Menetlus M-128052 » Taotlus T-KL/1022795-3 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1022795-3
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Sibelco Green Solutions Estonia OÜ
Kontaktisik
Mait Järvik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
Sibelco Green Solutions Estonia OÜ soovib muuta olemasolevat keskkonnaluba nr KL-507809, seoses heiteallikate lisamisega.
Parandustaotluse selgitus
SNAP koodid taotluses parandatud.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Sibelco Green Solutions Estonia OÜ põhitegevusala on sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (EMTAKi kood 38321).

Käitises on 8 heiteallikat: klaasipuru kuhjad, laadimine autolt ja autole, boksid, tsüklon, kuivati filtri ava ning põletusseadme korsten.

Sibelco Green Solutions Estonia OÜ tegeleb jäätmeklaasi sorteerimise ja ümbertöötlemisega. Peamiselt on tegemist klaaspakenditega. Klaasijäätmete sorteerimise tehases toimub jäätmeklaasi sorteerimine ja ümbertöötlemine. Tunnis töödeldakse keskmiselt 12 tonni klaasijäätmeid. Sissetulevatest klaasijäätmetest võetakse lisaks kirgasklaasile ja värvilisele klaasile välja ka orgaanikat, keraamikat, musta ja värvilist metalli, mis omakorda suunatakse taaskasutusse.

Klaasipuru tuuakse autoga käitisesse, kus see kallatakse kuhja (heiteallikas V1). Kopplaaduriga tõstetakse klaasijäätmed kolusse (heiteallikas V2). Klaasipuru liigub edasi tehasesse. Toimub klaasipuru kuivatamine kuivatis (põletusseadme võimsus 1,5 MWth). Suitsugaasid ja tolm läbivad filtri ning väljutatakse korstna kaudu välisõhku (heiteallikas K1). Kuivatist liigub klaasipuru trumlisse, kus toimub siltide eraldamine. Tolm liigub tsüklonisse, kust õhk väljub korstna kaudu välisõhku (heiteallikas V3). Lõpptoode ehk värvide järgi sorteeritud ja muudest materjalidest puhastatud kvaliteetne klaasipuru liigub boksidesse (heiteallikas V4), sealt edasi lõpptoodangu boksidesse (heiteallikas V5), kust see laadimishoones laaditakse transpordiks autole (heitealikas V6).

Lisaks kuivati põletusseadmele on käitises ka soojusenergia tootmiseks põletusseade, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 0,024 MWth. Põletusseadmetes kasutatakse kütusena maagaasi aastas kokku kuni 378,3 tuh m3.

Sibelco Green Solutions Estonia OÜ vajab keskkonnaluba, sest käitise põletusseadme nimisoojusvõimsus ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lg 1 sätestatud künnist.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Põletusseadmete käitamisega kaasneb põlemisgaaside ning klaasipuru käitlemisega tolmu emissioon välisõhku. Tegemist on olemasoleva tootmisüksusega. Tootmisterritooriumi aadress on Saeveski tn 2, Järvakandi alev, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 26001:001:0026; sihtotstarve tootmismaa 100%). Ümbritsetud transpordi- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähim vastuvõtja (elamu) paikneb aadressil Ujula tn 2, Järvakandi alev, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 26001:003:0597; sihtotstarve elamumaa 100%), tootmisterrtiooriumi piirist u 140 m kaugusel.

Müra võivad tekitada tootmisterritooriumil töötavad masinad, kuid ei ole oodata ülenormatiivse müra teket vastuvõtja juures. Lõhnaaine esinemist või vibratsiooni põhjustada võivaid tegevusi käitises ei teostata. Taotlejale teadaolevalt ei ole ettevõtte tegevusega seoses esitatud kaebuseid müra, vibratsiooni ega lõhna osas. Keskkonnaloa uuendamisega ei kaasne täiendavaid keskkonnahäiringuid.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Sibelco Green Solutions Estonia OÜ
Aadress
Saeveski tn 2, Järvakandi alev, Kehtna vald, Rapla maakond
Territoriaalkood
2346
Katastritunnus(ed)
26001:001:0026
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6515911, Y: 547203
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Saeveski tn 2 (26001:001:0026). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Saeveski tn 2 (26001:001:0026).
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Kehtna vald, Rapla maakond 0293

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed
Käitluskoha jrk nr 1.
Nimetus Saeveski 2 klaasijäätmete käitluskoht
Kood JKK7000048
Aadress ja katastritunnus
Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Saeveski tn 2 26001:001:0026 X: 6515942, Y: 547207
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Teiste (sh oma)
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U5 - Sortimisliin, -tehas
U16 - Tavajäätmete käitluskoht
Komplekstegevus K3 - Lisa nimistus puuduv komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral Erinevaid klaasiliike sorditakse nii, et need omavahel ei segune. Kõik klaasiliigid läbivad samad seadmed. Klaasijäätmed laetakse kopplaaduriga punkrisse, kust jäätmed liiguvad lintkonveieriga sortimisse. Esmalt sorditakse jäätmeid käsitsi,pärast käsitsi sortimist toimub sortimine automaatliinil. Eraldatakse metall, erinevad fraktsioonid (vajadusel kuivatatakse ja purustatakse) ning klaasijäätmed
sorditakse värvi järgi.
Eraldi on sortimisliin, mida kasutatakse klaasijäätmete sortimise tulemusel tekkinud peenfraktsiooni sortimiseks, kus täiendavalt eraldatakse klaasijäätmed värvi järgi.
Asukoha üldiseloomustus Sibelco Green Solutions Estonia OÜ kasutab jäätmekäitluskohana endale kuuluvat kinnistut.
Jäätmekäitluskohana kasutatav kinnistu on sihtotstarbelt 100% tootmismaa ning kinnistut ümbritsevad tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, samuti jätkuvalt riigi omandis olev maa. Lähim elamu asub käitluskohast umbes 140 meetri kaugusel lääne suunas.
Samas piirkonnas asuvad erinevad lao- ja tootmishooned, samuti äripinnad. Kinnistu piirneb Järvakandi jäätmejaamaga. Läheduses asub ka O-I Production Estonia AS’le kuuluv klaasitehas, kus toimub klaasi tootmise käigus ka klaaspakendi taaskasutamine.
Kinnistu territooriumil teadaolevalt loodusvarasid ei esine.

Antud jäätmekäitluskohas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte.
Lähimaks kaitstavaks loodusobjektiks on III kaitsekategooriasse kuuluva liigi (Caprimulgus europaeus (öösorr)) elupaik (EELIS kood KLO9120066), mis u 135 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud.
Jäätmekäitluskoht asub tiheasustusega alal, tootmismaal. Maa-ameti kultuurimälestiste
kaardirakenduse andmetel lähipiirkonnas kultuurimälestisi ei asu.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus

Saeveski 2, Järvakandi kinnistul on tootmise ala kaetud betoonist alusega.
Sellel alal on sadevee kaevud ja nendevaheline torudega kogumis süsteem. See on omakorda juhitud asula ühisesse sadevee süsteemi.
Ettevõtte ei oma enda puurkaevu. Me ostame joogivett asula ühisest süsteemist ja kasutame ka kanalisatsiooni asula kinnises kanalisatsioonisüsteemis, mis omab suurt reovee puhastit. Selle teenuse ostame me ettevõttelt Kehtna Vesi OÜ, kellega on meil ka leping.
Me ei kasuta tootmises tilkagi vett, vesi on vaid olmeruumides kasutamiseks.
Tootmises kasutame me torustiku kaudu tulevat maagaasi, millega me kütame vajalikku kuuma õhku. Selle gaasi ostame me ettevõttelt Eesti Gaas AS.
Kogu territoorium on suletud ja piiratud aiaga.
Kogu alal on videovalve ja välisvalgustus.
Ettevõtte põhitööaeg on E-R. 6.00-22.00

 
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)
klaasi ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine 60 000 60 000
klaasikillu sorteerimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub 20 000 20 000

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Saeveski 2 klaasijäätmete käitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
Kogus R-kood Kogus D-kood
15 01 07 - Klaaspakendid 60 000   60 000 15 000 15 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
45 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  
17 02 02 - Klaas 20 000   20 000 5 000 5 000 R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub  
15 000 R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine  

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr Jäätmekäitlustoimingu nimetus Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Lisadokumendid, joonised, skeemid
1. klaasi ringlussevõtt R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine Värvi järgi eraldatud jäätmete puhul tõendatakse materjali vastavus Komisjoni
Määrusele (EL) 1179/2012, millega kehtestatakse kriteeriumid, mille täitmisel
klaasimurd lakkab olemast jäätmed vastavalt Euroopa Parlamenti ja nõukogu
direktiivile 2008/98/EÜ. Määrusele mittevastav klaasimurd klassifitseerub endiselt
jäätmena ning töödeldakse täiendavalt või antakse üle vastavat õigust omavatele
isikutele.

TAASKASUTATAVATE TÄITEMATERJALIDE - GRANGLASS (CE)
vastavalt standardile EVS-EN 13242: 2006 + A1: 2008 „Ehitustöödel ja tee-ehitused
kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid
„Taaskasutatavate täitematerjalide vastavuse hindamine“.

Jäätmete ringlussevõttu on täpsemalt kirjeldatud keskkonnaloa taotlusmaterjalides.

Lisadokumendid
2. klaasikillu sorteerimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Erinevaid klaasiliike sorditakse nii, et need omavahel ei segune. Kõik klaasiliigid
läbivad samad seadmed. Klaasijäätmed laetakse kopplaaduriga punkrisse, kust
jäätmed liiguvad lintkonveieriga sortimisse. Esmalt sorditakse jäätmeid käsitsi,
pärast käsitsi sortimist toimub sortimine automaatliinil. Eraldatakse metall,
erinevad fraktsioonid (vajadusel kuivatatakse ja purustatakse) ning klaasijäätmed
sorditakse värvi järgi.
Eraldi on sortimisliin, mida kasutatakse klaasijäätmete sortimise tulemusel tekkinud
peenfraktsiooni sortimiseks, kus täiendavalt eraldatakse klaasijäätmed värvi järgi.
Jäätmete käitlemise detailne kirjeldus on toodud keskkonnaloa taotlusmaterjalides.
Lisadokumendid
 
Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta
 

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Saeveski 2 klaasijäätmete käitluskoht
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates) Üheaegne ladustamise kogus Jäätmeliik Põlev­materjal Üheaegne ladustamise kogus
Tonni Tonni
P1 X: 6515868, Y: 547244; X: 6515971, Y: 547251; X: 6515980, Y: 547166; X: 6515887, Y: 547155; X: 6515882, Y: 547163; X: 6515868, Y: 547240 Betoonkattega ala. Varustatud sadevete
kogumissüsteemiga, ümbritsetud aiaga. Videovalve.
3a 19 500 15 350 15 01 07 - Klaaspakendid Ei    
17 02 02 - Klaas Ei    
Seotud failid

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid
Kirjeldus
Taotletava tegevusega ei kaasne olulist piirkonna keskonnakoormuse tõusu, sest jäätmeid plaanitakse koguda ja käidelda siseruumides ning sorditud jäätmeid hoitakse konteinerites.
Koguda ja käidelda plaanitakse ainult tavajäätmete hulka kuuluvaid klaaspakendeid.
Arvestades, et jäätmekäitlus toimub siseruumides ning arvestades klaaspakendi omadusi, on vähetõenäoline, et käideldavad jäätmed saaksid tuulega laiali kanduda. Lähim puurkaev asub kinnistust 150 meetri kaugusel loodes. Keskkonnaregistris kaevu kasutamise kohta andmed puuduvad. Kuivõrd on vähetõenäoline, et jäätmed satuvad väliskeskkonda, või et tegevuse käigus võiks tekkida keskkonnale ohtlikke vedelikke, on vähetõenäoline, et tegevusega kaasneks pinnase või vee saastumise oht.
 
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika Meetme rakendamise tähtaeg
1. Jäätmetekke seire Jäätmetekke seire On ülevaade jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Peetakse pidevat arvestust tekkinud, kogutud, veetud ja taaskasutatud jäätmete liigi, hulga ja omaduste kohta. Pidev. Tekkivate jäätmete kogust arvestatakse jäätmete äraveo alusel.
 

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Saeveski 2 klaasijäätmete käitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Tegevuse lõpetamine Enne tegevuse lõpetamist tuleb käitluskoht korrastada ning kõik käitluskohas olevad jäätmed edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavatele isikutele. Enne tegevuse lõpetamist
 

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Jrk nr 1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia Reduction of solid waste size
Tehniline varustatus Glass cullet of bigger size goes trough the crusher.
This operation reduces size of the particles and makes processed waste homogeneous.
Parim võimalik tehnika Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment Industrial Emissions Directive 2010/75/EU (Integrated Pollution Prevention and Control).
2.1.7 Reduction of solid waste size
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga Crushing operation present in the process allows to achieve the effect specified in BAT 2.1.7.
 

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Jrk nr Võimalik hädaolukord Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus Rakendatavad meetmed
1. Tekkida võivaid ohtlike ainete lekkeid Kasutatavate seadmete purunemisel tekkida võivaid ohtlike ainete lekkeid. Õnnetuste vältimiseks tuleb jäätmete käitlemisel kasutada tehniliselt korras olevaid seadmeid.
Käitluskoht peab olema varustatud piisava hulga absorbendiga, et tagada mahavalguvate vedelike kokku korjamine. Sellisel juhul võib õnnetuste riski ja sellest tulenevat keskkonnaohtu hinnata väikeseks.
2. Seadmete ja jäätmete süttimist Tulekahju võib tekkida juhul, kui jäätmete käitlemiseks kasutatavad mehhanismid purunevad. Seadmete purunemise või hooletuse vältimiseks tuleb seadmeid hooldada ning töötajaid informeerida tuleohutusalaselt. Võimalike tulekahjude likvideerimiseks peab jäätmekäitluskoht olema varustatud piisava hulga tulekustutitega või automaatse tulekustutussüsteemiga.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
HEIT0009158 K1 Filter X: 6515893, Y: 547192 0.50 11.50 22.463 120 030106 - Põletamine töötlevas tööstuses - muud paiksed seadmed (kuivatid, puhurid, kalorifeerid, teedeehitus ja bituumensegude tootmine: diiseljõujaam) 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
HEIT0009159 K2 24 kW küttekatla korsten X: 6515890, Y: 547194 0.08 2 1.803 80 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  V1 Klaasipuru laadimine autolt X: 6515889, Y: 547167
X: 6515969, Y: 547179
  3   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V2 Kolu X: 6515924, Y: 547217
X: 6515929, Y: 547221
  2   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V3 Tsüklon X: 6515916, Y: 547215 0.45 11.50 22.463 20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V4 Boksid X: 6515901, Y: 547221
X: 6515912, Y: 547226
  2   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V5 Sorteeritud klaasipuru boksid X: 6515899, Y: 547239
X: 6515921, Y: 547247
  12   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine
  V6 Klaasipuru laadimine autole X: 6515923, Y: 547236
X: 6515936, Y: 547242
  3   20 040900 - Mineraaltoodete ladustamine, käitlemine ja transportimine

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
38321 - Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
1.524
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)   378.30 tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Filter (K1) - HEIT0009158 1.50 1 6 000 40
16.12.2016
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 375 tuh. Nm³
 
Suure võimsusega põletus­seade
Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Telefon
+372 5279790
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Taotlus on koostatud vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning Atmosfäriõhukaitse seaduse ning nende rakendusaktide nõuetele:
- Atmosfääriõhu kaitse seadus;
- Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1”;
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”;
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“;
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
- Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“
- Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“;
- Keskkonnaministri 05.10.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid1“.

Kasutatud kirjandus:
- Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjal AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources
Tehnoloogilised kaardid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Tootmismahtu on hinnanud Sibelco Green Solutions Estonia OÜ spetsialistid, põhinedes ettevõtte tootmiskogemusele, sisseseade näitajatele (nt võimsusele), tehnoloogilistele võimalustele, lähtematerjali kogusele jne. Tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heidete koguste hindamise juures on tuginetud tootmisettevõtte spetsialistide hinnangutele.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Tootmisterritooriumi aadress on Saeveski tn 2, Järvakandi alev, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 26001:001:0026; sihtotstarve tootmismaa 100%). Ümbritsetud transpordi- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähim vastuvõtja (elamu) paikneb aadressil Ujula tn 2, Järvakandi alev, Kehtna vald, Rapla maakond (katastritunnus 26001:003:0597; sihtotstarve elamumaa 100%), tootmisterrtiooriumi piirist u 140 m kaugusel.

Lähim looduskaitse objekt on III kaitsekategooriasse kuuluva liigi (Caprimulgus europaeus (öösorr)) elupaik (EELIS kood KLO9120066), mis u 135 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist ida suunas. Lähim Natura 2000 ala on Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EELIS kood RAH0000085), mis asub tootmisterritooriumist u 835 m kaugusel ida suunas.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 10: Asukohakaart.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 11: Asendiplaan.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Tegemist on tootmispiirkonnaga ja maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas tasane. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Hajumisarvutustes on võetud arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajumismudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajumistingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajumisarvutusi. Lähtudes eelnevast, puuduvad piirkonnas hajumistingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus
Tuulteroos, fail
Lisa 12: Tuulteroos.pdf
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Saasteainete heitkoguseid ei ole mõõdetud, heitkogused on leitud arvutuslikult.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Põletusseadmetest eralduvate saasteainete määramine

Põletusseadmetest eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutati infosüsteemi KOTKAS arvutusmoodulit, mis lähtub keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Põletusseadmed

Põletusseadmete tööst tekkivate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS arvutusmoodulit.

Määruse nr 59 arvutuskäik:
Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse määruse nr 86 alusel:
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga,
arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).

Taotluse vormis 5.4.7 arvutab KOTKAS süsteem CO2 väärtuse g/s, mis ei ole aga asjakohane (CO2 g/s puudub õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused). Tabelis on märgitud CO2 0 g/s.

Arvutuskäigud on leitavad taotlusele lisatud arvutusfaili tabelist Põletusseadmed.

Klaasipuru käitlemine

Klaasipuru käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf.

Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest.

Eriheite arvutamiseks kasutame valemit:

q = k * (0,0016) * ( U/2,2)1,3 / (M / 2)1,4, kus:

q – eriheide, kg/t

k – osakese suuruse kordaja

U – keskmine tuule kiirus, m/s

M – materjali niiskuse sisalduse, %

Klaasipuru keskmine niiskuse sisalduse protsent M on 2. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s.

PM-sum k= 0,74; PM10 korral k= 0,35 ning PM2,5 korral k=0,053

QPM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2)1,3 / (2/2 )1,4 = 0,0022 kg/t

QPM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2)1,3 / (2/2 )1,4 = 0,0018 kg/t

QPM10 = 0,053*0,0016*(3,5/2,2)1,3 / (2/2 )1,4 = 0,0003 kg/t

Klaasipuru laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (MPM-sum t/a) leitakse kasutades valemit:

              MPM-sum = QPM-sum * G / 1000, kus

               QPM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t

G – aastas käideldava puistekauba kogus

Klaasipuru laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (mPMsum g/s) leitakse kasutades valemit:

               mPMsum = (QPM-sum * A * 1000) / 3600, kus

               QPM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t

               A – kauba laadimisintensiivsus t/h, klaasipuru laadimisel 12 t/h.

Arvutuskäigud on leitavad taotlusele lisatud arvutusfaili tabelist Tolm.

Filter

Filtrist väljutatavate heidete määramisel on lähtutud filtersüsteemi dokumentatsioonis esitatud andmetest.

Filtersüsteemi tootja poolt on tagatud, et makismaalne tolmu emissioon filtreeritud õhus on 5 mg/m3. Filtrist väljuvate gaaside mahtkiirus on 12855 m3/h. Seega on filtrist eralduvate osakeste hetkeline heitkogus leitav järgmiselt: 5 mg/m3 * 12855 m3/s /1000/3600= 0,018 g/s. Aastase heitkoguse leidmisel on arvestatud filtri võimaliku tööajaga. Aastane heitkogus on leitav: (0,018 g/s * 4160 h * 3600s)/1000000 = 0,267 t/a.

Filtrist tekkivate saasteainete heitkoguste arvutuskäik on leitav taotlusele lisatud arvutufailis tabelist Filter.

 

 

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
Filter (K1) - HEIT0009158 Filter 1 Filtrite kontrolli ning vahetust teostatakse vastavalt vajadusele. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5 mg/Nm³  
PM10 Peened osakesed (PM10) 5 mg/Nm³  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 5 mg/Nm³  
Tsüklon (V3) Tsüklon 1 Tsükloni kontrolli ning hooldust teostatakse vastavalt vajadusele. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 70 %  
PM10 Peened osakesed (PM10) 70 %  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Filter (K1) - HEIT0009158
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas 24 kW küttekatla korsten (K2) - HEIT0009159
Koormus Katlamaja E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 84
Veebruar 100
Märts 80
Aprill 51
Mai 17
Juuni 15
Juuli 14
August 14
September 14
Oktoober 43
November 52
Detsember 60
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 75 75 75
01 - 02 75 75 75
02 - 03 75 75 75
03 - 04 75 75 75
04 - 05 75 75 75
05 - 06 75 75 75
06 - 07 80 80 80
07 - 08 80 80 80
08 - 09 90 90 90
09 - 10 95 95 95
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 95 95 95
15 - 16 95 95 95
16 - 17 90 90 90
17 - 18 90 90 90
18 - 19 90 90 90
19 - 20 90 90 90
20 - 21 85 85 85
21 - 22 85 85 85
22 - 23 80 80 80
23 - 24 80 80 80
 
Heiteallikas Klaasipuru laadimine autolt (V1)
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Kolu (V2)
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Tsüklon (V3)
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Boksid (V4)
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Sorteeritud klaasipuru boksid (V5)
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 
Heiteallikas Klaasipuru laadimine autole (V6)
Koormus Tööstus kaks vahetust E-R
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 100 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Filter (K1) - HEIT0009158
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 1.50
Töö­tundide arv aastas 6 000
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.50 375 tuh. Nm³ PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0007 g/s 0.0057 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0007 g/s 0.0057 t Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0007 g/s 0.0057 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0642 g/s 0.5377 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.045 g/s 0.3769 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 g/s 0.0251 t Jah
BC Must süsinik 0 g/s 0 t Ei
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0 kg Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0002 mg/s 0.0013 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.0002 mg/s 0.0015 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.0002 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0 kg Ei
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.0001 kg Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0.000006 mg Ei
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0 kg Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0008 g/s 0.0064 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.023 g/s 704.2437 t Jah
Põletusseade
Heite­allikas 24 kW küttekatla korsten (K2) - HEIT0009159
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.024
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Jah
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 0 33.50 3.30 tuh. Nm³ PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0 g/s 0 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0 g/s 0 t Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.001 g/s 0.0047 t Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0007 g/s 0.0033 t Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0 g/s 0.0002 t Jah
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg Ei
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0 kg Ei
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0 kg Ei
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0 kg Ei
7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.0001 t Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0004 g/s 6.1973 t Jah
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0 kg Ei
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0 kg Ei
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0 kg Ei
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0 kg Ei
BC Must süsinik 0 g/s 0 t Ei
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 µg/s 0 mg Ei
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0 kg Ei
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0 g/s 0 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
Taotluse vormi 5.5. ei kanta saasteaineid, mille heitkogus kätise peale kokku summeerituna jääb alla 1 kg/a.
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Vorm ei ole asjakohane. Põletusseade võimsusega 1,5 MWth ei kuulu määruse nr 44 reguleerimisalasse (määrus nr 44 § 1 lg 4 p 4).

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas
Kogus Ühik Kogus Ühik
Filter (K1) - HEIT0009158 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0179 g/s 0.2674 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0179 g/s 0.2674 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0179 g/s 0.2674 t Jah
Klaasipuru laadimine autolt (V1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0072 g/s 0.1732 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0061 g/s 0.1474 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0009 g/s 0.0223 t Jah
Kolu (V2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0072 g/s 0.1732 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0061 g/s 0.1474 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0009 g/s 0.0223 t Jah
Tsüklon (V3) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0022 g/s 0.052 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0018 g/s 0.0442 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0003 g/s 0.0067 t Jah
Boksid (V4) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0072 g/s 0.1732 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0061 g/s 0.1474 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0009 g/s 0.0223 t Jah
Sorteeritud klaasipuru boksid (V5) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0072 g/s 0.1732 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0061 g/s 0.1474 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0009 g/s 0.0223 t Jah
Klaasipuru laadimine autole (V6) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0072 g/s 0.1732 t Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0061 g/s 0.1474 t Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0009 g/s 0.0223 t Jah
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane. Tehnoloogilist äkkheidet ei esine.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane. Müra võivad tekitada tootmisterritooriumil töötavad masinad, kuid ei ole oodata ülenormatiivse müra teket vastuvõtja juures.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1, K2, N1, N5, N6, N8, N9, N10, N13 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2.017 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 115.543 0.012
K1, K2, N5, N6, N8, N9, N10, N13 7446-09-5 Vääveldioksiid 9.551 g/s 1 tund 350 µg/m³ 134.108 0.383
24 tundi 125 µg/m³ 72.953 0.584
K1, K2, N1, N2, N5, N6, N8, N9, N10, N13 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 7.981 g/s 1 tund 200 µg/m³ 118.895 0.594
1 aasta 40 µg/m³ 7.631 0.191
K1, K2, N1, N2, N5, N6, N8, N9, N10, N11, N13 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.264 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 317.261 0.063
24 tundi 2 000 µg/m³ 229.386 0.115
K1, K2, N3, N4, N5, N6, N7, N8, N9, N10, N13 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.508 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 2.725 0.109
K1, K2, N2, N3,N4, N5, N6, N7, N8, N9, N10, N12, N13 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.865 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 25.405 0.508
1 aasta 40 µg/m³ 10.079 0.252
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõju hajumisarvutustes on arvestatud kõikide käitise heiteallikatega. Ühtlasi on kaasatud kõik samu saasteaineid emiteerivad heiteallikad, mis jäävad 500 m raadiusesse igast käitise heiteallikast. Naaberettevõtete andmed on saadud infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registrist (04.04.2024 seisuga). Koosmõjusse on kaasatud:
1. Järvakandi Soojus OÜ (registrikood 10078799; keskkonnaluba nr heiteallikas L.ÕV/319282 ) HEIT0001684;
2. O-I Estonia AS (registrikood 10088776; keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-34560) heiteallikad HEIT0009643, HEIT0006100, HEIT0006101, HEIT0006105, HEIT0006106, HEIT0006104, HEIT0009642, HEIT0006102, HEIT0006103 ja HEIT0006098;
3. Järvakandi Puidutehas OÜ (registrikood 10237482; keskkonnaluba nr L.ÕV/321182) heiteallikad HEIT0010247 ja HEIT0002184.

Koosmõju hajumisarvutused näitavad, et ühegi saasteaine puhul ei teki õhukvaliteedi piirväärtusi ületavat kontsentratsiooni. Kõrgeim maksimaalne kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi tekib lämmastikdioksiidi puhul. Lämmastikdioksiidi ühe tunni maksimaalne kontsentratsioon on 118,895 µg/m³ ehk 59,4% ÕPV1. Lämmastikdioksiidi ühe aasta maksomaalne kontsentratsioon on aga 7,631 µg/m³ ehk 19,1% ÕPVa.

Sarnased kontsentratsioonid tekivad ka vääveldioksiidi ja peente osakeste (PM10) puhul. Vääveldioksiidi 24 tunni maksimaalne kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi on 72,953 µg/m³ ehk 58,4% ÕPV24 ning ühe tunni kontsentratsioon on 134,108 µg/m³ ehk 38,3% ÕPV1.

PM10 24 tunni maksimaalne kontsentratsioon on 25,405 µg/m³ ehk 58,4% ÕPV24, ühe aasta kontsentratsioon aga 10,079 µg/m³ ehk 25,2% ÕPVa.

Teiste saasteainete puhul jäävad maksimaalsed kontsentratsioonid õhukvaliteedi piirväärtustest veelgi madalamale.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 06.07.2023 määrus nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” nõuetest või kaebuste esinemisest.

Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

Määruses nr 37 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et käitise tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Õhukvaliteeti ei ole mõõdetud. Saasteainete hajumise konsentratsioonid on leitud arvutuslikult.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud infosüsteemi KOTKAS liidestust hajumisprogrammiga Airviro. Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2023
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati hajumisprogrammist Airviro tulenevaid automaatseid andmeid.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati hajumisprogrammi Airviro automaatseid andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Koosmõju hajumisarvutustes on kaasatud kõik Sibelco Green Solutions Estonia OÜ kõikidest heiteallikatest 500 m raadiusesse jäävad samu saasteaineid väljutavate ettevõtete heiteallikad. Saasteainete heitkoguste ja heiteallikate parameetrite osas kasutati infosüsteemi KOTKAS registris toodud andmeid (04.04.2024 seisuga). Koosmõjus on arvestatud järgmiste heiteallikate registris olevate ettevõtete ja nende heiteallikatega:

1. Järvakandi Soojus OÜ (registrikood 10078799; keskkonnaluba nr heiteallikas L.ÕV/319282 ) HEIT0001684;
2. O-I Estonia AS (registrikood 10088776; keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-34560) heiteallikad HEIT0009643, HEIT0006100, HEIT0006101, HEIT0006105, HEIT0006106, HEIT0006104, HEIT0009642, HEIT0006102, HEIT0006103 ja HEIT0006098;
3. Järvakandi Puidutehas OÜ (registrikood 10237482; keskkonnaluba nr L.ÕV/321182) heiteallikad HEIT0010247 ja HEIT0002184.

Koosmõjusse kaasatud heiteallikate parameetrid ning saasteainete heitkogused on leitavad taotlusele lisatud arvutusfaili tabelist naabrid.

Hajumisarvutused teostati olukorrale kui töötavad Sibelco Green Solutions Estonia OÜ heiteallikad koos piirkonna samu saasteaineid väljutavate teiste heiteallikatega.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on olemasoleva ettevõttega ning juba töötavate heiteallikatega, mistõttu ei ole oodata olulist muutust piirkonna õhukvaliteedile. Koosmõju hajumisarvutused näitavad, et ühegi saasteaine puhul ei esine õhukvaliteedi piirväärtusi ületavat või piirväärtuste lähedasi kontsentratsioone.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajumisarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Manused
Lisa 14: NO2_1h.jpg
Lisa 15: PM10_24h.jpg
Lisa 16: SO2_24h.jpg
Lisa 17: SO2_1h.jpg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Koosmõju hajumisarvutused näitavad, et ühegi saasteaine puhul ei teki õhukvaliteedi piirväärtusi ületavat kontsentratsiooni. Kõrgeim maksimaalne kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi tekib lämmastikdioksiidi puhul. Lämmastikdioksiidi ühe tunni maksimaalne kontsentratsioon on 118,895 µg/m³ ehk 59,4% ÕPV1. Lämmastikdioksiidi ühe aasta maksomaalne kontsentratsioon on aga 7,631 µg/m³ ehk 19,1% ÕPVa.

Sarnased kontsentratsioonid tekivad ka vääveldioksiidi ja peente osakeste (PM10) puhul. Vääveldioksiidi 24 tunni maksimaalne kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi on 72,953 µg/m³ ehk 58,4% ÕPV24 ning ühe tunni kontsentratsioon on 134,108 µg/m³ ehk 38,3% ÕPV1.

PM10 24 tunni maksimaalne kontsentratsioon on 25,405 µg/m³ ehk 58,4% ÕPV24, ühe aasta kontsentratsioon aga 10,079 µg/m³ ehk 25,2% ÕPVa.

Teiste saasteainete puhul jäävad maksimaalsed kontsentratsioonid õhukvaliteedi piirväärtustest veelgi madalamale.

Lähimate elamute juures õhukvaliteedi piirväärtusi ei ületata.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra võivad tekitada tootmisterritooriumil töötavad masinad, kuid ei ole oodata ülenormatiivse müra teket vastuvõtja juures.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Koosmõju hajumisarvutused näitavad, et maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi tekib
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt tabelitess 5.5 ja 5.6 toodud väärtustele.
Tolmuheite vähendamiseks on planeeritud ehitada PVC kattega laadimishoone lõpptoodangu laadimiseks ning asfalteerida tootmisterritooriumile sissesõidu plats.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Omaseire vajadus puudub. Vajalik on arvestuse pidamine kasutatava kütuse koguse, seadmete töötundide ning käideldavate klaasijäätmete osas.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Täiendavate meetmete rakendamise osas vajadus puudub.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Muud olulised keskkonnahäiringud on ebatõenäolised.
Muud heite vähendamise meetmed
Täiendavate meetmete rakendamise osas vajadus puudub.

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Klaasipuru laadimine autolt (V1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.173 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.006 g/s 0.147 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.022 t   Jah
Kolu (V2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.173 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.006 g/s 0.147 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.022 t   Jah
Boksid (V4) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.173 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.006 g/s 0.147 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.022 t   Jah
Klaasipuru laadimine autole (V6) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.173 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.006 g/s 0.147 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.022 t   Jah
Tsüklon (V3) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s 0.052 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 0.044 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0.007 t   Jah
Sorteeritud klaasipuru boksid (V5) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.173 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.006 g/s 0.147 t   Jah
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s 0.022 t   Jah
Filter (K1) - HEIT0009158 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.019 g/s 0.273 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s 0.273 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.019 g/s 0.273 t   Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.064 g/s 0.538 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.045 g/s 0.377 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.003 g/s 0.025 t   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.001 g/s 0.006 t   Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 704.244 t   Jah
24 kW küttekatla korsten (K2) - HEIT0009159 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.001 g/s 0.005 t   Jah
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.001 g/s 0.003 t   Jah
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 6.197 t   Jah
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s 0 t   Jah
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.543 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 710.441 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.38 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.006 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.025 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.19 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.052 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.39 t

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Vorm ei ole asjakohane.

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Warehouse map
Garantiikiri
Rajatised