Menetlus M-127171 » Taotlus T-KL/1022423-3 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1022423-3
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Metsahake OÜ
Kontaktisik
Alar Kulp
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Vastused vastavalt kirjale 09.02.2024 nr DM-127171-2
Muudatustaotlusega toomismahtu ei suurendata.
Raudteeliiprite (jäätmekood 17 02 04*) purustamist, puiduhakkesse segamist ja ladustamist kinnistul ei toimu.
Õhuosas muutusi ei ole.
Parandustaotluse selgitus
Täiendatud on tabelit 3.3. Lisatud eraldi rida R5m jaoks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Ettvõttele on väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/331500. Ettevõte soovib muuta käideldavate jäätmete liiki ja koguseid.
Lisatud on õhuosa seoses puidu purustamisega.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Puidujäätmetest valmistatud hakke tootmise-, laadimise ja ladustamisega võib kaasneda tahkete osakeste, peamiselt puidutolmu lendumist, kuid puidutolmu teket saab ennetada ja vältida, kui puidujäätmeid ja haket piisavalt niisutada. Kuivõrd ettevõtte saab rakendada vajalikke meetmeid mõju tekke ennetamiseks ja vältimiseks, siis ei saa seda mõju pidada oluliseks.

Puidujäätmete käitlemisega võib kaasneda müra, mis on seotud peamiselt jäätmete transpordiga jäätmekäitluskohta ja kohapealse tehnika (hakkur, laadurid jmt) kasutamisega. Tegevusega ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Jäätmete käitlemisega ei kaasne vibratsiooni määral, mille mõju ulatuks Tööstuspargi tn 6 ja Tööstuspargi tn 10 kinnistutelt välja poole. Samutit ei kaasne tegevusega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna reostust.

Seega eeltoodust lähtuvalt ei kaasne kavandatava tegevusega mõju inimestele, sh tervisele ja heaolule. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Metsahake tööstuspark
Aadress
Tööstuspargi tn 6, Vinni alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood
9375
Katastritunnus(ed)
90002:002:0042; 90002:002:0027
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6575766, Y: 638447
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Tööstuspargi tn 10 (90002:002:0027), Tööstuspargi tn 6 (90002:002:0042). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Tööstuspargi tn 10 (90002:002:0027), Tööstuspargi tn 6 (90002:002:0042).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Vinni vald, Lääne-Viru maakond 0901

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Tööstuspargi 6//10 puidujäätmete käitluskoht
Kood JKK5900117
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Vinni alevik, Tööstuspargi tn 6 90002:002:0042 X: 6575839, Y: 638358
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 16109 - Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K1 - Jäätmekäitluskeskus
Asukoha üldiseloomustus Jäätmekäitluskoht asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Tööstuspargi tn 6 (katastritunnus 90002:002:0042, kinnistu registriosa numbriga 1824031) ja Tööstuspargi tn 10 (katastritunnus 90002:002:0027, kinnistu registriosa numbriga 3732831) kinnistutel. Kinnistud paiknevad kõrvuti ning kinnistutel on platsid puidujäätmete käitlemiseks. Tööstuspargi tn 6 kinnistu pindala on 38472 m², millest ehitiste alune maa moodustab 6700 m². Tööstuspargi tn 10 kinnistu pindala on 7748 m², mis moodustab ühe ~ 6757,4 m² suuruse ladustamisplatsi, kinnistul ehitised puuduvad. Tööstuspargi tn 6 ja 10 kinnistud on kaetud asfaltkattega. Käitis on ühendatud linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni võrku mida haldab AS Emajõe Veevärk.

Käitis on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub kinnistute lähedal Tööstuspargi tänava ääres.

Tööstuspargi tn 6 ja Tööstuspargi tn 10 kinnistud piirnevad põhja, ida ja lõuna suunast tootmismaa ja Vinni vallale kuuluva maaga ning lääne suunast samuti tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Jäätmekäitluskohaks olevad Tööstuspargi tn 6 ja 10 kinnistud paiknevad Vinni aleviku põhja ja loode servas tööstuspiirkonnas, kinnistu naabruses ja lähiümbruses asuvad tööstusettevõtted. Vinni aleviku ümber on maatulundusmaad, kus tegeletakse põllumajandusega. Tööstuspargi tn 12 ja 14 kinnistutel tegeleb Metsahake OÜ metsamajandus- ja raietöödel tekkivast puidust hakke tootmisega. Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu asub jäätmekäitluskoha territooriumi piirist ~ 350 m kaugusel lõuna suunas teisel pool Mõdriku teed.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Metsahake OÜ taotleb jäätmeluba puidujäätmete käitlemiseks.

Jäätmete käitlemine seisneb erinevat liiki puidujäätmete veos ning jäätmekäitluskohas sortimises, ladustamises ja purustamises valmistades puidujäätmetest haket. Vajadusel toimub ka puidujäätmete ja hakke ümberpakendamine konteineritesse.

Puidujäätmete käitlemist kavandatakse Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus aadressil Tööstuspargi tn 6 (katastritunnus 90002:002:0042) ja Tööstuspargi tn 10 (katastritunnus 90002:002:0027).
Territoorium on varustatud olmeruumiga, kus hoitakse ka vajalikke hädaabi (s.h. esmaabi ja tuleohutus) tehnikat ja vahendeid. Territooriumil on elekter, valgustus ja 24h videovalve.

Erinevat liiki puidujäätmete kogumine toimub jäätmekäitluskohas või klientide juurest, kasutades jäätmete transportimiseks jäätmekäitluskohta ettevõtte enda või all töövõtjate veokeid.  Käideldavad puidujäätmed on peamiselt eelsorditud ja võimalusel ka eelpurustatud. Puidujäätmete päritolu ja koostist küsitakse jäätmete vastuvõtmisel jäätmete tarnijatelt ja jäätmete üle andjatelt.

Puidujäätmed laetakse veokitelt maha Tööstuspargi tn 6 kinnistule, kus toimub jäätmete esmane ladustamine. Tööstuspargi tn 10 kinnistul leiab aset puidujäätmete hakkimine ja valmistatud hakke ladustamine. Puidujäätmeid ladustatakse platsidel eraldi hunnikutes. Puidujäätmetest valmistatud hakke hunnikud tähistatakse vastava märgistusega.

Puidujäätmete purustamiseks kasutatakse mobiilseid eel- ja peenpurusteid Doppstatd DW 3060 ja AK 560, Haas Tyron 2.0 XL ning Jenz 583 R. Puidujäätmete ja neist valmistatud hakke tõstmiseks (laadimiseks) kasutatakse frontaallaadureid Volvo, Terex ja Hitachi. Puidujäätmete ja hakke veoks kasutatakse veokeid Scania, Man, Volvo jne.

Seotud failid
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Puidujäätmete purustamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 12 000 12 000
Küttesegude koostamine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine 31 000 31 000
Puidujäätmete ümber pakkimine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine 11 300 11 300
Puidujäätmete korduskasutusse suunamine R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine 2 000 2 000
Puidujäätmete taaskasutamine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 31 000 31 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tööstuspargi 6//10 puidujäätmete käitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 500   500 500 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 1 500   1 500 1 500 1 500 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 500 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed 6 000   6 000 6 000 6 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 6 000   6 000 0 6 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
15 01 03 - Puitpakendid 2 000   2 000 2 000 2 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
2 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 500 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
2 000 R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine  
17 02 01 - Puit 4 000   4 000 4 000 4 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
4 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
2 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 31 000 21 000 10 000 31 000 10 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
10 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
7 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
31 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 1 000   1 000 1 000 1 000 R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine  
1 000 R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine  
1 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Puidujäätmete purustamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Vastu võetavad jäätmed kaalutakse ning suunatakse vajadusel purustamisele. Jäätmete vastavust nõuetele kontrollitakse üldjuhul juba kliendi juures, kuid kui mahalaadimisel avastatakse jäätmete seast mittesobivad, s.h ohtlikud jäätmed, eraldatakse need koheselt vältimaks nende sattumist purustamisele suunatavate jäätmete sekka. Eraldatud, käitluseks sobimatud, s.h. ohtlikud jäätmed ladustatakse eraldi, vajadusel vastavas konteineris, ning antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Võimalusel eristatakse erinevate koormate korral juba mahalaadimisel töötlemata ja töödeldud jäätmed, samuti eraldab ettevõte jäätmed, mille osas tarnija on jäätmete päritolu, koostist jms pädevate asutuste poolt teostatud analüüsidega kinnitanud. Juhul, kui tegemist on nn segamini puidujäätmetega eraldab ettevõte kohapeal erinevad jäätmed ning tellib vastavad analüüsid töödeldud jäätmete osas.
Puitpakenduid koodig 15 01 03 suunatakse eelistatult kordus kasutusele ning purustamisele lähevad üksnes puitapkendid, mis on katkised ja mida ei ole võimalik parandada.
Purustamiseks kasutatakse erinevad purustid, s.h. eel- ja peenpurustid (Doppstatd DW 3060, Haas Tyron 2.0 XL, Jenz 583 R, Doppstatd AK 560 jms);
2. Küttesegude koostamine R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine Purustatud jäätmetest koostatakse küttesegud.

Jäätmeliikide aastane vastuvõetav kogus:
03 01 01 - 500 t
03 01 05 - 1500 t
03 03 01 - 6000 t
03 03 11 - 6000 t
15 01 03 - 2000 t
17 02 01 - 4000 t
19 12 07 - 10000 t
20 01 38 - 1000 t

Partiide suurus sõltub vastuvõetud jäätmetest ning konkreetsetest kokkulepetest lõppkäitlejatega. Minimaalseks partii suuruseks on ettevõte määranud 500 t (2000 m3), maksimaalseks partiide suuruseks on 1500 t (4000 m3).

Ettevõte võtab jäätmete partiidest proove analüüsimaks jäätmetest tehtava segu sobivust põletusse. Proove võetakse vastavalt partiide suurusele – väiksemate partiide puhul üks proov igast partiist, suuremate puhul vajadusel ka rohkem kui üks proov. Kuna ettevõttel endal puudub pädevus vastavate analüüside teostamiseks, tellitakse proovide analüüside teostamine vastavat pädevust omavalt isikult. Proovide võtmiseks eesmärgiks on tõendada, et puidujäätmed ei sisalda puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskemetalle (Cd, Cu, Zn, Pb, Tl, Sb, As, Cr, Co, Mn, Ni, V, Hg).

Erinevad jäätmed segatakse kokku frontaallaaduriga. Näiteks kohtpuhastussetete puhul vahekorras 50% kohtpuhastusetted ja 50% muud puidujäätmed. Segu koosneb vähemalt kahest jäätmeliigist. Samas võib segu koosneda mitmest erinevast jäätmeliigist, ning segu koostise (osakaalu) määrab näiteks jäätmete saadavus, kütteväärtuse vajadus, niiskus või muu parameeter (näiteks 50% kuiva saepuru segatakse 50% niiske puidukoorega). Oluline on lõpliku küttesegu analüüsi vastavus vastuvõtja tingimustele.

Erinevate puidujäätmete kokkusegamisel tekib uus jäätmekood, 19 12 07.

Jäätmed koodiga 19 12 07 antakse üle Enefit Power AS elektrijaamad, kellega on sõlmitud vastav müügileping.
Küttesegude koostamisel kasutatakse frontaallaadureid. (Volvo, Terex, Hitachi vms)
3. Puidujäätmete ümber pakkimine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine Vajadusel jäätmete pakendatakse ringi. Pakendamisel kasutatakse frontaallaadureid. (Volvo, Terex, Hitachi vms)
4. Puidujäätmete taaskasutamine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine Purustatud jäätmetest puidu taaskasutamine.

Puidujäätmetest tehakse puiduhaket vastavalt Keskkonnaministri 03.11.2022 määrusele nr 49 „Puidujäätmetest valmistatud kütusena kasutatava puiduhakke jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid“.

Puiduhakke tegemiseks vastu võetavate jäätmeliikide aastased kogused:
03 01 01 - 500 t
03 01 05 - 1500 t
03 03 01 - 6000 t
15 01 03 - 2000 t
17 02 01 - 4000 t
19 12 07 - 10000 t
20 01 38 - 1000 t

Minimaalseks partii suuruseks on ettevõte määranud 500 t (2000 m3), maksimaalseks partiide suuruseks on 1500 t (4000 m3).
Puiduhaket toodetakse ainult A kategooria puidujäätmetest. Partiide sisu hinnatakse visuaalselt ning analüüsides selle päritolu, omaduste ja töötlemise, sealhulgas kasutatud kemikaalide kohta, ning töötleja kvaliteedisüsteemi või tootmismeetodi kohta. Ohtlikke jäätmeid sisaldavaid puidujäätmeid vastu ei võeta ega käidelda.

Purustatud jäätmetest millest on valmistatud puiduhake võetakse proove analüüsimaks jäätmetest tehtava segu sobivust põletusse. Proove võetakse vastavalt partiide suurusele – väiksemate partiide puhul üks proov igast partiist, suuremate puhul vajadusel ka rohkem kui üks proov (1 proov 1500 tonni kohta).

Kui ettevõttel endal puudub pädevus vastavate analüüside teostamiseks, tellitakse proovide analüüside teostamine vastavat pädevust omavalt isikult. Proovide võtmiseks eesmärgiks on tõendada, et puidujäätmed ei sisalda puidukaitseainetega töötlemise või puidupinna katmise tulemusena halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskemetalle (Cd, Cu, Zn, Pb, Tl, Sb, As, Cr, Co, Mn, Ni, V, Hg).
Kui partii vastab kehtestatud piirnormidele loetakse see partii tooteks ja jäätmete staatus lakkab.
Toote koostamisel kasutatakse frontaallaadureid. (Volvo, Terex, Hitachi vms)
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tööstuspargi 6//10 puidujäätmete käitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
11,12,13,14,15,16,17,18,19,20, 21 X: 6575926, Y: 638343; X: 6575848, Y: 638457; X: 6575765, Y: 638406; X: 6575738, Y: 638359; X: 6575820, Y: 638260; X: 6575926, Y: 638343 Puidujäätmete ladustamine toimub kõvakattega kaetud väliplatsil.
1 kuu 3 445 14 000 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* Jah 3 445 14 000
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed Jah 500 1 875
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* Jah 1 500 5 625
03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed Jah 3 445 14 000
15 01 03 - Puitpakendid Jah 3 445 14 000
17 02 01 - Puit Jah 3 445 14 000
11,12,13,14,15,16,17,18,19,20, 21 X: 6575926, Y: 638343; X: 6575848, Y: 638457; X: 6575765, Y: 638406; X: 6575738, Y: 638359; X: 6575820, Y: 638260; X: 6575926, Y: 638343 Puidujäätmete ladustamine toimub kõvakattega kaetud väliplatsil. 1 kuu 30 112 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Jah 30 112
22 X: 6575926, Y: 638343; X: 6575848, Y: 638457; X: 6575765, Y: 638406; X: 6575738, Y: 638359; X: 6575820, Y: 638260; X: 6575926, Y: 638343 Jäätmed koodiga 030311 ladustamine toimub betoonkattega väliplatsil 22, mille nõrgveed kogutakse kokku. 1 kuu 500 1 875 03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 Jah 500 1 875
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Tööstuspargi 6//10 puidujäätmete käitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Tegevuse lõpetamine Jäätmete korsitamine Peale jäätmekäitluse tegevuse lõpetamist, anatkse üleliigsed jääted teistele vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele üle
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmete vastuvõtt
Tehniline varustatus Ettevõtte territooriumi väravas on taadeldud autokaal. Kõik saabuvad ja väljuvad koormad kaaluatakse.
Parim võimalik tehnika PVT Allikas: Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries“, August 2006

Ptk 5 p 4: Head suhted jäätmetekitajatega, et garanteerida kvaliteetsete ja nõuetele vastavate jäätmete üleandmine käitlejale.
Ptk 5, p 5: Piisava arvu kvalifitseeritud töötajate olemasolu.
Ptk 5 p 7: Jäätmete vastuvõtuprotseduuri loomine, mis sisaldab:
• Sissetulevate jäätmete analüüsimine
• Piisava info olemasolu jäätmete kohta, mida hakatakse käitlema
• Suurte partiide puhul keskmistatud proovi võtmise korraldamine
• Eraldi protseduuride olemasolu mittelepinguliste klientide jäätmete käitlemiseks
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga vastab
 
Jrk nr 2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Jäätmesegude koostamine
Tehniline varustatus Ettvõttel on kinnine, kõvakattega territoorium, kus toimub küttesegude koostamine.
Parim võimalik tehnika PVT Allikas: Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatments Industries“, August 2006
Ptk 5, p 2: Dokumentatsiooni omamine kogu tootmistegevuse kohta:
• Jäätmekäitlusprotseduuride olemasolu protsesside läbiviimise kohas
• Tootmise ja tootmistsüklite diagrammid, näidates ära olulised keskkonnaaspektid
• Keemiliste reaktsioonide kirjeldused
• Kontrollsüsteemi kirjeldus
• Käitumisjuhised protsesside kõrvalekallete puhul
• Kasutusjuhised
• Tööpäevikud
• Aastaaruanded
Ptk 5 p 29: Tagada, et laadimine ja segamine toimub ainult kvalifitseeritud tööjõu järelevalve all.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga vastab
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0010751 1 Puidupurusti X: 6575835, Y: 638290 7 4 3.70 20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
HEIT0010752 2 Hoidla X: 6575847, Y: 638313
X: 6575886, Y: 638343
      20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
HEIT0010753 3 Puidupurusti_kütus X: 6575836, Y: 638291 0.10 3 26 300 030106 - Põletamine töötlevas tööstuses - muud paiksed seadmed (kuivatid, puhurid, kalorifeerid, teedeehitus ja bituumensegude tootmine: diiseljõujaam)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
16109 - Muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.333
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus   20 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
GeoKes OÜ
Registrikood/isikukood
10748403
Postiaadress
Timuti 20-1 Talinn
Telefon
5118371
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse
jaoks nõutav õhusaasteluba“
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“

Puidu hakkimisel tekkivad saasteained on arvutatud nn Kanada metoodika järgi: Wood products operations. Goverment of Canada. https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/wood-products-operations.html
Saepuru ja puiduhakke hoiustamisel ja laadimisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel on kasutatud Hollandis välja töötatud metoodikat, Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed on saadud ettevõttelt ning taotluse jäätmeloa eriosast.
Purusti töötab aastas 2080 tundi. Aastas kulub diisel kütust 20 tonni. Purusti korstna kõrgus on 3m, korstna läbimõõt 0,1m
Hoidla töötab aastas 8760 tundi.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Käitis asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Vinni alevikus Tööstuspargi tn 6 (katastritunnus 90002:002:0042) ja Tööstuspargi tn 10 (katastritunnus 90002:002:0027) kinnistutel. Kinnistud paiknevad kõrvuti ning kinnistutel on platsid puidujäätmete käitlemiseks. Tööstuspargi tn 6 ja 10 kinnistud on kaetud asfaltkattega. Kinnistud on varustatud vee- ja elektriga. Sademevee kogumissüsteem kinnistutel puudub. Kinnistud on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub kinnistute lähedal Tööstuspargi tänava ääres.
Tööstuspargi tn 6 ja Tööstuspargi tn 10 kinnistud piirnevad põhja, ida ja lõuna suunast tootmismaa ja Vinni vallale kuuluva maaga ning lääne suunast samuti tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Jäätmekäitluskohaks olevad Tööstuspargi tn 6 ja 10 kinnistud paiknevad Vinni aleviku põhja ja loode servas tööstuspiirkonnas, kinnistu naabruses ja lähiümbruses asuvad tööstusettevõtted. Vinni aleviku ümber on maatulundusmaad, kus tegeletakse põllumajandusega. Tööstuspargi tn 12 ja 14 kinnistutel tegeleb Metsahake OÜ metsamajandus- ja raietöödel tekkivast puidust hakke tootmisega. Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu asub jäätmekäitluskoha territooriumi piirist ~ 350 m kaugusel lõuna suunas teisel pool Mõdriku teed.
Lähimad paiksed välisõhu saasteallikad on Vinni alevikus paiknevad Askoterm OÜ katlamaja, Metsahake OÜ katlamaja, Liivapritsi OÜ metallikoda, Tammikus OÜ farm ja Vinni Biogaas OÜ biogaasi tootmisjaam.
Tööstuspargi tn 6 ja Tööstuspargi tn 10 kinnistud paiknevad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Nimetatud kinnistutel ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, veekogusid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid, randu ja kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Vinni alevik on ümbritsetud ida ja lõuna suunast Vinni-Pajusti maastikukaitsealaga, mis kuulub Natura 2000 loodusalade hulka. Kaitseala pindala on 93,2 ha ning kaitsealal kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud, vanad laialehised metsad, rohundite rikkad kuusikud ja puiskarjamaad. Kaitsealal paiknevad kaitstavad loodusobjektid nagu nt III kategooria kaitsealune liik pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Kaitseala piir jääb jäätmekäitluskoha territooriumist ~ 570 m kaugusele.
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise territooriumil asuva kõrgema heiteallika (4 m) 50-kordse kõrgusega võrdne kaugus on 200 meetrit. Toomisterritooriumist vähemalt 500 m kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutavaid tehnogeensed objekte. Kõrguste erinevus käitise ümbruses 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafilised objektid ei mõjuta hajumistingimusi.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Väike-Maarja tuulteroos

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

puudub

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Puidu hakkimisel tekkivad saasteained on arvutatud järgmise metoodika järgi: Wood products operations. Goverment of Canada. https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/wood-products-operations.html

Puiduhakke hoiustamisel ja laadimisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel on kasutatud Hollandis välja töötatud metoodikat. Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Lisatud

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Puidupurusti (1) - HEIT0010751
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 75 0 0
15 - 16 50 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Hoidla (2) - HEIT0010752
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Puidupurusti (1) - HEIT0010751
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 0
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 75 0 0
15 - 16 50 0 0
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Puidupurusti_kütus (3) - HEIT0010753
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.333
Töö­tundide arv aastas 2 080
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Diislikütus 0.001 43 20 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0133 g/s 0.0344 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.002 g/s 0.0052 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.002 g/s 0.0052 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.037 g/s 0.0955 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.014 g/s 0.0361 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0017 g/s 0.0043 t Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0033 mg/s 0.0086 kg Jah
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.0001 kg Jah
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0001 mg/s 0.0003 kg Jah
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0148 mg/s 0.0383 kg Jah
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.002 mg/s 0.0052 kg Jah
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0017 mg/s 0.0043 kg Jah
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.0067 mg/s 0.0172 kg Jah
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.0666 mg/s 0.172 kg Jah
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.000009 mg Jah
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0003 mg/s 0.0009 kg Jah
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0003 mg/s 0.0009 kg Jah
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0003 mg/s 0.0009 kg Jah
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0003 mg/s 0.0009 kg Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0002 g/s 0.0004 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0067 g/s 63.651 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas
Kogus Ühik Kogus Ühik
Puidupurusti (1) - HEIT0010751 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.208 g/s 1.56 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.16 g/s 1.20 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.014 g/s 0.108 t Jah
Hoidla (2) - HEIT0010752 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.004 g/s 0.12 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0001 g/s 0.006 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
3, Vinni Biogaas OÜ, LSO Sisustus OÜ, Liivapritsi Osaühing, Metsahake OÜ, Askoterm, Tammikusallikad 630-08-0 Süsinikmonooksiid 3.946 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.40 0.04
3, Vinni Biogaas OÜ, LSO Sisustus OÜ, Liivapritsi Osaühing, Metsahake OÜ, Askoterm, Tammikusallikad 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.357 g/s 1 tund 200 µg/m³ 105.30 0.526
1 aasta 40 µg/m³ 6.20 0.155
3, Vinni Biogaas OÜ, LSO Sisustus OÜ, Liivapritsi Osaühing, Metsahake OÜ allikad NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2.702 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 2 998 0.60
24 tundi 2 000 µg/m³ 1 374.50 0.687
3, 1, Vinni Biogaas OÜ, LSO Sisustus OÜ allikad PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.05 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.30 0.012
3, 2, 1, Vinni Biogaas OÜ, LSO Sisustus OÜ allikad PM10 Peened osakesed (PM10) 0.201 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 47.60 0.952
1 aasta 40 µg/m³ 1.30 0.032
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõjule on kaasatud kõik Vinni alevikus olevad heiteallikad.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Käitises käideldav reoveekohtpuhastussette lõhnahäiringut ei põhjusta kuna tegemist ei ole olmereovee settega. Reoveesete tekib puidu töötlemise tulemusena ning sete on segatud puiduhakkega.
Piirkonna lõhnahäiringut põhjustab käitise vahetusläheduses olev põllumajandustoomise ettevõte.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

puudub

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

AIRVIRO

Arvutamiseks valitud meteoaasta
AIRVIRO
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

AIRVIRO

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

AIRVIRO

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

AIRVIRO

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

AIRVIRO

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Koosmõjule on kaasatud kõik Vinni aleviku heiteallikad.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Töötav käitis

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Lisatud

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Piirväärtusi ei ületata.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra normatasemeid ei ületata.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Tahkete osakeste allikas on puidupurusti.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Puudub
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Puuudub
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Puudub
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Puudub
Muud heite vähendamise meetmed
Puudub

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Puidupurusti_kütus (3) - HEIT0010753 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.013 g/s 0.034 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s 0.005 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 0.005 t   Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.037 g/s 0.095 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.014 g/s 0.036 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 0.004 t   Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.003 mg/s 0.009 kg   Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 mg/s 0 kg   Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 mg/s 0 kg   Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.015 mg/s 0.038 kg   Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.002 mg/s 0.005 kg   Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.002 mg/s 0.004 kg   Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.007 mg/s 0.017 kg   Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.067 mg/s 0.172 kg   Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.003 µg/s 0.0086 mg   Ei
50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 mg/s 0.001 kg   Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 mg/s 0.001 kg   Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 mg/s 0.001 kg   Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 mg/s 0.001 kg   Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0 t   Ei
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.007 g/s 63.651 t   Jah
Hoidla (2) - HEIT0010752 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.004 g/s 0.12 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0.006 t   Jah
Puidupurusti (1) - HEIT0010751 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.208 g/s 1.56 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.16 g/s 1.20 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.014 g/s 0.108 t   Jah
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
Ainete kogused jäävad alla künniskogust.
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.095 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 63.651 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.036 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.004 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.714 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.211 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.113 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Rendileping Tööstuspargi 6
Rendileping Tööstuspargi 10
küttesegu müügileping
maksekorraldus