Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-125784
Taotlus T-KL/1017475

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1017475
Taotluse liik
Keskkonnakompleksloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Gren Tartu AS
Kontaktisik
Margo Külaots
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Gren Tartu AS esitab kompleksloa taotluse seoses Keskkonnaameti algatatud menetlusega 04.09.2018 kirjaga nr 6-2/18/14464, mis on seotud andmete ajakohastamisega ja käitise tegevuse kooskõlla viimisega tööstusheite seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse ning nende rakendusaktidest tulenevate nõuete ja muude keskkonnaalaste õigusaktidega.
Kavas on paigaldada varasemalt II arendusetapis lubatud kolmas katel ja ehitada välja vedelkütusemahutite hoidla. Käitises on kasutusel avariigeneraator. Seega hetkel kehtiva loaga võrreldes lisandub kolm uut heiteallikat (katlamaja korsten on olemasolev heiteallikas ning reservkütusemahutid (laadimine) ja avariigeneraator on uued heiteallikad).
Käitise planeeritav (Ropka tipu katlamaja) ülesseatud installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on maksimaalselt 118,08 MWth (3 * 39,36 MWth katelt + 0,033 MWth avariigeneraator).
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1., 2.2., 5.4.12. (5.4.20.), 5.4.15. ja 5.4.17.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Ropka tipu katlamaja
Aadress
Lõõtsa tn 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood
8151
Katastritunnus(ed)
79501:002:0673
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6470388, Y: 659645
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lõõtsa tn 1 (79501:002:0673). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lõõtsa tn 1 (79501:002:0673).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Tartu linn, Tartu maakond 0793

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Käitise kirjeldus
Käitise kood KNR0000273
Käitise nimetus Ropka tipu katlamaja
Asukoha üldiseloomustus Ropka katlamaja tootmiskompleks asub asub Tartu maakonnas Tartu linnas Ropka linnaosas Lõõtsa tn 1 (79501:002:0673) tootmismaa sihtotstarbelisel kinnistul. Valdavalt ümbritsevad kinnistut äri- ja tootmismaad. Tootmiskompleksist läände jääb Jalaka tn 58 elamumaal asuvate garaažide rühm, kus käitise toormisterritooriumiga piirnevad Jalaka tn 58b (KÜ 79511:005:0026, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2756 m2) ning Jalaka tn 58f (KÜ 79511:005:0034, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2632 m2). Tootmiskompleksist kirdesuunal on Sepikoja tänav T21 (transpordimaa 100%) ning idasuunal on Lõõtsa tänav (transpordimaa 100%). Põhjas piirneb käitise tootmisterritoorium Sepikoja tn 21 üldkasutatava maaga ja Sepikoja tn 23 // Tähe tn 133 tootmismaaga ning lõunast Lõõtsa tn 3 tootmismaaga. Lähimad elamud jäävad põhja suunas teisele poole Sepikoja tänava üldkasutatavat maad – Vasara tn 29, 31 ning Jalaka 56. Tegemist on viiekorruseliste korterelamutega, mis asuvad käitise tootmisterritoorimi piirist ca 90 m kaugusel.
Katlamaja asub väljakujunenud infrastruktuuriga linnakeskkonnas, kus lähiümbruses puuduvad looduskaitsealused alad, muinsuskaitseobjektid jm kultuuriväärtused.

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid
Arvestades objekti mõjutsooniks tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaaste-allika 50-kordse kõrgusega maapinnast, on 45 m korstna puhul mõjutsooniks 2,25 km raadiusega ring.

Mõjutsoonis ei paikne tehnogeensed või looduslike objekte, mis võiksid mõjutada saasteainete hajumist või millest lähtuvalt tuleks käitise tegevusele seada eritingimusi.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed
Olukorda kirjeldav dokument on manustatud.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus
Arvestades objekti mõjutsooniks tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordset kõrgust maapinnast, on 45 m korstna puhul mõjutsooniks 2,25 km raadiusega ring. Mõjutsoonis ei paikne tehnogeenseid või looduslikke objekte, mis võiksid mõjutada saasteainete hajumist või millest lähtuvalt tuleks käitise tegevusele seada eritingimusi.
Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed XXX
Aadress Lõõtsa tn 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Territoriaalkood EHAK 8151
Katastritunnus(ed) 79501:002:0673
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lõõtsa tn 1 (79501:002:0673). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lõõtsa tn 1 (79501:002:0673).
Selgitus käitise kattuvuse kohta -
Seotud käitised
Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus
KNR0000275 Lohkva koostootmisjaam
Käitise tegevus
Käitise tegevus
* Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus
Ropka tipu katlamaja tegevuse eesmärk on soojusenergia tootmine kaugkütteks, kusjuures tegemist on tipu- ja reservkatlamajaga. Kuna katlamaja on ette nähtud töötama mehitamata režiimis ja automaatjuhtimisel (täisautomaatne), siis käitajad ja hooldustöötajad asuvad alaliselt ettevõtte teistes tootmisüksustes.

* Katlad ja kütus
Ropka tipu katlamaja on projekteeritud 3 veekatlaga soojusvõimsusega kütuse kulu järgi 3 * 39,36 MWth = 118,08 MWth. I etapina paigaldati 2 katelt, II etapis lisandub kolmas katel ja vedelkütuse reservhoidla (ehitatakse välja 2024/2025. aastal; täiendava võimsuse väljaehitamise vajadus tuleneb käitise tegevuspiirkonna soojusenergia tarbimisvajadusest, mis omakorda sõltub Tartu linna soojavõrgu arengust).
Kütusena kasutatakse maagaasi kuni 8,515 miljonit Nm3/a. Kütuste põlemisel tekkivad suitsugaasid suunatakse 3-lõõrilisse korstnasse kõrgusega 45 m (igal katlal on oma lõõr ava läbimõõduga 1,1 m). Katlamaja töötab pidevrežiimil, kuid koormust reguleeritakse vastavalt teiste katlamajade töökoormusele. Katlamaja töötab valdavalt talvisel kütteperioodil. Katlaid käitatakse alla 1500 tunni aastas.
Katlad ja põletid võimaldavad kasutada reservkütust, milleks on diislikütus prognoositava kuluga kuni 1000 t/a. Samaaegselt põhi- ja reservkütust ei kasutata. Ühtlasi kasutatakse reservkütust alles peale II arendusetapi lõpule viimist ning ainult erandkorras – maksimaalselt kuni 10 päeva aastas juhtudel, kui maagaasi tarned on katkenud; kuna tööstusheite seadus (THS) § 78 lõige 1 võimaldab loa väljaandjal teha erandeid suure põletusseadme käitajale reservkütuse kasutamisel, kus käitaja ei pea järgima saasteainete heite piirväärtusi kümne päeva kestel, kui seade, mis kasutab tavaliselt ainult gaaskütust ja millele muu kütuse kasutamise korral tuleks paigaldada väljuvate gaaside püüdeseadmed, peab gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama teisi kütuseliike peale gaasi. Seega reservkütust kasutatakse kuni 240 tundi aastas.

* Katlavesi ja selle töötlemine (pehmendamine)
Tehnoloogilises protsessis vajamineva vee saab käitis ühisveevärgist; pinnavett ei kasutata. Toorvee kavandatav töötlemise võimsus on 10 m3/h, pehmendamisel Na-kationiitfiltritega kasutatakse vähesel määral kemikaale, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud.

* Reservkütuse vastuvõtt ja hoiustamine mahutites
Katlamaja ehituse teises etapis rajatakse 2 * 480 m3 mahutipark reservkütusena kasutatava vedelkütuse (diislikütuse) hoidmiseks. Kütusehoidlate ja vastuvõtusõlme rajamisel lähtutakse naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavatest veekaitselistest nõuetest; hoidlate täpne kirjeldus esitatakse tehnilise projekti koosseisus vastava osa ehitusloa taotluse käigus, hetkel olemas mahutipargi eskiislahendus. Käesoleval hetkel ei ole veel võimalik vedelkütust käidelda.
Vedelkütuse (diislikütuse) maksimaalne laadimiskiirus mahutisse on 36 m3/h.

* Avariigeneraator
Hädaolukordade (avariiolukorrad, elektrikatkestused) jaoks on katlamajas valmidus 0,033 MWth (33 kVA) nimisoojusvõimsusega avariigeneraatori kasutamiseks. Kütusena kasutatakse diislikütust prognoositava kuluga kuni 0,04 t/a. Avariigeneraatorit käitatakse kuni 6 tundi aastas.
Ohukategooria
Pole ohtlik
Tegevusala
Tegevus- ja alltegevusvaldkond Tööaeg tundides ööpäevas Tööaeg tundides aastas Ülesseatud tootmis­võimsus Aastane tootmis­maht Põhitegevusala
Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. 24 1 499 Käitise projekteeritud summaarne nimisoojusvõimsus on 118,113 MWth.
Käitise installeeritud summaarne nimisoojusvõimsus käesoleval hetkel ehk I etapil on 78,753 MWth (2 * 39,36 MWth + 0,033 MWth) ning planeeritav summaarne nimisoojusvõimsus II etapil on 118,113 MW (3 * 39,36 MWth + 0,033 Mwth).
Aastane tootmismaht on ca 75000 MWh/a.
Soojusenergia Tartu kaugküttevõrku on kuni 72 GWh/a ning omatarve on kuni 3 GWh/a.
Jah
Tootmisetapid
Loend peamistest tootmisetappidest
Ropka tipu katlamaja peamine tootmisetapp on soojusenergia tootmine kaugküttevõrku.
Kütuste tarned/vastuvõtt (maagaas, diislikütus).
Reservkütuse (diislikütus) hoiustamine mahutites.
Katlavee töötlus (pehmendamine).
Veevarustus ja reovee käitlemine.
Kütteseadmete käitamine.
Valgustus.
Jäätmekäitlus: segaolmejäätmed; ohtlikud jäätmed.
Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
Käitis on kaugjuhitav, püsivate töökohtade vajadus puudub.
Tavapärane tööaeg
Aastas alla 1500 töötunni, projekteeritud töörežiim võimaldab töötada 24/7. Katlamaja tegelik töörežiim sõltub ilmastiku- ja hetkevajadustest.

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad
Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev
1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442
17.08.2017
17.08.2021
2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf
01.07.2006
01.07.2010
3. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf
01.04.2009
01.04.2013
 
Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) ja tehnoloogia võrdlus PVT-ga
Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõuete kirjeldus PVT viide
PVT lühend PVT number Vastavusmärge
1. Keskkonnajuhtimine (keskkonnajuhtimissüsteemid) Kontserni keskkonnapoliitika järgimine, sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem. Gren Tartu AS kuulub GREN kontserni ja järgib kontserni keskkonnapoliitika põhimõtteid. Ettevõttel on lisaks sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemile ISO 9001 ka keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001. LCP BATC BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi:
i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus;
ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist;
iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;
iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a) struktuur ja vastutus;
b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus;
c) kommunikatsioon;
d) töötajate kaasamine;
e) dokumentatsioon;
f) tõhus protsessijuhtimine;
g) kavandatud korralise hoolduse programmid;
h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine;
i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;
v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:
a) seire ja mõõtmine;
b) parandus- ja ennetusmeetmed;
c) dokumenteerimine;
d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt;
vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;
vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine;
viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas:
a) allmaarajatiste vältimine;
b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis;
c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine;
d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne;
e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine;
f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine;
ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.
LCP BAT 1 Vastab
2. Tootmisprotsessi jälgimine (energiatõhususe seire ja tasemed) Kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri kindlaks tegemine. Olemasolevate katelde ning tarnitava katla kasutegur on 95%, seda nii maagaasiga kui ka reservkütusega töötamisel. LCP BATC BAT 2. PVT on gaasistusseadmete, IGCC-seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine EN-standarditele vastaval täiskoormusega toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. LCP BAT 2 Vastab
3. Tootmisprotsessi jälgimine (seire) Oluliste protsessinäitajate pidev jälgimine (arvutipõhine automaatsüsteem), sh:
— suitsugaasi hapnikusisalduse ja temperatuuri pidev mõõtmine, rõhu mõõtmine kaudselt kolde rõhu kaudu (katla automaatrežiimi parameetrid)
— suitsugaasi koostise ja voolu määramine üks kord viie aasta jooksul.
Põlemisprotsessi korrektseks toimimiseks jälgitakse pidevalt rõhku koldes ning määratakse suitsugaasi temperatuur ja O2 sisaldus;
Vähemalt kord iga kuue kuu tagant teostatakse suitsugaasist saasteainete (NO2 ja CO) sisalduse määramine (I etapis).
Käitise II etapi väljaehitamisel paigaldatakse pidevseiresüsteem.
LCP BATC BAT 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas järgnevalt esitatud näitajate pidev jälgimine:
(Voog - Näitajad: Seire)
— Suitsugaas - Vool: Perioodiline või pidev määramine;
— Suitsugaas - Hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk: Perioodiline või pidev mõõtmine;
— Suitsugaas - Veeaurusisaldus: Perioodiline või pidev mõõtmine;
— Reovesi suitsugaasi töötlemisest - Vool, pH ja temperatuur: Pidev mõõtmine
LCP BAT 3 Vastab
4. Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) Optimeeritud põlemise tagamine rakendades:
— põletussüsteemi hooldust (korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt tarnija soovitustele);
— täiustatud juhtimissüsteemi (täisautomaatne – arvutipõhine automaatsüsteem);
— põletusseadmete head konstruktsiooni (ahju, põletuskambrite, põletite ja seotud seadmete hea konstruktsioon);
— kütuse valimist (kasutatakse põhikütusena maagaasi ning reservkütusena kerget kütteõli, diislikütust või põlevkiviõli).
Tootmisüksuses jälgitakse põletusseadmete seisukorda ning teostatakse korrapäraseid plaanilisi hooldustöid vastavalt seadme tarnija soovitustele. Käitises on kasutusel täisautomaatne juhtimissüsteem põlemistõhususe jälgimiseks ja juhtimiseks. Põhikütusena kasutatakse maagaasi, reservkütuseks on diislikütus. LCP BATC BAT 6. Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise tagamine ja LCP BATC PVTs 6 esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine. LCP BAT 6 Vastab
5. Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) Käitises ei kasutata selektiivset katalüütilist ja/või mittekatalüütilist taandamist.
Seega BAT 7 ei kohaldu.
Käitises ei kasutata selektiivset katalüütilist ja/või mittekatalüütilist taandamist.
Seega BAT 7 ei kohaldu.
LCP BATC BAT 7. Selleks, et vähendada ammoniaagi heidet õhku NOx-i heite vähendamiseks kasutatava selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise tulemusena, on PVT selektiivse katalüütilise ja/või mittekatalüütilise taandamise korralduse ja kasutamise optimeerimine. LCP BAT 7 Vastab
6. Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) Töökorras heitevähendussüsteemide kasutamine optimaalsel võimsusel. Installeeritud nimisoojusvõimsusega 2 * 39,36 MWth katelde juhtimine on täisautomaatne; vajadusel teostakse hoolduspuhastamine kuivpuhastusmeetodil. LCP BATC BAT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. LCP BAT 8 Vastab
7. Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) Kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmi rakendamine. Kütuste kvaliteedi tagab kütuse (maagaasi, diislikütuse) tarnija esitades regulaarselt ülevaate kütteväärtuse ja koostise kohta. LCP BATC BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad LCP BATC PVTs 9 esitatud elemente.
Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul.
LCP BAT 9 Vastab
8. Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) Juhtimiskava koostamine ja rakendamine muude kui tavapäraste käitamistingimuste ilmnemisel (kui hinnatakse/nähakse ette suure tõenäosusega selle juhtumist). Ettevõte tegutseb vaid valdkonnas, mis on EMTAK-is märgitud. Tootmisprotsessi käigus jälgitakse tehnoloogilisi parameetreid ning hoitakse neid rangelt vahemikes, mis on seadmete optimaalseks tööks ette nähtud. Kõrvalekallete ilmnemisel seadmed seisatakse koheselt. Eriolukordi hinnatakse juhtumipõhiselt.
Katelde käitamise juhendis on kirjeldatud masinate seiskamise juhised eriolukordade ilmnemise korral (dokument paberformaadis asutusesiseks kasutamiseks).
Käitises on juhtimissüsteemi käsiraamat, milles kirjeldatud keskkonnaalased kohustused.
LCP BATC BAT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja hõlmama LCP BATC PVTs 10 esitatud elemente. LCP BAT 10 Vastab
9. Kütuse põletamine (üldine keskkonnatoime ja põletamise tõhusus) Heite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral võib toimuda nii otseste mõõtmiste teel kui ka kaudsete näitajate jälgimise teel, kuid täpsustub olukorra reaalse võimaliku ilmnemise käigus. Teostatakse saasteainete õhkuheite perioodilist mõõtmist. LCP BATC BAT 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. LCP BAT 11 Vastab
10. Energiakasutus (energiatõhusus) Energiatõhususe suurendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— põlemisprotsessi optimeerimist (arvutipõhine automaatsüsteem);
— energiakulu minimeerimist;
— põletusõhu eelkuumutamist;
— täiustatud juhtimissüsteemi (arvutipõhine automaatsüsteem);
— toitevee eelsoojendust tagastatud soojusega.

Kõiki katlaid käitatakse alla 1500 tunni aastas. Seega BAT 12 ei kohaldu.
Olemasolevate installeeritud nimisoojusvõimsusega 2 * 39,36 MWth katelde ning ka uue paigaldatava nimisoojusvõimsusega 39,36 MWth katla tööaeg on maksimaalselt 1499 h/a.
Seega BAT 12 ei kohaldu.
LCP BATC BAT 12. Vähemalt 1500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks on PVT LCP BATC PVTs 12 esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine. LCP BAT 12 Vastab
11. Veekasutus (vee tarbimine ja vetteheide) Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamine. Käitises tekib reovett vaid olmetegevuses; kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi. Sademevesi juhitakse linna sadeveekanalisatsiooni. Olmereovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Olmereovee teke kuni viie töötajaga jaamas on minimaalne ning vähendamise meetmed ei ole vajalikud. LCP BATC BAT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mõlemat LCP BATC PVTs 13 esitatud meetodit. LCP BAT 13 Vastab
12. Veekasutus (vee tarbimine ja vetteheide) Heitvee/reovee erinevate käitluslahenduste rakendamine. Käitises tekkiv olmereovesi, tehnoloogiline heitvesi juhitakse Tartu linna ühiskanalisatsiooni; käitise territooriumi kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi juhitakse Tartu linna sademevee kanalisatsiooni.
Ühiskanalisatsiooni juhitavat reo- ja heitvett ei puhastata, välja arvatud vajadusel neutraliseerimine (pH sättimine vahemikku 6-9) ja mahutipargist kogutava sademevee juhtimine läbi õlipüüduri.
Ärajuhitav reo- ja heitvesi ei ole saastunud ohtlike ainetega, sh nendega, mida ei ole võimalik reoveepuhastis kõrvaldada.
LCP BATC BAT 14. Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT reoveevoogude eraldamine ja nende eraldi töötlemine olenevalt saasteainete sisaldusest. LCP BAT 14 Vastab
13. Tootmisprotsessi jälgimine (seire) Suitsugaase ei töödelda.
Seega BAT 5 ei kohaldu.
Suitsugaase ei töödelda. Seega ka suitsugaasi puhastamisest pärineva heitvee otseheidet vastuvõtvasse veekogusse (suublasse) ei toimu.
Seega BAT 5 ei kohaldu.
LCP BATC BAT 5. PVT on suitsugaasi töötlemisel tekkiva vetteheite jälgimine vähemalt BATs 5 esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. LCP BAT 5 Vastab
14. Veekasutus (vee tarbimine ja vetteheide) Suitsugaase ei töödelda.
Seega BAT 15 ei kohaldu.
Suitsugaase ei töödelda. Seega ka suitsugaasi puhastamisest pärineva heitvee otseheidet vastuvõtvasse veekogusse (suublasse) ei toimu.
Seega BAT 15 ei kohaldu.
LCP BATC BAT 15. Suitsugaasitöötlusest pärit saasteainete vetteheite vähendamiseks on PVT LCP BATC BATs 15 kirjeldatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine ning lahjenemise vältimiseks sekundaarmeetodite kasutamine allikale võimalikult lähedal.

PVTga saavutatavad heitetasemed suitsugaasi puhastamisel tekkinud otseheite korral vastuvõtvasse veekogusse on esitatud BATs 15.
LCP BAT 15 Vastab
15. Jäätmekäitlus äätmetekke vähendamine: põlemisjääkide käitlemine; seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi optimaalsete materjalide kuludega, vastavalt seadmete kasutusjuhenditele. Kuna vedelkütuseid kasutatakse ainult maagaasitarnete katkemisel, ei rakendata sekundaarseid meetmeid suitsugaasides saasteainete sisalduse vähendamiseks ja seetõttu ei teki olulises koguses tahkeid jääke. Ka tahma kogused on väikesed, mistõttu ei ole majanduslikult põhjendatud potentsiaalse kasutaja leidmine, kvaliteedi tõendamine ja transport kasutuskohta. Jääk antakse üle jäätmekäitlejale. LCP BATC BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks on PVT korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini:
a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena;
b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele;
c. jäätmete ringlussevõtt;
d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus).
Selleks tuleb rakendada näiteks LCP BATC PVTs 16 esitatud meetodite asjakohast kombinatsiooni.
LCP BAT 16 Vastab
16. Müra (mürateke) Müratekke vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— töökorralduslikke meetmeid. Need hõlmavad järgmist:
- seadmete kontrolli ja hoolduse parandamine (tehnoloogiliste seadmete hooldusplaan, mis koostatakse vastavalt seadme passile);
- võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine;
- seadmete automatiseeritud käitamine (täisautomaatne juhtimine);
— müratõrje meetmed. Need hõlmavad järgmist:
- mürarohke seadme sulgemine kinnisesse ruumi (peamised müra tekitavad allikad paiknevad tootmisruumides);
- hoonete helikindluse suurendamine (vajadusel tootmishoone seinte täiendav müraisolatsioon).
Seadmetele on ette nähtud korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt tarnijate soovitustele. Müra leviku vältimiseks käitisesiseselt ja ka käitisest väljapoole hoitakse võimaluse korral uksi ja aknaid suletuna. Müratekitavad seadmed paiknevad kinnistes ruumides. LCP BATC BAT 17. Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme LCP BATC PVTs 17 esitatud meetodi kasutamine. LCP BAT 17 Vastab
17. Soojusenergia tootmine (tahkekütuse põletamine) Tahkekütuseid kasutav suur põletusseade puudub. Seega LCP BATC BAT 18–BAT 27 ei kohaldu. Tahkekütuseid kasutav suur põletusseade puudub. Seega LCP BATC BAT 18–BAT 27 ei kohaldu. LCP BATC BAT 18–BAT 27. PVT-järeldused tahkekütuste põletamise kohta. LCP BAT18– BAT 27 Vastab
18. Soojusenergia tootmine (vedelkütuse põletamine) Käitises põhikütusena vedelkütuseid ei kasutata. Vedelkütuseid kasutav suur põletusseade puudub. Seega LCP BATC BAT 28–BAT 39 ei kohaldu. Käitises põhikütusena vedelkütuseid ei kasutata. Reservkütusena kasutatakse diislikütust. Vedelkütuseid kasutav suur põletusseade puudub. Seega LCP BATC BAT 28–BAT 39 ei kohaldu. LCP BATC BAT 28–BAT 39. PVT-järeldused vedelkütuste põletamise kohta. LCP BAT 28–BAT 39 Vastab
19. Soojusenergia tootmine (energiatõhusus; gaasilise kütuse põletamine – maagaasi põletamine Kombineeritud tsüklit ei kohaldata maagaasikatelde suhtes.
Energiatõhususe suurendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— põlemisprotsessi optimeerimist (arvutipõhine automaatsüsteem);
— energiakulu minimeerimist;
— põletusõhu eelkuumutamist;
— täiustatud juhtimissüsteemi (arvutipõhine automaatsüsteem);
— toitevee eelsoojendust tagastatud soojusega.
Olemasolevate katelde ning tarnitava katla kasutegur on 95%, seda nii maagaasiga kui ka reservkütusega töötamisel. LCP BATC BAT 40. Selleks, et suurendada maagaasi põletamise energiatõhusust, on PVT kasutada sobivat kombinatsiooni LCP BATC BATs 40 ja BATs 12 esitatud meetoditest.

PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed maagaasi põletamise puhul on esitatud
tabelis 23.
LCP BAT 40 Vastab
20. Tootmisprotsessi jälgimine (seire; gaasilise kütuse põletamine – maagaasi põletamine) Ropka tipu katlamaja summaarne nimisoojusvõimsus on I etapil 2 * 39,36 MWth ning II etapil 3 * 39,36 MWth.
Pidevseiresüsteem käesoleval hetkel puudub. NO2 ja CO seiresagedus vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Mõõtmised teostatakse katelde tegeliku töö olukorras ning ajal, mil põletusseade töötab stabiilselt tavapärasele käitamisele vastava ühtlase koormusega.
Pidevseiresüsteem paigaldatakse II etapil.
Käesoleval hetkel ei jälgita pidevalt NOx ja CO õhkuheidet; nimetatud saasteainete mõõtmisi teostatakse vähemalt kord iga kuue kuu tagant.
(LCP BATC PVT 4. Kui seadmeid nimisoojusvõimsusega < 100 MW käitatakse alla 1 500 tunni aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant.
Ropka tipu katlamaja summaarne nimisoojusvõimsus on I etapil 2 * 39,36 MWth ning II etapil 3 * 39,36 MWth. Töötunnid on maksimaalselt ca 1499 h/a. Õhuemissioonide pidevseiresüsteem rajatakse koos kolmanda katla paigaldamisega.
LCP BATC BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt LCP BATC PVTs 4 esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. LCP BAT 4 Vastab
21. Soojusenergia tootmine (NOx-i, CO, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan ja metaani (CH4) heide õhku; gaasilise kütuse põletamine – maagaasi põletamine kateldes) NOx-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse:
— vähe lämmastikoksiide tekitavat põletit;
— täiustatud juhtimissüsteemi (arvutipõhine automaatsüsteem – täisautomaatne);
— toimub primaarse/sekundaarse õhu reguleerimine.
Tarnija garanteerib NOx eriheite lahkuvates suitsugaasides 100 mg/Nm3 (3% O2).
Kuna käesoleval hetkel on käitise installeeritud summaarne nimisoojusvõimsus 79 MWth, siis teostatakse perioodilist mõõtmist . 15. jaanuaril 2021 teostatud mõõtmiste tulemuste (EKUK) järgi oli Katel K1 NOx 94,9 mg/Nm³ (O2=3%) ja Katel K2 NOx 103,9 mg/Nm³ (O2=3%). Seega jäid mõlema katla NOx heited SHT vahemikku.
LCP BATC BAT 41. Selleks, et vältida või vähendada NOx-i heidet õhku maagaasikatelde käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut LCP BATC BATs 41 esitatud meetoditest.

PVTga saavutatav NOx-i õhkuheite tase (PVT SHT) maagaasi põletamisel kateldes ja mootorites on esitatud LCP BATC tabelis 25.
LCP BAT 41 Vastab
22. Soojusenergia tootmine (NOx-i, CO, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan ja metaani (CH4) heide õhku; gaasilise kütuse põletamine – maagaasi põletamine gaasiturbiinides ja mootorites) Käitises ei kasutata maagaasil töötavaid gaasiturbiine ega mootoreid. Seega LCP BATC BAT 42– BAT 43 ei kohaldu. Käitises ei kasutata maagaasil töötavaid gaasiturbiine ega mootoreid. Seega LCP BATC BAT 42– BAT 43 ei kohaldu. LCP BATC BAT 42–BAT 43. Selleks, et vältida või vähendada NOx-i õhkuheidet maagaasil töötavate gaasiturbiinide (BAT 42) või mootorite (BAT 43) käitamisel, on PVT kasutada ühte või mitut BAT-s 42 ja BAT-s 43 esitatud meetoditest. LCP BAT42– BAT 43 Vastab
23. Soojusenergia tootmine (NOx-i, CO, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan ja metaani (CH4) heide õhku; gaasilise kütuse põletamine – maagaasi põletamine kateldes) CO õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tagatakse optimeeritud põlemine (kasutusel arvutipõhine automaatsüsteem – täisautomaatne). Katlaid käitatakse alla 1500 h/a.
Tarnija garanteerib CO eriheite lahkuvates suitsugaasides 100 mg/Nm3 (3% O2); seadme kasutuselevõtul garantiimõõtmistel on mõõdetud tulemus 2,5 mg/Nm3.
Hetkel teostatakse saasteainete perioodilist mõõtmist. 15. jaanuaril 2021 teostatud mõõtmiste tulemuste (EKUK) järgi oli nii Katel K1 kui ka Katel K2 CO heite mõõtmistulemus allpool analüsaatori määramispiiri (< 0,4 ppm).

Olemasolevatele kateldele (2 * 39,36 MWth) CO heite aasta keskmine orienteeriv tase ei koheldu.
LCP BATC BAT 44. Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku maagaasi põletamisel, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid.

CO heite aasta keskmine orienteeriv tase on esitatud LCP BATC BATs 44.
LCP BAT 44 Vastab
24. Soojusenergia tootmine (NOx-i, CO, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan ja metaani (CH4) heide õhku; gaasilise kütuse põletamine – maagaasi põletamine lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites) Käitises ei kasutata maagaasi põletamisel lahjasegul töötavaid sädesüütega gaasimootoreid. Seega LCP BATC BAT 45 ei kohaldu. Käitises ei kasutata maagaasi põletamisel lahjasegul töötavaid sädesüütega gaasimootoreid. Seega LCP BATC BAT 45 ei kohaldu. LCP BATC BAT 45. Selleks, et vältida või vähendada metaanivabade lenduvate orgaaniliste ühendite ja metaani (CH4) õhkuheidet maagaasi põletamisel lahjasegul töötavates sädesüütega gaasimootorites, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid. LCP BAT 45 Vastab
25. Soojusenergia tootmine (raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamine) Käitises ei toimu raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamist. Seega LCP BATC BAT 46– BAT 51 ei kohaldu. Käitises ei toimu raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamist. Seega LCP BATC BAT 46– BAT 51 ei kohaldu. LCP BATC BAT 46–BAT 51. PVT-järeldused raua- ja terasetööstuse protsessigaaside põletamise kohta. LCP BAT 46– BAT 51 Vastab
26. Soojusenergia tootmine (gaas- ja/või vedelkütuste põletamine avamereplatvormidel) Käitises ei toimu avamereplatvormidel gaas- ja/või vedelkütuste põletamist. Seega LCP BATC BAT 52–BAT 54 ei kohaldu. Käitises ei toimu avamereplatvormidel gaas- ja/või vedelkütuste põletamist. Seega LCP BATC BAT 52–BAT 54 ei kohaldu. LCP BATC BAT 52–BAT 54. PVT-järeldused gaas- ja/või vedelkütuste põletamise kohta avamereplatvormidel. LCP BAT 52– BAT 54 Vastab
27. Soojusenergia tootmine (mitmel kütusel töötav põletusseade) Käitises ei toimu keemiatööstuse protsessidest saadud kütuste põletamist kateldes. Seega LCP BATC BAT 55–BAT 59 ei kohaldu. Käitises ei toimu keemiatööstuse protsessidest saadud kütuste põletamist kateldes. Seega LCP BATC BAT 55–BAT 59 ei kohaldu. LCP BATC BAT 55–BAT 59. PVT-järeldused mitmel kütusel töötavate põletusseadmete kohta. LCP BAT 55– BAT 59 Vastab
28. Soojusenergia tootmine (jäätmete koospõletamine) Käitises ei toimu jäätmete koospõletamist. Seega LCP BATC BAT 60–BAT 71 ei kohaldu. Käitises ei toimu jäätmete koospõletamist. Seega LCP BATC BAT 60–BAT 71 ei kohaldu. LCP BATC BAT 60–BAT 71. PVT-järeldused jäätmete koospõletamise kohta. LCP BAT 60– BAT 71 Vastab
29. Soojusenergia tootmine (gaasistamine) Käitises ei toimu gaasistamist ning seega LCP BATC BAT 60–BAT 75 ei kohaldu. Käitises ei toimu gaasistamist ning seega LCP BATC BAT 60–BAT 75 ei kohaldu. LCP BATC BAT 72–BAT 75. PVT-järeldused gaasistamise kohta. LCP BAT 72– BAT 75 Vastab
30. Reservkütuse hoiustamine – mahutid (mahutite lahendused) Mahutipargi tehniline projekt. Projekt valmib ja kooskõlastatakse ehitamise planeerimise etapis. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on sobilike mahutite kasutamine võttes arvesse:
— kemikaalide füüsikalis-keemilisi omadusi;
— mahutite kasutust (kuidas on vaja kasutada ja kui intensiivselt);
— kuidas teavitatakse kui toimub tavapärasest tööprotsessist kõrvalekalle;
— kuidas mahutid on kaitstud normaalsest tööprotsessist kõrvalekaldumisel (ohutusjuhendid, lekkealarmid jms);
— seadmete paigaldamist;
— hooldusjuhendite vajadust;
— hädaolukorraplaanide olemasolu.
EFS Ptk 5.1.1.1. Vastab
31. Reservkütuse hoiustamine – mahutid (mahutite kontroll ja hooldus) Mahutite regulaarne kontroll ja hooldus, hooldusplaan- ja juhend, hädaolukorraplaan. Gren Tartu AS kuulub GREN kontserni ja järgib kontserni keskkonnapoliitika põhimõtteid. Ettevõttel on lisaks sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemile ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 ning tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45001. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on rakendada vahendit ennetavate hoolduskavade kindlaksmääramiseks ja riskipõhiste kontrollikavade väljatöötamiseks, näiteks riski ja usaldusväärsuse aluseks olevat hooldusviisi. EFS Ptk 5.1.1.1. Vastab
32. Reservkütuse hoiustamine – mahutid (mahutite asukoht ja paigutus) Mahutipargi asukohavalik. Mahutipargi kavandamisel lähtutakse Vabariigis kehtivatetest seadusandlikest nõuetest ja standarditest: piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud, tootmismaa asub väljapool veekaitsetsoone ja veehaardeid, üleujutuse ohtu ei ole, kuja lähematest tundlikest objektidest > 100 m (paigutatakse piirkonna elamutest võimalikult kaugele).
Mahutid rajatakse maapealsetena.
EFS ptk 5.1.1.1. PVT on leida asukoht, kus mahuti töötab maapealse atmosfäärirõhu juures või sellele lähedal asuva rõhu juures. Kergestisüttivate vedelike hoidmiseks kohapeal, kus on piiratud ruumi, võib kaaluda ka maa-aluste mahutite kasutuselevõttu. Veeldatud gaaside puhul võib sõltuvalt ladustamismahust kaaluda maa-alust, kuhjatud või sfäärilist ladustamist. EFS Ptk 5.1.1.1. Vastab
33. Reservkütuse hoiustamine – mahutid (mahuti värvus) Mahutite pinnaviimistlus. Mahutite pinnaviimistluses kasutatakse materjale, mis tõkestavad mahuti korrosiooni ja ei akumuleeri soojuskiirgust. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on kasutada mahutitel värvust, mille soojus- või valguskiirguse peegeldavus on vähemalt 70% ulatuses või maapealsetel mahutitel ka päikesekaitset, mis sisaldavad lenduvaid aineid. EFS Ptk 5.1.1.1. Vastab
34. Reservkütuse hoiustamine – mahutid (mahutites hoiustamisel heitkoguste minimeerimine) Heitkoguste minimeerimine reservkütuse (kerge kütteõli, diislikütuse või põlevkiviõli) hoiustamisest. Iga käideldava kütuseliigi jaoks määratakse arvutuslikult kindlaks laadimisel eralduvate välisõhu saasteainete heitkogus, kuid õhuheite vähendamise meetmeid (nt ujuvkatus või kütuseaurude kinnipüüdmine) ette ei näha, kuna reservkütuse (kerge kütteõli, diislikütus või põlevkiviõli) laadimisel tekkiv õhusaaste ei oma märkimisväärset mõju. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on vähendada heitkoguseid mahutites ladustamisest, ülekandmisest ja käitlemisest, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju. EFS Ptk 5.1.1.1. Vastab
35. Õnnetuste ja suurõnnetuste ennetamine (ohutus ja riskijuhtimine) Käitises on õnnetuste ja hädaolukordade jaoks olemas ohutus- ja riskijuhtimissüsteem, mis moodustab osa üldisest juhtimissüsteemist. Gren Tartu AS kuulub GREN kontserni ja järgib kontserni keskkonnapoliitika põhimõtteid. Ettevõttel on lisaks sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemile ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 ning tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45001. EFS ptk 5.1.1.3. PVT avariijuhtumite ja õnnetuste ennetamiseks on ohutuse juhtimissüsteemi rakendamine. EFS Ptk 5.1.1.3. Vastab
36. Õnnetuste ja suurõnnetuste ennetamine (rakenduskord ja koolitus) Tegutsemisjuhised ja töötajate väljaõpe mahutipargi ohutuks käitamiseks. Arvestatakse Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 172 § 11–15 nõuetega mahutite tehnilise dokumentatsiooni, tehnilise järelvalve ja hoolduse toimumise kavandamise ja dokumentatsiooni, tegutsemise juhiste koostamisega avariide ja reostuse korral. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8.06.2011 määruse nr 40 § 3 ja Lisa 1 järgi ei kvalifitseeru käitis ohtlikuks ettevõtteks: diislikütuse jt kütteõlide puhul on ohtliku ettevõtte künniskoguseks 1000 t. Kuna diislikütuse jt kütteõlide tihedus on 0,85...0,9 t/m3, ei ületa 1000 m3 mahuti nominaalkoguses täitmine künnist. EFS ptk 5.1.1.3. PVT on rakendada ja järgida asjakohaseid korralduslikke meetmeid ning võimaldada töötajatele koolitust ja juhendamist seadme ohutuks ning vastutustundlikuks käitamiseks. EFS Ptk 5.1.1.3. Vastab
37. Õnnetuste ja suurõnnetuste ennetamine (õnnetuste vältimine ning pinnase saastumise ja veesaaste vähendamise meetmed) Lekete vältimise, pinnase ja veekeskkonna kaitse meetmed. Mahutipargi projekteerimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 172 § 6–9 nõuetega vee ja pinnasesaaste vältimiseks: mahutid ja torustikud projekteeritakse lekkekindlatena, mahutid paigutatakse betoonkessooni, mis mahutab naftasaadusi 1,1 korda suuremas mahus kui on suurima mahuti projektijärgne maht. Plats mahutite täitmiseks ümbritsetakse aiaga ja betoneeritakse. Torustikud kavandatakse eelistatult maapealsetena; kui tekib vajadus maa-aluste torustike projekteerimiseks, varustatakse need lekete avastamise kontrollseadmetega. Mahutipargist ja täitmissõlmest ärajuhitav sademevesi suunatakse enne keskkonda juhtimist õlipüüdurisse, mis on varustatud siibrikaevuga, et reostusohu tekkel saaks väljavoolu puhastist sulgeda. Käitises rakendatakse kõiki õigusaktidest tulenevad tuleohutusmeetmed. EFS ptk 5.1.1.3. PVT on avariijuhtumite ja lekete vältimine, sh korrosiooni ja ületäituvuse vältimine, lekete tõkestamine, minimeeritud pinnasereostuse tekke riskitase, tuleohutusnõuded. EFS Ptk 5.1.1.3. Vastab
38. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, soojustagastus, seadmete kontroll ja hooldus, sertifitseeritud juhtimissüsteemid. Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt sellele tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa.
Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine.
Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist.
ENE ptk 4.2.1–4.2.9. PVT on rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes arvesse valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim
energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste
kindlakstegemine. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist.
Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust.
ENE Ptk 4.2.1–4.2.9. Vastab
39. Kogu tootmine Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu vastavalt nende majanduslikele ja logistilistele otstarbekusele. PVT rakendatakse, kui see on majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud. ENE ptk 4.3. PVT erinevates protsessides: põletamine, auru kasutamine, soojusvahetus, koostootmine, elektri tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, suruõhu kasutamine, pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, valgustus, kuivatamine. ENE Ptk 4.3. Vastab
 
Lisad

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Tehnoloogiaga saavutatav HT HT ühik Erandi lõpp
1. LCP BAT 41 NOx Olemasolev seade, katel, käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas; olemasolevad 2 * 39,39 MWth maagaasikatlad, käitatakse alla 1500 tunni aastas 50–100 (ei kohaldu) Aasta keskmine (NB! Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata seadme suhtes, mida käitatakse alla 1500 tunni aastas. Seega ei kohaldu.), seire sagedus I etapis perioodiline – võimalusel üks kord 6 kuu tagant ning II etapis pidev (pidevseire), standard CEN / TS 17337 : 2019, STJnrÕ153 XXX - mg/Nm3
 
2. LCP BAT 41 NOx Uus seade, katel; uus 39,39 MWth maagaasikatel (käitatakse alla 1500 tunni aastas) 10–60 Aasta keskmine, seire sagedus II etapis pidev (pidevseire), standard CEN / TS 17337 : 2019, STJnrÕ153 XXX 60 mg/Nm3
 
3. LCP BAT 41 NOx Olemasolev seade, katel, käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas; olemasolevad 2 * 39,39 MWth maagaasikatlad, käitatakse alla 1500 tunni aastas 85–110 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, seire sagedus I etapis perioodiline – võimalusel üks kord 6 kuu tagant ning II etapis pidev (pidevseire), standard CEN / TS 17337 : 2019, STJnrÕ153 XXX 110 mg/Nm3
 
4. LCP BAT 41 NOx Uus seade, katel; uus 39,39 MWth maagaasikatel (käitatakse alla 1500 tunni aastas) 30–85 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine, seire sagedus II etapis pidev (pidevseire), standard CEN / TS 17337 : 2019, STJnrÕ153 XXX 85 mg/Nm3
 
5. LCP BAT 41 CO Olemasolev seade, katel, käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas; olemasolevad 2 * 39,36 MWth maagaasikatlad, käitatakse alla 1500 tunni aastas < 5–40 (ei kohaldu) Orienteeriv aasta keskmine (NB! Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata katla suhtes, mida käitatakse alla 1500 tunni aastas. Seega ei kohaldu.), seire sagedus I etapis perioodiline – võimalusel üks kord 6 kuu tagant ning II etapis pidev (pidevseire), standard CEN / TS 17337 : 2019, STJnrÕ153 XXX - mg/Nm3
 
6. LCP BAT 41 CO Uus seade, katel; uus 39,39 MWth maagaasikatel (käitatakse alla 1500 tunni aastas) < 5–15 Orienteeriv aasta keskmine, seire sagedus II etapis pidev (pidevseire), standard CEN / TS 17337 : 2019, STJnrÕ153 XXX 15 mg/Nm3
 
 
Jrk Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused
1. EKUKi poolt teostatud mõõtmiste tulemused.
Käitise heitetaseme arvutuskäigud ja vajadusel neid tõendavad dokumendid

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Jrk PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Käitise KT KT ühik
1. LCP BAT 40 Energiatõhusus Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%), gaasikatel, käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas; olemasolevad 2 * 39,78 MWth maagaasikatlad ja uus 39,36 MWth maagaasikatel, käitatakse alla 1500 tunni aastas 78–95 (ei kohaldu; NB! Neid PVTga saavutatavaid energiatõhususe tasemeid ei kohaldata üksuse suhtes, mida käitatakse alla 1500 tunni aastas.) 95 %
 
Jrk Käitise keskkonnatoime hindamise tingimused
1. Suurte põletusseadmetega seonduvate katelde dokumendid on kõik Keskkonnaametile varasemalt esitatud.

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed
Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Nr kaardil Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number
Kogus Ühik
1. Reservkütuse mahuti 480 480   X: 6470370, Y: 659599 Diislikütus Mahutid on ümbritsetud betoonist vallitusega, mille maht on 1,1 kordne ühe mahuti maht ehk vallituse kõrgus on 2.20 m.    
2. Reservkütuse mahuti 480 480   X: 6470354, Y: 659600 Diislikütus Mahutid on ümbritsetud betoonist vallitusega, mille maht on 1,1 kordne ühe mahuti maht ehk vallituse kõrgus on 2.20 m.    
3. Plastikmahuti 0.30 0.30   Võrguvee inhibiitor Siseruumis, mahutil on 1,1 kordne turvavann    
4. PVC konteiner 1 1   Soojusvahetusvedelik Siseruumis, suletud 1 m³ transpordimahuti, betoonpõrand    
5. Plastikmahuti 3.60 3   NaCl vesilahus Kolm 1200 L kinnist mahutit, asuvad siseruumis, betoonpõrand    
 

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine
1. Kemikaalide säästlik kasutamine Välditakse kemikaalide raiskamist.
Veepehmenduskemikaale kasutatakse vastavalt seadme kasutusjuhendile.
Pidevalt
2. Abimaterjalide säästlik kasutamine Välditakse abimaterjalide raiskamist.
Töötajate välja- ja täiendõpe. Hoolduses jm vajaminevaid abimaterjale kasutatakse vastavalt seadmete kasutusjuhendile.
Pidevalt
3. Vee säästlik kasutamine Vee kulu vähendamine katlamajas.
Töötajate välja- ja täiendõpe, et tagada vee optimaalne kasutamine.
Pidevalt
4. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Reservkütuse kasutamise minimeerimine.
Reservkütust (kerge kütteõli, diislikütus või põlevkiviõli) kasutatakse ainult erandjuhtudel, kui katkevad maagaasi tarned. Vt ka Energia ja kütuse tõhusa kasutamise meetmed.
Pidevalt
5. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Kui saadakse omavalitsuselt korraldus saastamise vähendamiseks ebasoodsate hajumistingimuste esinemise korral, pannakse katlamaja tööle väikseima koormusega, mis rahuldab hädavajaliku soojusenergia tarbe.
Võimalusel seatakse katla tööreziimid soovituslikest nõuetest lähtuvalt.
Vastavalt vajadusele
6. Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Tagatakse kütuste optimaalne kulu.
Töötajate välja- ja täiendõpe. Katlaseadmete regulaarne tehniline hooldus, katlavee pehmendamine.
Pidevalt
7. Jäätmete muu taaskasutamine Erimeetmeid ei kavandata.
Paberi ja kartongi kogumine eraldi olmejäätmetest.
Pidevalt
8. Jäätmetekke minimeerimine Õigete töövõtete ja töökorras seadmete kasutamisega välditakse või vähendatakse tehnoloogilisest protsessidest tekkida võivate jäätmete koguseid.
Uute seadmete ja töövõtete rakendamisel kohene töötajate instrueerimine.
Pidevalt
9. Jäätmete kõrvaldamine Erimeetmeid ei kavandata.
Ohtlike jäätmete kogumine eraldi tavajäätmetest. Jäätmete üleandmine vastava jäätmeliigi käitlemisõigust omavale ettevõttele.
Pidevalt
10. Reovee tekke vähendamine Vee pehmendamine kui piisav meede katelde töökindluse tagamiseks.
Käitises on paigaldatud veekatlad, puudub vajadus katelde täiendavaks läbipesuks.
Pidevalt
11. Pinnase kaitse Lekete vältimine.
Mahutid ja torustikud paigaldatakse raudbetoonist kessoonidesse.
Pidevalt
12. Pinna- ja põhjavee kaitse Käitisest puudub otseheide pinnavette - nii tehnoloogiline heitvesi kui kaetud platsidele sattuv sadevesi juhitakse kas ühis- või sadeveekanalisatsiooni.
Vee eeltöötlusel ei kasutata veekeskkonnale ohtlikke kemikaale. Sajuvee kanalisatsiooni õlipüüdurite regulaarne kontroll ja hooldus.
Pidevalt
13. Pinna- ja põhjavee kaitse Naftasaaduste mahutid ja seadmed ning nende laadimisplatsid rajatakse nii, et nende kasutamine ei ohusta keskkonda. Kütuse laadimise estakaadile rajatakse betoonist avariivann.
Naftasaaduste hoidmisehitiste rajamisel
14. Müra vältimine või vähendamine Nii katlamaja kui mahutipargi seadmete õigeaegne tehnohoole vähendab võimalikku müra.
Tehnoloogiliste seadmete hooldusplaan, mis koostatakse vastavalt seadme passile.
Pidevalt vastavalt hooldusplaanile
15. Müra vältimine või vähendamine Kui müra on normtaseme lähedane või ületab seda, siis rakendada täiendavaid meetmeid.
Vajadusel tootmishoone seinte täiendav müraisolatsioon.
-
16. Vibratsiooni vältimine või vähendamine Nii katlamaja kui mahutipargi seadmete õigeaegne tehnohoole vähendab võimalikku vibratsiooni.
Tehnoloogiliste seadmete hooldusplaan, mis koostatakse vastavalt seadmete kasutus- ja hooldusjuhenditel.
Pidevalt vastavalt hooldusplaanile
17. Muud asjakohased meetmed Võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida koheselt Keskkonnaametit, Keskkonnainspektsiooni ning vajadusel ka Päästeametit. Pidevalt
18. Muud asjakohased meetmed Teave muudatusest ettevõtte tehnoloogias, omandisuhetes, ettevõtte likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest esitada Keskkonnaametile. Pidevalt

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Jrk Aine või segu Tootmis- või tehnoloogiaprotsess Ohutuskaart Ohtlik aine
Liik Nimetus Nimetus Kirjeldus Kogus Ühik Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Piirang
1. Abimaterjal Naatriumkloriid Veepehmendus katlamajas   5 t/a
   
2. Abimaterjal Määrdeained ja -õlid Seadmete hooldamine   0.80 t/a
   
3. Tooraine Kütteõlid väävlisisaldusega kuni 0,1% (sh diislikütus) Soojusenergia tootmine ja avariigeneraatoris   1 000.04 t/a Diislikütus 68334-30-5 Puudub
2-etüülheksaanhape 149-57-5 Puudub
4. Abimaterjal Soojusvahetusvedelik Kinnises jahutussüsteemis   2 m³/a Etüüleenglükool (1,2-Etaandiool) 107-21-1 Puudub
5. Abimaterjal Kaugküttesüsteemide korrosiooni inhibiitor Tehnoloogilise vee valmistamine   1 t/a 2-Amino-2-metüülpropanool 124-68-5 Puudub
6. Abimaterjal Soojusvahetusvedelik Dowcal 200 Kinnises jahutussüsteemis   2 m³/a Naatriumbensoaat 532-32-1 Puudub
7. Tooraine Maagaas Soojusenergia tootmine   8 515 000 m³/a Metaan 74-82-8 Puudub
 
 
Käitises kasutatavate või toodetavate ainete või segude REACH registreeringute ja PPORD toimikute numbrid
 

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Vorm ei ole asjakohane, kuna kasutatakse linna veevärgi teenuseid.

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine
1. Tootmise seire Automaatne põlemisprotsessi jälgimine ja juhtimine;
peetakse arvestust kütuse kasutamise ja toodangu kohta.
Pidev
2. Jäätmekäitluskoha seire Peetakse arvestust erinevat liiki jäätmete koguste tekkimise kohta. Pidev
3. Heitetekke seire Välisõhu saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis.
II etapi väljaehitamisel paigaldatakse suitsugaasiemissiooni pidevjälgimise seadmed.
Üks kord kvartalis / pidevalt
4. Muud asjakohased meetmed Katla kasutuskontroll, teostab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud asutus. Üks kord aastas
5. Muud asjakohased meetmed Katla visuaalne uurimine, seest ja väljastpoolt, teostab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud asutus. Üks kord 4 aasta jooksul
6. Muud asjakohased meetmed Katla survekatse, kontrollitakse katserõhul katla osade tugevust ja tihedust, teostab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud asutus. Üks kord 8 aasta jooksul
7. Muud asjakohased meetmed Pöörlevseadmete (pumbad, ventilaatorid) kontroll Üks kord aastas.

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avariiohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1. Põletustehnoloogia Tulekahju tekkimine hoones Paigaldatud on automaatne tulekahju avastamise süsteem ning videojälgimisseadmed; vastavate ohutusseadmete töö jälgimine toimub pidevalt. Videosüsteemi kasutab elektrijaama dispetšer pidevalt; automaatse tuletõrjesignalisatsioonisüsteemi toimimist jälgib turvavaldkonna koostööpartner. Üks kord aastas
2. Käitise töötamine Tööõnnetused Tööõnnetuste vältimiseks toimub töötajate väljaõpe ja tööohutusalane instrueerimine.
Kõrvaliste isikute viibimine käitise territooriumil on keelatud, ligipääs piiratud aiaga.
- -
3. Vedelkütuste vastuvõtt Laadimisel ilmneb vedelkütuse leke. Katkestatakse kütuse laadimine, leke peatatakse, mahavalgunud kütus kogutakse absorbendi abil kokku. Tekkinud jäätmed antakse üle ohtliku jäätme käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Üks kord aastas

2.11. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Puhastustööd Käitise seadmed. Seadmete seiskamine hooldusperioodiks, kus kontrollitakse ja vajadusel remonditakse seadmeid.
Lekked Katlaseadmed ja torustikud. Seadmed seisatakse remonditöödeks või remonditakse tööprotsessi käigus.
Tootmisseadmete rikked Käitise põhi- ja abiseadmed. Reservis olevate seadmete käivitamine või käitise (osaline) seiskamine remondi teostamiseks.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Katlad. Katelde käivitamisel võib esineda suitsugaaside normidest kõrgemaid saasteainete kontsentratsioone.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Käitise seadmed. Seadmed seiskab automaatjuhtimissüsteem. Toimub protsessiparameetrite pidev jälgimine.

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral
Ettevõte ei planeeri nähtavas perspektiivis Ropka tipu katlamajas tootmist lõpetada ja seetõttu ei ole ka vastavaid erimeetmeid välja töötatud.
Pärast tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist tellitakse sulgemisprojekt, kus on ära näidatud vajalikud tööd ja hetke teadmiste tasemest lähtuvad optimaalsed meetodid
nende tegemiseks ning koostatud tegutsemiseks vajalik eelarve.
Üldiselt aga lõpetatakse kõik lepingud, veetakse välja kõik materiaalsed väärtused ja demonteeritakse seadmed.
Sõltuvalt territooriumi edasisest otstarbest lammutatakse hooned ja puhastatakse pinnas.
Järelhoolduse meetmed
Ettevõte ei planeeri nähtavas perspektiivis Ropka tipu katlamajas tootmist lõpetada ja seetõttu ei ole ka vastavaid kavasid välja töötatud. Vajaduse tekkimisel töötatakse õigeaegselt välja hetke teadmiste tasemest lähtuvalt nii kava tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde meetmed, kui ka kava võimalikust
jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks. Sulgemiseks vajalike kavade enneaegne väljatöötamine pole majanduslikult otstarbekas.

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

2.14. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Ropka tipu katlamaja
Kood JTK694708
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Lõõtsa tn 1 79501:002:0673 X: 6470389, Y: 659623
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed
Jäätmekäitluskoha tegevusliik
Asukoha üldiseloomustus  
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
     

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Ropka tipu katlamaja
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
10 01 96* - Raske kütteõli põletamisel tekkinud koldetuhk ja -räbu ning katlatuhk 1 1   1    
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0.20 0.20   0.20    
13 05 02* - Õlipüünisesetted 1 1   1    
13 05 08* - Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest 0.20 0.20   0.20    
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 5 5   5    
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.50 0.50   0.50    
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 1 1   1    
17 04 05 - Raud ja teras 200 200   200    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 25 25   25    
20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.10 0.10   0.10    
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 10 10   10    

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane. Käitises ei toimu jäätmete ladustamist.

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Info ettevõttesiseseks kasutamiseks.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane. Tegemist ei ole prügila või jäätmehoidlaga.

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane. Tegemist ei ole prügila või jäätmehoidlaga.

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0008291 K1 Katlamaja korsten X: 6470368, Y: 659641 1.91 45 16.74 105 010202 - Piirkondlikud katlamajad - põletusseade ≥ 50 kuni < 300 MW (katlad)
  K2 Avariigeneraatori suitsugaasitoru X: 6470392, Y: 659635 0.06 10.50 14.93 555 010205 - Piirkondlikud katlamajad - paiksed mootorid
  S1 Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 1 X: 6470370, Y: 659599 0.10 10 1.27 5 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
  S2 Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 2 X: 6470354, Y: 659600 0.10 10 1.27 5 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
118.113
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   8 515 tuh. Nm³
Diislikütus   1 000.04 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Jah
Suure võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Suure võimsusega põletusseadmed
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe seadme kohta, MWth Seadmete arv Seadme liik Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kütuseliigi osakaal, %
Kogus Ühik
HEIT0008291 78.72 39.36 2 Põleti 1 499  
02.01.2014
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 5 676.667 tuh. Nm³ 100
Diislikütus 666.667 tonni 100
39.36 39.36 1 Põleti 1 499  
02.12.2024
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 2 838.333 tuh. Nm³ 100
Diislikütus 333.333 tonni 100
Lisainfo
Suure põletusseadme kateldes (kokku 3 tk) kasutatakse põhikütusena maagaasi ning reservkütusena diislikütust.
Eri liiki kütuseid samaaegselt ei põletata.
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Jah
Kauplemis­süsteemi kohustus­lase tegevus­ala
Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine
Seirekava
KHG seirekavad on olemas vastavas portaalis.
Dokumendi viimane versioon: XXX.

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Severitas
Registrikood/isikukood
11852485
Postiaadress
Uus tn 69-65 Tartu linn, Tartu linn, 50606 maakond
Telefon
+372 6851177
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
* Tööstusheite seadus (RT I, 25.10.2022, 6. "Tööstusheite seadus1". Riigikogu seadus, vastu võetud 24. aprill 2013. aasta) ja selle rakendusaktid.
* Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 07.03.2023, 70. „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 15. juuni 2016. aasta) ja selle rakendusaktid.
* Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 (RT I, 06.09.2022, 2. „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. a määrus nr 56) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.
* Põletusseadmetest välisõhku väljutatavad saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määrusega nr 59 (RT I, 22.03.2019, 9. "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid". Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 59) kehtestatud määramismetoodika järgi. Saasteainete eriheited on leitud mõõtmistulemustest (EKUK_Ropka_tipu_2021) või nimetatud määruse lisadest.
* Süsinikdioksiidi heitkoguse arvutamiseks on kasutatud keskkonnaministri määruses nr 86 (RT I, 08.03.2019, 6. "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1". Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 86) esitatud metoodikat.
* Naftasaaduste laadimisest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamiseks on kasutatud keskkonnaministri määruses nr 31 (RT I, 02.06.2020, 13. "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid". Keskkonnaministri 01. juuni 2020. aasta määrus nr 31) esitatud metoodikat.
* Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtuste arvestamisel väljuvates gaasides mahuühiku kohta on lähtutud PVT-alaste järelduste dokumendist suurte põletusseadmete jaoks (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021D2326) ja keskkonnaministri määrusest nr 48 (RT I, 12.09.2018, 5. "Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded1". Keskkonnaministri 28. juuni 2013. aasta määrus nr 48).
* Õhukvaliteeti on hinnatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 (RT I, 08.12.2017, 7. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 (RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.).
* Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks on kasutatud arvutiprogrammi AirViro.
* Hajumiskaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.
* Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) abil. Vajaminevad andmed on leitud nimetatud andmebaasist (heiteallikate registrist).

Saasteainete heitkoguste hindamiseks sobiv metoodika valitakse OÜ Severitas ekspertide poolt. Nende saasteainete heite määramiseks, millele on keskkonnaminister kehtestanud ametliku metoodika, seda metoodikat ka kasutatakse. Teistel juhtudel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud vastava heiteallika jaoks.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tootmismahtu on hinnanud Gren Tartu AS spetsialistid. Tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heite koguste hindamise juures ning tootmistegevuses kasutatavate materjalide (toore, abimaterjalid, kemikaalid jne) koguste ja tootmistegevuse käigus tekkivate jäätmekoguste juures on tuginetud Gren Tartu AS spetsialistide hinnangutele.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 73 tuleb keskkonnakompleksloa taotluses käitise asukoha kirjeldusele lisada ka käitise asendiplaan (sobivas, kuid mitte väiksemas mõõtkavas kui 1 : 5000). Kuna antud vormis (ja ka teistes vormides) konkreetne plaani lisamise koht puudub, siis on plaan esitatud vormis 8 (Kaart 2).
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumist mõjutavaid olulisi objekte ei ole. (Vt ka taotluse vorm 2.1. Täpsemalt "Asukoha üldiseloomustus" ning alapeatükk "Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus")
Väljaspool käitise tootmisterritooriumi paikneva lähima eluhoone (vastuvõtja) asukoht on toodud käitise asukohakaardil (Kaart 1).
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos: AirViro, 2020.–2022. aasta andmetel.

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Ropka tipu katlamaja korstnast maagaasi põletamisel korral välisõhku väljutatavate saasteainete nagu lämmastikdioksiidi (NO2), süsinikoksiidi (CO), lenduvate orgaaniliste ühendite (välja arvatud metaan) (NMVOC) ja vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste määramisel on nimetatud saasteainete eriheited võetud 2021. aastal EKUKi poolt teostatud mõõtmiste tulemustest. Lisaks on arvestatud 20% varu ehk eriheitele on juurde lisatud 20%.

Manused
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete heitkogused põletusseadmest
Põletusseadmest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on leitud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 59 esitatud arvutusliku määramise meetoditel.
Süsinikdioksiidi heitkogused on määratud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 86 toodud metoodikale.

Saasteainete heitkogused naftasaaduste laadimisest
Reservkütuse (diislikütuse) laadimisest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamiseks on kasutatud keskkonnaministri määruses nr 31 esitatud metoodikat.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Ropka tipu katlamajas kasutatakse käesoleval hetkel kaht veekatelt nimisoojusvõimsustega 39,36 MWth kumbki. II etapi järgselt lisandub üks samasugune katel ehk katlamaja planeeritav ülesseatud nimisoojusvõimsus saab olema 3 * 39,36 MWth. II etapis lisandub ka vedelkütuse reservhoidla ehk reservkütuse hoiustamiseks ehitatakse 2 * 480 m3 mahutipark. Lisaks on katlamajas valmidus 0,033 MWth avariigeneraatori kasutamiseks. 
Kateldes kasutatakse põhikütusena maagaasi (alumine kütteväärtus 34 MJ/Nm3) ning reservkütusena diislikütust (alumine kütteväärtus (43 MJ/kg). Samaaegselt põhi- ja reservkütust ei kasutata. Tulenevalt reservkütuse kasutamisest on mahutipargis vajalik teostada mahutite täislaadimisi (sh esmakordne täislaadimine).
Avariigeneraatoris kasutatakse kütusena diislikütust (alumine kütteväärtus (43 MJ/kg).

Keskkonnaministri määrus nr 59 sätestab, et põletusseadmetel, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, määratakse saasteainete eriheited ainult otsese mõõtmise alusel. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide eriheited ning vedelkütuse kasutamisel väljutatava vääveldioksiidi eriheite võib määrata ka arvutuslikult. Põletusprotsessidest väljutatavate saasteainete (v.a CO2) heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 59 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades. Veekateldes (3 tk) maagaasi põletamisest välisõhku väljutatavate saasteainete nagu lämmastikdioksiidi (NO2), süsinikoksiidi (CO), lenduvate orgaaniliste ühendite (välja arvatud metaan) (NMVOC) ja vääveldioksiidi (SO2) eriheited võetud 2021. aastal EKUKi poolt teostatud mõõtmiste tulemustest. Lisaks on arvestatud 20% varu ehk eriheitele on juurde lisatud 20%. Ülejäänud saasteainete eriheided on leitud keskkonnaministri määruse nr 59 lisadest.
Veekateldes reservkütuse (diislikütuse) ja avariigeneraatoris diislikütuse põletamisest välisõhku väljutatavate kõikide saasteainete eriheidete aluseks on keskkonnaministri määrus nr 59 ning seal esitatud eriheited.

Katlamajas kütuste põletamisest eralduvad suitsugaasid juhitakse 3-lõõrilisse korstnasse – igal katlal (põletusseadmel) on oma lõõr. Ühte ja samasse korstnasse suunatud töötavate katelde korral on kogu heiteallika heitkogus leitud summeerides katelde vastavad väärtused. Ehk katlamaja korstnast välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on leitud nii, et on summeeritud iga põletusseadme saasteainete heitkogused. Heite vähendamise püüdeseadmeid ja suitsugaasikondensaatorit ei kasutata.
Halvima võimaliku olukorra hindamiseks on leitud saasteainete hetkeline heitkogus (g/s), mis tekib ühe või teise kütuse põletamisel kateldes (põhikütuse või reservkütuse põletamise korral). Taotletav maksimaalne hetkeline saasteainete heitkogus (g/s) on enamus saasteainete puhul leitud olukorras, mil kateldes kasutatakse reservkütust (diislikütust), v.a SO2 puhul maagaasi kasutamisel, ning samal ajal töötab ka avariigeneraator ning täidetakse ühte kütusemahutit (kahte kütusemahutit korraga kunagi ei täideta).
Taotletav maksimaalne aastane saasteainete heitkogus (t/a) on enamus saasteainete puhul leitud olukorras, mil kateldes kasutatakse põhikütust (maagaasi) 1259 h/a (tavarežiim) ning reservkütust (diislikütust) kasutatakse 240 h/a, v.a SO2 ja musta süsiniku (BC) puhul maagaasi kasutamisel 1499 h/a (tavarežiim). Lisaks on juurde arvestatud avariigeneraatori töötamisest eralduv heide ning kahe mahuti laadimisest eralduv heide.

Põletusseadmest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine
* Põletusseadmest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 86 esitatud metoodikat kasutades.
(NB! Tulemuste mõningane erinevus (kirjapildist) tuleneb ümardamisest (ümardamistulemustest).)

Kütusekulu B arvutatakse ümber massi- või mahuühikutest (t või tuhat Nm3) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t või tuhat Nm3;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg või MJ/Nm3.
Veekateldes maagaasi põletamise korral leitakse i-nda saasteaine eriheide qi 2021. aastal EKUKi poolt teostatud mõõtmiste tulemustest, millele arvestatakse juurde 20% varu ülejäänud saasteainete puhul, mida ei mõõdetud, leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7 või 13. Määruse lisadest leitakse saasteainete eriheited ka raservkütuse (diislikütuse) kasutamise korral veekateldes ning avariigeneraatorist väljutatavate saasteainete heitkoguste määramisel.
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 0,000001 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
1) veekateldes iga kasutatud kütuseliigi kohta leitakse i-nda saasteaine eriheide qi 2021. aastal EKUKi poolt teostatud mõõtmiste tulemustest, millele arvestatakse juurde 20% varu või leitakse saasteaine eriheite qi väärtus keskkonnaministri määruse nr 59 lisast 3–7 või 13 ning avariigeneraatoris kasutatud kütuseliigi kohta leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus keskkonnaministri määruse nr 59 lisast 3–7 või 13;
2) arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 0,001 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Heitkoguste arvutusnäide heiteallika K1, maagaasi põletamise ja saasteaine lämmastikdioksiid (NO2) näitel
Kütusekulu B ümberarvutamine mahuühikutest (tuhat Nm3) soojusühikutesse (GJ):
B1 = kütusekulu vaadeldaval perioodil, tuhat Nm3 × kütuse alumine kütteväärtus, MJ/Mm3 = 8515 × 34 = ‭289510‬ GJ
2021. aasta EKUKi mõõtmistulemuste järgi oli kahe katlla mõõtmistulemustest suurim NO2 (NOx) eriheide qi väärtus 30,3 mg/MJ ehk 30,3 g/GJ. Arvestatuna juurde 20% varu, siis NO2 eriheite qi väärtus maagaasi põletamisel on 36,36 g/GJ.
NO2 heide aastas (t/a):
Mi NO2, t/a = 0,000001 × kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ × i-nda saasteaine eriheide, g/GJ = 0,000001 × ‭289510 × 36,36 = 10,527 t/a
NO2 hetkeline heitkogus (g/s):
Mpi NO2, g/s = 0,001 × põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth × i-nda saasteaine eriheide, g/GJ = 0,001 × 118,08 × 36,36 = 4,293 g/s

Heitkoguste arvutusnäide heiteallika K1, maagaasi põletamise ja saasteaine süsinikoksiid (CO) näitel
Kütusekulu B ümberarvutamine mahuühikutest (tuhat Nm3) soojusühikutesse (GJ):
B1 = kütusekulu vaadeldaval perioodil, tuhat Nm3 × kütuse alumine kütteväärtus, MJ/Mm3 = 8515 × 34 = ‭289510‬ GJ
2021. aasta EKUKi mõõtmistulemuste järgi oli kahe katlla mõõtmistulemuse puhul CO mõõtmistulemus allpool analüsaatori määramispiiri (< 0,4 ppm) ning seega arvestati mõõtmistulemuseks 0,4 ppm ja O2 2,6% ning leiti saasteaine eriheite qi väärtus kasutades järgmist valemit:
qi = ci [Vg + (α–1) × V] / Qri ≈ ci × α × 0,25 × k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus
ci – i-nda saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 (teisendustegurid on määruse nr 59 lisas 10) – raskmetallid μg/Nm3;
Vg – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg;
V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg;
α – liigõhutegur α = CO2max / CO2 ≈ 20,9 / (20,9 – O2);
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ;
k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on esitatud määruse nr 59 lisas 11.
Esmalt lähtuvalt määruse nr 59 lisas 10 teisendati CO mõõtmistulemus ppm-dest mg/Nm3-ks ning tulemuseks saadi 0,5 mg/Nm3. Edasi leiti CO eriheide qi:
CO qi = ci [Vg + (α–1) × V] / Qri ≈ ci × α × 0,25 × k = 0,5 × (20,9 / (20,9-2,6)) × 1 = 0,143 mg/MJ ehk 0,143 g/GJ
Arvestatuna juurde 20% varu, siis CO eriheite qi väärtus maagaasi põletamisel on 0,1716 g/GJ.
CO heide aastas (t/a):
Mi CO, t/a = 0,000001 × kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ × i-nda saasteaine eriheide, g/GJ = 0,000001 × ‭289510 × 0,1716 = 0,050 t/a
CO hetkeline heitkogus (g/s):
Mpi CO, g/s = 0,001 × põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth × i-nda saasteaine eriheide, g/GJ = 0,001 × 118,08 × 0,1716 = 0,020 g/s

Heitkoguste arvutusnäide heiteallika K1, maagaasi põletamise ja saasteaine peenosakesed (PM10) näitel
Kütusekulu B ümberarvutamine mahuühikutest (tuhat Nm3) soojusühikutesse (GJ):
B1 = kütusekulu vaadeldaval perioodil, tuhat Nm3 × kütuse alumine kütteväärtus, MJ/Mm3 = 8515 × 34 = ‭289510‬ GJ
Keskkonnaministri määruse nr 59 järgi on PM10 eriheide (qi) maagaasi põletamisel 0,45 g/GJ.
PM10 heide aastas (t/a):
Mi PM10, t/a = 0,000001 × kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ × i-nda saasteaine eriheide, g/GJ = 0,000001 × ‭289510 × 0,45 = 0,130 t/a
PM10 hetkeline heitkogus (g/s):
Mpi PM10, g/s = 0,001 × põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth × i-nda saasteaine eriheide, g/GJ = 0,001 × 118,08 × 0,45 = 0,053 g/s


Reservkütuse puhul arvutatakse vääveldioksiidi (SO2) heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:
MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.
Vääveldioksiidi (SO2) hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:
MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri, g/s, kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent;
η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

Heitkoguste arvutus heiteallika K1 ja diislikütuse põletamise näitel
Diislikütusel on väävlisisaldus kuni 0,001%.
SO2 heide aastas (t/a):
MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η) = 0,02 × 1000 × 0,001 = 0,020 t/a
SO2 hetkeline heitkogus (g/s):
MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri = 20 × 118,08 × 0,001 / 43 = 0,055 g/s


* Põletusseadmest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 86 esitatud metoodikat kasutades.
(NB! Tulemuste mõningane erinevus (kirjapildist) tuleneb ümardamisest (ümardamistulemustest).)

Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1 = B × Qri × n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg või Nm3;
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg või MJ/Nm3;
n – suhtarv.
Kütuste oksüdatsioonitegur (Kc) on 1.
Korrutades kütuse tegeliku süsinikukoguse sama kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 0,001 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Kütuse põletamisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – kütuse süsinikuheide, GgC.
Standardmeetodi korral leitakse käitise välisõhku väljutatav CO2-heide, summeerides kõigist põletatud kütuseliikidest väljutatud CO2-heited.

Heitkoguste arvutus heiteallika K1 ja maagaasi põletamise näitel
Maagaasil on süsiniku eriheide (qc) 15,3 g/TJ.
Oksüdatsioonitegur (Kc) on 1.
B1 = kütusekulu, Nm3 × kütuse kütteväärtus, MJ/Nm3 × suhtarv = 8515000 × 34 = 289510000 TJ
Mc = 0,001 × kütusekulu, TJ × süsiniku eriheide, tC/TJ × oksüdatsioonitegur = 0,001 × 289510000 × 15,3 × 1 = 4429503 GgC
M CO2 = Mc × 3,664 = 4429503 × 3,664 = 16229698,992 kg/a
M CO2, (t/a) = 16229,699 t/a


Naftasaaduste laadimisest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine
Reservkütuse laadimisest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on leitud keskkonnaministri määruses nr 31 esitatud metoodikat kasutades.
Määruses esitatud metoodika ei kohaldu soojustatud (eelisoleeritud) mahutite hingamisel eralduva heitkoguse arvutamiseks, sest soojustatud mahuti puhul on temperatuurikõikumine ning seega ka kaasnev heitkogus väga väike ning AP-42 metoodika (millel määruses nr  31 esitatud metoodika põhineb) ei hõlma selle käigus tekkivat heitkogust. Küll aga laadimisel rakendub määrus sõltumata sellest, kas laadimine toimub soojustatud või soojustamata mahutisse.
Kuna Ropka tipu katlamajas on vedelkütuse (reservkütuse) mahutid planeeritud soojustatuna, siis lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 31 on leitud naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused.
(NB! Tulemuste mõningane erinevus (kirjapildist) tuleneb ümardamisest (ümardamistulemustest).)

Heitkoguste arvutus heiteallika S1 või S2 ja diislikütuse laadimise näitel
* Diislikütuse laadimisel mahutitest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine
Diislikütuse laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (Lw) kilogrammides on arvutatud järgmist valemit kasutades:
Lw = Q × Wv × (1 - eff / 100), kus
Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3 (500 t/a ühe mahuti kohta; diislikütuse keskmine tihedus 0,825 t/m3);
Wv – aurude tihedus, kg/m3 (leitud keskkonnaministri määruse nr 31 § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt);
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa (1 - eff / 100) väärtuseks arvestatakse 1 (vähendamismeetmed puuduvad ja väärtuseks arvestatud 1).
Diislikütuse aurude tihedus (Wv) kilogrammides kuupmeetri kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:
Wv = ((M × P) / (8,314 × Tv)), kus
M – molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral on kasutatud keskkonnaministri määruse nr 31 lisas 1 esitatud andmeid (diislikütus 130 g/mol);
P – küllastunud aurude rõhk, kPa, vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel kasutada keskkonnaministri määruse nr 31 lisas 1 esitatud andmeid (diislikütus 0,072 kPa);
8,314 – ideaalgaasi konstant, m3 Pa/mol K;
Tv – aurude keskmine temperatuur, °K, täpsemate andmete puudumise korral on kasutatud keskkonnaministri määruse nr 31 lisas 2 esitatud andmeid.
Tv = 273,15 + T, kus
273,15 – temperatuur standardtingimustel Kelvinites rõhul 101,3 kPa;
T – väljutatavate gaaside temperatuur °C (5 °C);
Tv = 273,15 + T = 273,15 °K + 5 °C = 278,15 °K;
Wv = ((M × P) / (8,314 × Tv)) = ((130 g/mol × 0,072 kPa) / (8,314 × 278,15 °K)) = 0,004 kg/m3
Q, m3 = laadimiskäive vaadeldaval perioodil, t / diislikütuse keskmine tihedus, t/m3 = 500 t / 0,823 t/m3 = 606,061 m3;
Lw = Q × Wv × (1 - eff / 100) = 606,061 m3 × 0,004 kg/m3 × 1 = 2,453 kg ehk 0,002 t (vaadeldaval perioodil ehk aastas ning ühe mahuti kohta).
Seega diislikütuse laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus (kahe mahuti S1 ja S2) tonnides aastas (Mi) on järgmine (ei sõltu, millist mahutit laaditakse):
Mi, t/a = Lw S1 + Lw S2 = 0,002 t/a + 0,002 t/a = 0,005 t/a
Diislikütuse laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite hetkeline heitkogus grammi sekundis (Mpi) on arvutatud järgmist valemit kasutades (kõikidel mahutitel on sama laadimiskiirus, seega arvutuskäik käib ükskõik millise mahuti kohta):
Mpi, g/s = w × (Wv × 1000) × (1 - eff / 100), kus
w = maksimaalne laadimiskiirus, m3/s (36 m3/h);
Wv – aurude tihedus, kg/m3 on leitud keskkonnaministri määruse nr 31 § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt (0,004 kg/m3);
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osa (1- eff/100) väärtuseks arvestatakse 1 (vähendamismeetmed puuduvad ja väärtuseks arvestatud 1).
w = maksimaalne laadimiskiirus, m3/s = 36 m3/h / 3600 = 36 m3/h / 3600 = 0,01 m3/s;
Mpi, g/s = 0,01 m3/s × (0,004 kg/m3 × 1000) × 1 = 0,040 g/s (ühe mahuti kohta; NB! Mahutite samaaegset laadimist ei toimu).

* Diislikütuse laadimisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike heitkoguste määramine
Diislikütuse laadimisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03.
Aromaatsed süsivesinikud keskkonnaministri määruse nr 31 tähenduses on summaarselt benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen.
Diislikütuse laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike heitkogus (BTEX) on arvutatud järgmist valemit kasutades
BTEX = NMHC * 0,03, kus
NMHC – lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus;
0,03 – aromaatsete süsivesinike heitkoguse määramise koefitsient lenduvate orgaaniliste ühendite summaarsest heitkogusest.
BTEX, t/a = 0,002 t/a * 0,03 = 0,00007 t/a (ühe mahuti kohta; 0,0001 t/a kahe mahuti kohta);
BTEX, g/s = 0,040 g/s * 0,03 = 0,001 g/s (ühe mahuti kohta; NB! Mahutite samaaegset laadimist ei toimu).

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane. Püüdeseadmed puuduvad.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Katlamaja korsten (K1) - HEIT0008291
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 80
Mai 80
Juuni 50
Juuli 30
August 30
September 50
Oktoober 80
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 1 (S1)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 2 (S2)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Avariigeneraatori suitsugaasitoru (K2)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten (K1) - HEIT0008291
Põletusseadmete arv 3
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 39.36
Töö­tundide arv aastas 1 499
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 8 515 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 4.293 g/s 10.527 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.02 g/s 0.05 t Ei
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.032 g/s 0.079 t Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.368 g/s 0.903 t Ei
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.053 g/s 0.13 t Ei
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.053 g/s 0.13 t Ei
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.053 g/s 0.13 t Ei
1333-86-4 Tahm 0.003 g/s 0.007 t Ei
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 mg/s 16 229.699 t Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.012 mg/s 0.029 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.00007 kg Ei
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0002 mg/s 0.0004 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0001 mg/s 0.0002 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.002 mg/s 0.004 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.014 mg/s 0.035 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0001 mg/s 0.0002 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0001 mg/s 0.0001 kg Ei
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.001 mg/s 0.003 kg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.0001 mg Ei
Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten (K1) - HEIT0008291
Põletusseadmete arv 3
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 39.36
Töö­tundide arv aastas 240
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.001 43 1 000 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 13.107 g/s 4.773 t Ei
630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.959 g/s 1.806 t Ei
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.59 g/s 0.215 t Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.055 g/s 0.02 t Ei
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 4.723 g/s 1.72 t Ei
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.708 g/s 0.258 t Ei
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.708 g/s 0.258 t Ei
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 3 182.55 t Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.012 mg/s 0.004 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.035 mg/s 0.013 kg Ei
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 1.181 mg/s 0.43 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.708 mg/s 0.258 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.59 mg/s 0.215 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 5.255 mg/s 1.914 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2.362 mg/s 0.86 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 23.616 mg/s 8.60 kg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.043 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.043 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.043 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.043 kg Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.0004 mg Ei
Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten (K1) - HEIT0008291
Põletusseadmete arv 3
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 39.36
Töö­tundide arv aastas 1 259
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 34 7 238 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 4.293 g/s 8.948 t Ei
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.02 g/s 0.042 t Ei
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.032 g/s 0.067 t Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.368 g/s 0.768 t Ei
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.053 g/s 0.111 t Ei
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.053 g/s 0.111 t Ei
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.053 g/s 0.111 t Ei
1333-86-4 Tahm 0.003 g/s 0.006 t Ei
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 13 795.721 t Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.012 mg/s 0.025 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0.00006 kg Ei
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0002 mg/s 0.0004 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0001 mg/s 0.0002 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.002 mg/s 0.004 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.014 mg/s 0.03 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0001 mg/s 0.0002 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0001 mg/s 0.0001 kg Ei
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.001 mg/s 0.003 kg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.0001 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.0002 kg Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.0001 mg Ei
Põletusseade
Heite­allikas Avariigeneraatori suitsugaasitoru (K2)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.033
Töö­tundide arv aastas 6
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.001 43 0.04 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.004 g/s 0.0002 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.001 g/s 0.00007 t Ei
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0002 g/s 0.000009 t Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.000001 t Ei
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.001 g/s 0.00007 t Ei
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0002 g/s 0.00001 t Ei
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0002 g/s 0.00001 t Ei
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0.127 t Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0 kg Ei
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0003 mg/s 0.00002 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0002 mg/s 0.00001 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0002 mg/s 0.000009 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.001 mg/s 0.00008 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0007 mg/s 0.00003 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.007 mg/s 0.0003 kg Ei
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
Asjakohased (õiged) andmed on juba käsitsi kantud tabelisse 5.5.
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas
Kogus Ühik Kogus Ühik
Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 1 (S1) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.04 g/s 0.002 t Jah
Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 2 (S2) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.04 g/s 0.002 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.Tehnoloogilist äkkheidet veekateldes (3 tk) põletatavate kütuste korral (põhikütus maagaas, reservkütus diislikütus) ei käsitleta, kuna katlad saavutavad soovitud põlemisrežiimi minutitega.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane. Käitise tegevusega kaasneb müra, mida põhjustavad eelkõige tehnoloogilised seadmed. Need paiknevad statsionaarselt siseruumides ning vastavad kehtestatud normidele. Peamised müra tekitavad välised allikad on vaid transporditööd. Transpordimüra ja muu taoline müra summeerub piirkonna üldise fooniga. Seega on tagatud, et tegevusega kaasneva välisõhus leviva müra häiring oleks minimaalne. Hinnanguliselt käitise tegevus ei põhjusta müra normtaseme ületamist. Ühtlasi puuduvad hetkel asjakohased mürakaebused vastuvõtjatelt.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, K2 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 5.256 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 0.001 0
K1, K2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.709 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.10 0.004
K1, K2, S2, HEIT0003458, HEIT0003459, HEIT0003460, HEIT0003461, HEIT0003462, HEIT0003463, HEIT0003464, HEIT0003465, HEIT0001913, HEIT0001915, HEIT0001916, HEIT0001917, HEIT0002508, HEIT0002509, HEIT0002510, HEIT0002932, HEIT0002933, HEIT0002934, HEIT0001483, HEIT0001484, HEIT0001485, HEIT0001486, HEIT0002659, HEIT0002658, HEIT0002654, HEIT0002655, HEIT0003510, HEIT0003512, HEIT0003514, HEIT0003518, HEIT0003519, HEIT0001326, HEIT0001327, HEIT0001328, HEIT0001329, HEIT0001330, HEIT0008456, HEIT0001331, HEIT0001332 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 6.147 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 2 310 0.462
24 tundi 2 000 µg/m³ 723 0.362
K1, K2, HEIT0003461, HEIT0003462, HEIT0003463, HEIT0003464, HEIT0003465, HEIT0001911, HEIT0001912, HEIT0001905, HEIT0001916, HEIT0001917, HEIT0002508, HEIT0002933, HEIT0001326, HEIT0001327, HEIT0001328, HEIT0001329, HEIT0001330, HEIT0008456, HEIT0001331, HEIT0001332 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 13.974 g/s 1 tund 200 µg/m³ 73.90 0.37
1 aasta 40 µg/m³ 5.02 0.126
K1, K2 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 23.623 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.003 0
K1, K2, HEIT0003513, HEIT0003516, HEIT0003517 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.976 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 33.30 0.666
1 aasta 40 µg/m³ 9.74 0.244
K1, K2, HEIT0003461, HEIT0003462, HEIT0003463, HEIT0003464, HEIT0003465, HEIT0001911, HEIT0001912, HEIT0001905, HEIT0001916, HEIT0001917, HEIT0002508, HEIT0002933, HEIT0003511, HEIT0001326, HEIT0001327, HEIT0001328, HEIT0001329, HEIT0001330, HEIT0008456, HEIT0001331, HEIT0001332 630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.961 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 223 0.022
K1, K2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.368 g/s 1 tund 350 µg/m³ 1.52 0.004
24 tundi 125 µg/m³ 0.617 0.005
 
Koosmõju kirjeldus
Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed.

Tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 84 lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest.
Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.
Hajumisarvutuste piirkonnaks on arvestatud käitise tootmisterritooriumist ca 500 m raadiusega piirkond. Mudeldamisala suuruseks valiti 3 × 3 km ning modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suuruseks 50 × 50 m.
Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutati 2020–2022 kalendriaasta mõõdetud meteoroloogilisi andmeid.
Käitise hajumisarvutuste piirkonnas, kuni 500 m raadiuses käitise tootmisterritooriumist asuvad Timecolors OÜ käitis Vasara tn 52 kinnistul (79511:005:0052), AS KROONPRESS käitis Tähe 133 ja Sepikoja 23 kinnistutel (79511:005:0073, 79501:002:0674), AS Lasita Aken käitis Tähe tn 116 kinnistul (79511:007:0018), Amserv Auto Aktsiaseltsi käitis Ringtee tn 31 kinnistul (79511:006:0062), AS Go Oil käitis Ringtee tn 21 kinnistul (79511:006:0004), OÜ Tartu Uksetehas käitis Ringtee tn 1 kinnistul (79511:006:0072), osaühingu Tarmetec käitis Ringtee tn 8 kinnistul (79511:004:0002) ning AS Eesti Leivatööstus käitis Ringtee tn 2 kinnistutel (79511:004:0017, 79511:004:0021). Seega heiteallikate koosmõju hindamisel ehk õhukvaliteedi määramisel on arvesse võetud Grean Tartu AS-i Ropka tipu katlamaja heiteallikatest ning eespool nimetatud käitiste heiteallikatest väljutatavate samade saasteainete hetkelised heitkogused, heiteallikate prognoositavat tööaja dünaamikat ning samaaegselt töötavaid heiteallikaid. Asjakohane info on leitud KOTKAse heiteallikate registrist, käitiste lubadelt ja/või LHK projektidest.

Kõikide heiteallikate koosmõju harjumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool käitiste tootmisterritooriumeid õhukvaliteedi hindamispiirkonnas. Lähtuvalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 30 lõikest 4, siis õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Olulisem koosmõju tekib heiteallikatest väljutatavate peenosakeste puhul. Peenosakeste ööpäeva (24 h) keskmise suurimad arvutuslikud kontsentratsioonid tekivad väljaspool käitise territooriumi lääne-loode suunas ca 130 m kaugusel käitise territooriumi piirist (Kaart 7).

NB! Kuigi lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 on saasteaine hajumiskaardile märgitud saasteaine arvutusliku maksimaalse taseme tekkimise asukoht väljaspool käitise tootmisterritooriumi, siis see ei pruugi olla sama asukoht, mille tulemus on esitatud saasteaine maksimaalse õhukvaliteedi tulemusena (ülal tabelis). Sest et lähtuvalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 30 lõikest 4 ei hinnata õhukvaliteeti õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Seega on saasteainete õhukvaliteedi taset maapinnalähedases õhukihis hinnatud väljaspool tootmisterritooriumi piiri nö õhukvaliteedi hindamispiirkonnas.

Õhukvaliteedi parendamine saavutatakse parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Katlamaja korsten Saasteaine I etapis vähemalt kord iga kuue kuu tagant, II etapis pidevalt 10102-44-0 Lämmastikdioksiid

Seni, kuni suure põletusseadme nimisoojusvõimsus on < 100 MWth, on seiresagedus vähemalt kord iga kuue kuu tagant. II etapi teostusega, mil suure põletusseadme nimisoojusvõimsuseks saab 118,08 MWth, paigaldatakse ka pidevseiresüsteem ning seiratakse pidevalt.

630-08-0 Süsinikmonooksiid

Seni, kuni suure põletusseadme nimisoojusvõimsus on < 100 MWth, on seiresagedus vähemalt kord iga kuue kuu tagant. II etapi teostusega, mil suure põletusseadme nimisoojusvõimsuseks saab 118,08 MWth, paigaldatakse ka pidevseiresüsteem ning seiratakse pidevalt.

 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaainete esinemis hindamist reguleerib keskkonnaministri määrus nr 81. Lõhnaainele on kehtestatud piirnorm – lõhnaaine häiringutase, mis on sageduspõhine. Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures on 15% aasta lõhnatundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. See tähendab, et vastuvõtja juures lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Lõhnahäiringu tekkimise seisukohast on eelkõige olulisemad tööstuslikku päritolu saasteained nagu redutseeritud väävliühendid (H2S, merkaptaanid, sulfiidid), fenool, formaldehüüd ning aromaatsed süsivesinikud, mis teatud kontsentratsioonide (lõhnalävi) juures kutsuvad esile ebameeldiva lõhnahäiringu. Ropka tipu katlamaja käitamisel ei eraldu lõhnaaineid, mis eristuksid oluliselt üldisest lõhnafoonist territooriumi ümber. Hinnanguliselt võivad lõhnahäiringut tekitada reservkütuse käitlemisel eralduvad aromaatsed süsivesinikud ning seda eelkõige juhul, kui toimub kütuse laadimine mahutisse. Ent hinnanguliselt on siiski kõikide saasteainete heitkogused sedavõrd väikesed, et ei põhjusta lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures. Ühtlasi toimub mahutite laadimine vastavalt vajadusele ja lühiajaliselt (pole pidev protsess).
Hetkel puuduvad ka asjakohased kaebused vastuvõtjatelt lõhna suhtes käitise tegevuspiirkonnas. 2014. aastal on küll linnakodaniku poolt esitatud kaebus häiriva lõhna kohta (väidetavalt majapidamisgaasi lõhn ning pikemalt õues olles ajab pea valutama), kuid sel ajal ei olnud pikemalt toimunud katlamajas ühtegi käivitust ega gaasisüsteemidega seotud tööd ning tõenäoliselt oli lõhna teke seotud mõne muu objektiga. Meetmed lõhnaainete leviku vähendamiseks võetakse vajadusel tarvitusele käitise teise etapi väljaarendamisel, kui alustatakse kütusemahutite projekteerimist.
Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja ehk inimese sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes.
Kokkuvõtvalt, käitise tegevusega hinnanguliselt ei kaasne selliste oluliste lõhnaainete eraldumist ja hajumist, mis võiksid põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise vastuvõtja juures.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

-

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks on kasutatud hajumisarvutus programmi AirViro.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2020–2022
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Hajumisarvutusprogrammis AirViro on kasutatavateks meteorogoogiajaamadeks Tallinna, Aseri, Tartu ja Pärnu meteoroloogiajaamad. Käitisele lähim on Tartu meteoroloogiajaam.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

AirViro

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

AirViro

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 84 on heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutud väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate keskkonnakaitseluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest.
Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.
Heiteallikate koosmõju hindamisel on arvesse võetud käitise tootmisterritooriumist kuni ca 500 m raadiusesse jäävaid teisi käitisi ning hajumisarvutused ise on teostatud AirViros 3 × 3 km suurusel alal, et saasteainete hajumine (hajumisdiagrammide esitamine) oleks valitud kaardikihil visuaalselt haaratav. Modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suuruseks on valitud 50 × 50 m ning kasutatud on 2020–2022 kalendriaasta mõõdetud meteoroloogilisi andmeid.
Keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS (heiteallikate registrist) saadud andmete järgi asuvad käitise hajumisarvutuste piirkonnas (ca 500 m raadiuses käitise toormisterritooriumist) Timecolors OÜ käitis Vasara tn 52 kinnistul (79511:005:0052), AS KROONPRESS käitis Tähe 133 ja Sepikoja 23 kinnistutel (79511:005:0073, 79501:002:0674), AS Lasita Aken käitis Tähe tn 116 kinnistul (79511:007:0018), Amserv Auto Aktsiaseltsi käitis Ringtee tn 31 kinnistul (79511:006:0062), AS Go Oil käitis Ringtee tn 21 kinnistul (79511:006:0004), OÜ Tartu Uksetehas käitis Ringtee tn 1 kinnistul (79511:006:0072), osaühingu Tarmetec käitis Ringtee tn 8 kinnistul (79511:004:0002) ning AS Eesti Leivatööstus käitis Ringtee tn 2 kinnistutel (79511:004:0017, 79511:004:0021).
Heiteallikate koosmõju hindamisel ehk õhukvaliteedi määramisel on arvesse võetud Grean Tartu AS-i Ropka tipu katlamaja heiteallikatest ning eespool nimetatud käitiste heiteallikatest väljutatavate samade saasteainete hetkelised heitkogused, heiteallikate prognoositavat tööaja dünaamikat ning samaaegselt töötavaid heiteallikaid. Asjakohane info on leitud KOTKAse heiteallikate registrist, käitiste lubadelt ja/või LHK projektidest.

Hajumisarvutuste koosatmisel arvestati järgmiste koosmõjukäitiste heiteallikatega:
* Timecolors OÜ, L.ÕV/325812 – HEIT0003458, HEIT0003459, HEIT0003460, HEIT0003461, HEIT0003462, HEIT0003463, HEIT0003464, HEIT0003465;
* AS KROONPRESS, L.ÕV/320142 – HEIT0001911, HEIT0001912, HEIT0001913, HEIT0001905, HEIT0001915, HEIT0001916, HEIT0001917;
* AS Lasita Aken, L.ÕV/322231 – HEIT0002508, HEIT0002509, HEIT0002510;
* Amserv Auto Aktsiaselts, L.ÕV/323777 – HEIT0002932, HEIT0002933, HEIT0002934;
* AS Go Oil, L.ÕV/318369 – HEIT0001483, HEIT0001484, HEIT0001485, HEIT0001486;
* OÜ Tartu Uksetehas, L.ÕV/322788 – HEIT0002659, HEIT0002658, HEIT0002654, HEIT0002655;
* osaühing Tarmetec, L.ÕV/325949 – HEIT0003510, HEIT0003511, HEIT0003512, HEIT0003513, HEIT0003514, HEIT0003516, HEIT0003517, HEIT0003518, HEIT0003519;
* AS Eesti Leivatööstus, L.ÕV/317486 – HEIT0001326, HEIT0001327, HEIT0001328, HEIT0001329, HEIT0001330, HEIT0008456, HEIT0001331, HEIT0001332.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Võrreldes hetkel kehtiva loaga planeeritava tootmisvõimsuse juures suureneb mõne välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ning mõne saasteaine kogus jällegi väheneb, mis on tingitud ajakohasemate andmete ja metoodikate kasutamisest. Kuid käitise heiteallikate ning ka koosmõjukäitiste heiteallikate poolt tekitatav maksimaalne õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ei väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedi hindamispiirkonnas ega lähimate elumajade juures.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Seega kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri õhukvaliteedi hindamispiirkonnas on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid.
Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.

Koosmõju hajumisarvutuste tulemusena selgus, et tekkiv maksimaalne õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ei väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedi hindamispiirkonnas ega ka lähimate elumajade juures. Seega käitis(t)e heiteallikatest väljutatavatel saasteainetel ei teki omavahel olulist koosmõju ning saasteainetele kehtestatud piirväärtusi õhukvaliteedi hindamispiirkonnas ei ületata.
Hajumisarvutuste tulemuste põhjal on koostatud hajumiskaart lenduvate orgaaniliste ühendite (välja arvatud metaan) (NMVOC) 1 h keskmise ja 24 h keskmise (Kaart 4, Kaart 5), lämmastikdioksiidi (NO2) 1 h keskmise (Kaart 6) ning peenosakeste (PM10) 24 h keskmise (Kaart 7) hajumise kohta maapinnalähedases õhukihis.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Arvutuslikult leitud kõikide heiteallikate koosmõju harjumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa maapinnalähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool käitiste (Ropka tipu katlamaja ja teiste koosmõjukäitiste) tootmisterritooriumeid õhukvaliteedi hindamispiirkonnas ega lähimate elumajade juures.
Lähtuvalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 30 lõikest 4, siis õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra tekib eelkõige seadmete tööajal. Olulisemad müraallikad on käitise tehnoseadmed. Need paiknevad statsionaarselt siseruumides ning vastavad
kehtestatud normidele. Seadmetele on ette nähtud korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt tarnija soovitustele.
Müra leviku vältimiseks käitisesiseselt ja ka käitisest väljapoole hoitakse võimaluse korral uksi ja aknaid suletuna. Vajaduse korral seadmed isoleeritakse ning suurendatakse hoonete helikindlust.
Peamised müra tekitavad välised allikad on vaid transporditööd. Transpordimüra ja muu taoline müra summeerub piirkonna üldise fooniga.

Mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumi on ebatõenäoline. Hinnanguliselt käitise tegevus ei põhjusta müra normtaseme ületamist. Ühtlasi puuduvad hetkel asjakohased mürakaebused vastuvõtjatelt.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Välisõhu saastatuse tekitamises, Ropka tipu katlamaja ja väljaspool tootmisterritooriumi (kuni 500 m raadiuses tootmisterritooriumist) asuvate teiste käitiste heiteallikate koosmõjus, on suurima osakaaluga saasteained ja heiteallikad järgmised:
* lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) (NMVOC) – väljutatakse Ropka tipu katlamaja heiteallikatest K1, K2, S1 ja S2 + koosmõjukäitiste heiteallikatest (vt täpsemalt taotluse vormist 5.4.13.);
* lämmastikdioksiid (NO2) – väljutatakse Ropka tipu katlamaja heiteallikast K1 ja K2 + koosmõjukäitiste heiteallikatest (vt täpsemalt taotluse vormist 5.4.13.);
* peenosakesed (PM10) – väljutatakse Ropka tipu katlamaja heiteallikatest K1 ja K2 +koosmõjukäitiste heiteallikatest (vt täpsemalt taotluse vormist 5.4.13.).
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Arvutuslikult leitud kõikide heiteallikate koosmõju hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses nr 75 välja toodud piir- ja sihtväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi õhukvaliteedi hindamispiirkonnas ega ka elumajade juures.
Hajumisarvutused teostati arvutuslikul meetodil arvutatud saasteainete heitkoguste põhjal ning halvima võimaliku olukorra hindamiseks arvestati ka reservkütuse kasutamisega. Reservkütuse kasutamist tegelikkuses ei planeerita.
Reaalse olukorra hindamiseks on soovituslik teostada saasteainete otsesed mõõtmised.

Kuna välisõhu saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusi õhukvaliteedi hindamispiirkonnas ei ületata, siis ei ole vajadust rakendada käitises eri- või lisameetmeid õhukvaliteedi parendamiseks. Samas õhukvaliteedi parendamine saavutatakse parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.

Käitise tegevusega hinnanguliselt ei kaasne selliste oluliste lõhnaainete eraldumist ja hajumistt, mis võiksid põhjustada lõhnaaine häiringutaseme
ületamise vastuvõtja juures. Ühtlasi puuduvad hetkel asjakohased lõhnakaebused vastuvõtjatelt.
Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja ehk inimese sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.

Müra tekib eelkõige seadmete tööajal, ent ka käitist teenindavast transpordistkuid, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist. Enamasti tekib müra tootmis- ja abihoonete siseruumides. Käitise hoonete konstruktsioon on aga selline, et müra ei tungi olulisel määral väliskeskkonda. Ka hoonete aknad ja uksed on suletud. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumi.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heite ja heiteallikaga seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele. Toimub optimaalsete töörežiimide valimine.

Kvartaalselt hinnatakse käitise tegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) Keskkonnaametile.

Käitise poolt põhjustatava lõhnaaine võimalikku esinemist hinnatakse vajadustmööda (nt asjakohased teabega kaebused) ja arvutuslikult ning vajadusel tellitakse mõõtmised.

Välisõhus levivat müra hinnatakse vajadustmööda (nt asjakohased teabega kaebused) ja arvutuslikult ning vajadusel tellitakse mõõtmised.

Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadustmööda ja arvutuslikult ning vajadusel tellitakse mõõtmised.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kuna kohalduvaid piirväärtusi ei ületata, siis ei ole vajalik lisameetmeid rakendada.

Jätkata parima võimaliku tehnika ning juhtimissüsteemide järgimist ja rakendamist, teostada seadmete regulaarset kontrolli ja hooldust ning valida optimaalne töörežiim, mis aitab vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Hinnanguliselt ei ole oodata käitise tegevusega kaasneda võivaid muid keskkonnahäiringuid ja ebasoodsaid mõjusid.

Käitises kasutusel olev tehnika ja seadmed ning rakendatavad töövõtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui ka looduskeskkonna kvaliteet tegevuskohas ei ületa taluvusläve.

Parima võimaliku tehnika lahendusi rakendatakse (ja saavutatavaid heitetasemeid kohaldatakse), kui need on majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud ehk kui need ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes keskkonnakasuga.
Muud heite vähendamise meetmed
Käitises muid heite vähendamise meetmeid ei rakendata.

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane. Käitise tegevusega kaasneb müra, mida põhjustavad eelkõige tehnoloogilised seadmed. Need paiknevad statsionaarselt siseruumides ning vastavad kehtestatud normidele. Peamised müra tekitavad välised allikad on vaid transporditööd. Transpordimüra ja muu taoline müra summeerub piirkonna üldise fooniga. Seega on tagatud, et tegevusega kaasneva välisõhus leviva müra häiring oleks minimaalne. Hinnanguliselt käitise tegevus ei põhjusta müra normtaseme ületamist. Ühtlasi puuduvad hetkel asjakohased mürakaebused vastuvõtjatelt.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Katlamaja korsten (K1) - HEIT0008291 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 13.107 g/s 13.721 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 4.959 g/s 1.848 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.59 g/s 0.282 t   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.368 g/s 0.903 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 4.723 g/s 1.831 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.708 g/s 0.369 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.708 g/s 0.369 t   Jah
1333-86-4 Tahm Tavaheide 0.003 g/s 0.007 t   Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 16 978.271 t   Jah
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 5.255 mg/s 1.943 kg   Jah
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 23.616 mg/s 8.60 kg   Jah
Avariigeneraatori suitsugaasitoru (K2) 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.004 g/s 0 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.001 g/s 0 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s 0 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 0.127 t   Jah
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.001 mg/s 0 kg   Jah
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.007 mg/s 0 kg   Jah
Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 1 (S1) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.04 g/s 0.002 t   Jah
Reservkütuse mahuti (õhutustoru) nr 2 (S2) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.04 g/s 0.002 t   Jah
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 13.721 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 16 978.398 t
1333-86-4 Tahm 0.007 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.848 t
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 8.60 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 1.943 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.903 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.286 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.831 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.369 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.369 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1, 2.2, 5.4.15 ja 5.4.17.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1 ja 5.4.17.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 5.4.17.

8. Taotluse lisad