Menetlus M-127394 » Taotlus T-KL/1022758-3 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1022758-3
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
osaühing TÜRI VESI
Kontaktisik
Jan Raudsepp
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Türi linna vee tarbimise iseloom ja kogused on muutunud, seega vajab olemasolev Keskkonnaluba L.VV/327370 osalist muutmist. Soovime tõsta Türi linna, Türi-Alliku veehaarde puurkaevude (50380; 51964; 51963) lubatud summeeritud veevõttu 523m3/d - 700 m3/d ja pikendada puurkaevu nr. 8868 kasutust 10 aasta võrra.
Parandustaotluse selgitus
Lisasime mõned täiendused.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Türi linna vee tarbimine on koguseliselt suurenenud ning olemasolevate Keskkonnaloas L.VV/327370 toodud kogustega ei ole võimalik Türi linna veega varustada.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Puudub
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Türi veehaare
Aadress
Türi-Alliku küla, Türi vald, Järva maakond
Territoriaalkood
8597
Katastritunnus(ed)
83601:004:0095
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6521577, Y: 583972
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (83601:004:0095). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (83601:004:0095).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Türi vald, Järva maakond 0834

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Türi reoveepuhasti reoveesette käitluskoht
Kood JKK5100070
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Järva maakond, Türi vald, Laupa küla, Biopuhasti 83604:003:0056 X: 6517450, Y: 581923
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 36001 - Veekogumine, -töötlus ja -varustus
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U9 - Bioloogiline töötlus
U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K3 - Lisa nimistus puuduv komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral Puudub
Asukoha üldiseloomustus Türi linna reoveepuhasti asub Türi linna lõunaosas ja Pärnu jõe kaldal Biopuhasti maaüksusel (KÜ tunnus: 83604:003:0056). Puhastis on mudatöötlus, kus muda veetustatakse tsentrifuugis (P=13 kW) ja komposteeritakse puhasti juures asuval komposteerimisväljakul. Türi linna reoveepuhasti juures teostatakse Türi valla ning selle lähiümbruse väiksemates reoveepuhastites tekkiva tehnoloogilise reoveesette töötlemist humifitseerimis fütoremediatsiooni meetodil.
Lähimad hooned: reoveepuhasi tehnoloogilised hooned asuvad 100 m kaugusel, Türi linna elamupiirkond asub 400 m kaugusel. Kinnistul on oma veevärk ja kanalisatsioon (töödeldava muda nõrgvee tagasiviimiseks reoveepuhastisse). Puhastil on elektrivõimasust 200A.
Piirkonna keskkonnaseisund on teadaolevalt hea.
Lähedal olevad elanikud ja inimtegevuse ulatus: ca. 400 m kirdesuunas asub Türi linn ja 500 m ida suunas Särevere aleviku elurajoon.
Türi piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud.
Asukoht piirneb Pärnu jõe hoiualaga.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus
Türi linna reoveepuhasti asub Türi linna lõunaosas ja Pärnu jõe kaldal Biopuhasti maaüksusel (KÜ tunnus: 83604:003:0056). 
Türi linna reoveepuhasti koosneb lintvundamendile ja kergplokkseintest rajatud kahekorruselist lamekatusega tehnohoonest, purglast, protsessimahutist, muda komposteerimise väljakust ning biotiikidest. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga. Puhasti töö on automatiseeritud. Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,75kW) koos aereeritava ja rasvaeraldusega liivapüünisega, jäätmete press (P=1,5kW), liiva veetustaja (P=1,5kW) ja jäätmete konteinerid. Tehnohoones asuvad lisaks aeratsiooni puhurid (P=2x15kW), automaatika- ja elektrikilbid ja mudatöötlusseadmed. Reovee bioloogiline puhastamine toimub aktiivmudaga läbi transformeerimise ja separeerimisega eraldi mahutites. Protsessimahutid koosnevad anoksilistest ja anaeroobsetest tankidest ning järelselitist. Anaeroobses tankis ja anoksilises tankis asuvad segajad ehk mikserid (P=2x1,5kW+2x1,5kW). Puhasti seadmed on varustatud juhtimis- ja häireedastusautomaatikaga. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine kemikaali automaatse annustamisega võre ette ning aerotanki. Türi reoveepuhasti juures asub purgimissõlm koos vooluhulgamõõtjaga, mehaanilise võrega ning võrejäätmete pressiga.
Kogu reoveepuhasti territoorium on üiiratud aiaga, territooriumil on oma veevärk ning nõrgvee kogumis basein koos äravooluga reoveephastisse.
Kogu tekkiv jääkmuda hoiustatakse õues.
Puhasti ei ole avatud kõrvalistele isikutele.

Seotud failid
Lisa 1: Turi_RVP.jpg
 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
Fütoremediatsiooni R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid 300 500

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Türi reoveepuhasti reoveesette käitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted 400 400 0 400 400 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed 50 50 0 50 50 R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. Fütoremediatsiooni R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus Toore, millest moodustuvad jäätmed: Türi linna, Särevere ning Türi-Alliku asulate kommunaalreoveed ning Kabala, Oisu, Taikse, Kirna, Kahala, Käru, Väätsa, Reopalu, Lõõla reoveepuhastite jääkmuda.Türi linna parkidest kogutavad puude lehed.
Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus: Türi linna reoveepuhasti koosneb:
Eelpuhastus /võre, liivapüünis/; bioloogiline puhastus ning järelseliti.
Reoveepuhastusprotsessi käigus eraldatakse jääkained reoveest aktiivmuda eraldamisega bioprotsessist. Lehed kogutakse sügisel Türi linna parkidest.
Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks:Keskmiselt eemaldab OÜ Türi Vesi Türi linna reoveepuhastist ligikaudu 300 m3 veetustatud jääkmuda aastas. Väljavõetav jääkmuda sisaldab ka teiste Türi valla asulate reoveepuhastite jääkmuda, milline tuuakse assinatsiooniautoga Türi linna reoveepuhastisse kokku ning veetustatakse seal. Türi Valla Asutus Türi Haldus kogub keskmiselt, perioodil sept-november, kuni 50 t lehti Türi linna parkidest.
Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus: Järelhaagis veetustatud reoveesette vedamiseks esmasele laostamisalale. Kopplaadur reoveesette kihi tasandamiseks ning transportimiseks täiendavale stabiliseerimise alale. Veoauto lehtede veoks.
Kopplaadur lehtede laotamiseks mudakihi alla.
Jäätmete keemiline koostis: Reoveepuhastusprotsessi jääkprodukt e, jääkmuda on orgaanilise aine mass, mis koosneb peamiselt elutegevuse lõpetanud bakterite ja teiste ainuraksete kogumeist, orgaanilisest peenheljumist ning kolloidosakesatest. Sügisel puudelt langenud lehed moodustavad kergelt laguneva biomassi kogumi, mis koosneb valdavalt surnud lehe rakkudest.
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus : Reoveepuhastist eraldatud jääkmuda esmalt veetustatakse tsentrifugaalpressi abil ning seejärel veetakse esmase stabiliseerimise väljakule, kust peale esmast stabiliseerimist veetakse edasi järelstabiliseerimise väljakule. Kogutud lehed laotatakse reoveesette järelstabiliseerimis väljakule, järelstabiliseeritava muda alla.
Jäätmekäitlustehnoloogia: Veetustatud kommunaalreovee sete laotatakse selleks spetsiaalselt valmistatud asfaltplatsile paarikümnesentimeetripaksuse kihina ning sellele külvatakse “Lolium perenne ehk karjamaa raihein“. Külvi teostatakse kevad, suve ja sügisperioodil. Millal on taim võimeline kasvama. Talvisel ajal reoveesette lihtsalt ladustatakse nimetatud territooriumile ning külviprotsess viiakse läbi kevadel. Taimejuured soodustavad bioremediatsiooni pinnases järgnevalt:
Fütoremediatsiooni üheks variandiks on risosfääri bioremediatsioon ehk fütostimulatsioon, kus saasteainete lagundamine toimub taime juurte vahetus läheduses mikroobide poolt. Modifitseeritud mulla omadused taime juurte ümbruses - risosfääris (kõrgem mikroobide aktiivsus; kõrgem oksüdatsioonipotentsiaal; muutunud mikroobikooslus) tekitavad positiivse risosfääri efekti, mis ongi orgaaniliste saasteainete fütoremediatsiooni aluseks. Lisaks saasteainete lagundamise stimuleerimisele on fütoremediatsioonil veel teisi positiivseid keskkonnamõjusid. Taimestik suurendab vee aurustumist pinnasest (evapotranspiratsiooni), vähendades pinnasest leostuva vee kogust. Taimejuurtega seotud mikroobid parandavad mulla struktuuri, tootes orgaanilisi ühendeid, mis stabiliseerivad pinnase osakesi (glomaliin).
1. juurte läheduses on (biodegradatiivsete) bakterite arvukus suur
2. tänu suuremale energiakogusele juure eritiste näol on degradatiivsed ensüümid ekspreseeritud ja toimivad paremini
3. tõenäoline on assotsiatsioon degradatiivsete bakterite ja juure sümbiontsete mükoriisa seente vahel
4. teatud juhtudel võivad juured toota ühendeid, mis toimivad looduslike ko-substraatidena, indutseerides degradatiivseid geene ka juhul, kui saasteaine kontsentratsioon on madal
5. mitmeaastased taimed tagavad nendega assotsieerunud bakterite pikaajalise ellujäämise keskkonnas
6. kasvades juured läbivad erinevaid mullahorisonte ja transpordivad niimoodi mikroobe ilma pinnast mehhaaniliselt segamata.
Peale aastast esmast stabiliseerumist viiakse kogunenud ning osaliselt stabiliseerunud reovee jääkmuda järelstabiliseerumis väljakule, kus korratakse eelnimetatud protseduuri. Kommunaalreovee jääkmuda stabiliseerub nimetatud meetodit kasutades täielikult ca. 3 aastaga.
Taaskäideldud nõuetekohaselt stabiliseeritud reoveesettest valmib muld, mida saab edukalt kasutada haljastuses, metsade rekultiveerimisel, pinnase täitmiseks jms.
https://www.iwama.eu/output/pilot-investment-sludge-humification-beds-turi-and-oisu-wastewater-treatment-plant.



Järelhaagis veetustatud reoveesette vedamiseks esmasele laostamisalale.
Kopplaadur reoveesette kihi tasandamiseks ning transportimiseks täiendavale stabiliseerimise alale. Veoauto lehtede veoks. Kopplaadur lehtede laotamiseks mudakihi alla
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
Türi-Alliku veehaare /POH0023789/, Türi linna Türi-Alliku veehaare paikneb Türi-Alliku küla administratiivsetes piirides, Türi linna keskmest 1,5 km kaugusel ida pool. Veehaare paikneb Türi metskond 19 maaüksusel (katastriüksuse tunnus 83601:004:0800), mis kuulub RMK-le. Seega on
veehaarde maaomanikuks riik (Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Riigimetsa Majandamise Keskus) ja veehaarde valdajaks on Türi Vald. Maastiku iseärasusi arvestades asub Türi linna Türi-Alliku veehaare Kõrvemaal, Türi voorestiku lõunaosas, 500 m kaugusel idapool paiknevast Türi maastikukaitseala tinglikust piirist.
Türil linnas asuvad ühisveevarustuse puurkaevud 8861 (Keskuse), 8867 (Tolli), 8868 (Põhja), mis võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihtidest.
Puurkaevude sügavus on vahemikus 123…190 m ja nende puurkaevude filtriosad paiknevad 40,4…190 m sügavusel, mis jätavad Alamsiluri Raikküla lademe (S1rk) veekihid praktiliselt suletuks ja veevõtt toimub tegelikult Ordoviitsiumi veekihtidest. Puurkaevud on piisava tootlikkusega. Valdav osa tarbitavast põhjaveest võetakse Keskuse ja Põhja puurkaevust, Kungla ja Tolli puurkaevud on reservis. Puurkaevudel 8861 (Keskuse), 8867 (Tolli), 8868 (Põhja) puudub 50-m suurune sanitaarkaitseala, mis jääks ühe kinnistu piiresse ja kus peale puurkaevu teenindamisega seotud tegevuste puuduks igasugune muu majandustegevus.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Taotleja viib läbi Keskkonnaloa L.VV/327370 järgset seiret ja on esitanud kõik nõutud dokumendid Keskkonnaametile.
Türi linna siseselt on oluline säilitada olemasolevad, Türi linnas asuvad, puurkaevud, seda eelkõige julgeoleku põhjustel, tagamaks Türi linna erinevate piirkondade veega varustamist kriisi olukorras. Olemasoleva puurkaevu 8868 kasutus ei nähtud 13.12.2011.a. kinnitatud põhjaveevaru ette, sest kujunenud olukorda ei suutnud keegi ette kujutada, samuti ei planeeritud vee tarbimise kasvu, pigem vastupidi. Meetmed sanitaarkaitseala tagamiseks on järgnevad. OÜ Türi Vesi on algatanud uue veevarude hindamise, milline telliti AS Maves ning millise viimane lubas valmis saada uue aasta 2025 alguseks. Uue kavaga loodame saada võimaluse tuua kogu Türi joogivesi Türi-Alliku veehaardest. Olemasolevate, Türi linnas asuvate, puurkaevude sanitaarkaitsealade tagamisega tegeleb eelkõige Türi Vallavalitsus, kui linna planeerimise eest vastutav asutus. Meie taotluses mainitud puurkaev 8868 on kõige paremini kaitstud sanitaarkaitsealaga puurkaev Türi linna, sanitaarkaitseala sisse jääb vaid üks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud eramu. Puurkaev 8868 asub Türi veetöötlusjaamas ja selles jaamas on olemas ka autonoomen elektrigeneraator, kriisi olukorras on see üks väheseid võimalusi linna veega varustada, kui kõik teised võimalused enam ei toimi.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
OÜ Türi Vesi pumpab Türi-Alliku veehaardest toorvee Türi linna veetöötlusjaama, Põhja pst, kus see puhastatakse rauaeraldusfiltritega ning suunatakse tarbijatele.
Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis
Ühiskanalisatsioon
Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis
Muu
Kas tegevuseks on vaja planeeringut?
Ei

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Ei soovi

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Türi linna biopuhasti
Reoveepuhasti kood PUH0510110
Väljalaskme nimi Türi
Väljalaskme kood JA011
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6517465, Y: 581786
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024 243 000 243 000 243 000 243 000 972 000 2 700 Automaatne vooluhulga mõõtur
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 1 620 6 400
2024 Heljum 25 mg/l 2 700 10 800
2024 KHT 125 mg/l 13 500 54 000
2024 Üldfosfor (Püld) 1.50 mg/l 162 648
2024 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 4 860 19 440
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024 243 000 243 000 243 000 243 000 972 000 2 700  
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 1 620 6 400
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Ajas keskmistatud X: 6517465, Y: 581786 BHT7 2,5,8,11 Kord kvartalis
Ajas keskmistatud X: 6517465, Y: 581786 Heljum 2,5,8,11 Kord kvartalis
Ajas keskmistatud X: 6517465, Y: 581786 Keemiline hapnikutarve (KHT) 2,5,8,11 Kord kvartalis
Ajas keskmistatud X: 6517465, Y: 581786 Üldfosfor (Püld) 2,5,8,11 Kord kvartalis
Ajas keskmistatud X: 6517465, Y: 581786 Üldlämmastik (Nüld) 2,5,8,11 Kord kvartalis
 
Suubla
Suubla nimi Liinikraav
Suubla kood VEE1177501
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 
Väljalaskme jrk nr 2.
Reoveepuhasti nimi  
Reoveepuhasti kood  
Väljalaskme nimi Automaat väljalask
Väljalaskme kood Uus
Väljalaskme tüüp Automaatselt töölerakenduv ülevool
Väljalaskme koordinaadid X: 6517168, Y: 581751
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
             
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Prognoositav sademevee vooluhulk m³
Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
               
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees
Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
         
 
Väljalaskme seirepunkt
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
     
 
Suubla
Suubla nimi Automaat väljalask
Suubla kood Uus
Pinnaveekogumi nimi  
Pinnaveekogumi kood  
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund  
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus  
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala ha  
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)  
Põhjaveekihi kaitstus
 
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
   
 

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi Türi linna biopuhasti
Reoveepuhasti kood PUH0510110
Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Jah
Kanalisatsiooni asukoha skeem
Reoveepuhasti reoveekogumisala
Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad
Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
Türi RKA0510152 7719.0
Prognoositav reovee vooluhulk (m³)
Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2024 243 000 243 000 243 000 243 000 972 000 2 700 Automaatne vooluhulga mõõtur
Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul Kasutusel on poolühisvoolne kanalisatsioon, vooluhulk sõltub sademete hulgast ja aasta ajast. Liigvee, väga intensiivsete vihmasadude korral või lume intensiivse sulamise perioodil tekkiv vesi, esinemisel on puhastis iserakenduv automaatne ülevool, reoveepuhasti uppumise vältimiseks.
Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis 850
Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis Arvestuslik
Reostuskoormus
Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused
Reoveesete
Reoveesette käitlemine Reoveesette käitlemine
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) OÜ Türi Vesi on väljastatu jäätmeluba, käesoleva loa koosseisus.
Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Jäätmeluba L.JÄ.325490
Setteproovide tulemused
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus % 14
Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis Humifitseeritakse
 
Kogumiskaevude kirjeldus  
Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus
Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline-bioloogiline-keemiline
Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem
Seadme tüüp Türi linna reoveepuhasti asub Türi linna lõunaosas ja Pärnu jõe kaldal Biopuhasti maaüksusel (KÜ tunnus: 83604:003:0056). Reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2008-2009.
Türi reoveepuhasti maksimaalne hüdrauliline koormus on kuni 2 035 m³/24 h jooksul ehk 84,79 m³/h ja 8375 ie. Maksimaalne orgaaniline koormus kuni 483 kg/24 h jooksul reostuse kontsentratsiooniga (BHT7) kuni 350 mg/l ja hõljuvainete kontsentratsiooniga kuni 380 mg/l.
Reoveepuhastisse juhitakse puhastamiseks Türi linnas, Särevere alevikus ja Türi-Alliku külas tekkiv reovesi.
Türi linna reoveepuhasti koosneb lintvundamendile ja kergplokkseintest rajatud kahekorruselist lamekatusega tehnohoonest, purglast, protsessimahutist, muda komposteerimise väljakust ning biotiikidest. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga. Puhasti töö on automatiseeritud. Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,75kW) koos aereeritava ja rasvaeraldusega liivapüünisega, jäätmete press (P=1,5kW), liiva veetustaja (P=1,5kW) ja jäätmete konteinerid. Tehnohoones asuvad lisaks aeratsiooni puhurid (P=2x15kW), automaatika- ja elektrikilbid ja mudatöötlusseadmed. Reovee bioloogiline puhastamine toimub aktiivmudaga läbi transformeerimise ja separeerimisega eraldi mahutites. Protsessimahutid koosnevad anoksilistest ja anaeroobsetest tankidest ning järelselitist. Anaeroobses tankis ja anoksilises tankis asuvad segajad ehk mikserid (P=2x1,5kW+2x1,5kW). Puhasti seadmed on varustatud juhtimis- ja häireedastusautomaatikaga. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine kemikaali automaatse annustamisega võre ette ning aerotanki.
Türi reoveepuhasti juures asub purgimissõlm koos vooluhulgamõõtjaga, mehaanilise võrega ning võrejäätmete pressiga
Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 2 035
Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 2 035
Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 8 375
Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 4 300
Reovee järelpuhastus  
Puhastusprotsess
Saasteaine Puhastus­protsessi projektikohane puhastusaste % Puhastus­protsessi tegelik puhastusaste % Puhastus­protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l Puhastus­protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 95 0 335 0
Heljum 93 0 498 0
Üldfosfor (Püld) 92 0 18.50 0
Üldlämmastik (Nüld) 0 0 0 0
Seirepunktid
Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse) Ajas keskmistatud X: 6517465, Y: 581786

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.2. Käitise kategooria

Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Ei ole asjakohane

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Ei ole asjakohane

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Ei ole asjakohane

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Ei ole asjakohane

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Ei ole asjakohane

5.4.18. Lisad

Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Varustataks joogiveega Türi linna ning kogutakse ning puhastatakse Türi linna, Särevere aleviku ja Türi-Alliku küla heitvett.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Maastik ja geoloogiline ehitus
Türi vald asub maastikuliselt kolmes eriilmelises piirkonnas, milleks on Türi voorestik valla põhja- ja keskosas, Kesk-Eesti tasandik, mis paikneb valla idaosas ning Pärnu madalik, mis jääb Türi linnast läände ja edelasse.
Türi voorestik hõlmab 140 km² suuruse ala Türi ja Paide linnade vahel, küündides lõunast kuni Laupani. Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja seljakud, mis tekkeliselt kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas üksikuid moreenkühme ning mõhnasid. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 55–75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin puuduvad, kuid jõgede võrk on tihe. Voored on valdavalt põldude, voorte vahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene.
Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti jääpaisjärve liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik.
Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate koosneb liivakaist ja savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti moreentasandike piiresse, kus on künklik reljeef ja madalamais paigus on levinud jääpaisjärve tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 50-70 m. Kesk-Eesti tasandik on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega juba muinasajast alates.
Pinnakate Türi vallas koosneb valdavalt jää- (moreen) ja jääjärvesetetest. Viimased on esindatud peamiselt Pärnu madaliku regioonis ja voortevahelisel alal, koosnedes enamasti liivsavist ja tolmjast saviliivast. Jääjärvesetted asetsevad kas moreenil või otse aluspõhjal. Suuremad moreentasandikud esinevad Laupa-Jändja ja Särevere ümbruses, kuid ka Türi-Allikult idas ja valla põhjapiiri lähedal Pala ja Väätsa vahel, aga ka Oisu, Kabala ja Kahala piirkondades. Domineeriv on nõrgalt rähkne liivsavimoreen, valla idaosas saviliivmoreen. Paiguti esineb ka jääjõe- ja soosetteid.
Voorestikus on pinnakatte paksus väga vahelduv — alates 2–5 meetrist voortevahelisel alal kuni 20–25 meetrini voorte lagedel. Valla põhjapiiril Pala peakraavi juures ja Änari kandis ning Türist lõunas ja edelas Oisu, Kabala, Kahala, Ollepa ümbruses võib pinnakatet olla ka alla 2 m. Valla Pärnu madaliku osas, kus on reljeef rahulikum, on ka pinnakatte paksus ühtlasem: 3–10 m, valdavalt 5–8 m, üksikutel kõrgendikel ka üle 10 m.
Pärnu alamvesikond jääb valdavalt alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Paeses aluspõhjas leidub rohkesti karstilehtreid ja –lõhesid.
Kvaternaari veeladestik ehk pinnakattega seotud veekiht levib üle kogu Pärnu alamvesikonna ja on hajaasustuses laialdaselt kasutuses olev veeladestik (salvkaevud). Veekvaliteet on muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt lämmastikuühenditega reostunud piirkondi. Siluri-ordoviitsiumi karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke.
Kivimikihtide vahel on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid lõhesid. Viimased on seotud tektooniliste rikkevöönditega ning paiknevad pindalaliselt ebaühtlasemalt. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakividega seotud veeladestik on ca 200 m sügavusel. Ladestiku paksus on 25 – 30 m. Veeladestik on olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest veevõtu läbi.
Vee kvaliteet ei vasta üle kogu Pärnu alamvesikonna organoleptiliste omaduste ja rauasisalduse osas nõuetele. Asulates jääb individuaalkaevude probleemiks lokaalne reostus (ammoonium, bakterioloogiline reostus). Lisaks halvendab vee kvaliteeti ka torustike kehv seisund.

2.3.2. Põhjavesi ja selle kaitstus
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Türi vald peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Lungu ja Kädva küla ümbrus on keskmiselt kaitstud ning Käru alevik suhteliselt kaitstud põhjaveega. Türi valla alal, peamiselt idapoolses osas, esineb kohati kaitsmata alasid, kuid enamasti puudub nendes piirkondades laialdasem asustus. Erandiks on Oisu alevik ja Retla küla. Joonisel 2.3 on toodud Türi valla põhjavee kaitstuse kaart. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit.
Türi vallas kasutatakse ühisveevarustuses joogiveena peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi põhjavett, milles valmistavad probleeme fluor, ammoonium, raud ning kohati ka mangaan, naatrium ja boor. Inimtekkelistest ühenditest on kaitsmata aladel olulisim nitraatioon, mille väärtused on valdavalt alla 10 mg/l. Põllumajanduslik hajakoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti. Põhjaveekogum ei kuulu nimistusse, milles nimetatud kogumite keskkonnaeesmärkide saavutamine on riski all.
Arendustegevusel tuleb lähtuda pinna- ja põhjavee kaitse vajadusest, viia nõuetele vastavaks reoveepuhastus-lahendused, koguda ja puhastada saastunud sademevesi.
Türi valla territooriumil ei ole nitraaditundlikke alasid.
Veekogud
Türi vallas pinnavett joogivee saamiseks ei kasutata. Pinnaveekogusid kasutatakse Türi vallas heitvee ja sademevee suublatena (Tabel 2.7). Tulenevalt veeseaduse § 36 lg 3 on kõik siseveekogud heitvee suhtes tundlikud suublad.
Türi vallale on iseloomulik Eesti keskmisest ligikaudu kaks korda tihedam jõgede võrgustik. Vastavalt maapinna üldisele kallakusele voolavad pinnaveed lõunaedelasse, peamiselt Pärnu jõe ning selle lisajõgede kaudu. Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on 8 l/s km². Eriti veerikkad on Pärnu ja Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku jalamil asuvatest suurtest allikatest. Looduslikele vooluvetele lisaks on rajatud arvukalt kraave, millega laialdased soostunud alad on vabanenud liigveest. Looduslikke järvesid on kaks: Vissuvere järv ja Iidva raba laugas. Paisjärvi on 9, neist suurimad Türi paisjärv (6,5 ha) ning Väätsa paisjärv (6,1 ha). Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad
Keskkonnaportaali andmetel paiknevad Türi vallas järgmised rahvusvahelise tähtsusega loodusalad:
• Sonni loodusala;
• Määru loodusala;
• Nõmme raba loodusala;
• Iidva loodusala;
• Väätsa loodusala;
• Türi-Karjaküla loodusala;
• Prandi loodusala;
• Linnumängu loodusala;
• Saarjõe loodusala;
• Tillniidu loodusala;
• Piiumetsa loodusala;
• Mukri loodusala;
• Pärnu jõe loodusala;
• Kastna-Rapla loodusala;
• Laukesoo loodusala;
• Kõnnumaa loodusala;
• Kõnnumaa-Väätsa linnuala.
Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusalad hajaasustusega piirkondades.
Planeeritav tegevus on kokku võetav sõnaga ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning tuleneb järgmistest õigusaktidest:
1) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;
2) veeseadus;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
4) jäätmeseadus;
5) keskkonnatasude seadus;
6) planeerimisseadus;
7) ehitusseadustik;
8) maaparandusseadus;
9) keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
10) looduskaitseseadus;
11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;
12) keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;
13) keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
14) keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
15) sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);
16) keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;
17) keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;
18) keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi Keskkonnaministri määrus nr 61).
ning Türi valla õigusaktidest:
1) Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2024-2028 (Türi Vallavolikogu 31.08.2023 määrus nr 11), mille eesmärgiks on püstitada Türi valla arengueesmärgid ja tegevuskava nende täitmiseks. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise üldeesmärgiks on välja arendada kaasaegne ning keskkonnasäästlik tehniline taristu, mis toetab nii ettevõtlust kui ka elanikkonna vajadusi;
2) Türi valla üldplaneering (Türi Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 56), mille eesmärgiks on Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude suurendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine. Üldplaneeringu teemadena käsitletakse muuhulgas põhjavett, pinnavett, kanalisatsiooni, sademevee ärajuhtimist ning tuletõrje veevõtukohtasid;
3) Türi valla põhimäärus (Türi Vallavolikogu 30.11.2017 määrus nr 10);
4) Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Türi Vallavolikogu 26.11.2020 määrus nr 12);
5) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Türi Vallavalitsuse 26.10.2020 määrus nr 7);
6) Türi valla kaevetööde eeskiri (Türi Vallavolikogu 31.10.2019 määrus nr 18);
7) Türi valla vara valitsemise kord (Türi Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 2);
8) Türi valla hankekord (Türi Vallavalitsuse 13.03.2018 määrus nr 4);
9) Türi valla jäätmehoolduseeskiri (Türi Vallavolikogu 29.12.2022 määrus nr 14);
10) Heakorraeeskiri ja heakorraeeskirja täitmiseks koormise kehtestamine (Türi Vallavolikogu 22.02.2018 määrus nr 14);
11) Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Türi vallas (Türi Vallavolikogu 08.07.2018 määrus nr 32).
12) Lisaks on Türi vallas kehtestatud ca 100 detailplaneeringut, mis on aluseks lähiaastate ehitustegevusele valla territooriumi väiksemate osade kohta. Kehtivad ja menetluses olevad Türi valla detailplaneeringud on leitavad Türi valla kodulehel.



Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Planeeritav mõju on eelkõige veekeskkonnale, põhjavee võtt. Pärnu jõgi on suublaks Türi reoveepuhasti heitveele.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatav tegevus ei oma mõju välisõhule.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
 

8. Taotluse lisad

Vorm ei ole asjakohane.