Menetlus M-125745 » Taotlus T-KL/1019840-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1019840-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
AS Maag Eesti
Kontaktisik
Kuldar Rikma
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte soovib suurendada veevõtulimiiti puurkaevule nr 756.
Parandustaotluse selgitus
Taotluse korrigeerimine vastavalt Keskkonnaameti 26.09.2023 nr DM-125745-2 esitatud täpsustavatele küsimustele.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Tabasalu lihatööstuses on põhilisteks tegevusaladeks lindude tapmine, liha töötlemine ja lihatoodete tootmine (sh tükeldamine, suitsutamine ja pakendamine).
Käitise maksimaalne tootmisvõimsus on 48 000 lindu ühes vahetuses. Ettevõte töötab 1 kuni 1,5 vahetuses. Tapamaja aasta keskmine tootmisvõimsus on 70 tonni rümpasid ööpäevas. Lihatööstuse loomse toorme töötlemise tootmisvõimsus on ca 30 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvartali keskmine arv).
Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust (katastri nr 756). Tootmistegevuse tagajärjel tekkiv reovesi läbib ettevõtte eelpuhastuse ja edasi juhitakse ühiskanalisatsiooni (AS Strantum). Sademevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse läbi kuue väljalasu kinnistu välisesse kraavi, mis suubub Harku ojja.
Kõikide jäätmete kogumine ja äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Tapajäätmed töödeldakse karusloomatoiduks (külmutatud plokid). Linnusuled komposteeritakse lepingupartneri poolt.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitises tegeletakse loomade tapmisega ning toidu töötlemisega loomsest toormest, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Tabasalu lihatööstus on olemasolev töötav käitis, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Lähim elamu asub käitisest 710 m kaugusel.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Tabasalu lihatööstus
Aadress
Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond
Territoriaalkood
8009
Katastritunnus(ed)
19801:002:2203
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6586685, Y: 531312
X: 6586685, Y: 531312
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Harku vald, Harju maakond 0198

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000329
Käitise nimetus Tabasalu lihatööstus
Asukoha üldiseloomustus Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh looduslik rohumaa 228 m², õuemaa 30991 m² ja muu maa 10578 m².
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed  
Aadress Sütemetsa tee 56, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond
Territoriaalkood EHAK 8009
Katastritunnus(ed) 19801:002:2203
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203).
Selgitus käitise kattuvuse kohta  
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
KNR0000353 Laabi farm, Rannamõisa farm, Kumna farm
KNR0000021 Loo broilerifarm
KNR0000053 Saha broilerifarm
KNR0000019 Ülgase broilerifarm
KNR0000475 Uudeküla broilerifarm
KNR0000303 Kaarma broilerifarm
Käitise tegevus
Käitise tegevus
Tabasalu lihatööstuses on põhilisteks tegevusaladeks lindude tapmine, liha töötlemine ja lihatoodete tootmine (sh tükeldamine, suitsutamine ja pakendamine).
Ohukategooria
C kategooria ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Toiduainetööstus ja sööda tootmine - Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas 24 8 760 70 tonni rümpasid ööpäevas 25 500 tonni rümpasid aastas Jah
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
Eluslindude vastuvõtt
Eluslindude konveierile riputamine
Eluslindude uimastamine
Tapmine, veretustamine
Kupatamine
Sulgede kitkumismasinas eemaldatud sulgede kogumine
Rümpade pesemine
Linnurümpade täispuhastus (sisikondade eemaldamine täispuhastusseadetega)
Linnurümpade korrastus
Rümpade õhkjahutus
Tükeldus
Värske liha pakkimine (tükeldusliin, pakkeseadmed)
Toodangu maitsestamine, suitsutamine
Pakkimine
Toodangu hoiustamine ja laadimine transpordivahendile
Valmistoodangu väljastamine
Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Lisa 1: vooskeem_1.jpg
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
180
Tavapärane tööaeg
24/7

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. SA Reference Document on Best Available Techniques in the Slaughterhouses and Animal By-products Industries https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2020-01/sa_bref_0505.pdf
01.05.2005
01.05.2009
2. FDM PVT-alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019D2031
04.12.2019
04.12.2023
3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf
01.07.2006
01.07.2010
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteemi standardile vastava sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine Juurutatud ja sertifitseeritud integreeritud toiduohutus- ja keskkonnajuhtimissüsteem.
Juhtimiskava sisaldab tööohutuse ja keskkonnaeesmärke. 		SA BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine

PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja
rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte:
i) juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel;
4.12.2019 ET Euroopa Liidu Teataja L 313/65
ii) analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, määratletakse huvitatud isikute vajadused ja
ootused ning tehakse kindlaks käitise võimaliku keskkonnaohu või inimestele avalduva ohuga seotud näitajad
ning kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded;
iii) sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat vähendamist;
iv) oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas
kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine;
v) keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide vältimiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas
vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine;
vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning
vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine;
vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt
teavitamise ja koolitamise kaudu);
viii) sise- ja välissuhtlus;
ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises;
x) keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga
tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine;
xi) tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine;
xii) asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine;
xiii) hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis hõlmavad hädaolukorra kahjuliku
(keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist;
xiv) (uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi
ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel;
xv) vajaduse korral seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; sellekohane teave on esitatud tööstusheidete
direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire võrdlusaruandes;
xvi) korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;
xvii) perioodiline võimaluse korral sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata
keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on
nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud;
xviii) mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel,
parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või
võib tulevikus esineda;
xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas
juhtkonnas;
xx) keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine. 		BREF 5.1.1 (lk 373), 5.1.1.1 (lk 374) Vastab
FDM PVT 1 Vastab
2. Juhtimine Töötajate teadlikkus ja vastutus Töötajate koolituskava iga poole aasta kohta (peamiselt hügieenialane). Töötajate regulaarne koolitus. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites. SA BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) Koolituse läbiviimine. Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava. Keskkonnakaitselise informatsiooni kajastumine ametijuhendites.

PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja
rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte:

vi) keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine;
vii) oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu);
viii) sise- ja välissuhtlus;
ix) selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises;
xix) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas;
xx) keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine. 		BREF 5.1.1 p 2 ja 4.1.2 (lk 373) Vastab
FDM PVT 1 Vastab
3. Juhtimine Tehnoloogiliste seadmete hooldusprogrammid Kinnitatud protseduurireeglid tehnoloogia hooldus ja kontroll. Seadmetele on tootja poolt kaasa antud hooldusgraafik, mille järgi seadmeid kontrollitakse ja hooldatakse. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset. Kavandatud hooldusprogramm seadmetele. Pöörata erilist tähelepanu seadmete hooldusprogrammidele. Hooldusprogramm sisaldab seadmete kontrolli, mis aitab vähendada tarbimist ja emissiooni taset. BREF 5.1.1 p 3 ja 4.1.3 (lk 373) Vastab
4. Kogu tootmine Ressursikasutuse vähendamine Ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi osana on loodud vooskeemid, juhendid, protsesside kirjeldused.
Ettevõttes on kasutuses järgmised täisautomaatsed kontrolli- ja mõõtmissüsteemid. Protsesside temperatuurid automaatjälgimisega. Kasutatava vee vooluhulkade üle on kontrolli. Paigaldatud veemõõtjad. Veekulu jälgitakse erinevates töölõikudes ja üldiselt.
Mõõdetakse jäätmekoguseid ning seatakse pidevalt eesmärke ressursitõhususe suurendamiseks.
Asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused selguvad omaseire tulemusel, mis toimub vastavalt nõuetele.
Sisseostetava materjalide ja nende pakendite üle peetakse arvestust. Enamjaolt kasutatakse suuri pakendeid ja tagastatakse taara või suunatakse taara pakendiettevõttele 		PVT 2. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana vee, energia ja tooraine tarbimist ning reovee- ja protsessigaasivooge käsitleva sellise andmestiku loomises, haldamises ja korrapärases läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse tegemisel), mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte.
I. Teave toidu-, joogi- ja piimatootmise protsesside kohta, sealhulgas:
a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, kus on ära näidatud heite päritolu;
b) heite vältimiseks või vähendamiseks kasutatavate protsessi integreeritud tehnikate ning reovee või protsessigaasi puhastamise tehnikate kirjeldus, sealhulgas nende tulemuslikkus.
II. Teave veetarbimise ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja veebilanss) ning veetarbimise ja reoveekoguse vähendamise meetmete kindlakstegemine
III. Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:
a) voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus;
b) asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused ning nende varieeruvus.
IV. Teave protsessigaasivoogude omaduste kohta, näiteks:
a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus;
b) asjaomaste saasteainete/näitajate keskmine sisaldus ja heitkogused ning nende varieeruvus;
c) protsessigaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine.
V. Teave energiatarbimise ja -kasutuse ning kasutatud toorainekoguse, samuti tekkinud jääkide koguse ja omaduste kohta ning ressursitõhususe pidevat suurendamist võimaldavate meetmete kindlakstegemine.
VI. Sobiva seirestrateegia kindlakstegemine ja rakendamine ressursitõhususe suurendamiseks lähtuvalt energia, vee ja tooraine tarbimisest. Kõnealune seire võib hõlmata sobiva sagedusega tehtavaid otseseid mõõtmisi, arvutusi ja registreerimist. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil). 		FDM PVT 2 Vastab
5. Kogu tootmine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse.

Territooriumil paikneb 60 m3 topeltseinaga metallist mahuti põlevkiviõli jaoks. Toimub automaatne tasememõõtmine, lekkekontrolli teostatakse pidevalt külmutusseadmete masinistide poolt. 		Ptk 4.1.2.1; 5.1.1.1. Mahutite õige disain peab arvestama paljude teguritega, sealhulgas:
• säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused;
• hoiustatava produkti omadustest sõltuvalt seadmete valik (ehitusmaterjalid, ventiilide kvaliteet, pumpade tüübid jne);
• hooldus- ja ülevaatusplaani rakendamine ning hooldus- ja kontrollitööde (juurdepääs, paigutus jne) hõlbustamine;
• kuidas hädaolukordades käituda (kaugus teistest mahutitest, rajatistest ja käitise piirist, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne).
Ptk 4.1.2.3; 5.1.1.1. Asukoht ja paigutus. PVT on paigutada mahuti, mis töötab atmosfäärirõhul või selle lähedal, maa peale. Maapealsete mahutite eeliseks on, et lekked on lihtsamini märgatavad, samuti on lihtsam selliseid mahuteid hooldada.
Ptk 5.1.1.3. Korrosiooni ja/või erosiooni tõttu tekkivate lekete vältimine. Mahuti materjal peab olema ladustatavale tootele vastupidav. Vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel paaki kogunenud vee eemaldamine.
Ptk 5.1.1.3. Seadmete ületäitmise vältimiseks on PVT kohased tööprotseduurid:
• mahutite täitmise ajal kasutatakse ületäitmise vältimiseks asjakohaseid kasutusjuhendeid;
• vastuvõtumahuti suurus vastab laaditava partii suurusele.
PVT on lekketuvastuse rakendamine mahutitele, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnasereostust

SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse. 		EFS Ptk 4.1.2.1; 4.1.2.3; 5.1.1; 5.1.1.3 Vastab
SA 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 Vastab
6. Seire Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta Pidevalt kontrollitakse reoveepuhasti sissevoolutorul ja väljavoolutorul vooluhulka, pH ja temperatuuri ning andmed salvestatakse. PVT 3. Reoveevoogude andmestiku abil kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt PVT 2) seisneb PVT protsessi põhinäitajate jälgimises (nt reovee voolukiiruse, pH ja temperatuuri pidev jälgimine) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadme sisselaskeava ja/või väljalaskeava juures, lõpptöötlusseadme sisselaskeava juures, heitvee käitisest väljumise kohas). FDM PVT 3 Vastab
7. Seire Heitvee seire Suublasse otseheidet ei toimu, vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingu kohaselt on proovide võtmine vee-ettevõtja poolt võimalik vastavalt kokkulepetele. PVT 4. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN- standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. FDM PVT 4 Vastab
8. Seire Õhuheite seire Saasteainete koguste arvutuslik seire toimub kvartaalsel ja iga-aastasel aruandlusel ning vastavalt nõuetele. PVT 5. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. FDM PVT 5 Vastab
9. Energia kasutus Energiajuhtimise süsteem. Energia kasutuse vähendamine Olemas energiajuhtimissüsteem keskkonnajuhtimissüsteemi ühe osana. Olemas energiaressursi vähendamise kava, mis hõlmab asjaomas(t)e tegevus(t)ega seotud erienergiatarbe määratlemist ja arvutamist, tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist ning perioodiliste tõhustamiseesmärkide ja nendega seotud meetmete kavandamist investeeringute näol. Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. Otsitakse pidevaid parendamisvõimalusi energia efektiivsemaks kasutamiseks.

b.
a) Toimub regulaarne põletite reguleerimine ja kontroll.
c) Elektrimootorid on valitud vastavalt protsesside võimsustele optimaalsete parameetritega.
d) Toimub soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil.
e) Valgustuse nõuded on kõikides asukohtades tagatud. Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe ja LED lampe. Valgustussüsteemide hooldus, et minimeerida energia raiskamist.
f) Protsessid on juhitud kesksete kontrollerite poolt, mis tarnitakse koos tehnoloogiaga.
h) Toimub toitevee eelsoojendamine. Kasutatakse soojustagastussüsteemi.
i) Kasutusel on protsessikontrollisüsteemid.
j) Suruõhusüsteem selline, kus lekkeid hoitakse kontrolli all ja töökorras süsteemis lekked puuduvad.
l) Sagedusmuundurid kasutusel.

Reoveemuda kasutatakse biogaasi toomiseks. 		SA BREF 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) Energiajuhtimise süsteemi juurutamine.

PVT 6. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 6 tehnika a kui ka tehnikaga b hõlmatud üldkasutatavate tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

b. Üldkasutatavate tehnikate rakendamine:
a) põleti reguleerimine ja kontroll;
b) koostootmine;
c) energiatõhusad mootorid;
d) soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil (sealhulgas auru mehaaniline taaskokkusurumine);
e) valgustus;
f) katlast eemaldatava veekoguse minimeerimine;
g) aurujaotussüsteemide optimeerimine;
h) toitevee eelsoojendamine (sealhulgas ökonomaisrite kasutamine);
i) protsessikontrollisüsteemid;
j) suruõhusüsteemi lekete vähendamine;
k) soojuskao vähendamine soojusisolatsiooni abil;
l) reguleeritava kiirusega ajamid;


ENE BREF 4.2.1 Energiatõhususe juhtimine.
ENE BREF 4.2.2 Eesmärkide ja sihtide kavandamine ja püstitamine
ENE BREF 4.2.9 Seire ja mõõtmine on kontrollimise oluline osa süsteemis 		BREF 5.1.1 p 11 ja 4.1.16, 4.1.17 (lk 373) Vastab
FDM PVT 6 Vastab
EFS 4.2.1, 4.2.2, 4.2.9 Vastab
10. Reoveekäitlus Reovee tekke vähendamine Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett. Tagatud on jahutusvee ringlus.

Kasutusel olevad veekraanid sulgevad automaatselt. Seadmete vee kasutamine peatub automaatselt.

Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse.

Nugade steriliseerijad hoitakse isoleeritult ja kaetult. Nugade steriliseerijate vesi hoitakse temperatuuril 82 kraadi C.

Seadmed ja protsessialad projekteeritakse ja konstrueeritakse nii, et see hõlbustab puhastamist. Optimaalsel projekteerimisel ja konstrueerimisel võetakse arvesse hügieeninõudeid.

Seadmed puhastatakse esimesel võimalusel pärast kasutamist, et vältida jääkainete paakumist. Järgitakse seadusest tulenevaid pesu kordi. 		SA BREF 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373) Jooksvate veevoolikute eemaldamine ja tilkuvate tualettide ja kraanide parandamine.
SA BREF 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) Nugade steriliseerijad hoida isoleeritult ja kaetult.

PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises.

a Vee ringlussevõtt ja/või korduskasutamine. Veevoogude ringlussevõtt ja/või korduskasutamine (pärast veetöötlust või ilma selleta) näiteks puhastamiseks, pesemiseks, jahutamiseks või protsessis eneses kasutamiseks.
b Veevoolu optimeerimine. Kontrollseadmete, näiteks fotoelementide, vooluventiilide ja termostaatventiilide kasutamine veevoolu automaatseks reguleerimiseks.
c Veepihustite ja voolikute optimeerimine.Õige arvu pihustite kasutamine õiges asukohas; vee rõhu reguleerimine.
j) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine
k) Seadmete puhastamine võimalikult varakult 		BREF 5.1.1 p 6 ja 4.1.7 (lk 373); 5.2 p 7 ja 4.2.1.14 (lk 377) Vastab
FDM PVT 7 Vastab
11. Reoveekäitlus Reovee tekke vähendamine Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. SA BREF 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 4.1.23 Tapajäätmete eemaldamine pühkimise ja kaabitsatega ja alles seejärel survepesu, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutada sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. SA 5.1.1 p 8 ja 4.1.12, 4.1.10, 4.1.9, 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Vastab
12. Reoveekäitlus Reoveekäitlus Võreprahi kogumine. Reovesi liigub ringvoolupumba abil, juhitakse läbi puhastusseadmete kanalisatsiooni. Reovesi kohapeal ei seisa. Tootmisreovesi juhitakse läbi reovee eelpuhastuse. Eelpuhastuses kasutatakse flokulante. Reovee eelpuhastuses paikneb ühtlustusmahuti.

Kanalisatsioonirestide kasutamine. Koridorides ja pakkesaalides on paigaldatud kanalisatsiooniava ette restid, et vähendada tahkete osade sattumist reovette. Tootmisruumides on kanalisatsioonirennide peale paigaldatud restid tööohutuse tõttu. 		SA BREF 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376) Vältida reovee seismist.
SA BREF 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376) Eelpuhastuse kasutamine.
SA BREF 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376) Selituskambrite kasutamine, flokulantide kasutamine.
SA BREF 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376) Reovee ühtlustusmahutite kasutamine.
SA BREF 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 Kasutada trappe tahke materjali kogumiseks. Kasutada äravoolutorusid ekraanide ja/või püünistega, et takistada tahke materjali reovette sattumist.

PVT 12. See PVT vetteheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.
c - Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid 		SA 5.1.5 p 1 ja 4.1.43.3 (lk 376); 5.1.5 p 3 ja 4.1.43.9 (lk 376); 5.1.5 p 4 ja 4.1.43.10 (lk 376); 5.1.5 p 5 ja 4.1.43.11 (lk 376), 5.1.1 p 7 ja 4.1.11 Vastab
FDM PVT 12 Vastab
13. Reoveekäitlus Reoveekäitlus Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Tootmisreovesi eelpuhastatakse kohapeal ja olmereovesi suunatakse ilma eelpuhastuseta ühiskanalisatsiooni. SA BREF 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 (lk 373) Protsessivee ja mitte-protsessivee eraldamine.

PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises.

d) Veevoogude eraldamine. Veevood, mida ei ole vaja töödelda (nt saastumata jahutusvesi või saastumata äravooluvesi), eraldatakse puhastamist vajavast reoveest; see
võimaldab saastumata vee ringlusse võtta. 		SA 5.1.1 p 5 ja 4.1.5 Vastab
FDM PVT 7 Vastab
14. Veekasutus Vee säästlik kasutamine Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik. SA BREF 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377). Vältida rümpade pesemist ja kus see ei ole võimalik, seal veekasutust minimeerida. SA 5.2 p 2 ja 4.2.1.4 (lk 377) Vastab
15. Veekasutus Veekulu vähendamine lindude tapmisel Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist.

Eemaldatud suled pumbatakse vaakumpumba abil torustikus jäätmete kogumise ja töötlemise ruumi, kus suled nõrutatakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. Vesi on korduvkasutuses.

Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead. 		Vee tarbimise vähendamine lindude tapmisel.
Kasutada sulgede transportimiseks korduvkasutusvett.
Vee efektiivne kasutus ja vähemate dušipeade kasutus. 		SA 5.2.2 p 3 ja 4.2.1.11 (lk 378); 5.2.2 p 7 ja 4.2.3.4.2 (lk 378); 5.2.2 p 8 ja 4.2.3.5.1 (lk 378) Vastab
16. Puhastusprotsessid Kemikaalide kasutamise kontroll. Kemikaalide optimaalne ja ohutu kasutamine Pesemis- ja desinfitseerimislahused doseeritakse vastavalt kasutusjuhendile. Kasutatakse pesukeskust ja satelliite. Ettevõttes jälgitakse kemikaalide valikul nende pH taset. Kasutatakse toiduainetetööstuse jaoks heakskiidetud kemikaale. Kasutatakse kemikaale, mis on biolagunevad. Kasutatakse peamiselt aluselisi pesuaineid (naatrium- ja kaaliumhüdroksiidil põhinevad), lämmastikhapet ning desinfekandina vesinikperoksiidi ja peräädikhapet. Mõningal määral ka kloori sisaldavaid. Seadmete puhastamiseks kasutatakse 1% pesulahust (pH 1,4). Ruumide ja seadmete pesuks ja desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% pesulahust (pH 13). Desinfitseerimiseks kasutatakse 0,5% kloorilahust. Kasutatakse suletud süsteeme kus võimalik. Pidev kemikaali kulu kontroll. SA BREF 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375) Kasutatava vee ja puhastusvahendite koguste kontrollimine ja minimeerimine. Saavutada kasu keskkonnale. Aitab vähendada vee ja pesuaine kulusid.
SA BREF 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2 Kasutada keskkonnale vähemohtlikke puhastuskemikaale.
SA BREF 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 Võimalusel vähendada aktiivkloori kasutamist desinfitseerimisel.

PVT 8. See PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises, et vältida või vähendada kahjulike ainete kasutamist näiteks puhastamisel ja desinfitseerimisel.
a) Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks. Puhastamisel ja/või desinfitseerimisel selliste kemikaalide kasutamise vältimine või vähendamine, mis on veekeskkonnale kahjulikud; eelkõige hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) käsitletud prioriteetseid aineid.
Ainete valimisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid.
d) Optimaalsete seadmete ja töötlemisalade projekteerimine ja konstrueerimine 		SA 5.1.4 p 1 ja 4.1.42.1 (lk 375); 5.1.4 p 2 ja 4.1.42.2; 5.1.4 p 3 ja 4.1.42.3 Vastab
FDM PVT 8 Vastab
17. Energia kasutus Külmaseadmed Suurim energiakulu on külmaseadmete töötamisel. Ettevõttes on rakendatud külmaseadmete juhtimiseks elektrooniline kontrollsüsteem.

Kauba pideva laos seismise tõttu, töötavad külmaseadmed ööpäevaringselt. Tootmisruumide jahutussüsteemid ja külmatunnel lülitatakse välja tööpäeva lõppedes.

Osoonikihti kahjustavaid aineid tootmisprotsessis ei kasutata. Kasutatakse ammoniaaki. 		SA BREF 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373) Jahutussüsteemide juhtimissüsteemi rakendamine.
SA BREF 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) Külmutusseadmete töötamise aja kontroll.

PVT 9. See PVT seisneb selliste külmaainete kasutamises, mis ei kahanda osoonikihti ega mõjuta oluliselt globaalset soojenemist, eesmärgiga vältida jahutamisel ja külmutamisel kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete ja globaalset soojenemist oluliselt mõjutavate ainete heidet. 		SA 5.1.1 p 12 ja 4.1.18 (lk 373); 5.1.1 p 13 ja 4.1.19 (lk 373) Vastab
FDM PVT 9 Vastab
18. Energia kasutus Külmaseadmed Käitises on ööpäevaringselt töötaja, kes jälgib külmaseadmete tööd. SA BREF 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) Jahutusruumi ukse automaatne sulgemine. SA 5.1.1 p 14 ja 4.1.21 (lk 373) Vastab
19. Energia kasutus Auru tootmine Käitises kasutatakse termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile. SA BREF 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Kasutada termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiile SA 5.1.1 p 16 ja 4.1.23 (lk 373) Vastab
20. Energia kasutus Auru tootmine Auru tootmine toimub katlamajas, soojuse kadu trassil on minimaalne. Auruga köetav soojaveemahuti paikneb tootmishoones sees.

Auru ja kuuma vee ventiilid suletakse tööajaväliseks ajaks. 		SA BREF 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373) Auru- ja veetorustiku isoleerimine ja ratsionaalne kasutamine.
SA BREF 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) Auru ja vee ventiilide sulgemine tööaja väliseks ajaks. 		SA 5.1.1 p 17 ja 4.1.24 (lk 373); 5.1.1 p 18 ja 4.1.25 (lk 373) Vastab
21. Energia kasutus Valgustid Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid. Käitises kasutatakse päevavalguslampe. Väheneb energia tarbimine. SA BREF 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) Valgustuse kontrollsüsteemi kasutamine

SA 5.1.1 p 19 ja 4.1.26 (lk 373) Vastab
22. Energia kasutus Kompressorid, ventilatsioon, sooja vee tootmine Külmutusmehhaanik teostab kompressori kontrolli igapäevaselt, lugedes vastavat skaalat. Sellega ennetatakse kompressorist õhu leket.

Ventilatsioonifiltritele on paigaldatud automaatskaala. Filtrite vahetamisel käivitub skaalal alarm.

Sooja vee temperatuur on kuni 55°C 		SA BREF 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377) Surveõhu kasutuse juhtimine ja kontroll; väiksemate kompressorite kasutamine puhastusprotsessideks ning lekete ennetamine. Vähendades survet 100 kPA võrra, võib saavutada kuni 6%-se energia säästu. Lekete ennetamisel on potentsiaalne energiavõit 30%.
SA BREF 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377) Ventilatsiooni kasutuse juhtimine ja kontroll.
SA BREF 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) Sooja vee kasutuse juhtimine ja kontroll. Kui tapamaja operatsioonid katkestatakse, siis tuleb katkestada ka 82 kraadise vee tootmine, kasutusele peaksid jääma vaid külm ja 60 kraadine vesi. 		SA 5.2 p 9 ja 4.2.1.19 (lk 377); 5.2 p 11 ja 4.2.1.21 (lk 377); 5.2 p 12 ja 4.2.1.22 (lk 377) Vastab
23. Energia kasutus Puhastusprotsessid Tootmisseadmed on valdavalt roostevaba terasest ja ei reageeri puhastusainetega. Kõikide tootmisruumide põrandad on kaetud kergestipestava spetsiaalse vaigukihiga. Väheneb vee tarbimine ja kemikaalidega saastunud vee kogus. SA BREF 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) Selline tootmisruumide ja –seadmete materjali valik, mis hõlbustab puhastamist. SA 5.1.1 p 22 ja 4.1.30 (lk 373) Vastab
24. Kogu tootmine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse. 5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) Tolmu kogumine lindude vastuvõtmisel, mahalaadimisel ja konveierile riputamisel. Kasutada näiteks kangasfiltreid. Komprimeeritud õhku või mehhaanilist vibratsiooni kasutatakse filtritre puhastamiseks. Vähenevad emissioonid õhku. SA 5.2.2 p 1 ja 4.2.3.1.2 (lk 378) Vastab
25. Kogu tootmine Lõhna vältimine või vähendamine Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas.

Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas.

Käitise tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest ei eraldu ebameeldivat lõhna. Lõhna võib eralduda teatud ilmastikutingimustel. 		5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373); 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373); 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373)
Inimtoiduks mittekõlblike tapasaaduste võimalikult lühike säilitamisaeg, võimalusel külmutamine.
Lõhna (haisu) auditeerimine. Lõhnade ennetamine ja kontroll.
Tapasaadused on transpordi peale- ja mahalaadimise ning ladustamise vältel kaetud. 		SA 5.1.1 p 20 ja 4.1.27 (lk 373); 5.1.1 p 21 ja 4.1.28 (lk 373); 5.1.1 p 27 ja 4.1.29 (lk 373) Vastab
26. Kogu tootmine Lõhna vältimine või vähendamine Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt. Materjaliladude sage puhastaminelõhna vältimiseks.
Kogutud vere roiskumise vältimiseks tuleb see esmalt töödelda ja seejärel külmutada. Kui eelnevat töötlemist ei toimu, tuleb veri võimalikult ruttu külmutada. 		SA 5.1.1 p 23 ja 4.1.31 (lk 373); 5.1.1 p 28 ja 4.2.1.8 (lk 373) Vastab
27. Kogu tootmine Müra a) Käitis paikneb tootmispiirkonnas ja käitise tegevusest ei lähtu olulist müra;
b) Tööd juhtivad arvutiprogrammid, regulaarsete hooldusprogrammidega tagatakse, et seadmed ei tekitaks tavapärasest suuremat müra ja vibratsiooni;
c) Seadmete valikul arvestatakse mürataset;
d) Täiendavate müra summutavate meetmete rakendamise vajadust hinnatakse enne seadme soetamist. Mürarikkad seadmed on paigaldatud eraldi ruumi. Kompressorid paiknevad eraldi kompressoriruumis, millest välja müra ei kostu;
e) Müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamine ei ole vajalikuks osutunud. 		SA BREF 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373) Müra juhtimissüsteemi rakendamine.
SA BREF 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) Ventilatsiooni väljatõmbeavade ja külmutusseadmete müra vähendamine

See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.
a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus
b) Töökorralduslikud meetmed
c) Vähest müra tekitavad seadmed
d) Müratõrjemeetmed
e) Müra vähendamine 		SA 5.1.1 p 24 ja 4.1.36 (lk 373); 5.1.1 p 25 ja 4.1.37, 4.1.39 (lk 373) Vastab
FDM PVT 14 Vastab
28. Lihatööstus Ressursitõhusus, jäätmetekke vältimine ja vähendamine Ainevood: jäätmed, tooraine, heitvesi ei puutu kokku.
Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid.
Ladudes jälgitakse pidevalt tooraine ja toodete säilivusaegu.
Uue liinid, välditud lihatoodete regulaarne maha kukkumine.
Rakendatud jäätmete liigitikogumine. Eesmärk suurendada jäätmete taaskasutust 		DFM BREF 2.3.2.2, 2.3.5.3 ja 10.4.2.1 (lk 503):
Rakendada tootmise planeerimist, et vähendada jäätmeteket
Minimeerida riknevate toorainete ladustamisaega.
Vältida tooraine jms põrandale sattumist, nt kasutada pritsmekaitset, ekraane, tilgapüüdjaid jms.
Optimeerida jäätmete lahus kogumist, et tagada optimaalne taaskasutamine ja töötlemine 		FDM 2.3.5.3 ja 10.4.2.1 (lk 503) Vastab
29. Lihatööstus Lihasuitsutamine Suits läbib veekardina enne suitsutuskambrisse jõudmist. PVT 29. See PVT lihasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

a) Adsorbeerimine. Orgaanilised ühendid kõrvaldatakse protsessigaasivoost tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale kogumise teel.
b) Termiline oksüdeerimine
c) Märgskraber. Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit.
d) Puhastatud suitsu kasutamine 		FDM PVT 29 Vastab
30. Mahutid Kemikaalide hoiustamiseks kasutatavad mahutid Ammoniaagimahutil on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud ammoniaagi andurid ruumidesse.

Territooriumil on üks kahekihiline põlevkiviõli mahuti. Toimub automaatne tasememõõtmine, lekkekontrolli teostatakse pidevalt katlaoperaatorite poolt. 		Ptk 4.1.2.1; 5.1.1.1. Mahutite õige disain peab arvestama paljude teguritega, sealhulgas:
• säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused;
• hoiustatava produkti omadustest sõltuvalt seadmete valik (ehitusmaterjalid, ventiilide kvaliteet, pumpade tüübid jne);
• hooldus- ja ülevaatusplaani rakendamine ning hooldus- ja kontrollitööde (juurdepääs, paigutus jne) hõlbustamine;
• kuidas hädaolukordades käituda (kaugus teistest mahutitest, rajatistest ja käitise piirist, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne).
Ptk 4.1.2.3; 5.1.1.1. Asukoht ja paigutus. PVT on paigutada mahuti, mis töötab atmosfäärirõhul või selle lähedal, maa peale. Maapealsete mahutite eeliseks on, et lekked on lihtsamini märgatavad, samuti on lihtsam selliseid mahuteid hooldada.
Ptk 5.1.1.3. Korrosiooni ja/või erosiooni tõttu tekkivate lekete vältimine. Mahuti materjal peab olema ladustatavale tootele vastupidav. Vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel paaki kogunenud vee eemaldamine.
Ptk 5.1.1.3. Seadmete ületäitmise vältimiseks on PVT kohased tööprotseduurid:
• mahutite täitmise ajal kasutatakse ületäitmise vältimiseks asjakohaseid kasutusjuhendeid;
• vastuvõtumahuti suurus vastab laaditava partii suurusele.
PVT on lekketuvastuse rakendamine mahutitele, mis sisaldavad vedelikke, mis võivad põhjustada pinnasereostust

SA BREF 5.1.1 p 9 ja 4.1.13 (lk 373) Mahutite ületäitumise kaitse. 		EFS Ptk 4.1.2.1; 4.1.2.3; 5.1.1; 5.1.1.3 Vastab
 
Lisad

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Tehnoloogiaga saavutatav HT HT ühik Erandi lõpp
1. FDM p. 9.1 MWh tonni kohta Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase 0,25–2,6   0,451 MWh/tonni
 
2. FDM p. 9.2 m3 tonni kohta Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase 1,5–8,0   4,696 m3/tonn
 
 
Käitise heitetaseme arvutuskäigud ja vajadusel neid tõendavad dokumendid
Lisa 2: heitetasemed.PNG

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Vorm ei ole asjakohane.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Süsinikterasest mahuti I 9 1.53 tonni  
X: 6586638, Y: 531239
X: 6586638, Y: 531239 		Ammoniaak Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
2. Süsinikterasest mahuti II 7 1.19 tonni  
X: 6586646, Y: 531243
X: 6586646, Y: 531243 		Ammoniaak Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
3. Süsinikterasest mahuti III 8 1.36 tonni  
X: 6586650, Y: 531244
X: 6586650, Y: 531244 		Ammoniaak Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
4. Õlieraldaja, terasmahuti I 0.595 0.06 m³  
X: 6586645, Y: 531234
X: 6586645, Y: 531234 		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
5. Õlieraldaja, terasmahuti II 0.337 0.06 m³  
X: 6586644, Y: 531235
X: 6586644, Y: 531235 		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
6. Õlieraldaja, terasmahuti III 0.337 0.06 m³  
X: 6586644, Y: 531236
X: 6586644, Y: 531236 		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
7. Õlieraldaja, terasmahuti IV 0.337 0.06 m³  
X: 6586644, Y: 531237
X: 6586644, Y: 531237 		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
8. Õlieraldaja, terasmahuti V 0.15 0.05  
X: 6586642, Y: 531235
X: 6586642, Y: 531235 		Külmutusseadmete kompressoriõli FridgeWay S 68 (Ammoniaagi jahutussüsteem) Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
9. PE mahuti 5 8 tonni  
X: 6586730, Y: 531187
X: 6586730, Y: 531187 		KEMIRA PIX-115E (Raud(III)sulfaat) Välisõhk - Nivooandur
Vesi - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas
Pinnas - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Kinnine ruum; Asfalteeritud pinnas 		   
10. Kemikaali originaalpakend      
X: 6586664, Y: 531175
X: 6586664, Y: 531175 		Puhastusvahendid Kinnised ja suletavad kanistrid    
11. Metallmahuti 60 55 tonni  
X: 6586648, Y: 531276
X: 6586648, Y: 531276 		Põlevkiviõli Välisõhk - Kaitseklapid, täitmisnivooandurid, 24h valve

Vesi - Asfalteeritud pinnas

Pinnas - Asfalteeritud pinnas
Pinna- ja põhjavesi - Asfalteeritud pinnas 		   
 
Vajadusel projektdokumentatsioon või muu nõuete täitmist tõendav dokument
Lisa 3: Maag_Eesti_AS_Asendiplaan.jpg

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Kemikaalide säästlik kasutamine Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Kemikaalide kulu ning toodangu mahu jälgimine. Pidev. Käitises tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
2. Abimaterjalide säästlik kasutamine Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Abimaterjali kulu ning toodangu mahu jälgimine. Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine. Pidev. Käitises tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
3. Vee säästlik kasutamine Pesuks kasutatavad voolikud on varustatud reguleeritavate survepesu otsikutega. Tualetid ja kraanid hoitakse töökorras ja lekked kõrvaldatakse.
Taaskasutatakse pakkeseadmete jahutusvett.
Käitises töötab täispuhastusliin. Liinil on välditud vee liigset tarbimist. Pesemine toimub seal kus see on tehnoloogiliselt vajalik. Täispuhastusliinil efektiivsed dušipead.
Lindude rümpasid pestakse ainult peale sulgede ning sisikonna eemaldamist.

Pidev
4. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Ammoniaagimahutitel on olemas gaasianalüsaatorid, mis hoiatavad võimaliku lekke eest.
Paigaldatud on ruumidesse ammoniaagi andurid.
Lindude vastuvõtul, laadimisel ja konveierile riputamisel kogutakse tolm kangasfiltrisse. 		Pidev
5. Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Kasutatakse energiasäästlikke valgusteid.
Investeeringud energiakasutuse vähendamiseks 		Pidev
6. Energia ja kütuse tõhus kasutamine Energiatarbimist mõõdetakse igapäevaselt, lisaks arvestatakse energia kulu ühe tooteühiku kohta. Pidev
7. Lõhna vältimine või vähendamine Inimtoiduks mittekõlblikud tapasaadused segatakse konservandiga (sipelghape) ja külmutatakse (haisu ei eraldu) või kogutakse konteinerisse ja veetakse ära vähemalt üks kord päevas.

Surnud linnud kogutakse konteinerisse, laadimine toimub ruumis, jäätmed veetakse ära kinnises veokis vähemalt üks kord nädalas.

Materjaliladusid puhastatakse igapäevaselt 		Pidev
8. Reovee tekke vähendamine Protsessivesi kogutakse ja käideldakse eraldi vihmaveest ja olmereoveest. Rajatud spetsiaalne autopesula, millest tulev vesi suunatakse läbi liivafiltri ühiskanalisatsiooni. Reovesi eelpuhastatakse kohapeal.
Tapajäätmed eemaldatakse tootmisruumidest ja seadmetelt kombineeritud meetodil: suuremad jäätmed eemaldatakse pühkimise teel ning seejärel survepesu teel, kasutades käsitsi opereeritavate päästikutega voolikuid ja kui vaja kasutatakse sooja vett termostaatiliselt kontrollitud auru ja vee ventiilidest. 		Pidev
9. Pinna- ja põhjavee kaitse Kontroll, kinnised süsteemid. Pidev
10. Pinna- ja põhjavee kaitse Sadevesi kogutakse katustelt ja asfalteeritud pinnaga alalt ning juhitakse kinnistu välisesse kraavi läbi kuue väljalasu. Parklast kogutud sademevesi läbib ennem kraavi juhtimist liiva- ja mudapüüduri ning õlipüüduri. Liiva-mudapüüdurile on paigaldatud alarmseade, mis jälgib liiva-mudaeralduskambri täituvust ja annab heli- ja valgussignaaliga märku tühjendamisvajadusest.
Ülejäänud väljalaskmetest juhitakse kogutud sademevesi otse kraavi. Juhitavale sadeveele teostatakse visuaalset seiret kraavis. Nähtava reostuse korral selgitatakse uuritakse koheselt välja reostuse põhjus. 		Pidev
11. Pinna- ja põhjavee kaitse Saastatud sademevee tekke vältimine Saastatud sademevee tekke vältimiseks ja selles reoainete koguse vähendamiseks tuleb tagada kõvakattega alade, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarne kuivalt puhastamine. Pidev
12. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Lindude vastuvõtu ventilatsiooni filtrid. FIltrite visuaalne kontroll. Filtrite vahetus 1 kord kvartalis. Pidev
13. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Põletusseadmete hooldus. Põletusseadme korraline hooldus 1 kord kuus. Pidev
14. Muud asjakohased meetmed UV seadme hooldus. UV seadme pidev automaathooldus Pidev
15. Jäätmetekke vältimine Pakendada tooteid väikseima keskkonnamõjuga, ent toiduhügieeni jt nõuetele vastavatesse pakenditesse. Eraldi osakond tootmise planeerimiseks. Eesmärk pidevalt vähendada jäätmeid. Pidev

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Abimaterjal Ammoniaak Tapamaja külmutussüsteem Külmutusseadmetes 0.80 t/a
Lisa 4: OHUTUSKAART_AMMONIAAK_EE.pdf
Ammoniaak 7664-41-7 Puudub
2. Abimaterjal Kompressoriõli FridgeWay S 68 Tapamaja külmutussüsteem Külmutusseadmete kompressoriõli 1 t/a
Lisa 5: FRIDGEWAY_S_68___MSDS.pdf
- - Puudub
3. Abimaterjal KEMIRA PIX-115E (Raud(III)sulfaat Veekäitluskemikaal   100 t/a
Lisa 6: PIX_115ohutuskaart.pdf
Raud(III)sulfaat 10028-22-5 Puudub
Mangaansulfaat 7785-87-7 Puudub
Väävelhape 7664-93-9 Puudub
Raudsulfaat 7720-78-7 Puudub
4. Abimaterjal Topactive OKTO Puhastusprotsess Pindade desinfitseerimine 1.50 t/a
Lisa 7: EE_ET_115744E_TOPACTIVE_OKTO__900691_.pdf
Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7 Puudub
Vesinikperoksiid (>60% vesilahus) 7722-84-1 Puudub
Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat) 68891-38-3 Puudub
Peräädikhape (stabiliseeritud) 79-21-0 Puudub
Octanoic acid 124-07-2 Puudub
Peroxyoctanoic acid 33734-57-5 Puudub
5. Abimaterjal P3-ansep CIP Puhastusprotsess Pindade puhastamine 1.50 t/a
Lisa 8: EE_ET_116108E_P3_ANSEP_CIP__CLP_.pdf
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Puudub
Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) 7681-52-9 Puudub
6. Abimaterjal P3-hypochloran Puhastusprotsess Pindade puhastamine 2.20 t/a
Lisa 9: HYPOCHLORAN__904451_.pdf
Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) 7681-52-9 Puudub
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Puudub
7. Abimaterjal MIP CL Puhastusprotsess Pindade puhastamine 5 t/a
Lisa 10: MIP_CL.pdf
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Puudub
8. Abimaterjal P3-oxonia active Puhastusprotsess Pindade puhastamine 2 t/a
Lisa 11: OXONIA_ACTIVE__905558_.pdf
Vesinikperoksiid (>60% vesilahus) 7722-84-1 Puudub
Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7 Puudub
Peräädikhape (stabiliseeritud) 79-21-0 Puudub
9. Abimaterjal P3-TOPACTIVE DES Puhastusprotsess Pindade puhastamine 1 t/a
Lisa 12: TOPACTIVE_DES_20KG.PDF
Vesinikperoksiid (>60% vesilahus) 7722-84-1 Puudub
Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7 Puudub
C12-18-alküüldimetüülamiin-oksiidid 68955-55-5 Puudub
Peräädikhape (stabiliseeritud) 79-21-0 Puudub
10. Abimaterjal Topaz CL1 Puhastusprotsess Pindade puhastamine 25 t/a
Lisa 13: TOPAZ_CL1_Ohukaart.pdf
Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) 7681-52-9 Puudub
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Puudub
C12-18-alküüldimetüülamiin-oksiidid 68955-55-5 Puudub
11. Abimaterjal Topaz HD1 Puhastusprotsess Pindade puhastamine 7 t/a
Lisa 14: TOPAZ_HD1.pdf
Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 Puudub
C8-10 polüglükosiid 68515-73-1 Puudub
12. Abimaterjal P3-topax 91 Puhastusprotsess Pindade puhastamine 1 t/a
Lisa 15: TOPAX_91__1_.pdf
Alküülbensüüldimetüülammooniumkloriid 68424-85-1 Puudub
13. Abimaterjal Põlevkiviõli Soojatootmine kütteseadmetes 1 200 t/a
Lisa 16: Polevkivioli_VKG_C_est_2022.pdf
Põlevkiviõli 68308-34-9 Puudub
 
 
Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid
 

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Vorm ei ole asjakohane.

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Kõik tootmisosakonnad Tulekahju Tuleohutusjuhend ja vastutused ametikirjeldustes. HOLP Iga kahe aasta tagant ning tulekahju järgselt.
2. Tootmisprotsess Elektrikatkestus Tegevusjuhend   Iga kahe aasta tagant ning elektrikatkestuse järgselt.
3. Tootmisprotsess Veekatkestus Seadmete korraline hooldus   Graafiku järgi.
4. Ruumide jahutamine Ammoniaagiavarii Valve 24h, seadmete hooldus HOLP Hädaolukorra õppus vastavalt Päästeametiga kokkuleppele.
Hädaolukorra protseduuri muutmine vastavalt vajadusele.

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Puhastustööd Kõikides tootmiskohtades korraline ruumide, seadmete pesu ja deso. Analüüside võtmine pesemise ja desinfitseerimise järgselt. Tööjuhendid.
Tootmisseadmete rikked Kõikide tootmisseadmete rikked likvideerib mehhaanik ja insener. Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid
Puhastusseadmete rikked Rikete korral likvideerib need mehhaanik ja insener. Varuosade tagavara laos, korraline seadmete hooldus. Tööjuhendid

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral
Kui AS HKScan Estonia Tabasalu lihatööstus otsustab lõpetada tegevuse, siis toimitakse alljärgnevalt:
*Kogu toodang turustatakse.
*Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid müüakse või antakse üle käitlusettevõttele.
*Kõik seadmed lülitatakse välja, puhastatakse.
*Tootmisruumid puhastatakse.
*Külmaseadmed lülitatakse välja ja tühjendatakse külmaainest; külmaaine mahuti tühjendatakse, külmaaine antakse üle või müüakse vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
*Reovee kogumissüsteemid tühjendatakse ja puhastatakse.
*Jäätmed antakse üle jäätme käitlejale.
*Segaolmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele
*Kogunenud vanaraud antakse üle vastavat litsentsi omavale käitlusettevõttele
*Ohtlikud jäätmed (vanad õlid, luminestsentslambid, jms) antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsents omavale ettevõttele
*Sissepääsud lukustatakse, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääs tootmisterritooriumile.
Järelhoolduse meetmed
 

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne
Lisa 17: AS_HKScan_Estonia_Tabasalu_lihatoostuse_LOA.pdf

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tabasalu lihatööstus
Kood JTK0640209
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Harku vald, Tabasalu alevik, Sütemetsa tee 56 19801:002:2203
X: 6586626, Y: 531216
X: 6586626, Y: 531216
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 1012 - Linnuliha töötlemine ja säilitamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Asukoha üldiseloomustus info esitatud tabelis 2.1
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Jäätmeid kogutakse liigiti suletud konteineritesse ning antakse üle jäätmekäitlejale.
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Jäätmete tekitamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 5 000 7 500

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tabasalu lihatööstus
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 50 50   50    
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted 5 000 5 000   5 000    
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 50 50   50    
15 01 02 - Plastpakendid 10 10   10    
15 01 06 - Segapakendid 250 250   250    
02 01 10 - Metallijäätmed 10 10   10    
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.10 0.10   0.10    
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 0.10 0.10   0.10    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 10 10   10    
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 10 10   10    
18 01 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 1 1   1    
15 01 03 - Puitpakendid 15 15   15    
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.30 0.30   0.30    
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 0.05 0.05   0.05    
17 04 05 - Raud ja teras 2 2   2    
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 2 2   2    
02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed 3 000 3 000   3 000    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh looduslik rohumaa 228 m², õuemaa 30991 m² ja muu maa 10578 m².
Territooriumil asub lisaks lihatööstusele ka katlamaja, reovee eelpuhastus ja puurkaev.
Käitise katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa. Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 710 m kaugusel loode suunas.
Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja.
Käitisest ida suunas ja põhja suunas asuvatel maaüksustel asuvad III kaitsekategooria alla kuuliva kasetriibiku (KKR kood: KLO9129318) ja hoburästa (KKR kood: KLO9123698) (Tabasalu rabas) leiukohad.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Info puudub
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 18: Pole_asjakohane.pdf
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Tootmise ja olme jaoks võetakse joogivesi ettevõttele kuuluvast puurkaevust veepumba abil (katastri nr 756).
Kas tegevuseks on vaja planeeringut?
Ei

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Ranna tapatsehhi pk. Sütemetsa tee 56 (756)
Veehaarde kood POH0002295
Puurkaevu katastrinumber 756
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
X: 6586686, Y: 531312
X: 6586686, Y: 531312
Põhjaveekiht Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogum Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (Cm-V₂gd)
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah
Joogivee kasutamine või tootmine Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Jah
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Sanitaarkaitseala 30 m. Korras ja hooldatud.
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) WPD
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Lisa 19: Analuusiaktid_Tabasalu_vesi_2020.pdf
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2023 54 750 54 750 54 750 54 750 219 000 600  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 219 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Lisa 20: P6hjaveevaru_uuring.7z
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 1
Väljalaskme kood HA020
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6586517, Y: 531282
X: 6586517, Y: 531282
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2022 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2022 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6586517, Y: 531282
X: 6586517, Y: 531282 		Heljum, naftasaadused, BHT7, KHT, Püld, Nüld, pH   Üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Harku oja
Suubla kood VEE1094100
Pinnaveekogumi nimi Harku
Pinnaveekogumi kood 1094100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 2.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 2
Väljalaskme kood HA026
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6586542, Y: 531291
X: 6586542, Y: 531291
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2022 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2022 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6586542, Y: 531291
X: 6586542, Y: 531291 		Heljum, naftasaadused, BHT7, KHT, Püld, Nüld, pH   Üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Harku oja
Suubla kood VEE1094100
Pinnaveekogumi nimi Harku
Pinnaveekogumi kood 1094100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 3.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 3
Väljalaskme kood HA033
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6586568, Y: 531306
X: 6586568, Y: 531306
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2022 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2022 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6586568, Y: 531306
X: 6586568, Y: 531306 		Heljum, naftasaadused, BHT7, KHT, Püld, Nüld, pH   Üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Harku oja
Suubla kood VEE1094100
Pinnaveekogumi nimi Harku
Pinnaveekogumi kood 1094100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 4.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 4
Väljalaskme kood HA036
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6586603, Y: 531323
X: 6586603, Y: 531323
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2022 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2022 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6586603, Y: 531323
X: 6586603, Y: 531323 		Heljum, naftasaadused, BHT7, KHT, Püld, Nüld, pH   Üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Harku oja
Suubla kood VEE1094100
Pinnaveekogumi nimi Harku
Pinnaveekogumi kood 1094100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 5.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 5
Väljalaskme kood HA014
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6586636, Y: 531337
X: 6586636, Y: 531337
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2022 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2022 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6586636, Y: 531337
X: 6586636, Y: 531337 		Heljum, naftasaadused, BHT7, KHT, Püld, Nüld, pH   Üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Harku oja
Suubla kood VEE1094100
Pinnaveekogumi nimi Harku
Pinnaveekogumi kood 1094100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 6.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Tabasalu lihatööstuse sademevee väljalask nr 6
Väljalaskme kood HA004
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid
X: 6586664, Y: 531351
X: 6586664, Y: 531351
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2022 Heljum 40 mg/l    
2022 Naftasaadused 5 mg/l    
2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l    
2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l    
2022 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l    
2022 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l    
2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov
X: 6586664, Y: 531351
X: 6586664, Y: 531351 		Heljum, naftasaadused, BHT7, KHT, Püld, Nüld, pH   Üks kord aastas
 
Suubla
Suubla nimi Harku oja
Suubla kood VEE1094100
Pinnaveekogumi nimi Harku
Pinnaveekogumi kood 1094100_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Kesine
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0007195 Hajusallikas Tapamaja külmutussüsteem
X: 6586615, Y: 531235
X: 6586652, Y: 531246
X: 6586615, Y: 531235
X: 6586652, Y: 531246 		      20 060503 - HFC, N2O, NH3, PFC ja SF6 kasutamine - külmutus- ja jahutusseadmed (freoonivabad)
HEIT0007196 K2 Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine)
X: 6586630, Y: 531267
X: 6586630, Y: 531267 		0.40 8 8.54 180 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
HEIT0007197 K1 Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine)
X: 6586572, Y: 531264
X: 6586572, Y: 531264 		0.80 12 0.004 50 030326 - Otsese kokkupuutega protsessid tehnoloogilistes ahjudes - muud (kütuse kasutamisega suitsutusseadmed)
HEIT0011439 S1 Põlevkiviõlimahuti
X: 6586654, Y: 531279
X: 6586654, Y: 531279 		0.06 5.20 2.50 10 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
10111 - Liha töötlemine ja säilitamine, k.a tapamajade tegevus
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
2.452
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake   15 tonni
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   1 500 tuh. Nm³
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)   1 200 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) (K2) - HEIT0007196 2.444 1 8 760 80
01.06.2012
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 1 500 tuh. Nm³
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 1 200 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Jah
Heite­allikate arv tootmis­territooriumil
4
Käitise töötajate arv
180
Emaettevõtte nimi
Maag Food OÜ
Emaettevõtte riik
Eesti
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Severitas
Registrikood/isikukood
11852485
Postiaadress
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon
+372 5342 5553
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid. Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.
Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat: „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Vastu võetud 24. november 2016. a., määrus nr 59.
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega nr 86 kinnitatud määramis metoodika: „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“.
Põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel eralduvate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 31 (“Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid”. Keskkonnaministri 01. juuni 2020. aasta määrus) esitatud metoodikat kasutades.
Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on OÜ Severitas kasutanud hajumisarvutusprogrammi Airviro. Tekkiva õhukvaliteedi taseme visualiseerimiseks huvipakkuvas asukohas on hajumisarvutusprogrammil hajumisarvutuste tulemuste (hajumisdiagrammide) esitamise võimalus valitud kaardikihil.
Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2019–2021. aasta vaatlusandmeid Tallinna meteojaamast.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise
kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid. Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.
Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.
Tehnoloogilised kaardid
Lisa 21: vooskeem_1.jpg
Lisa 22: Vooskeem.pdf
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tabasalu lihatööstuse peamiste paiksete heiteallikate hulka kuuluvad aurukatel (UL-S 4000 x 10) ja suitsugeneraatorid (H 508/C). Heiteallikate asendiplaan on esitatud taotlusele eraldi failina. Aurukatelt kasutatakse soojuse tootmiseks. Katla kasulik soojusvõimsus on 2,2 MW (2,444 MWth) ning see töötab aastas kuni 8760 tundi. Kütustena on kasutusel maagaas või põlevkiviõli. Katla tööst lähtuvad suitsugaasid väljuvad välisõhku läbi 8 meetri kõrge korstna, mille diameeter on 0,4 meetrit. Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt 180ºC. Suitsugeneraatoreid on kolm ning neid kasutatakse lihatoodete suitsutamiseks. Ühe suitsugeneraatori võimsus on 2 kW
(kolm katelt kokku 6 kW ehk 0,006 MW ehk 0,008 MWth) ning kõik suitsugeneraatorid töötavad aastas kokku kuni 7300 tundi. Kütusena
on kasutusel lepalaast. Suitsugeneraatoritest lähtuvad suitsugaasid väljuvad välisõhku läbi nelja 12 meetri kõrge korstna, mille diameeter koondallikana on 0,8 m. Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt 50ºC.
Modelleerimaks välisõhu saasteainete hajumist, on otstarbekuse huvides vastavalt keskkonnaministri määrusele sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritud koondheiteallikaks. Seega on kolme suitsugeneraatori korstnad võetud ühe heiteallikana.
Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt.
Lisaks liikuvatele ja eelpool loetletud heiteallikatele võib kontrollimatu heite põhjustada põletusseadmete avarii. Samuti tekivad väga lühiajalised tavapärasest erinevad suuremad heitmed välisõhku põletusseadmete käivitamisel ja seiskamisel.
Teatud kogus ammoniaaki võib pihustuda välisõhku ka külmutus-süsteemidest. Antud heite näol on tegemist hajusallikaga. Aastane heitkogus välisõhku on kuni 0,8 tonni ammoniaaki, mis leitakse süsteemi juurde lisatud ammoniaagi koguse põhjal. Saasteaine heitkogus on lisatud välisõhku eralduvate saasteainete taotletavate heitkoguste hulka.
Lisaks toimub käitises põlevkiviõli laadimine ja hoiustamine 60 m3-s mahutis. Mahutil on hingamistoru, kust hingamise ja laadimise ajal eraldub välisõhku saasteaineid. Hingamistoru läbimõõt on 0,06 m ning kõrgus maapinnast 4,2 m. Gaaside väljumiskiiruseks on 2,5 m/s. Kütuse aasta keskmiseks temperatuuriks on arvestatud 10˚C. Heiteallika aastaseks töötundide arvuks on arvestatud 8760 h, kuna hingamine mahutist toimub pidevalt. Samas laadimise tegevus toimub aasta lõikes umbes kahe ööpäeva jooksul (millega on arvestatud hajumisarvutuste koostamisel).
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Tabasalu lihatööstus asub Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Sütemetsa tee 56 (19801:002:2203). Käitise territooriumi üldpindala on kokku 41797 m², sh looduslik rohumaa 228 m², õuemaa 30991 m² ja muu maa 10578 m².
Territooriumil asub lisaks lihatööstusele ka katlamaja, reovee eelpuhastus ja puurkaev.
Käitise katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa. Käitis piirneb maatulundusmaa ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad elamud paiknevad 710 m kaugusel loode suunas.
Lähimatest veekogudest voolab territooriumi põhja-kirde piirist mööda Harku oja (VEE1094100). Kõige väiksem vahemaa oja ja territooriumi piiri vahel on 90…100 m. Lõunast piirneb käitise territoorium Harku ojja suubuva Sütemetsa kraaviga (VEE1094102) ja ida-kagu piir piirneb kuivenduskraaviga, mis suubub samuti Harku ojja.
Käitisest ida suunas ja põhja suunas asuvatel maaüksustel asuvad III kaitsekategooria alla kuuliva kasetriibiku (KKR kood: KLO9129318) ja hoburästa (KKR kood: KLO9123698) (Tabasalu rabas) leiukohad.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 23: Maag_Eesti_AS_Asukoha_kaart.jpg
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 24: Maag_Eesti_AS_Heiteallikate_asendiplaan.jpg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumist mõjutavaid olulisi geograafilisi ja tehnogeenseid objekte ei ole.
Fooniandmed on toodud taotlusele lisatud failis.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Joonis. Tallinna meteojaama andmete põhjal koostatud tuuleroos.
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri 24. november 2016. a. määrus nr 59.
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri 29. detsembri 2017 a. määrus nr 86.
Põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel eralduvate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 31 (“Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid”. Keskkonnaministri 01. juuni 2020. aasta määrus) esitatud metoodikat kasutades

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutusnäide on toodud taotlusele lisatud eraldi failides.

Manused
Lisa 25: Maag_Eesti_AS_p6letusseadmetest_heitkogused_Severitas.pdf
Lisa 26: Maag_Eesti_AS_saasteainete_heitkogused_polevkiviolimahutist_Severitas.pdf

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Tapamaja külmutussüsteem (Hajusallikas) - HEIT0007195
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine) (K1) - HEIT0007197
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Aurukatel UL-S 4000 x 10 (soojuse tootmine) (K2) - HEIT0007196
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Põlevkiviõlimahuti (S1) - HEIT0011439
Koormus Täiskoormus E-P
Lisainfo heiteallika tööaja kohta  
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 0 0 0
10 - 11 0 0 0
11 - 12 0 100 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 0 0 0
15 - 16 0 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Suitsugeneraator H 508/C (suitsutamine) (K1) - HEIT0007197
Põletusseadmete arv