Menetlus M-128518 » Taotlus T-KL/1023608-2 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1023608-2

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

Energiasalv Pakri OÜ

Kontaktisik

Vesta Kaljuste

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

Taotletakse vee-erikasutusluba Paldiski vesisalvesti ehitus- ja opereerimisaegsetele tegevustele: pinna- ja põhjavee puhastamine ja ärajuhtimine eesvoolu ehituse ajal, merepõhja süvendamine ja täitmine sisse-ja väljalaske rajatise ja väikesadama ehitamisel ning merevee sissevõtt ja väljalask eelkõige opereerimise ajal.

Parandustaotluse selgitus

Viidi sisse parandused vastavalt Keskkonnaameti kirjale 10.06.2024 nr DM-128518-2. Sealhulgas:
1) täpsustati koordinaate
2) tehti ühe sisse- ja väljalaskepunkti asemel kuus
3) täpsustati veevõtuperioodi
4) täpsustati süvendatud materjali kasutamist
5) täpsustati keskkonnamõju vähendavate meetmetega seotud (uued vajalikud meetmed selguvad uue KMH käigus)
6) lisati informatsiooni vette paigutatavate tahkete ainte (ehitusmaterjalide) kohta
7) täpsustati, et puuduvad konkreetsed mõõtmised merepõhjasetete saasteainete osas
8) asendati pinnasetete analüüsi dokument inglisekeelse variandiga, kus on ka lõimise- ja geotehniliste analüüside lisad kokkku kleebitud

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Paldiski vesisalvesti on ligikaudu 500 MW võimsusega kavandatav energiasalvesti, mis tagab Eestis suuremahulise energiasalvestusvõimaluse ja loob eelduse taastuvatest (suuresti mittejuhitavatest) energiaallikatest energiatootmise laialdasemaks kasutuselevõtuks.

Vesisalvesti koosneb maa-alusest kristalliinse aluskorra kivimites asuvast reservuaarist, seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: kalli elektrihinna ajal lastakse mereveel reservuaari valguda, mis käivitab turbiinid ja toodab elektrienergiat. Odava elektri ajal pumbatakse vesi reservuaaridest tagasi merre.

Vesisalvesti esimese etapi puhul on kogutsükli pikkus kuni 28h (vee sisselaskmine ja elektri genereerimine 12h, väljapumpamine 16h). Vesisalvesti rajamise esimese etapina luuakse veereservuaar kogusuuruses ~5 mln m3 ja salvestusvõimsusega 6 GWh. Vesisalvesti teises etapis laiendatakse maa all veereservuaare ~13 mln kuupmeetrini, mil puhul kasvab salvestusvõimsus 15 GWh-ni ja kogutsükli pikkus 60h-ni (30h + 30h). Vesisalvesti ehitamisel kasutatakse vasturõhuga tunnelipuure, automatiseeritud mehitamata šahti läbindamise tehnikat (vettandvate kivimite läbindamisel) ja puurlõhketöid (vettpidavate kritalliinsete kivimite läbimisel).

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Võimalikud häiringud on detailsemalt kirjeldatud lisades "Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus", "Paldiski vesisalvesti Tallinna mnt 40 kinnistu ja kaldtunneli rajamise keskkonnamõju eelhinnang" ja "PHAJ veehaarde projekti muutuste mõju eksperthinnang". Lähimad kaitstav loodusobjektid on Pakri hoiuala (KLO2000167) ja Pakri maastikukaitseala (KLO1000113).

Potentsiaalne mõju mereveele on seotud sisse- ja väljalaske ehitamisel tekkiva heljumiga, mille kontsentratsiooni suurenemine on lühiajaline ja mööduv. Mõju mereelustikule on vähene.

Heljumit leidub ka šahtide rajamisel välja pumbatavas vees, kuid kuna vastav vee kogus on minimaalne ja vesi läbib enne suublasse juhtimist veepuhastusseadme ja settebasseini, on pinnaveekogud selle eest kaitstud. Eesvoolu juhitavat vett testitakse, et see vastaks keskkonnanormidele.

Väga ebatõenäoline on, et ehituse käigus või avariiolukorras võib piirkonna põhja- või pinnavette sattuda mõningal määral rasketehnikast lähtuvat reostust. See juhtub ainult halbade juhuste kokkulangemisel. Muul juhul oluline mõju piirkonna veevarustusele või vee kvaliteedile puudub.

Tegevusega kaasnev müra ja tolm on akuutseim Tallinna mnt 40, 40a ja 40b piirkonnas, mis asub elamutest ja elanikkonnast kaugel. Müra ja tolmu tasemete lubatud piirides hoidmiseks võetakse kasutusele vastavaod meetmeid. Ida tn 2/Lõuna tn 5 piirkonnas ja S. Julajevi tee piirkonnas tekib tolmu ja müra vaid vähesel määral.

Vastavalt valitud šahtide/tunnelite läbindamise tehnoloogiatele on vibratsioon maapinnal minimaalne, sest puurlõhketöid ei kasutata sissepääsude maapinnalähedastes kihtides.

Maapinnalähedastes kihtides tunnelite/šahtide läbindamise puhul kasutatakse settetranspordi välitimiseks ajutist drenaaži. Pinnavesi puhastatakse samuti settetiigis.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Paldiski vesisalvesti

Aadress

Rae tn 38-1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Territoriaalkood

5925

Katastritunnus(ed)

58001:002:0010, 43101:001:1734, 43101:001:1728, 58001:002:0321, 43101:001:2359, 43101:001:2360, 43101:001:2361

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6578703, Y: 504381

Käitise territoorium

Ruumikuju: 4 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: 8 Tallinn-Paldiski tee (58001:001:0132), A. Adamsoni tn 8 (58001:002:0111), Ida tn 2 (43101:001:1734), Ingeri tee 3 (58001:001:0124), Ingeri tee L1 (43101:001:1107), Keila metskond 371 (58001:001:0320), Keila metskond 372 (58001:001:0321), Kivi tn 13 (58001:002:0015), Kivi tänav L5 (58001:002:0238), Kivi tänav L6 (58001:002:0243), Kivi tänav L7 (58001:002:0258), Kubja (58001:001:0269), Leetse tee 2 (58001:001:0316), Leetse tee (43101:001:0450), Lilleaia tänav L1 (43101:001:1735), Linna park (58001:002:0233), Liongi tee (43101:001:0967), Lõuna harutee T1 (58001:001:0265), Lõuna tn 5 (43101:001:1728), Lõuna tn 6a (58001:001:0256), jne. Kokku 101 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Pakri laht (VEE3138000), Reinu oja (VEE1400096), Soome laht (VEE3100000), Ünna oja (VEE1400097).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused

KOV nimetus	KOV EHAK kood
Lääne-Harju vald, Harju maakond	0431

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus

Vesisalvesti administratsiooni- ja juhtimishoone asub Paldiski linnas kinnistul Ida tänav 2 (KÜ 43101:001:1734, tootmismaa). Vesisalvesti maapealne kompleks asub Ida tänav 2 ja Lõuna tänav 5 kinnistul (KÜ 43101:001:1728, tootmismaa) millest lähtub ka ühendus kristalliinsesse kivimisse rajatava maa-aluse vesisalvestiga. Rajatavad veereservuaarid asuvad ~600 m sügavusel maapinnast. Ida tn ja Lõuna tn ala on Paldiski linna keskel asuv niitmata rohumaa. Kinnistutest loode, lääne kuni kagusuunas külgnevad logistikakompleksid, tootmiskompleksid ja kaitseväelinnak, põhja- ja idasuunas asuvad suvilarajoonid.

Jaama veega varustamiseks vajalik sisse- ja väljalaskerajatis rajatakse Paldiski lahte ja kinnistule S. Julajevi tee 4 (KÜ 58001:002:0321, sihtotstarbeta maa). Siia rajatakse ka väikejahtide sadam. Vahetult lõunasuunas asub Paldiski Põhjasadam, >150 m kaugusel sadama põhjamuul.

Maa-aluste rajatiste ehitamiseks ja teenindamiseks vajalike alternatiivse sissepääsu kaldtunneli(te) rajamine algab Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutel (KÜd 43101:001:2359, 43101:001:2359, 43101:001:2361, ärimaa ja tootmismaa). Kinnistutel paiknevad hetkel tootmis- või kõrvalhooned, kinnistud asuvad Tallinna maantee ja Ingeri tee ääres. Lähim elamu asub >500 m kaugusel edelas, järgmised >800 m kaugusel. Kaldtunnelid kulgevad jaama territooriumini Ida ja Lõuna tänava kompleksi all.

Lähimad looduskaitselised objektid on Pakri hoiuala (KLO2000167), mis võtab enda alla kogu Paldiski sadamaid ümbritseva veeala ja Pakri poolsaare rannikul asuv maastikukaitseala (KLO1000113), mis algab S. Julajevi tee 4 kinnistust ~400 m põhjasuunas.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Mõjutatav mereala kuulub Pakri lahe rannikuvee veekogumisse. Veekogumi keemiline ja ökoloogiline seisund on 2022. a andmetel Veeseaduse mõistes halb (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo). See tulenes kolme keemilise seisundi kvaliteedinäitaja kõrgenenud sisaldusest: elavhõbe elustikus, tributüültina settes ning heptakloor ja heptakloorepoksiid vees. Ökoloogilist seisundit mõjutas tsingi ja selle ühendite suur sisaldus.

Põhjaveekihtidest leidub Veeseaduse mõistes (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund) hea koondseisundiga Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, ohustatud koondseisundiga Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (kloriidi sisaldus üle läviväärtuse) ning ohustatud koondseisundiga Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (kloriidi sisaldus üle läviväärtuse ning põhjaveetasemete langus).

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusaegne seirekava on kinnitatud, põhjaveeseiret alustati aprillis 2024.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Maaomandi_dokumendid.zip

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Ehitusetapis rajatakse kolm põhilist tunnelit/šahti: alternatiivse ligipääsu kaldtunnel (üks kuni kaks tk) algusega Tallinna mnt 40, 40a, 40b kinnistutelt, jaama asukoha vertikaalšaht (üks) kinnistutel Ida tn 2, Lõuna tn 5 ning merevee sisse- ja väljalase šaht kinnistul S. Julajevi tee 4 (üks).

Ehitusetapis ei ole vaja üldjuhul põhjavett kaeveõõntest eemaldada. Suurem veevõtu vajadus võib tekkida avariide korral. Vett võetakse neil juhtudel parajasti sellest põhiveekihist, milleni tunneli/šahti läbindamine jõudnud on või kus leke tekib (seetõttu on ka vormis 4.2.2 märgitud 9 veehaaret -- iga tunneli/šahti kohta ja iga veekihi kohta). Põhjaveekihtide segunemist ei toimu, kuna veepidemete läbimisel luuakse rajatavate šahtide ümber kahekordsed vettpidavad toestused vuukbetooni ja moodulbetooniga.

Kaldtunnelite ehitamisel (Tallinna mnt kinnistud) läbi vettandvate settekivimite hoitakse tunnelipuuri vastas bentoniidiseguga rõhku, mis takistab vee sissetungi. Tunneli seinad manteldatakse läbindamise ajal veekindlalt. Vesi kaldtunnelis on tehnoloogiline ning on kinnises ringsüsteemis ja puhastatakse puhastusseadmes. Puhastamise järel suunatakse vesi puurpea juurde, kust see koos lõikamisprotsessis tekkiva pulbiga uuesti maapealsesse puhastusseadmesse suunatakse. Vaid minimaalne kogus ringluses käivast puhastatud veest tuleb suunata suublasse. Süsteemi väljapumpamise tehniline piir on 15 l/min. Alternatiivina tunnelipuurile võidakse kasutada mõnda muud tehnoloogiat, mis väldib suurt põhjavee väljapumpamist ja põhjaveekihtide segunemist.

Vertikaalšahti rajamisel (Ida/Lõuna tn kinnistud) ülemises kuni 200 m sügavuses kihis vee väljapumpamist ei toimu. Läbindustööd toimuvad mehitamata automatiseeritud tehnikaga, mis manteldab šahti seinad veekindlalt. Ülemise 200 m valmimisel pumbatakse šahtist välja ainult šahtis endas leiduv vesi, põhjaveekihte mõjutamata. Tehniliselt on seatud vee väljapumpamise piir 15 l/min. Šahti täpne läbindamise tehnoloogia on selgumisel, aga käesolevaga jälgitakse ehitusloas antud keskkonnapiiranguid, et põhjaveekihid ei seguneks.

S. Julajevi kinnistu vertikaalšahti rajamiseks on mitu võimalikku tehnoloogilist lahendust ja põhiprojekteerimise etapis valitakse lahendus, millel puudub suur põhjaveekihtide väljapumpamise vajadus. Väljapumpamine šahtist on minimaalne.

Sademevete ärajuhtimine on lahendatud projekteeritud teedelt ja platsidelt vertikaalplaneeringuga ja kraavidega. Sademevee ja ülejääva puhastatud põhjavee eesvool on projekteeritud kraavide kaudu olemasolevasse Reinu ojja (Tallinna mnt 40, 40a, 40b), Paldiski linna sademeveetorustikku ja/või Jaama kraavi (Ida tn 2, Lõuna tn 5) või merre (S. Julajevi tee 4). Projekteeritud settebasseinid tagavad tunnelitest ja šahtidest välja pumbatava vee settimise enne jõudmist eesvooluks olevasse ojja. Tallinna mnt 40, 40a, 40b objektil luuakse orienteeruvalt neli settebasseini orienteeruvate mõõtmetega 70,8 m x 17,8 m (maht 4 400 m³). Ida tn 2, Lõuna tn 5 objektil ning S. Julajevi tee 4 objektil rajatakse mõlemale orienteeruvalt kaks settetiiki orienteeruvate mõõtmetega 10 m x 48 m (maht 1 440 m3). Settebasseinid tagavad vee puhastamise heljumist piirväärtusele vastavalt (väljuvas vees heljumisisaldus <15 mg/l). Settebasseinide ja veepuhastussüsteemi juurde luuakse eraldatud puhastatud ja puhastamata vee dreenide süsteem, mis takistab suurte sadude puhul vee puhastamata vee ülevoolu puhastatud vee süsteemi.

Vee sisse- ja väljalaskerajatiste ehitamiseks S. Julajevi tee kinnistul luuakse kaldale kõigepealt torustiku rajamiseks vajalik survebasseini süvis kuni tasemeni -14 m merepinnast, süvise ehitamisel isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega ja kaetakse veekindlalt betooniga. Torustik paigutatakse merepõhja kas kinnisel või lahtisel meetodil. Torustiku paigaldamine toimub süvisest mere poole. Seejärel installeeritakse kuus eelvalmistatud vee sisse- ja väljalasketorni ja ühendatakse torustikuga. Torustik ja tornid on veekeskkonda sobivast betoonist. Survebasseinist mereni rajatakse betoneeritud ülevoolukanal. Survebasseinist läbistatakse (varem mainitud) vertikaalšaht ~250 m sügavuseni, kus see kohtub tunnelipuuri (või muu sarnase tehnoloogia) abil kristalsetesse kivimitesse rajatud kaldtunneliga, mis viib veereservuaarini. Sisselaskeehitisega koos rajatakse merre ka väikelaevade sadam.

Vee sissevõtt vesisalvestisse toimub läbi sissevõtutornide ja merealuse torustiku, mis koondub kaldal asuvas survebasseinis. Survebasseinist liigub vesi 5,5 m sisediameetriga vertikaalšahti ja kaldtunneli abil vesisalvestisse. Vesisalvestisse sisenedes paneb vesi turbiinisaalis käima kolm 175 MW võimsusega turbiini, mis genereerivad elektrit. Sealt edasi liigub vesi kümnesse 30 x 50 x 400 m mõõtmetega maa-alusesse reservuaari (kogumaht ~5 mln m3, vesisalvesti rajamise teises etapis laiendatakse kogumaht ~13 mln m3-ni). Vee väljamine toimub samade veejuhtmete kaudu, vesi pumbatakse üles kasutades eelmainitud turbiine pumpamisrežiimis.

Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis

Veekogusse juhtimine

Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis

Veekogusse juhtimine

Kas tegevuseks on vaja planeeringut?

Jah

Info planeeringu kohta

Planeeringu info tekstina

Tallinna mnt 40, 40a, 40b kinnistutel on 2010. a kehtiv detailplaneering. Detailplaneeringuga kavandati endise tootmismaa sihtotstarbe muutmist ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbeks ning alale rajada uued parklad ja laohooned. Lisatakse ka raudtee, mis lähtub lõuna ilmakaarest olemasolevast raudteest.

Ida tn 2 ja Lõuna tn 5 kinnistutel on kehtiv detailplaneering aastast 2018 (kinnitatud taotlusele). Planeeringuga lahendatakse mh juurdepääsud, tehnovõrkudega varustatus, 330 kV ühendusliinide trassikoridoride asukohavalik ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse 500 MW võimsusega PHAJ rajamist Paldiski linna territooriumil.

S. Julajevi tee 4 kinnistul on kehtiv detailplaneering, kuid seda ei realiseerita. Muudetud lahendus on koostamisel olevas hoonestusõiguse muutmise taotluses (mustand kinnitatud käesoleva vormi alumisse lahtrisse). Vee alla rajatakse kuus sissevõtutorni, mis ühendatakse osalt merepinnal ja osalt meresetete sees kulgevate horisontaalsete torudega maismaale. Torud suubuvad süvendatud survebasseini, mis on ühendatud 250 m sügavusele laskuva vertikaalšahti abil vesisalvesti reservuaaridega. Vee sissevõtterajatise külge rajatakse ka väikesadam.

Planeeringu info failid

Lisa 2: Tln_mnt_40_detailplaneering.zip

Lisa 3: HO_muutmise_Taoltus_v1.1.docx

Lisa 4: Ida_tn_Louna_tn_DP.pdf

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Merevee sissevõtt 1, opereerimisaegne)

Veehaarde kood

UUS

Veehaarde L-EST97 koordinaadid

X: 6579816, Y: 502062

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Veevõtuseadmete iseloomustus

Vee sissevõtt vesisalvestisse toimub isevoolselt läbi kuue merealuse vee sissevõtutorni ja merealuse horisontaaltorustiku kaldal asuvasse süvistatud survebasseini. Vee sissevõttu reguleeritakse survebasseini kõrval asuvate siibritega. Survebasseinist liigub vesi 5,5 m sisediameetriga šahti mööda turbiinisaali ja paneb seal käima kolm 175 MW võimsusega turbiini, mis genereerivad elektrit. Sealt edasi liigub vesi maa-alusestesse reservuaaridesse. Vesisalvesti rajamise esimeses etapis koosneb see kümnest 30 x 50 x 400 m mõõtmetega reservuaarist, mille kogumaht on ~5 mln m3, mille veega täitumine kestab ligikaudu 12h. Teises etapis laiendatakse reservuaarid kogumahuni ~13 mln m3. Veejuhtmed võimaldavad reservuaaridesse valguda 13 mln m3 vett ligikaudu 30h jooksul.

Vee väljamine toimub samade veejuhtmete kaudu, vesi pumbatakse üles kasutades eelmaninitud turbiine pumpamisrežiimis. Turbiinid võimaldavad pumbata 13 mln m3 vett 30h jooksul.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Reservuaaride veetaset monitooritakse. Veevõtt arvestatakse reservuaaride täitumise ja tühjenemise kiiruse/dünaamika andmetel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 5: pakri_lahe_seire.xlsx

Kommentaarid

Eelmises lahtris on sisestatud Pakri lahe riikliku seire füüsikalis-keemiliste parameetrite ja ohtlike ainete analüüsitulemused KESE infosüsteemist 2020-2022. a.

Veekogumi keemiline ja ökoloogiline seisund on 2022. a ja varasemate seireandmete alusel hinnatud Veeseaduse mõistes halvaks (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo). See tulenes kolme keemilise seisundi kvaliteedinäitaja kõrgenenud sisaldusest: elavhõbe elustikus, tributüültina settes ning heptakloor ja heptakloorepoksiid vees. Ökoloogilist seisundit mõjutas tsingi ja selle ühendite suur sisaldus.

Võetava vee kvaliteet ei mõjuta vesisalvesti töökorda. KMH tulemuste kohaselt ei mõjuta vesisalvesti töötsükkel merevee kvaliteeti.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kv.	II kv.	III kv.	IV kv.	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Vee-energia saamine	2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	8.27
Vee-energia saamine	2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	10

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

577 442 856

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Merevee sissevõtt 2, opereerimisaegne)

Veehaarde kood

UUS

Veehaarde L-EST97 koordinaadid

X: 6579797, Y: 502070

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Reservuaaride veetaset monitooritakse. Veevõtt arvestatakse reservuaaride täitumise ja tühjenemise kiiruse/dünaamika andmetel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Kommentaarid

Vorm 4.2.1. rida 1 lahtris "Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused " on sisestatud Pakri lahe riikliku seire füüsikalis-keemiliste parameetrite ja ohtlike ainete analüüsitulemused KESE infosüsteemist 2020-2022. a.

Veekogumi keemiline ja ökoloogiline seisund on 2022. a ja varasemate seireandmete alusel hinnatud Veeseaduse mõistes halvaks (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo). See tulenes kolme keemilise seisundi kvaliteedinäitaja kõrgenenud sisaldusest: elavhõbe elustikus, tributüültina settes ning heptakloor ja heptakloorepoksiid vees. Ökoloogilist seisundit mõjutas tsingi ja selle ühendite suur sisaldus.

Võetava vee kvaliteet ei mõjuta vesisalvesti töökorda. KMH tulemuste kohaselt ei mõjuta vesisalvesti töötsükkel merevee kvaliteeti.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kv.	II kv.	III kv.	IV kv.	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Vee-energia saamine	2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	8.27
Vee-energia saamine	2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	10

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

577 442 856

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Merevee sissevõtt 3, opereerimisaegne)

Veehaarde kood

UUS

Veehaarde L-EST97 koordinaadid

X: 6579779, Y: 502076

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Reservuaaride veetaset monitooritakse. Veevõtt arvestatakse reservuaaride täitumise ja tühjenemise kiiruse/dünaamika andmetel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Kommentaarid

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kv.	II kv.	III kv.	IV kv.	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Vee-energia saamine	2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	8.27
Vee-energia saamine	2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	10

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

577 442 856

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Merevee sissevõtt 4, opereerimisaegne)

Veehaarde kood

UUS

Veehaarde L-EST97 koordinaadid

X: 6579760, Y: 502082

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Reservuaaride veetaset monitooritakse. Veevõtt arvestatakse reservuaaride täitumise ja tühjenemise kiiruse/dünaamika andmetel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Kommentaarid

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kv.	II kv.	III kv.	IV kv.	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Vee-energia saamine	2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	8.27
Vee-energia saamine	2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	10

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

577 442 856

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Merevee sissevõtt 5, opereerimisaegne)

Veehaarde kood

UUS

Veehaarde L-EST97 koordinaadid

X: 6579741, Y: 502086

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Reservuaaride veetaset monitooritakse. Veevõtt arvestatakse reservuaaride täitumise ja tühjenemise kiiruse/dünaamika andmetel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Kommentaarid

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kv.	II kv.	III kv.	IV kv.	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Vee-energia saamine	2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	8.27
Vee-energia saamine	2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	10

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

577 442 856

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Merevee sissevõtt 6, opereerimisaegne)

Veehaarde kood

UUS

Veehaarde L-EST97 koordinaadid

X: 6579720, Y: 502088

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Reservuaaride veetaset monitooritakse. Veevõtt arvestatakse reservuaaride täitumise ja tühjenemise kiiruse/dünaamika andmetel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Kommentaarid

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kv.	II kv.	III kv.	IV kv.	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Vee-energia saamine	2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	8.27
Vee-energia saamine	2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	10

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

577 442 856

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Sissevõtušaht, ehitusaegne, S-O)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Vett võetakse kaheks eesmärgiks:

1) kaeveõõnest sisse-ja väljalaskešahti ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus on vajadus S-O veekihti rajatud kaeveõõnest vee välja pumpamiseks minimaalne ja lühiajaline -- S. Julajevi tee 4 kinnistule süvendatud survebasseini rajamisel isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega ning betoneeritakse veekindlaks. Survebasseinist kuni 250 m sügavusele lähtuva vertikaalšahti rajamine lahendatakse ilma olulisel määral põhjavett eemaldamata ja šaht manteldatakse veekindlalt. Šahti ehituse ajal tekib suurem vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt.

2) rajatavast või (võimalusel) olemasolevast puurkaevust või muust veevarustusallikast võetakse vett kuni 250 m3 ööpäevas, et tagada vajalik puhta vee kogus vuukbetooni injekteerimiseks. Veekeskkonda sobivat ja keskkonnaohutut/inertset vuukbetooni injekteeritakse ehitisega vahetult külgnevasse pinnasesse või kivimitesse juhul, kui seda on vaja, et takistada ehituse ajal kaeveõõnde liigse põhjaveekoguse sissevoolamist. Veevõtuvajadus ei ole lausaline kogu ehitustegevuse ajal, vuukbetooni injekteeritakse vaid situatsiooniliselt juhul kui ilmneb akuutne vajadus vee sissetungi tõkestamiseks.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6579971, Y: 502425

Põhjaveekiht

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on Veeseaduse mõistes hea (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund).

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Kaeveõõs rajatakse tulevikus. Kaeveõõne ehituse protsessis vooderdatakse see veekindla betooniga, kaeveõõne ja betooni vahe täidetakse vuuktsemendiga. Ohtlikke aineid ehitamisel ei kasutata, kasutatakse ainult veekeskkonnas kasutamiseks ohutuid ehitusmaterjale.

Veevõtt vuukbetooni injekteerimiseks saab toimuma kasutades tehnilistele ja sanitaarsetele nõuetele vastavat olemasolevat puurkaevu või muud varustusallikat või nõuetekohaselt rajatud uut puurkaevu.

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt kaeveõõnest toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Veevõtt vuukbetooni injekteerimiseks toimub pumbaga, mis tagab veevoolu 250 m3 ööpäevas. Veevõtuseade täpsustatakse projekteerimise käigus.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumpade käitamisaja ja tootlikkuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60
Veevõtt	2025-2031	22 828	22 828	22 828	22 828	91 312	250

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

99 200

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Sissevõtušaht, ehitusaegne, O-Ca)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Vett ei võeta mitte puurkaevust, vaid kaeveõõnest sisse-ja väljalaskešahti ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus on vajadus O-Ca veekihist vee välja pumpamiseks minimaalne ja lühiajaline -- süvendatud survebasseini rajamisel S. Julajevi tee 4 kinnistule isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega ning betoneeritakse veekindlaks. Survebasseinist kuni 250 m sügavusele lähtuva vertikaalšahti rajamine lahendatakse ilma olulisel määral põhjavett eemaldamata ja šaht manteldatakse veekindlalt. Šahti ehitamisel tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6579971, Y: 502425

Põhjaveekiht

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Põhjaveekogumi koguseline seisund on Veeseaduse mõistes hea, keemiline seisund hea, aga ohustatud, kuna kloriidi sisaldus on üle läviväärtuse
(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund).

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumba käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

7 888

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Sissevõtušaht, ehitusaegne, Ca-V)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Vett ei võeta mitte puurkaevust, vaid kaeveõõnest sisse-ja väljalaskešahti ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus puudub vajadus Ca-V veekihist vett välja pumbata. S. Julajevi tee 4 kinnistul survebasseinist kuni 250 m sügavusele lähtuva vertikaalšahti rajamine lahendatakse ilma olulisel määral põhjavett eemaldamata ja šaht manteldatakse veekindlalt. Šahti ehituse ajal tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6579971, Y: 502425

Põhjaveekiht

Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogum

Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Põhjaveekogumi koguseline seisund on Veeseaduse mõistes hea aga ohustatud, kuna esineb põhjaveetasemete langustrend kõrgenenud kloriidiga seirepuurkaevudes. Keemiline seisund on hea, aga ohustatud, kuna kloriidi sisaldus on üle läviväärtuse
(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund).

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumba käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

7 888

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Jaama vertikaalšaht, ehitusaegne, S-O)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Veevõtt saab toimuma kahel eesmärgil ja meetodil:

1) Vett eemaldatakse kaeveõõnest vertikaalšahti ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus on vajadus S-O veekihist vee välja pumpamiseks minimaalne ja lühiajaline -- Ida tn/Lõuna tn rajatava kaeveõõne peab kuivana hoidma vaid vertikaalšahti masina (VSM) üles seadmise eel, sel puhul isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega ning betoneeritakse veekindlaks. Kuna šahti läbindamine toimub automaatse ja mehitamata VSM abil vee surve all, ei ole selles etapis veevõttu. Pärast VSM töö lõppemist tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt. Alternatiivselt kasutatakse VSM asemel mõnda sarnast tehnoloogiat, mis samuti välistab põhjavee ulatusliku väljapumpamise ja tagab, et põhjaveekihid ei seguneks.

2) Rajatavast või (võimalusel) olemasolevast puurkaevust või muust veevarustusallikast võetakse vett kuni 250 m3 ööpäevas, et tagada vajalik puhta vee kogus vuukbetooni injekteerimiseks. Veekeskkonda sobivat ja keskkonnaohutut/inertset vuukbetooni injekteeritakse ehitisega vahetult külgnevasse pinnasesse või kivimitesse juhul, kui seda on vaja, et takistada ehituse ajal kaeveõõnde liigse põhjaveekoguse sissevoolamist. Veevõtuvajadus ei ole lausaline kogu ehitustegevuse ajal, vuukbetooni injekteeritakse vaid situatsiooniliselt juhul kui ilmneb akuutne vajadus vee sissetungi tõkestamiseks.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6578695, Y: 504564

Põhjaveekiht

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on Veeseaduse mõistes hea (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund).

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumpade käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60
Veevõtt	2025-2031	22 828	22 828	22 828	22 828	91 312	250

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

99 200

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Jaama vertikaalšaht, ehitusaegne, O-Ca)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Vett ei võeta mitte puurkaevust, vaid kaeveõõnest vertikaalšahti ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus puudub vajadus O-Ca veekihist vee välja pumpamiseks, kuna Ida tn/Lõuna tn vertikaalšahti läbindamine toimub automaatse ja mehitamata vertikaalšahtimasina (VSM) abil vee surve all. Pärast VSM töö lõppemist tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt. Alternatiivselt kasutatakse VSM asemel mõnda sarnast tehnoloogiat, mis samuti välistab põhjavee ulatusliku väljapumpamise ja tagab, et põhjaveekihid ei seguneks.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6578695, Y: 504564

Põhjaveekiht

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumba käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

7 888

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Jaama vertikaalšaht, ehitusaegne, Ca-V)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Vett ei võeta mitte puurkaevust, vaid kaeveõõnest vertikaalšahti ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus puudub vajadus Ca-V veekihist vee välja pumpamiseks, kuna Ida tn/Lõuna tn vertikaalšahti läbindamine toimub automaatse ja mehitamata vertikaalšahtimasina (VSM) abil vee surve all. Pärast VSM töö lõppemist tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt. Alternatiivselt kasutatakse VSM asemel mõnda sarnast tehnoloogiat, mis samuti välistab põhjavee ulatusliku väljapumpamise ja tagab, et põhjaveekihid ei seguneks.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6578695, Y: 504564

Põhjaveekiht

Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogum

Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumba käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

7 888

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Sissepääsu kaldtunnel, ehitusaegne, S-O)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Veevõtt toimub kahel eesmärgil ja meetodil:

1) Vett ei võeta mitte puurkaevust, vaid kaeveõõnest alternatiivse ligipääsu kaldtunneli ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus on vajadus S-O veekihist vee välja pumpamiseks minimaalne ja lühiajaline -- põhjavett peab töökeskkonnast eemaldama vaid tunnelipuuri stardišahti üles seadmisel Tln mnt kinnistutel, millal see eraldatakse põhjaveekihist diafragmaseintega. Rajamise ajal betoneeritakse stardišaht veekindlaks. Kuna tunneli läbindamine toimub bentoniidisegu vasturõhu abil, ei ole selles etapis veevõttu. Tunnelipuuri töö ajal või sellele järgnevalt tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt. Alternatiivina tunnelipuurile võidakse kastuada mõnda muud tehnoloogiat, mis väldib suurt põhjavee väljapumpamist ja põhjaveekihtide segunemist.

2) Rajatavast või (võimalusel) olemasolevast puurkaevust või muust veevarustusallikast võetakse vett kuni 250 m3 ööpäevas, et tagada vajalik puhta vee kogus vuukbetooni injekteerimiseks. Veekeskkonda sobivat ja keskkonnaohutut/inertset vuukbetooni injekteeritakse ehitisega vahetult külgnevasse pinnasesse või kivimitesse juhul, kui seda on vaja, et takistada ehituse ajal kaeveõõnde liigse põhjaveekoguse sissevoolamist. Veevõtuvajadus ei ole lausaline kogu ehitustegevuse ajal, vuukbetooni injekteeritakse vaid situatsiooniliselt juhul kui ilmneb akuutne vajadus vee sissetungi tõkestamiseks.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6577480, Y: 508650

Põhjaveekiht

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on Veeseaduse mõistes hea (https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund).

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Tunnel rajatakse tulevikus. Kaeveõõne ehituse protsessis vooderdatakse see veekindla betooniga, kaeveõõne ja betooni vahe täidetakse vuuktsemendiga. Ohtlikke aineid ehitamisel ei kasutata, kasutatakse ainult veekeskkonnas kasutamiseks ohutuid ehitusmaterjale.

Veevõtt vuukbetooni injekteerimiseks saab toimuma kasutades tehnilistele ja sanitaarsetele nõuetele vastavat olemasolevat puurkaevu või muud varustusallikat või nõuetekohaselt rajatud uut puurkaevu.

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumpade käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60
Veevõtt	2025-2031	22 828	22 828	22 828	22 828	91 312	250

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

99 200

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Sissepääsu kaldtunnel, ehitusaegne, O-Ca)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Vett ei võeta mitte puurkaevust, vaid kaeveõõnest alternatiivse ligipääsu kaldtunneli ehituse ajal. Nominaalse ehitusprotsessi käigus puudub vajadus O-Ca veekihist vee välja pumpamiseks, kuna tunneli läbindamine toimub bentoniidisegu vasturõhu abil ja põhjavesi tunnelisse ei tungi. Tunnelipuuri töö ajal või sellele järgnevalt tekib vajadus põhjaveekihist vee ärastamiseks vaid avariiolukorras, kui šahti veekindlaks muutmisel toimub konstruktsiooni purunemine. Sellisel juhul parandatakse rike koheselt. Alternatiivina tunnelipuurile võidakse kastuada mõnda muud tehnoloogiat, mis väldib suurt põhjavee väljapumpamist ja põhjaveekihtide segunemist.

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6577480, Y: 508650

Põhjaveekiht

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumba käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

7 888

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimi

UUS (Sissepääsu kaldtunnel, ehitusaegne, Ca-V)

Veehaarde kood

UUS

Puurkaevu katastrinumber

UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba

Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

X: 6577480, Y: 508650

Põhjaveekiht

Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogum

Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Jah

Joogivee kasutamine või tootmine

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud?

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord

Veevõtuseadmete iseloomustus

Veevõtt toimub pumba abil, mille tehniline tootlikkus on kuni 15 l/min. Nominaalses olukorras kasutatakse vee ärastamiseks vaid murdosa sellest võimsusest.

Võetava vee koguse määramise viis

Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Vee kogus määratakse pumba käitamisaja ja võimsuse korrutisena.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemuste kommentaarid

Vett ei kasutata joogiveena ega tootmisel, seega ei ole vee kvaliteet relevantne.

Toimub võetava vee töötlemine

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Kaevandusest väljapumbatav vesi	2025-2031					7 888	21.60

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

7 888

Põhjaveevaru uuringu aruanne

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi?

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

UUS

Reoveepuhasti kood

UUS

Väljalaskme nimi

UUS (Sissepääsu kaldtunnel, ehitusaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6577470, Y: 508351

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2025-2031	1 972	1 972	1 972	1 972	7 888	21.60	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a
2025-2031	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	8	pH ühik	0.02	0.08
2025-2031	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	5	mg/l	0.01	0.04
2025-2031	Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr	60	mg/l	0.12	0.47
2025-2031	Heljum	10	mg/l	0.02	0.08

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire sagedus
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	pidev
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Veetemperatuur (proovivõtul)	pidev
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Elektrijuhtivus	pidev
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	kord kuus
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr	kord kuus
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	kord kuus
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Heljum	kord kuus
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Hägusus	kord kuus
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Naatrium (Na+)	kord kuus
Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350	Kloriid (CL)	kord kuus

Suubla

Suubla nimi

Reinu oja

Suubla kood

VEE1400096

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

UUS

Reoveepuhasti kood

UUS

Väljalaskme nimi

UUS (Jaama vertikaalšaht, ehitusaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6578605, Y: 504163

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2025-2031	1 972	1 972	1 972	1 972	7 888	21.60	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a
2025-2031	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	8	pH ühik	0.02	0.08
2025-2031	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	5	mg/l	0.01	0.04
2025-2031	Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr	60	mg/l	0.12	0.47
2025-2031	Heljum	10	mg/l	0.02	0.08

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire sagedus
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	pidev
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Veetemperatuur (proovivõtul)	pidev
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Elektrijuhtivus	pidev
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	kord kuus
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr	kord kuus
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	kord kuus
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Heljum	kord kuus
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Hägusus	kord kuus
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Naatrium (Na+)	kord kuus
Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160	Kloriid (CL)	kord kuus

Suubla

Suubla nimi

Uus

Suubla kood

Uus

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

UUS

Reoveepuhasti kood

UUS

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtu vertikaalšaht, ehitusaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579934, Y: 502310

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2025-2031	1 972	1 972	1 972	1 972	7 888	21.60	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a
2025-2031	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	8	pH ühik	0.02	0.08
2025-2031	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	5	mg/l	0.01	0.04
2025-2031	Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr	60	mg/l	0.12	0.47
2025-2031	Heljum	10	mg/l	0.02	0.08

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire sagedus
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	pidev
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Veetemperatuur (proovivõtul)	pidev
Automaatne proovivõtmise seade	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Elektrijuhtivus	pidev
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	kord kuus
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr	kord kuus
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	kord kuus
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Heljum	kord kuus
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Hägusus	kord kuus
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Naatrium (Na+)	kord kuus
Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310	Kloriid (CL)	kord kuus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtt-väljalask 1, opereerimisaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579816, Y: 502062

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	Arvestuslik
2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtt-väljalask 2, opereerimisaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579797, Y: 502070

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	Arvestuslik
2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtt-väljalask 3 opereerimisaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579779, Y: 502076

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	Arvestuslik
2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtt-väljalask 4, opereerimisaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579760, Y: 502082

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	Arvestuslik
2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtt-väljalask 5, opereerimisaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579741, Y: 502086

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	Arvestuslik
2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi

UUS (Merevee sissevõtt-väljalask 6, opereerimisaegne)

Väljalaskme kood

UUS

Väljalaskme tüüp

Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid

X: 6579720, Y: 502088

Suublasse juhtimise liik

Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2029-2031	65 223 214	65 223 214	65 223 214	65 223 214	260 892 856	714 286	Arvestuslik
2031	79 137 500	79 137 500	79 137 500	79 137 500	316 550 000	866 667	Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³

Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees

Periood	Aine nimetus	Aine sisaldus	Ühik	Aine kogus t/kv	Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

Suubla

Suubla nimi

Pakri laht

Suubla kood

VEE3138000

Pinnaveekogumi nimi

Pakri lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood

EE_6

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Koondseisund on halb

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid

Seire tüüp	Koordinaadid	Analüüsitava näitaja nimetus	Seire aeg	Seire sagedus

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

UUS (Jaama vertikaalšaht, ehitusaegne)

Reoveepuhasti kood

UUS

Kanalisatsiooni asukoha skeem

Lisa 6: 8890P02_EP_AA_1_03_v01_Detail_pohijoonis__1_.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus	Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood	Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
Paldiski	RKA0370021	4855.0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³)

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2025	1 972	1 972	1 972	1 972	7 888	21.60	Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Puhasti (settetiik) luuakse selleks, et puhastada vertikaalšahti läbindamisel potentsiaalselt tekkida võivat ülejäävat põhjavett heljumist. Nominaalse operatsiooni ajal ülejäävat põhjavett ei teki, kuna šaht läbitakse automaatse mehitamata vertikaalšahti masinaga (VSM) vee all (või mõne muu sarnase tehnoloogiaga, mille puhul ei vaja põhjavett suures koguses välja pumbata ja mis välistab põhjaveekihtide segunemise). Vajadus vee väljapumpamiseks tekib vaid ülemise šahtiosa valmimisel, mil veekindlast šahtist pumbatakse pärast VSM eemaldamist vesi ühekordselt välja, või avariiolukordades. Sellistel puhkudel on maksimaalne arvestuslik veehulk 15 l/min.

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a)

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Settebasseinide sete on ohutu ja inertne ning kasutatakse objektil täiteks.

Setteproovide tulemused

Lisa 7: setteproovid_puuduvad.docx

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

100

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

kasutatakse objektil täiteks

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamiseviis

mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem

Lisa 8: 8890P02_EP_AA_1_03_v01_Detail_pohijoonis__1_.pdf

Seadme tüüp

Väljapumbatav vesi saab kahes järgus puhastatud sumpadega maa-all. Väljapumbatavast põhjaveest heljumi puhastamiseks rajatakse lisaks maa peale kaks settetiiki pikkusega 48 m, laiusega 10 m, mahuga 1 440 m3. Puhasti ehitus täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus ja varustatakse vastavate seadmetega vajadusel.

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

21.60

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

21.60

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess

Saasteaine	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %	Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l	Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
Heljum	96	96	335	335

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6578606, Y: 504160 X: 6578606, Y: 504160

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

UUS (Sissepääsu kaldtunnelid, ehitusaegne)

Reoveepuhasti kood

UUS

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba?

Põhjendus, kui kasutusluba puudub

Reoveepuhastiks on siinkohal settetiigid. Settetiigid on projekteerimise faasis ja ei ole välja ehitatud.

Kanalisatsiooni asukoha skeem

Lisa 9: Tln_40_eelprojekt_plaan.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus	Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood	Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
Paldiski	RKA0370021	4855.0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³)

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2025	1 972	1 972	1 972	1 972	7 888	21.60	Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Puhasti (settetiik) luuakse selleks, et puhastada kaldtunneli läbindamisel potentsiaalselt tekkida võivat ülejäävat põhjavett heljumist. Nominaalse operatsiooni ajal ülejäävat põhjavett ei teki, kuna šaht läbitakse bentoniidisegu vasturõhu all tunnelipuuri abil, mille tõttu põhjavesi tunnelisse ei tungi. Alternatiivina tunnelipuurile võidakse kasutada mõnda muud tehnoloogiat, mis väldib suurt põhjavee väljapumpamist ja põhjaveekihtide segunemist. Vajadus vee väljapumpamiseks tekib vaid avariiolukordades. Sellistel puhkudel on maksimaalne arvestuslik veehulk 15 l/min.

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a)

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Settebasseinide sete on ohutu ja inertne ning kasutatakse objektil täiteks.

Setteproovide tulemused

Lisa 10: setteproovid_puuduvad.docx

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

100

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

kasutatakse objektil täiteks

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamiseviis

mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem

Lisa 11: Tln_40_eelprojekt_plaan.pdf

Seadme tüüp

Väljapumbatav vesi saab kahes järgus puhastatud sumpadega maa-all. Väljapumbatavast põhjaveest heljumi puhastamiseks rajatakse neli settetiiki pikkusega 70,8 m, laiusega 17.8 m, mahuga 4 440 m3. Puhasti ehitus täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus ja varustatakse vastavate seadmetega vajadusel.

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

21.60

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

21.60

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess

Saasteaine	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %	Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l	Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
Heljum	96	96	335	335

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6577465, Y: 508350 X: 6577465, Y: 508350

Reoveepuhasti jrk nr

Reoveepuhasti nimi

UUS (Sissevõtušaht, ehitusaegne)

Reoveepuhasti kood

UUS

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba?

Põhjendus, kui kasutusluba puudub

Reoveepuhastiks on siinkohal settetiigid. Settetiigid on projekteerimise faasis ja ei ole välja ehitatud.

Kanalisatsiooni asukoha skeem

Lisa 12: INT_06_00_Intake_shaft_sinking_preparation_stages.pdf

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad

Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus	Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood	Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides
Paldiski	RKA0370021	4855.0

Prognoositav reovee vooluhulk (m³)

Periood	I kvartalis	II kvartalis	III kvartalis	IV kvartalis	Aastas	Ööpäevas	Vooluhulga mõõtmise viis
2025	1 972	1 972	1 972	1 972	7 888	21.60	Arvestuslik

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Puhasti (settetiik) luuakse selleks, et puhastada vertikaalšahti läbindamisel potentsiaalselt välja pumbatavat põhjavett heljumist. Nominaalse operatsiooni ajal peab põhjavett välja pumpama minimaalselt, kuna šahti läbitamise tehnika valitakse, et minimeerida vee sissevoolu. Suurem vajadus vee väljapumpamiseks tekib vaid avariiolukordades. Maksimaalne arvestuslik veehulk on 15 l/min.

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a)

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis

Settebasseinide sete on ohutu ja inertne ning kasutatakse objektil täiteks.

Setteproovide tulemused

Lisa 13: setteproovid_puuduvad.docx

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

100

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

kasutatakse objektil täiteks

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamiseviis

mehaaniline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem

Lisa 14: INT_06_00_Intake_shaft_sinking_preparation_stages.pdf

Seadme tüüp

Väljapumbatav vesi saab kahes järgus puhastatud sumpadega maa-all. Väljapumbatavast põhjaveest heljumi puhastamiseks rajatakse kaks settetiiki pikkusega 48 m, laiusega 10 m, mahuga 1 440 m3. Puhasti ehitus täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus ja varustatakse vastavate seadmetega vajadusel.

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d

21.60

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d

21.60

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides

Reovee järelpuhastus

Puhastusprotsess

Saasteaine	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusaste %	Puhastusprotsessi tegelik puhastusaste %	Puhastusprotsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l	Puhastusprotsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l
Heljum	96	96	335	335

Seirepunktid

Seire allikas	Seire tüüp	Koordinaadid	Teostatud omaseire analüüsiaktid
reoveepuhasti väljalask (suublasse)	Üksikproov	X: 6579934, Y: 502310 X: 6579934, Y: 502310

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Veekogu

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Tegevuse tüüp

Veekogu süvendamine

Kaadamisala nimi

Süvendamise maht m³

64 000

Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise maht m³

Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadatavate ainete omaduste kirjeldus

Süvendatava materjali täpne kirjeldus on toodud lisas: "Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veevõtutoru merepõhja pindmiste setete uuring."

Setete lõimiseline koostis määrati 14 proovist. Valdavaks olid möllsavid liivaga ja rohke liivaga. Ühel juhul sisaldas proov ka kruusa – ilmselt oli tegu tehnogeense lisandiga. Valdavalt on tegemist väga (plastsusarv 20–30%) ja üliplastsete (plastsusarv 30–42%) möllsavidega; jaamas nr 1 määrati keskplastne (plastsusarv 12%) möllsavi. Setete looduslik niiskus ulatub 72,5–143,8%. Looduslik mahukaal n 1,28–1,58 g/cm3, kuivainese mahukaal 2,56–2,64 g/cm3. Setete poorsus 64,8–78,5%-ni. Kuumutuskadu 4,3–8,5%, orgaanilise aine sisaldus proovides on keskmisest kuni rohkeni. Karbonaatide sisaldus 1,6–7,9% (vähesest keskmiseni). Sügavuse suurenedes olulisi muutusi pindmise kihi geotehnilistes omadustes ega orgaanilise ainese ja karbonaatide sisalduses ei ilmnenud

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas materjalis

Lähikonnas asuvad Paldiski põhja- ja lõunasadam. Kuigi varem mainitud Eesti Geoloogiateenistuse pindmiste setete uuringus silmnähtavalt saasetainete sisaldust ei täheldatud, ei viidud nende tuvastamiseks läbi ka spetsiaalseid analüüse, seega ei ole saasteainete esinemine välistatud.

Planeeritava tegevuse põhjendus

Pakri lahe põhja S. Julajevi tee 4 kinnistust mere suunas süvendatakse eesmärgil rajada Paldiski vesisalvesti veevõturajatised (kuus veevõtutorni ning neist lähtuvad horisontaalsed veevõtujuhtmed) ning nendega koos välja arendatav väikesadam. Toodud süvendamise maht on maksimaalne, juhul kui horisontaaltorustik rajatakse lahtisel meetodil. Kaalumisel on ka torude kinnisel meetodil rajamine, mille puhul oleks süvendusmaht oluliselt väiksem.

Kogu süvendamisel väljatud materjal kasutatakse ära samal territooriumil ehituse käigus (nt veevõtutorude katteks, sadamamuuli aluseks). Kui süvendatud materjali veel üle jääb, siis kohaliku omavalitsuse palvel on hetkene plaan kaadata materjal samas piirkonnas vee alla. Täpsem süvendatud pinnase kasutamise plaan selgub keskkonnamõju hinnangu käigus.

Vee erikasutuse koordinaadid

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid
X: 6579862, Y: 502032 X: 6579862, Y: 502032
X: 6579853, Y: 502028 X: 6579853, Y: 502028
X: 6579860, Y: 502112 X: 6579860, Y: 502112
X: 6579949, Y: 502305 X: 6579949, Y: 502305
X: 6579941, Y: 502309 X: 6579941, Y: 502309
X: 6579932, Y: 502310 X: 6579932, Y: 502310
X: 6579918, Y: 502325 X: 6579918, Y: 502325
X: 6579918, Y: 502329 X: 6579918, Y: 502329
X: 6579926, Y: 502334 X: 6579926, Y: 502334
X: 6579927, Y: 502336 X: 6579927, Y: 502336
X: 6579924, Y: 502349 X: 6579924, Y: 502349
X: 6579918, Y: 502357 X: 6579918, Y: 502357
X: 6579878, Y: 502376 X: 6579878, Y: 502376
X: 6579853, Y: 502028 X: 6579853, Y: 502028
X: 6579873, Y: 502380 X: 6579873, Y: 502380
X: 6579868, Y: 502391 X: 6579868, Y: 502391
X: 6579850, Y: 502398 X: 6579850, Y: 502398
X: 6579811, Y: 502405 X: 6579811, Y: 502405
X: 6579777, Y: 502374 X: 6579777, Y: 502374
X: 6579776, Y: 502339 X: 6579776, Y: 502339
X: 6579816, Y: 502288 X: 6579816, Y: 502288
X: 6579823, Y: 502285 X: 6579823, Y: 502285
X: 6579773, Y: 502155 X: 6579773, Y: 502155
X: 6579699, Y: 502098 X: 6579699, Y: 502098
X: 6579703, Y: 502088 X: 6579703, Y: 502088
X: 6579754, Y: 502040 X: 6579754, Y: 502040
X: 6579779, Y: 502028 X: 6579779, Y: 502028

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Meetmed varasema lahenduse kohta on täpsemalt kirjeldatud taotluse lisas "Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus. Aruanne"

Lühidalt mõnedest meetmetest:
- Vee-elustiku säästmiseks peab vesisalvesti kasutama vett vaid sügavamalt kui 10 m.
- Võrede, strobovalguse ja infraheli abil vee-elustiku peletamine.
- Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks ei tohi allpool veepiiri ehitustöid teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.
- Kindlasti peab PHAJ suudme esisel alal olema keelatud veealal viibimine ning see tuleb kas piirata või varustada piisava vahemaa tagant hoiatussiltidega.

Kuna uuenenud plaani kohaselt on süvendamise maht suurem kui varem mainitud, tuleb täpsemalt mõjusid hinnata keskkonnamõjude hinnangu käigus, mille käigus selguvad ka vajalikud meetmed.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise koha valiku põhjendus

Vee füüsikalised ja keemilised omadused

Eeldatavasti ei mõjuta tegevus olulisel määral vee füüsikalisi ega keemilisi omadusi. Täpsemalt selgub see keskkonnamõjude hindamise käigus.

Veekogu bioloogilised omadused ja veerežiim

Eeldatavasti ei mõjuta tegevus olulisel määral veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi. Täpsemalt selgub see keskkonnamõjude hindamise käigus.

Kavandatavad seirepunktid

Nimetus	Koordinaadid	Analüüsitav näitaja	Seire aeg	Seire sagedus

Veekogu nimi

Pakri laht

Veekogu kood

VEE3138000

Tegevuse tüüp

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Kaadamisala nimi

Pakri laht

Süvendamise maht m³

Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise maht m³

64 000

Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadatavate ainete omaduste kirjeldus

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas materjalis

Planeeritava tegevuse põhjendus

Vee erikasutuse koordinaadid

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid
X: 6579862, Y: 502032 X: 6579862, Y: 502032
X: 6579853, Y: 502028 X: 6579853, Y: 502028
X: 6579860, Y: 502112 X: 6579860, Y: 502112
X: 6579949, Y: 502305 X: 6579949, Y: 502305
X: 6579941, Y: 502309 X: 6579941, Y: 502309
X: 6579932, Y: 502310 X: 6579932, Y: 502310
X: 6579918, Y: 502325 X: 6579918, Y: 502325
X: 6579918, Y: 502329 X: 6579918, Y: 502329