Menetlus M-126237 » Taotlus T-KL/1020363-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1020363-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Aktsiaselts GREEN MARINE
Kontaktisik
Silja Holts
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Ettevõte taotleb luba tavajäätmete vastuvõtuks, ladustamiseks, sorteerimiseks, ümberpakendamiseks ja tavajäätmetest jäätmekütuse tootmiseks aadressile Kiltri tee 12, 12a ja 12b, Maardu linn, Harju maakond. Rajatava tehase aastane eeldatav jäätmete käitlusmaht on 94 500 tonni.
Jäätmeid võtakse vastu peamiselt äriklientidelt (ehitusfirmad) ning koostöös Maardu linnaga tagatakse Maardu linna elanikele jäätmete üleandmise võimalus.
Parandustaotluse selgitus
Keskkonnaloa puuduste kõrvaldamine.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Käitlustehas tagab ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu sihtarvude suureneimise Eestis ning tõstab oluliselt jäätmekäitlusvõimekust ehitus- ja suurjäätmete käitlemise valdkonnas. Käitlustehas annab uue taseme ehitus- ja suurjäätmete käitlemisel ja väärindamisel. Oma tehnoloogilise varustatuse ja taseme osas ületab nimetatud tehas teisi analoogse teenuse pakkujaid tutul.
Jäätmete käitlemiseks on olemas seadmed võimekusega:
1. ehitusjäätmete käitlus- ja sorteerimisliin - kuni 50 000 t/a
2. segapakendijäätmete sorteerimisliin - kuni 30 000 t/a
3. suurjäätmete käitlus- ja sorteerimisliin - kuni 10 000 t/a
4. jäätmekütuse tootmine - kuni 10 000 t/a
5. mineraaljäätmete purustamine - 100 000 t/a
6. puidujäätmete purustamine - 30 000 t/a
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Käitlustehas paikneb tööstuspiirkonnas, lähimad elamud paiknevad kaugemal kui 1000 m. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa, kinnistut ümbritsevad tootmismaad. Lõuna suunda jääb transpordimaa. Lähimaks pinnaveekoguks on Maardu järv ning sellest algav Kroodi oja (registrikood VEE1089100). Keskkonnaregistri ja Maaameti kaardirakenduse andmetel ei ole Maardu linnas Kiltri tee 12/12a ja 12b kinnistust 1 km raadiuses looduskaitselisi objekte, sh Natura 2000 võrgustiku alasid. Kinnistu idapiirist saab alguse Rebala muinsuskaitseala (registrinumber 27015).
Kinnistut läbib maagaasi jaotustorustik (Loo-Maardu B3), aga trass ei jää jäätmekäitlusalade tsooni. Kinnistul on ka raudtee- ja maantee kaitsetsoon, kuid nimetatud alad jäävad väljaspoole jäätmekäitlusala
Käitisese tegevusega kaasneda võivad keskkonnahäiringud on peamiselt seadmete tööst tekkiv müra, vibratisoon ning jäätmete ladustamisel/sorteermimisel leviv lõhn, purustamisel tekkiv tolm.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Kiltri tee 12 käitlustehas
Aadress
Kiltri tee 12, Maardu linn, Harju maakond
Territoriaalkood
0446
Katastritunnus(ed)
44601:001:0547
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6591004, Y: 557074
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kiltri tee 12 (44601:001:0547). Puudutatud veekogud: Kiltri kraav (VEE1089103). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kiltri tee 12 (44601:001:0547). Puudutatud veekogud: Kiltri kraav (VEE1089103).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Maardu linn, Harju maakond 0446

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Kiltri tee 12 jäätmekäitluskoht
Kood JKK3701016
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Kiltri tee 12, Maardu linn, Harju maakond 44601:001:0547 X: 6591004, Y: 557074
Kiltri tee 12a, Maardu linn, Harju maakond 44601:001:0548 X: 6591127, Y: 557296
Kiltri tee 12b, Maardu linn, Harju maakond 44601:001:0549 X: 6591081, Y: 557236
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 38111 - Tavajäätmete kogumine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K1 - Jäätmekäitluskeskus
Asukoha üldiseloomustus Käitluskoht asub Harju maakonnas Maardu linnas, Kiltri tee 12 ja 12b: 44601:001:0547, 44601:001:0549
Kiltri tee 12a: 44601:001:0548.
Käitluskoht asub tööstuspiirkonnas, lähimad elamud paiknevad kaugemal kui 1000 m. Jäätmete töötluseks ja ladustuseks ettenähtud ala on ca 7100 m2. Ladustatavate materjalide kohta koostatakse põlevmaterjalide plaan, kuna ladustatakse enam kui 1000 m3 põlevamaterjale. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa, kinnistut ümbritsevad tootmismaad. Lõuna suunda jääb trasnpordimaa. Lähimaks pinnaveekoguks on Maardu järv ning sellest algav Kroodi oja (registrikood VEE1089100). Keskkonnaregistri ja Maaameti kaardirakenduse andmetel ei ole Maardu linnas Kiltri tee 12, 12a ja 12b kinnistust 1 km raadiuses looduskaitselisi objekte, sh Natura 2000 võrgustiku alasid. Kinnistu idapiirist saab alguse Rebala muinsuskaitseala (registrinumber 27015). Kinnistut läbib maagaasi jaotustorustik (Loo-Maardu B3), aga trass ei jää jäätmekäitlusalade tsooni. Kinnistul on ka raudtee- ja maantee kaitsetsoon, kuid nimetatud alad jäävad välja jäätmekäitlusalast. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras maantee, milliselt toimub mahasõit kinnistule läbi asfalteeritud tee. Sissepääs on lukustatav, et takistada kõrvaliste inimeste juurdepääsu territooriumile.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus
  1. Käitluskoht asub Harju maakonnas Maardu linnas, aadressiga Kiltri tee 12, 12a ja 12b. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, läheduses elamuid ei ole, ümbritsetud tööstusettevõtetega. Maa sihtotstarve on 100% tootmismaa. 
    2. Jäätmekäitlusala on kaetud betoonkattega, muu territoorium kõvakattega. Ligipääs territooriumile toimub mööda asfaltkattega teed, maanteelt läheb kinnistule kruusakattega heas seiskorras tee. Territooriumile paigaldatakse valvekaamerad, piiratakse aiaga. Jäätmekäitlustegevus toimub kolmes hoones, hoonealune kasutatav pind on ca 4800 m2, laed on kõrged (ca 8m), hoone seinad on metallist ja seinte kaitseks on paigaldatud betoonplaadid. Hoones sees on erinevad kogumisvahendid ja šahtid jäätmete ladustamiseks. Jäätmete aunad välitingimustes ei ületa 5 meetrit. Välitingimustes ladustatakse jäätmed kas ilmastikukindlalt suletud kogumisvahendites ja/või jäätmed on pakendatud viisil, mis võimaldab nende korrapärast ladustamist ning mis välistab jäätmetest tulenevad häiringud.
    3. Sademevee kogumissüsteemi territooriumil ei ole.
    4. Veevarustust ja kanalisatsiooni territooriumil ei ole. Tööliste olmeruumidena kasuatatakse soojakuid, mis on varustatud elektriga ja veega, tualett renditakse.
    5. Jäätmete käitlusliin asub hoones sees, hoone on ilmastikukindel ja betoneeritud põrandaga. Väliterritooriumil ladustatakse puit- ja kivijäätmeid aunades, teisi jäätmeliike ladustatakse kogumisvahendites, selleks ette valmistatud kogumisšahtides (vajadusel kaetavad võrkude, presenidga). Väitterritooriumil teostatakse mineraal- ja puidujäätmete purustamist. Käitluskohas on jäätmete kaalumiseks autokaal, jäätmete liikumised registreeritakse ettevõtte infosüsteemi.
    6. Territooriumi lahtioleku aeg E-R 8:00-17:00.
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 17 000 50 000
Suurjäätmete käitlemine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 6 000 10 000
Segapakendi käitlemine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 5 000 30 000
Jäätmekütuse tootmine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 6 500 10 000
Mineraalsete materjalide ringlussevõtt (täitematerjali tootmine) R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 50 000 100 000
Puidujäätmete purustamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 10 000 30 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Kiltri tee 12 jäätmekäitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 300   300 300 300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 1 000   1 000 1 000 1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed 3 000   3 000 3 000 3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
3 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
3 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 1 500 1 000 500 1 500 1 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
15 01 02 - Plastpakendid 3 000 2 000 1 000 3 000 3 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
15 01 03 - Puitpakendid 2 500 500 2 000 2 500 50 R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine  
2 450 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
2 450 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
15 01 04 - Metallpakendid 500 500   500    
15 01 05 - Komposiitpakendid 1 500 1 000 500 1 500 1 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
1 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
15 01 06 - Segapakendid 13 500 500 13 000   13 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
16 01 03 - Vanarehvid 150 50 100 150    
16 01 19 - Plastid 200   200 200 200 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
200 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad 100   100 100    
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 300   300 300    
16 03 04 - Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03* 300   300   300 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* 300   300   300 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
17 01 01 - Betoon 21 400 1 400 20 000 1 400 20 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 01 02 - Tellised 11 400 1 400 10 000 1 400 10 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted 1 100 100 1 000 100 1 100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* 11 400 1 400 10 000 1 400 10 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 02 01 - Puit 11 000 6 000 5 000 9 000 9 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
200 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
9 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
17 02 02 - Klaas 250 50 200 250    
17 02 03 - Plastid 4 000 2 000 2 000 4 000 4 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
17 04 05 - Raud ja teras 3 800 3 500 300 3 800    
17 04 07 - Metallisegud 500 500   500 100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* 100 100   100    
17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas 200   200 200    
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 33 500 3 500 30 000 25 000 5 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 4 500 2 500 2 000 4 500    
17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 200 100 100 200    
17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* 4 000 2 000 2 000 4 000    
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 50 000   50 000   50 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 02 03 - Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed 1 000 500 500   1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
19 12 01 - Paber ja kartong 300 300     300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
300 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 12 02 - Mustmetallid 1 000 1 000   1 000    
19 12 03 - Värvilised metallid 500 500   500    
19 12 04 - Plastid ja kummi 3 000 2 000 1 000 2 000 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
2 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 12 05 - Klaas 50 50   50    
19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 5 500 3 500 2 000 5 500 400 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
5 100 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
5 100 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
19 12 08 - Tekstiilid 400 400   400 200 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) 27 000 17 000 10 000 18 000 27 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus) 7 500 6 500 1 000   7 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 7 000 2 000 5 000   7 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
7 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) 500 500     500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
20 01 10 - Rõivad 5 000   5 000 5 000 300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
4 700 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
4 700 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
20 01 11 - Tekstiilid 5 000   5 000 5 000 300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
4 700 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
4 700 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid 20 20   20    
20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 300   300   300 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
20 01 39 - Plastid 200   200   200 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
20 03 07 - Suurjäätmed 6 000   6 000   6 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
20 03 98 - Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid 2 000   2 000   2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Ehitus- ja lammutussegaprahi vastuvõtt ja käitlemine sortermisliinil.
Jäätmekäitluskompleksi sisendjäätmeteks on ehitus- ja lammutusegapraht 17 09 04, kus esimene käitlusprotsess on sisse tulnud jäätmete eelsorteerimine materjalikäitlusmasinaga, millega sorteeritakse välja nt kartong, puit, plasttorud jne.
Jäätmekäitluskompleksi sisendjäätmeteks on ehitus- ja lammutusegapraht 17 09 04, kus esimene käitlusprotsess on sisse tulnud jäätmete eelsorteerimine materjalikäitlusmasinaga ning ja teine käitlusprotsess toimub käitlusliinil. Käitlusliini esimene aste on jäätmete mehaaniline purustamine, edasi liiguvad jäätmed elektromagneti alt läbi ja edasi kaheastmelisse sõela. Peenfraktsioon liigub edasi flip-flop sõela ja sellest edasi üheastmelisse õhkeradisse ja seejärel magneti alt läbi. Keskmine fraktsioon liigub edasi kaheastmelisse õhkeraldisse ja seejärel üle magneti edasi vastavalt fraktsioonidele käsisorteerimisse. Ülemõõdulised jäätmed liiguvad tagasi purustisse. Jäätmekäitluskompleksi protsessi tulemusel tekivad järgmiste koodidega jäätmed: 15 01 01, 15 01 02, 15 01 03, 19 02 01, 19 12 02, 19 12 03, 19 12 04, 19 12 05, 19 12 07, 19 12 08, 19 12 09, 19 12 10, 19 12 12, 19 12 98.
2. Suurjäätmete käitlemine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Jäätmekogused esmalt eelsorteeritakse ja hiljem suunatakse sorteerimisliinile. Enne käitlusliinile suunamist teostatakse eelsorteerimine. Jäätmekäitluskompleksi sisendjäätmeteks on suurjäätmed koodiga 20 03 07, kus esimene käitlusprotsess on sisse tulnud jäätmete eelsorteerimine materjalikäitlusmasinaga ja teine käitlusprotsess toimub käitlusliinil. Käitlusliini esimene aste on jäätmete mehaaniline purustamine, edasi liiguvad jäätmed elektromagneti alt läbi ja edasi kaheastmelisse sõela. Peenfraktsioon liigub edasi kogumispunkrisse. Keskmine fraktsioon liigub edasi kaheastmelisse õhkeraldisse ja seejärel üle magneti edasi vastavalt fraktsioonidele käsisorteerimisse. Ülemõõdulised jäätmed liiguvad tagasi purustisse. Jäätmekäitluskompleksi protsessi tulemusel tekivad järgmiste koodidega jäätmed: 19 02 01, 19 12 02, 19 12 03, 19 12 04, 19 12 05, 19 12 07, 19 12 08, 19 12 09, 19 12 10, 19 12 12, 19 12 98.
3. Segapakendi käitlemine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Segapakendi vastuvõtmine ja sorteerimine sorteermisliinidel. Jäätmekäitluskompleksi sisendjäätmeteks on segapakendid koodiga 15 01 06, kus esimene käitlusprotsess on sisse tulnud jäätmete eelsorteerimine materjalikäitlusmasinaga ja teine käitlusprotsess toimub käitlusliinil. Käitlusliini esimene aste kotide avamise seade, edasi liiguvad jäätmed elektromagneti alt läbi ja edasi kaheastmelisse sõela. Peenfraktsioon liigub edasi kogumispunkrisse. Keskmine fraktsioon liigub edasi kaheastmelisse õhkeraldisse ja seejärel üle magneti edasi vastavalt fraktsioonidele käsisorteerimisse. Ülemõõdulised jäätmed liiguvad tagasi purustisse. Jäätmekäitluskompleksi protsessi tulemusel tekivad järgmiste koodidega jäätmed: 15 01 01, 15 01 02, 15 01 03, 15 01 04, 15 01 05, 15 01 07, 15 01 09, 19 12 98.
4. Jäätmekütuse tootmine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine Toimingutega teostatakse jäätmekütuse valmistamiseks vastuvõetud jäätmete sorteerimist, purustamist ja segamist. Vastuvõetud jäätmetest (sh erinevad
plastijäätmed, puidujäätmed muude jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid jmt).
Toimingu tulemusel saadakse jäätmekütus (RDF) jäätmekoodiga 19 12 10 ning suunatakse IRU tehasesse lõppkäitlusele.
Jäätmekütuse tootmise liini esimene aste purustamine, kus jäätmed purustatakse sobivasse suurusesse. Edasi liiguvad jäätmed elektromagneti alt läbi ja edasi sõela. Jäätmekütuseks sobilik fraktsioon liigub edasi kogumispunkrisse. Ülemõõdulised jäätmed liiguvad tagasi purustisse.
5. Mineraalsete materjalide ringlussevõtt (täitematerjali tootmine) R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine Jäätmekäitlus toimub mobiilisete ja statsionaarsete käitlusseadmetega (purusti, sõel, käsisorteerimise kabiin, materjalikäitlusmasin, laadurid). Jäätmed suunatakse purustamisele jäätmeliigipõhiselt, st eraldi. Mineraalsete materjalide käitlusliini esimene aste on purusti, kus materjal purustatakse sobivasse suurusesse. Edasi liiguvad jäätmed elektromagneti alt läb kus eraldatakse metall ja edasi sõela. Ringlusse võtuks sobiliku suurusega fraktsioon liigub edasi käsisorteerimisliinile kus eraldatakse mittemineraalne jääk. Ülemõõduline materjal liigub tagasi purustisse.
6. Puidujäätmete purustamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Jäätmekäitlus toimub mobiilisete käitlusseadmetega (eelpurusti, järelpurusti ja laadurid). Puidujäätmete käitlusliini esimene aste on eelpurusti, kus materjal purustatakse suurde fraktsiooni. Edasi liiguvad jäätmed magneti alt läb kus eraldatakse metall ja sealt järelpurustisse peenhakkmiseks. Peale peenhakkimist liigub materjal läbi teise magneti alt ja edasi puiduhakke kogumise aunadesse.
7. Puitpakendi käitlemine R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine Jäätmete transpordil vigastada saanud või eelsorteerimisel tekkinud või muul põhjusel jäätmete hoiustamiseks kasutuskõlbmatuks muutunud puitpakendite (puidust euroalused ja puitkastid) parandus, eesmärgiga neid korduvkasutada jäätmete hoiustamisel). Kogutud puitpakendile teostatakse materjalikäitlusmasinaga ja käsisorteerimise teel esmane sorteerimine kus eraldatakse terved või väikese defektiga kaubaalused, kastid ja muu ringlusesse tagasi suunamisse sobilikud puitpakendid. Katkised ja ringlusesse mittesobilikud puitpakendid suunatakse purustamisle.
8. Jäätmete ümberpakkimine ja laadimine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine Käitises pakitakse ümber vastuvõetud või sorteerimisel tekkinud sama jäätmekoodiga jäätmeid. Jäätmete ümber pakkimise eesmärk on transpordi optimeerimine ning keskkonnahäiringute vältimine (nt jäätmete lendumise vältimine). Jäätmete ümberpakkimisel ja laadimisel kasutatakse erneva suurusega metallkonteinereid.
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Kiltri tee 12 jäätmekäitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
1 X: 6591094, Y: 557359; X: 6591057, Y: 557417; X: 6591060, Y: 557414; X: 6591111, Y: 557426; X: 6591128, Y: 557358; X: 6591094, Y: 557359 Territooriumi osa 1 on betoonkattega. Alal ladustatakse puidujäätmeid aunades. 6 kuud 2 300 4 450 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 50 75
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* Jah 100 150
03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed Jah 50 75
15 01 03 - Puitpakendid Jah 500 1 000
17 02 01 - Puit Jah 1 000 2 000
19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jah 500 1 000
20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Jah 50 100
2 X: 6591076, Y: 557332; X: 6591011, Y: 557303; X: 6591018, Y: 557404; X: 6591054, Y: 557413; X: 6591076, Y: 557332 Territooriumi osa 2 on kaetud kinnirullitud kruusa, killustiku ning freesitud asfaldiga. Alal ladustatakse mineraaljäätmeid aunades. 6 kuud 10 300 7 900 17 01 01 - Betoon Ei 2 000 850
17 01 02 - Tellised Ei 1 000 800
17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted Ei 300 250
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Ei 1 000 800
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* Ei 3 000 2 200
19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid) Ei 2 000 2 000
3 X: 6591032, Y: 557177; X: 6591005, Y: 557184; X: 6591020, Y: 557288; X: 6591036, Y: 557282; X: 6591032, Y: 557177 Territooriumi osa 3 on betoonkattega. Alal ladustatakse jäätmeid konteinerites. 3 kuud 640 1 945 17 02 03 - Plastid Jah 30 400
17 04 05 - Raud ja teras Ei 20 75
17 04 07 - Metallisegud Ei 10 30
17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10* Ei 10 30
17 05 03* - Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas Ei 25 30
17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* Ei 20 300
17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid Ei 15 30
19 02 03 - Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed Jah 20 120
19 12 02 - Mustmetallid Ei 10 20
19 12 03 - Värvilised metallid Ei 10 20
19 12 04 - Plastid ja kummi Jah 30 60
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* Ei 150 300
19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed) Jah 50 100
20 01 39 - Plastid Jah 10 50
20 03 98 - Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid Jah 50 100
4 X: 6591028, Y: 557156; X: 6591031, Y: 557155; X: 6591032, Y: 557169; X: 6591003, Y: 557173; X: 6591001, Y: 557158; X: 6591028, Y: 557156 Territooriumi osa 4 asub laohoone betoneeritud põrandaga. Hoones ladustatakse jäätmeid aunades. 3 kuud 700 2 100 15 01 06 - Segapakendid Jah 250 800
19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus) Jah 300 1 000
5 X: 6591027, Y: 557138; X: 6591030, Y: 557153; X: 6591000, Y: 557157; X: 6590998, Y: 557142; X: 6591027, Y: 557138 Territooriumi osa 5 asub laohoone betoneeritud põrandaga. Hoones ladustatakse jäätmeid aunades. 3 kuud 1 025 2 700 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* Jah 650 1 300
19 12 08 - Tekstiilid Jah 50 200
20 01 10 - Rõivad Jah 50 200
20 01 11 - Tekstiilid Jah 25 100
20 03 07 - Suurjäätmed Jah 150 700
6 X: 6591041, Y: 557047; X: 6591053, Y: 557122; X: 6591044, Y: 557122; X: 6591034, Y: 557047; X: 6591041, Y: 557047 Territooriumi osa 6 on betoonkattega. Alal ladustatakse jäätmeid konteinerites. 3 kuud 201 541 16 01 03 - Vanarehvid Jah 20 60
16 01 19 - Plastid Jah 50 180
16 03 04 - Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03* Ei 30 60
16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* Ei 30 60
17 02 02 - Klaas Ei 15 30
17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* Ei 15 30
19 12 01 - Paber ja kartong Jah 15 60
19 12 05 - Klaas Ei 15 30
20 01 33* - Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid Ei 1 1
15 01 04 - Metallpakendid Ei 10 30
7 X: 6591087, Y: 557133; X: 6591097, Y: 557209; X: 6591065, Y: 557199; X: 6591060, Y: 557134; X: 6591087, Y: 557133 Territooriumi osa 7 on betoonkattega. Alal ladustatakse jäätmeid konteinerites ja pressitud pakkidena. 6 kuud 155 510 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid Jah 50 180
15 01 02 - Plastpakendid Jah 50 180
15 01 05 - Komposiitpakendid Jah 25 90
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad Ei 15 30
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed Ei 15 30
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
1. Jäätmete ladustamisel ja sorteermimisel eralduv lõhn.
2. Seadmete tööst tekkiv müra, vibratisoon, tolm.
3. Lendpraht
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Jäätmete ladustamisel ja sorteermimisel leviv lõhn Lokaalse lõhnahäiringu võib põhjustada pakendijäätmete ladustamine ja sorteerimine.
Kuna käitises ei kasutata bioloogilisi käitlusmeetodeid (orgaaniliste jäätmete anaeroobne
kääritamine, kompostimine), siis käitise igapäevane töö ei põhjusta eeldatavasti lõhnaainete häiriva taseme teket käitise territooriumist väljaspool.
Pakendijäätmete ladustamine ja sorteerimine hoones sees. Pidev
2. Seadmete tööst tekkiv müra, tolm ja vibratisoon Tegevusega kaasnev müra ei ületa eeldatavalt müra normtasemeid. Jäätmete käitlemisel
võib tekkida vibratsiooni, kuid eeldatavasti pole tegemist olulise mõjuga, mis võiks
põhjustada pöördumatuid muutusi antud tööstuspiirkonnas ning häirida ümbruskonda.
Jäätmete sorteerimine toimub hooes sees käitlusliinil. Eelsorteerimisel kasutatakse
suuremate/raskemate osade eraldamisel haaratsid/tõstukid. Tolmu teke on
võimalik jäätmete purustamisel. Ehitusjäätmete käitlemisel tekkiva tolmu vähendamiseks toimub jäätmete vaheladustamine ja käitlemine hoones sees. Välitingimistes kasutatakse jäätmete purustamisel tolmu tekke vähendmaiseks seadmetel katteid, jäätmeid niisutatakse enne purustamist, jälgitakse tuule tugevust ja suunda. Seadmeosad, mille
tööprotsessist võib tolmu eralduda kaetakse ja paigaldatakse tolmu kogumiseks vajalikud
seadmed. Tolmu kogumissüsteemi kasutamine ja pidev parendamine.
Jäätmepurusti töötab üksnes tööajal ja periooditi ehk piisava koguse vastava jäätmeliigi kogunemisel.
Jäätmete purustamine toimub hoones sees ning välitingimistes kasutatakse jäätmete purustamisel tolmu tekke vähendmaiseks seadmetel katteid, jäätmeid niisutatakse enne purustamist, jälgitakse tuule tugevust ja suunda.
Transpordivahendite müra vähendamise peamiseks meetmeks on vahendite tehnilise korrasoleku tagamine, väike liikumiskiirus ja liikumisteede korrashoid. Jäätmete purustamine ja transport toimub päevasel ajal.
Tolmu kokku kogumiseks kaetakse seadmeosad ja paigaldatakse kogumiseks vajalikud seadmed (tsüklonid). Tolmuhäiringu vältimiseks vajadusel jäätmed niisutatakse.
Pidev
3. Jäätmete lendumise vältimine Territooriumil õuealal ladustatud jäätmete lendumise vältimiseks paiguatakse jäätmed
betoonplokkidest ehitatud šahtidesse, lisaks kaetakse need vajadusel võrgu või presendiga.
Tuulega laialikandunud jäätmed koristatakse.
Presendid, võrgud ja betoonplokkidest lahtrid. Pidev
4. Ohutus jäätmete vastuvõtul ja käitlusel Välisterritooriumil toimuval jäätmete ladustamisel jälgitakse, et kergfraktsioonilised jäätmed
ei lenduks (kaetakse võrgu või presendiga). Tehnoloogilises protsessis vett ei kasutata.
Tule- ja keskkonnaohutuse suurendamiseks hoiustatakse erinevaid jäätmeliigid
erinevates hoonetes. Jäätmete ajutise hoiustamise kestvust ning kogust püütakse hoida minimaalsena.
Õnnetuste kõrvaldamisel kasutatakse esmaseid tule- ja avarii likvideerimise vahendeid
(tulekustuti, liiv, vesi jms). Kui tekkinud avariid ei suudeta peatada või on toimunud suurem
õnnetus, siis pöördutakse Päästeteenistuse poole.
Lekete kõrvaldamiseks on tagatud piisava adsorbendi kogus territooriumil.
Jäätmete lendumise vältimiseks kasutatavate võrkude ja katete kasutamine.
Seadmete ja tehnika pidev hooldus.
Jäätmete vaheladustamisel järgitakse Päästeameti poolt kinnitatud ladustamisplaani.
Tuleohutuse tagamiseks vajalike kustutusvahendite olemasolu, veevõtuhüdrandid territooriumil.
Pidev
 
Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta
Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Kasutatavad seadmed Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. Territooriumi heakord Visuaalne vaatlus Pidev Õuealale ladustatud jäätmete lendumise vältimiseks kaetakse need võrgu või presendiga. Tuulega laialikandunud jäätmed koristatakse. Kiltri tee 12 territoorium X: 6591051, Y: 557160
2. Jäätme tekke seire Jäätmekoguste analüüs andmebaasis Pidev Arvuti ja GM programm Kontor X: 6589639, Y: 543739
3. Müra, tolmu ja vibratsiooni seire Õigeaegne tehnika hooldamine ja vigaste detailide remont ja asendus, tolmukogumise seadmed, jäätmete niisutamine, käitlus hoones sees Pidev Mehaanikud Kiltri tee 12 territoorium X: 6591004, Y: 557074
4. Jäätmete ladustamisel ja sorteermimisel leviv lõhn Pakendijäätmete ladustamine ja sorteerimine hoones. Pidev Pakendijäätmete ladustamine ja sorteerimine hoones. Kiltri tee 12 territoorium X: 6591004, Y: 557074

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Kiltri tee 12 jäätmekäitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmete käitlemine Territoorium on varustatud nõuetele vastavate seadmete, ehitiste, rajatistega ning töötajad vajalike töövahendite, töötingimuste ja väljaõppega. Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused on vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitsenormatiividega. Pidev
Jäätmekäitluskoha sulgemine Tegevuse lõpetamisel tuleb kõik olemasolevad jäätmed üle anda vastavat keskkonnaluba omavale isikule nende edasiseks käitlemiseks. Teostatakse territooriumil pinnase analüüsid võimaliku reostuse määramiseks ja korrastatakse territoorium. Tegevuse lõpetamisel
Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Ettevõtja teeb kõik endast oleneva vältimaks õnnetust. Kui õnnetus siiski toimub, teeb kõik endast oleneva õnnetuse mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks. Keskkonnareostuse korral likvideeritakse reostus iseseisvalt või kaasatakse Päästeamet. Igast õnnetusjuhtumist ja avariist, mis mõjutab keskkonda või inimese tervist, teavitatakse viivitamatult Keskkonnaametit. Õnnetuste korral
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Keskkonnajuhtimissüsteemid
Tehniline varustatus Ettevõttes on integreeritud juhtimissüsteemid ISO 14001, ISO 9001 ja EMAS.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT nr 1.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Üldine keskkonnatoime - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete registreerimine ja dokumenteerimine, personali koolitamine, käitise heakord
Tehniline varustatus Jäätmete üle arvestuse pidamine: kogused, jäätmekoodid, päritolu fikseeritakse Green Marine AS-i elektroonilises andmebaasis.
Jäätmete vastuvõtmine toimub vaid saatedokumendi (ohtlike jäätmete puhul ohtlike jäätmete saatekirja) alusel, kus fikseeritakse
jäätmete käitisesse saabumise kuupäev ja jäätmete kordumatu viitenumber, teave eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) kohta, vajadusel
jäätmete analüüside tulemused, kavandatav käitlemisviis,
Jäätmete üleandmiseks koostatakse üleandmise-vastuvõtmise aktid ja vajadusel ohtlike jäätmete saatekirjad.
Jäätmeid hoiustatakse käitises nende omaduste järgi. Kindlaks on määratud kohad ja ladustamise viisid erinevatele jäätmetele.
Jäätmete vastuvõtmist, käitlemist ja vedu teostavad vaid selleks vastavat pädevust omavad töötajad. Personal koolitatakse enne tööle asumist.Töötajad hoiavad territooriumi korras ja puhtana.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT nr 2, BAT 5.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Üldine keskkonnatoime - vastab parimale võimalikule tehnikale.
Jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariskede vähendamine - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 3.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Pinnasekaitse
Tehniline varustatus Kõik alad, mida kasutatakse jäätmete käitlemiseks (transport, ladustamine, pakkimine) on kaetud asfaldiga/betooniga/kõvakattega. Käitlusala varustatud lekete kõrvaldamiseks vajaliku koguse absorbendiga ja
kogusmivahenditega. Ei toimu otsest dreenimist pinnaveekogudesse.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT 19.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Käitlusala on kogu ulatuses betoneeritud/asfalteeritud/kõva kattega, varustatud lekete kõrvaldamiseks vajaliku koguse absorbendiga ja
kogusmivahenditega - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 4.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete ladustamine ja käsitlemine
Tehniline varustatus Jäätmete hoiustamine ja käitlemine toimub selleks ettenähtud kohtades (laohooned, varikatus, vettpidav pinnas, tähistatud hoiustamiskohad) ja kasutades sobilikke tehnikaid ja vahendeid. Jäätmed on ladustatud selliselt, et nendele on tagatud ligipääs, seda nii inspekteerimiseks kui ka avariiolukorras tegutsemiseks.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT 4, BAT 5
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jäätmete käitlemise asukoht keskkonna ohutu, käitlemine efektiivne ja koolitatud personali poolt; hoiumahutid vastavalt jäätmeliigile - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 5.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Ressursi- ja toormekasutus (energiatõhusus)
Tehniline varustatus Käitises on integreeritud juhtimissüsteemid (ISO ja EMAS), mis teemat käsitlevad. Seiratakse/dokumenteeritakse käitise energiavajadust ja energia tarbimist. Käitises on rakendatud energiatarbimise mõõtesüsteem. Energia tarbimist seiratakse käitises mõõteseadmetega (nt elektrimõõtja). Tarbitud energiahulgad dokumenteeritakse ning selle üle peetakse arvestust. Energia tootmist käitises ei toimu.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT 23.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Käitises kasutada energiat tõhusalt - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 6.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete vaheladustamisel heite minimaliseerimine välisõhku sh lõhna tekke vältimine
Tehniline varustatus Jäätmete pikaajalist ja suurtes kogustes ladustamist käitises ei toimu – jäätmed käideldakse või antakse käitlemiseks üle esimesel võimalusel.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT 13.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Jäätmevoogude pidev kontroll ja minimaalne vaheladustamine - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 7.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Töötlemisel tekkinud jäätmete käitlemine
Tehniline varustatus Jäätmete käitlemisel korduskasutatakse hoiumahuteid, puitaluseid maksimaalne arv kordi, tekkivad jäätmed suunatakse nõuetekohasele
järelkäitlusele.
Jäätmekütuse tootmiseks tootmisliinil kasutatakse vastuvõetud jäätmeliikidest välja sorteeritud ja käitlusel tekkinud jäätmeliike.
Parim võimalik tehnika PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks, BAT 24.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Pakendeid (kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine). - vastab parimale võimalikule tehnikale.
 
Jrk nr 8.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete purustamine
Tehniline varustatus Jäätmete purustamine käitlusliinil.
Parim võimalik tehnika PVT-järeldused jäätmete mehaanilise töötlemise kohta, BAT 18, BAT 25, BAT 26.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Müra ja vibratsiooni vältimiseks - seadmete ja hoonete sobiv paigutus, töökorralduslikud meetmed - vastab parimale võimalikule tehnikale.
Tolmu vältimiseks tsüklonid, vee pritsimine purustisse, sisendjäätmete niisutamine - vastab parimale võimalikule tehnikale..
Üldine keskkonnatoime - jäätmete üksikasjalik kontrollimine enne purustamist, ohtlike esemete eemaldamine sisendvoost - vastab parimale võimalikule tehnikale..
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Jrk nr Võimalik hädaolukord Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus Rakendatavad meetmed
1. Tuleoht Seoses sellega, et käideladkse põlevmaterjale, siis üheks võimalikuks ohuks on tulekahju
käitluskohas. Tuleohtlikud olukorrad võivad tekkida:
1. elektriseadmete riketest tingitud põhjustel;
2. suitsetamisrežiimi eiramisel;
3. inimlikest eksimustest tingitud põhjustel.
Tööde tegemisel juhindutakse Eestis kehtivatest tuleohutuse normatiividest. Põhilised nõuded, mida järgitakse, on järgmised:
Hooned on varustatud nõuetekohaste ja sobilike tulekustutitega. Rakendatakse ettevaatusabinõusid tuleohtlike olukordade vältimiseks; suitsetamine ja lahtise leegi kasutamine on kategooriliselt keelatud; tagatakse maha valgunud jäätmete operatiivne
kokku kogumine; järgitakse tuleohutusnõudeid.
Paigaldatud on autonoomne veetsistern, koos autonoomsete pumpadega, kust vajadusel saab tuletõrjevett pumbata tulekoldesse.
Kinnistul on kategooriliselt keelatud kasutada lahtist tuld ja suitsetada kogu tootmisbaasi territooriumil. Suitsetamiseks ettenähtud kohad on vastavalt märgistatud ja töötajaid on sellest informeeritud. Kategooriliselt on keelatud viibida tootmisbaasi territooriumil alkoholi või mõne muu narkootilise aine mõju all. Tootmisbaasi territooriumil on keelatud viibida võõrastel isikutel ilma saatjateta ja ilma esmase instruktaažita.
2. Lekked, vee- ja pinnasereostus, müra, tolm Lekke, vee -ja pinnasereostuse teke konteinerite, mahutite, big-bag kottide
purunemine tagajärjel või inimliku vea tõttu.
Jäätmete vastuvõtmisel kontrollitakse saabuvate jäätmete pakendite seisukorda ja sobivust ning vajadusel kõrvaldatakse puudused (lekkeohu korral pakendatakse, laaditakse ümber).
Kogu ohtlike jäätmete käitlemine toimub betoneeritud põrandaga hoones ja katuse all. Juhul kui peaksid tekkima lekked, siis on need kergesti kõrvaldatavad ega kujuta ohtu keskkonnale.
Välisterritooriumil toimuval jäätmete ladustamisel jälgitakse, et kergfraktsioonilised jäätmed ei lenduks (kaetakse võrgu või presendiga.
Tehnoloogilises protsessis vett ei kasutata, toimub kuivmenetlus.
Jäätmekäitlustegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Pakendijäätmetest eralduva õhureostuse vältimiseks jälgitakse, et käitlemine oleks pidev protsess, st jäätmeid ei ladustatan pikaajaliselt.
Tegevusega kaasnev müra ei ületa eeldatavalt müra normtasemeid. Jäätmete käitlemisel võib tekkida vibratsiooni, kuid eeldatavasti pole tegemist olulise mõjuga, mis võiks põhjustada pöördumatuid muutusi antud tööstuspiirkonnas ning häirida ümbruskonda.
Ehitusjäätmete käitlusel jäätmete purustamisel, millega võiks kaasneda oluline tolmu teke on minimaalne, sest käitlus toimub hoones sees.
Mõningane tolmu teke on võimalik puidujäätmete, betooni, telliste purustamisel, kuid arvestades, et keskkonnahäiringute minimeerimiseks kasutatakse sisendjätmete niisutamist ja tegevus toimub tööstuspiirkonnas, siis suure tõenäosusega keskkonnas häiringuid ei põhjustata.
Tule- ja keskkonnaohutuse suurendamiseks hoiustatakse erinevaid jäätmetüüpe laoruumi erinevates sektsioonides. Jäätmete ajutise hoiustamise kestvust ning kogust püütakse hoida minimaalsena.
Õnnetuste kõrvaldamisel kasutatakse esmaseid tule- ja avarii likvideerimise vahendeid (tulekustuti, liiv, vesi jms). Kui tekkinud avariid ei suudeta peatada või on toimunud suurem õnnetus, siis pöördutakse Päästeteenistuse poole.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Käitluskoht asub Harju maakonnas Maardu linnas, Kiltri tee 12 ja 12b: 44601:001:0547, 44601:001:0549, Kiltri tee 12a: 44601:001:0548.
Käitluskoht asub tööstuspiirkonnas, lähimad elamud paiknevad kaugemal kui 1000 m. Jäätmete töötluseks ja ladustuseks ettenähtud ala on ca 7100 m2. Ladustatavate materjalide kohta koostatakse põlevmaterjalide plaan, kuna ladustatakse enam kui 1000 m3 põlevamaterjale. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa, kinnistut ümbritsevad tootmismaad. Lõuna suunda jääb trasnpordimaa. Lähimaks pinnaveekoguks on Maardu järv ning sellest algav Kroodi oja (registrikood VEE1089100). Keskkonnaregistri ja Maaameti kaardirakenduse andmetel ei ole Maardu linnas Kiltri tee 12, 12a ja 12b kinnistust 1 km raadiuses looduskaitselisi objekte, sh Natura 2000 võrgustiku alasid. Kinnistu idapiirist saab alguse Rebala muinsuskaitseala (registrinumber 27015). Kinnistut läbib maagaasi jaotustorustik (Loo-Maardu B3), aga trass ei jää jäätmekäitlusalade tsooni. Kinnistul on ka raudtee- ja maantee kaitsetsoon, kuid nimetatud alad jäävad välja jäätmekäitlusalast. Olemasolev keskkonnaseisund on hea, juurdepääs kinnistule läbi heas seisukorras maantee, milliselt toimub mahasõit kinnistule läbi asfalteeritud tee. Sissepääs on lukustatav, et takistada kõrvaliste inimeste juurdepääsu territooriumile.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Tegevus hõlmab ehitusjäätmete sorteermist ja purustamist, segapakendijäätmete sorteermist, suurjäätmete sorteerimist ja purustamist, jäätmekütuse (tavajäätmetest) tootmist ja materjalide pressimist siseruumis, seega on minimaliseeritud keskkonnahäiringute teke. Välitingimustes tesoatakse mineraal- ja puidujäätmete purustamist. Välitingimustel ladustatakse lahtiselt puidujäätmeid ja mineraaljäätmeid, pressitud jäätmed. Muud välitingimustes olevad jäätmed on kogumisvahendites (konteinerid) ja kogusmišahtides (kaetud vajadusel võrkudega).Väliplatsil vaheladustatakse tavajäätmeid. Ohtlikud jäätmeted (pinnas, asbest) ladustatakse kinnites konteinerites ja betoneeritud/asfalteeritud aladel.
Seoses sellega, et Green Marine AS pole nimetatud kinnistutel varasemalt tegutsenud pole taotleja poolt viimase kuue aasta jooksul seiret tehtud.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Käitlustegevus kasutatakse käitlusliini (hoones sees), laadureid, mobiilseid purustusseadmeid, erinevaid veokeid.
Ettevõte ei kasuta oma tööprotsessides vett, jäätmekäitlus toimub hoones sees ning väliterritooriumil ladustatakse tavajäätmeid. Kiltri kraavi voolab territooriumilt sademevesi.
Kas tegevuseks on vaja planeeringut?
Ei

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6590977, Y: 556996
Suublasse juhtimise liik Pinnasesse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024 1 760 1 760 1 760 1 760 7 040 19.29 arvutuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2024 BHT7 15 mg/l    
2024 Heljum 40 mg/l    
2024 Naftasaadused 5 mg/l    
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6590977, Y: 556996 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)   1 kord aastas
Üksikproov X: 6590977, Y: 556996 Heljum   1 kord aastas
Üksikproov X: 6590977, Y: 556996 Naftasaadused   1 kord aastas
 
Suubla
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus Piirkonnas paiknevat kinnistut katavad aluspõhjalisi liivakive saviliivad ja liivsavid. Pinnakatte paksus on valdavalt vahemikus 5-10 m. Tulenevalt geoloogiliste tingimuste varieeruvusest leidub linnas erineva põhjavee kaitstusega alasid - Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse alusel asub käitluskoht nõrgalt kaitstud alal.
Asukoha L-EST97 koordinaadid X: 6590977, Y: 556996
Immutusala pindala ha 0
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 0
Põhjaveekihi kaitstus Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Kiltri tee 12 tehase joonis
Ladustamisplaan