise heitkoguse määramiseks ühekordsel laadimisel:

Pumpamise võimsus – 30 m3/h;

Mahuti maht – 10 m3, selle saavutamiseks on vaja 1/3 tundi ehk 3,333 m3 tunnikeskmisena

Põlevkiviõli kogus – 37 m3/ 30 m3/h = 3,7 korda aastas. Selle koguse  tankimisel eraldub 234 g NMVOC. 237/3,7 = 63 g NMVOC tankimise korra pealt. 63/3,333 = 19 g tunnikeskmisena ning 19/3600 = 0,005 g/s.



Põlevkiviõli heitkoguse määramiseks pole antud eriheite väärtust. Sarnaste näitajatega diiselkütuse kohta on mahuti hingamise osakaal 12% üldisest LOÜ emissioonist (13,68% laadimise emissioonist) ning seda proportsiooni saab üle kanda põlevkiviõlile. Laadimise emissiooni alusel moodustab LOÜ heitkogus mahuti hingamisel:

0,234 * 0,136842105 = 0,032 kg

Kokku 0,234+0,032= 0,266 kg

 

  • 6. Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine

 

Bensiini ja diislikütuse laadimisel teenindusjaama mahutitesse ja teenindusjaama mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (Lt) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:


LT = 0,001 x (ET + EH) x Q, kus


0,001 – teisendustegur grammidest kilogrammideks;
Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;
ET – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt;
EH – eriheide, g/m3, käesoleva määruse lisas 4 esitatu kohaselt.

 

Antud juhul:

LT = 0,001*(6,65+0,91)*1180 = 8,92 kg – Diislikütus, sellest 1,074 kg hingamisest ja 7,847 kg laadimisest. 1,074/7,847= 0,1368

Laadimise eriheide 6,65  – 88%;

Hingamise eriheide 0,91 – 12%.

 

§ 8.   Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike heitkoguste määramine

 

  (1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03.

 

0,000266 t/a * 0,03 = 0,000008 t/a aromaatseid süsivesinikke.

§ 9.   Raske kütteõli ja põlevkiviõli laadimisel välisõhku väljutatavate vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramine

 

  Raske kütteõli ja põlevkiviõli laadimisel välisõhku väljutatava vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkogus (LV) grammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

 

LV= 0,001*EV*Q*(1- eff/100)

0,001 – teisendustegur milligrammidest grammideks;

Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;

EV – eriheide, mg/m3, täpsemate andmete puudumisel kasutada käesoleva määruse lisas 6 esitatud andmeid.

Antud juhul:

Q Põlevkiviõli mark C – 37

EV = 100 mg/m3 H2S puhul

EV = 10 mg/m3 metüülmerkaptaani puhul

LV = 3,7 g/a H2S puhul

LV = 0,37 g/a metüülmerkaptaani puhul

 

 

 

 

 

 

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
hakke katla korsten (1) tsüklon 1 kord/5a PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 150 mg/Nm³  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas hakke katla korsten (1)
Koormus Katlamaja E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 84
Veebruar 100
Märts 80
Aprill 51
Mai 17
Juuni 15
Juuli 14
August 14
September 14
Oktoober 43
November 52
Detsember 60
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 75 75 75
01 - 02 75 75 75
02 - 03 75 75 75
03 - 04 75 75 75
04 - 05 75 75 75
05 - 06 75 75 75
06 - 07 80 80 80
07 - 08 80 80 80
08 - 09 90 90 90
09 - 10 95 95 95
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 95 95 95
15 - 16 95 95 95
16 - 17 90 90 90
17 - 18 90 90 90
18 - 19 90 90 90
19 - 20 90 90 90
20 - 21 85 85 85
21 - 22 85 85 85
22 - 23 80 80 80
23 - 24 80 80 80
 
Heiteallikas õlikatla korsten (2)
Koormus Täiskoormus talv E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 50
Märts 0
Aprill 0
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 0
Detsember 50
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Põlevkiviõli mahuti (3)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 50
Märts 0
Aprill 0
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 50
Detsember 50
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 50 0 0
10 - 11 75 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 75 0 0
15 - 16 50 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas hakke katla korsten (1)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.99
Töö­tundide arv aastas 8 000
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Puiduhake 0.02 8 1 800 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.1139 g/s 1.656 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.1168 g/s 1.6992 t Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.117 g/s 1.6992 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.2079 g/s 3.024 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.188 g/s 17.28 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0168 g/s 0.2448 t Jah
BC Must süsinik 0 g/s 0.248 t Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0267 mg/s 0.3888 kg Jah
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0006 mg/s 0.0081 kg Jah
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0129 mg/s 0.1872 kg Jah
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.001 mg/s 0.0144 kg Jah
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0198 mg/s 0.288 kg Jah
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.5069 mg/s 7.3728 kg Jah
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0228 mg/s 0.3312 kg Jah
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0198 mg/s 0.288 kg Jah
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0005 mg/s 0.0072 kg Jah
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.099 µg/s 1.44 mg Jah
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0 kg Jah
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0099 mg/s 0.144 kg Jah
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0158 mg/s 0.2304 kg Jah
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.005 mg/s 0.072 kg Jah
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.004 mg/s 0.0576 kg Jah
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.0001 kg Jah
7664-41-7 Ammoniaak 0.0366 g/s 0.5328 t Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0109 g/s 0.1584 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0 t Jah
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0.0296 g/s 1 577.5718 t Jah
Põletusseade
Heite­allikas õlikatla korsten (2)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 1.85
Töö­tundide arv aastas 500
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 0.84 41 33 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0111 g/s 0.0081 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0111 g/s 0.0081 t Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.074 g/s 0.0541 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.2054 g/s 0.1502 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0777 g/s 0.0568 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0093 g/s 0.0068 t Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0185 mg/s 0.0135 kg Jah
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0002 mg/s 0.0001 kg Jah
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0006 mg/s 0.0004 kg Jah
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0823 mg/s 0.0602 kg Jah
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0111 mg/s 0.0081 kg Jah
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0093 mg/s 0.0068 kg Jah
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.037 mg/s 0.0271 kg Jah
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.37 mg/s 0.2706 kg Jah
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0185 µg/s 0.01353 mg Jah
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0019 mg/s 0.0014 kg Jah
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0019 mg/s 0.0014 kg Jah
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0019 mg/s 0.0014 kg Jah
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0019 mg/s 0.0014 kg Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.758 g/s 0.5544 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0363 g/s 104.601 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas
Kogus Ühik Kogus Ühik
Põlevkiviõli mahuti (3) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.005 g/s 0.000266 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
1, 2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.266 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.045 0.004
1, 2 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.516 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.009 0
1, 2, K-1, K-2 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.124 g/s 1 tund 350 µg/m³ 24 0.069
24 tundi 125 µg/m³ 10 0.08
1, 2; K-1, K-2 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.658 g/s 1 tund 200 µg/m³ 18 0.09
1 aasta 40 µg/m³ 1 0.025
1, 3, 2, K-1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.039 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 4 0.001
24 tundi 2 000 µg/m³ 1.50 0.001
1, 2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.125 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.10 0.004
1, 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.128 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.40 0.008
1 aasta 40 µg/m³ 0.10 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Kõige lähemal normatiivsele tasemele on käitise ja lähedalasuvate heitallikate koosmõjus tekkiv NO2 maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon, mille maksimumid tekivad lõunas, territooriumi piirilt väljas, 220 m kaugusel allikatest (24h) ning u 300 m ulatuses piirist põhjas (1h). Nii on tunnikeskmine NO2 maksimum 18 µg/m³, ööpäevakeskmine 1 µg/m³. Ainult N.R. Energy OÜ uue katlamaja allikate panus on ligikaudu pool - tunnikeskmine NO2 maksimum 10 µg/m³, ööpäevakeskmine 0,3 µg/m³.
Samas NMVOC puhul kujuneb maksimum pea ainult N.R. Energy OÜ uue katlamaja allikate najal.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Vedelkütuse käitamisel võib eeldada mõningat lõhnaainete emissiooni, kuid suhteliselt väike maht ja madal hoiutemperatuur ei luba prognoosida märkimisväärse häiringu teket ümbruskonnas. 37 m3 laadimiseks kiirusega 30 m3/h kulub u 4 tundi aastas, mis jääb alla lubatud 15% lõhnatundidest aastas e 1314 h/a.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

AIRVIRO

Arvutamiseks valitud meteoaasta
automaatselt valitud AIRVIRO poolt
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

automaatselt valitud AIRVIRO poolt

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Reaalne koosmõju teiste heitallikatega ilmneb kõige paremini samuti NO2 puhul. Koosmõju avaldavateks allikateks on N.R. Energy OÜ olemasolev katlamaja (K-1, asub u 400 m lõunas) ja Baltic Interior OÜ allikad (K-2, asub u 270 m idas).

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Saadud kontsentratsioonid ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust.

Antud juhul ükski saasteaine ei saavuta 30% ÕPV-st.

Saasteainete maksimaalväärtused on normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Manused
Lisa 6: NOx_1h.png
Lisa 7: NOx_1h_ta.png

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Antud juhul ükski saasteaine ei saavuta 30% ÕPV-st.
Saasteainete maksimaalväärtused on normikohased ning ei kujuta ohtu inimese tervisele.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Märkimisväärseid müraallikaid pole
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Kõige lähemal normatiivsele tasemele on käitise ja lähedalasuvate heitallikate koosmõjus tekkiv NO2 maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon, mille maksimumid tekivad lõunas, territooriumi piirilt väljas, 220 m kaugusel allikatest (24h) ning u 300 m ulatuses piirist põhjas (1h). Nii on tunnikeskmine NO2 maksimum 18 µg/m³, ööpäevakeskmine 1 µg/m³. Ainult N.R. Energy OÜ uue katlamaja allikate panus on ligikaudu pool - tunnikeskmine NO2 maksimum 10 µg/m³, ööpäevakeskmine 0,3 µg/m³.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Heitallikate parameetrid tagavad saasteainete ohutu hajumise taotletud kogustes. Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Täiendavad välisõhu saastamise piiramise ja jälgimise meetmed ei ole vajalikud. Saasteainete leviku modelleerimisel saadud saasteainete
hajumistulemuste põhjal ei ole otstarbekas rakendada ettevõtte omaseiret.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
pole tarvidust
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
pole tarvidust
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
hakke katla korsten (1) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.114 g/s 1.656 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.117 g/s 1.699 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.117 g/s 1.699 t   Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.208 g/s 3.024 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.188 g/s 17.28 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.017 g/s 0.245 t   Jah
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.507 mg/s 7.373 kg   Jah
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.037 g/s 0.533 t   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.011 g/s 0.158 t   Jah
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0.03 g/s 1 577.572 t   Jah
Põlevkiviõli mahuti (3) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 0 t   Jah
õlikatla korsten (2) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.011 g/s 0.008 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.011 g/s 0.008 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.074 g/s 0.054 t   Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.205 g/s 0.15 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.078 g/s 0.057 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 0.007 t   Jah
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.009 mg/s 0.007 kg   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.758 g/s 0.554 t   Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.036 g/s 104.601 t   Jah
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 3.174 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 104.601 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 1 577.572 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 17.337 t
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 7.38 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.712 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.533 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.252 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.753 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.707 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.664 t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.