Menetlus M-129004 » Taotlus T-KL/1024851 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number

T-KL/1024851

Taotluse liik

Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi

OÜ V8 IMPORT

Kontaktisik

Heiki Kalvik

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu

V8 Import OÜ taotleb keskkonnaloa muutmist seonduvalt sooviga vähendada käideldavate jäätmete nimistut, muuta aastaseid käitluskoguseid ning täpsustada taaskasutustoimingutega seonduvaid tegevusi.

Parandustaotluse selgitus

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Ettevõtte tegevuse eesmärk on suunata võimalikult suur kogus demonteeritud sõidukite varuosi/detaile/materjale läbi jäätmekäitluskohas teostatavate tööprotsesside taaskasutusse, edendamaks Eesti ringmajandust ja vähendamaks keskkonnale tekitatavat koormust.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Ettevõtte jäätmekäitlusprotsessid on kontrollitud, teostatud pädevaid inimesi ja töökorras tehnikat kasutades ning seetõttu puuduvad ka olulised keskkonnahäiringud.
Vähesel määral võib jäätmekäitlus tekitada müra- või tolmu, kuid see on lokaalne ning ei kandu ettevõtte kasutatavalt territooriumilt väljapoole.
Jäätmekäitlusest tuleneda võivate keskkonnahäiringute vältimiseks järgitakse ettevõttes rangelt Eestis kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning jäätmekäitluses rakendatavaid parimaid tehnoloogiaid, püüdes viimaseid juurutada võimaluste piires ka oma ettevõtte igapäevatöös.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus

Rehe tee 6 autolammutuskoda

Aadress

Rehe tee 6, Lehola küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Territoriaalkood

4211

Katastritunnus(ed)

29501:001:0466

Objekti L-EST97 koordinaadid

X: 6572279, Y: 518409

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rehe tee 6 (29501:001:0466).

Loa taotletav kehtivusaeg

Tähtajatu

Kehtivus aastates

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused

KOV nimetus	KOV EHAK kood
Lääne-Harju vald, Harju maakond	0431

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide

2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus

Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT)

Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT)

Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud

Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed

Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne

Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed

3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr

Nimetus

Rehe tee 6 autolammutuskoda

Kood

JKK3700565

Aadress ja katastritunnus

Aadress	Katastritunnus	Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Harju maakond, Lääne-Harju vald, Lehola küla, Rehe tee 6	29501:001:0466	X: 6572279, Y: 518411 X: 6572279, Y: 518411

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK)

45321 - Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük

Käitluskohas käideldavad jäätmed

Teiste (sh oma)

Jäätmekäitluskoha tegevusliik

U13 - Autolammutuskoda

Komplekstegevus

K1 - Jäätmekäitluskeskus

Asukoha üldiseloomustus

Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Lehola külas aadressil Rehe tee 6, 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistul.
Ettevõtte territoorium piirneb põhja-, ida- ja kagu suunas tootmismaa ja maatulundusmaa kinnistutega ning lõuna- ja lääne suunas maatulundusmaa kinnistutega.
Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb ettevõtte territooriumist ca 315 meetri kaugusel põhja suunas.
Ettevõtte poolt jäätmekäitluseks kasutataval kinnistul ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid jätkatava tegevuse tõttu mõjutatud, samuti puuduvad looduskaitsealased piirangud.
Põhjavesi selles piirkonnas on kaitsmata.

Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus

Kirjeldus

V8 Import OÜ jäätmekäitluskoht asub kinnistul Rehe tee 6, Lehola küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond.

Autolammutuseks kasutatakse:
- ca 1000 m2 suurust osa vedelikekindlate betoonpõrandatega tootmishoonest;
- ca 900 m2 betoonkattega väliplatsi (endine silohoidla).

Territoorium on piiratud taraga ning valveks sõlmitud leping turvaettevõttega. Samuti on jäätmekäitluskohas elektroonilised jälgimis- ja signalisatsioonisüsteemid.

Hoone ruum, kus teostatakse jäätmekäitlust, ei ole ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

Väliplatsidelt ei juhita sademevett suublasse, s.t. et väliplatsidele ei ole rajatud sademevee ärajuhtimiseks vastavat tehnosüsteemi (platsile ei ole antud kallet, puudub torustik kogutava sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks suublasse jne.). Kõik mahalangevad sademed aurustuvad platsile kogunenud loikudest aja jooksul.

Romusõidukite sorteerimist/demonteerimist teostatakse vaid betoonpõrandatega hoones sees.
Vaheladustamist teostatakse nii jäätmekäitlushoones (ohtlikud- ja tavajäätmed) kui ka väliplatsidel (tavajäätmed).

Jäätmekäitluskoha tööaeg
E-R 8-18 L-P vastavalt vajadusele

Seotud failid

Lisa 1: V8_Import_OU__ja_a_tmeka_itluskoht.pdf

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused

Jäätmekäitlustehnoloogia	Toiming	Tegelik (t/a)	Maksimaalne (t/a)
Romusõidukite demonteerimine	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub	800	1 000
Jäätmete korduskasutusse suunamine	R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine	270	300
Jäätmete korduskasutusse suunamine	R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine	315	350
Jäätmete korduskasutusse suunamine	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine	345	350

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Rehe tee 6 autolammutuskoda

Jäätmeliik	Sissetulek kokku	Sissetulek (t/a)		Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele	Väljaminek (t/a)
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)		Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)		Kogus	R-kood	Kogus	D-kood
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid	3	3		3
14 06 01* - Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained	0.10	0.10		0.10	0.10	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus	0.50	0.50		0.50
16 01 04* - Romusõidukid	800		800	800	800	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi	400	400		400	400	R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
16 01 07* - Õlifiltrid	0.50	0.50		0.50
16 01 10* - Lõhkemisohtlikud osad (näiteks turvapadjad)	0.80	0.80		0.80	0.80	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 12 - Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11*	0.80	0.80		0.80	0.80	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 13* - Pidurivedelikud	0.12	0.12		0.12
16 01 14* - Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid	2	2		2	2	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 16 - Vedelgaasimahutid	1	1		1	1	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 17 - Mustmetallid	180	180		180	180	R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 18 - Värvilised metallid	80	80		80	80	R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 19 - Plastid	30	30		30	30	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 20 - Klaas	15	15		15	15	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 21 01* - Kasutatud kütusefiltrid	0.20	0.20		0.20
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad	300	300		300	300	R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad	300	300		300	300	R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02*	1.20	1.20		1.20	1.20	R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	40	40		40
16 06 01* - Pliiakud	10	10		10	10	R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine
16 01 03 01 - M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvid	15	15		15	15	R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus

Jrk nr	Jäätmekäitlustoimingu nimetus	Toimingu kood	Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus	Tehnilise varustuse kirjeldus	Lisadokumendid, joonised, skeemid
1.	Romusõidukite demonteerimine ja varuosade/detailide/materjalide korduskasutusse suunamine	R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub	V8 Import OÜ autolammutus on spetsialiseerunud peamiselt USA sõidukite demonteerimisele. Vastuvõetud romusõidukite hoidmist avaplatsil ei teostata, st. sõidukid suunatakse koheselt betoneeritud põrandatega tootmishoonesse. Romude töötlemise peamine eesmärk on suunata demonteerimisest saadavad detailid/osad korduv- või taaskasutusse. Käitlustoimingud romusõidukitega: 1. Aku eemaldamine Klemmid ühendatakse lahti ning aku paigaldatakse spetsiaalsesse happekindlasse konteinerisse, mis asub samas hoones. Müügikõlblikud akud suunatakse müüki, müügikõlbmatud antakse hiljem üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 2. Konditsioneerist/kliimaseadmest täiteaine eraldamine Kliimaseadmega autode puhul teostatakse esmalt kliimaseadme korrasoleku visuaalne kontroll ning seejärel seadme tühjendamine spetsiaalseadme abil ning külmaaine ladustamine selleks ettenähtud hermeetilisse kliimaaine mahutisse. Eelnevalt selgitatakse välja kliimaaine mark (kliimaseadmel on vastav tähistus), vältimaks erinevate korduskasutusse suunatavate külmaainete segamist omavahel. Nimetatud tööde teostamiseks kasutatakse teenusepakkuja abi, kellel on vastavateks toiminguteks kliimaseadmete käitleja pädevustase. 3. Mootoriõlide, jahutus- jm. vedelike eraldamine Vedelikujäätmed hoiustatakse vastavalt markeeritud 200-liitristes vaatides või 1 m3 IBC konteineris samas hoones selleks eraldatud alal. Hiljem antakse jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 4. Õlifiltrite eraldamine Õlifiltrijäätmed kogutakse vastavalt markeeritud kogumismahutis samas hoones selleks eraldatud alal. Hiljem antakse ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 5. Plahvatusohtlike turvapatjade (kui on) käivitusseadmete eraldamine Turvapatjade neutraliseerimine ja eraldamine teostatakse enda vastava pädevusega spetsialisti poolt ning tekkivad jäätmed ja korduskasutusse suunatavad seadmed ladustatakse selleks eraldatud alal. Jäätmetel toimub üleandmine vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. 6. Erinevate sõidukiosade (veermik, mootor, rehvid, jms.) eraldamine. Romusõidukite korduskasutuseks sobivuse hindamist teostavad jäätmekäitluskoha töötajad lähtuvalt parimast väljakujunenud tööpraktikast, kogemusest ja klientide nõudlusest konkreetsete detailide/osade järele. Romusõidukite potensiaalselt korduskasutuseks sobivad detailid (peeglid, stanged, klaasid, tuled, veermikuosad jms.) sorteeritakse lammutuse käigus välja. Seejärel hinnatakse töötajate poolt visuaalse vaatluse teel nende kulumisastet, kaubanduslikku välimust (kriimustused, värvkatte kahjustused jne.), võimalikku nõudlust ning tehakse otsus, kas detail müüakse korduskasutusse või suunatakse taaskasutusse (teistele jäätmekäitlejatele edasiseks ümbersulatamiseks vms.). Püsivalt orgaaniliste saasteainete (POS-ide) sisaldus ei ole ettevõtte poolt käideldavate sõidukite osadel väga tõenäoline. Siiski kontrollitakse demonteeritud detailide (näiteks armatuurlaua plastosad, jäätmekoodiga 160119) sellekohast võimalikku märgistust, et nimetatud mittemüügikõlblikud osad ei satuks ladestamisele suunatavate jäätmete hulka ning antaks üle koostööpartneritele, kes omavad luba nimetatud jäätmeliigi käitlemiseks. Romusõiduki lammutamise järgselt kustutatakse sõiduk elektroonilises registris vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määrusele nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord”. Sõidukikered, millelt on eraldatud kõik ohtlikud jäätmed ja korduskasutuseks sobilikud varuosad, ladustatakse hoone juurde betoonkattega väliplatsile. Kerede küljest võib nõudluse tekkides veel ka hiljem demonteerida (R12s) varuosi/materjale/seadmeid, mis suunatakse samuti korduskasutusse. Romust tekkinud jäätmed transporditakse ning antakse üle edasiseks taaskasutuseks vastavatele jäätmekäitlejatele. Korduskasutatavad varuosad müüakse (R3k, R4k, R5k) era- või juriidilistele isikutele. Juhul, kui varuosi ei ole võimalik korduskasutusse müüa (vähene nõudlus vms.), käsitletakse neid jätkuvalt jäätmetena ning antakse edasi vastavaid keskkonnalubasid omavatele jäätmekäitlejatele. Iga ohtlike jäätmete saadetisega täidetakse ka ohtlike jäätmete saatekirjad.	Jäätmekäitluse tehnilised vahendid: Veok, puksiirauto (teenuse ost) Kaal 1 m3 IBC plastmahutid või 200- liitrised vaadid vedeljäätmetele Happekindel plastkonteiner (akudele) Erinevad metallkonteinerid jäätmete transpordiks Kahveltõstuk jäätmete teisaldamiseks/laadimiseks Väikesed käsitööriistad (erinevad lõikurid, võtmed, pneumaatilised tööriistad, vaakumseade jm)

Selgitus ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvude saavutamise kohta

Vabariigi Valitsuse määruse nr. 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ §8 määratud taaskasutusnõuded täidetakse koostöös teiste vastavaid keskkonnalubasid omavate ettevõtetega.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Rehe tee 6 autolammutuskoda

Ladustamiskoht						Jäätmeliigid
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)	Üheaegne ladustamise kogus		Jäätmeliik	Põlevmaterjal	Üheaegne ladustamise kogus
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele		Tonni	m³	Jäätmeliik	Põlevmaterjal	Tonni	m³
Hoone	X: 6572298, Y: 518381 X: 6572298, Y: 518381	Betoonpõrandatega tootmishoone. Kõiki romusõidukeid demonteeritakse betoonpõrandatega hoones sees. Hoones ladustatakse jäätmeid vastavalt vajadusele kas virnastatult, metallkastides või konteinerites; 200-liitristes vaatides või 1 m3 IBC- konteinerites ladustatakse õlisid, õlifiltreid, jahutusvedelikke, puhastuskaltse jms.; Akude ladustamiseks kasutatakse happekindlat plastkonteinerit. Vastavus keskkonnanormidele - vastab.	Transpordiks piisava koguse tekkimisel, kuid mitte kauem kui 3 aastat.	10.92	15.24	13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid	Jah	1	1
						14 06 01* - Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained	Ei	0.04	0.04
						15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus	Jah	0.10	0.20
						16 01 04* - Romusõidukid	Ei	8	12
						16 01 07* - Õlifiltrid	Jah	0.20	0.20
						16 01 10* - Lõhkemisohtlikud osad (näiteks turvapadjad)	Ei	0.10	0.30
						16 01 12 - Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11*	Ei	0.05	0.05
						16 01 13* - Pidurivedelikud	Ei	0.05	0.05
						16 01 14* - Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid	Ei	0.20	0.20
						16 01 21 01* - Kasutatud kütusefiltrid	Jah	0.08	0.10
						16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02*	Ei	0.10	0.10
						16 06 01* - Pliiakud	Ei	1	1
Väliplatsid	X: 6572199, Y: 518297; X: 6572204, Y: 518308; X: 6572189, Y: 518317; X: 6572187, Y: 518316; X: 6572199, Y: 518297 X: 6572199, Y: 518297; X: 6572204, Y: 518308; X: 6572189, Y: 518317; X: 6572187, Y: 518316; X: 6572199, Y: 518297	Betoonkattega väliplats (endine silohoidla). Jäätmed on ladustatud metallkonteinerites või virnastatult. Segapraht lammutusest on ladustatud konteineris. Vastavus keskkonnanormidele - vastab.	Transpordiks piisava koguse tekkimisel, kuid mitte kauem kui 3 aastat.	77.20	196.20	16 01 03 01 - M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvid	Jah	2	8
						16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi	Ei	50	150
						16 01 16 - Vedelgaasimahutid	Ei	0.20	0.20
						16 01 17 - Mustmetallid	Ei	10	10
						16 01 18 - Värvilised metallid	Ei	7	7
						16 01 19 - Plastid	Jah	4	15
						16 01 20 - Klaas	Ei	1	1
						16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	Jah	3	5

Seotud failid

Failid

Lisa 2: Finantstagatisest.pdf

Lisa 3: ASENDIPLAAN.pdf

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed

Keskkonnariski suurust mõjutavad tegurid

Kirjeldus

Ohtlikest jäätmetest leke ja keskkonda sattumine (keskkonnareostusoht). Põlevmaterjale sisaldavate jäätmete süttimine (õhureostus, samuti oht inimese tervisele, majanduslik kahju).
Meetmed keskkonnariski vähendamiseks
Muud häiringud, nt müra, tolm (naabruses asuvate isikute häirimine).

Meetmed keskkonnariski vähendamiseks

Jrk nr	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	Meetme rakendamise tähtaeg
1.	Tuleoht põlevmaterjalide käitlemisel	Tulekahju jäätmekäitlushoones või territooriumi väliplatsidel (jäätmetekäitlusprotsesside ajal tulekahju teke võimaliku sädeme või lahtise tule kasutamise läbi) Tegevuskava - peatada jäätmekäitlustoimingud; - kutsuda välja Päästeamet 112; - kasutada teisaldatavat tulekustutit (väiksemate tulekollete korral); - informeerida naabruses asuvaid ettevõtteid, milliseid tulekahju võiks mõjutada. Töötajaid on eelnevalt teavitatud võimalikest ohtudest, nende põhjustest ja rakendatavatest abimeetmetest.	Avariiks või õnnetuseks on jäätmekäitluskoht varustatud kantava pulbertulekustutiga.	Jäätmete käitlemisel, mis sisaldavad põlevmaterjale
2.	Jäätmete käitlemisel ohtlike ainete sattumine keskkonda	Ohtlike ainetega seotud jäätmekäitlustoimingud teostatakse vaid hoones sees.	Ohtlike ainete sattumine keskkonda (ohtlike jäätmetega seotud käitlusprotsesside ajal ohtlike ainete/vedelike mahatilkumine või leke ja selle pinnasele sattumine. Tegevuskava - peatada jäätmekäitlustoimingud; - koguda jäätmekäitluseks kasutatavate hoone põrandalt reostus absorbenttooteid kasutades kokku; - lekke kandumisel jäätmekäitlushoonest välja või kõrvalkinnistule informeerida naabreid, keda leke võiks mõjutada. Reostunud absorbent kogutakse selleks ettenähtud konteinerisse ning antakse hiljem üle vastavaid keskkonnalubasid omavale ettevõttele.	Ohtlike jäätmete käitlemisel
3.	Keskkonnahäiringute (müra, tolm) tekitamine	Müra- ja tolmurikkamad toimingud (jäätmete sorteerimine) teostatakse jäätmekäitlushoones sees.	Jäätmekäitlushoones sees läbiviidavate sorteerimistoimingutega vähendatakse oluliselt võimalike keskkonnahäiringute tekkimist.	Jäätmete käitlemisel

Keskkonnaseire kava ja andmed keskkonnaseireks kasutatavate seadmete kohta

Jrk nr	Seiratav näitaja	Seire viis	Seire sagedus	Kasutatavad seadmed	Seirepunkti number	Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1.	Tuleoht, reostusoht ohtlike ainetega, müra, tolm	Visuaalne vaatlus	Jäätmekäitlustoimingute teostamise ajal vastavalt vajadusele	Visuaalne vaatlus	1	X: 6572284, Y: 518412 X: 6572284, Y: 518412

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Rehe tee 6 autolammutuskoda

Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine	Failid
Jäätmekäitluse alustamine	Väliplats ja hoone on ette valmistatud ning sobivad jäätmekäitluseks. Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega	Enne jäätmekäitlustöödega alustamist
Jäätmekäitluse lõpetamine	Väliplats ja hoone on korrastatud: kõik kasutatavad pinnad puhastatud jäätmetest viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või teiste isikute poolt.	Koheselt peale otsust lõpetada jäätmekäitlus

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga


Jrk nr	1.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Ettevõtte juhtimine ja jäätmekäitlus
Tehniline varustatus	Ettevõttel on struktuur, määratud on töötajate kohustused ja vastutused. Tööprotsessid on kontrollitavad. Töötajad oskavad käituda ohuolukordades (tulekahju, keskkonnareostus). Õnnetuste korral viiakse läbi juhtkonnapoolne uurimine ning rakendatakse tegevusi analoogsete juhtumiste vältimiseks. Jäätmete liikumine dokumenteeritakse.
Parim võimalik tehnika	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoime BAT 1 I – juhtkonna pühendumus IV – a) - i) korra rakendamine (struktuur, protsessijuhtimine, dokumentatsioon, valmisolek hädaolukordadeks, vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele) V – a) – c) tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine (seire, parandus- ja ennetusmeetmed, dokumenteerimine) X – jäätmevoogude haldamine XII – õnnetusjuhtumistega tegelemise kava
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	Vastab
Jrk nr	2.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine
Tehniline varustatus	Kõik töödeldavad või ladustatavad ohtlikud jäätmed on betoonpõrandatega hoones sees, vältimaks reostust. Jäätmekäitluskoht on varustatud absorbeerivate toodetega, millega on võimalik mahasattunud vedelikud kokku koguda.
Parim võimalik tehnika	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoime BAT 4 Keskkonnariskide vähendamine. c) ja d) – ohutud ladustamistingimused ja eraldatud koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks. Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.5 Vetteheide BAT 19 c) – läbilaskmatud pinnad (jäätmekäitlusalad ei lase asjaomaseid vedelikke läbi) e) kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks (vältida ohtlike jäätmete kokkupuutumist vihmaveega)
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	Vastab

Jrk nr	3.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Jäätmete käitluskoguste arvestus
Tehniline varustatus	Ettevõttes peetakse regulaarset arvestust jäätmete liikumiste (sisse-välja, sorteerimine, käitluskohas ladustamine jm) üle, milliste kohta esitatakse nõuetekohast iga-aastast aruandlust.
Parim võimalik tehnika	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoime BAT 2 Käitise keskkonnatoime parandamine. c – jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	Vastab

Jrk nr	4.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Pädeva personali kasutamine jäätmekäitlusprotsessides, toimingute dokumenteerimine
Tehniline varustatus	Ettevõtte jäätmekäitlusega seotud töötajad omavad tehnilist haridust ja vastavaid töökogemusi ning teadmisi. Jäätmete käitlemise (sissetulnud-, demonteeritud-, ladustatud-, väljaläinud kogused jne) üle peetakse jooksvalt arvestust.
Parim võimalik tehnika	Best Available Techniques (BAT) Reference Document for Waste Treatment (08.2018) 6.1. Üldised PVT järeldused. 6.1.1 Üldine keskkonnatoimeBAT 5 Keskkonnariskide vähendamine jäätmete käitlemisel ja teisaldamisel. Pädevate töötajate kasutamine. Jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	Vastab

Jrk nr	5.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Jäätmekäitluskoha vastavus keskkonnanõuetele
Tehniline varustatus	Romude (ohtlikud jäätmed) jäätmete käitlus toimub tarastatud ja elektroonilise valvesüsteemiga varustatud kinnistul asuvas betoonpõrandatega hoones sees. Jäätmekäitluskohas on olemas kogumisvahendid jäätmete ladustamiseks. Jäätmete ajutiseks hoiustamiseks on eraldatud vastavad tsoonid. Jäätmete kaalumiseks on kohapeal kaal.
Parim võimalik tehnika	Keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr. 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“ §4. Romusõidukite kogumiskohale ja lammutuskojale esitatavad nõuded (1) Romusõidukite kogumiskoht peab olema: 1) ümbritsetud taraga; 2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega; 3) vedelikukindla pinnakattega; 4) varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega. (2) Lammutuskojal peavad olema lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele: 1) hoiuruumid või rajatised § 3 lõikes 1 nimetatud osade ja ohtlike jäätmete ladustamiseks; 2) konteinerid akude, filtrite, PCB-sid ja PCT-sid sisaldavate kondensaatorite ladustamiseks; 3) mahutid romusõidukitest eraldatud vedelike ja gaaside eraldi kogumiseks ja ladustamiseks; 4) eraldatud alad kasutatud rehvide ja muude tuleohtlike osade ladustamiseks; 5) kaal romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumiseks.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	Vastab

Jrk nr	6.
Jäätmekäitlustoiming/-tehnoloogia	Jäätmekäitluskoha vastavus keskkonnanõuetele
Tehniline varustatus	Kõiki akujäätmeid käideldakse ainult betoneeritud põrandatega jäätmekäitlushoones sees. Lisaks on akude jäätmed ladustatud happekindlas plastkonteineris.
Parim võimalik tehnika	Keskkonnaministri 10.01.2008 määruse nr. 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“ § 3. Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskohtadele esitatavad nõuded (1) Patarei- ja akujäätmete käitlus- ja ladustamiskoht, sealhulgas ajutine ladustamiskoht, peab lisaks «Jäätmeseaduses» sätestatud tingimustele olema: 1) vedelikukindla pinnakattega; 2) ilmastikukindla pealiskattega.
Võrdlus parima võimaliku tehnikaga	Vastab

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused

Jrk nr	Võimalik hädaolukord	Hädaolukorra tekkimise võimaluse selgitus	Rakendatavad meetmed
1.	Tulekahju või keskkonnareostus ohtlike jäätmete käitlemisel	Võimalik tulekahju tekkimine jäätmekäitluskohas või pinnasereostus ohtlike jäätmete käitlemisel (vastuvõtmisel, vaheladustaminel, sorteerimisel/demonteerimisel). Väliste tegurite (näit. vandalism) põhjustatud tulekahju, sabotaazh vm. materiaalse kahju tekitamine jäätmekäitlukohas. Vedude ajal avarii toimumine ja ohtlike ainete lekkimine pinnasesse.	Ohtlike jäätmete käitlemisel, vaheladustamisel ja transpordil järgitakse nende spetsiifikast tingituna alljärgnevaid ohutusabinõusid: - võimaliku pinnasereostuse vältimiseks teostatakse kõik ohtlike jäätmete käitlustoimingud (vastuvõtt, töötlemine, vaheladustamine) betoneeritud põrandatega hoones sees; - väliste tegurite (näit. vandalism) mõju vähendamiseks on ettevõtte territoorium ümbritsetud taraga, valgustatud, ning varustatud elektroonilise valvesüsteemiga; - kõikide ohtlike jäätmete vedusid teostavad kogemustega autojuhid ning veo ajal on jäätmed pakendatud asjakohasel viisil (happekindlad konteinerid akudele jne.). Kõiki ettevõttes jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajaid on juhendatud ohutu ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse-, samuti ohutustehnika alaselt. Avariide ja õnnetuste vältimiseks järgivad töötajad jäätmekäitlusprotsesside läbiviimisel rangelt kõiki keskkonna- ja ohutusnõudeid ja kasutavad individuaalseid isikukaitsevahendeid (tööriietus, -jalanõud, - kindad).

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

3.11. Lisad

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest

Lisa 4: Juhtimisstruktuur.pdf

Lisa 5: To_o_juhend_Pa_rloja.pdf

Krediidi-või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastatuse likvideerimise kulude katmiseks

Lisa 6: V8_Import_poliis_5439905234_GTPL_KS_280624.pdf

Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad dokumendid

Lisa 7: To_o_juhend_Kalvik.pdf

Tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava isiku pädevust tõendavad dokumendid

Lisa 8: KK1_Kalvik.jpg

Lisa 9: KALVIK_OJ_tunnistus.jpeg

Lisa 10: KK2_Kalvik.jpg

Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitus ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjeldus

Lisa 11: Ohuolukordades_tegutsemine.pdf

Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.

Kinnitan

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

4. Eriosa - Vesi

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ei ole asjakohane

4.2. Veevõtt

4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust

Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Ei ole asjakohane

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Ei ole asjakohane

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.

4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim

Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine

Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine

Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus

Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.2. Käitise kategooria

Ei ole asjakohane

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Ei ole asjakohane

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Ei ole asjakohane

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Ei ole asjakohane

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Ei ole asjakohane

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ei ole asjakohane

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited

Ei ole asjakohane

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Ei ole asjakohane

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Ei ole asjakohane

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Ei ole asjakohane

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Ei ole asjakohane

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Ei ole asjakohane

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Ei ole asjakohane

5.4.18. Lisad

Ei ole asjakohane

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Ei ole asjakohane

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Ei ole asjakohane

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Ei ole asjakohane

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Ei ole asjakohane

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Ettevõtte jäätmekäitluskoht asub aadressil Rehe tee 6, Lehola küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond (kinnistusraamatu registriosa number 7698602; katastriüksuse katastritunnus: 29501:001:0466) 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistul.
Ettevõtte territoorium piirneb põhja-, ida- ja kagu suunas tootmis- ja maatulundusmaa kinnistutega ning lõuna- ja lääne suunas maatulundusmaa kinnistutega.
Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb ettevõtte territooriumist ca 315 meetri kaugusel põhja suunas.

Autolammutuseks on kasutusel maa-ala, kus on:
- ca 1000 m2 vedelikekindlate betoonpõrandatega tootmishoone;
- ca 900 m2 betoonkattega väliplats (endine silohoidla).

Territoorium on piiratud taraga ning valveks sõlmitud leping turvaettevõttega. Samuti on jäätmekäitluskohas elektroonilised jälgimis- ja signalisatsioonisüsteemid.

Hoone ruum, kus teostatakse jäätmekäitlust, ei ole ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

Väliplatsidelt ei juhita sademevett suublasse, s.t. et väliplatsidele ei ole rajatud sademevee ärajuhtimiseks vastavat tehnosüsteemi (platsile ei ole antud kallet, puudub torustik kogutava sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks suublasse jne.). Kõik mahalangevad sademed aurustuvad platsile kogunenud loikudest aja jooksul.

Romusõidukite demonteerimist teostatakse vaid betoonpõrandatega hoones sees.
Vaheladustamist teostatakse nii jäätmekäitlushoones (ohtlikud- ja tavajäätmed) kui ka väliplatsidel (tavajäätmed).

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Ettevõtte territooriumil ei paikne märgalasid, pinnavorme ega metsi, mis saaksid jätkatava tegevuse tõttu mõjutatud.
Kinnistul ja selle lähipiirkonnas puuduvad keskkonnaregistri andmetel looduskaitseliste piirangutega alad, Natura 2000 kaitsealad, kaitsealuste liikide kasvupaigad, väärtuslikud kooslused ning teised nähtused, millega kaasneksid looduskaitselised kitsendused.
Ettevõtte tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Epipactis palustris (soo-neiuvaip), keskkonnaregistri kood KLO9337587) jääb ettevõtte territooriumist vähemalt 4 km kaugusele ja lähim looduskaitseala (Ohtu mõisa park, keskkonnaregistri kood KLO1200567) vähemalt 2,8 km kaugusele.

Põhjavesi selles piirkonnas on kaitsmata.
Lähim puurkaev asub ettevõtte jäätmekäitluskoha hoonest ca 245 m kaugusel kirde suunas.
Lehola oja jääb loode suunas ca 425 m kaugusele.

Kultuurimälestistest jääb 19. saj. Lehola mõisa aednikumaja ettevõtte jäätmekäitlushoonest ca 385 m kaugusele. 18. – 20. saj. Lehola mõisa park, milles paiknevad ehitismälestiste hulka kuuluvad Lehola mõisa piirdemüür, 18. – 20. saj. Lehola mõisa peahoone, 19. saj Lehola mõisa abihoone, 18. – 20. saj. Lehola mõisa valitsejamaja, 19. saj Lehola mõisa kelder ja mõisa tõllakuur, jäävad ettevõtte jäätmekäitluskohast ca 465 m kaugusele. Samasse mõisakompleksi kuulub veel 18. – 20. saj. Lehola mõisa teenijatemaja, 19. saj. Lehola mõisa kelder, kuivati, tall, viinavabrik ja sepikoda.

Puudub teave muudatuste kohta strateegilistes planeerimisdokumentides.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Tegevuse käigus ei kasutata oluliselt loodusvarasid ning tegevus ei tekita olulisel määral jäätmeid. Vastupidiselt sellele vähendab planeeritav tegevus üldist jäätmeteket läbi kordus- ja taaskasutusse suunatud materjalide. Samuti ei ole tegevus energiamahukas.

Tegevusega ei kaasne piirkonna keskkonnakoormuse olulist tõusu. Mõnevõrra võib suureneda autotranspordist tuleneda võiv mõju.

Ohtlikest ainetest tuleneda võivate ohtude, nagu pinnase ja vee saastamine on vähetõenäoline, sest kõiki ohtlikke jäätmeid (romusõidukid) käideldakse vaid betoonpõrandatega hoones sees.

Ettevõtte lähiümbrused puuduvad saasteallikad. Lähim välisõhu saasteallikas on ca 4,8 km kaugusel.
Õhusaastet võib vähesel määral suurendada jäätmekäitlusega seotud transpordivahendite arvu suurenemine piirkonnas. Samas ei ole lubatud kasutada tehnonõuetele mittevastavaid sõidukeid, mis liigselt keskkonda saastavad, seetõttu saab väita, et lisanduda võiv saasteainete hulk ei mõjuta oluliselt piirkonna välisõhu kvaliteeti.

Jäätmekäitluse eesmärgiks on jäätmete võimalikult suures koguses taaskasutusse/korduskasutusse suunamine. Kui sõidukite demonteerimise käigus tekib jäätmeliike, mida ei saa taaskasutusse suunata, toimub nende käitlemine vastavalt seadusele.

Jäätmete laadimine võib tekitada teatud määral müra, kuid see jääb päevasele ajale. Samuti on mürarikkamad tegevused (sõidukite demonteerimine) planeeritud hoonesse sisse.

Jätkatava tegevusega täiendavat olulist vibratsiooni, valgust, soojust ega lõhna ei teki.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Ettevõtte hinnangul puudub jätkataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:
– kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal,  
– ettevõtte tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;  
– ettevõtte tegevuse tulemusel ei ületata tõenäoliselt piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;  
– eeldatavalt puudub oluline kumulatiivne mõju;  
– eeldatavalt puudub oluline keskkonnamõju.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

8. Taotluse lisad

Nimetus	Manus
Kinnistuosa kasutamise leping	Lisa 12: Rehe_tee_6_uurileping.asice