Menetlus M-128011 » Taotlus T-KL/1022729 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1022729
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
OÜ Pae Farmer
Kontaktisik
Ly Rahula
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 1 p 1 on vaja muuta keskkonnaloa L.ÕV/325979 andmetes loa omaja nime, registrikoodi ja kontaktandmed alates 01.01.2024 a. Varasemalt ettevõtte Piilia Põllumajanduse osaühing (registrikood 10031208, aadress Staadioni tn 11-20, Juuru alevik, 79401 Rapla vald, Rapla maakond) keskkonnaloa L.ÕV/325979 uueks omanikuks on OÜ Pae Farmer (registrikood 10995969, Staadioni tn 11-20, Juuru alevik, 79401 Rapla vald, Rapla maakond).

Samuti on vaja kaasajastada Juuru veisefarmi välisõhu saasteluba. Kasutusest on eemaldatud heiteallikas nr HEIT0003575, Puidukatel 0,65 MW (K1). Lisandunud on põlevkiviõli mahuti V1, sorteeri tsüklon V2, märja vilja punker (2tk) V3 ja kuiva vilja punker (6tk) V5, kuivati V4 võimsusega 2600 kW (LPG) ja vilja laadimine autole V6. Üldine loomade arv jäi samaks. Lisandunud on ka uus tahesõnnikuhoidla H3.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Endise Piilia Põllumajanduse osaühingule kuuluva Juuru veisefarmi kompleksi hooned asuvad Raplamaal Juuru vallas Juuru alevikus kokku kuuel katastriüksusel: Söödahoidla (24005:002:0034), Vanatõnu/Maidla küla (24005:002:0045), Vanatõnu (24005:002:0046), Farmi/Maidla küla (24005:002:0047), Sügise alajaam (24005:002:0687) ja Kuivati (24005:002:0706). Käitise ülesseatud tootmisvõimsuseks on 786 noorlooma kohta, 386 lehmmullika kohta ja 400 pullmullika kohta.
Ettevõte taotleb välisõhu saasteluba selleks, et viia kooskõlla planeeritava farmi tegevus välisõhu kaitse seaduse1 ja selle rakendusaktide nõuetega ning muude keskkonnaalaste õigusaktidega. Selleks esitab ettevõte välisõhu saasteloa jaoks lubatud heitkoguste projekti — LHK projekti.

Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on lihaveiste intensiivkasvatus, mille peamised tootmisetapid võib välja tuua järgmiselt:

- lihaveiste pidamine;
- sõnnikukäitlus:
- sõnniku hoiustamine;
- sõnniku eemaldamine lautadest ja hoidlatest;
- sõnniku vedu ja laotamine.

Tugitegevused on:

- teraviljakasvatus, sh raps, uba ja hernes:
- kasvatamine haritaval maal;
- kuivatamine;
- sööda varumine ja sisseostmine;
- veevarustus ja reoveekäitlus;
- kütteseadmete käitamine;
- valgustus;
- sõnniku laotamine põldudele ja ülejääva sõnniku müük või antakse lepinguliselt üle teistele ettevõtetele.

Juuru veisefarmi tehnoloogiaprotsesside plokkskeem on esitatud üldandmetes.

Hoonete valgustamiseks, sõnniku eemaldamiseks, joogivee eelsoojendamiseks ja muuks otstarbeks vajaminev energia saadakse Eesti Energia jaotusvõrgust. Igasugune tehnoloogiline veekasutus puudub. Ka asemete puhastamiseks ei kasutata vett.
Juuru veisefarmis on viis laudahoonet, millest ühele on teostatud juurdeehitus. Laut koos juurdeehitisega on poegimis- ja vasikate laut, kus vanas lauda osas on üks suur aedik vasikatele ja üheksa individuaalboksi. Juurdeehitus oli varem mõeldud ammelehmadele koos vasikatega (nüüd on see noorloomadele). Laut koos juurdeehitusega on sügavallapanusüsteemil. Ülejäänud neli lauta on noorloomade laudad, kus kahes neist peetakse lehmmullikaid ja kahes teises pullmullikaid. Laudad on vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial ning sõnnik eemaldatakse skreeperseadmetega. Asemete kuivuse tagamiseks kasutatakse optimaalses koguses allapanu. Loomade söötmine toimub söödamikseriga ja jootmine grupijooturite abil.

Veisefarmis tekkiv vedelsõnnik hoiustatakse mahutavustega 3442 m3 ja 14036 m3 vedelsõnnikulaguunides H1 ja H2. Hoidlates hoiustatakse sõnnikut võimalikult lühidalt ning suvisel ajal on hoidlate kasutamine minimaalne. Neid segatakse ja tühjendatakse 1-2 korda aastas. Tahesõnnikut hoiustatakse tahesõnnikuhoidlas H3.
Lisaks kuuluvad farmikompleksi viljakuivatid, kus üks on kasutusest väljas ning teises toimub vilja kuivatamine. Kasutatakse kolme ahju (võimsustega 650 kW, 250 kW ja 250 kW) ning igal aastal kuivatatakse umbes 30000 t teravilja, 10 t uba, 10 t hernest ja 10 t rapsi. Samuti on farmis 2 märja ja 6 kuiva vilja punkrit.

Juuru veisefarmi peamised saasteallikad paiknevad Juuru alevikus kolmel kinnistul: Vanatõnu/Maidla küla (24005:002:0045), Farmi/Maidla küla (24005:002:0047) ja Kuivati (24005:002:0706). Farmikompleksi peamiste saasteallikate hulka kuulub viis laudahoonet, kaks vedelsõnnikuhoidlat ning viljakuivati.
Alljärgnevalt on toodud nende saasteallikate täpsemad kirjeldused. Saasteallikate asukohakaart on esitatud üldandmetes.

Laudahooned
Juuru veisefarmis on viis laudahoonet, millest poegimis- ja vasikate laudale on tehtud juurdeehitis. Kokku peetakse lautades kuni 786 noorlooma.

Noorloomade laut 1
Laut on mõõtmetega 96*22 m ning seal peetakse pullmullikaid, kohti maksimaalselt 200 pullmullikale. Laut on vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial, sõnnik eemaldatakse skreeperseadmetega. Asemete kuivuse tagamiseks kasutatakse optimaalses koguses allapanu. Hoones on kasutusel loomulik ventilatsioon: kolm ventilatsioonikorstent mõõtmetega 1*1,5 m ja avanemiskõrgusega 8 m ning lisaks on avatud 15 akent mõõtmetega 0,6*1,1 m ja avanemiskõrgusega 1,75 m.
Kuna saasteained väljuvad hoonest läbi mitme erineva ava, siis saasteainete heitkoguste ja hajumisarvutuste teostamisel on arvestatud, et saasteained väljuvad hoonest proportsionaalselt ava suurusele. Hoone katusel asuvad kolm korstent on võetud koondallikaks ja tähistatud saasteallikate asendiplaanil tähisega S1. Lauda vasakpoolsel küljel asuvaid aknaid eraldab amortiseerunud olmeblokk. Olmeblokist ühel pool asetsevad kolm akent on võetud koondallikaks ja tähistatud saasteallikate asendiplaanil tähisega S2 ning teisel pool koondsaasteallikaks arvestatud kolm akent on tähistatud saasteallikate asendiplaanil vastavalt S3. Lauda paremal küljel asetsevad üheksa akent on samuti koondatud koondsaasteallikaks ja on tähistatud saasteallikate asendiplaanil tähisega S4.
Loomad viibivad laudas novembrist aprillini (1. november-31. aprill), suvel on karjamaal.

Poegimis- ja vasikate laut 2 on nüüd lehmmullikate laut
Laut koosneb kahest osast: vana laut mõõtmetega 18*42,5 m ning juurdeehitus mõõtmetega 28*65 m. Vanas lauda osas on üks suur aedik mõõtmetega 12*36 m ja üheksa individuaalboksi loomadele. Boksid mõõtmetega 3*3 m on üksteisest eraldatud metallväravatega. Aedik mahutab kuni 106 lehmmullikat. Laudaosas on samuti kasutusel loomulik ventilatsioon: üks korsten mõõtmetega 1,5*1,5 m ja avanemiskõrgusega 8 m ning 2 akent mõõtmetega 0,7*1,3 m ja avanemiskõrgusega 1,55 m, lisaks on avatud kogu hoone lõunapoolne sein mõõtmetega 18*3 m, mis ühendab lauda osad.
Juurdeehitus on kuni 0,8 m kõrguseni seintega ja edasi katuseni 2,3 m on seinad kolmest küljest avatud. Lauda pikematele külgedele jäävate avade suurused on 65*2,3 m ja lauda otsa jääva ava suurus on 28*2,3 m. Juurdeehitus on mõeldud kuni 40 lehmmullikale.

Ka selles laudas väljuvad saasteained läbi mitme ava. Vasikate laudaosas väljuvad saasteained läbi ühe korstna, mis saasteallikate asendiplaanil on tähistatud S5, ning läbi kahe akna, mis asetsevad hoone vastaskülgedel ning saasteallikate asendiplaanil on tähistatud vastavalt S6 ja S7. Arvestatud on, et saasteained väljuvad kogu hoone pinna ulatuses ning tähistatud on saasteallikate asendiplaanil on tähisega S8.
Laut koos juurdeehitusega on sügavallapanusüsteemil. Sõnnik eemaldatakse ning viiakse kas otse põllule või ladustatakse hoidlasse. Laut on kasutusel aastaringselt ehk loomi hoitakse aastaringselt laudas sees.

Noorloomade laut 3
Lauda mõõtmed on 24,5*63,5 m ning seal peetakse lehmmullikaid, kohti on kokku 130 lehmmullikale. Laut on vabapidamisega ja vedelsõnnikutehnoloogial, sõnnik eemaldatakse skreeperseadmega. Laudas on loomulik ventilatsioon: üks ventilatsioonikorsten mõõtmetega 0,9*1,8 m ja avanemiskõrgusega 8 m ning lisaks on avatud 6 akent mõõtmetega 0,95*1,55 m ja avanemiskõrgusega 1,55 m.
Laudas väljuvad saasteained hoonest läbi mitme erineva ava ning seega saasteainete heitkoguste ja hajumisarvutuste teostamisel on arvestatud, et saasteained väljuvad hoonest proportsionaalselt ava suurusele. Saasteained väljuvad läbi hoone katusel asuva ühe korstna, mis on saasteallikate asendiplaanil tähisega S9, ning läbi lauda vasakul küljel asetseva kuue akna kaudu, mis on võetud koondallikaks. Loomad viibivad laudas vaid 6 kuud aastast, suveperioodil on loomad karjamaal.

Noorloomade laut 4
Lauda mõõtmed on 19,5*63,5 m ning seal peetakse pullmullikaid. Laut mahutab maksimaalselt 200 pullmullikat ning tegemist on vedelsõnnikutehnoloogial vabapidamislaudaga, sõnnik eemaldatakse skreeperseadmetega. Laudas on kasutusel loomulik ventilatsioon, mille tagab avatud katusehari mõõtmetega 59,5*0,8 m ja avanemiskõrgusega 8,6 m.
Laudahoonest väljuvad saasteained läbi avatud katuseharja, mis saasteallikate asendiplaanil on tähistatud vastavalt S11.
Loomad viibivad laudas vaid talveperioodil, suvel on loomad karjamaal.

Noorloomade laut 5
Laut on analoogne noorlooma laudaga 3. Lauda mõõtmed on 24,5*63,5 m ning seal peetakse lehmmullikaid, kohti on maksimaalselt 150 lehmmullikale. Laut on vabapidamisega ja vedelsõnnikutehnoloogial, sõnnik eemaldatakse skreeperseadmetega. Laudas on loomulik ventilatsioon: üks ventilatsioonikorsten mõõtmetega 0,9*1,8 m ja avanemiskõrgusega 8 m ning lisaks on avatud 8 akent mõõtmetega 0,95*1,55 m ja avanemiskõrgusega 1,55 m.
Ka selles laudas väljuvad saasteained läbi mitme ava. Saasteained väljuvad läbi hoone katusel asuva ühe korstna, mis on tähistatud saasteallikate asendiplaanil tähisega S12 ning läbi lauda paremal küljel asetseva kaheksa akna kaudu, mis on võetud koondallikaks ja tähistatud saasteallikate asendiplaanil tähisega S13.
Loomad viibivad laudas vaid 6 kuud aastast, suveperioodil on loomad karjamaal. Aasta keskmine sisetemperatuur laudas on umbes 12ºC ja see võetakse ka saasteainete väljumistemperatuuriks.

Vedelsõnnikuhoidlad
Lautades vedelsõnnikutehnoloogial tekkiv sõnnik eemaldatakse skreeperseadmetega ristkanalisse, kust see suunatakse edasi läbi vahepumpla vedelsõnnikuhoidlasse. Lägakanal suubub esmalt väiksemasse laguuni ja vajadusel pumbatakse sõnnik suuremasse hoidlasse.
Juuru veisefarmi juurde kuulub kaks vedelsõnnikulaguuni. Mõlemad vedelsõnnikuhoidlad on laguuntüüpi hoidlad, mis on pealt õhusaastuse vähendamiseks kaetud hekselpõhuga. Vedelsõnnikuhoidlate juures on olemas kontrollkaevud ning hoidlaid segatakse ja tühjendatakse üks kord aastas.
Heite väljumiskiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Projekti koostajatele teadaolevalt töö koostamise ajal ei ole Eestis saasteainete väljumiskiiruse kohta hoidlast uuringut tehtud. Üldiselt on teada, et saasteainete väljumiskiirus pindallikalt on väga väike, see oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Seetõttu on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s.
Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.

Põletusseadmed
Farmis on kasutusel viljakuivati märja vilja kuivatamiseks. Viljakuivati võimsus on 2600 kW ja kaks TYP GEO 500 ahju (võimsustega 250 kW). Kuivatis kasutatakse LPG kütust ja teistes põlevkiviõli. Aastane LPG kulu on ca 30 t ja põlevkiviõli kulu kokku 300 t. Põletusseadmed on saasteallikate asendiplaanil märgitud vastavalt tähistega K2, K3 ja V4. Käitise territooriumil on olemas 30 m3 LPG mahuti. Põlevkiviõlil töötavate katelde jaoks on olemas käitise territooriumil 2 põlevkiviõli mahutit 30*2 m3.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Lõhna lendumise vähendamiseks lautadest, sõnnikuhoidlast ja laotamisel kasutatakse lattkraapkonveierit, sõnnikupressurit, skreeperseadmeid ja mobiilseid seadmeid lautades. Loomapidamishoonete inventari ja konstruktsioone puhastatakse regulaarselt. Sõnnikut segatakse hoidlas vaid enne hoidla tühjendamist. Laotamiseks valitakse sobiv ilm.
Müra vältimiseks kasutatakse loomapidamishoonetes mürata või madala müratasemega tehnoloogiad. Loomulik ventilatsioon veiselautades, lattkraapkonveierid, skreeperseadmed ja mobiilsed seadmed sõnniku eemaldamiseks lautadest.

Müra, vibratsioon
Loomakasvatusettevõtete tegevusega kaasneb teatav müra (veokid, lüpsiseadmed või loomade hääled jne). Ülenormatiivsete müratasemete teke elamualadel on ebatõenäoline.

Põletusseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid. Küttesüsteemi rajamisel on lahendatud müraemissiooni küsimused ning sellega on tagatud, et seadmed ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra katlamaja naabruses paiknevatel aladel. Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut.


Käitaja kasutab tehnikat, mille müra ja vibratsioonitase vastab töötervishoiu ja tööohutuse ning keskkonnakaitselistele nõuetele. Tehnoloogia hooldustöödega tagatakse hooldatavate seadmete vibratsioonitaseme püsimine normi piires.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Pae Farmer OÜ Juuru veisefarm
Aadress
Juuru alevik, Rapla vald, Rapla maakond
Territoriaalkood
2223
Katastritunnus(ed)
24005:002:0034, 24005:002:0045, 24005:002:0046, 24005:002:0047, 24005:002:0687, 24005:002:0706
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6547808, Y: 554608
Käitise territoorium
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: 20117 Juuru-Rapla tee (24005:002:0630), Kapsa (24005:002:0024), Nigula (24005:002:0652), Oja (24005:002:0662), Tallinna mnt 32 // Oja (24005:002:0661), Tallinna mnt 44 (24005:002:0047), Tallinna mnt 44a // Vanatõnu (24005:002:0045), Tallinna mnt 44b (24005:002:0034), Tallinna mnt 44c (24005:002:0706), Tallinna mnt 44e (24005:002:0046), Tallinna mnt 44f (24005:002:0687). kuva kaardil
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: 20117 Juuru-Rapla tee (24005:002:0630), Kapsa (24005:002:0024), Nigula (24005:002:0652), Oja (24005:002:0662), Tallinna mnt 32 // Oja (24005:002:0661), Tallinna mnt 44 (24005:002:0047), Tallinna mnt 44a // Vanatõnu (24005:002:0045), Tallinna mnt 44b (24005:002:0034), Tallinna mnt 44c (24005:002:0706), Tallinna mnt 44e (24005:002:0046), Tallinna mnt 44f (24005:002:0687).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Rapla vald, Rapla maakond 0668

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus
OÜ Pae Farmer käitis asub Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumis Rapla alamvesikonnas. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi iseloomulikud omadused on vee kõrgenenud ammooniumi, mangaani, raua ja fluoriidide sisaldus. Põhjaveekogumis on kaitsmata põhjaveega intensiivse põllumajandusega aladel kohati ka kõrgenenud nitraatide sisaldusega kaevusid (Rapla ümbruses). Põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud paksu pinnakattega aladel ja põhjavee ülevoolualal. Ammooniumi, mangaani ja raua osas tulenevad kõrgenenud looduslikust anaeroobsest veekeskkonnast, fluorioonide kõrgem sisaldus on seotud mõningate vett andvate kivimikihtide koostisega. Kvalitatiivset seisundit mõjutab põllumajandustootmine (tähtis survetegur). Praegune veevõtt üldist kvantitatiivset seisundit ei mõjuta.
Vooluhulga-karotaaž näitab, et siluri-ordoviitsiumi karbonaatkivimites levivad katkendlikud, kihilisusega paralleelsed, enamasti 1-2 m paksused suhteliselt tugevasti lõhestunud vööd, mille kaudu põhjavesi liigub lateraalsuunas ka puurkaevudesse. Keskmiselt annab ülemine, 15 m paksune sügavusvahemik, ligikaudu poole kogu piirkonnapuuraukudesse tungivast veest. Siluri-ordoviitsiumi veekompleksi keskmine lateraalne filtratsioonikoefitsient on 8,1 m/d.
Aluspõhja karbonaatkivimite lõhesüsteemides ja karstiõõnsustes liigub vesi suhteliselt kiiresti. Veekompleks toitub avamusalal kvaternaari setetest ja võib õhukese pinnakattega kohtades kergesti reostuda.
Piirkonnas asuvate puurkaevude erideebitite aritmeetiline keskmine on 1,76-1,93l/(sm) ning puurkaevude keskmine sügavus on 50 m. Veepeegli sügavus kaevudes jääb 6-7 m sügavusele maapinnast.
Enamasti formeerub karbonaatses kompleksis mage HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3-0,5 g/l.
Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on kavandatava tegevuse piirkonda jäävad põhjaveekogumid heas keemilises ja koguselises seisundis. Põhjaveekogumite hea seisundi säilimine sõltub nende avamusala majandusarengust ja sellega koos rakendatavatest veekaitsemeetmetest. Ühegi heas seisundis põhjaveekogumi puhul pole seisundi hinnangu muutus heast halvaks kuni aastani 2015 tõenäoline.
OÜ Pae Farmer saab oma käitisele tarbevee enda osaühingule kuuluvast Pae kinnistul asuvast olemasolevast puurkaevust (katastri nr 8394). OÜ Pae Farmer puurkaevu sügavus on 60 m ning tootlikkus 25,8 l/s. Vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Rapla põhjaveekogumist
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Farmi puurkaevu tootlikkus on piisav farmi veevajaduse rahuldamiseks ning tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile eeldatavalt
mitteoluliselt negatiivne ja põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne. Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on kavandatava tegevuse piirkonda jäävad põhjaveekogumid heas keemilises ja koguselises seisundis.
Käitajal on kehtiva keskkonnakompleksloa kohaselt kohustus teostada põhjavee arvestust veemõõtja näitude alusel puurkaevu nr PRK0008234 kohta, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidu ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus). Käitajal on kohustus teostada puurkaevust võetava põhjavee analüüs kord kolme aasta jooksul järgmiste näitajatega:
Ammoonium (NH4+)
Kloriid (CL)
Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l)
Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
Sulfaat (SO42-)
Elektrijuhtivus
Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn.

Viimased analüüsid on võetud järgmistel kuupäevadel: keemiline analüüs on teostatud 27.01.2020 ja mikrobioloogiline analüüs 16.12.2019. Analüüsid olid korras.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Kasutatav vesi puurkaevudest ei läbi veepuhastust. Põhjavesi puurkaevust kasutatakse loomade joogiveena ja pindade jne puhastamiseks.
Kas tegevuseks on vaja planeeringut?
Ei

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimi Juuru tootmistsooni pk (8234)
Veehaarde kood POH0006929
Puurkaevu katastrinumber 8234
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6547882, Y: 554430
Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)
Põhjaveekogum
Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah
Joogivee kasutamine või tootmine Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Põhjaveekogum on heas keemilises, sanitaarses ja koguselises seisundis.
Veevõtuseadmete iseloomustus  
Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus).
Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus;
2. Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada
kontrollimiseks loa andja nõudmisel.
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid Veearvesti. Veearvesti taadeldud 2017. aastal.
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2015 9 000 9 000 9 000 9 000 36 000 100  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 36 000
Põhjaveevaru uuringu aruanne
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?
Ei
Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus
 

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0003559 S1 Noorloomade laut 1 X: 6547693, Y: 554557 2.39 8 0.48 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003561 S2 Noorloomade laut 1 X: 6547709, Y: 554531 1.59 1.75 0.47 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003562 S3 Noorloomade laut 1 X: 6547670, Y: 554556 1.59 1.75 0.47 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003563 S4 Noorloomade laut 1 X: 6547705, Y: 554563 2.75 1.75 0.48 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003564 S5 Poegimis- ja vasikate laut 2 X: 6547781, Y: 554546 1.69 8 0.76 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003565 S6 Poegimis- ja vasikate laut 2 X: 6547779, Y: 554540 1.08 1.55 0.76 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003566 S7 Poegimis- ja vasikate laut 2 X: 6547789, Y: 554558 1.08 1.55 0.76 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003567 S8 Poegimis- ja vasikate laut 2 X: 6547736, Y: 554574 2 0.80 0.29 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003568 S9 Noorloomade laut 3 X: 6547782, Y: 554585 1.44 8 0.29 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003569 S10 Noorloomade laut 3 X: 6547775, Y: 554573 3.35 1.55 0.30 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003570 S11 Noorloomade laut 4 X: 6547791, Y: 554605 7.78 8.60 0.14 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003571 S12 Noorloomade laut 5 X: 6547805, Y: 554623 1.44 8 0.26 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003572 S13 Noorloomade laut 5 X: 6547811, Y: 554634 3.87 1.55 0.27 12 100502 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muud kariloomad (ammlehmad, vasikad, mullikad)
HEIT0003573 H1 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik X: 6547786, Y: 554653
X: 6547812, Y: 554688
  12.80 0.10 8 100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus
HEIT0003574 H2 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik X: 6547830, Y: 554630
X: 6547884, Y: 554681
  5.40 0.10 8 100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus
HEIT0003576 K2 Põlevkiviõli katel 0,25 MW X: 6547764, Y: 554358 0.60 12 0.30 100 020305 - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - muud paiksed seadmed (kuivatid)
HEIT0003578 K3 Põlevkiviõli katel 0,25 MW X: 6547738, Y: 554379 0.60 10 0.30 100 020305 - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - muud paiksed seadmed (kuivatid)
  H3 Tahkesõnnikuhoidla X: 6547730, Y: 554622
X: 6547745, Y: 554637
  2   12 100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus
  V1 Põlevkiviõli mahutid X: 6547785, Y: 554334 0.10 4 0.12 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
  V2 Sorteeri tsüklon X: 6547763, Y: 554474 0.50 9 0.153 20 040621 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - teravilja käitlemine (sh sööda tootmine)
  V3 Märja vilja punker 2 tk X: 6547745, Y: 554481 0.315 20 0.153 20 040621 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - teravilja käitlemine (sh sööda tootmine)
  V4 Kuivati X: 6547733, Y: 554482 1.732 17 17.567 80 040621 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - teravilja käitlemine (sh sööda tootmine) 020305 - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - muud paiksed seadmed (kuivatid)
  V5 Kuiva vilja punker 6 tk X: 6547736, Y: 554501 0.315 20 0.224 20 040621 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - teravilja käitlemine (sh sööda tootmine)
  V6 Laadimine autole X: 6547777, Y: 554475 0.20 4 1.464 20 040621 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - teravilja käitlemine (sh sööda tootmine) 101000 - Põllumajandustoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine farmis

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
01411 - Piimakarjakasvatus
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
3.10
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   300 tonni
Vedeldatud naftagaas (LPG)   30 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Jah
Veise kategooria Veiste arv
Noorveis 786

Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heiteallika keskkonnaregistri kood Kirjeldus Selgitused ja põhjus, miks heiteallikat loalt eemaldada soovitakse Eemaldamise liik
HEIT0003575 HEIT0003575, Puidukatel 0,65 MW (K1), kaugus 211m, 0.25⌀, 6.00m, 4.53m/s, 100.00℃, OÜ Pae Farmer Heiteallikat enam ei ole Heiteallikas ei tööta enam ja/või on demonteeritud

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi tn 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
+372 5279790
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:

- Atmosfääriõhu kaitse seadus

- Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“

- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“

- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.

- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“

- Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

- Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid

- Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“

- Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020
Tehnoloogilised kaardid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tootmismahtu on hinnanud Pae Farmer OÜ spetsialistid. Tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heitmete koguste hindamise juures on tuginetud nii Pae Farmer OÜ spetsialistide kui ka varasematele käitaja poolt palgatud spetsialistide hinnangutele.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Juuru veisefarmi kompleks asub Raplamaa Juuru vallas Juuru alevikus kuuel katastriüksusel: Söödahoidla (24005:002:0034), Vanatõnu/Maidla küla (24005:002:0045), Vanatõnu (24005:002:0046), Farmi/Maidla küla (24005:002:0047), Sügise alajaam (24005:002:0687) ja Kuivati (24005:002:0706).
Söödahoidla kinnistu suuruseks on 2538 m2. Tegemist on õuemaaga, millest 742 m2 on ehitiste alune maa. Kinnistu on sihtotstarbelt tootmismaa (100%). Endine Piilia Põllumajanduse osaühing ei ole Söödahoidla kinnistu omanik, vaid rendis FIE Venno Leinberg Nigula talult (registrikood 10648015) kinnistul asuvat angaari.
Vanatõnu/Maidla küla kinnistu suuruseks on 49,56 ha, millest ehitiste alust maad on 4728 m2. Haritavat maad on 44,79 ha, looduslikku rohumaad 0,9 ha, õuemaad 1,79 ha ja muud maad 2,08 ha (sh veealust maad 1,57 ha). Kinnistu esimeseks sihtotstarbeks on maatulundusmaa (95%) ning teiseks sihtotstarbeks tootmismaa (5%). Kinnistul asuvad endine poegimis- ja vasikate laut koos juurdeehitisega, kolm noorloomade lauta, kaks vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla.
Farmi/Maidla küla kinnistu suuruseks on 13,35 ha, millest ehitiste alust maad on 4316 m2. Haritavat maad on 9,58 ha, looduslikku rohumaad 1,46 ha, õuemaad 1,47 ha ja muud maad 0,84 ha (sh veealust maad 0,12 ha). Kinnistu esimeseks sihtotstarbeks on maatulundusmaa (90%) ja teiseks sihtotstarbeks tootmismaa (10%). Kinnistul asuvad puurkaev, noorloomade laut, küün, lüpsiblokk (kasutusest väljas), amortiseerunud olmeblokk (kasutusest väljas), mille üheks osaks on farmi teenindav alajaam ja kaalumaja.
Farmi/Maidla küla kinnistu sees paikneb Vanatõnu kinnistu, mille suuruseks on 624 m2 õuemaad, millest 26 m2 on ehitiste alune maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Kinnistul asuvad farmikompleksi kaev ja pumbajaam.
Farmi/Maidla küla kinnistu sees asub veelgi üks kinnistu — Sügise alajaam. Kinnistu suuruseks on 116 m2, mis jaguneb 79 m2 õuemaaks (ühtlasi ka ehitiste alune maa) ja 37 m2 muuks maaks. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%) ning seal asub Eesti Energia alajaam.
Kuivati kinnistu kuulub Mahtra Teraviljakasvatuse OÜ-le (registrikood 10037435), kuid kinnistu on koos sellel asuvate hoonetega taotleja kasutuses. Kuivati kinnistu suuruseks on 14840 m2, millest 2346 m2 on õuemaa (ühtlasi ka ehitiste alune maa) ja 12494 m2 muu maa. Kinnistu sihtotstarve on tootmismaa (100%). Kinnistul asuvad põlevkiviõli mahutid ning LPG mahuti. Samuti asuvad kinnistul kaks viljakuivati hoonet. Mõlemad hooned on enamjaolt kasutusest väljas, kasutatakse vaid mõningaid hoonete osasid. Vanem hoone ei ole enam kuivatina kasutusel, vaid seal ladustab Pae Farmer OÜ taimekaitsevahendeid.
Juuru veisefarmi kompleks piirneb kokku 11 erineva katastriüksusega. Lisaks jääb farmi territooriumist lõuna poole ka jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala.
Juuru veisefarmi kompleksi ümbritsevad põhjast, idast ja lõunast rohumaad ning metsatukad. Kompleksist lõunas, edelas ja läänes on elumajad ning läände jäävad ka Mahtra Teraviljakasvatuse OÜ väetisehoidlad, kus ka taotleja väetisi hoiab. Juuru farmikompleksist lõuna-edela suunas on Juuru tee (T-20116). Maapinna looduslik reljeef farmikompleksi piirkonnas on lauge, kõrguste vahe kuni 3,5 m.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid puuduvad. Mõjupiirkonda jääb 19 elamuhoonet.
Lähim veekogu on Juuru farmikompleksi kõrgeimast saasteallikast 605 km kaugusel kagus alguse saav Eeru peakraav, mis suubub kuivati korstnast 2 km kaugusel kirdesuunas Atla jõkke. Keila jõgi jääb 3,5 km kaugusele edelasse. Seega on olulisemad veekogud väljaspool Juuru farmikompleksi mõjupiirkonda.
Juuru farmikompleksist lõuna-kaguosas asub kinnismälestise kaitsevööndis. Kinnismälestise kaitsevööndi piirini on 490 m. Kompleksist läände planeeritakse piiranguvööndit Juuru kirikukooli hoone kaitseks. Kompleksi 310 m kaugusele lääne-edelaosasse jääb veel ka Juuru (EAÖ) kalmistu. Farmist 440 m loodes algab Juuru mõisa hoonete kaitseks loodud kinnismälestise kaitsevöönd. Kaitsevööndiga on piiratud järgmised kultuurimälestised: Juuru mõisa ait-elamu (490 m), Juuru valitsejamaja (540 m), Juuru mõisa tall-tõllakuur (595 m) ja Juuru mõisa jääkelder (545 m).
Kõik kaitstavad loodusobjektid jäävad Juuru farmikompleksist 875 m–4,9 km raadiusesse. Kaheksasada m kaugusel põhjas asub Juuru raba, umbes 5,3 km kirdes Mahtra raba, 5 km kaugusel ida-kagu suunas Kolgu raba ja 4,4 km kaugusel Ammassaare raba. Kõik nimetatud rabad kuuluvad Mahtra looduskaitseala koosseisu. Lisaks nimetatutele jääb Juuru farmikompleksist 3,8 km kaugusele läände Maidla soo. Kõik kaitstavad loodusobjektid, nimetatud rabad ja sood jäävad väljapoole farmikompleksi otsest mõjupiirkonda.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Lähim meteoroloogiajaam on Kuusiku meteoroloogiajaam. Järgnevalt on esitatud ülevaade temperatuuridest, valdavatest tuule kiirustest ja suundadest ning sademete hulgast.

 Temperatuurid:

  • Paljuaastane keskmine temperatuur                                            +   5,9 °C
  • Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur                         + 17,4 °C
  • Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur                 -   4,4 °C
  • Temperatuuri absoluutne maksimum                                             + 33,6 °C
  • Temperatuuri absoluutne miinimum                                               -  34,7 °C

Tuule kiirused:

  • Kõige väiksem kuu keskmine (märts)                                            2,1 m/s
  • Kõige suurem kuu keskmine (detsember)                                     3,1 m/s
  • Keskmine aastane kiirus                                                                2,6 m/s

Sademed:

  • Aasta keskmine sademete hulk                                                        730 mm
  • Kuu keskmine sademete hulk:
  •             minimaalne (märts)                                                               40 mm
  •             maksimaalne (august)                                                          90 mm

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
(täpsemalt vt tuulteroos https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund )

kuusiku_1991-2020.jpg (517×496)

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Põletusseadmetest eralduvate saasteainete määramine

Põletusseadmetest eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutati infosüsteemi KOTKAS arvutusmoodulit, mis lähtub keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

Kuivati

Taotluse tabelis 5.1 „Käitise kategooria“  ei ole täidetud „Keskmise võimsusega põletusseade“. Vilja kuivati puhul ei ole tegemist keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala
olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ tähenduses keskmise võimusega põletusseadmetega, milledele kohalduksid määruses nr 44 toodud nõuded.
Nimetatud määrust ei kohaldata põletusseadmetele, mille gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks
kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muul viisil põletamiseks (määrus nr 44 § 1 lg 4 p 4). Seega taotluse tabelis 5.1 lahtrisse „Keskmise võimsusega põletusseade“ on märgitud ei „Ei“.

Loomakasvatus

Saasteainete heitkoguste hindamisel loomakasvatushoonetest ja sõnnikuhoidlatest kasutati keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvatesaasteainete heitkoguste määramismeetodid“ kinnitatud hindamismetoodikat. Arvutamiseks on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit.

Põlevkiviõli mahutid

Määrus reguleerib naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutis naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani heitkoguste määramist.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli hoiustamisel soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LS) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

t – päevade arv vaadeldaval perioodil;
VV – kütusemahuti aururuumi maht, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3;
KE – aururuumi paisumistegur, käesoleva määruse lisas 2 esitatu kohaselt;
KS – ventileeritud aurude küllastumistegur;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

 (2) Kütusemahuti aururuumi maht (VV) kuupmeetrites arvutatakse järgmist valemit kasutades:
VV = π × D2 × (HS – (HS × k))/4, kus
D – kütusemahuti diameeter, m;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (50%).

(3) Naftasaaduse või põlevkiviõli aurude tihedus (WV) kilogrammides kuupmeetri kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M – molekulmass, g/mol, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 1 esitatud andmeid;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
8,314 – ideaalgaasi konstant, m3 Pa/mol K;
TV – aurude keskmine temperatuur, °K, täpsemate andmete puudumise korral kasutada käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid.

(4) Ventileeritud auru küllastumistegur (KS) arvutatakse järgmist valemit kasutades:
KS = 1 / (1 + (0,0253 × P × (HS – (HS × k)))), kus
0,0253 – teisendustegur SI ühikuteks;
P – küllastunud aurude rõhk vastavalt naftasaaduse sertifikaadikohastele andmetele või nende puudumisel käesoleva määruse lisas 1 esitatule, kPa;
HS – kütusemahuti kõrgus, m;
k – kütusemahuti keskmine täituvus protsentides. Kui täituvusprotsent ei ole teada, siis kasutada k väärtust 0,5 (mahuti täituvus 50%).

Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel mahutite täitmisest välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus (LW) kilogrammides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

Q – laadimiskäive vaadeldaval perioodil, m3;
WV – aurude tihedus, kg/m3 leitud käesoleva määruse § 3 lõike 3 arvutusvalemi kohaselt;
eff – heite vähendamismeetme efektiivsus (%), vähendamismeetme puudumise korral valemi osaväärtuseks arvestatakse 1.

(1) Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning soojustamata mahutite hingamisel välisõhku väljutatavate aromaatsete süsivesinike summaarse heitkoguse määramiseks täpsemate andmete puudumise korral korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03. 
(2) Aromaatsed süsivesinikud käesoleva määruse tähenduses on summaarselt benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen.

Teravilja, uba, rapsi ja herne kuivatamine

Kuivatamisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf.

 

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Põletusseadmed

Põletusseadmete tööst tekkivate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS arvutusmoodulit.

Määruse nr 59 arvutuskäik:
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse määruse nr 86 alusel:
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

Taotluse vormis 5.4.7 arvutab KOTKAS süsteem CO2 väärtuse g/s, mis ei ole aga asjakohane.

Loomakasvatus

Lautade ja sõnnikuhoidlate heitkoguse arvutused on tehtud kasutades KOTKAS arvutusmooduleid. LHK projekti koostaja usaldab KOTKAS moodulite õigsust ning kontrollarvutusi ei esitata. Sõnnikuhoidlate ja lautade saasteainete hetkelised heitkogused on arvutades jagades aastased heitkogused tööaajaga. Tööajaks määrati 8760 h/a ehk heide esineb pidevalt.

Teravilja käitlemisel tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest.

Eriheite arvutamiseks kasutame valemit:

q = k * (0,0016) * ( U/2,2)1,3 / (M / 2)1,4, kus:

q – eriheide, kg/t

k – osakese suuruse kordaja

U – keskmine tuule kiirus, m/s

M – materjali niiskuse sisalduse, %

Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (MPMsum t/a) leitakse kasutades valemit:

               MPMsum = QPM-sum * G / 1000, kus

               QPM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t

               G – aastas käideldava puistekauba kogus

Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (mPMsum g/s) leitakse kasutades valemit:

               mPMsum = (QPM-sum * A * 1000) / 3600, kus

               QPM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t

               A – kauba laadimisintensiivsus t/h

NÄIDE

Sorteeri tsüklon ja märja vilja punker (arvutused on samasugused):

Teravilja kogus on 30 000t
Raps 10t
Uba 10t
Hernes 10t

Tuule kiirus on 2.3 m/s
Tööaeg 80 t/h
Teravilja niiskus 22%
Raps 17.2%
Uba ja hernes 21%

k1-PMsum - 0.74 <30µm
k2-PM10 -0.35 <10µm

Arvutuskäigu näide
Teravili
Eriheide arvutus: 

PM-sum=0.74*0.0016*(2.3/2.2)^1.3/(22/2)^1.4= 0.00004 kg/t
PM-10=0.35*0.0016*(2.3/2.2)^1.3/(22/2)^1.4= 0.00002 kg/t

Aaastane heitkogus Mp, t/a

PMsum=30 000*0.00004/1000=0.0013 t/a
PM10=30 000*0.00002/1000=0.0006 t/a

Hetkeline heitkogus Mpi, g/s

PMsum=0.00004*80*1000/3600=0.0010 g/s
PM10=0.00002*80*1000/3600=0.0006 g/s

Teised arvutused on analoogsed. Hetkelisteks koguseks on valitud maksimaalsed.

Kuiva vilja punkrist väljuvate saasteainete arvutused on tehtud sama metoodika järgi. Erinevad on ainult niiskuse protsendid.

Teravilja kogus on 30 000t
Raps 10t
Uba 10t
Hernes 10t

Tuule kiirus on 2.3 m/s
Tööaeg 90 t/h
Teravilja niiskus 12%
Raps 6.3%
Uba ja hernes 14%

k1-PMsum - 0.74 <30µm
k2-PM10 -0.35 <10µm

Laadimine autole

Teravilja kogus on 30 000t
Raps 10t
Uba 10t
Hernes 10t

Tuule kiirus on 2.3 m/s
Tööaeg 120 t/h
Teravilja niiskus 12%
Raps 6.3%
Uba ja hernes 14%

k1-PMsum - 0.74 <30µm
k2-PM10 - 0.35 <10µm

Eriheide arvutus: 

PM-sum=0.74*0.0016*(2.3/2.2)^1.3/(12/2)^1.4= 0.0001 kg/t
PM-10=0.35*0.0016*(2.3/2.2)^1.3/(12/2)^1.4= 0.00005 kg/t

Aaastane heitkogus Mp, t/a

PMsum=30 000*0.0001/1000=0.031 t/a
PM10=30 000*0.00005/1000=0.0014 t/a

Hetkeline heitkogus Mpi, g/s

PMsum=0.0001*120*1000/3600=0.0034 g/s
PM10=0.00005*120*1000/3600=0.0016 g/s

Rapsi, ubade ja hernete arvutuskäik on täpselt samasugune.

Kuivati

Eraldi on arvutatud peente osakeste PMsum kogused ja liidetud põletusseadmest väljuvate peenteosakestega.

Vilja kuivatamine – varustatud filtriga, väljuvad õhus on tolmu sisaldus 0,6 mg/m3. 
Väljuvas õhus PMsum 0.6 mg/m3
148924 m3/h
Vilja kogus 30030 t/a
Tööaeg 8760 h/a
0,6 mg/m3 * 148924 m3/h = 89354.580 mg/h
89400 mg/h / 3600 = 24.821 mg/s
Hetkeline heitkogus 24,8333 mg/s / 1000 0.025 g/s
     
Aastane tolmu kogus t/a    
2520 h/a * 3600 * 0.0248 g/s 782746.1 g/a
ehk 0.7827 t/a
Vormi 5.5 sisse on kantud 0.026 g/s ja 0.783 t/a.
PMsum(g/s)= 0.0012+0.025=0.026 g/s
PMsum(t/a)= 0.001+0.7827=0.783 t/a

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist?
Jah
 
Heite­allikas Toodangu- või vanuserühm Aasta­loomade või lindude arv Söötmis­päevade arvu summa Pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia Karja­tamis­tegur Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Lämmastiku mass välja­heites, kg Välisõhku väljutatud saasteaine
Heite­allikas (looma­pidamis­hoone) Sõnniku­hoidla Hoone tüüp CAS nr Nimetus Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Noorloomade laut 1 (S1) - HEIT0003559 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H1) - HEIT0003573 Veised - Pullmullikad 63 22 995 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 53.69 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.2537
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 3.339
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.6347
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.378
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0034
Noorloomade laut 1 (S2) - HEIT0003561 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H2) - HEIT0003574 Veised - Pullmullikad 27 9 855 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 53.69 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.1087
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.431
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.272
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.162
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0014
Noorloomade laut 1 (S3) - HEIT0003562 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H1) - HEIT0003573 Veised - Pullmullikad 27 9 855 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 53.69 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.1087
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.431
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.272
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.162
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0014
Noorloomade laut 1 (S4) - HEIT0003563 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H2) - HEIT0003574 Veised - Pullmullikad 83 30 295 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 53.69 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.3342
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 4.399
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.8362
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.498
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0045
Poegimis- ja vasikate laut 2 (S5) - HEIT0003564 Tahkesõnnikuhoidla (H3) Veised - Lehmmullikad 22 8 030 Vabapidamine, sügavallapanu   Sügavallapanusõnnik (v.a linnusõnnik) Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.0959
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.166
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.4797
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.0242
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0128
Poegimis- ja vasikate laut 2 (S6) - HEIT0003565 Tahkesõnnikuhoidla (H3) Veised - Lehmmullikad 22 8 030 Vabapidamine, sügavallapanu   Sügavallapanusõnnik (v.a linnusõnnik) Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.0959
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.166
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.4797
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.0242
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0128
Poegimis- ja vasikate laut 2 (S7) - HEIT0003566 Tahkesõnnikuhoidla (H3) Veised - Lehmmullikad 22 8 030 Vabapidamine, sügavallapanu   Sügavallapanusõnnik (v.a linnusõnnik) Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.0959
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.166
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.4797
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.0242
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0128
Poegimis- ja vasikate laut 2 (S8) - HEIT0003567 Tahkesõnnikuhoidla (H3) Veised - Lehmmullikad 40 14 600 Vabapidamine, sügavallapanu   Sügavallapanusõnnik (v.a linnusõnnik) Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.1743
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 2.12
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.8722
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.044
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0232
Noorloomade laut 3 (S9) - HEIT0003568 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H1) - HEIT0003573 Veised - Lehmmullikad 20 7 300 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.0872
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.06
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.218
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.12
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0012
Noorloomade laut 3 (S10) - HEIT0003569 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H2) - HEIT0003574 Veised - Lehmmullikad 110 40 150 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.4793
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 5.83
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.1992
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.66
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0064
Noorloomade laut 4 (S11) - HEIT0003570 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H1) - HEIT0003573 Veised - Pullmullikad 200 73 000 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 53.69 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.8054
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 10.60
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 2.0149
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 1.20
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0107
Noorloomade laut 5 (S12) - HEIT0003571 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H2) - HEIT0003574 Veised - Lehmmullikad 18 6 570 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.0784
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.954
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.1962
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.108
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.001
Noorloomade laut 5 (S13) - HEIT0003572 Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H1) - HEIT0003573 Veised - Lehmmullikad 132 48 180 Vabapidamine, skreeperseadmed, sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 58.10 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.5752
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 6.996
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.4391
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.792
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0077

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Sorteeri tsüklon (V2) Tsüklon 1 Vastavalt vajadusele PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 80 %  
Kuivati (V4) Filter 1 Kontrollitakse üks kord aastas, vastavalt seadme hooldusjuhendile PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 95 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Noorloomade laut 1 (S1) - HEIT0003559
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 1 (S2) - HEIT0003561
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 1 (S3) - HEIT0003562
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 1 (S4) - HEIT0003563
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Poegimis- ja vasikate laut 2 (S5) - HEIT0003564
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Poegimis- ja vasikate laut 2 (S7) - HEIT0003566
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Poegimis- ja vasikate laut 2 (S8) - HEIT0003567
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 3 (S9) - HEIT0003568
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 3 (S10) - HEIT0003569
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 4 (S11) - HEIT0003570
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 5 (S12) - HEIT0003571
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Noorloomade laut 5 (S13) - HEIT0003572
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 0
Juuni 0
Juuli 0
August 0
September 0
Oktoober 0
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H1) - HEIT0003573
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Vedel-sõnniku-hoidla, laguun, loomulik koorik (H2) - HEIT0003574
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Põlevkiviõli katel 0,25 MW (K2) - HEIT0003576
Koormus Katlamaja E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 0
Aprill 0
Mai 0
Juuni 0
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 50
November 0
Detsember 0
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 75 75 75
01 - 02 75 75 75
02 - 03 75 75 75
03 - 04 75 75 75
04 - 05 75 75 75
05 - 06 75 75 75
06 - 07 80 80 80
07 - 08 80 80 80
08 - 09 90 90 90
09 - 10 95 95 95
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 95 95 95
15 - 16 95 95 95
16 - 17 90 90 90
17 - 18 90 90 90
18 - 19 90 90 90
19 - 20 90 90 90
20 - 21 85 85 85
21 - 22 85 85 85
22 - 23 80 80 80
23 - 24 80 80 80
 
Heiteallikas Põlevkiviõli katel 0,25 MW (K3) - HEIT0003578
Koormus Katlamaja E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 0
Aprill 0
Mai 0
Juuni 0
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 50
November 0
Detsember 0
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 75 75 75
01 - 02 75 75 75
02 - 03 75 75 75
03 - 04 75 75 75
04 - 05 75 75 75
05 - 06 75 75 75
06 - 07 80 80 80
07 - 08 80 80 80
08 - 09 90 90 90
09 - 10 95 95 95
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 95 95 95
15 - 16 95 95 95
16 - 17 90 90 90
17 - 18 90 90 90
18 - 19 90 90 90
19 - 20 90 90 90
20 - 21 85 85 85
21 - 22 85 85 85
22 - 23 80 80 80
23 - 24 80 80 80
 
Heiteallikas Tahkesõnnikuhoidla (H3)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Põlevkiviõli mahutid (V1)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 20 20 20
01 - 02 20 20 20
02 - 03 20 20 20
03 - 04 20 20 20
04 - 05 20 20 20
05 - 06 20 20 20
06 - 07 20 20 20
07 - 08 20 20 100
08 - 09 20 20 100
09 - 10 100 20 20
10 - 11 100 20 20
11 - 12 20 100 20
12 - 13 20 100 20
13 - 14 20 20 20
14 - 15 20 20 20
15 - 16 20 20 20
16 - 17 20 20 20
17 - 18 20 20 20
18 - 19 20 20 20
19 - 20 20 20 20
20 - 21 20 20 20
21 - 22 20 20 20
22 - 23 20 20 20
23 - 24 20 20 20
 
Heiteallikas Sorteeri tsüklon (V2)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 20
Aprill 20
Mai 20
Juuni 20
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 100
November 30
Detsember 30
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Märja vilja punker 2 tk (V3)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 20
Aprill 20
Mai 20
Juuni 20
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 100
November 30
Detsember 30
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Kuivati (V4)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 20
Aprill 20
Mai 20
Juuni 20
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 100
November 30
Detsember 30
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Kuiva vilja punker 6 tk (V5)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 20
Aprill 20
Mai 20
Juuni 20
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 100
November 30
Detsember 30
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Laadimine autole (V6)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 20
Veebruar 20
Märts 20
Aprill 20
Mai 20
Juuni 20
Juuli 50
August 100
September 100
Oktoober 100
November 30
Detsember 30
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 0 0 0
12 - 13 0 0 0
13 - 14 0 0 0
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 0 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Põlevkiviõli katel 0,25 MW (K2) - HEIT0003576
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.25
Töö­tundide arv aastas 2 920
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.60 40 150 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0015 g/s 0.036 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0015 g/s 0.036 t Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.01 g/s 0.24 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0278 g/s 0.666 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0105 g/s 0.252 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0013 g/s 0.03 t Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0025 mg/s 0.06 kg Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.0006 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0001 mg/s 0.0018 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0111 mg/s 0.267 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0015 mg/s 0.036 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0013 mg/s 0.03 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.005 mg/s 0.12 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.05 mg/s 1.20 kg Jah
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.00006 mg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.075 g/s 1.80 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0053 g/s 463.8624 t Jah
Põletusseade
Heite­allikas Põlevkiviõli katel 0,25 MW (K3) - HEIT0003578
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.25
Töö­tundide arv aastas 2 920
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.60 40 150 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0015 g/s 0.036 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0015 g/s 0.036 t Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.01 g/s 0.24 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0278 g/s 0.666 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0105 g/s 0.252 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0013 g/s 0.03 t Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.0025 mg/s 0.06 kg Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.0006 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0001 mg/s 0.0018 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0111 mg/s 0.267 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0015 mg/s 0.036 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0013 mg/s 0.03 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.005 mg/s 0.12 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.05 mg/s 1.20 kg Jah
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.00006 mg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0003 mg/s 0.006 kg Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.075 g/s 1.80 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0053 g/s 463.8624 t Jah
Põletusseade
Heite­allikas Kuivati (V4)
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 2.60
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Vedeldatud naftagaas (LPG) 0 46.08 30 tonni PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0012 g/s 0.0006 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0012 g/s 0.0006 t Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.026 g/s 0.783 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.1113 g/s 0.0592 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.078 g/s 0.0415 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0052 g/s 0.0028 t Jah
BC Must süsinik 0 g/s 0 t Ei
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0 kg Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0003 mg/s 0.0001 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0003 mg/s 0.0002 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0 kg Ei
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0 kg Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.000001 mg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0 kg Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0013 g/s 0.0007 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0447 g/s 87.12 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
Kogused on väiksemad kui 1 kg.
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas
Kogus Ühik Kogus Ühik
Põlevkiviõli mahutid (V1) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.021 g/s 0.0006 t Jah
Sorteeri tsüklon (V2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0014 g/s 0.0013 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0006 g/s 0.0006 t Jah
Märja vilja punker 2 tk (V3) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0014 g/s 0.0013 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0006 g/s 0.0006 t Jah
Kuiva vilja punker 6 tk (V5) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0063 g/s 0.0031 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.0015 t Jah
Laadimine autole (V6) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0084 g/s 0.0031 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.004 g/s 0.0015 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
V4, K2, K3 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.10 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 5.02 0.001
K2, K3 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.10 mg/s 1 aasta 0.02 µg/m³ 0.001 0.05
V4, K2, K3 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.151 g/s 1 tund 350 µg/m³ 69.84 0.20
24 tundi 125 µg/m³ 20.19 0.162
V4, K2, K3 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.167 g/s 1 tund 200 µg/m³ 26.07 0.13
1 aasta 40 µg/m³ 0.55 0.014
V1, V4, K2, K3 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.028 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 360.41 0.072
24 tundi 2 000 µg/m³ 64.72 0.032
V4, K2, K3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.005 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.04 0.002
V3, V4, V5, V6, K2, K3, V2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.014 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 1 0.02
1 aasta 40 µg/m³ 0.09 0.002
 
Koosmõju kirjeldus
Vastavalt KOTKAS heiteallikate registri 25.03.2024 a seisule ei ole 500 m raadiuses teisi koosmõju avaldada võivaid ettevõtteid.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.
Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele.
Käitise territooriumil kasutatakse asuvad põlevkiviõli mahutid. Mahutite poolt põhjustatud heitmed ei suuda olulisel määral mõjutada piirkonna õhukvaliteeti sh lõhnahäiringute teket.

Käitise territooriumil on kaks põlevkiviõli mahutid 30*2 m3, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lühiajalisi lõhnahäiringuid kütuse mahutisse laadimisel. Põlevkiviõli laadimine mahutisse toimub kiirusega 35 m3/h. Kütuse laadimiseks kuluva aja saame selle koguse (m3) jagamisel laadimise kiirusega. Sellest järeldub, et laadimiseks kulub 294/35=8.4 h, edasi arvutame protsendi järgmiselt (8.4/8760)*100 = 0.063%. Eelnevast tulenevalt moodustab teoreetiline lõhnahäiring kuni 0.09 %.

Veisekasvatusega kaasneb teatav lõhnaainete eraldumine, eeskätt seostuvana sõnnikukäitlusega. Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib suurendada nt sõnniku vedamise/segamise perioodil. Täpsem lõhna esinemissagedus ja tugevus pole teada.

Hoidlates on sõnnik kaetud loomuliku koorikuga.
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja kliimaministri 06.07.2023 määrusest nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" nõuetest. Manusena on lisatud lõhnaainete tekke ja hajuvuse hindamine ning lõhnaainete hajumiskaart.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2023
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Piirkonna meteoroloogilisi tingimustena kasutati Kuusiku ilmavaatlusjaama andmeid. Arvutustes kasutati viimasel aastal (2023) mõõdetud meteoroloogilisi andmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad 1 tunnise resolutsiooniga).

Parameetrite loetelu:

  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Kuusiku meteoroloogiajaam, Iira küla, Rapla vald, Rapla maakond

Laius: N 58°58´23´´
Pikkus: E 24°44´02´´

Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 52,91 m (EH2000)
Vaatluste algus: 1920
Jaam automatiseeriti: 2003

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Aermod tarkvaraga kliimaandmete kasutamiseks töödeldi neid AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest ca 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist, seisuga 25.03.2024. Täpsemalt on koosmõju kirjeldatud punktis 5.4.12.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Arvestades heiteainete hulka, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a. Hajuvusarvutused näitavad, et ühegi saasteaine kontsentratsioon koosmõjus ei ole suurem kui 30%.

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Saasteainete sisaldust välisõhus ei ole otseselt mõõdetud. Arvutuslikult saadud saastatuse taseme maksimaalväärtused ei ületa ühegi saasteaine korral lubatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril, sellest väljaspool ega ka lähimate elumajade juures. Seetõttu puudub otsene vajadus heitkoguste vähendamiseks.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Loomakasvatusettevõtete tegevusega kaasneb teatav müra (veokid, lüpsiseadmed või loomade hääled jne). Ülenormatiivsete müratasemete teke elamualadel on ebatõenäoline.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Hajumisarvutuste tulemustest võib järeldada, et väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Loomakasvatusest tulenevatel saasteainetel piirväärtused puuduvad.

Lõhna esinemise kirjeldus on esitatud punktis 5.4.15. "Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang".
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Piirväärtuste ületamist pole oodata seega ei tehta ka ettepanekut heite esinemise vähendamise meetmete rakendamiseks. Teatud lõhnahäiring võib tekkida ettevõtte territooriumi välaspool. Antud territooriumil puuduvad elamud. Vajalik on tavapärane heast tööpraktikast lähtumine (põletusseadme ja muude seadmete korrashoid jne) ja nõuetekohase hoolduse teostamine ja nõuetekohase kütuse kasutamine. Lõhna heite vähendamiseks on kasutatud skreeperseadmed, põhulisamine ning kõik sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga. Segamine toimub 1-2 korda aastas umbes 1 tunni jooksul.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Omaseire osas on oluline arvestuse pidamine loomade arvu osas.
Arvestades saasteainete heitkoguseid, täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamise meetmeid ei rakendata.

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Tahkesõnnikuhoidla (H3) 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.073 g/s 2.311 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.004 g/s 0.117 t   Jah
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.002 g/s 0.062 t   Jah
Põlevkiviõli mahutid (V1) NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.021 g/s 0.001 t   Jah
Märja vilja punker 2 tk (V3) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t   Jah
Kuivati (V4) PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.026 g/s 0.783 t   Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.111 g/s 0.059 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.078 g/s 0.042 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.005 g/s 0.003 t   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 0.001 t   Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.045 g/s 87.12 t   Jah
Kuiva vilja punker 6 tk (V5) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.006 g/s 0.003 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t   Jah
Laadimine autole (V6) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s 0.003 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 0.002 t   Jah
Noorloomade laut 1 (S1) - HEIT0003559 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.008 g/s 0.254 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.106 g/s 3.339 t   Jah
Noorloomade laut 1 (S2) - HEIT0003561 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.003 g/s 0.109 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.045 g/s 1.431 t   Jah
Noorloomade laut 1 (S3) - HEIT0003562 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.003 g/s 0.109 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.045 g/s 1.431 t   Jah
Noorloomade laut 1 (S4) - HEIT0003563 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.011 g/s 0.334 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.139 g/s 4.399 t   Jah
Poegimis- ja vasikate laut 2 (S8) - HEIT0003567 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.006 g/s 0.174 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.067 g/s 2.12 t   Jah
Noorloomade laut 3 (S10) - HEIT0003569 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.015 g/s 0.479 t   Jah
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.185 g/s