Menetlus M-100521 » Taotlus T-KKL/1000162 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10450572
1.2. Ärinimi / Nimi
AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS
1.3. Kontaktaadress
Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa
1.4. Kontaktisik
Kertu Tiitso
1.5. Kontakttelefon
+372 6096018
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Tallinna Prügila
2.2. Käitise aadress
Loovälja/Rebala küla, Jõelähtme vald, 74202 Harjumaa
2.3. Territoriaalkood
6882
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6593482, Y: 560998
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
66,8
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
2.06.2003
2.7. Käitise ohtlikkus
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid 24 8 760 Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast.
Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Peterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamuhoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJTK territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJTK esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamu põhja suunda ~820 m kaugusele.

Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882 – Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998.

66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega.

Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgase looduskaitseala, mis jääb käitise ladestustalast (I järk) ca 850 m kaugusele põhja suunda.

Kliimatingimused

Harjumaad iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on järgmised:

Olulisemad temperatuurid:
- Paljuaastane keskmine temperatuur +5C
- Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur kella 13 ajal + 21C
- Kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur - 6,0C

Tuule kiirused:
- Kõige väiksem kuu keskmine (august) 4,4 m/s
- Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 6,4 m/s
- Keskmine aastane kiirus 5,5 m/s

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
N      NE    E   SE    S    SW   W    NW  tuulevaikus
11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4  4,3

Sademed:
Aasta keskmine sademete hulk 559 mm
Kuu keskmine sademete hulk:
minimaalne (märts) 26 mm
maksimaalne (august) 76 mm

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Jäätmekeskus on rajatud ammendatud fosforiidikarjääri, mis paikneb Ordoviitsiumi ajastu kivimite avamusalal. Aluspõhja ülemises osas levivad lubjakivid, nende all glaukoniitlubja- ja glaukoniitliivkivid. Viimase lamamiks on graptoliitargiliit (diktoneemakilt) paksusega 3-4 m. Lademe alumise osa moodustavad Kallavere kivistu liivakivid, kus paikneb fosfaate konglomeraat, mida karjääris kaevandati. Geoloogilise lõike alumises osas paiknevad paksu kihina Kambriumi sinisavid.

Hüdrogeoloogilised tingimused piirkonnas on keerulised. Looduslikult esineb kolm veehorisonti: Kvaternaari setetes, Ordoviitsiumi lubjakivides ja Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivides. Põhjavesi toitub sademetest ning juurdevoolavast põhjaveest. Kaevandamise käigus on kihtide looduslik lasumus rikutud ja materjal on puistangutesse paigutatud segipaisatult. Jäätmekeskuse asukoha aluspinnas koosneb 20 m paksusest, tasandatud aherainemäest, looduslik geoloogiline barjäär põhjavee kaitseks puudub. Sellest tulenevalt ei saa alal eristada klassikalisis veehorisonte ning põhjavett saab käsitleda tinglikult Kambriumi-Ordoviitsiumi vabapinnalise veehorisondina, mis toitub läbi puistangu infiltreeruvast sademeveest ja ümbritsevatelt aladelt karjääri valguvast põhjaveest. Põhjaveetase jääb prügikeha põhjast 11 m sügavusele.

Looduslik põhjavee valgumine toimub põhjast lõunasse. Karjääriveed liiguvad läände Kroodi oja suunas.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Korrektsel tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide või jäätmete ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (sh betoneeritud põranda või asfaltkatte olemasolust) ja jäätmeladestu ehitusest tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Pinnaveekogusid käitise vahetus läheduses ei ole, Ihasalu laht asub ca 1,5 km kaugusel kirde suunas. Lähim voolukogu on Jägala
jõgi, mis jääb käitise territooriumi idapiirist ca 3,5 km kaugusele itta.
Lähim kaitstav loodusobjekt käitisele on Ülgase loodukaitseala (reg nr KLO1000259), mis jääb käitise territooriumi idapiirist ca
500…700 m kaugusele kirde suunas.

Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel seisuga 27.12.2017 käitisega samas piirkonnas (arvestades kõrgeima heiteallika 50
kordset kõrgust, milleks on prügila ladestusala keskmine kõrgus ca 15 m) ei esine teisi õhusaasteloa kohustusega käitisi.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 30…76 m.
Valdavalt heiteallikatega seotud ala asub absoluutkõrgusel ~46 m merepinnast. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete
hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (endine Tallinna Prügila AS) põhitegevusaladeks on tavajäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine. 

Loend peamistest tootmisetappidest

Jäätmekütuse tootmine, biojäätmete kompostimine, koldetuha käitlemine ja vanandamine, biogaasi tootmine 

Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Jäätmekütuse tootmine
Kestvus Pidev
Ainevood

Jäätmekütust toodetakse peamiselt segaolmejäätmetest, mis läbivad eelpurustamise. Seejärel eraldatakse mehaaniliselt teel orgaanilised jäätmed ja metall mis suunatakse taaskasutamisse. Ülejäänud jäätmed peenestatakse puruks, mis on energiaallikaks tsemenditööstustes. Jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise protsess on kooskõlas Euroopas tunnustatud jäätmekäitlusnormidega ja asub jäätmekäitluse hierarhias kõrgemal jäätmete ladestamisest ja masspõletamisest.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Biojäätmete kompostimine
Kestvus Pidev
Ainevood

Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmete vastuvõtmine toimub Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil, selleks eraldatud alal. Purustatud biojäätmed segatakse hakkepuiduga, paigutatakse auna ning kaetakse Agile membraaniga. 6-nädalase protsessi järel suunatakse kompost  järelvalmimisele, mille käigus toimub aunade segamine ja sõelumine. Sõelumisel eraldatakse kompostist sideainena kasutatud hakkepuit ja jäätmetes sisaldunud võõrkehad (kile, plastid jms). Ettevõte on tunnustatud komposteerimisettevõttena Veterinaar- ja Toiduameti poolt.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Koldetuha vanandamine ja käitlemine
Kestvus Pidev
Ainevood

Taaskasutamiseks suunatakse ainult Iru jäätmepõletusplokis tekkinud koldetuhka. Kõige pealt koldetuhka vanandatakse 2-3 kuud, sõltuvalt materjali omadustest. Edasi suunatakse materjal käitlemisesse, mille käigus eraldatakse mitte sobilikud jäätmed ning vanandatud koldetuhk fraktsioneeritakse vastavalt sellele kuidas taaskasutamisele suunamiseks vajalik on.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Biogaasi tootmine
Kestvus Pidev
Ainevood

Ladestatud jäätmetest eraldub bioloogilise reaktsiooni tagajärjel pidevalt biogaasi. TJT kogub kokku ladestusalal tekkinud prügilagaasi ning tarnib seda OÜ-le Tallinna Prügilagaas. 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus Jäätmete kõrvaldamine
Kestvus Pidev
Ainevood

Ladestamisele suunatakse peamiselt jäätmeid, mis ei sobi taaskasutamiseks. Näiteks halva kvaliteediga segaolmejäätmed, võrepraht, tänavapühkmed, ohtlikest jäätmetest- asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit).

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
30
Tavapärane tööaeg
24 h, 7 päeva nädalas
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel

Planeeritud aastatoodangu maht

170 000 tonni

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr. 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded"
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (ED) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002 artikkel 15. Kompostimine suletud aunades koos aereerimis- ja protsessi jälgimisseadmetega. Kompotimisele rakendatav PVT on valitud võrdluses seni kasutatud ja firma Ag-Bag pakutava analoogse süsteemiga,
3. Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbestisisaldavate jäätmete käitlusnõuded".
4. Integrated Pollution Prevention and Control. Reference document on Best Available Tehniques for the Waste Treatments Industries (Euroopa Komisjon 2006).
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Jäätmekütuse tootmine Valmiskütusesegu fraktsiooni ja koostise suurus Jäätmekütuse segu valmistatakse vastavalt tellija poolt etteantud parameetritele. Järelpurustit kasutatakse sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse saamiseks. Jäätmekütuse valmistamine etteantud parameetritest lähtuvalt. WT BREF ptk 5.2 p 119, 125 4 Vastab
Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. Jäätmearvestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnevad dokumendid ( nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitatakse. Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, tekitaja ning jäätmete vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. PVT 1 paragrahv 17 1 Vastab
Jäätmete ladestamine Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega või konteinerites. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahu-massini vähemalt 900kg/m3 36 tonnise ja 45 tonnise prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega 1:3, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru. Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3. PVT 1 paragrahv 26 1 Vastab
Jäätmete kaalumine Prügila on varustatud kaalumissillaga nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine. Vt. "Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia" Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid. PVT 1 paragrahv 17 1 Vastab
Prügila kontrollitus Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile- prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid Vt. "Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia" Välistada isikute juurdepääs prügila territooriumile käitaja teadmata. vajalik prügila piire ja lukustatavad väravad, prügila varustada sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladustamist. PVT 1 paragrahv 16 1 Vastab
Prügilakõlblike jäätmete ladestamine. Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmete voost Prügila väravas võetakse toojalt andmed jäätmete kohta, mis sisestatakse arvutisse. Arvuti näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga. Koormat kontrollitakse visuaalselt prügila väravas ja auto tühjendamisel. SÕNA LADESTUSALAL PALUN EEMALDADA. Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi. Jäätmete prügilakõlblikkus. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine. PVT 1 paragrahvid 18, 21 ja 24 1 Vastab
III kategooria loomsete jäätmete kompostimine Aunkompostimine, mis kaetud membraankattega. Tehnoloogia sisaldab vajalikke purustamis-,segamis- ja kontrollimisseadmeid. Kompostaunas toimub temperatuuri ja hapniku mõõtmine arvuti poolt. Kompostimistsükli kestvus on 6-12 nädalat (SÕLTUVALT AASTAAJAST), mille käigus saavutatakse haigustekitajate hävitamiseks vajalik temperatuur 70c 60 min jooksul. Hapnikku hoitakse kogu protsessi jooksul vahemikus 5-10%. III kategooria loomseid jäätmeid toonud autode desinfitseerimine toimub komposteerimisväljakul. Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väjakult ja juhtimine kanalisatsiooni. Kompostaun on kaetud membraaniga. Nõutav aineosakeste suurus on tagatud jäätmete kompostimiseelse purustamisega. Nõutava temperatuuri saavutamiseks kaetakse aunad Coretex membraaniga ja mikroorganisimide elutegevuseks vajalik õhu juurdepääs on tagatud sundventileerimisega. Temperatuuri jälgimiseks on igasse auna paigaldatud andur ja andmed salvestatakse arvutisse. Kompostitavate orgaaniliste osakeste maksimumsuurus enne kompostimist (ühikusse sisenemist) on 12mm. Kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus on 70 c. minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta on 60 minutit. Töötlemata III kategooria loomsete jäätmete veosk kasutatud veokid puhastada selleks ettenähtud kohas (Lisa V). 2 Vastab
Prügilagaasi kogumine ja käitlemine Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid kogumiskaevusid, mis on plastiktoruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti. Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni. prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, korraldab käitaja prügilagaasi kogumise. Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada põletatakse. PVT 1 paragrahv 29. 1 Vastab
Aiajäätmete kompostimine Aunkompostimine koos vajalike purustamis- ja segamisseadmetega Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sadevete kogumine väljakult. Vastavalt PVT 2 allika Lisa V üldtingimustele 2 Vastab
Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna heitveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenkihi paksus on 0,6 m. Prügila põhi ja küljed kaetakse vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaaziga. Dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 m. Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse "Veeseaduses" ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. PVT 1 paragrahv 13 1 Vastab
Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamine Prügi lendutõusmist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud püüdevõrkude/AIAGA. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi. Püüdevõrk/AED seatakse üles töösolevate ladestuspindu ääristavate vallide peale. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse. Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu tolm, hais, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendatatkse kõiki sobivaid meetmeid. PVT 1 paragrahv 4 1 Vastab
Jäätmete ladestamine prügilasse Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse. Vastavalt PVT allikas sätestatul, s.h. rajamise ja käitamise aspektid Vastavalt PVT 1 allika sätetele peatükk 2 paragrahv 9-22. Asbesti sisaldavate jäätmete käitluse PVT allikaks on keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded". 3 Vastab
Nõrgvee tekke vähendamine Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusrakk suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti. Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Kasutamata ladestusala sadevesi hoitakse töös olevast alast eemal piiretega (ala on jagatud ´rakkudeks`) ja juhitakse 2 äravoolu kaudu kraavidesse. Vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse. PVT 1 paragrahv 28. 1 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Abimaterjalide säästlik kasutamine Ladestatud jäätmekihi katmiseks kasutatavat kattematerjali ning kompostimisel kasutatavaid materjale tuleb ladustada selleks ettenähtud aladel, vältida segunemist teiste materjalidega.      
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Prügila ehitustööde ajal väljakaevatud pinnast kasutada ladestatud jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja /või prügila sulgemise kattematerjalina.      
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Kompost: Purustatud puitu kasutatake minimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada. Vastab    
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatakse pinnast, ehitusprahti jne. Kasutatakse võimalikult tihendatavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Uuele ladestusalale minnes võetakse võimalusel üles varem kasutusel olnud ladestusala tee. tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga Vastab    
 
Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmekäitlus: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud. Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavaator    
 
Vee säästlik kasutamine Jäätmete ladestamine ja kompostimine: Vajadusel kasutatakse ladestusala, seal piaknevate teede, komposti ja koldetuha vanandamisplatsi niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. PALUME EEMALDADA LAUSE- PÕHJAVETT EI KASUTATA Paakautol põhinev kastmistehnika Vastab    
 
Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Jäätmed purustatakse enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali- peamiselt hakkpuitu. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kvaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru jne) Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia Vastab Koheselt (rakendatud kevad 2012)  
 
Lõhna vältimine või vähendamine Kompostimine: Suurem osa kilejäätmeid eemaldatakse sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsessi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud. Sisendmaterjali sõelumine trummelsõelaga Vastab Koheselt (rakendatud sügis 2011)  
 
Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: Laoplatsil lähtematerjali jagamine väiksemateks hunnikuteks, bioloogilise sisendmaterjali episoodiline sundõhutamine ning vajadusel mehaaniline läbisegamine selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket. Olemasolev kompostimistehnoloogia Vastab Koheselt (rakendatud suvi 2011)  
 
Müra vältimine või vähendamine Kompostimine: välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks kasutatakse membraani ja aeroobset protsessi kompostimisel, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra- ja vibratsiooniallikad puuduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega Vastab    
 
Lõhna vältimine või vähendamine Gaasi kogumine: ladestusalalt kogutakse gaas vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud gaas suunatakse elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti Vastab    
 
Vibratsiooni vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta. Orgaanika töötlemisel kasutatakse olemasolevat kompostimissüsteemi- EEMALDADA VIIMANE LAUSE, EI OLE ASJAKOHANE Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem    
 
Vibratsiooni vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Lõhna vältimiseks kasutatakse ladestusala jooksvat katmist inertsete materjalidega. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt teatud jäätmete ladestamisel- PALUN KÕIK EELNEV KIRJELDUS EEMALDADA. Olulised müra- ja vibratsiooniallikad puuduvad Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia    
 
Jäätmete kõrvaldamine Kompostimine: kompostimise jääkide kõrvaldamine/TAASKASUTAMINE Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügila ladestusalale VÕI SUUNATAKSE TAASKASUTUSSE JA ENERGIA TOOTMISESSE.    
 
Jäätmete kõrvaldamine Jäätmekütuse tootmine: Töödeldud orgaanika TAASKASUTAMINE. TAASKASUTATAKSE VASTAVALT SULGEMISPROJEKTILE Olemasolev kompostimistehnoloogia- EEMALDADA. MÄRKIDA- PURUSTID, SÕEL, MAGNETERALDI, LAADUR. Vastab    
 
Jäätmetekke minimeerimine Kompostimine: Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse. Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. VÄLJA SÕELUTAKSE KILE JA PUIT. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega ja KILE SUUNATAKSE TAASKASUTUSSE VÕI ENERGIA TOOTMISSE. JÄÄTMETEKET MINIMEERITAKSE KA ASFALTPLATSILE (NN. JÄÄTMEJAAMA) PAIGUTATUD KOGUMISVAHENDITEGA, MIS VÕIMALDAB KLIENDIL ERINEVAD JÄÄTMED (LEHTKLAAS, KLAASPAKEND JNE) EELSORTEERITULT MEILE ÜLE ANDA. Vastab    
 
Jäätmetekke minimeerimine Jäätmekütuse tootmine: Segaolmejäätmetest eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse TEKKIVAD JÄÄTMED TAASKASUTUSSE ja ENERGIA TOOTMISSE Purustid, sõel, magneteraldi, laadur Vastab    
 
Jäätmete muu taaskasutamine Jäätmete ladestamine: Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast ERALDATAKSE TAASKASUTATAV MATERJAL SORTEERIMISE TEEL; MILLEGA VÕIB KAASNEDA PURUSTAMINE; SÕELUMINE; PRESSIMINE JNE. Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid    
 
Jäätmetekke vältimine Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmete ladestamine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga Prügilagaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. Ladestusala katmiseks kasutatakse pinnast ja mineraalseid ehitusjäätmeid , mis maha laotamise järel pressitakse prügirulliga kokku ja tihendatakse. Vastab    
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi. Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi Vastab    
 
Pinnase kaitse Kompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega Vastab    
 
Pinna- ja põhjavee kaitse Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone, mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone Vastab    
 
Reovee tekke vähendamine Kompostimine: Aunade all olnud õhutorud asendatud õhutuskanalitega ning alates 2008. aastast ei toimu kompostimine enam hakkepuidu patjadel Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia Vastab    
 
Muud asjakohased meetmed Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et heitvee äraveo teenust osutav ettevõtte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel.      
 
Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Esitada kompleksloa taotluse täeiendused, kui selguvad ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide tüübid ja kogused.      
 
Muud asjakohased meetmed Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, st mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal.      
 
Jäätmete muu taaskasutamine TUHA JA TUHAST TEKKIVATE METALLIDE KÄITLEMINE TOIMUB ÕUES VÕI TOOTMISHOONES, KASUTATAKSE STATSIONAARSET VÕI MOBIILSET LIINI. MÜRA JA TOLMU TÕKESTAMISEKS KASUTATAKSE TELKKATUSEID. KOGUTAKSE, PURUSTATAKSE; SÕELUTAKSE ERIFRAKTSIOONIDESSE.  
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore   Saepuru kuhjades kaart 1, nr 8 80 kompostimine 5 000 m³/a 100 ei määrata
Toore   Puukoor kuhjades kaart 1, nr 8 80 kompostimine 5 000 m³/a 100 ei määrata
Toore   Freesturvas kuhjades kaart 1, nr 8 200 kompostimine 3 000 m³/a 100 ei määrata
Abimaterjalid   Asfaltfreespuru kuhjades   1 500 Prügila siseteede ja vaheladustusplatsi rajamine      
Abimaterjalid   Kaaliumpermanganaat 0,1% lahusena mahutis kaart 2, nr 16 0.05 joogivee töötlemine 0.10 t/a   ei määrata
Abimaterjalid   Pinnas jm. mineraalne materjal kuhjades kaart 3, ladestusalal, asukoht muutuv vastavalt töötsoonidele 1 200 jäätmekihi katmine ladestusalal 1 500 m³/a 100 ei määrata
Abimaterjalid   Hakkepuit aunas kaart 1, nr 8 1 000 kasutatakse täitematerjalina kompostimisel 25 000 m³/a 95 ei määrata

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid - Diiselkütus Tankla kaart 5, nr 17 5 Masinate tankimine 300 t/a ei määrata - - Kahjulik 100
Abimaterjalid - Kütteõli Hoones olev mahuti Kaart 4, nr 3 3 Katlamaja 45 t/a 92 g kWh - - Kahjulik 100
Abimaterjalid - Diiselkütus Tankla kaart 5, nr 17 10 Masinate tankimine   ei määrata - - Kahjulik 100
Abimaterjalid - Diiselkütus Teisaldatav tankla kaart 5, nr 17 1.50 Masinate tankimine   ei määrata - - Kahjulik 100
Abimaterjalid - Diiselkütus Teisaldatav tankla kaart 5, nr 17 1.50 Masinate tankimine   ei määrata - - Kahjulik 100
 
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Tankla 5
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Kristen Grupp kaart 5, nr 17 30   240
Hoones olev mahuti 3
 
Kütteõli Mahuti täitmisel ja katlamaja hooldamisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes kaart 4, nr 3 30   200
Tankla 10
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes kaart 5, nr 17 30   240
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes kaart 5, nr 17 30   240
Teisaldatav tankla 1.50
 
Diiselkütus Mahuti täitmisel Ei kuulu tehnilise järelevalve alla Hooldab OÜ Alk Pipes kaart 5, nr 17 30   240

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse käitise puhul loa nõuete sätestamiseks vajalikud

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vorm ei ole asjakohane.

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Vorm ei ole asjakohane.

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omab keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510 tava- ja ohtlike jäätmete ladestamiseks, puidu ja püsijäätmete vaheladustamiseks, aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks ja puidujäätmete purustamiseks. Käesoleva keskkonnakompleksloa välisõhu osa muutmise ajendiks on Keskkonnaameti 26.10.2017 kiri nr DM-100391-2, mille järgi tuleb olemasoleva LHK projekti andmed kaasajastada ja hinnata kogu käitise tegevuse mõju välisõhule, sest olemasolev LHK projekt pärineb aastast 2006 ning käesolevaks hetkeks on toimunud mitmed olulised muudatused seadusandluses (sh nõuded LHK projektiga esitatavatele andmetele).

Vastavalt tööstusheite seaduse § 28 lõike 6 ja § 41 lõike 5 alusel kehtestatud ja käesoleva keskkonnakompleksloa taotlemise hetkel kehtiva keskkonnaministri 19.06.2013 määruse nr 36 "Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm" § 9 lõike 2 alusel tuleb välisõhu saastamist käsitlevad andmed esitada keskkonnaministri 12.11.2013 määruses nr 66 „Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded“ sätestatud nõuete kohaselt. Arvestades, et alates 01.01.2017 jõustus atmosfääriõhu kaitse seadus ja kaotas kehtivuse keskkonnaministri 12.11.2013 määruse nr 66 kehtivust reguleeriv välisõhu kaitse seadus ning muutnud on mitmed LHK projektile esitatavavad nõuded, esitatakse käesolevaga keskkonnaotsuste tervikliku autonoomses süsteemis KOTKAS kõik LHK projekti käsitlevad asjakohased osad.

LHK projekti koostamise käigus teostati käitise heiteallikate inventuur, mille tulemusena lisandusid mitmeid uued heiteallikad, täpsustati kõigi heiteallikate asukohti, heitkoguseid ja muid parameetrid ning korrastati nende tähistamist. Kõikide saasteainete kohta esitatakse uued hajumisarvutuste tulemused.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
LHK projekti täienduste koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 "Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid";
4. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
6. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed"
7. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi".
8. Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
9. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
10. Tööstusheite seadus.
11. Keskkonnaministri 02.12.2016 määrus nr 61 " Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid"
12. Keskkonnaministri 19.06.2013 määrus nr 36 "Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm".

Muud abimaterjalid ja kirjandus:
1. AS Tallinna Prügila tootmisettevõtte saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2006.
2. Kompostiauna temperatuuri mõõdistamine ja hinnang kompostimisprotsessile AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses. Uuringu aruanne. Eesti Maaülikool. Tartu 2011.
3. Metaani heitkoguse hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS ladestusalal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2012.
4. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2015.
5. Lõhnaainete esinemise hindamine välisõhus Jõelähtme prügila lähiümbruses. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
6. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510.
7. EPA/600/R-08-116 „Background Information Document for Updating AP42 Section 2.4 for Estimating Emissions from Municipal Solid Waste Landfills. September 2008“.
8. Biolagunevate jäätmete käitlemine, II etapp". Projekt 617539. veebruar-mai 2005 Keskkonnaministeerium, AS ENPRIMA ESTIVO.
9. Elering Gaas AS maagaasi kvaliteeditunnistused: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet
10. Arvutiprogramm AEROPOL 5.3.2.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnakompleksloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
Heiteallikate asukohakaart
Lisa 15: asukoht.jpeg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Käitise tootmisterritoorium asub aadressil Jõelähtme vald, Rebala küla, Ülgase ja Rebala külade vahelisel alal, katastriüksusel Jäätmekeskus (kat. tunnus 24504:004:0340). Tootmisterritooriumi suurus ca 66,83 ha, millel asub ca 11,28 ha suurune jäätmete ladestusala, kaalumaja, jäätmejaam, kontorihoone, töökoda ja garaaž, tootmishooned (sorteerimine) ja jäätmete töötlusalad, platsid komposteerimiseks, koostootmisjaam (gaasimootor) ja prügilagaasi tõrvik ja reovee käitlusrajatised. Käitise territoorium piirist ca 300 m kaugusel loode suunal Ülgase küla lääneserv, ca 1,5 km kaugusel kagu suunal Rebala küla.

Käitise territoorium on vahetult ümbritsetud maa juhtotstarbe järgi üldmaaga. Lähimad elamud asuvad Maa-ameti kaardirakenduse järgi käitise loodepiirist ligikaudu 485 m kaugusel ja käitise territooriumi kirdenurgast ligikaudu 350 m kaugusel.
Pinnaveekogusid käitise vahetus läheduses ei ole, Ihasalu laht asub ca 1,5 km kaugusel territooriumi piirist kirde suunas. Lähim voolukogu on Jägala jõgi, mis jääb käitise territooriumi idapiirist ca 3,5 km kaugusele itta.

Lähim kaitstav loodusobjekt käitisele on Ülgase loodukaitseala (reg nr KLO1000259), mis jääb käitise territooriumi idapiirist ca 500…700 m kaugusele kirde suunas. Käitise läheduses ei paikne kultuurimälestisi või muid sarnasid objekte.

Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel seisuga 27.12.2017 esines käitisega samas piirkonnas (arvestades kõrgeima heiteallika 50 kordset kõrgust, milleks on prügila ladestusala keskmine kõrgus ca 15 m) üks õhusaasteloa kohustusega käitisi - Tallinna Prügilagaas OÜ poolt hallatav prügilagaasiga töötav gaasimootor (õhusaasteloa nr L.ÕV/317503). Viimast heiteallikat koosmõju hindamisel ei arvestata, kuna gaasimootori töötamisel ei tööta AS Tallina Jäätmete Taaskasutuskeskuse poolt hallatav tõrvikpõleti ja kontorihoone katlamaja ning vastupidi (tõrviku ja katlamaja kasutamisel ei tööta gaasimootor).

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 30…76 m. Valdavalt heiteallikatega seotud ala asub absoluutkõrgusel ~46 m merepinnast. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Käitis on võimeline töötama kõik päevad aastas ööpäevaringselt, st kokku kuni 8760 h/a.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil T-1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 090401 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - korraldatud jäätmete ladustamine prügilates
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 4.09
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Biogaas 0.005 18.40 8 500 tuh. Nm³ 7446-09-5 Vääveldioksiid     0.011 0.36 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.245 3.864 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.245 3.864 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel     0.016 0.258 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       6 428.962 t
Heite­allika nr plaanil või kaardil K-1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Kerge kütteõli katel, põletiga
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.10
Töö­tundide arv aastas 5 000
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
 
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Kerge kütteõli 0.10 42 45 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.01 0.189 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0.005 0.09 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.01 0.189 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.01 0.189 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel     0 0.003 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       135.729 t
Heite­allika nr plaanil või kaardil G-1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.006
Töö­tundide arv aastas 500
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Diislikütus 0.10 42 0.255 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.001 0.001 t
7446-09-5 Vääveldioksiid     0 0.001 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.001 0.001 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.001 0.001 t
124-38-9 Süsinikdioksiid       0.769 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises ei esine tehnoloogilisi äkkheiteid.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
090401 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - korraldatud jäätmete ladustamine prügilates T-1 Tõrvik X: 6593160, Y: 560810 0.50 Ei 6,5 14,51 380 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.011 g/s 0.36 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.245 g/s 3.864 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.245 g/s 3.864 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.016 g/s 0.258 t
124-38-9 Süsinikdioksiid   6 428.962 t
020103b - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - põletusseade < 20 MW (katlad) K-1 Katlamaja X: 6593073, Y: 560725 0.25 Ei 8 1,43 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.01 g/s 0.189 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.005 g/s 0.09 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.01 g/s 0.189 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.01 g/s 0.189 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0 g/s 0.003 t
124-38-9 Süsinikdioksiid   135.729 t
020105 - Äri- ja avaliku teeninduse sektori katlamajad - paiksed mootorid G-1 Generaator X: 6593360, Y: 560919 0.036 Ei 2 3 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.001 g/s 0.001 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0 g/s 0.001 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.001 g/s 0.001 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.001 g/s 0.001 t
124-38-9 Süsinikdioksiid   0.769 t
091006 - Muu jäätmekäitlus - biogaasi tootmine HA-1 Jäätmete ladestusala X: 6593162, Y: 560880
X: 6593734, Y: 561064
  Ei     20 74-82-8 Metaan   g/s 380.844 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.004 g/s 0.058 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 1.236 g/s 16.056 t
124-38-9 Süsinikdioksiid   650.61 t
091005 - Muu jäätmekäitlus - kompostimine PA-1 Kompostimisala X: 6593184, Y: 560575
X: 6593378, Y: 560676
  Ei     20 74-82-8 Metaan   g/s 25.067 t
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus)   g/s 0.281 t
7664-41-7 Ammoniaak 1.20 g/s 9.461 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.078 g/s 0.612 t
124-38-9 Süsinikdioksiid   8.925 t
050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) MA-1K Mahutid (koondallikas) X: 6593111, Y: 560786 0.06 Ei 2,1 3,54 20 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.038 g/s 0.001 t
050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) MA-2 Laadimine sõidukisse X: 6593116, Y: 560787 0.05 Ei 1 0,6 20 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.004 g/s 0.001 t
090403 - Tahkete jäätmete kõrvaldamine maismaal - muu PA-2 Segaolmejäätmete sorteerimise hoone X: 6593319, Y: 560614
X: 6593385, Y: 560617
  Ei     20 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.004 g/s 0.126 t
 
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heite­allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E - R L P
M-1 Gaasimootor 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
T-1 Tõrvik 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
K-1 Katlamaja 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
G-1 Generaator 100 100 100 100 0 0 0 0 0 100 100 100 100 100 100
HA-1 Jäätmete ladestusala 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
PA-1 Kompostimisala 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
MA-1K Mahutid (koondallikas) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 0 0
MA-2 Laadimine sõidukisse 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
PA-2 Segaolmejäätmete sorteerimise hoone 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane, kuna käitises ei kasutata heiteallikatel saasteainete püüdeseadmeid.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid
Gaussi difusioonivõrrandi mudel
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Aeropol 5.3.2
 
Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
CAS kood Nimetus Heitkogus t/a Heitkogus g/s Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Põletusseadmete metoodika (riiklik) Arvutusmeetod PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.19 0.011  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 4.054 0.256  
630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.054 0.256  
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.261 0.016  
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.091 0.005  
Vääveldioksiidi heitkogus prügilagaasi põletamisel Arvutusmeetod 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.36 0.011  
CO2 määramise metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 124-38-9 Süsinikdioksiid 3 746.71 0  
Prügilagaasis sisalduv CO2 heitkogus tõrvikust või gaasimootorist Arvutusmeetod 124-38-9 Süsinikdioksiid 2 818.75 0  
Prügilagaasi hajusheide ladestusalalt Arvutusmeetod 74-82-8 Metaan 380.844 0  
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.058 0.002  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 16.056 0.509  
124-38-9 Süsinikdioksiid 650.61 0  
Hajusheide kompostimisalalt Arvutusmeetod 124-38-9 Süsinikdioksiid 8.925 0  
74-82-8 Metaan 25.067 0  
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.281 0  
7664-41-7 Ammoniaak 9.461 0.30  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.612 0.019  
Naftasaaduste määramise metoodika (riiklik) Arvutusmeetod NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.002 0.038  
PM-sum hajusheide segaolmejäätmete sorteerimise hoonest Arvutusmeetod PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.126 0.004  
 
Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon
Käitise paremaks kirjeldamiseks on välisõhu saasteainete heitmetega seotud tegevused jagatud järgmisteks põhigruppideks: kütuse põletamine (sh prügilagaas), prügilagaasi hajusheide, kompostimine, transpordile mõeldud kütuse laadimine ja segaolmejäätmete sorteerimise hoone.

1. Kütuste põletamine
1.1 Prügilagaasi põletamine tõrvikus

Prügila gaasi põletamine toimub tõrvikut üldjuhul olukorras, kui gaasimootor ei tööta (nt hooldustööd, mootori avariiline seiskamine jms). Senise praktika jooksul ei ole tõrviku töötundide arv aastas ületanud 2000 tundi. Samas ei saa välistada ka olukorda, kui kogu kogutud prügilagaas tuleb suunata põletamisele tõrvikus. Seega aastas tõrvikpõletisse maksimaalselt suunatava prügilagaasi kogus on hinnanguliselt kuni 3500 tuh Nm3/a.

Arvestuslikult õnnestub koguda ja põletamisele suunata ligikaudu 77 % kogu torustikuga kaetud ladestusalas tekkinud gaasi kogusest, ülejäänud eraldub välisõhku hajusheitena. Prügilagaasi koguse mõõtmiseks on kogumistorustikule paigaldatud vastav mõõdik.

Prügila olemasolevas gaasi kogumise süsteemis mõõdetud summaarse gaasi (sisaldava metaani, süsinikdioksiidi, hapniku jms) koguste põhjal on viimastel aastatel märgata eralduva gaasi koguste vähenemise trendi. Viimane on tingitud peamiselt asjaolust, et olemasolevat ladestusala on hakatud alates 2015 aastast etapiviisiliselt sulgema ning kasutatavale ladestusalale jõudvate jäätmete orgaanilise osa sisaldus on suhteliselt madal, kuna jäätmete sorteerimise efektiivsus on kasvanud. Jäätmetest ladestusalale jõudev sorteerimisjääk koosneb peamiselt mineraalsest osast ja bioloogiliselt mitte lagunevatest osistest. Prügilagaasi koostise mõõtmiseks kasutatakse vastavat taadeldud analüsaatorit, millega registreeritakse prügilagaasis metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisaldust. Prügilagaasist ca 51 mahu % moodustab metaan, süsinikdioksiidi ca 41 mahu % ja hapniku ca 1 mahu %. AP-42 andmetel on lisaks metaanile ja süsihappegaasile prügilagaasi koostises, lämmastikku (kuni 5 mahu%), muid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (keskmiselt 0,4 mahu%). Väävelvesiniku sisalduse vaikeväärtus prügilagaasis on AP-42 metoodika järgi ca 0,0036 mahu%.

Soojusenergeetika põhialustest on teada, et gaaskütuse kütteväärtus sõltub selle põlevate komponentide sisaldusest ja põlemissoojusest. Nii maagaasil kui ka prügilagaasil on peamiseks põlevaks komponendiks metaan, teiste põlevainete, sh jälgedena esinevate väävliühendite sisaldus ei mõjuta kütteväärtust oluliselt.

Elering AS andmetel on CH4 sisaldus maagaasis ca 96-97 mahu%, muid süsivesinikke ca 3 mahu%, mittepõlevaid komponente oli alla 1 mahu% (N2 ja CO2), gaasi alumine kütteväärtus arvestusliku keskmisena 33,6 MJ/m3. Eeldades, et prügilagaasi kütteväärtuse määrab ära metaanisisaldus, on prügilagaasi kütteväärtus leitav maagaasi kütteväärtuse põhjal:

Q_prügilagaas=Q_maagaas× CH4 %_prügilagaas/100%=33,6×51/100=17,1 MJ/m3 (1)

Prügilagaasi kütteväärtuse leidmisel MJ/Nm3 kasutame järgmist valemi:

Q_prügilagaas [MJ/Nm3]= 17,1 MJ/m3×(293 K/273 K)=18,4 MJ/Nm3 (2)

Tõrvikus prügilagaasi põletamisel tekkivate saasteainete heitkogused on leitud vastavalt keskkonnaministri 24.11.2016 määrusele nr 59 " Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid", kasutades maagaasi heitetegureid.

Tõrvikpõleti soojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal:

P_(tõrvik)= (800 Nm3/h)/(3600 s/h)×18,4 MJ/Nm3=4,09 MW (3)

Tõrvikus prügilagaasi põletamisel välisõhku sattuvate saasteainete eriheide ruumalaühiku kohta on leitud alljärgnevalt. Kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel eraldub 0,25 Nm3/MJ kuivi suitsugaase, mille korrutamisel põleti soojusvõimsusega on võimalik leida suitsugaaside mahtkiirus Nm3/s:

Vk_1=0,25 Nm3/MJ×4,09 MWth=1,02 Nm3/s (4)

Saasteainete sisaldus suitsugaaside mahuühiku kohta normeeritakse põletusseadmetel 3 % hapnikusisaldusele, millele vastab liigõhutegur 1,17:

Vk_2=1,02 Nm3/s×1,17=1,19 Nm3/s (5)

Tõrviku suudme läbimõõt on 0,5 m ja väljuvate suitsugaaside temperatuur ca 380°C, millele vastab suitsugaaside mahtkiirus:
V1=(1,19 Nm3/s×(273 K+380℃))/(273 K) =2,85 m3/s (6)

ja joonkiirus:

w=(2,85 m3/s×4)/(π×0,5^2 m)=14,51 m/s (7)

Vääveldioksiidi heide
Prügilagaasis olevast väävelvesinik muundub tõrvikus põlemisel vääveldioksiidiks (SO2 molaarmass on 64 g/mol):

2H2S+3O2=2SO2+2H2O

Aastases põletatavas prügilagaasi on H2S kokku:

V_(H2S enne tõrviku)= 3500 tuh Nm3/a ×0,036=126 Nm3/a (8)

Väävelvesiniku kogus prügilagaasis enne tõrvikpõletit:

M_(H2S enne tõrvikut)=126 Nm3/a / 22,4 Nm3/kmol=5,625 kmol/a×34 kg/kmol = 191,250 kg/a≈0,191 t/a (9)

Reaktsioonivõrrandis järgi tekib 1 molekulist väävelvesinikust 1 molekul vääveldioksiidi:
M_(SO2 tõrvik)=5,625 kmol/a×64 kg/kmol=360,0 kg/a≈0,360 t/a (10)

Vääveldioksiidi hetkheide:
M_(pSO2 tõrvik)= 0,360 t/a/(8760 h×3600 s)×1000000=0,011 g/s (11)

Lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heide tõrvikust

Tõrvikus kasutatava prügilagaasi kogus soojusühikutes:

B_(1 tõrvik)=3500 tuh Nm3/a×18,4 MJ/m3=64400 GJ/a (12)

Tõrvikus prügilagaasi põletamisel tekkivate lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste leidmisel on kasutatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 metoodikas esitatud maagaasi saasteainete eriheite väärtused: CO ja NO2 60 g/GJ, lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 4 g/GJ.

Lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused prügilagaasi põletamisel tõrvikus:

M_(NO2,CO tõrvik)= 64400 GJ/a×60 g/GJ×0,000001=3,864 t/a (13)

M_(VOC-com gaasi põletamisel)= 64400 GJ/a×4 g/GJ×0,000001=0,258 t/a (14)

Saasteainete hetkeline heitkogus prügilagaasi põletamisel tõrvikpõletis:

M_(pNO2,CO tõrvik)= 4,09 MW×60 g/GJx0,001=0,245 g/s (15)

M_(pVOC-com gaasi põletamisel)= 4,09 MW×4 g/GJ×0,001=0,016 g/s (16)

Süsinikdioksiidi heide tõrvikust
Prügilagaasi põletamisel tõrvikpõletis tekkiva süsinikdioksiidi heitkogused on leitud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 86 esitatud metoodikale. Arvutamisel kasutatakse maagaasi parameetrit qc = 15,3 tC/TJ.

M_(CO2 tõrvik)= 3500000 Nm3/a×18,40 MJ/Nm^3×15,3 tC/TJ×3,664/1000000 =3610,210 t/a (17)

Tõrviku kaudu satub atmosfääri ka prügilagaasis sisalduv CO2 (molaarmass 44 g/mol). Prügila seireandmetel prügilagaasis CO2 sisaldus kuni 41 %, mis tõrvikusse suunatavast gaasi kogusest 3500 tuh Nm3/a moodustab CO2 heite:

M_(CO2 gaasis sisalduv)=3500000 Nm3/a×0,41=1435000Nm3/a / 22,4 Nm3/kmol)=
=64062,50 kmol/a × 44 g/mol/1000=2818,750 t/a (18)

CO2 summaarne heide tõrvikust on 3610,20 t/a + 2818,750 t/a = 6428,962 t/a (19)

Süsihappegaasi jaoks hetkelisi heitkoguseid ei arvestata.

1.2.Katlamaja ja generaator
Katlamaja (heiteallikas K-1) asub ettevõtte kontorihoones ning varustab nimetatud hoonet sooja vee ja soojusega, kui gaasimootor ei tööta (st üldjuhul toimub kontorihoone energiaga varustamine gaasimoorotis toodetava elektri abil).
Katlamajas kasutatakse kütusena kerget kütteõli, mille maksimaalne aastakulu on arvestuslikult kuni 45 tonni ning mille alumine kütteväärtus on võetud võrdseks 42 MJ/kg, väävlisisaldus kuni 0,1 mahu%. Tavapraktikas ei kasutata katlamajas kerget kütteõli mitte rohkem kui 2-3 tonni aastas. Katlamaja põleti võimsus sisseantava kütuse koguse põhjal 0,1 MW (kasutegur 0,9). Korstna kõrgus 8 m, suudme läbimõõt 0,25 m, suitsugaaside temperatuur 180°C, suitsugaaside joonkiirus ca 1,43 m/s.

Generaatorit (heiteallikas G-1) kasutatakse prügila ladestusalal valdavalt oktoobrist kuni aprilli kuuni valgustitele elektrienergia tootmiseks. Kütusena kasutatakse diiselkütust, mille aastakulu on arvestuslikult kuni 0,255 tonni ning mille alumine kütteväärtus on võetud võrdseks 42 MJ/kg, väävlisisaldus kuni 0,1 mahu %. Generaatori mootori võimsus sisseantava kütuse koguse põhjal 0,006 MW (kasutegur 0,9). Korstna kõrgus 2 m, suudme läbimõõt 0,036 m, suitsugaaside temperatuur 180°C, suitsugaaside joonkiirus ca 3 m/s.

Katlamaja ja generaatori saasteainete heitkoguste määremiseks kasutati keskkonnaministri 24.11.2016 määrusega nr 59 kinnitatud meetodit. Süsinikdioksiidi heitkogus on leitud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 86 kinnitatud metoodikale. Kuna mõlemas määruses on saasteainete heitkoguste arvutuskäik üheselt esitatud, siis siin seda täiendavalt ära ei tooda. Allpool esitatakse ainult arvutuskäigus olulisemate kasutatud andmete väärtused.

Kerge kütteõli ja diisli kasutamisel on saasteainete heitkoguste leidmisel kasutati määruses esitatud kerge kütteõli eriheite väärtuseid:
• lämmastikoksiidide, süsinikoksiidi ja tahkete osakeste eriheide qi = 100 g/GJ;
• lenduvate orgaaniliste ühendite eriheide qi = 1,5 g/GJ;
• elavhõbeda eriheide qi = 0,03 mg/GJ;
• kaadmiumi eriheide qi = 0,04 mg/GJ;
• plii eriheide qi = 10 mg/GJ;
• vase eriheide qi = 11 mg/GJ;
• tsingi ja arseeni eriheide qi = 6 mg/GJ;
• kroomi ja vanaadiumi eriheide qi = 2 mg/GJ;
• nikli eriheide qi = 4 mg/GJ.

Süsinikdioksiidi heitkoguse leidmisel kasutati määruses kerge kütteõli kohta toodud eriheite väärtust qc = 19,6 tC/TJ. Oksüdeerunud süsiniku osa mõlema kütuse kasutamisel Kc = 1.

Katlamaja saasteainete heitkogused:
• summaarsed tahked osakesed (PM-sum) 0,189 t/a ja 0,010 g/s;
• vääveldioksiid (SO2) 0,090 t/a ja 0,005 g/s;
• lämmastikdioksiid (NO2) ja süsinikmonooksiid (CO) 0,189 t/a ja 0,010 g/s;
• lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel (VOC-com) 0,003 t/a ja 0,0002 g/s;
• elavhõbe (Hg) ja kaadmium (Cd) 0,0001 kg/a;
• plii (Pb) 0,019 kg/a;
• vask (Cu) 0,021 kg/a;
• tsink (Zn) ja arseen (As) 0,011 kg/a;
• kroom (Cr) ja vanaadium 0,004 kg/a;
• nikkel (Ni) 0,008 kg/a;
• süsinikdioksiid (CO2) 135,729 t/a.

Generaatori saasteainete heitkogused:
• summaarsed tahked osakesed (PM-sum) 0,001 t/a ja 0,001 g/s;
• vääveldioksiid (SO2) 0,001 t/a ja 0,0003 g/s;
• lämmastikdioksiid (NO2) ja süsinikmonooksiid (CO) 0,001 t/a ja 0,001 g/s;
• lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel (VOC-com) 0,00002 t/a;
• elavhõbe (Hg) ja kaadmium (Cd) 0,0000003 kg/a;
• kaadmium (Cd) 0,0000004 kg/a;
• plii (Pb), vask (Cu), tsink (Zn) ja arseen (As) 0,0001 kg/a;
• kroom (Cr) ja vanaadium 0,00002 kg/a;
• nikkel (Ni) 0,00004 kg/a;
• süsinikdioksiid (CO2) 0,769 t/a.

Arvutustulemustest on näha, et katlamajas ja generaatoris kütuste põletamisel eralduvate raskmetallide summaarsed heitkogused jäävad allapoole keskkonnaministri määruses nr 67 kehtestatud aastaseid künniskoguseid, millest alates on nõutav õhusaasteluba ja ka allapoole 1 kg/a. Samuti jäävad generaatoris diiselkütuse põletamisel tekkiva lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused allapoole 0,5 kg/a. Seetõttu nimetatud saasteainete heitkoguseid katlamaja ja generaatori korral edaspidi ei käsitleta.

2.Hajusheide prügilas ladestusalalt
Hajusa heitena lendub prügilast see osa prügilagaasist, mida ei õnnestu kokku koguda ja põletamisele suunata. Kogu ladestusala suurus on 112802 m2, millest seisuga 01.01.2018 on suletud ca 40000 m2. See tähendab prügilagaasi tekkimise seisukohalt on aktiivse ala suurus ca 72802 m2. Arvestades, et kokku koguda õnnestub eelduslikult 77% prügilagaasist ning selle hinnanguline kogus on ca 3 500 000 Nm3/a, siis kogumisalat jääb aastas kogumata ja eraldub hajusa heitena prügilagaasi:

B_(hajus)=3500 tuh Nm3/a×(23%)/(77%)=1045,455 tuh Nm3/a (20)

Metaani hajusheide
V_(CH4_hajus)= 1045,455 tuh Nm3/a ×0,51=533182 Nm3/a (21)
M_(CH4_hajus)=533182 Nm3/a/22,4 Nm3/kmol=23802,768 kmol/a×16 kg/kmol≈380,844 t/a (22)

Metaani hetkeline heitkogus:
M_(hetk,CH4_hajus)=380,844 t/a×1000000/(8760 h/a×3600 s/h)=12,076g/s (23)

Väävelvesiniku hajusheide
V_(H2S_hajus)= 1045,455 tuh Nm3/a ×0,000036=38 Nm3/a (24)
M_(H2S_hajus)=38 Nm3/a/22,4 Nm^3/kmol=1,696 kmol/a×34 kg/kmol≈0,058 t/a (25)

Väävelvesiniku hetkeline heitkogus:
M_(hetk,H2S_hajus)= 0,058 t/a×1000000/(8760 h/a×3600 s/h)=0,002 g/s (26)

Muude lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heide:
V_(NMVOC_hajus)= 1045,455 tuh Nm3/a ×0,004=4182 Nm3/a (27)
M_(NMVOC_hajus)=4182 Nm3/a/22,4 Nm^3/kmol=186,696 kmol/a×86 kg/kmol≈16,056 t/a (28)

NMVOC hetkeline heitkogus:
M_(hetk,NMVOC_hajus)= 16,056 t/a×1000000/(8760 h/a×3600 s/h)=0,509 g/s (29)

Süsinikdioksiidi hajusheide
V_(CO2 hajus)= 1045,455 tuh Nm3/a ×0,41=428637 Nm3/a (30)
M_(CO2_hajus)= 428637 Nm3/a/22,4 Nm3/kmol=19135,580 kmol/a×34 kg/kmol≈650,610 t/a (31)

3.Hajusheide kompostimisel
Kompostimine on üks levinumaid bioloogiliste jäätmete käitlusviisidest, kus toimub mikroorganismide poolt kindlatel tingimustel orgaaniliste materjalide lagundamise protsess. Aktiivsest kompostimisprotsessist eraldub soojust, CO2, veeauru, ammoniaaki ja mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Aunkompostimine on levinuim viis suures mahus jäätmete kompostimiseks. Kompostimiseks purustatakse jäätmed võimalikult ühtlaseks massiks, segatakse juurde erinevaid lisaaineid ning moodustatakse jäätmetest sobiliku kõrguse ja laiusega kompostiaunad. Tavaliselt asuvad kompostiaunad lahtise taeva all, kuid käitises kasutatakse esimese 6 nädala jooksul spetsiaalse kattega kaetud aunade moodustamist ning sundõhutamist ventilaatorite abil (hapniku sisaldust kontrollitakse anduritega ning õhutamine toimub tsüklitena). Selleks on aunade alla rajatud vastavad õhutuskanalid. Pärast seda suunatakse kompost järelvalmimisele (aunad ei ole kaetud), kus komposti sõelutakse ja segatakse.
Kompostile ka vajalikke lisamaterjale. Tavaliselt koosneb kompostimisele minev materjal 90 kaaluprotsendi ulatuses jäätmetest ja 10 kaaluprotsendi ulatuses struktuursest täitematerjalist. Ligikaudu 5–10% materjalist eraldatakse kui kompostimiseks kõlbmatu ja suunatakse kõrvaldamiseks prügilatesse. See jääk koosneb kividest ja ebaõigesti sorteeritud materjalidest. Teiste prügilate kogemustele tuginevalt võib kompostitavas materjalis olla võõrkehade ja struktuurse täitematerjali osakaal olla olenevalt kompostitavatest jäätmetes vahemikus 5-25 %, keskmiselt seega ca 15 % kompostitavate jäätmete kogukaalust.

Kompostimisala koosneb vastuvõtualast, kompostimisalast ja komposti järelvalmimise alast. Vastuvõtuala (asub põhja suunas) suurus ca 2000 m2, sellest pidevalt aktiivses kasutuses kuni ca 40 %. Kompostimisala (kokku kuni 8 aunaga, asub ida suunas, segaolmejäätmete sorteerimishoone lähedal) suurus ca 7800 m2, millest pidevalt aktiivses kasutuses ca 40 %. Komposti järelvalmimise ala (asub lääne suunas) suurus ca 9300 m2, millest pidevalt aktiivses kasutuses kuni 60 %.
Seega kompostimise kogusuurus koos on ca 19100 m2, sellest pidevalt aktiivses kasutuses on arv keskmiselt 46,7% ehk ca 8920 m2.

Aunkompostimisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2005 aastal tellitud uurimustöös " Biolagunevate jäätmete käitlemine, II etapp" esitatud saasteainete eriheitmete andmeid:

• süsinikdioksiid (CO2) 350 g/t (grammides kompostitud jäätmete kohta);
• metaan (CH4) 983 g/t;
• dilämmastikoksiid (N2O) 11 g/t;
• ammoniaak (NH3) 371 g/t;
• lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 24 g/t.

Kuna saasteainete eriheited ei ole esitatud kompostimise erinevatele etappidele ning kirjanduses esitatud täpsemad esinduslikud andmed puuduvad, siis on välisõhku väljutatavate saasteainete seisukohalt võetud pindheiteallikaks kogu kompostimisala. Kuid siinjuures arvestatakse, et kompostimisele suunatavate jäätmete vastuvõtualas viibivad jäätmed suhteliselt lühikest aega ning tegemist ei ole toimuvate lagunemisprotsesside mõistes kompostimisega, siis jäätmete vastuvõtuala käesolevas LHK projektis eespool nimetatud eralduvate saasteainete mõistes tinglikult heiteallika osana ei käsitleta. Samas arvestatakse vastuvõtuala kompostimisala osana lõhna leviku modelleerimisel.
Saasteainete heitkoguste hindamisel arvestatakse ka asjaolu, et ligikaudu 15 % kompostimisele suunatavatest jäätmetest võivad sisaldada mittekomposteeruvaid väljasõelutavaid komponente ja täitematerjali. Aastas suunatakse kompostimisele ligikaudu 30000 tonni jäätmeid, millest ligikaudu aktiivne (komposteeritav) osa võib moodustada ligikaudu 25500 tonni aastas.

Saasteainete aastane kogus on seega leitud järgmiselt:

M_a=K×E×0,000001 (32)

kus: Ma – kompostimisel eralduva saasteaine heitkogus aasta, t/a;
K – kompostitavate jäätmete aastane kogus, t/a;
E – saasteaine eriheide, g/t.

Arvutusnäide. Dilämmastikoksiidi (N2O) aastane heitkogus:

M_a = 25500 t/a × 11 g/t ×0,000001 = 0,281 t/a (32.n)

Saasteainete hetkeline heitkogus:

M_hetk=(K×E)/(8760×3600) (33)

kus: M_hetk – saasteaine hetkeline heitkogus, g/s;
K – kompostitavate jäätmete aktiivne kogus, t/a;
E – saasteaine eriheide, g/t.

Arvutusnäide. Dilämmastikoksiidi (N2O) hetkeline heitkogus:

M_hetk=(25500 t/a × 11 g/t)/(8760×3600) = 0,009 g/s (33.n)

Saasteainete heitkogused kompostimisel:
• metaan (CH4) 25,067 t/a;
• dilämmastikoksiid (N2O) 0,281 t/a;
• ammoniaak (NH3) 9,461 t/a ja 0,30 g/s;
• lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 0,612 t/a ja 0,019 g/s.

4.Vedelkütuste käitlemine
Käitise on transpordivahendite tankimiseks kokku kaks statsionaarset vedelkütuse mahutit (10m3 ja 5m3) ning kaks teisaldatavat mahuti (à 1,5m3). Viimaseid kasutatakse näiteks kütuse toimetamiseks transpordivahenditeni olukordades, kui transpordi vahend asub statsionaarsetest mahututest piisavalt kaugel ning selle tankimiskohani liikumiseks kuluks liiga palju aega. Aastas kulub transpordivahetitele kuni 300 tonni diiselkütust aastas, maksimaalne laadimiskiirus kuni 36 m3/h. Diiselkütuse 10 m3 mahuti hingamisava kõrgus 3 m ja ava läbimõõt 0,06 m, 5m3 mahuti hingamisava kõrgus 2 m ja ava läbimõõt 0,06 m, 1,5 m3 mahutite hingamisavade kõrgused 1,7 m ja ava läbimõõdud 0,06 m.
Arvestades aastas laetavat diiselkütuse kogust, korraga täidetakse ühte mahutit (laadimiskiirus kõigil mahutitel sama), mahutite õhutusvavad on sama läbimõõduga ligikaudu sama kõrgusega ning asjaolu, et nende täimine toimub suhteliselt piiratatud alal, on arvutuste lihtsustamiseks nimetatud neli mahutid võetud koondheiteallikaks (heiteallikas MA-1K, kõrgusega ca 2,1 m, ava läbimõõduga 0,06 m). Transpordivahenditele laadimist vaadeldakse eraldi protseduurina ja käsitletakse eraldi heiteallikana (MA-2), kuna laadimiskiirus (ca 4,2 m3/h) ja heiteava kõrgus (ca 1 m) ning läbimõõt (ca 0,05 m) erineb mahutite täitmisest.

Lisaks kasutataks ühte 3 m3 mahtuvusega mahutit katlamajas katlale mõeldud kütuse hoiustamiseks. Aastas laetava kerge kütteõli kogus kuni 45 tonni. Mahuti hingamisava kõrgus 2,5 m, ava läbimõõt 0,04 m, kütuse pumpamiskiirus maksimaalselt 36 m3/h.

Vedelproduktide käitlemisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri 02.12.2016 määruses nr 61 esitatud metoodikat. Diiselkütuse ja kerge kütteõli käitlemisel eralduva saasteainena käsitletakse summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NMVOC).

Esmalt leitakse eralduvate saasteaine kontsentratsioon (g/m3):

C=120×S×Ps[kPa]×M/T[K] (34)

kus: Ps – on vedeliku aururõhk vastaval temperatuuril (kPa);
M - on vedeliku aurude molekulmass;
T - on vedeliku temperatuur (K); 0°C = 273 K
S - on küllastumistegur. Eespool nimetatud mahutite ja transpordivahenditele laadimisel võrdub 1.

Diisel kütuse ja kerge kütteõli maksimaalse hetkeline heitkogus leitud temperatuuril 20°C, aasta heitkogused aasta keskmise temperatuuri 5°C juures. Mõlema kütuse aururõhud 20°C juures ca 0,072 kPa ja temperatuuril 5°C ca 0,03 kPa, kütuse aurude molekulmass 130, tihedus 0,85 t/m3.

Arvutusnäide. Diiselkütuse NMVOC kontsentratsioon pumpamisel 20°C juures:

C=120×1×0,072 kPa×130/293=3,833 g/m3 (34.n)


NMVOC hetkeline heitkogus g/s leitakse valemiga:

Mpk=C[g/m3]×Vpu[m3/h]/3600 (35)

kus: C – on NMVOC kontsentratsioon (g/m3;
Vpu – vedeliku pumpamiskiirus m3/h;

Arvutusnäide. NMVOC hetkeline heitkogus diiselkütuse pumpamisel transpordivahenditele mõeldud mahutitesse kiirusega 36 m3/h temperatuuril 20°C (koondheiteallikas MA-1K):

Mpk=3,833 g/m3×36 m3/h /3600=0,038 g/s (35.n)

NMVOC aastane heitkogus t/a:

Mak=C[g/m3]×Kü[t/a]×0,000001/q[t/m^3] (36)

kus: C – eralduvate NMVOC kontsentratsioon (g/m3);
Kü – käideldava produkti aastane kogus t/a;
q - käideldava produkti tihedus t/m3;

Arvutusnäide. NMVOC aastane heitkogus diiselkütuse pumpamisel transpordivahenditele mõeldud mahutitesse. NMVOC kontsentratsioon 5°C juures 1,683 g/m3, aastas pumbatav kütuse kogus 300 tonni.

Mak=1,683 g/m3×300 t/a×0,000001/0,85 t/m3=0,001 t/a (36.n)

Transpordile mõeldud diiselkütuse laadimise mahutitesse (koondheiteallikas MA-1K):
• C(5°C)=1,683 g/m3 ja C(20°C)=3,833 g/m3;
• aastas laetav kogus 300 tonni, maksimaalne laadimiskiirus 36 m3/h, gaaside hingamisava arvestuslik kõrgus 2,1 m ja läbimõõt 0,06 m, gaaside joonkiirus 3,54 m/s;
• Mpk=0,038 g/s ja Mak=0,001 t/a

Transpordile mõeldud diiselkütuse laadimise sõidukitesse (heiteallikas MA-2):
• C(5°C)=1,683 g/m3 ja C(20°C)=3,833 g/m3;
• aastas laetav kogus 300 tonni, maksimaalne laadimiskiirus 4,2 m3/h, laadimisava arvestuslik kõrgus 1 m ja läbimõõt 0,05 m, gaaside joonkiirus 0,6 m/s;
• Mpk=0,004 g/s ja Mak=0,001 t/a

Katlamaja mahuti täitmine kerge kütteõliga:
• C(5°C)=1,683 g/m3;
• aastas laetav kogus 45 tonni;
• Mak=0,0001 t/a

Arvutustulemustest on näha, et katlamaja mahuti täitmisel eralduva NMVOC heitkogus jääb allapoole 0,5 kg/a, mistõttu NMVOC heitkogust katlamaja mahuti täitmisel edaspidi ei käsitleta ning katlamaja mahuti hingamisava heiteallikana ei vaadelda.

5.Segaolmejäätmete sorteerimise hoone
Prügilasse saabuvate segaolmejäätmete sorteerimine toimub kompostiväljakute lähedal paiknevas hoones. Sorteerimise tulemusena eraldatakse sisendvoost erinevaid plastiliike (PE, PP, PET, LDPE, PEHD), paberit ja kartongi, metalli ning muid jäätmeid, millised suunatakse ettevõtte territooriumi vastavale alale edaspidisteks toiminguteks.

Kogu sorteerimisliin paikneb hoones ning on valdavalt kinnine süsteem. Hoone maht ca 35000 m3. Hoonest välisõhku sundventilatsioon puudub, pikki hoone seina perimeetrit paiknevad tiheda võrguga kaetud avad. Lisaks on hoone kolmes küljes avad transpordivahenditele. Seega võib antud hoonet vaadelda pindallikana. Arvestuslikult võib sarnaste hoonete korral õhu liikumise kiirus olla ca 0,1 m/s ja õhuvahetuse kiirus keskmiselt 0,25 korda tunni jooksul (oleneb ilmastiku tingimustest) ehk kogu hoone kohta ca 2,4 m3/s. Hoone osakaal üldisesse saasteainete heitmetesse on hinnanguliselt väike. Kirjanduse andmetel on segaolmejäätmete sorteerimisliinide töökeskkonnas keskmiseks tolmu sisalduseks (arvestades, et sorteeritavad jäätmed on valdavalt suhteliselt kõrge niiskusesisaldusega) ca 1-2 mg/m3 ehk keskmiselt 1,5 mg/m3. Lisaks võib olmejäätmete sorteerimisel esineda lõhna.

Summaarsete tahkete osakeste hinnanguline hetkeline heitkogus segaolmejäätmete hoonest:

Mhs=2,431 m3/s×1,5mg/m3 /1000=0,004 g/s (37)

Aastane PM-sum heitkogus:

Mas=0,004 g/s×3600×8760 /1000000=0,126 t/a (38)

6.Käitise saasteainete summaarsed heitkogused
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 2 p 3 tuleb LHK projekt sisaldama andmeid väljutatavate saasteainete nimetuste ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Samas on keskkonnaministri 14.12.2016. a määruse nr 67 järgi õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest eraldub:

• süsinikoksiidi (CO) rohkem kui 10 t/a;
• vääveldioksiid (SO2) ja väävli gaasilised anorgaanilised ühendid (kokku arvutatuna) rohkem kui 1 t/a;
• divesiniksulfiidi (H2S) rohkem kui 1 t/a;
• ammoniaak (NH3) rohkem kui 1 t/a;
• lämmastikoksiidid (NOx) ja lämmastiku gaasilised anorgaanilised ühendid (kokku arvutatuna) rohkem kui 0,3 t/a;
• lenduvad orgaanilised ühendid (kokku arvutatuna), välja arvatud metaan, merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid ning püsivad orgaanilised saasteained rohkem kui 0,5 t/a;
• tahked osakesed (PM-sum) rohkem kui 1 t/a;
• raskmetallid ja nende ühendid (eraldi raskmetalli kaupa ümber arvutatuna) rohkem kui 0,001 t/a.

Käitises tekib summaarselt:
• süsinikoksiidi (CO) 4,054 t/a;
• vääveldioksiidi (SO2) 0,451 t/a;
• väävelvesiniku (H2S) kokku 0,058 t/a;
• ammoniaaki (NH3) 9,461 t/a;
• lämmastikdioksiidid (NO2) ja dilämmastikoksiidi (N2O) kokku 4,335 t/a;
• tahked osakesed (PM-sum) 0,316 t/a;
• lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NMVOC ja VOC-com kokku) summaarselt 16,505 t/a;
• metaani (CH4) 405,911 t/a;
• süsinikdioksiidi (CO2) 7224,995 t/a;
• raskemetallide summaarsed heitkogused (raskmetallide kaupa) jäävad allapool 0,0001 t/a.

Metaanile (CH4) ja süsinikdioksiidile (CO2) ei ole määrusega nr 67 õhusaasteloa künnisväärtuseid kehtestatud. Samuti ei ole metaanile, süsinikdioksiidile, dilämmastikoksiidile ja lenduvatele orgaanilistele ühenditele (NMVOC) kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid. Saasteainetest ammoniaagile ei ole õhukvaliteedi piirväärtust kehtestatus, kuid keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 on ammoniaagile kehtestatud aasta keskmine sihtväärtus 8 μg/m3.

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heit­kogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus - µg/m³ Õhu­kvaliteedi taseme arvutuse tulemused
ÕPV₁ ÕPV₈ ÕPV₂₄ ÕPVₐ Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhu­kvaliteedi tase väljas­pool tootmis­territooriumi Cm, µg/m³ Suhe Cm / ÕPV₁ Suhe Cm / ÕPV₈ Suhe Cm / ÕPV₂₄ Suhe Cm / ÕPVₐ
T-1 Tõrvik 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.011         1.50 0.004      
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.245         34 0.17      
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.245         34 0.003      
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.016         2.20 0      
K-1 Katlamaja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.01         34 0.068      
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.005         15 0.043      
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.01         34 0.17      
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.01         34 0.003      
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0         0.70 0      
G-1 Generaator PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.001         2 0.004      
7446-09-5 Vääveldioksiid 0         0.60 0.002      
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.001         2 0.01      
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.001         2 0      
HA-1 Jäätmete ladestusala NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.509         200 0.04      
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.002         0.40 0.05      
PA-1 Kompostimisala NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.019         20 0.004      
MA-1K Mahutid NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.038         900 0.18      
MA-2 Laadimine sõidukisse NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.004         90 0.018      
PA-2 Segaolmejäätmete sorteerimise hoone PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.004         4.50 0.009      

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / ÕPV
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3
T-1, K-1, G-1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.016   16 0.046
T-1, K-1, G-1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.256   63 0.315
T-1, K-1, G-1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.256   63 0.006
T-1, K-1, MA-1K, HA-1, PA-1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.582   1 000 0.20
K-1, G-1, PA-2 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.015   36 0.072
 
Koosmõju kirjeldus
Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel seisuga käitisega samas piirkonnas (arvestades kõrgeima heiteallika 50 kordset kõrgust, milleks on prügila ladestusala keskmine kõrgus ca 15 m) esineb ainult üks õhusaasteloa kohustusega käitisi -Tallinna Prügilagaas OÜ poolt hallatav prügilagaasiga töötav gaasimootor (õhusaasteloa nr L.ÕV/317503). Viimast koosmõju hindamisel ei arvestata, kuna gaasimootori töötamisel ei tööta AS Tallina Jäätmete Taaskasutuskeskuse poolt hallatav tõrvikpõleti ja kontorihoone katlamaja ning vastupidi (tõrviku ja katlamaja kasutamisel ei tööta gaasimootor). Suurim arvestuslik koosmõju esineb seega saasteainete SO2, NO2, CO ja VOC-com korral tõrviku, katlamaja ja ladestusalal kasutatava generaatori samaaegsel maksimaalsel töökoormusel.

Arvutatud saasteainete saastetasemeid võrreldi vastavatele saasteainetele keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustega. Seejuures metaanile (CH4), süsinikdioksiidile (CO2), dilämmastikoksiidile (N2O) ja lenduvatele orgaanilistele ühenditele (NMVOC) ei ole kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ega sihtväärtuseid. Saasteainetest ammoniaagile (NH3) on kehtestatud aasta keskmine sihtväärtus 8 μg/m3. Eralduva lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) arvutuste tulemusid on võrreldud tinglikult 1 h keskmise piirväärtusega 5000 μg/m3.

Hajumisarvutuste tulemustest järeldub, et käitise heiteallikate koosmõjul ei ületata ühegi saasteaine korral kehtestatud piirväärtuseid. Enamus saasteainete saastetasemeid jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtust. Saastetaseme maksimumid tekivad valdavalt tootmisterritooriumi sees või käitise territooriumi piiri lähedal. Suurimate saastetasemetega on lämmastikdioksiid ca 0,315 ÕPV1 ja lenduvad orgaanilised ühendid (koosmõju arvutamisel loeti VOC-com heitmed tinglikult NMVOC heitmeteks) 0,20 ÕPV1.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed
Viited arvutusmetoodikale
Hajumisarvutuste tegemisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84, mille järgi võib õhukvaliteedi arvutuslikuks
hindamiseks võib kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevat arvutusprogramme, mis vastavad määruse nr 84 § 16 lg 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõetele.
Saastetasemete arvutused tehti arvutusmudeliga Aeropol 5.3.2, mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil. Kontsentratsioon arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis reaalset täpsust arvestades vastab maapinnal seisva inimese
hingamiskõrgusele. Arvutustes kasutati Tallinna ilmavaatlusjaama viimase kolme aasta (2014-2016) meteoroloogilisi valikandmeid (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad) iseloomustamaks piirkonna meteoroloogilisi tingimusi. Kasutati arvutusskeemi, mis arvestab 20 meetrist madalamate heiteallikate korral Pasquilli stabiilsusklasse – kombinatsioon, mis varasemate kogemuste põhjal on osutunud optimaalseks.

Arvutus viidi läbi ristkülikukujulises alas, mille L-Est koordinaadid (äärmiste võrguruutude nurgapunktid) on Xmin=6591800 m, Xmax=6595200 m, Ymin=559500 m, Ymax=562400 m, võrgulahutus 50 meetrit.
Viited arvutusprogrammile
Saasteainete saastetasemete hindamiseks arvutusprogrammi Aeropol 5.3.2.
Arvutamiseks valitud meteoaasta
2014, 2015 ja 2016
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Temperatuur, tuule kiirus (m/s), tuule suund (nurgakraad), pilvisus, sademed (mm).
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
X=6584611,3; Y=534244,1
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Üksikute heiteallikate hajumisarvutuste tulemustest järeldub, et enamus saasteainete saastetasemed jäävad allpoole 0,1 ÕPV väärtust. Valdavalt tekivad maksimaalsed saastetasemed tootmisterritooriumi sees või selle piiri lähedal.

Saasteainetest ei ole õhukvaliteedi piirväärtust ega sihtväärtust kehtestatud metaanile (CH4) ja süsinikdioksiidile (CO2), mistõttu nende saasteainete hajumisarvutisi ei ole teostatud. Saasteainetest ammoniaagile ei ole õhukvaliteedi piirväärtust kehtestatus, kuid keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 on ammoniaagile kehtestatud aasta keskmine sihtväärtus 8 μg/m3 ÕSVa. Arvutuslikud ammoniaagi aasta keskmiste saastetasemed tootmisterritooriumi piiril ca 0,7 ÕSVa, sihtväärtusele vastav saastetase tekib territooriumi sees kompostimisväljakute vahetus läheduses (ca 4,3 ÕSVa). Lähimate elamute juures (Ülgase küla edela serv) ammoniaagi saastetase <0,1 ÕSVa. Kõrgemad saastetasemed on peamiselt seotud asjaoluga, et kompostiväljakud on väga madalad heiteallikad ning ei oma piisavalt häid tingimusi hajumiseks, mistõttu tekivad saastetaseme maksimumid allikatele suhteliselt lähedal, on kõrge tasemega, kuid samas väheneb saastetase kiirelt kauguse kasvades. Kuna KOTKAS süsteemis (ja ka LHK projekti aluseks oleva määruse) tabelitesse õhukvaliteedi sihtväärtusega võrreldavaid saastetasemeid ei kanta, siis esitatakse käesoleva loataotluse lisana ainult ammoniaagi vastav hajumiskaart.

Teostatud arvutustest on näha, et praktikas esinevate olukordade korral tõenäoliselt käitise tegevusega seonduvalt ei kaasne saasteainete osas, millele on kehtestatud saastetaseme piirväärtus või sihtväärtus, piirkonna saasteainetele kehtestatud piirväärtuste või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Arvestades kompostimisel kasutatavat tehnoloogiat, siis tõenäoliselt võib ammoniaagi osas esineda väljaspool tootmisterritooriumi episoodiisi kõrgendatud saastetasemeid, seda eriti komposti aunade segamisel või teisaldamisel, millega seonduvalt võib kaasneda (teiste prügilate kogemustele tuginevalt) ka teatav lõhna esinemine ümbritsevas piirkonnas. Siinjuures tuleb samas arvestada, et lõhna tajumine on inimestel erinev ning sõltub väga paljudest teguritest (haistmismeele tundlikkusest, harjumusest jms), mistõttu ei tähenda isiku individuaalne lõhna tajumine koheselt lõhnahäiringu esinemist.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Prügilas viiakse regulaarselt läbi prügilagaasi koostise seiret, mis on aluseks välisõhku suunatud saasteainete aastaste heitkoguste leidmisel ja kvartaalse saastetasu deklareerimisel. Prügilagaasis mõõdetakse metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldust. Arvestades heiteallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioone ning asjaolu, et maksimaalsed saastetasemed jäävad valdavalt prügila territooriumi alale või selle piiri lähedale ning heiteallikate vahetus läheduses ei paikne elamuid ega teisi heiteallikaid, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, ei ole ei ole põhjendatud täiendavate seireprogrammide rakendamine saasteainete heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks (sellega seotud kulutused on oluliselt suuremad, kui täiendavalt makstav saastetasu). Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise territoorium ei asu müratundlike objektide (nt elumajad ja ühiskondlikud hooned) lähedal.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.
Väljaspool tootmisterritooriumi piiri
Saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. Saastetaseme maksimumid tekivad valdavalt toormisterritooriumi sees või selle piiri lähedal.
Hajumisarvutuste tulemustest järeldub, et käitise heiteallikate koosmõjul jäävad enamus saasteainete
saastetasemeid jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtust, suurima saastetasemetega on lämmastikdioksiid ca 0,315 ÕPV1.
Üksikute heiteallikate saasteainete saastetasemed jäävad väljaspool tootmisterritooriumi valdavalt allpoole 0,1 ÕPV väärtust, suurim saastetase esineb lämmastikdioksiidi korral ca 0,17 ÕPV1 (heiteallikas T-1) ja NMVOC korral (tinglikust piirväärtuses 5000 μg/m3) 0,18 ÕPV1 (heiteallikas MA-1K).
Ammoniaagi osas ületatakse määrusega nr 75 kehtestatud sihtväärtust tootmisteeritoorimi sees (34 μg/m3), kuid väljaspool territooriumi saastetase ei ületa 0,7 ÕSVa. Tõenäoliselt on tegelikud saastetasemed oluliselt madalamad, kuna kompostimisel kasutatakse kaetud ainade tehnoloogiat ning saasteainete suurenenud heitkogused tekivad pigem episoodiliselt aunade segamise ajal ja teisaldamisel.

Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus normaalse töö korral ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi (normtase on tagatud käitise tootmisterritooriumi piiril). Ettevõtte tegevusega seonduvalt ei ole esinenud müra kaebuseid.
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures
Heitallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsiooni maksimumid ei ulatu elamualadeni, kontsentratsioonide maksimumid tekivad tootmisterritooriumi sees või selle läheduses ja seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuse ja sihtväärtuse nõue täidetud.
Muu
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Käitise heiteallikatest on suurima saastetasemega väljaspool tootmisterritooriumi lämmastikdioksiidi (0,17 ÕPV1) ja süsinikmonooksiidi osas (0,003 ÕPV8) heiteallikas T-1 (tõrvik), lenduvate orgaaniliste ühendite osas (0,18 ÕPV1) heiteallikas MA-1K (kütusemahutid), vääveldioksiidi (0,043 ÕPV1) ja PM-sum osas (0,068 ÕPV1) heiteallikas K-1 (katlamaja korsten) ning ammoniaagi osas (0,7 ÕSVa) heiteallikas PA-1 (kompostimisväljakud).
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek õhusaasteloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele:
lämmastikdioksiid (CAS nr 10102-44-0) 4,054 t/a
ammoniaak (CAS nr 7664-41-7) 9,461 t/a
dilämmastikoksiid (CAS nr 10024,97-2) 0,281 t/a
süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) 4,054 t/a
mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 16,058 t/a
lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel (VOC-com) 0,447 t/a
süsinikdioksiid (CAS nr 124-38-9) 7224,995 t/a
vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5) 0,451 t/a
metaan (CAS nr 74-82-8) 405,911 t/a
tahked osakesed, summaarsed (PM -sum) 0,316 t/a

Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks
Arvestades, et arvutuslikud maksimaalsed saastetasemed jäävad väljaspool tootmisterritooriumi allapoole ÕPV väärtuseid, ei ole põhjendatud heiteallikatele eraldi seireprogrammi koostamine koguste täpsustamiseks (sellega seotud kulutused on oluliselt suuremad, kui täpsemate heitkoguste järgi arvutatud saastetasu muutus).
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Kui kohaliku omavalitsuse organ teatab ebasoodsatest ilmastikutingimustest, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
 

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu
LHK projekti täienduste koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest:
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus.
2. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 "Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid";
4. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid";
5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
6. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed"
7. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi".
8. Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
9. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".
10. Tööstusheite seadus.
11. Keskkonnaministri 19.06.2013 määrus nr 36 "Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm".

Muud abimaterjalid ja kirjandus:
1. AS Tallinna Prügila tootmisettevõtte saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2006.
2. Kompostiauna temperatuuri mõõdistamine ja hinnang kompostimisprotsessile AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses. Uuringu aruanne. Eesti Maaülikool. Tartu 2011.
3. Metaani heitkoguse hindamine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS ladestusalal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2012.
4. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne. OÜ Adepte Ekspert. Tallinn 2015.
5. Lõhnaainete esinemise hindamine välisõhus Jõelähtme prügila lähiümbruses. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
6. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-18510.
7. EPA/600/R-08-116 „Background Information Document for Updating AP42 Section 2.4 for Estimating Emissions from Municipal Solid Waste Landfills. September 2008“.
8. Biolagunevate jäätmete käitlemine, II etapp". Projekt 617539. veebruar-mai 2005 Keskkonnaministeerium, AS ENPRIMA ESTIVO.
9. Elering Gaas AS maagaasi kvaliteeditunnistused: https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet
10. Arvutiprogramm AEROPOL 5.3.2.
LHK projekti koostaja
Nimi
OÜ Hendrikson & Ko
Registrikood/isikukood
10269950
Postiaadress
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Telefon
7409800
E-posti aadress
 
LHK projekti lisad
Lisa 17: Asendiplaan.jpeg
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt
LHK projekti täiendavad andmed
 

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Ettevõtte tegevuskoha põhitegevuseks on tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus, kuna KOTKASES vastava valiku tegemine puudub, siis vastavat vormi nõuetekohaselt täita pole võimalik. Vastava punkti kohta on vastus antud kaaskirjas.

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Sissetulek Väljaminek
Tekib (t/a) Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a) Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Antakse teistele ettevõtjatele (t/a) Kokku Ladustamine
Kogus (t/a) R-kood Kogus (t/a) D-kood
02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed   5 000 5 000 5 000     5 000 0
02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
    0 0
02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
02 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
02 02 - Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed   5 000 5 000 5 000     5 000 0
02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed   6 500 6 500 6 500 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    6 500 0
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
02 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed     0   R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus     0 0
03 01 - Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed   3 500 3 500 3 500     3 500 0
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
    0 0
03 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed     0   R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus     0 0
03 03 - Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10     0   R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus     0 0
04 02 - Tekstiilitööstusjäätmed   3 000 3 000 3 000   D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   3 000 0
04 02 09 - Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
04 02 15 - Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14*     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
    0 0
04 02 22 - Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
04 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
07 02 - Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed   5 000 5 000 5 000   D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   5 000 0
07 02 13 - Plastijäätmed     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
    0 0
07 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
15 01 - Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
15 01 02 - Plastpakendid     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
15 01 03 - Puitpakendid     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
15 01 05 - Komposiitpakendid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
15 01 06 - Segapakendid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
15 01 09 - Tekstiilpakendid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
16 01 - Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed)     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
16 01 03 - Vanarehvid     0   R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.     0 0
16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi     0   R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
16 01 19 - Plastid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
    0 0
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad     0   R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
16 02 - Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed   100 100 100     100 0
16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*     0   R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*     0   R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
  D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
16 03 - Praaktootepartiid ja kasutamata tooted   5 000 5 000 5 000   D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   5 000 0
16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05*     0   R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus     0 0
16 06 - Patareid ja akud   50 50 50     50 0
16 06 05 - Muud patareid ja akud     0   R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 01 - Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
17 01 02 - Tellised     0   R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*     0   R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 02 - Puit, klaas ja plastid     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
17 02 01 - Puit     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 02 03 - Plastid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 05 - Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*     0   R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*     0   R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
17 06 - Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid     0       0 0
17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid   1 000 1 000   1 000 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   1 000 0
17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid   14 700 14 700   14 700 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   14 700 0
17 09 - Muu ehitus- ja lammutuspraht   35 000 35 000 35 000     35 000 0
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*     0   R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
  D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
19 01 - Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed   70 000 70 000 70 000     70 000 0
19 01 12 - Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11*     0   R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
  D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
19 05 - Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
19 05 03 - Praakkompost 40 000   40 000 40 000 R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel
    40 000 0
19 10 - Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed     0     D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   0 0
19 12 - Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed   20 050 20 050 20 050 90 050 D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   110 100 0
19 12 04 - Plastid ja kummi     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)     0   R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.     0 0
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 70 000   70 000   R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed)     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine     0 0
20 01 - Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)   25 000 25 000 25 000   D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)   25 000 0
20 01 01 - Paber ja kartong     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
    0 0
20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed     0   R3o - bioloogiline ringlussevõtt, sealhulgas kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
    0 0
20 01 10 - Rõivad     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
    0 0
20 01 11 - Tekstiilid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
    0 0
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*     0   R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
    0 0
20 01 39 - Plastid     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine
    0 0
20 01 99 - Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed     0   R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine
R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
    0 0
20 02 - Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed)   35 000 35 000 35 000   D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vo