Muutmistaotlus esitatakse täpsustamaks käideldavate biojäätmete koguseid ja liike. Samuti täpsustatakse jäätmekäitlustoimingut (lisatakse toimingukood R3o). Käitise tootmismaht ja viis ei ole reaalselt tehnoloogiliselt muutununud.

Välisõhu osas on välja vahetatud gaasikatel ja koostootmisjaama põletusseade. Sellega seoses on ka antud põletusseadmete võimsused mõnevõrra muutunud. Samuti on täpsustatud avariiküünla võimsust, mis eelnevas taotluses oli ekslikult märgitud suuremana kui tegelik võimsus. Täpsustatud on ka heiteallika K3 asukohta.

Ilmatsalu biometaanijaamas tegeletakse biometaani tootmisega. Protsessi vahesaaduseks on biogaas, mida toodetakse peamiselt vedel- ja tahesõnniku ning biojäätmete anaeroobse kääritamise teel. Biogaasist toodetakse omakorda biometaani.

Sisendtooraine kogus aastas on ca 120 000 tonni (sellest kuni 36 500 tonni jäätmeid ning lisaks põllumajanduslikud kõrvalsaadused nagu sõnnik, silo, põhk, aganad ning toiduainetööstuses tekkiv vadak). Sisendtoorainest tekib kuni 120 000 tonni kääritusjääki aastas.
Taotluse vormil 3.2 on võimalikud vastuvõetavate jäätmete kogused esitatud maksimaalsetena. Aastate lõikes jäätmete ja kõrvalsaaduste kogused varieeruvad ning selleks et ei tekiks mõnel aastal mõne jäätmeliigi lubatud koguse ületamist on vajalik jäätmekogused näidata taotluses varuga. Seega vormil 3.2. esitatud jäätmete kogused ei summeeru. Lisaks vormil 3.2 esitatud jäätmetele võtab käitis vastu sõnnikut, silo, põhku, aganaid, vadakut jt loodusomaseid mitteohtlike põllumajandustootmisest pärinevaid materjale ehk põllumajanduslikke kõrvalsaadusi.

Käideldavate jäätmete kogus jääb käitises alla 100 t/ööpäevas (ehk alla 36500 t/a).
Käitise aastane summaarne toorainete (st jäätmed + kõrvalsaadused) kääritusmaht ei ületa 120 000 t/a.

Saadav 50–65%-se metaanisisaldusega biogaas puhastatakse, komprimeeritakse ja jahutatakse. Biogaasi puhastamiseks kasutatakse fiiber membraane, mille eluiga 15–20 aastat.
Planeeritav biometaani aastatoodangu ligikaudne maht ja päevane tootlikkus on: 4200 tuhat m3/a ja 15342 m3/d.
Lisaks biometaani tootmisele on jaamas võimalik ka koostootmine – soojuse ja elektri koostootmine maagaasist. Koostootmisüksuse võimsus on sisseantava kütuse koguse alusel on 2,170 MW (väljundvõimsus 0,928 MWth ja 0,891 MWe).

Toorme kogumine, ettevalmistamine ja tarnimine:
Tooraine tahkel kujul transporditakse biogaasijaama juurde autotranspordiga ning ladustatakse tahke materjali vastuvõtusalvedes (2 tk). Frontaallaaduriga täidetakse kaaluindikaatoritel asetsevad tahke materjali doseerimispunkrid (2 tk) tahke substraadiga. Pikaajalist jäätmete ladustamist ei toimu. Käitluskohta transporditud tahked jäätmed jõuavad toorme hoidlast 3 tööpäeva jooksul tootmisprotsessi.
Doseerimispunkrite vahel asub pump, kus segatakse kokku tahke ja vedel substraat ning millest toimub substraadi doseerimine käärititesse.
Tahkematerjali (tahke toorme) ladustamine/hoiustamine hoidlas (tahkematerjali vastuvõtusalvedes) vastab veeseaduses esitatud sõnniku hoidmise nõuetele ja keskkonnaministri määruses nr 12 esitatud biolagunevate jäätmete ladustamisenõuetele. Hoidla (tahkematerjali vastuvõtusalved) on ehitatud lekkekindlalt – hoidla konstruktsioon tagab ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel. Ühtlasi on tagatud, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlasse. Tahkete jäätmete vastuvõtusalved on varustatud rennidega, mille tõttu toimub nõrgvee eraldamine äravoolavast pinnaseveest. Toimub nõrgvee tekke minimeerimine (vastuvõtusalved on optimaalse suurusega). Nõrgvesi ja sademevesi juhitakse eelmahutisse ja sealt käärititesse. Hoidla lähedale puudub kõrvalisetel isikutel ligipääs – tootmisterritoorium on ümbritsetud taraga. Käitises on videovalve.
Tahkematerjali vastuvõtusalved on ehitatud välja betoonvundament plaatidest, betoonelement seinad on tihendatud spetsiaalse paisuva tihendmaterjaliga.

Tooraine vedelal kujul transporditakse biogaasijaama juurde tsisternveokitega või pumbatakse mööda torustikku lähedalasuvast sigalakompleksist vedela substraadi vastuvõtukaevudesse/mahutitesse (1 olemasolev ja 1 ehitusjärgus). Vedela substraadi vastuvõtukaev on varustatud intensiivset segamist võimaldava propellerseguriga. Vastuvõtukaevust pumbatakse vedel substraat käärititesse. Kuna vedelsubstraadi kaev kaetud ning tegu on kinnise süsteemiga, siis heiteallikana seda pole arvestatud.

Metaankäärituse bioloogiline protsess toimub mahutites kahe etapina – kääritites (2 tk) ja järelkääritites (hetkel olemas üks, kuid ehitamisel on täiendav järelkääriti). Bioloogiline protsess kestab keskmiselt 35-40 päeva, mille jooksul orgaanilised ained lagunevad peaaegu täielikult.
Protsessi edukuseks on vajalik stabiilne temperatuur ja alaliselt anaeroobne keskkond. Kõik kääritid töötavad konstantsel temperatuuril. Stabiilse käärimisprotsessi tagab igapäevane toorme tarnimine, substraadi pidev lagunemine ja püsiva temperatuuri hoidmine. Soojusvahetiga tagatakse protsessi vajalik töötemperatuur vahemikus 37 °C kuni 42 °C. Toormaterjali soojendamiseks ja käärimistemperatuuri hoidmiseks kasutatakse maagaasil töötavast katlast tulenevat soojust. Metaankääritites kasutatakse segisteid, mis tagavad toorme pideva liikumise, millega takistatakse ujuvkihi tekkimist substraadi pinnale ja jääkainete kogunemist mahutite põhja. Kääriteid varustatakse värske toormega – vedel- ja tahesõnnikuga ning muu biolaguneva materjaliga. Tooret lisatakse väikestes kogustes iga päev. Kääritusmahutid tühjendatakse tsentraalpumbaga, juhtimis- ja jälgimissüsteem juhib ja kontrollib protsessi vastavalt protsessist hangitud andmetele. Kõik metaankääritid on varustatud kaitseseadmetega, mis takistavad ülerõhu ja vaakumi tekkimist. Igal kääritil on väljalaskeavad proovide võtmiseks ja avariitühjendamiseks.
Protsessis toodetakse orgaanilisest ainest hapnikuvaeses keskkonnas biogaasi, mis on 50-65%-se metaanisisaldusega. Antud gaas suunatakse enamasti biogaasi kääriti ülemises osas asuvasse gaasihoidlasse ning sealt edasi suunatakse biogaas puhastamiseks fiiber membraanidesse ning membraanpuhastamise väljundis saadakse 97%-se metaanisisaldusega biometaan, mida saab suunata gaasivõrku. Kvaliteedi mitte vastavuse korral biometaan suunatakse tagasi protsessi (mitte ei lasta võrku). Biometaani tootmise protsessis suunatakse biogaas puhastamiseks filtritesse ja kui see ei vasta peale seda ettenähtud kvaliteeditasemele, suunatakse biogaas tagasi kääritisse ning kordusprotsess (puhastamine) toimub seni, kuni vastav kvaliteet biometaani tootmiseks on saavutatud. Võib aga tekkida avariiolukord, mil biometaani tootmine ei ole võimalik ning sel juhul suunatakse biogaas avariipõletisse.
Biometaani tootmise ja tõhusa koostootmise puhul kasutatakse koostootmisjaamas maagaasi, mille abil toodetud energiat kasutatakse biometaani tootmise protsessienergiaks (soojus) ning ülejäänud energia (soojus ja elekter) müüakse võrku.

Biometaani tootmine:
Biometaani tootmiseks vajaliku protsessienergia (soojuse) saamiseks kasutatakse 0,93 MWth nimisoojusvõimsusega maagaasil töötavat katelt (heiteallikas K1 – katla korsten). Katel töötab aastaringselt vastavalt vajadusele ehk maksimaalselt 8760 tundi aastas (reaalselt u 3000 h/a) ning aastas kasutatakse maksimaalselt 1000 tuhat m3 maagaasi. Maagaasi transport toimub käitisesse mööda maaalust torustikku (paralleelne toru biometaaniga, mida transporditakse torustiku kaudu käitisest välja).

Biometaani tootmine ja tõhus koostootmine:
Käitist on võimalik käitada ka tõhusa koostootmise režiimil. Sel juhul kasutatakse maagaasil töötavat koostootmisjaama (heiteallikas K2 – koostootmisjaama korsten). Põletusseade võib töötada aastaringselt ehk kuni 8760 tundi aastas ning aastas kasutatakse 3100 tuhat m3 maagaasi. Maagaasi transport toimub käitisesse mööda maaalust torustikku (paralleelne toru biometaaniga, mida transporditakse torustiku kaudu käitisest välja). Toodetud energiat kasutatakse biometaani tootmise protsessienergiaks (soojus) ning ülejäänud energia (soojus ja elekter) müüakse võrku. Seega toimub käitises nii biometaani tootmine kui ka tõhus koostootmine.
Koostootmisjaam ei tööta samaaegselt katlaga – töötab üks või teine. Käitise käitamine koostootmise režiimil katab ära biometaani toomiseks kuluva soojusenergia vajaduse ning ülejääv müüaksegi võrku.

Avariiolukord – avariipõleti kasutamine:
Ettenägematute asjaolude tõttu võib tekkida vajadus biogaasi põletamiseks tõrvikus, kuid tegemist on sel juhul avariiolukorraga – seda ei planeerita ega ole ka ette näha. Selleks kasutatakse 1,0 MWth nimisoojusvõimsusega avariipõletit ehk tõrvikpõletit (heiteallikas K3 – avariipõleti). Avariipõleti töötab maksimaalselt 100 tundi aastas ning maksimaalselt põletatakse 24 tuhat m3 biogaasi.
Biogaasi põletamist ei planeerita. Biometaani tootmise protsessis suunatakse biogaas puhastamiseks filtritesse ja kui see ei vasta peale seda ettenähtud kvaliteeditasemele, siis suunatakse biogaas tagasi kääritisse ning kordusprotsess (puhastamine) toimub seni, kuni vastav kvaliteet biometaani tootmiseks on saavutatud. Võib aga tekkida avariiolukord, mil biometaani tootmine ei ole võimalik ning sel juhul suunatakse biogaas avariipõletisse.
Avariipõletiga ei tööta samaaegselt katel ega ka koostootmisjaam.

Seega ükski põletusseade ei tööta koos. Nii ei kattu reaalselt mitte ühegi põletusseadme hetkheide. Samas käesolevas taotluses on hinnatud lihtsustatult halvimat olukorda, kuid heiteallikad siiski peaksid korraga töötama.

Kääritusjäägi hoiustamine
Ettevõte ise kasutab kääritusjäägi hoiustamiseks kaht hoidlat: digestaadimahutit ja digestaadilaguuni. Lisaks viiakse digestaati Rahinge ja Vorbuse hoidlatesse.
Digestaat tekib biolagunevatest jäätmetest ja põllumajanduslikest kõrvalsaadustest kääritites. Kõigepealt toimub materjali kääritamine kahes kääritis (mahutavus 2*3500 m3) ja seejärel järelkääritites (olemasoleva mahutavus 2700 m3, ehitamisel täiendavalt ka teine järelkääriti 5000 m3, asukoht Raba tee 4b). Järelkääritist väljuv kääritusjääk ehk digestaat pumbatakse pumbahoonesse paigaldatud pumbaga maa-aluse torustiku kaudu digestaadi hoiustamismahutisse, mis on ringja põhiplaaniga hoidla mahutavusega 5000 m3, mis asub biometaanijaama põhikompleksi kõrval läänesuunas Raba tee 4 kinnistul (katastritunnus 83101:002:0229) (naaberkinnistul). AS Tartu Agro on andnud nõusoleku Tartu Biogaas OÜ-le isikliku kasutusõiguse seadmiseks Raba tee 4 kinnistul (katastritunnus 83101:002:0229) digestaadi hoiustamiseks kasutatava mahuti asukoha maa-alale. Seega arvatakse vastav maa-ala tootmisterritooriumi koosseisu ning vastav hoidla käitise rajatiste koosseisu. Hoiustamismahuti on ehitatud välja betoonvundament plaatidest, betoonelement seinad on tihendatud spetsiaalse paisuva tihendmaterjaliga.
Tartu Biogaas OÜ kasutab Ilmatsalu biometaanijaama tegevuse käigus tekkiva digestaadi hoiustamiseks ka laguuntüüpi hoidlat. Laguuni mahutavuseks on 14 000 m3 ning see asub linnulennult Ilmatsalu biometaanijaamast ca 7,3 km kaugusel põhjasuunas Näkinurme kinnistul (katastritunnus 83101:001:0309). AS Tartu Agro on andnud nõusoleku Tartu Biogaas OÜ-le isikliku kasutusõiguse seadmiseks Silo (katastritunnus 83101:001:0227) ja Näkinurme (katastritunnus 83101:001:0309) kinnistutele (laguun rajatud siiski vaid Näkinurme kinnistule, kuid Silo kinnistut kasutatakse ligipääsuks). Samuti on Arvo Näkk andnud nõusoleku isikliku kasutusõiguse seadmiseks Tartu Biogaas OÜ kasuks kinnistutele Näkimäe (katastritunnus 83101:001:0308) ja Vana-Ratassepa (katastritunnus 83101:001:0235), et oleks tagatud ligipääs digestaadi laguunile. Hoiustamislaguun on ehitatud 1,5 mm paksusest HDPE kilest. Et vältida kile purunemist teravate osiste tõttu, kaeti hoiustamislaguuni põhi ja külgseinad liivapadja või alternatiivina geotekstiiliga. Hoidlate võimalike rikete kiireks avastamiseks ehitati hoidlate alla (ümber põhja perimeetri) kontrolldrenaaž, mis on ühendatud kontrollkaevuga. Laguun peab olema kaetud naturaalkoorikuga saastumise (võõrised, nt umbrohuseemned) vältimiseks ning kääritusjäägist lenduvate gaaside vähendamiseks.

Järelkääritist väljuv digestaat on ligikaudu temperatuuriga 38 °C, kuivaine sisaldusega ca 4,8% homogeenne orgaaniline väetis, mille mineraalse lämmastiku osakaal võrreldes vedel- ja tahesõnnikuga on suurenenud.

Keskkonnaloa taotlemisel ja käitise edasisel tegutsemisel lähtutakse Keskkonnaministri 10.05.2016 määrusest nr 12 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta". Juhul kui vastava kääritusjäägi partii tootmiseks võetakse vastu määruse lisasse 3 mittekuuluvaid jäätmeid siis on kääritusjäägi kasutamiseks vajalik selle sertifitseerimine vastavalt määruse nr 12 nõuetele. Kui vastu võetakse ainult lisasse 3 kuuluvaid jäätmeid, siis sertifitseerimine vajalik ei ole. Vajalik on järgida määruse nr 12 nõudeid.

Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti. Äravedu teostab Fekto OÜ. Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu. Sademevesi suunatakse territooriumi lõunaalalt, kõnniteedelt ja kontori sissesõiduteelt haljastatud osadesse ja põhjaalalt (sh tooraineplatsidelt) restkaevude kaudu vedela substraadi vastuvõtukaevu.

Käitise peamised tootmisetapid on järgmised:
1. toorme tarnimine, kogumine ja ettevalmistamine;
2. biogaasi tootmine metaankäärituse abil vastavates mahutites (kääritites);
3. biogaasi kogumine ja puhastamine;
4. biometaani tootmine;
5. kääritusjäägi ehk digestaadi pumpamine digestaadi hoiustamismahutisse ja transport laguunidesse ja/või digestaadihoidlatesse.

Käitise tegevuseks vajalikud tugiportsessid on järgnevad:
1. hooldus- ja remonttööde teostamine tehnoloogilistel ja abiseadmetel;
2. seadmest väljuva digestaadi üleandmine;
3. tooraine transport käitise asukohta.

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaam asub Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus aadressil Raba tee 4a (katastritunnus 83101:002:0230). Lisaks kuulub tootmisterritooriumi hulka Raba tee 4 kinnistul (katastritunnus 83101:002:0229) oleva digestaadi hoiustamiseks kasutatav mahuti maa-ala, mille kasutamiseks on saadud luba. Lisaks kasutatakse digestaadi hoiustamiseks ka laguuntüüpi hoidlat, mis asub Näkinurme kinnistul (katastritunnus 83101:001:0309). Samuti Raba tee 4b (79301:001:1106), kuhu on ehitamisel täiendav järelkääriti.
Lähim elamumaa asub biometaanijaama tootmisterritooriumi piirist ca 200 m kaugusel kirdesuunas, aadressil Pargi tee 9 (katastritunnus 83101:002:0017), kuid seal asub mitteeluhoone. Lähim elamumaal asuv eluhoone jääb käitise tootmisterritooriumi piirist ca 365 m kaugusele loodesuunda (Raba tee 11, katastritunnus: 83101:002:0181). Käitise otseste naabermaaüksuste sihtotstarve on tootmismaa ja maatulundusmaa.
Nagu eespool mainitud, siis Ilmatsalu biometaanijaama tegevuse käigus tekkiva digestaadi hoiustamiseks kasutatakse ka väljaspool käitise põhitootmisterritooriumit asuvat laguuni. Laguun asub Näkinurme kinnistul (katastritunnus 83101:001:0309) Kardla külas Tartu linnas Tartumaal. Laguun paikneb linnulennult Ilmatsalu Ilmatsalu biometaanijaamast ca 7,3 km kaugusel põhjasuunas. Laguuni vahetus ümbruses on peamiselt maatulundusmaad. Laguunile lähim elamumaal asuv eluhoone on ca 300 m kaugusel loodesuunas laguunist ning lähim elumaja (maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul) ca 260 m kaugusel kirdesuunas laguunist.
Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas suhteliselt tasane. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Lähtudes asjaolust, et Ilmatsalu biometaanijaama kõrgeim paikne heiteallikas asub kõrgusel 8 m (8*50=400 m), siis arvestuslik mõjupiirkond on vähemalt 500 m.
Otsesesse mõjupiirkonda jäävad peamiselt Ilmatsalu aleviku tootmismaad, maatulundusmaad ja ühiskondlike ehitiste maad. Käitise otsesesse mõjupiirkonda jääb kultuurimälestistest II ms hukkunute ühishaud (registrinumber 4289), mis asub käitisest ca 480 m kaugusel kirde suunas. Looduskaitsealadest ja -objektidest jääb käitise mõjupiirkonda Ilmatsalu park (kaitseala, registrikood: KLO1200227). Käitise otseses mõjupiirkonnas ei paikne Natura 2000 alasid. Otsessse mõjupiirkonda jäävad pärandkultuuriobjektidest Tartu Näidissovhoosi keskus (registrinumber 831:PNL:006), Ilmatsalu rüütlimõisa (Ilmazahl) süda (registrinumber 831:MOA:001), Vase maja (registrinumber 831:AUT:002), Ilmatsalu mõisa meierei (registrinumber 831:MEI:003) ja Ilmatsalu mõisa moonakamaja (registrinumber 831:MOM:002).
Laguunile lähim looduse kaitseala on ligikaudu 350 m kaugusel (Näkinurme kinnistust ligikaudu 150 m kaugusel) põhjasuunas asuv Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kärevere linnuala (EE0080371) ja Kärevere loodusala (EE0080371), millele on moodustatud Kärevere looduskaitseala (KLO1000600). Alad ulatuvad laguuni asukohast lõunast kirdesse. Laguuni asukoha piirkonnas (ca 1,35 km raadiuses) on mitmed looduskaitsealused üksikobjektid (kaitstavate liikide kasvualad ja elupaigad). Kaitstavad liigid on: Ulmus laevis (künnapuu), Iris sibirica (siberi võhumõõk), Viola uliginosa (lodukannike), Dactylorhiza fuchsii (vööthuul sõrmkäpp), Cobitis taenia (hink), Dytiscus latissimus (laiujur), Misgurnus fossilis (vingerjas), Cottus gobio (võldas). Lisaks on piirkonnas I ja II kaitsekategooriaga liike.
Laguuni asukohale lähim kultuurimälestis on ca 250 meetri kaugusel (Näkinurme kinnistust ca 25 m kaugusel) loodesuunas olev asulakoht (registri nr 13008) ning 324 meetri kaugusel (Näkinurme kinnistust ca 55 m kaugusel) asuv kivikalme (registri nr 13009). Kivikalme seisundiks on Kultuurimälestiste riiklikus registris märgitud „hävinud“. Kinnismälestise kaitsevöönd ulatub ka Näkinurme kinnistule. Laguuni lähiümbruses on 11 pärandkultuuriobjekti, neist kaks jäävad mõjupiirkonda: Karlaküla (vanad kohanimed; registreerimisnumber 831:KON:007) ja Puu talu (põline talukoht; registreerimisnumber 831:TAK:016).
Otseses mõjupiirkonnas ei asu saasteainete hajumistingimusi mõjutada võivaid olulisi geograafilisi ja tehnogeenseid objekte.
Ettevõttes kasutatav toore ning kääritusjääk sisaldavad lõhnavaid ühendeid. Seega käitise tegevusega (peamiselt toorme ja digestaadi hoiustamine) võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Lõhna eraldub nii toorme vastuvõtusalvedest, doseerimispunkritest kui ka digestaadi hoidlatest. Üldiselt levib Ilmatsalu biometaanijaama territooriumidel tootmistegevusele iseloomulik lõhn. Samas puuduvad hetkel kaebused töötajatelt ja ümbruskonna elanikelt (vastuvõtjatelt).
Lähimad vastuvõtjad ehk elumajad asuvad biometaanijaamast umbes 400 m kaugusel põhja- ja loodesuunas.
Biometaanijaama käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest tootmishoonete siseruumides. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool käitise tootmisterritooriumit.
Biometaanijaamas puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral võib vibratsiooni allikaks olla transport, mille vibratsiooni teket vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.