Menetlus M-105925 » Taotlus T-KKL/1000562 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10153584
1.2. Ärinimi / Nimi
Rakvere Farmid Aktsiaselts
1.3. Kontaktaadress
Ekseko, Mäeltküla, Viljandi vald, Viljandi maakond
1.4. Kontaktisik
Terje Luure
1.5. Kontakttelefon
+372 4351901 +3725140338
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Väätsa seafarm
2.2. Käitise aadress
Röa küla, Väätsa vald, Järva maakond
2.3. Territoriaalkood
7254
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6529411, Y: 586848
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
6,4
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
01.01.2017
2.7. Käitise ohtlikkus
Pole ohtlik
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Sea-, veise- ja linnukasvatus - Sigade intensiivkasvatus käitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 seale kehamassiga üle 30 kg või 750 emisele 24 8 760 4720 kohta nuumikutele 15100 realiseeritud nuumikut

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Väätsa vald asub Järvamaal, Harjumaa ja Raplamaa piiril. Vald piirneb Paide ja Türi vallaga Järvamaalt, Kaiu ja Käru vallaga Raplamaalt ning Kose vallaga Harjumaalt. Kagus piirneb Väätsa vald Paide linnaga. Valla pindala on 195,3 km2, millest haritav maa moodustab ca 1/3 ning ülejäänud maa on metsade, soode ja veekogude all.

Röa sigalakompleks paikneb Järvamaal Väätsa vallas Röa külas Sigala (KÜ 93701:001:0383, pindala 6,43 ha, tootmismaa) ja Aprilli alajaama (KÜ 93701:005:1550, pindala 59 m2, tootmismaa) kinnistutel.

Röa külas on inimeste arv püsinud stabiilsena ja isegi tuleb sinna pigem inimesi juurde. Aasta 2011 – 153 inimest, 2012 – 164 inimest, 2013 – 167 inimest, 2014 – 158 inimest, 2015 – 165 inimest. Andmed on aasta alguse seisuga1. Röa sigalakompleksile lähimad majapidamised asuvad Sigala kinnistust vahetult lõunas. Lähimad eluhooned jäävad sigalakompleksi käitistest ca 100 m (Lille talu) ja 120 m (Uuetalu) kagu suunas. Teistes ilmakaartes ümbritsevad kompleksi maatulundusmaad. Sigala kinnistu välispiiridest, 500 m raadiusesse, jääb kuus majapidamist (vt joonis 2).

Põhjas ja loodes piirneb tootmisterritoorium Lauda (KÜ 93701:005:0205) maatulundusmaaga, idas Sigalapõllu (KÜ 93701:001:0384) maatulundusmaaga, läänes Vana-Kubja sigala (KÜ 93701:005:0011) maatulundusmaaga ja lõunas Röa ringteega (tee nr 9370217). Vahetult Röa sigalakompleksist ja Röa ringteest lõunasse jäävad Sigala (KÜ 93701:005:1672) maatulundusmaa, Aprilli (KÜ 93701:005:0114) tootmismaa, Uuetalu (KÜ 93701:005:0160) elamumaa, Lille (KÜ 93701:005:0059) elamumaa ja Kaalumaja (KÜ 93701:005:1490) tootmismaa.





Kliimatingimused

Järvamaad iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on saadud Riigi Ilmateenistuse veebileheküljelt, ning andmed näitavad Türi meteoroloogiajaama pikaajaliste (1981-2010) mõõtmiste tulemusi:

Tabel 1 Järvamaa meteoroloogilised näitajad Temperatuurid

Palju-aastane keskmine temperatuur

+5,6 ºC

Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur

+17,3 ºC

Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur

‒5,1 ºC

Absoluutne maksimumtemperatuur

+34,3 ºC

Absoluutne miinimumtemperatuur

‒34,2 ºC

Tuule kiirused (piirkonna tuulteroos on toodud joonisel 7)

Kõige väiksem kuu keskmine (august)

2,0 m/s

Kõige suurem kuu keskmine (jaanuar)

3,0 m/s

Keskmine aastane kiirus

2,5 m/s

Sademed

Keskmine aastane sademetehulk

755 mm

Kõige sademeterikkama kuu (august) keskmine sademete hulk

95 mm

Kõige sademetevaesema kuu ( aprill) keskmine sademete hulk

36 mm

Muud näitajad

Aastakeskmine õhurõhk

1005,2 hPa

Joonis 7 Sesoonsed tuuleroosid (1966-2004. a) Järvamaal (Türi meteoroloogiajaama andmed)

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Geoloogia

Tootmisterritoorium asub Alam-Siluri ladestiku lubjakivi avamusalal, kus Kvaternaari pinnakatte paksus jääb valdavalt alla 1-2 m vahemikku. Röa piirkonna aluspõhjas avaneb Alam-Siluri Raikküla lademe peenkristalliline lubjakivi, milles esineb konglomeraadi vahekihte. Aluspõhjal lasub õhuke (<2 m) saviliivmoreen, mille jämepurru sisaldus on 25…75 %. Jämepurru moodustavad põhiliselt kruus ja veerised, paiguti lubjakivi saviliiva vahekihtidega2. Sigala kinnistu savikal ja rähksel lähtekivimil on välja arenenud mitmed erinevad mullatüübid, nagu leetjad, leostunud, gleistumistunnustega leostunud, gleistunud leetjad, küllastunud turvastunud ning väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad

Hüdrogeoloogia

Röa sigalakompleks paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas (vt joonis 3). Ettevõtte kasutuses oleva puurkaevu (keskkonnaregistri nr PRK0010154) kohaselt katab aluspõhja lõhelisi lubjakivisid ca 1 m paksune savika moreeni kiht. Maapinnale lähim aluspõhjaline veekompleks on vabapinnaline Alam-Siluri veekompleks. Põhjavesi levib peamiselt Alam-Siluri Raikküla lademe lubjakivides ja dolomiitides. Vettandvad on paiguti veel Juuru lademe alumise osa ja Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe kivimid. Tegemist on kogu piirkonnas strateegiliselt olulise põhjaveekompleksiga, millest ammutatakse ka valdav osa Paide linna veest. Väätsa valla kaguosas on enim võimalust vett saada kuni 70-80 m sügavuselt maapinnast, kusjuures suurima veeanniga on Raikküla lademe (lamam 20-30 m sügavuseni maapinnast) ja Juuru lademe (lamam 40-50 sügavusel maapinnast) kivimid. Raikküla lademe veekompleksid on reostuse suhtes väga tundlikud (alvarid, rikkevööndid jne). Sügavuse suurenedes väheneb kivimite veeand kiiresti.

Joonis

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Pinnavesi

Röa sigalakompleksi kinnistu jääb Lokuta jõe ja Reopalu jõe valgala piirile. Lokuta jõgi jääb Sigala kinnistust ca 1,2 km lääne poole ja Reopalu jõgi ca 1,4 km kirde poole. Lokuta jõgi on 34,8 km pikkune 75,6 km2 valgalaga jõgi, mis kuulub heledaveelise ja vähese orgaanilise aine sisaldusega veekogumi tüüpi (tüüp 1B). Lokuta jõgi suubub Türi linnast ca 9 km edelas (Kolu külas) Lintsi jõkke. Reopalu jõgi on 27 km pikkune 142,1 km2 valgalaga tugevasti muudetud veekogu (TMV). Jõgi suubub Röa sigalakompleksist ca 4,3 km kagu pool, Paide linna ja Reopalu küla piiril, Pärnu jõkke.
Vahetult Sigala kinnistust läände jääb Röa maaparandussüsteem (kood: 6112810040120), mille eesvool (Röa 003) jääb sigalakompleksi tootmishoonetest ca 110 m kaugusele. Röa kuivenduskraav suubub kompleksi hoonetest ca 300 m loode pool Venevere (Jõemetsa pkr, Maooja) peakraavi, mis omakorda ca 3,5 km edela pool Lokuta jõkke suubub. Sigala kinnistule lähimaks Reopalu jõe valgala eesvooluks on kinnistust ca 1,1 km kaugusel idas algav ja ca 2,3 km idas Reopalu jõkke suubuv Reopalu (001) kuivenduskraav.

Keskkonnaagentuuri poolt hallatava Seireveebi3 siseveekogude seire alamprogrammi seiretulemuste alusel koostatud siseriikliku ülevaate „Veekogumite koondseisundid 2014”4 alusel on Lokuta jõgi püsinud viimastel aastatel stabiilselt heas seisus. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava5 alusel on jõe ökoloogiline seisund füüsikalis-keemiliste näitajate alusel kesine ja ülejäänud ökoloogilise seisundi näitajate alusel hea.

Sigalakompleksile lähimaks seisuveekoguks on 1974. aastal rajatud Väätsa paisjärv (joonis 4), mis asub käitisest ca 1,4 km lääne pool. Paisjärve läbib Lokuta jõgi, mis saab alguse Kõrvemaa metsade vahelt.


Põhjavesi

Röa sigalakompleks asub kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 3) ning ettevõtte kasutuses olevad põllud asuvad valdavalt nõrgalt kaitstud- ja kaitsmata põhjaveega aladel. Ettevõttele kasutuses oleva puurkaevu (PRK0010154) kohaselt katab aluspõhja lõhelisi lubjakivisid ca 1 m paksune savika moreeni kiht ja maapinnale lähim aluspõhjaline veekompleks, vabapinnaline Alam-Siluri veekompleks, on maapinnalt pärineva reostuse suhtes kaitsmata.

Alam-Siluri veekompleks jääb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koosseisu. Siluri–Ordoviitsiumi (S–O) veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. Karbonaatkivimite kuni 30 m paksune ülemine osa on lõheline ja karstunud ning põhjavesi liigub lõhedes. Sügavamal kui 100–120 m kivimi lõhelisus väheneb ning praktiliselt pole seal ka vett. Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eelkõige õhukese pinnakattega aladel. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel on põhjaveekogumi seisund hea. Röa piirkonna Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumit avavate puurkaevude viimaste aastate veekvaliteedi mõõtmised on näidanud, et kaevude vesi vastab kõigi mõõdetud näitajate osas sotsiaalministri määrusega nr 826 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Kompleksi loomapidamishooned ja rajatised vastavad PVT nõuetele ning lekkeid käitise territooriumil ei esine. Hoonete ja rajatiste korrasolekut kontrollitakse visuaalselt vähemalt kord aastas. Potentsiaalseks põhjavee reostuse allikaks on käitise tegevusega kaasnev vedelsõnniku laotamine ümbruskaudsetele põldudele. Tulenevalt kehtivast seadusandlusest, peab väetamine toimuma rangelt Keskkonnaameti poolt kinnitatud vedelsõnniku laotamisplaani alusel. Kehtiv laotusplaan on koostatud aastatele 2016-2018. Vedelsõnniku laotamisplaani koostamisel on oluline teostada põllupõhine hindamine ja enne sõnniku laotamist määrata toiteelementide sisaldus sõnnikus, et vältida põldude üleväetamist ja tagada piirkonna põhjaveekvaliteedi maksimaalne kaitse

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustiku alad

EELISe andmetel ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses ühtegi kaitseala, sh Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealust üksikobjekti. Lähim looduskaitseline objekt on ca 1,2 km lõuna suunas paiknev Türi maastiku-kaitseala.

Teised looduskaitsealused objektid jäävad juba kaugemale (vt joonis 5), neist lähimad veel:

ca 1,4 kaugusel põhjas III kaitsekategooria alune liik – tiigikonn (Rana lessonae);  Väätsa mõisa park – ca 2,1 km kaugusel loodes.

Natura 2000 alla kuuluv Väätsa loodusala (EE0060116) jääb Röa sigalakompleksist ca 2,5 km põhja suunas. Loodusala on kaitse alla võetud Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) kaitseks.

Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Röa sigalakompleksist ca 7,2 km kagu suunas. Loodusala on kaitse alla võetud Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ja II lisas nimetatud liikide harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaikade kaitseks.

Kõnnumaa-Väätsa linnuala (EE0020341) jääb Röa sigalakompleksist ca 2,5 km põhja suunas. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lähimate Natura alade paiknemine Röa sigalakompleksile ja AS´ile Väätsa Agro kuuluvatele põldudele on näidatud joonisel 6.

Muinas- ja miljööväärtused

Rekonstrueeritava Röa sigalakompleksi alal ei asu teadaolevalt kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised on kompleksist ca 400 m edela poole jääv kalmistu „Kalmumägi“ (registri nr 9799), ca 1,7 km edela poole jääv kivikalme (registri nr 9793) ja ca 1,7 km kagu suunas jäävkivikalme (registri nr 9792). Oluliselt rohkem kultuurimälestisi asub Väätsa alevikus ja Paide linnas, kuid objektid jäävad rekonstrueeritavast Röa sigalakompleksist enam kui 2 km kaugusele.

 

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Väätse seafarm  omab kompleksluba vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. a määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 punkt 2-le, mille kohaselt on kompleksluba nõutav sigade intensiivkasvatuskäitises kohtade arvuga rohkem kui 2000 siga kehamassiga üle 30 kg või 750 emist.

Väätsa  sigalakompleksis on seakasvatusega tegeletud pikka aega ja olemasolevat infrastruktuuri on pidevalt kaasajastatud ja loomapidamistingimused vastavad kehtivatele PVT nõuetele.

Loend peamistest tootmisetappidest

Väätsa seafarmi seakasvatuse peamised tootmisetapid on:

*sigade pidamine:

**söötade hoidmine (ja segamine);

**söötmine ja jootmine;

*sõnnikukäitlus:

**sõnniku eemaldamine laudast;

**sõnniku hoiustamine.

Seakavatuse tugitegevused on:

*sööda varumine ja sisseostmine;

*veevarustus;

*ventilatsiooniseadmete käitamine;

*valgustus;

*jäätmekäitlus:

**segaolmejäätmed;

**loomsed jäätmed;

**ohtlikud jäätmed;

*veterinaaria tugiteenus;

*sõnniku laotamine põldudele

Keskkonnakompleksloaga haaratavasse käitisesse kuuluvad järgmised hooned ja rajatised:

Nuumikulaut nr 1 (L-1)

Nuumikulaut nr 2 (L-2)

Nuumikulaut nr 3 (L-3)

Nuumikulaut nr 4 (L-4)

Olemasolev vedelsõnnikuhoidla (H-1)

Rajatav vedelsõnnikuhoidla (H-2)

Lammutatavad hooned (märgitud punasega)

Olmeplokk/katlamaja/söödaköök (O-1 ja O-2)

Katlamaja korsten (SA-1)

Reovee kogumiskaev (märgitud punkt helesinisega)

Avariigeneraator (SA-2)

 

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Seakasvatus - nuumikud 25 kg - 110 kg
Kestvus Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas(24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas
Ainevood

Sisendid : Võõrdepõrsas 25 kg ca  15 100 tk, Jõusööt 3500 t, Vesi ca 17 000 m3/a , vadak 8100 t , desifiteerimisained, ravimid, energia, seadmed , varuosad.

Väljundid: vedelsõnnik põldudele, saastained välisõhku, jäätmed , pakendid, loomsed jäätmed, nuumsead

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
3
Tavapärane tööaeg
24 h
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

 4720 nuumiku kohta ja vedelsõnniku käitlus

Planeeritud aastatoodangu maht

15100 nuumikut / a ja vedelsõnnku teke aastas ca 9840 m3

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Vee erikasutusluba
Välisõhu saasteluba
Jäätmeluba

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. PVT -järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse jaoks (Euroopa Komisjoni 15.02.2017 rakendusotsus (EL) 2017/302; kättesaadav internetiaadressilt
http://www.envir.ee/sites/default/files/pvt_jareldused_kodulindude_ja_sigade_inteniivkasvatusele.pdf
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Juhtimine
1) Juhtkond on pühendunud; 2) Vastavalt võimalustele
täiustatakse pidevalt käitise keskkonnasäästlikkust,
tuginedes heaperemehelikkusele; 3) Vajaliku korra,
eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine
konkreetse vajaduse tekkimisel, näiteks uute rajatiste
ehitamisel; 4) PVT-s nimetatud korra rakendamisega
seotud aspektidele pööratakse tähelepanu; 5)
Tegutsemise tulemuslikkuse kontroll toimub läbi
tootmisnäitajate (sööda tarbimine, veetarbimine, suremus),
mida jälgitakse ja dokumenteeritakse pidevalt; 6) pidevalt
toimub käitise keskkonnasäästlik täiustamine; 7) Toimub
puhtama tehnoloogia arengu jälgimine, näiteks läbi Eesti
Põllumajandus- ja Kaubanduskoja; 8) pole asjakohane; 9)
ei kohaldu 10) PVT 9; 11) PVT 12
PVT allikas p 1.1. (PVT 1)
1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika
määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist;
3) vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos
finantsplaneerimise ja investeeringutega; 4) korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu
järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c)
kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumenteerimine, f) tõhus protsessijuhtimine;
g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus
keskkonnaalastele õigusaktidele; 5) täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine,
pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka
Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest
pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed;
c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks,
kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning
järgitakse nõuetekohaselt; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse
ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; 7) puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; 8) uute
seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea
jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; 9) korrapäraste sektorisiseste
võrdlusanalüüside (nt EMASi valdkondlik viitedokument) rakendamine. 10) müratekke
piiramise kava rakendamine (vt PVT 9); 11) lõhnatekke piiramise kava rakendamine (vt
PVT 12).
PVT 1. 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) juhtkonna poolt
sellise
keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise
keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; 3) vajaliku korrad,
eesmärkide ja
sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja
investeeringutega; 4) korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu
järgmistele
aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) väljaõpe, teadlikkus ja
pädevus; c)
kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumenteerimine, f)
tõhus
protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning
hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele
õigusaktidele; 5)
täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist
tähelepanu
järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja
ennetusmeetmed; c)
dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või
väliskontroll, et teha
kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja
kas seda
rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; 6)
keskkonnajuhtimissüsteemi ja
selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna
poolt; 7)
puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; 8) uute seadmete
projekteerimise ajal
seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul
aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; 9) korrapäraste sektorisiseste
võrdlusanalüüside rakendamine; 10) müratekke piiramise
kava rakendamine (vt PVT 9); 11) lõhnatekke piiramise kava
rakendamine (vt
PVT 12).
1 Vastab
Juhtimine Hea töökorraldus kus
järgitakse ettevõtte
tegevuse põhimõtteid.
Rakvere Farmid AS
rakendatud
juhtpõhimõtted on:
• Täita klientidele
lubatud mahud ja
kvaliteet;
• Toota võimalikult
madala omahinnaga
kontraktorpõrsaid ja
nuumsigu;
• Tagada kõigi
tegevuste pidev
parendamine
eesmärgi püstitamise
ja elluviimise kaudu;
• Järgida oma
tegevuses keskkonna
– ja tööohutusalaste
õigusaktide ja
haldusaktide nõudeid.
• Vähendada ja
ennetada
tootmisprotsessist ja
muudest tegevustest
tulenevaid
keskkonnamõjusid
ning
tööohutusealaseid
riske.
a) sigalate ja sõnnikuhoidlate rajamisel arvestatakse, et
nende kasutamisel oleksid kauguste vahemaad sööda,
sõnniku jm transportimiseks võimalikud väikesed.
Arvestatakse, kust poolt on põhiliselt tuuled, kus
asuvad lähimad elumajad ning territooriumipiir; b)
Väätsa sigalas töötab 5 töötajat. Töötajate
koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel
ning vajadusel koolitatakse töötajat kohapeal. Töötjad
viiakse kurrsi asjaomaste määrustega,
loomakasvatusega, loomatervishoiuga ja loomade
heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate turvalisusega.
Koolitus hõlmab ka sõnnikuvedu ja –laotamist,
tegevuste kavandamist, hädaolukorraks valmistumist ja
hädaolukorra ohjamist, seadmete remonti ja hooldust;
c) Ettevõte omab hädaolukordade lahendamise plaani.
Tulekahju ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on
tuleohutusjuhend ning laohoones ka
tuletõrjesignalisatsioon. Tulekahju korral tegutsemiseks
on hoonetesse paigaldatud tulekustutid; d) Väätsa farm
omab seadmete hooldus- ja remondikava. Töötajate
tööülesannete hulka kuulub masinate ja seadmete
jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel remontimine
ja teatamine. Lekkekindlad sõnnikuhoidlad; e) Surnud
loomad kogutakse eraldi konteinerisse ning antakse üle
Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud
ettevõttele.
PVT
PVT 2. a) Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja
tegevuse ruumiline
korraldamine nii, et: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas
sõnniku) vedu;
tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta
arvesse valitsevaid
ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise potentsiaalset
tulevast
arenguvõimet; vältida vee saastamist;
b) Õpetada ja koolitada personali, eelkõige seoses järgmisega:
asjaomased määrused, loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade
heaolu, lauda sisenen sõnnikukäitlus, töötajate turvalisus; sõnnikuvedu
ja -laotamine; tegevuste kavandamine; hädaolukorraks valmistumine ja
hädaolukorra ohjamine;seadmete remont ja hooldus;
c) Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste
ootamatute heidete ja juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu
saastamine. See
võib hõlmata järgmist: käitise plaan, millel on näidatud
äravoolusüsteemid ja vee-
/heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt
tulekahju,
lägahoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool
sõnnikuaunast, õli
mahavoolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed
reostusjuhtumiga
tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide
tammistamiseks,
varilauad õlireostuse piiramiseks);
d) Korrapäraselt kontrollida, parandada ja hooldada hooneid ja
seadmeid, nagu: vedelsõnnikuhoidlad, et varakult kindlaks teha
kahjustused, seisukorra halvenemine või leke; vedelsõnnikupumbad,
segistid, separaatorid, niisutid; vee ja söödaga varustamise süsteemid;
ventilatsiooni-süsteem ja temperatuuriandurid; silod ja
transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastussüsteemid (nt
korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja
kahjuritõrjet;
e) Ladustada lõppnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada
heidet.
1 Vastab
Söötmise korraldamine Kvaliteetne sööt a)Kasutatakse erinevaid söötasid mitmefaasilisel
söötmisel. Söötades on fosforit ca 0,38 – 0,49% ning
proteiini 14-15%. Toorproteiini ja fosfori sisaldus söötades
viiakse nii minimaalseks kui võimalik;
b) Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid.
Söödaratsioonid on koostatud vastavalt sigade
kasvufaasile;
c) Asendamatute aminohapete lisamine vähese
toorvalgusisaldusega söödale
d)Kasutatavad söödad sisaldavad aineid, mis söötmisskeemide
kasutamise tagajärjel suurendavad toitefaktorite
kasutamise efektiivsust ja vähendavad seetõttu
toiteelementide sisaldust väljaheidetes (lüsiin, metioniin,
treoniin, trüptofaan, arginiin, isoleutsiin, valiin,
monokaltsium fosfaat).
Lämmastiku ja fosfori eritumist hinnatakse läbi
vedeslõnniku proovi /analüüsi, milles
määratakseüldlämmastiku ja üldfosfori tasemed. Vastavalt
tulemusele toimub laotusnormi määramaine haritava maa
hetktarile. Analüüsid tehakse enne vedelsõnniku
laotushooaega.
PVT 3 a)Vähendada toorvalgu sisaldust, kasutades tasakaalustatud
lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel ja
seeditavatel
aminohapetel; b) Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on
kohandatud
konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; c) Asendamatute aminohapete
kontrollitud
koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega söödale; d) Kasutada
lubatud
söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldlämmastikku. PVT ga
saavutatav
eritatud üldlämmastiku kogus nuumsigadel: 7 -13 kg
N/loomakoht/aasta.
PVT 4 a)mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud
konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; b) kasutada lubatud
söödalisandeid, mis
vähendavad eritatavat üldfosforit (nt fütaas); c) Kasutada hästi
seeditavaid
anorgaanilisi fosfaate tavapäraste fosforiallikate osaliseks
asendamiseks söödas.
PVT ga saavutatav eritatud üldfosfori kogus nuumsigadel: 3,5 -5,4 kg
P2O5.
1 Vastab
Söötmise korraldamine Kuivsöödaautomaadid
granuleeritud sööt.
Jooginiplid asetsevad
söödakunade kohal
Tolmu ja muude saasteainete ainete lenduvuse
minimiseerimine. Sööda kadude vähendamine 0´ni.
PVT 1, 2 ja PVT 12 koosmõju 1 Vastab
Vee kasutamine /tarbimine Veekasutus farmis Veekasutus käitises a) veekulu üle peetakse arvestust
paigaldatud
veearvestite põhjal, mis asub seafarmi sisenval veetrassil
puurekaevus. Andmed dokumenteeritakse;
b) jooturite järelevalvet teostab operaator või tehnik, kes
vaatab süsteemid iga päev üle.
oimub kiire lekete avastamine ja likvideerimine. c) lauda
sektsioonide pesul
kasutatakse nii niiutussüsteemi kui ka survepesurit; d) vee
põhikasutus on sigade joogivesi, mis peab pidevalt
saadaval olema (joogivee tarbimise piiramist ei teostata).
Sigade jootmiseks kasutatakse nippeljootureid; e) jooturite
järelevalvet
teostab operaator, kes vaatab süsteemid iga päev üle ja
vajadusel kalibreerib; f) ei kohaldu -boiohtusalane risk liiga
suur.
PVT 5 a) Dokumenteerida veekasutust; b) teha kindlaks veelekked ja
need
kõrvaldada; c) kasutada loomakasvatushoone ja seadmete
puhastamiseks
kõrgsurvepuhasteid; d) valida konkreetse loomakategooria puhul
sobivad seadmed
(nt nippeljooturid) ja kasutada neid, tagades samal ajal vee
kättesaadavuse
(piiramatu jootmine) ; e) joogivee-seadmete korrapärane
kalibreerimine, et
vajadusel tõestada nende korrasolekut; f) taaskasutada puhastusveena
saastamata
vihmavett ei kohaldu bioohu/riski tõttu.
1 Vastab
15/
1 Vastab
Veetarbimine Sigade pidamine täisrestpõrandal Nuumikuid peetakse rühmasulgudes, osalise
betoonrestiga vähesel allapanul. Pärast rekonstrueerimist
peetakse nuumikuid ja kesikuid täisrestpõrandal ilma
allapanuta. Sigade pidamise keskmiseks tiheduseks arvestatakse
keskmiselt 0,83-0,85 m2 sulupinda looma kohta.Loomad
peavad pesa puhtana. Ei vaja sügavallapanu. Sõnnik
valgub isevoolselt kanalisse. Lauda pesutsükklel algab
niisutamisega ning seejärel pestakse lauda invetar
survepesuriga.
Ammoniaagi õhkuhiede antud seafarmis on 1,3
kg/NH3/loomakoht/aastas.
PVT 30 a) i) vähendada ammoniaagiheidet tekitavat pinda;
1) vaakumsüsteem sagedase vedeslõnnikuemmalduse jaoks;
NH3-na väljendatud ammoniaak Võõrdepõrsad 0,03 -0,53
ja nuumsead 0,1 -2,6 ( kgNH3/loomakoht/aastas)
1 Vastab
Energiatarbimine Energi kasutus Väätsa seafarmis Energiakasutus käitises a, b) Kasutatakse vastavalt
sigalate suurusele optimaalse
võimsusega ventilatsiooni-süsteemi. Ventilatsioonisüsteem
töötab automaatselt vastavalt
sigadele sobiva etteantud reziimi alusel.; c) sigalad on
soojustatud; d) valgustuses elavhõbeda lampide
kasutamine; e) ei kohaldu; f) ei kohaldu; g) ei kohaldu;
h) ei kohaldu
PVT 8 a)Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsiooni-süsteemid;
b) kütte-
/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine; c)
loomapidamishoone seinte, põranda ja/või lae soojustamine; d)
energiatõhusa valgustuse kasutamine; e) soojusvahetite kasutamine
(õhk-õhk; õhk-vesi; õhk-maa)- ei kohaldu ; f) soojuse saamiseks
soojuspumpade kasutamine - ei kohaldu; g) soojuse taaskasutamine
köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega (Combidecksüsteem)
-ei kohaldu ; h) loomuliku ventilatsiooni kasutamine -ei
kohaldu .
1 Vastab
Reovee käitlemine Reovee teke a) Sigala on tervik kinnine hoone ning reostuvad alasi ei
ole; b) sigalate pesuks kasutatakse
survepesurit; c) sademeveed suunatakse rohealadele.
PVT 6 Heitvee tekke vähendamiseks: a) hoida reostuvad jalutus- ja
puhkealad
võimalikult väiksed; b) viia veekasutus miinimumini; c) eraldada
saastamata
vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada -ei kohaldu sest
on bioriskiga
1 Vastab
Müratase Müra vähendamine Väätsa seafarmi vahetus läheduses on üksik eluhoone
; b) Hoone on optimaalse kasutusega ja kõik üksused
üksteisele võimalikult lähedal; c) Hoonete uksed on suletult. Mürarikaste
tegevuste läbiviimist välditakse nädalavahetustel ja ööist aega;
d) Müraallikad sigalates on söötmis-, ventilatsiooni- ja
sõnnikueemaldamisseadmed. Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine toimub
automaatselt; e) hoonete seinad on heli summutavad; f)
võimalusel rajatakse kõrghaljastus.
PVT 10 Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle
vähendamiseks: a)
tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; b)
seadmete asukoht:
suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies
miinimumini sööda
tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et
viia sõidukite
liikumine käitises miinimumini; c) töökorralduslikud meetmed; d) vähest
müra
tekitavad seadmed; e) müratõrjeseadmed; f) müra vähendamine.
1 Vastab
Tolmuheide õhku Tolmu vähendavate
meetmete kasutamine
a) 1,2. ei kohaldu; 3. kasutatakse piiramatut söötmist; 4.
söötmiseks kasutatakse granuleeritud kuivsööta; 5.
söödapunkritesse sööda ladustamisel kasutatakse
tolmuseparaatoreid; 6. kasutatakse optimaalseid
ventilatsioonisüsteeme; b,c) ei kohaldu
PVT 11 a) Vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: 1. kasutada
jämedamat
allapanumaterjali; 2. kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu
tekitavat
tehnikat; 3. kohaldada piiramatut söötmist; 4. kasutada vedelsööta,
granuleeritud
sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; 5.
varustada
pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; 6.
projekteerida
hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja seda
käitada;
b)Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades
ühte
järgmistest tehnikatest: 1. vee pihustamine; 2. õli pihustamine; 3.
ionisatsioon; c)
Heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil, nagu: 1. vesipüüdur; 2.
kuivfilter; 3.
märgskraber; 4. happepõhine märgskraber; 5. bioskraber (ehk
niisutusega
õhubiofilter); 6. kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 7.
biofilter
1 Vastab
Lõhnaheide Lõhnaheidet
vähendavate
meetmete kasutamine
a) Käitis asub piisavalt kaugel tundlikest aladest; b)
Käitises on kasutusel täisrest pidamine. Loomi
ja pidamispindasid hoitakse kuiva ja puhtana, sõnniku
eemaldamine välisesse hoidlasse pärast sektsioonide
tühjendamist, sigalates kasutatakse sobiva temperatuuri
hoidmiseks optimaalset ventilatsiooni, sõnnikule tekib
peale loomulik koorik; c) kasutatakse optimaalset
ventilatsiooni-süsteemi. Kasutusel on nii seinaventilaatorid
kui ka kasutusel asuvad ventilaatorid; d) ei kohaldu; e) 1.
sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku
koorikuga ja kergkruusaga; 2. sõnnikuhoidlad asuvad
valitsevate tuulte
suhtes selliselt, et sõnnikuhoidlatelt pärinevale heitele
jäävad osaliselt ette sigalad; f) ei kohaldu; g) vedelsõnniku
laotamisel viiakse see koheselt mulda või laotakase
lohisvooliklaotuirga taime juurele.
PVT 13 a) Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest
aladest; b)kasutada pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest
põhimõtetest või nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana
hoidmine; heidet tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine
välisesse(kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja
sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu kiiruse
vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine kuivana ja
aeroobsetestingimustes; c) optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise
tingimusi ühe või mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine;
vertikaalse väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus
paigaldamine,et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete lisamine seinte
alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku maapinna poole
suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille fassaad avaneb
tundlikust alast vastaspoole; paigutada loomulikult ventileeritava hoone
katuseharja telg risti valitseva tuulesuunaga; d) kasutada
õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; e) sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat:1. katta ladustatud läga või tahesõnnik; 2. valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja
kohal; 3. viia läga segamine miinimumini; f) töödelda sõnnikut ühega järgmistest
tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet sõnniku laotamise ajal: 1. läga
aeroobne kääritamine; 2. kompostida tahesõnnik; 3. anaeroobne kääritamine; g)
sõnniku laotamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat: 1. kasutada
lailaoturit (lohisvoolik) või laoturit, millega läga viiakse pinnase
pinnalähedasse või süvakihti; 2. viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti.

1 Vastab
Vedelsõnniku käitlemine Vedelsõnniku eraldamine, hoidmine ja kasutamine Vedelsõnnikuhoidlast tekkiv heide. Vedelsõnniku tekib ca 9840 m3/a. Vedelsõnniku
suunatakse otse torutikuga betoonrõngasmahutisse mahutab tekkiva 8 kuu sõnniku
ning õhkuheite vähendamine ; a)vedelsõnnik segatakse läbi ainult
vahetult enne põldudele vedu b) hoidla on kaetud telkaktusega.
PVT 16 Lekke-ning korrosioonikindel, mehhaaniliste, termiliste ja
keemiliste mõjurite suhtes vastupidavate kontruktsioonidega hoidla; a) Viia
vedelsõnniku pumpamine ja segamine miinimumini töölorralduslike
meetmetega b) kohaldub
1 Vastab
Vedelsõnniku käitlemine Vedelsõnniku kasutamine ja laotamine põldudel Sõnniku laotamine: Lämmastiku-, fosfori- ja mikroobsete
patogeenide pinnasesse- ja vetteheitevältimine/vähendamine
a)sõnnikut ei laotata maadele, kus võivad olla äravooluohud. Samuti arvestatakse
ilmastikutingimustega ning veekaitsealadega; b)sõnnikulaotuspinnad asuvad
teineteisest eemal. Sõnnikut ei laotata vooluveekogude, allikate,
puuraukude jne läheduses; c) sõnnikut ei laotata maadele, kus
võivad olla äravooluohud. Laotamisel jälgitakse ilmastikutingimusi, laotamist ei toimu üle
ujutatud aladele ega külmunud või lumega kaetud aladele. Lisaks
arvestatakse sõnniku lämmastiku- ja fosforisisaldust, mulla omadusi, hooajaga seotud nõudeid põllukultuuridele, ilmastiku- ja põllutingimusi , analüüsitakse
sõnniku toimeaineid 1 kord aastas; f) sõnniku laotamise järgselt
kontrollitakse aeg-ajalt põlde; g) sõnniku-hoidlatele on hea ligipääs.
h)Sõnnikulaotur on töökorras. Sõnniku laotatakse kaks korda
aastas, kevadel ja sügisel; kasutakse lohisvooliklaotureid kui ka
otse mulda viimis laoturit. Sõnniku laotamiseks sobivat põllumaad on ca 250 ha.
PVT 20 a) hinnata sõnnikut vastuvõtvat maad, et teha kindlaks
äravooluohud,
võttes arvesse järgmist: mullatüüp, põllu seisukord ja kalle;
ilmastikutingimused;
põllu kuivendamine ja niisutamine; külvikorrasüsteemid; veevarud ja
veekaitsealad; b) hoida piisavat kaugust järgmiste alade vahel: põllud, kuhu
sõnnik
laotatakse ja alad, kus on oht äravooluks vette, nagu vooluveekogud, allikad,
puuraugud jne ning naabruses asuvad valdused (sealhulgas hekid); c) vältida
sõnniku
laotamist seal, kus on oluline äravooluoht. Sõnnikut ei laotata eelkõige siis,
kui:
1) põld on üle ujutatud, külmunud või kaetud lumega; 2) mulla seisund (nt
veega
küllastatus või tihenemine) koos põllu kalde ja/või põllu drenaažiga on
selline, et
on suur äravoolu- või drenaažisüsteemi sattumise oht; 3) võib eeldada
äravoolu
prognoositavate vihmasadude tõttu; d) kohandada sõnniku laotamise kiirust,
võttes arvesse sõnniku lämmastiku- ja fosforisisaldust ning mulla omadusi (nt
toitainesisaldus), hooajaga seotud nõudeid põllukultuuridele, ilmastiku- ja
põllutingimusi, mis võivad põhjustada äravoolu; e) viia sõnniku laotamine
kooskõlla põllukultuuride toitainetevajadusega; f) kontrollida korrapäraste
vaheaegade järel põlde, kuhu sõnnik laotatakse, et teha kindlaks märgid
äravoolust ja vajaduse korral nõuetekohaselt reageerida; g) tagada piisav
juurdepääs sõnnikuhoidlale, et sõnnikut saaks laadida tõhusalt, heidet
tekitamata;
h) kontrollida, et sõnnikulaotus-masinad oleksid töökorras, ning seada
nõuetekohane laotuskiirus.
1 Vastab
Vedelsõnniku
käitlemine
Sõnnikulaotamisest lähtuva ammoniaagi heite vähendamine Vedelsõnnik viikase kohaselt mulda PVT 22 viia sõnnik mulda niipea kui võimalik 1 Vastab
Kogu tootmisprotssesist
lähtuv heide
Ammoniaagi heite vähendamine Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse
arvutuslikult üks kord kvartalis.
PVT 23 kogu seakasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva
ammoniaagiheite vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite
vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud PVT
1 Vastab
Heite ja tootmisprotsessi näitajate seire Ammoniaagi õhuheite seire a)ei kohaldu; b) saasteainete heitkoguste seiret
teostatakse Väätsa seafarmis üks kord kvartalis; c)
ei kohaldu
PVT 25 on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest
tehnikatest:a) hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas
sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel
lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; b) arvutamine
ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest
iga kord, kui on toimunud oluline muutus; c) hindamine heitetegurite põhjal üks
kord aastas iga loomakategooria puhul
1 Vastab
Heite ja tootmisprotsessi
näitajate seire
Omaseire korraldamine Omaseire korraldamine: Väätsa farmis toimub kõikide
PVT -s 29 toodud sisendite ja
väljundite arvestus iga kuiselt ning vähemalt üks kord
aastas.
PVT 29 on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas: a) vee
tarbimine; b) elektrienergia kulu; c) kütusekulu; d) sissetulevate ja
väljaminevate loomade arv; e) söödakulu; f) sõnniku tekkimine
1 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane. Andmed eiole muutunud. Oletatav farmi rekonstrueerimise aeg 2019/2020

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Vorm ei ole asjakohane .

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 04041002 Vadak Matallmahuti Joonis 8 O-2 40 Söötmine 8 000 m³/a 100  
Toore   Jõusööt Söödapunker Joonis 8 O-2 60 t Söötmine 4 000 t/a 100  
Abimaterjalid   Desisan Originaalpakendis Joonis O8-2 0.025 t Desinfitseerimine /bioohutus 0.10 t/a    

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 01039110 Globacid AG Originaalpakend Joonis 8 1 Desovahend 1 m³/a   Glutaaraldehüüd 111-30-8 Mürgine 10
Kvaternaarsed ammooniumühendid, Bensüül-C12-C18-alküüldimetüül 68391-01-5 Väga mürgine 5
Abimaterjalid 01039110 Virkon S Originaalpakendis Joonis 8 0.10 Deovahend 0.10 m³/a   Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) 70693-62-8 4. kategooria 40
Abimaterjalid 01039110 Diiselküte Avariigeneraatori kütusepaagis Joonis 8 0.20 Generaatori kütus 0.20 m³/a   Diislikütus 68334-30-5 1. kategooria 100
 
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Vorm ei ole asjakohane.

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vorm ei ole asjakohane.

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane. Andmed ei ole muutunud

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Röa sigala (10154)
Veehaarde kood POH0000469
Puurkaevu katastri number 10154
Puurkaevu passi number 5194
Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah
Lisada põhjendus, kui kasutusluba puudub  
Puurkaevu L-EST koordinaadid X: 6529637, Y: 585692
Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)
Põhjaveekogum S-O Pärnu AVK
Vee kasutamine joogiveena või inimesele tarbimiseks mõeldud toodete tootmiseks Jah
Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei
Sanitaarkaitseala vähendamise otsus
Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Hea
Veehaaret mõjutavate potentsiaalsete ohtlike reostusallikate asukoht
Veevõtuseadmete iseloomustus Teostada põhjavee arvestust veemõõtjate näitude alusel fikseerides veevõtu päevikus veemõõtjate näidud ja võetud vee kogused kuude
lõikes kuu alguses (või lõpus). Sagedus peab tagama veekasutuse aruandluse usaldusväärsuse.
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kulumõõtur
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Vee töötlemistehnoloogia Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus  
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus ja vee tehnoloogilise jaotuse skeem failina
Põhjaveevaru uuringu aruanne
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Veevõtt 2016 4 328 4 328 42 328 4 328 55 312 46.50  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 55 312
 
Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi
Ei
Puurkaevude gruppi või gruppide kirjeldus
 

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Vorm ei ole asjakohane.

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
Rakvere Farmid Aktsiaselts taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Väätsa seafarmile Järva maakonnas Türi vallas Röa külas Sigala maaüksusel (katastrinumber 93701:001:0383).
Rakvere Farmid Aktsiaselts taotleb keskkonnakompleksloa muudatust, et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega jm keskkonnaalaste õigusaktidega. Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 8 sätestab, et kompleksluba on nõutud seakasvatuses. Täpsemad künnisvõimsuseid täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89, kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav sigade intensiivkasvatuseks käitises, kus peetakse kohtade arvuga rohkem kui 2000 siga kehamassiga üle 30 kg või 750 emist.
Väätsa seafarmis on kohti kokku kuni 4720 nuumseale. Seega on künniskogus ületatud ja ettevõte vajab farmi tegutsemiseks keskkonnakompleksluba.
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle rakendusaktid.
Lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid1” esitatud nõuetele ja vormile.
Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s) (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J.).
Õhukvaliteeti hinnatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”.
Piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“.
Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on tellitud ja kasutatud 2014.–2016. aasta vaatlusandmeid aegridadena Keskkonnaagentuuri (KAUR) Riigi Ilmateenistuse Väike-Maarja meteoroloogiajaamast.
Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga. Selleks kasutab ELLE Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammi ADMS 5. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. ELLE OÜ omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2005.
Hajumiskaartide koostamiseks kasutatakse ESRI ArcGIS programmi.

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS) (https://eteenus.keskkonnaamet.ee) ja keskkonnaregistri avaliku veebirakenduse (http://register.keskkonnainfo.ee) abil.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Väätsa seafarmi paikseteks heiteallikateks on sigalate väljatõmbeventilatsioonide korstnad, sõnnikuhoidlad ja katel.
Sigalad
Neljast nuumsigade laudast toimub väljatõmme läbi katusel asuvate väljatõmbekorstnate.
Lautades nr 1 ja nr 2 on kummaski 1120 nuumikukohta. Heitõhu eraldumine toimub kummaski laudas läbi kaheksa ventilatsiooniava kõrgusel 8 m. Kolme ava läbimõõt on 0,63 m, õhuvahetus igal aval 3,35 m3/s. Viie ava läbimõõt 0,71 m, õhuvahetusega igal aval 4,49 m3/s. Kuna väljatõmbekorstnate parameetrid on sarnased, on need võetud mõlema lauda puhul üheks koondheiteallikaks.
Lautades nr 3 ja nr 4 on kummaski 1240 nuumikukohta. Heitõhu eraldumine toimub läbi üheksa ventilatsiooniava kõrgusel 8 m. Nelja ava läbimõõt on 0,63 m, õhuvahetus igal aval 3,35 m3/s. Viie ava läbimõõt 0,71 m, õhuvahetusega igal aval 4,49 m3/s. Kuna väljatõmbekorstnate parameetrid on sarnased, on need võetud mõlema lauda puhul üheks koondheiteallikaks.
Sigalate töötemperatuur on 20°C.
Värske õhk siseneb sigalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu. Sigalatest väljuvate heiteallikate täpsemad tehnilised parameetrid on esitatud lähteandmete failis. Heiteallikad on esitatud heiteallikate asendiplaanil (ptk 1.4).
Nuumsigasid peetakse täisretspõrandatel ning sõnnik eemaldatakse vaakumsüsteemiga. Toimub sõnniku põhjakihi jahutamine, välja arvatud suve kuudel (juuni-august).
Sõnnikuhoidlad
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s). Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne.
Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.
Täpsemad andmed on toodud lähteandmete failis (eraldi fail).
Põletusseadmed
Käitises on kasutusel katel võimsusega 0,15 MWth. Suitsugaasid väljuvad korstnast, mille kõrgus on 10 m ja ava läbimõõt 0,2 m.
Kütuseks kasutatakse puitpelleteid (alumine kütteväärtus 17,28 MJ/m3) aastase kuluga 35 t.
Põletusseadme töötunnid on aastas 6600 ning väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt u 180ºC.
Täpsemad andmed on toodud lähteandmete failis (eraldi fail).
Heiteallikate asukohakaart
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
ei ole asjakohane
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
S1-S6, H1, H2 – iga päev 00.00-24.00 , K1 – 6600 tundi aastas

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil K1
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020302b - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - põletusseade < 20 MW (katlad)
Põletusseadme katla­tüüp Puidukatel, restkoldega
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 0.15
Töö­tundide arv aastas 6 600
Kasu­tegur 0.80
Püüde­seade Puhastuseta
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Puidugraanulid 0.05 17.28 35 tuh. Nm³ 10102-44-0 Lämmastikdioksiid     0.015 0.06 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.15 0.605 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     0.15 0.605 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel     0.007 0.029 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist?
Ei
 
Heite­allikas SNAPi kood Toodangu- või vanuserühm Aasta­loomade või lindude arv Söötmis­päevade arv Pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia Karja­tamis­tegur Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil (looma­pidamis­hoone) Nr plaanil või kaardil (sõnniku­hoidla) Hoone tüüp CAS nr Nimetus Heitkogus aastas tonnides
S1 H1 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 840 306 600 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.887
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.26
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.163
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 4.62
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.009
S1 H1 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 280 102 200 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid), vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.414
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.42
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.052
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 1.54
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003
S2 H1 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 840 306 600 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.887
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.26
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.163
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 4.62
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.009
S2 H1 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 280 102 200 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.296
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.42
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.052
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 1.54
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003
S3 H2 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 930 339 450 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.982
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.395
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.802
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 5.115
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.01
S3 H2 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 310 113 150 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid), vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.458
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.465
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.058
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 1.705
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003
S4 H2 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 930 339 450 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid) vaakumsüsteem, sõnniku põhjakihi jahutamine 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.982
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.395
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.18
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 5.115
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.01
S4 H2 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead Sead - Nuumsead 310 113 150 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid), vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või telkkatus Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.458
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.465
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.058
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 1.705
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane. Ei kasutata lämmastikubilansi meetodit

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane. Äkkheitdet ei esine

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
020302b - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - põletusseade < 20 MW (katlad) K1 Pelletikatel X: 6530000, Y: 585543 0.20 Ei 10 1,98 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.015 g/s 0.06 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.15 g/s 0.605 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.15 g/s 0.605 t
VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.007 g/s 0.029 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.002 g/s 0.006 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead H1 Vedelsõnnikuhoidla X: 6530026, Y: 585681 35.80 Ei 2,60 0,10 8 7664-41-7 Ammoniaak 0.014 g/s 0.43 t
74-82-8 Metaan 0.391 g/s 12.32 t
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.001 g/s 0.024 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead H2 Vedelsõnnikuhoidla X: 6530066, Y: 585689 3.10 Ei 3,0 0,10 8 7664-41-7 Ammoniaak 0.015 g/s 2.098 t
74-82-8 Metaan 0.433 g/s 13.64 t
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.001 g/s 0.026 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead S1 Nuumalaut 1 X: 6530031, Y: 585575 1.93 Ei 8 11,17 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.041 g/s 1.301 t
74-82-8 Metaan 0.053 g/s 1.68 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead S2 Nuumalaut 2 X: 6530031, Y: 585603 1.93 Ei 8 11,17 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.041 g/s 1.183 t
74-82-8 Metaan 0.053 g/s 1.68 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead S3 Nuumalaut 3 X: 6529961, Y: 585589 2.03 Ei 8 11,13 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.046 g/s 1.44 t
74-82-8 Metaan 0.059 g/s 1.86 t
100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead S4 Nuumalaut 4 X: 6529964, Y: 585633 2.03 Ei 8 11,13 20 7664-41-7 Ammoniaak 0.046 g/s 1.44 t
74-82-8 Metaan 0.059 g/s 1.86 t
 
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heite­allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E - R L P
S1 Nuumikulaut I 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
S2 Nuumikulaut II 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
S3 Nuumikulaut III 100 100 100 100 100 100 100 100