Menetlus M-106496 » Taotlus T-KKL/1001778 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10528765
1.2. Ärinimi / Nimi
VKG OIL AS
1.3. Kontaktaadress
Järveküla tee 14, Kohtla-Järve
1.4. Kontaktisik
Jelena Stepanova
1.5. Kontakttelefon
+372 3342439
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
VKG Oil AS
2.2. Käitise aadress
Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
2.3. Territoriaalkood
0265 - Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6587894, Y: 684247
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
29,2
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
1924.a
2.7. Käitise ohtlikkus
A kategooria suurõnnetuse ohuga
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW 24 8 760 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine 1759862 t/a põlevkivi ümbertöötlemine
Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid 24 8 760 2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas. 2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka (sisaldab kogutud ohtlikke aineid sisaldavate gaasipuhastusjäätmete kogust) ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas.

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Käitis paikneb Viru Keemia Grupp AS tootmisterritooriumil Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneserval Purtse jõe valgalal (katastritunnused 32217:001:0035, 32217:001:0033, 32217:001:0037, 32217:001:0038, 32217:001:0034, 32215:001:0026, 32215:001:0024, 32215:001:0022, 32217:001:0046, 32217:001:0045, 32215:001:0040). Samal tootmisterritooriumil tegutsevad lisaks VKG Oil AS-le veel Novotrade Invest AS ja Victory Real Estate OÜ. VKG tütarettevõtetest asuvad tootmisterritooriumil veel VKG Energia OÜ Põhja ja Lõuna soojuselektrijaamad, VKG Logistika OÜ ja Viru RMT OÜ. Teised lähiümbruse olulisemad tööstusettevõtted on AS Nitrofert, Eastman Specialties OÜ (~1-1,2 km põhjasuunal) ja Järve Biopuhastus OÜ (~0,8 km põhjasuunal).

Poolkoksiprügila ja uus ohtlike jäätmete prügila koos prügila juurdepääsu tee, settebasseinide ja nõrgvee kogumissüsteemiga asuvad katastritunnustel 32215:001:0058, 32215:001:0067, 32215:001:0066, 32215:001:0063 ja 32215:001:0064. Prügila jääb VKG tootmisterritooriumist loode suunas.

Ettevõtte geograafilised koordinaadid LEST süsteemis on X = 6587894, Y = 684247. VKG Oil AS territooriumi pindala on 29,2 ha.

Lähimad elurajoonid (Käva ja Vanalinn) asuvad 1-1,5 km kaugusel käitise territooriumist. Maa-alale, mis jääb elurajoonide ja tootmisobjektide vahele on 50-60-ndatel aastatel istutatud suhteliselt palju puid (papleid), mis vähendavad võimaliku tolmu kandumist elurajoonidesse tootmisterritooriumilt.

Läänemeri (Soome laht) jääb käitisest 4,5 km põhja poole. Läänes piirneb tootmisterritoorium “poolkoksimägedega”. Põhja suunas on 2.5 km kaugusel Kolga ja Saka küla. Ülejäänud ilmakaartes paiknevad asulad vastavalt: lõunas Kohtla-Nõmme (2 km), Kohtla (1,2 km) ning Roodu küla (1,2 km), edel – Aidu-Liiva (9 km), lääs – Mustmätta (8 km), loode – Voorepera (4.5 km). Linnast väljaspool paiknevad üksikmajapidamised 1.2 km kaugusel lõunas Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2.1 m kaugusel põhjas.

Kliimatingimused

VKG Oil AS territooriumile on kõige lähemal Jõhvi meteoroloogiajaam, mille kohta andmed on esitatud LHK projekti  peatükis nr 2.

Valitsevateks tuulteks on lõunatuul (20–24%), mis kannab Põhja SEJ-st tuleneva õhusaaste Kohtla-Järve elurajoonidest mööda ja edelakaarte (20–25%) ning läänetuuled (12–15%), mis kannavad saastet Kohtla--Järve linna Järve linnaossa. Seega on saasteainete levi suhtes Põhja SEJ ja VKG Oil AS seadmete asend Järve linnaosa elurajoonide suhtes suhteliselt ebasoodne, kuna viimased jäävad edela- ja läänetuultega leviva saastevoo alla.

Merelähedase asendi tõttu on aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva (0,4%), peamiselt öösiti. Tuule keskmine kiirus 3,3 m/s (Jõhvis 4,4 m/s). Suvel puhuvad sagedamini läänekaarte (loode-, lääne- ja edela), talvel lõunakaarte (kagu-, lõuna- ja edela-) tuuled.

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Ala loodusliku pinnakatte moodustavad liustikuline saviliivmoreen ja jääjärveline saviliiv ja liiv, milledel lasub kohati turvastunud mullakiht või turvas. Loodusliku pinnakatte paksus on 3-4 m. Loodusliku pinnakatte all lasuvad aluspõhjakivimid (ülevalt alla):

  • Ordoviitsiumi (O2ls-O1vl) karbonaatsed kivimid kogupaksusega ca 40 m. Karbonaatkivimites levib Siluri-Ordoviitsiumi veeladestiku lasnamäe-kunda veekiht, vett kasutatakse hajaasustuse veevarustuses 1,6 km kaugusel lõuna pool, Vahtsepa kraavi vasakul kaldal ja 2,1 km kaugusel põhja pool. Põhjavee pind langeb läände [4].
  • Alam-Ordoviitsiumi Volhovi (O1vl), Latorpi (O1lt), Varangu (O1vr) ja Pakerordi (O1pk) lademe dolomiidid, merglid, aleuroliidid, savid ja argilliidid kogupaksusega ca 4-5 m moodustavad Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme.
  • Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademesse (O1pk) ning Kambriumi kihistutesse kuuluvad erinevad liivakivid ja aleuroliidid kogupaksusega ca 20 m. Liivakivides ja aleuroliitides olev põhjavesi moodustab Ordoviitsiumi-Kambriumi veeladestiku, mille survepind langeb lääne ja loode suunas [4]. Maakonnas kasutatakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett hajaasustuse ja linnade veevarustuses. Veekiht on reostuse eest reeglina kaitstud.
  • Alam–Kambriumi ladestu Lükati ja Lontova kihistute aleuroliidid moodustavad Lükati–Lontova veepideme (Є1lk– Є1ln, tuntud ka kui Lontova veepide) kogupaksusega ca 75 m.
  • Kambriumi ja Vendi ladestute liivakivides ja aleuroliitides (ca 140 m sügavusel maapinnast) leviv põhjavesi moodustab Kambriumi-Vendi veeladestiku ülemise osa, Voronka veekihi (V2vr paksus 30 m). Voronka kihtide all levivad ca 30 m paksuse kihina Vendi ladestu Kotlini kihistu aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Ida–Eestis püsiva veepideme (Kotlini veepide V2kt). Kotlini veepideme all Gdovi kihistu liivakivides ja aleuroliitides leviv põhjavesi moodustab Kambriumi-Vendi veeladestiku alumise osa, Gdovi veekihi (V2gd) paksusega ca 50 m. Kambriumi-Vendi veeladestiku vesi on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest ja on Ida-Viru maakonna tähtsaimaks põhjaveeallikaks.
Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

VKG Oil AS esitas Keskkonnaametile 19.05.2015 kirjaga nr OILk/826 VKG Oil AS tööstusterritooriumi lähteolukorra aruande. Selles on kirjeldatud pinnase ja põhjavee seisund.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Olulised geograafilised objektid käitiste vahetus läheduses puuduvad. Oluliseks tehnogeenseks objektiks käitiste läheduses põhja ja kirde suunal võib lugeda poolkoksimägesid (~ 100 m suhtelise kõrgusega), kuhu hakati põlevkiviõli tootmisjääke ladustama 1938 aastal. Käesolevaks ajaks on suletud riiklik poolkoksi ladestusala.

Poolkoksimägede haljastatud piirkondades on leitud II ja III kategooria kaitsealuste käpaliste kasvukohti, kus kokku on määratud 11 liiki orhideelisi. Seega on nimetatud taimeliigid hästi kohanenud sealsete keeruliste keskkonnatingimustega.

Käitise asukoha kaart manustena
Käitise koordinaadistatud asendiplaan

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

VKG Oil AS on kontserni Viru Keemia Grupp AS (edaspidi VKG) koosseisu kuuluv tütarettevõte. Ettevõtte põhitegevusalaks on põlevkivi termiline ümbertöötlemine ja alltegevusvaldkondadeks põlevkiviõli tootmine (sh muud põlevkivitooted) ning põlevkivikemikaalide ja koksi tootmine.

VKG Oil AS Kiviteri tegevust reguleerib paikse saasteallika kasvuhoonegaaside heitekoguse luba EE-KL-0007. Ettevõtele on väljastatud kiirgustegevusluba: KTL-501356/19 ja ohtlike jäätmete käitluslitsents: 0523

Keskkonnakompleksloa taotlemise seisukohalt võivad tähtust omada järgmised lepingud:

  • Teenuse osutamise leping Järve Biopuhastusega nr 309-06, sõlmitud 27.11.2006, kehtivus tähtajatu;
  • Veoleping nr 90/77, sõlmitud 01.05.2004, kehtiv
  • Leping EKUKiga (põhjavee seire teostamine) nr 197-17, sõlmitud 16.05.2017, kehtiv kuni 10.01.2020;
  • Leping EKUKiga (õhuseire teostamine) nr 24-16/17-16/11-16/3-16, sõlmitud 18.01.2017;
  • Jäätmekäitlus leping nr 366-18, sõlmitud 29.10.2018, kehtivus tähtajatu;
  • Jäätmekäitlusteenuse osutamise leping nr RKV 0422/102-10, sõlmitud 22.04.2010, kehtivus tähtajatu;
  • Poolkoksi prügila üürileping nr VKG 07-08/39-08, sõlmitud 02.01.2008, kehtiv;
  • Prügila käitaja muutmise leping, sõlmitud 22.12.2011, kehtiv.
Loend peamistest tootmisetappidest

Tükkpõlevkivi termilise töötlemise tehnoloogiaprotsessi peamisteks tootmisetappideks on:

  • Põlevkivi ettevalmistamine;
  • Põlevkivi termotöötlus;
  • Põlevkivi töötlemisel tekkiva tahke jäägi (poolkoksi) eemaldamine ja ladustamine;
  • Auru- ja gaasisaaduste kondenseerimine ja lahutamine;
  • Vedelsaaduste töötlemine
Alltegaevusena prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid.

Tehnoloogiaprotsessi üldine tehnoloogiline struktuurskeem on toodud lisatud skeemil (skeem 1).
Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid
Lisa 3: skeem 1.pdf
Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Gaasigeneraatorjaam nr 3, Gaasigeneraatorjaam nr 4, Gaasigeneraatorjaam nr 5 ning 1000-tonnise gaasigeneraatori tehnoloogiaprotsess
Kestvus 100%
Ainevood

VKG OIL AS töötleb põlevkivi järgmiste seadmetega:

  • Gaasigeneraatorjaam nr 3 (GGJ-3) – 16 generaatorit nimivõimsusega 40 t põlevkivi ööpäevas, aastamahuga ca 213 160 t/a;
  • Gaasigeneraatorjaam nr 4 (GGJ-4) – 20 generaatorit nimivõimsusega 50 t põlevkivi ööpäevas, aastamahuga ca 300 212 t;
  • Gaasigeneraatorjaam nr 5 (GGJ-5) – 16 generaatorit nimivõimsusega 200 t põlevkivi ööpäevas, aastamahuga ca 966 170 t;
  • 1000-tonnine generaator – nimivõimsus 1000 t põlevkivi ööpäevas, aastamahuga ca 280 320 t;

Gaasigeneraatorjaamades 1,759862 mln.t põlevkivi termilisel töötlemisel (utmisel ehk poolkoksistamisel) saadakse vaheproduktidena kokku:

  • generaatorõli ca 297 065 t/a (saagis põlevkivist 16,9 %), sh raskeõli ca 115 609 t ja kergekeskõli ca 181 456 t;
  • fenoolvett generaatorjaamadest ca 438 000 m³/a
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Gaasigeneraatorjaamades (GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, 1000-t ggj) toimub tükipõlevkivi termotöötlus (utmine ehk poolkoksistamine) püstretortides gaasilise soojuskandja põikvoolus temperatuuril 800–900 C, mis saavutatakse tagasiantava generaatorgaasi põletamisega ja põlemissaaduste segamisega tagasigaasiga soojuskandja ettenähtud temperatuuri saavutamiseks. Auru-gaasisegu väljub generaatorist kondensatsioonisüsteemi „külma“ kambri gaasikäigu kaudu ning suunatakse kondensatsiooniosakonda, kus auru-gaasisegu jahutatakse ning saadakse vaheproduktidena generaatorgaas ja generaatorõli, sh raskeõli ja kergekeskõli ning fenoolvesi. Utmisel tekkinud poolkoks väljub generaatori alaosast ja ladestatakse poolkoksi prügilas.

Protsessi nimetus Defenoleerimisseade
Kestvus 100%
Ainevood

Defenoleerimisseadmel toimub põlevkivi utmise ja õlide setitamise protsesside käigus tekkiva fenoolvee puhastamine fenoolist ning õlidest.

Defenoleerimisseadme koosseisu kuulub 3 osakonda:

-fenoolide defenoleerimise osakond (fenoolide ekstraheerimine veest lahustiga);
-fenoolide destillatsiooni osakond (summaarsete fenoolide lahutamine fraktsioonideks)
-puhaste fenooltoodete osakond (fenooltoodete tootmine).

 

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Pärast täiendavat setitamist (vastavates mahutites) suunatakse fenoolvesi  ekstraktsioonikolonnidesse, kus toimub fenoolide ekstraheerimine veest lahustiga – butüülatsetaadiga. Kolonnide kõrgus on 21–30 m, läbimõõt 1,8–2,2 m.

 Ekstraheeritud fenoolide ja lahusti segu eraldamine toimub vastavates rektifikatsioonikolonnides (kõrgus 20–22 m, läbimõõt 0,6–2 m), mis on varustatud täidisega (ühes kolonnis renntaldrikud, teises – nn Raschigi rõngad). Energiakandjatena kasutatakse kolonnides 5-atm auru, kuumutatud keskkondade soojuse utiliseerimiseks kasutatakse soojusvaheteid.

 Saadud summaarsete fenoolide lahutamine fraktsioonideks toimub rektifikatsioonikolonnis vaakumi all. Kolonni kõrgus on 19 m, läbimõõt 1 m ja täidetud Raschigi rõngastega. Kolonn on varustatud jaotustaldrikuga tagasijooksu andmiseks kolonni ülemisse ossa. Soojuskandjana kasutatakse kõrgel temperatuuril keevat orgaanilist vedelikku Therminol-66, mille kuumutamine toimub spetsiaalses moodulseadmes maagaasi põletamisel. Soojuskandja tsirkuleerib süsteemis moodulseade-rektifikatsioonikolonni kuupseade (nn keetja fenoolide aurustamiseks).

 Fenoolide rektifikatsioonil tekkiv jääk kasutatakse ära teistes tootmisprotsessides.

Summaarsete fenoolide destillatsioonil saadud fenooli fraktsioone kasutatakse fenooltoodete tootmiseks (Honeyol RFK, Honeyol vesilahus, Rezol, metüülresortsiini kontsentraat).

 Metüülresortsiini kontsentraadi tootmise tehnoloogiline protsess on perioodiline.

Toore pumbatakse läbi soojendi kuubikujulisse mahutisse – toorme tsirkulatsioon toimub pumba abil. Toore, tsirkuleerides läbi soojendi, kuumeneb temperatuurini 200–220 ºC.

Fenoolide aurud soojendist suunatakse rektifikatsioonikolonni. Vedelik, kolonni alumisest osast, voolab tagasi soojendisse. Aurud, kolonni ülemisest osast, kondenseeruvad kondensaatoris ja voolavad sealt edasi separaatorisse, kust kondenseerunud vedelik suunatakse niisutamiseks rektifikatsioonikolonni, ülejääk suunatakse aga mahutitesse. Mittekondenseerunud aurud suunatakse separaatorist jahutisse, kus toimub nende täiendav jahutamine vee abil. Fenoolid kristalliseeruvad jahuti torude pinnal, kus toimub ka nende perioodiline sulamine sinna lastava auru abil. Sulanud fenoolid suunatakse jahutist seadme mahutisse. Aurud imetakse vaakumpumba BН abil läbi söefiltri (fenoolide destillatsiooni osakond) ja heidetakse atmosfääri.

Alguses eraldatakse fraktsioon, mis keeb välja enne metüülresortsiini ja suunatakse defenoleerimisosakonna mahutitesse. Seejärel eraldatakse metüülresortsiini kontsentraat, mis suunatakse seadme mahutitesse. Kõrge keemistemperatuuriga fraktsioon jääb aga kuupi, kust see pumbatakse defenoleerimisseadme mahutisse.

 Metüülresortsiini kontsentraadi tootmise protsessi loetakse jäätmevabaks:
1. kõik toorme mahutid on lämmastikhingamise all,
2. heitvett ei teki, kuna puudub toote kontakt veega,
3. seadmete remondil tekkida võivad tühised toote lekked suunatakse defenoleerimisseadme lokaalsesse kanalisatsioonisüsteemi, kust see 4. pumbatakse fenoolvee mahutisse ja edasi ümbertöötlemisele, tahkeid jäätmeid ei teki.


 

Protsessi nimetus Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seade
Kestvus 100%
Ainevood

Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse ja õliärastuse seadmele toimuvad raskeõli ja kerge-keskõli puhastamise protsessid. Nimetatud seadmele suunatakse puhastamiseks gaasigeneraatoritest tulev raskeõli ja kerge-keskõli.

Nimetatud seadme koosseisu kuulub tsirkulatsiooniõli puhastusseade, mis on ettenähtud Petroter tootmises tehnoloogilise protsessi käigus tekkiva tsirkulatsiooniõli puhastamiseks. Seadme juurde kuulub ka tahkejäägi pürolüüsiseade, mis on ettenähtud PDTRK termotöötluseks.

Seoses sellega suunatakse nimetatud seadmele puhastamiseks ka Petroter tootmises tekkiv tsirkulatsiooniõli (210 000 t/a).

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Õliettevalmistus- ja puhastusprotsesside eesmärgiks on gaasigeneraatoritest tuleva raskeõli ja kerge-keskõli sekundaarne puhastamine mehhaanilistest lisanditest, tuhast, veest ja osaliselt sooladest (kloriididest).

Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistusseadmel generaatorõli ja bensiinifraktsiooni segu filtreeritakse. Saadud filtraat segatakse soojusvahetites soojendatud fenoolveega. Fenoolvee ja filtraadi segu segatakse segistis ning suunatakse horisontaalsetesse termosetititesse. Termosetitites toimub vees lahustuvate fenoolide eraldamine, toorõlis sisalduvate kloriidide üleminek mitteaktiivsesse keemilisse vormi ning segus sisalduvate korrosiivsete ühendite neutraliseerimine. Puhastatud toorõli suunatakse mahutisse E-8, kust edasi pumbatakse generaatorõlide destillatsiooni seadmele. Fenoolvesi suunatakse mahutisse A-13, kust see edasi suunatakse õliärastusele. Fenoolvesi mahutist A-13 suunatakse koos bensiinifraktsiooniga termosetititesse, kus toimub õli ekstraheerimine fenoolveest bensiinifraktsiooniga ning fenoolvee lisandite sadestamine. Fenoolvesi pärast õliärastust suunatakse defenoleerimisseadmele fenoolide ekstraheerimiseks.

Filtrid töötavad perioodiliselt. Rõhu suurenemisel filtris lõpetatakse generaatoriõli pumpamine, filtrist pressitakse välja filtraat, mis suunatakse mahutisse. Filtreerimise käigus tekib nn peendispersne tuharikas kütus (PDTRK). PDTRK kuivatatakse lämmastikuga suletud tsüklis (filter-separaator-ressiiver-kompressor-filter). PDTRK näol on tegemist tehnoloogilise kütusega, mis suunatakse tsehhide Petroter I, II ja Petroter III tehnoloogilisse protsessi (täiendavaks pürolüüsiks trummelreaktoritesse koos põlevkiviga) või suunatakse linttransportööridega tahkejäägi pürolüüsiseadmele.

Protsessi nimetus Õliladu
Kestvus 100%
Ainevood

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Laadimissõlmed rekonstrueeriti ja seadmestik uuendati 2007.a.

 2007 - 2009. aasta jooksul vahetati välja suur osa mahutipargist, paigaldati lisamahutid põlevkiviõlide vastuvõtuks Petroter protsessist.

Õlilao mahutid on ühendatud  ühtsesse hingamise süsteemi lähtuvalt lõhnategevuskavale. KKA 26.09.2018 korraldusega nr DM-1000381-13 kinnitatud VKG Oil AS-i lõhnaaine esinemise vähendamise kava. 

Protsessi nimetus Heitvee puhastus
Kestvus 100%
Ainevood

Heitvee puhastusseadmele suunatakse VKG Oil AS tootmises tekkiv reovesi.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Heitvee puhastamine VKG Oil AS heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhis on jaotatud kolme põhietappi:

  1. reovee mehaaniline eelpuhastus;
  2. eelpuhastuse käigus läbib heitvesi võrepüünise, kus toimub heitvee puhastamine suurtest mehhaanilistest lisanditest (lehed, kaltsud, oksad jne). Võrepüünise läbinud heitvesi suunatakse edasi separaatorite settekambritesse, kus toimub vee voolu ühtlustamine ja heitvee puhastamine mudast. Settekambri ülevoolu kaudu suundub heitvesi edasi separaatori plaatidega täidetud ossa, kus toimub kergeõli ja muda eemaldamine veest
  3. reovee setitamine mahutites;
  4. eelpuhastuse läbinud heitvesi pumbatakse vertikaalsetesse settemahutitesse E-1....6, kus vesi settib (aeg olenevalt reostuse liigist ja astmest).
  5. reovee järelpuhastus flotatsiooni seadmetega.
  6. Settemahutites settinud heitvesi suunatakse edasi järelpuhastuseks flotaatorseadmetele (flotaatorid F-1 ja F-2 ning flotaatorid HUBER), kus toimub täiendav õli ja tahkete osakeste eemaldamine reoveest. Heitvee puhastusprotsessi tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ Järve Biopuhastusse.
Protsessi nimetus Generaatorõlide destillatsiooniprotsess
Kestvus 100%
Ainevood

Generaatorõlide destillatsiooni seadmel toimub raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse  ja õliärastuse seadmelt tuleva puhastatud põlevkiviõli destilleerimine kahes järjestikku töötavas destillatsioonikolonnis.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Protsessi nimetus Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine
Kestvus 100%
Ainevood

Elektroodkoksi tootmiseks kasutatakse põlevkiviõli destillatsiooni seadmelt või Petroter protsessist tulevat põlevkiviõli raske fraktsiooni, mida kuumutatakse spetsiaalsetes horisontaalsetes kuupides.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
675
Tavapärane tööaeg
Ööpäevas 24 h, aastas 8760 h
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Alltegevusvaldkond: Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW
põlevkivi ümbertöötlemine 1 759 862 t/a

Alltegevusvaldkond:Prügilate käitamine – Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid
2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas.

Planeeritud aastatoodangu maht

Alltegevusvaldkond: Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW
põlevkivi ümbertöötlemine 1 759 862 t/a

Alltegevusvaldkond:Prügilate käitamine – Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid
2 100 000 tonni põlevkivikoldetuhka, 63059,6 tonni põlevkivilendtuhka ning 1 003 121 tonni põlevkivi poolkoksi ladestamist aastas.

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Load puuduvad
Olemasolevate keskkonnaalaste lepingute koopiad

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. PVT viitedokument “Eesti põlevkiviõli tootmise parim võimalik tehnika” [PÕT], 2013
2. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (KMIN määrus nr 38, 29.04.2004), Viru Keemia Grupp AS poolkoksiprügila eelprojekt [2], 2004
3. Reference Document on BAT for Mineral Oil and Gas Refineries [REF BREF], 2015
4. Reference Document on the General Principles of Monitoring [MON], 2018
5. Reference Document on BAT in Common Waste Water and Waste Gas Treatment/Management Systems in Chemical Sector [CWW BREF], 2016
6. Reference Document on BAT for Emissions from Storage [EFS BREF], 2006
7. Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 ,,Põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidmisehitiste veekaitsenõuded” [Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23]
8. Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses, 30.05.2016 [PVT järeldused CWW]
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Reovee eelpuhastus
Flotaatorid, separaatorid, mudatihendaja, võrepüünis, tööstusliku reovee võrgustik, olmereovee võrgustik, vihmavee võrgustik vihmavee ja vähereostunud heitvee ärajuhtimiseks, avariireservuaar, settemahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, püüdeseadmed
• Lepingud käitisevälise regionaalse biopuhastus ettevõttega.
• Sademevee ja vähereostunud heitvee segunemise vältimine reostunud veega.
• Õliärastatud heitvee ja defenoleeritud vee suunamine pärast käitisesisest eelpuhastust käitisevälisesse tsentraalsesse biopuhastus seadmetele.
• Reovee õliärastus flotatsiooni seadmetega, mis on valmistatud roostevabast terasest ja varustatud automaatseadmetega protsessi juhtimiseks ning blokeeringutega võimalike avariisituatsioonide minimeerimiseks. Puhastatavast veest läbi lastava õhu abil tõusevad emulgeeritud osakesed veepinnale, kust need suunatakse edasi vastavasse mahutisse.
• Õliärastusprotsessi käigus eemaldatud õli kasutamine kõrvalsaadusena (suunamisega toorõli ettevalmistus ja puhastus protsessi).
• Fuusside suunamine tsemenditootmisprotsessi.
• Koagulantide ja polümeeride kasutamine õliärastusprotsessis soodustamaks helveste teket ning nende kokkukleepumist.
• Õlieemaldamise keskmine efektiivsus vähemalt 85 %.
• Settemahutid on ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus on vähemalt 80%.
• Mahutid varustatud nivooanduritega.
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist.
• Käitises tekkiva reovee juhtimisel käitisevälisele reoveepuhastile, peavad käitaja ja käitisevälise reoveepuhasti operaatori kohustused olema määratud asjakohaste lepingute või tegutsemisjuhistega [PÕT ptk. 7.1.1. p. 2-II].
• Reostunud vee koguse vähendamine eri protsessides tekkivate reostunud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemise seadmesse [PÕT ptk. 7.1.8 p. 23-I, CWW BREF p. 4.3.2, PVT järeldused CWW p 3.2].
• Reostunud vee koguse vähendamine tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega [PÕT ptk. 7.1.8 p. 23-II, CWW BREF p. 4.3.2, PVT järeldused CWW p 3.2].
• Tehnoloogiliste protsesside reoveest saasteainete eemaldamine enne juhtimist suublasse reovee kogumise ja puhastamisega käitisevälises tsentraalses reoveepuhastusjaamas. Enne reovee juhtimist käitisevälisele puhastusseadmetele vajadusel rakendada käitisesisest eelpuhastust [PÕT ptk. 7.1.8 p. 24-II, CWW BREF p. 4.3.3, PVT järeldused CWW p 3.3].
• Reovesi, mille õlide sisaldus võib ohustada käitisevälise biopuhasti tööd, eraldi kogumine ja eelpuhastamine flotatsiooniga [PÕT ptk 7.1.8 p. 25-II d, , CWW BREF p. 3.3.2.3.3.5,PVT järeldused CWW p 3.3].
• Õliärastus protsessis eraldatud õli tagasisuunamine protsessi [PÕT ptk. 7.1.8 p. 25-III].
• Jäätme tekke vähendamine ainevoogude käsitlemisega kõrvalsaadusena, ainete ringlussevõtuga [PÕT ptk. 7.1.9 p. 30].
• Emulsioonide lõhustamine ja eemaldamine flokolantide ja/või koagolantide kasutamisega vältimaks reostust allavoolu jäävas reovee süsteemis [CWW BREF p. p. 3.3.2.3.3.3].
• Flotatsiooni hõljuvaine püüdeefektiivsus 85-98 % [, CWW BREF p. 3.3.2.3.3.5].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.7-II, EFS BREF p. 4.1.3.1].
• Heitgaaside püüdmine adsorptsioon meetodil, saavutatav LOÜ puhastusaste 80 % [CWW BREF p. 3.5.1.2].
• Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT ptk. 7.1.1 p. 3-III].
• Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT ptk. 7.1.3 p. 9-III, Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 § 7 lõike 1].
1, 5, 6, 7, 8 Vastab
Vahe- ja kaubaproduktide ladustamine ja laadimine
Mahutid, toorme pumpla, torustikud, laadimisestakaadid ja – seadmed, mahutite ühtne
hingamissüsteem, püüdeseadmed (absorber)
• Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi puhastus märgabsorbtsioon meetodil. Absorberite puhastusefektiivsus LOÜ osas vähemalt 50 %.
• Mahutid heledat värvi.
• Mahutid varustatud nivooanduritega.
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist.
• Raudteetsisternide laadimissõlm on muudetud hermeetiliseks ning kõik eralduvad lõhnaaine heitkogused suunatakse läbi ühise hingamissüsteemi absorberisse 500.
• Õlilao absorber 40 on muudetud hermeetiliseks.
• Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.7-II, EFS BREF p. 4.1.3.1].
• PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (absorptsioon) [PÕT ptk. 7.1.3 p. 8-II-II, CWW BREF p. 3.5.1.2, PVT järeldused CWW p 5.4, EFS BREF 4.1.3.15.3].
• Heitgaaside püüdmine absorptsioon meetodil, saavutatav LOÜ puhastusaste 50-99 % [CWW BREF p. 3.5.1.2.]
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.7-V, EFS BREF 4.1.3.6].
• Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT ptk. 7.1.1 p. 3-III].
• Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT ptk. 7.1.3 p. 9-III, Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 § 7 lõike 1].
1, 6, 5, 7, 8 Vastab
Jahutamine Ringlusvee sõlmed, õhkjahutid, jahutikondensaatorid
• Tehnoloogilise jahutusveena kasutatakse ringlusvee sõlmedes tsirkuleerivat vett, aurumiskadude kompenseerimiseks kasutatakse järvevett.
• Jahutusvesi ei oma otsest kontakti jahutatava meediumiga.
• Jahutusvee kulu vähendamine õhkjahutite kasutamisega.
• Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine [PÕT ptk. 7.1.4 p. 14]
• Jahutusvee ja jahutatava meediumi otsese kontakti vältimine [CWW BREF p. 3.3.1.5]
1, 5, 8 Vastab
Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine
Horisontaalsed kuubid (Ø 2,4 – 2,5 m, pikkus 10-11 m), mahutid, õhkjahutid, jahutuid-kondensaatorid • Saasteallikate arvu vähendamine mahutite ühendamisega ühtsesse hingamissüsteemi ning hingamisaurude suunamine põletamisele kuupi.
• Toodangu avatud ladustamisel tuuletõkkeseinte kasutamine.
• Mahutid heledat värvi või termoisoleeritud.
• Mahutite ala kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.
• LOÜ ja aerosoolide heitkoguste vähendamine hoiustamis- ja laadimisprotsessidest nende põletamisega kütteseadmes [REF BREF p. 5.20.6].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [EFS BREF p. 4.1.3.1].
• Toodangu nõuetekohane käitlemine ja hoiustamine kasutades kinniseid hoidlaid või tuuletõkkeseinu toodangu avatud ladustamisel [REF BREF p. 4.3.6.2].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [EFS BREF 4.1.3.6].
• Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 § 7 lõike 1].
3, 6, 7 Vastab
Fenoolvee defenoleerimine ja destillatsioon Ekstraktsiooni-, regeneratsiooni- ja rektifikatsioonikolonnid, soojuskandja moodulseade-kuupseade (fenoolide aurustamiseks), ežektorpumbad vaakumi saamiseks, lämmastik hingamine, separaatorid, mahutite ja kolonnide hingamisseadmed, absorbtsioonikolonn K-8, vaakumpumbad, aktiivsöefiltrid, soojendusseade võimsusega 0,6 MW
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist.
• Defenoleerimisseadme mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaaside puhastus adsorbtsiooni meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus butüülatsetaadi ja fenooli osas vähemalt 80 %.
• Mahutid ühendatud lämmastiku hingamissüsteemi.
• Õliärastatud fenoolvee defenoleerimine (lahustiga ekstraheerimisega) ning saadud fenoolide kasutamisega peenkeemiatoodete tootmiseks.
• Suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamine.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.7-II, EFS BREF p. 4.1.3.1, PVT järeldused CWW p 5,4].
• PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (adsorptsioon) [PÕT ptk. 7.1.3 p. 8-II, CWW BREF p. 3.5.1.2 EFS BREF 4.1.3.15.3, PVT järeldused CWW p 5,4].
• Heitgaaside püüdmine adsorptsioon meetodil, saavutatav LOÜ puhastusaste 80 % [CWW BREF p. 3.5.1.2].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT ptk. 7.1.3 p. 7-VI, EFS BREF p. 4.1.3.15.4].
• Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT ptk. 7.1.3 p. 9-III, Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 § 7 lõike 1].
• Fenoolvee kogumine ja eelpuhastamine ekstraheerimisega [PÕT ptk. 7.1.8 p. 26-I].
• Fenoolvee defenoleerimine koos keemiatööstuse tooraine saamisega [PÕT ptk. 7.2 p. 36].
• Veekulu vähendamine suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpade kasutamisega [PÕT ptk. 7.1.4. p. 14, CWW BREF p. 3.3.1.8].
1,6,5,7, 8 Vastab
Põlevkiviõli destillatsioon
2 järjestikust atmosfäärirõhul destillatsioonikolonni, toruahi P-3 soojusvõimsusega 12,212
MWh, setitid, pumplad, õhkjahutid, kondensaatorid, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, absorber
• Destillatsiooni seadmel kasutatakse kütusena generaatorigaasi, poolkoksigaasi, koksigaasi, maagaasi ja toorõli destillatsioonil tekkivat separaatorigaasi.
• Saasteallikate arvu vähendamiseks on kõik vedelproduktide mahutid ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi ning puhastus toimub märgabsorbtsioon meetodil (puhastussüsteemi püüdefektiivsus LOÜ osas vähemalt 50 %). Heitgaas suunatakse pärast puhastust põletamisele.
• Mahutid heledat värvi.
• Mahutid varustatud nivooanduritega.
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Vedelproduktide laadimisplatsid betoneeritud
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT ptk. 7.1.2 p. 5-I].
• PVT on toorõli destillatsioonil tekkiva väävliühendite-rikka jääkgaasi (separaatorigaasi) kasutamisel destillatsiooniseadme kütusena segamine väiksema väävlisisaldusega gaasidega (generaatorgaasi, poolkoksigaasi, koksigaasi või maagaasiga) [PÕT 7.2 p. 37].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega PÕT PTK. 7.1.3 p. 7-II, EFS BREF p. 4.1.3.1.].
• PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega [PÕT ptk. 7.1.3 p. 8-II, CWW BREF p. 3.5.1.2 EFS BREF 4.1.3.15.3].
• Heitgaaside püüdmine absorptsioon meetodil, saavutatav LOÜ puhastusaste 50-99 % [CWW BREF p. 3.5.1.2].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.7-V, EFS BREF p. 4.1.3.6].
• Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT ptk. 7.1.1 p. 3-III].
• Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga [PÕT ptk. 7.1.3 p. 9-III, Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 § 7 lõike 1].
1, 6, 5, 7, 8 Vastab
Toorõli puhastamine ja ettevalmistus, põlevkiviõli raske fraktsiooni puhastamine, tahkejäägi termotöötlus Filtertehnoloogia, termosetitid, kolmefaasilised dekanterid, linttransportöörid, punkerid, tigutransportöörid, reaktorid, bariljet, kondensatsiooni-, kuivatuskolonnid, tilgapüüdur, separaator, jahuti, mahutid, mahutite ühtne hingamissüsteem, absorber Toorõli puhastamiseks kasutatakse filtertehnoloogiat, mille tulemusena saadakse kõrvalsaaduseks peendisperssne tuharikas kütus (PDTRK), mida kasutatakse kütusena.
• Tsirkulatsiooniõli puhastamine tsentrifugaalsetes kolmefaasilistes dekanterites, mille tulemusena eraldub veefaas, tahkefaas (PDTRK) ja orgaaniline faas.
• PDTRK töödeldakse ümber tahkejäägi pürolüüsiseadmel, kus see termiliselt lagundatakse reaktoris (pürolüüs toimub ilma õhu juurdepääsuta temperatuuril 450-520 oC)
Fenoolvee kasutamine toorõli puhastamise ja ettevalmistamise protsessis.
• Mahutite ühendamine ühtsesse hingamissüsteemi ning heitgaasi puhastus märgabsorbtsioon meetodil. Püüdeseadmete puhastusefektiivsus LOÜ osas vähemalt 50 %. Heitgaas pärast absorberit suunatakse generaatorgaasi torustikku.
• Mahutid heledat värvi/termoisoleeritud.
• Mahutid varustatud nivooanduritega.
• Mahutid ja seadmed lekkekindlad ning maapealsed mahutid ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist.
• Seadmete ühendamine lämmastikuhingamise süsteemi.
• Tahkejäägi pürolüüsi seadmel kasutatakse kütusena protsessi käigus tekkivat pürolüüsigaasi.
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainevoogude kasutamisega kütusena nii käitise siseselt kui väliselt [PÕT ptk. 7.1.2 p. 5-II].
• PVT on fenoolvee kasutamine toorõli pesemisel [PÕT PTK. 7.2 p. 35].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT PTK. 7.1.3 p. 7-II, EFS BREF p. 4.1.3.1].
• PVT on laadimisoperatsioonide LOÜ heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine aurude kinnipüüdmisega (absorptsioon) [PÕT ptk. 7.1.3 p. 8-II-II, CWW BREF p. 3.5.1.2, PVT järeldused CWW p 5,4, EFS BREF 4.1.3.15.3].
• Heitgaaside püüdmine absorptsioon meetodil, saavutatav LOÜ puhastusaste 50-99 % [CWW BREF p. 3.5.1.2].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.7-V, EFS BREF p. 4.1.3.6].
• Mahutid, mille puhul esineb ületäitmise võimalus, varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks [PÕT ptk. 7.1.1 p. 3-III].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine lämmastikpadja kasutamisega produktide lenduvuse vähendamiseks [PÕT ptk. 7.1.3 p. 7-VI, EFS BREF p. 4.1.3.15.4].
• Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. [PÕT ptk. 7.1.3 p. 9-III, Keskkonnaministri 15.06.2012 määrus nr 23 § 7 lõike 1].
• PVT on põlevkiviõli tootmise energeetilise efektiivsuse suurendamine uttegaaside kasutamine kütusena käitisesiseselt [PÕT ptk. 7.1.2 p. 5-I].
1, 6, 5, 7, 8 Vastab
Poolkoksi ja TSK tuha koosladestamine prügilasse
Poolkoks: Generaatorist väljuv poolkoks → lintkonveierid → poolkoksipunkrid → torukonveierid→ prügila →kallurid→ buldooserid

TSK tuhk: Tuhatsüklonid → tuhksoojusvaheti → tuhaniisutaja → tuhaäratussüsteem → prügila → kallurid → buldooserid

VKG Energia Põhja SEJ põlevkivituhk ning suitsugaasipuhastamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed: Lõpp-produkti silo → kallurid → prügila → buldooserid
• On võetud kasutusele uus tuhaärastussüsteem, mille eesmärk on Petroter tootmises tekkiv tuhk transportida ladestamiseks poolkoksimäele torukonveierite abil. Süsteem sisaldab ka poolkoksimäel jaoskondi tuha täiendavaks niisutamiseks õlistatud ja/või sadeveega ning laadimiseks kallurautodesse;
• Tuhaärastussüsteem aitab vähendada tolmuheidet, müra ning ka täiustab ladestamise tehnoloogiat;
• Petroter tootmisest väljuv TSK tuhk jahutatakse järveveega või tehnoloogilisest protsessist tuleneva veega, kokku kasutatakse 0,48 liitrit vett 1 kg TSK tuha kohta.
• TSK tuhk jõudes mäele viiakse autodega hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga. Vajalik umbes 2-3 rulli ülesõitu.
• TSK tuhk on pärast 7-10 päevast seismist (tsementeerumist) piisava tugevusega.
• Ladestu kest rajatakse 10 m laiusest tihendatud poolkoksist.
• Ladestu kuju on TSK tuha ladustamise mägi nõlvadega 1:3 Antud kuju tagab, et mägi on stabiilne, ei nõua hiljem täiendavaid töid ning on sõiduvahendite ja tehnikaga ligipääsetav.
• Sadevesi kogutakse prügila keha ümbritsevate sajuveekraavidega ja juhitakse suuremasse basseini, kus settivad välja sajuveest hõljuvained ning väheneb sadevee reostus basseinis toimuvate looduslike protsesside toimel. Kraavid ja basseinid on isoleeritud keskkonnast 1,5 mm kilega.
• Poolkoksi ja tuha ladestamine ohtlike jäätmete prügilas tagades õigusaktidega kehtestatud nõuded. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus. [PÕT ptk. 7.1.9 p. 31].
• Suletud konveierlintide, tigusööturite jm kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides [PÕT ptk. 7.1.3 p. 6-III].
• Sadevee ja/või vähesaastunud/ tööstusheitvee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks [PÕT ptk. 7.1.4 p. 14].
• Eri protsesside veekasutuse integreerimine – erinevate protsesside vee taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik [PÕT ptk. 7.1.4 p. 14].
• Tinglikult puhaste vete (nt läbivoolav jahutusvesi, sadevesi) segunemise vältimine saastunud veega – käitise planeerimine viisil, mis tagab et saastumata vett ei suunata reoveepuhastile ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku [PÕT ptk. 7.1.8 p. 23-ii].
1,2 Vastab
Põlevkivi utmine Gaasigeneraatorjaamad: GGJ-3, GGJ-4, GGJ-5, GGJ-5, 1000-tonnine generaator
• Mahutid varustatud hermetilise hingamissüsteemiga.
• Mahutite (O-3, E-1 ja CK-1) heitgaaside puhastamine adsorbtsioon meetodil- aktiivsöe pinnal. Saavutatav puhastusefektiivsus LOÜ ja H2S osas vähemalt 80 %.
• Mahutite värvimine heledaks.
• Generaatorigaasi kasutamine utteseadmetes, põlevkiviõli destillatsiooni seadmel, soojuselektrijaamades.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine saasteallikate arvu vähendamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p. 7-II, EFS BREF p. 4.1.3.1 ].
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine seadmete hermeetilisuse suurendamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p. 7.1, EFS BREF p. 5.1.1.1].
• Heitgaaside püüdmine adsorptsioon meetodil, saavutatav LOÜ puhastusaste 80 % [CWW BREF p. 3.5.1.2.
• PVT on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine väliskeskkonnas asuvate kergemini lenduvate õlifraktsioonide mahutite värvimisega heledaks (nt alumiiniumvärv) või mahutite termoisoleerimisega [PÕT ptk. 7.1.3 p. 7-V, EFS BREF p. 4.1.3.6].
• Kiviter protsessis tekkiva väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitisesisestel kui –välistel põletusseadmetel järgides PVT nõudeid [PÕT ptk. 7.4 p. 43].
1 Vastab
Põlevkivi vastuvõtt, ladustamine ja ettevalmistamine Põlevkivi vastuvõtupunkrid, konveierid sõelumissõlm • Sisetranspordi reeglite kehtestamine ettevõtte tootmisterritooriumil.
• Asfalteeritud sõiduteed.
• Teede ja avatud laoplatside niisutamine kuival perioodil.
• Põlevkivi vastuvõtusõlmed, sõelumissõlmed ja poolkoksi laadimissõlmed kinnised.
• Tahkeid materjale transportiva sõiduki sõidukiiruse piiramine, tolmu hajusheite vähedamiseks [EFS BREF p. 4.4.3.5.2].
• Tahkete materjalide transportimisel kasutada tahke pinnakattega (asfalt, betoon) sõiduteid [EFS BREF p. 4.4.3.5.3].
• Põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine kuivematel perioodidel avatud laoplatsi vastuvõtu ja etteande aladel asuva materjali niisutamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p. 6 ,EFS BREF p. 4.4.6.9].
• Põlevkivi käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine/vähendamine suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamisega [PÕT ptk. 7.1.3 p.6-III].
1,6 Vastab
Energiatõhusus ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem
• Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele.
• Põletusprotsessi parameetrite (kütuse etteanne, õhuvool, temperatuur) jälgimine protsessi stabiilsuse tagamiseks.
• Generaatorigaasi, poolkoksigaasi, separaatorigaasi, koksigaasi ja pürolüüsigaasi kasutamine käitisesisese kütusena.
• Seadmete regulaarne hooldamine [PÕT ptk. 7.1.2 p. 4].
• Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil [PÕT ptk. 7.1.2 p. 4].
• Uttegaaside käitisesisene ja –väline kasutamine kütusena [PÕT ptk. 7.1.2 p. 5-I].
1 Vastab
Hädaolukordade ohje
ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem Käitisel on olemas hädaolukorra lahendamise plaanid, riskianalüüs, teabelehed. Perioodiliselt toimub riiklik kontroll (päästeamet, tööinspektsioon, keskkonnainspektsioon) ning korraldatakse õppusi
• Rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid [PÕT ptk. 7.1.1 p. 2-VI].
• Käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust [PÕT ptk. 7.1.1 p. 2-IV].
1 Vastab
Tootmisseadmete remont ja hooldus
ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem • Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel ning vastavalt seadme ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele. Tootmisprotsessi üldine jälgimine toimub tehnoloogilise personali ja dispetšerite poolt ööpäevaringselt.
• Mahutite juures hoiustatakse piisavas koguses absorbenti, vältimaks lekete või muude tegevuste korral pinnasereostust
• Ehitustööde teostamisel võetakse kasutusele abistavad meetmed vältimaks maa-aluste torustike vigastusi.
• Remonditööde planeerimine seadmete pikaajalise seisakuperioodile. Pikaajalised seisakud kord aastas.
• Mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mille koosseisus on teave tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve [PÕT ptk. 7.1.1 p. 3-IV].
• Mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti [PÕT ptk. 7.1.1 p. 3-VII].
• Käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika kasutamisel (raskeveokid, kraanad jm) jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada [PÕT ptk. 7.1.1 p.3-X].
• Seadmete töö stabiilsuse ja –kindluse suurendamine lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamisega.Korralisi remonttöid, mis eeldavad pikaajalisi seisakuid, planeerida mitte sagedamini kui 1 kord aastas [PÕT ptk. 7.2 p. 38].
1 Vastab
Omaseire ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem • Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele.
• Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril uute käitiste rajamisel või olemasolevate käitiste tehnoloogiliste protsesside muutuste korral.
• Müraallikate ja müra leviku perioodiline mõõtmine.
• Korrapärane arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine vastavalt seadusele [MON ptk. 7].
• SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool uute käitiste rajamisel ja regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemiste ajal [PÕT ptk. 7.4 p. 44].
• Müraemissiooni vähendamine müratekitavate seadmete/tegevuste sulgemisega eralid rajatisse/üksusesse [PÕT ptk. 7.1.10; p. 34-II].
4,1 Vastab
Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem • Tegevused ja investeeringud toimuvad ettevõtte nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel. Tegevuste planeerimisel lähtutakse juhtimissüsteemi auditi tulemustest, keskkonnanõuetest, turusituatsioonist ja muudest seadusenõuetest. Töötajate koolitus toimub koolituskava alusel, selle koostamine on sätestatud juhtimissüsteemi käsiraamatus ja protseduurides.
• Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine.
• Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine [PÕT ptk. 7.1.1, CWW BREF p. 3.1, PVT järeldused CWW p 1, EFS BREF p. 4.1.2.2, REF BREF p. 4.15.1.1].
• Käitises on kindlaks määratud ainevood, mis vajavad keskkonnaprobleemide ennetamiseks töötlust või puhastamist ning nendele on määratud nn kriitilised parameetrid [PÕT ptk. 7.1.1 p. 2-III].
1,5,3, 8 Vastab
Reostunud pinnase ladestamine prügilasse koos poolkoksi ja TSK tuhaga kallurid → prügila → buldooserid •Reostunud pinnas transporditakse prügilasse ning ladestatakse kärgedesse, mis vajadusel kaetakse koheselt tsementeeruva TSK tuhaga.
•Reostunud pinnas ladestatakse kärgedesse sarnaselt varem välja töötatud tuha kuivladustamise tingimustele.
•Prügila üldstabiilsuse tagamiseks ladestatakse jääkreostus kärgedesse nii, et ladestamiskoha kaugus oleks vähemalt 30 m prügila välisküljest.
•Väikese veejuhtivuse säilitamiseks kaetakse TSK tuhk lõpplasundil 4 m paksuse aheraine kihiga või moodustatakse 5…6 m paksune kattekiht TSK tuhast mis tagab ühtlase vihmavee dreenimise ladestu pinnakihis.
•Poolkoksi ladestamisel väikese veejuhtivuse pikaajaliseks tagamiseks järgitakse varem väljatöötatud ladestamismetoodikat.
•Prügila käitaja veendub, et vastuvõetav reostunud pinnas vastaks määruses nr 38 § 18 toodud nõuetele. [Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 ptk 4 § 24 lg 1, lg 6, lg 7, lg 8]
•Jäätmed ladestatakse nii, et on tagatud prügila stabiilsus nii ladestamisel, kui ka prügila sulgemisel vastavalt välja töötatud ladestamismeetodile [Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 ptk 4 § 26]
•Nõrgvee teke on viidud välja töötatud ladestamistehnoloogiaga miinimumini [Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 ptk 4 § 28]
2 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Lõhna vältimine või vähendamine saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine Vastab Pole teada Rakendatud
 
Vibratsiooni vältimine või vähendamine saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine Vastab Pole teada Rakendatud
 
Müra vältimine või vähendamine saasteallikate arvu vähendamine; püüdeseadmete paigaldamine saasteallikate hermeetilisuse suurendamine; mahutite hingamisaurude puhastamine Vastab Pole teada Rakendatud
 
Pinna- ja põhjavee kaitse mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile kiletatud kogumis-bassein, mis mahutab aasta
koguse ja pumpla koos surve-trassiga selle suunamiseks biopuhastisse
Vastab Pole teada Rakendatud
 
Pinnase kaitse mahutiparkide rekonstrueerimine; põlevkiviõlide laadimissõlme rekonstueerimine; maa-aluste mahutite likvideerimine betoonvall, betoneeritud plats, kaitsekile Vastab Pole teada Rakendatud
 
Reovee tekke vähendamine sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine, et vähendada sademevee sattumist tööstuskanalisatsiooni - tilgapüüdjate paigaldamine gaasipuhurite imemiskollektoritele - õlistatud ja sadevee kasutamine vastavuses uue Petroter tuha ja poolkoksi ladestusmetoodikaga lahkvoolne kanalisatioon - tilgapüüdjate paigaldamine - tuhaärastussüsteem Vastab Pole teada Rakendatud
 
Jäätmete kõrvaldamine Prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt keskkonnaministri 29.04.04. a. määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded Põlevkivikoldetuha ja poolkoksi ladestamine 0,5 m kihina ja tihendamine. Vastab Pole teada Rakendatud
 
Reovee tekke vähendamine toorõlide filtreerimine, fuusside tekke vähendamine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia Vastab Pole teada Osaliselt rakendatud
 
Energia ja kütuse tõhus kasutamine generaatorigaasi suunamine elektrienergia ja auru tootmiseks VKG Energia OÜ soojuselektrijaamades; generaatorigaasi ja koksigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni- ja elektroodkoksi seadmel; separaatorigaasi kasutamine küttegaasina põlevkiviõli destillatsiooni seadmel; soojuskadude vähendamine, aurukondensaadi tagastamine; sagedusmuundurite paigaldamine pumpade elektrimootorite töökoormuse reguleerimiseks; suruõhul töötavate kontrollmõõteriistade asendamine elektrilistega; pürolüüsigaasi kasutamine PDTRK termotöötlemisel gaasitorustik elektrijaamadesse; destillatsiooni toruahi; torude isoleerimine, sekundaarse
soojuse kasutamine; muundurid; elektrilised kontrollmõõteriistad
Vastab Pole teada Rakendatud
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine kasutada mahutite, kolonnide, pumpade hingamisel tekkivate gaaside puhastamiseks söefiltreid; mahutiparkide ühtne hingamissüsteem ja püüdeseadmed saasteainete püüdmiseks; saasteallikate arvu vähendamine; lämmastikhingamise kasutamine fenooli fraktsiooni mahutitel söefiltrid, absorberid; vahemahutite arvu vähendamine; saasteallikate hingamissüsteemi
sulgemine suletud tehnoloogilisse tsüklisse
Vastab Pole teada Rakendatud
 
Vee säästlik kasutamine vee korduvkasutus; õhkjahutite kasutamine; veekadude vähendamine j jahutamise ja aurugaasisegu jaotamise tehnoloogia muutmine, ringlusveesõlmed Vastab Pole teada Rakendatud
 
Pooltoodete säästlik kasutamine Toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine Vastab Pole teada Rakendatud
 
Abimaterjalide säästlik kasutamine toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine Vastab Pole teada Rakendatud
 
Kemikaalide säästlik kasutamine toote- ja tehnoloogiaprotsessi reglementide järgimine standartiseeritud juhtimissüsteemide rakendamine Vastab Pole teada Rakendatud
 
Toorme säästlik kasutamine GGJ-de protsessi juhtimise automatiseerimine andurid, kontrollerid, arvutid Vastab Pole teada Rakendatud
 
Muud asjakohased meetmed Kemikaaliseaduse nõuded Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1) käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile; 2) oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel; 3) kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist; 4) õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust; 5) ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist. 1) Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta. (2) Kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks. (3) Ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja. (4) Kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve
asutust ja hüvitama tekitatud kahju. 1) Ohtliku kemikaali pakend peab olema kemikaali ohutu käitlemise tagamiseks nõuetekohaselt märgistatud ja pakendist kemikaali lekke vältimiseks vastupidav.
Vastab Pole teada Rakendatud
 
Jäätmetekke vältimine toorõlide filtreerimine Amafiltr filtrid ja tehnoloogia Vastab Pole teada Rakendatud
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Heiteallikate inventuur Heiteallikate inventuur, mille käigus tuleb määrata otseste mõõtmiste teel lõhnaainete kontsentratsioonid (OU/m3) ja arvutada heitkogused (OU/s, vastavalt Keskkonnaameti 26.09.2018 korraldusele nr DM-100381-3. Vastab    
15.10.2020
Jäätmete kõrvaldamine Reostunud pinnase ladestamine prügilasse Reostunud pinnas ladestatakse nõuetekohaselt paigaldatud vettpidavale TSK tuhale. Ladestamine toimub kärgtehnoloogiaga. Jäätmed paigutatakse nn kärgedesse 0,5 m paksuste kihtidena ning kaetakse seejärel 0,5-1 m paksuse niiske TSK tuha kihiga, mis takistab jäätmemassi sademevee imendumist. Prügila stabiilsuse tagamiseks peab mujalt toodud jäätmed lõpuks katma igalt küljelt minimaalselt 10 m paksuse nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuhaga või poolkoksiga. Vastab Pole teada Rakendatakse
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Abimaterjalid   Järvevesi Ei säilitata     Jahutus- ja tehnoloogiline vesi 1 100 000 m³/a    
Abimaterjalid 28043000 Lämmastik Gaasiline lämmastik gaasitorustikust VKG Oil AS asukohakaart, seade nr 4, 6, 8   Fenoolide destillatsioon, raske- ja kergekeskõli ettevalmistuse seade, õliladu 1 000 t/a   0.0005 t/t
Abimaterjalid 38021000 Aktiivsüsi Kotid VKG Oil AS asukohakaart, seade nr 7 ladu, Petroter III territoorium, HPN tsehh, GGJ-4 ja GGJ-5 2 t Söefiltri täidis 4 t/a    
Toore 27141000 Kaubapõlevkivi VKG AS tootmisteritoorium   500 000 t Töötlemine gaasigeneraatorites 1 759 862 t/a 16.90 6.125 t/t
Abimaterjalid 39069090 Zetag4110 Kotid VKG Oil AS asukohakaart, seade nr 5 0.30 t Heitvee õliärastus 1 t/a    

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Toore 27101964 Põlevkiviõli Keskfraktsioon Petroter protsessist Vert. mahuti E-20 (Skeem 6) 950 t Põlevkiviõli valmistamine 200 000 t/a   Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 100
Pooltooted 0 2-MR-30 fraktsioon Vert mahuti, horis mahuti E-13/1; E-13/2; E-29; E-24; E-25 (Skeem 9) 95 t 2-MR-30 kontsentraadi valmistamine 600 t/a   2-Metüülresortsiin 608-25-3 1. kategooria 30
Pooltooted 27012000 Peendisperssne tuharikas kütus (PDTRK) Punker B-110 (Skeem 5) 3 t Tehnoloogiline tahke kütus 43 800 t/a   Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 11
Põlevkiviõli keskfraktsioon 68398-34-9 1. kategooria 10
Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 10
Põlevkivi termilise töötlemise jääk 93685-99-5 1. kategooria 70
Pooltooted 29 07 2-MR-90R kontsentraat Vert. mahuti E-115 (Skeem 9) 12 t 2-metüülresortsiin vaigu tootminevaikude sünteesi seadmel 217 t/a   2-Metüülresortsiin 608-25-3 1. kategooria 90
Pooltooted 0 2-MR-30 kontsentraat Vert. mahuti E-115; E-116 ; E-117; E-119 (Skeem 9) 29 t 2-MR-80 kontsentraadi valmistamine vaikude sünteesi seadmel 110 t/a   2-Metüülresortsiin 608-25-3 1. kategooria 30
Pooltooted 27101999 Destillatsioonijääk Vert. mahuti E-1; E-2 (Skeem 7) 400 t Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine; põlevkiviõli valmistamine 300 000 t/a   Põlevkiviõli raskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 30
Pooltooted 0 Fenoolijääk Vert. mahuti, horis. mahuti E-15; E-27; E-100/1 (Skeem 9) 110 Generaatorõlide destillatsioon 4 500 t/a   Fenool (Hüdroksübenseen) 108-95-2 1. kategooria 1
Pooltooted 0 Puhastatud toorõli Horis. mahuti E-8 (Skeem 7) 2 000 t Generaatorõlide destillatsioon 700 000 t/a   Põlevkiviõli keskfraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Pooltooted 0 Põlevkivi raske toorõli Vert. mahuti E-1 (Skeem 5) 200 t Õli ettevalmistus 115 609 t/a   Põlevkiviõli raskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Pooltooted 0 Põlevkivi kerge-kesk toorõli Vert. mahuti E-6 (Skeem 5) 2 000 t Õli ettevalmistus 181 456 t/a   Põlevkiviõli kesk fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Pooltooted 0 Separaatorigaas Gaasitorustik     Põletamine destillatsiooniseadmel 725 000 m³/a   Metaan 74-82-8 1. kategooria 13
Süsinikmonooksiid 630-08-0 1. kategooria 9
Vesiniksulfiid 7783-06-4 1. kategooria 12
Vesinik 1333-74-0 1. kategooria 1
Hapnik 7782-44-7 1. kategooria 1
Pooltooted 27050000 Generaatori gaas Gaasitorustik     Põletamine 880 000 000 m³/a 0,5 m3/t Metaan 74-82-8 1. kategooria 2
Süsinikmonooksiid 630-08-0 1. kategooria 6
Vesiniksulfiid 7783-06-4 1. kategooria 12
Vesinik 1333-74-0 1. kategooria 0.50
Hapnik 7782-44-7 1. kategooria 2
Pooltooted 27050000 Koksigaas Gaasitorustik     Põletamine 12 219 000 m³/a   Metaan 74-82-8 1. kategooria 36
Süsinikmonooksiid 630-08-0 1. kategooria 4
Vesiniksulfiid 7783-06-4 1. kategooria 2
Vesinik 1333-74-0 1. kategooria 21
Hapnik 7782-44-7 1. kategooria 0.20
Toore 27101290 Bensiini fraktsioon Petroter protsessist Vert. mahuti E-22 (Skeem 6) 950 t Põlevkiviõli valmistamine 85 000 t/a   Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 100
Toore 27101920 Diisli fraktsioon Petroter protsessist Vert. mahuti E-19, E-20 (Skeem 6) 1 900 t Põlevkiviõli valmistamine 13 000 t/a   Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 100
Toore 27101948 Kergemasuut Petroter protsessist Vert. mahuti E-16 (Skeem 6) 950 t Põlevkiviõli valmistamine 24 000 t/a   Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 100
Toore 27101999 Raskemasuut Petroter protsessist Vert. mahuti E-17 (Skeem 6) 950 t Põlevkiviõli valmistamine 18 000 t/a   Põlevkiviõli raskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Toore 27101999 Destillatsioonijääk Petroter protsessist Vert. mahuti E-18, E-21, E-1, E-2 (Skeem 6) 2 300 t Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine, põlevkiviõli valmistamine 150 000 t/a   Põlevkiviõli raskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Toore 27101968 Tsirkulatsiooniõli Petroter protsessist Vert. mahuti E-1, E-2, E-5 (Skeem 5) 400 t Põlevkiviõli raske fraktsiooni töötlemine, õli ettevalmistus 210 000 t/a   Põlevkiviõli raskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Toore 27101929 Drenaažiõli Petroter protsessist Vert. mahuti E-1 (Skeem 5) 200 t Õli ettevalmistus 11 900 t/a   Põlevkiviõli raskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Toore 27150000 Põlevkivi teeõli Vert. mahuti E-1 (Skeem 5) 200 t Õli ettevalmistus 12 000 t/a   Põlevkiviõli rskefraktsioon 930-690-7 1. kategooria 60
Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 50
Toore 27101964 Põlevkivikütteõli mark KESK Vert. mahuti E-1 (Skeem 5) 200 t Õli ettevalmistus 10 000 t/a   Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
Toore 27101290 Põlevkivi bensiin Vert. mahuti E-2 (Skeem 5) 200 t Õli ettevalmistus 8 000 t/a   Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 100
Toore 27060000 Katehhiini fraktsioon 25 Horis. mahuti E-27 (Skeem 9) 60 Fenoolide destillatsioon 450 t/a   4-metüülpürokatehhool 452-86-8 2. kategooria 15
3-metüülkatehhool 488-17-5 2. kategooria 15
1,2-dihüdroksübenseen 120-80-9 2. kategooria 15
Ksülenool 1300-71-6 2. kategooria 15
Kresoolid (kõik isomeerid) 1319-77-3 1B kategooria 5
Toore 0 2-MR-90K kontsentraat Vert. mahuti E-115 (Skeem 9) 17 2-MR-90R valmistamine 217 t/a   2-Metüülresortsiin 608-25-3 1. kategooria 88
Toore 0 Kuubijääk Vert. mahuti E-28 (Skeem 9) 25 Pürokatehhiini kontsentraadi valmistamine; 2-MR-30 kontsentraadi valmistamine 600 t/a   2-Metüülresortsiin 608-25-3 1. kategooria 15
Abimaterjalid 29153300 Butüülatsetaat Horis. mahuti E-100/4 (Skeem 9) 100 Defenoleerimine 62 t/a   n-Butüülatsetaat 123-86-4 3. kategooria 100
Abimaterjalid 291539090 Isobutüülatsetaat Horis. Mahuti E-100/4 (Skeem 9) 100 Defenoleerimine 39 t/a   Isobutüül atsetaat 110-19-0 2. kategooria 100
Abimaterjalid 28070010 Väävelhape Konteiner VKG Oil AS tootmisterritoorium, skeem 10 2 t Heitvee õliärastus 32 t/a   Väävelhape 7664-93-9 1A kategooria 98
Abimaterjalid 28332200 Alumiiniumsulfaat Vert. mahuti B-4 (Skeem 10) 30 Heitvee õliärastus 70 t/a   Alumiiniumsulfaat 10043-01-3 1. kategooria 30
Abimaterjalid 2815 Naatriumhüdroksiid Vert. mahuti B-3 (skeem 10), Eyp-1,2 (skeem 9) 330 Heitvee õliärastus; defenoleerimine, generaatorõlide destillatsiooni seade 116 t/a   Naatriumhüdroksiid 1310-73-2 1. kategooria 50
Abimaterjalid 38249996 Nalco 3DT-250 Konteiner VKG Oil AS tootmisterritoorium, seade nr 5 2 Heitvee õliärastus 15 t/a   (3-Aminopropüül)trimetoksüsilaan2-fosfoono-1,2,4-butaantrikarboksüülhape 37971-36-1 1. kategooria 20
Abimaterjalid 38247900 Soojuskandja Therminol 66 Konteiner VKG Oil AS tootmisterritoorium, skeem 9 0.80 t Fenoolide destillatsioon 2 t/a   Hüdrogeenitud terfenüülid 61788-32-7 4. kategooria 87
Polüfenüülid 68956-74-1 4. kategooria 18
Terfenüülid 26140-60-3 1. kategooria 8
Pooltooted 27050000 Pürolüüsigaas Gaasitorustik     Põletamine 1 527 464 m³/a   Metaan 74-82-8 1. kategooria 15
Süsinikmonooksiid 630-08-0 1. kategooria 2
Vesiniksulfiid 7783-06-4 1. kategooria 1
Vesinik 1333-74-0 1. kategooria 7
Pooltooted 0 Koksidestillaat Vert. mahuti E-8 (Skeem 7) 1 900 t Õli ettevalmistus 100 000 t/a   Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 100
Pooltooted 27012000 Põlevkivi termilise töötlemise pürolüüsi jääk Punker B-130 (Skeem 5)   Tehnoloogiline tahke kütus 26 980.80 t/a   Põlevkivi termilise töötlemise pürolüüsi jääk 950-750-6 1. kategooria 100
Abimaterjalid 27112100 Maagaas gaasitorustik     Põletamine 8 539 000 m³/a Metaan Metaan 74-82-8 1. kategooria 99
Abimaterjalid 27050000 Poolkoksigaas gaasitorustik     Põletamine 6 240 000 m³/a   Metaan 74-82-8 1. kategooria 15
Süsinikmonooksiid 630-08-0 1. kategooria 10
Vesiniksulfiid 7783-06-4 1. kategooria 3
Hapnik 7782-44-7 1. kategooria 0.10
Pooltooted - fuussid Vert. mahuti E-7, E-103 (Skeem 5)   Tehnoloogiline tahke kütus 6 000 t/a - Fenool (Hüdroksübenseen) 108-95-2 1. kategooria 12
 
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Toode Säilitamine mahutites või hoidlates Ohtlik aine
KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr. plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukategooria Sisaldus tootes, %
Kogus Ühik
29072900 REZOL vesilahus (REZOL 60/40) Maapealne horisontaalne mahuti E-24, E-25 (Skeem 9) 1 Alküülresortsiin 799275-41-5 1. kategooria 60
29072900 REZOL Maapealne vertikaalne mahuti, maapealne horisontaalne mahuti E-100/1, E-27 (Skeem 9) 100 Rezolyn 447-760-3 1. kategooria 100
29072900 HONEYOL (fraktsioon 270-320'C) Maapealne horisontaalne mahuti E-14, E-24, E-25 (Skeem 9) 56 Honeyol 447-760-3 1. kategooria 100
27079980 Summaarsed põlevkivifenoolid Maapealne horisontaalne mahuti, maapealne vertikaalne mahuti E-27, E-100/1 (Skeem 9) 423 Summaarsed põlevkivifenoolid 807618-23-1 1. kategooria 100
27082000 Parendatud struktuuriga õlikoks Laoplats VKG AS territoorium 700 t Destillatsioonijääk 64742-52-5 1. kategooria 100
27082000 Isotroopne õlikoks Laoplats VKG AS territoorium 50 t Destillatsioonijääk 64742-52-5 1. kategooria 100
27082000 Õlikoks Laoplats VKG AS territoorium 3 500 t Destillatsioonijääk 64742-52-5 1. kategooria 100
27081000 Õlipigi Laoplatsil Big-bag kottides VKG AS territoorium 90 t Liitsüsivesinikud ja oksüdeeritud orgaanilised ühendid 447-780-2 1. kategooria 100
27150000 Teedeehituse põlevkivibituumenid (B-130) Laoplatsil Big-bag kottides VKG AS territoorium 100 t Liitsüsivesinikud ja oksüdeeritud orgaanilised ühendid 447-780-2 1. kategooria 100
27150000 Teedeehituse põlevkivibituumenid (PB-4, PB-5) Maapealne horisontaalne mahuti P-11-P-20 (Skeem 8) 200 t Liitsüsivesinikud ja oksüdeeritud orgaanilised ühendidLiitsüsivesinikud ja oksüdeeritud orgaanilised ühendid 447-780-2 1. kategooria 100
27101964 Põlevkiviõli VKG Light Maapealne vertikaalne mahuti E-1-E-14 (Skeem 6) 2 000 Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 100
27101964 Põlevkiviõli VKG Extra Light Maapealne vertikaalne mahuti E-1-E-14 (Skeem 6) 2 000 Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 100
27101964 Põlevkiviõli VKG C Maapealne vertikaalne mahuti E-10-E-23 (Skeem 6) 950 Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 50
Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 50
27101964 Põlevkiviõli VKG Sweet Maapealne vertikaalne mahuti E-1-E-14 (Skeem 6) 4 000 Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 70
Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 30
27060000 Puiduimmutusõli Maapealne vertikaalne mahuti E-1-E-14 (Skeem 6) 2 000 Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 100
27101964 Põlevkiviõli VKG D-1 Maapealne vertikaalne mahuti E-1-E-14 (Skeem 6) 2 000 Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 80
Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 20
27101964 Põlevkiviõli VKG D Maapealne vertikaalne mahuti E-1-E-14 (Skeem 6) 15 700 Põlevkiviõli keskfraktsioon 68308-34-9 1. kategooria 30
Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 70
27101964 Põlevkivibensiin Maapealne vertikaalne mahuti Maapealne vertikaalne mahuti 950 Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 100
27082000 Õlikoks peenfraktsioon PR Laoplats VKG AS territoorium 12 500 t põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 100
27012000 Peendispersne tuharikas kütus Punker B-110 (Skeem 5) 3 t Põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-590-0 1. kategooria 11
Põlevkiviõli keskfraktsioon 68398-34-9 1. kategooria 10
Põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 10
Põlevkivi tuhk (UTT tuhk) 93685-99-5 1. kategooria 70
27012000 Põlevkivi termilise töötlemise pürolüüsi jääk Punker B-130 (Skeem 5) 5 põlevkiviõli kerge fraktsioon 923-592-0 1. kategooria 2
põlevkiviõli raske fraktsioon 930-690-7 1. kategooria 5
põlevkivi termilise töötlemise jääk 93685-99-5 1. kategooria 80
 
Ohutuskaardid
Lisa 7: Toodang.zip

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Vert. ВСт3сп3 23
01.01.2007
Toorõli raske fraktsioon Konserveeritud ja ei kasutata Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-1/1 (Skeem 1)   12 000 2 500
Vert. ВСт3сп3 23
01.01.2007
Toorõli raske fraktsioon Konserveeritud ja ei kasutata Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-1/2 (Skeem 1)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 135
01.01.2005
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi Konserveeritud ja ei kasutata Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-2 (Skeem 1)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 4.95
01.01.2005
Gaaskondensaat KK - 1 kord/ a. (11.2017), VK–1 kord/4a (10.2017) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule CK-1 (Skeem 1)   12 000 2 500
Hor. ВСт3сп5 52
01.01.2011
Õlitustatud vesi Konserveeritud ja ei kasutata Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-1 (Skeem 1)   12 000 2 500
Hor.Ст.3 4.95
01.01.2004
Gaaskondensaat KK – 1 kord/ a. (11.2017), VK-1 kord/4a (10.2017) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule Mahuti küünal E-1, söefilter (Skeem 1) 10 12 000 2 500
Vert. St.37-2 45
01.01.2007
Toorõli raskefraktsioon KK - 1 kord/ a., (10.2017) VK–1 kord/ 4a (08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-2/1 (Skeem 2)   12 000 2 500
Vert. St.37-2 45
01.01.2007
Toorõli raskefraktsioon KK - 1 kord/ a., (10.2017) VK–1 kord/ 4a (08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-2/2 (Skeem 2)   12 000 2 500
Hor. Ст20 140
01.01.2005
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi KK - 1 kord/ a., (10.2017) VK–1 kord/ 4a (08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-1 (Skeem 2)   12 000 2 500
Hor. Ст3сп 4.90
01.01.2005
Gaaskondensaat KK - 1 kord/ a., (10.2017) VK–1 kord/ 4a (10.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule O-3 (Skeem 2)   12 000 2 500
Vert. Ст.3 74
01.01.2005
Õlitustatud vesi kont. 17.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 10.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-4 (Skeem 3)   12 000 2 500
Hor. Teras 127
01.01.2005
Toorõli kerge-keskfraktsioon+ fenoolvesi kont. 18.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 10.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-8 (Skeem 3)   12 000 2 500
Vert. Teras 90
01.01.2005
Fenoolvesi kont. 18.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 10.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-6 (Skeem 3)   12 000 2 500
Vert. Teras 12.50
01.01.1997
Gaaskondensaat kont. 14.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 10.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule Ep-1 (Skeem 3) 8 12 000 2 500
Vert. Teras 12.50
01.01.1997
Gaaskondensaat kont. 14.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 10.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 08.2020) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule Ep-2 (Skeem 3) 8 12 000 2 500
Vert. Teras 58.50
01.01.2008
Toorõli raskefraktsioon kont. 07.12.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 12.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 12.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-1/1 (Skeem 4)   12 000 2 500
Vert. Teras 58.50
01.01.2008
Toorõli raskefraktsioon kont. 07.12.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 12.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 12.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-1/2 (Skeem 4)   12 000 2 500
Vert. Teras 58.50
01.01.2008
Toorõli raskefraktsioon kont. 25.08.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 06.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 12.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-2/1 (Skeem 4)   12 000 2 500
Vert. Teras 58.50
01.01.2008
Toorõli raske fraktsioon kont. 25.08.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 06.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 12.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-2/2 (Skeem 4)   12 000 2 500
Hor. raudbetoon 27.50
01.01.1951
Õliärastatud vesi+vihmavesi kont. 10.11.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 11.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 11.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-15 (Skeem 4)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 3
01.01.2013
Gaaskondensaat kont. 10.11.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 11.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 02.2023) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-11 (Skeem 4)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 80
01.01.2006
Toorõli kerge-keskfraktsioon kont. 14.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. **** pärast 1000 t g/g käivitamist) VK–1 kord/ 4a (j.k. ***** enne 1000 t g/g käivitamist) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-7 (Skeem 4)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 18
01.01.1982
Gaaskondensaat kont. 24.08.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. 08.2017) VK–1 kord/ 4a (j.k. 05.2019) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-10 (Skeem 4)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 43.60
01.01.2008
Toorõli raskefraktsioon kont. 17.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. **** pärast 1000 t g/g käivitamist) VK–1 kord/ 4a (j.k. 10.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-3/1 (Skeem 4)   12 000 2 500
Hor. Ст.3 43.60
01.01.2008
Toorõli raskefraktsioon kont. 17.10.16 KK - 1 kord/ a., (j.k. **** pärast 1000 t g/g käivitamist) VK–1 kord/ 4a (j.k. 10.2018) Ei reg. TKK, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-3/2 (Skeem 4)   12 000 2 500
Vert. Ст3 950
01.01.2012
Toorõli KK-1 kord/a, 11.2017 VK- 1 kord/10a Järgmine kontroll: 12.2022 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-6 (Skeem 6) 20 12 000 2 500
Vert. Ст3 2 000
01.01.2012
Puhastatud õli KK-1 kord/a, 09.2017 VK- 1 kord/10a Järgmine kontroll: 07.2022 Registreeritud TKK-as. Kontroll Inspecta poolt. Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-8 (Skeem 6) 20 12 000 2 500
Hor. Ст3 20
01.01.1997
Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli KK-1 kord/a, 06.09.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 08.2020 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-15 (Skeem 5) 40 12 000 2 500
Vert. Ст3 300
01.01.2007
Filtraat KK-1 kord/a, 09.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 08.2017 Registreeritud TKK-as. Kontroll Inspecta poolt. Hooldus toimub vastavalt graafikule E-12 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст3 200
01.01.2007
Toorõli raske fraktsioon KK-1 kord/a, 09.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 08.2017 Registreeritud TKK-as. Kontroll Inspecta poolt. Viimane kontroll: 26.08.13 Hooldus toimub vastavalt graafikule E-1 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст3 200
01.01.2007
Bensiini fraktsioon KK-1 kord/a, 09.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 08.2017 Registreeritud TKK-as. Kontroll Inspecta poolt. Hooldus toimub vastavalt graafikule E-2 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст3 200
01.01.2007
Raske õli+bensiini fraktsioon+kerge-keskõli KK-1 kord/a, 08.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 08.2017 Registreeritud TKK-as. Kontroll Inspecta poolt. Hooldus toimub vastavalt graafikule E-3 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст3 200
01.01.1967
Fenoolvesi KK-1 kord/a, 01.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 07.2017 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule A-9 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Teras 200
01.01.1963
Fenoolvesi KK-1 kord/a, 12.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 01.2018 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule A-13 (Skeem 5)   12 000 2 500
Hor. Ст3 32
01.01.1967
Kerge fraktsioon KK-1 kord/a, 01.2018 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 01.2021 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-14 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст 3 3 000
01.01.2007
Fenoolvesi KK-1 kord/a, 09.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 05.2018 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-3000 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст3 50
01.01.2009
Fussid KK-1 kord/a, 11.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 11.2019 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-7 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Ст3 2 000
01.01.2011
Fenoolvesi KK-1 kord/a, 09.2017 VK- 1 kord/ 4a Järgmine kontroll: 05.2019 EI reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-2000 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. s235j2g6 57
01.01.2017
Tsirkulatsiooniõli ja peendispersse tuharikka kütuse segu/ tsirkulatsiooniõli KK-1 kord/a, 04.2018 VK- 1 kord/10a 12.04.2017 Järgmine kontroll: 04.2028 Registreeritud TKK-as.Kontroll Inspecta poolt Hooldus toimub vastavalt graafikule E-5 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. 20
01.01.2017
Fenoolvesi KK-1 kord/a, 11.2017 VK-1 kord/4a j.k. 11.2021 SK- 1 kord/10a j.k. 11.2027 Registreeritud TKK- as. Kontroll Inspecta poolt Hooldus toimub vastavalt graafikule E-103 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. 20
01.01.2017
Läbipesu segu KK-1 kord/a, 11.2017 VK-1 kord/4a j.k. 11.2021 SK- 1 kord/10a j.k. 11.2027 Registreeritud TKK- as. Kontroll Inspecta poolt Hooldus toimub vastavalt graafikule E-119 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. 30
01.01.2017
Tsirkulatsiooniõli+bensiinifraktsioon KK-1 kord/a, 11.2017 VK-1 kord/4a j.k. 11.2021 SK- 1 kord/10a j.k. 11.2027 Registreeritud TKK- as. Kontroll Inspecta poolt Hooldus toimub vastavalt graafikule E-112 (Skeem 5)   12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 400
01.01.2009
Põlevkiviõli keskfraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 95'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1401-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-1 (Skeem 7) 25 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 400
01.01.2009
Põlevkiviõli keskfraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 95'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1402-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-2 (Skeem 7) 15 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2009
Põlevkiviõli keskfraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 50'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1403-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-3 (Skeem 7) 15 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2009
Põlevkiviõli keskfraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 50'C 08.2014 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1404-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-4 (Skeem 7) 5 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2009
Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp väiksem kui 190'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1405-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-5 (Skeem 7) 25 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2009
Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 140'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1406-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-6 (Skeem 7) 15 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2009
Põlevkiviõlid, leektäpp mitte väiksem kui 50'C/ Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 190'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1407-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-7 (Skeem 7) 45 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2009
Põlevkiviõlid, leektäpp mitte väiksem kui 50'C/ Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 190'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 06.2019 Registreeritud TKK-as (03-1408-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-8 (Skeem 7) 30 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2008
Põlevkiviõli kerge fraktsioon, leektäpp väiksem kui -30'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-as (03-1431-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-9 (Skeem 7) 60 12 000 2 500
Vert. Teras Ст3 сп 200
01.01.2008
Põlevkiviõli VKG C, leektäpp väiksem kui –10'C 08.2017 KK - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-as (03-1432-4). Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-10 (Skeem 7) 45 12 000 2 500
Vert. Ст.3сп 200
01.01.2017
Tsrirkulatsiooniõli Petroterist, leektäpp mitte väiksem kui 120'C KK- 1kord/a 09.2017 VK- 1 kord/4a j.k. 09.2021 Registreeritud TKK-s Hooldus toimubvastavalt graafikule E-1 (Skeem 8) 35 12 000 2 500
Vert. Ст.3сп 200
01.01.1964
Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 117'C 03.2018 КК - 1 kord/a 08.2020 VK – 1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-2 (Skeem 8) 23 12 000 2 500
Vert. Ст.3сп 100
01.01.2012
Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 117'C 10.2017 КК – 1 kord/a VK-10.2022 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-3 (Skeem 8) 16 12 000 2 500
Horis. Ст.3 50
01.01.1964
Põlevkiviõli keskfraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 50'C 03.2018 КК - 1 kord/a 08.2020 VK – 1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-5 (Skeem 8) 22 12 000 2 500
Horis. Ст.3 50
01.01.1964
Põlevkiviõli keskfraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 50'C 03.2018 КК - 1 kord/a 07.2020 VK – 1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-6 (Skeem 8) 15 12 000 2 500
Vert. 12Х18Н 10Т 25
01.01.1986
Põlevkiviõli kerge fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 50'C ja vesi 03.2018 КК - 1 kord/a 01.2019 VK – 1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-7 (Skeem 8) 5 12 000 2 500
Vert. 12Х18Н 10Т 25
01.01.1986
Põlevkiviõli kerge fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 50'C 03.2018 КК - 1 kord/a 03.2020 VK – 1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-8 (Skeem 8) 8 12 000 2 500
Vert. ВСт3сп5 17
01.01.2003
Põlevkiviõli raske fraktsioon, leektäpp mitte väiksem kui 150'C 09.2018 КК - 1 kord/a 09.2020 VK – 1 kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-12 (Skeem 8) 5 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-1 (Skeem 6) 9 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-2 (Skeem 6) 32 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 50'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-3 (Skeem 6) 55 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-4 (Skeem 6) 75 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-5 (Skeem 6) 91 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-6 (Skeem 6) 107 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-7 (Skeem 6) 9 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-8 (Skeem 6) 32 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-9 (Skeem 6) 55 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-10 (Skeem 6) 75 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-11 (Skeem 6) 91 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 09.17 КК - 1 kord/a VK – 09.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-12 (Skeem 6) 107 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2010
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2020 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule Е-13 (Skeem 6) 9 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2010
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2020 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-14 (Skeem 6) 32 12 000 2 500
Vert. Teras 2 000
01.01.2010
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2020 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-15 (Skeem 6) 55 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2010
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 75'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2020 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-16 (Skeem 6) 75 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2010
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 140'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2020 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-17 (Skeem 6) 91 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2010
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 170'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2020 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-18 (Skeem 6) 107 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 50'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-19 (Skeem 6) 7 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 55'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-20 (Skeem 6) 23 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt 170'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-21 (Skeem 6) 39 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Bensiinifraktsioon 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-22 (Skeem 6) 55 12 000 2 500
Vert. Teras 950
01.01.2009
Põlevkiviõli, leektäpp vähemalt - 10'C 10.17 КК - 1 kord/a VK – 10.2019 Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt graafikule E-23 (Skeem 6) 71 12 000 2 500
Horis. Cт. 20 63
01.01.1980
Summarsed fenoolid 08.2017 KK-1 kord/1a 11.2019 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Епром (Skeem 9) 12 12 000 2 500
Vert. Cт. 3 200
01.01.2001
Fenoolitustatud vesi 08.2017 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule E-1 (Skeem 9) 50 12 000 2 500
Vert. Cт. 3 200
01.01.2001
Fenoolitustatud vesi 08.2017 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule E-2 (Skeem 9) 50 12 000 2 500
Vert. Cт. St12X18h10T 25
01.01.2012
Butüülatsetaadi-, isobutüülatse-taadiekstrakt 08.2017 KK-1 kord/1a 08.2020 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-7 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. Cт. 3 200
01.01.1988
Leelise lahus 08.2017 KK-1 kord/1a 05.2017 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Еур-1 (Skeem 9) 5 12 000 2 500
Vert. Cт. 3 100
01.01.2000
Leelise lahus 08.2017 KK-1 kord/1a 10.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Еур-2 (Skeem 9) 5 12 000 2 500
Horis. Cт. 3 100
01.01.1968
Butüülatsetaat, isobutüülatsetaat 08.2017 KK-1 kord/1a 11.2019 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-100/4 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. Cт. 3 3 000
01.01.1961
Fenoolvesi 08.2017 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-3000/2 (Skeem 9) 5 12 000 2 500
Horis. 1X18H9T 60
01.01.2003
Summarsed fenoolid 02.2018 KK-1 kord/1a 01.2018 VK-1 kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule ПК-1 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. 12X18H10T 6.50
01.01.1990
Fenoolide fraktsioon 02.2018 KK-1 kord/1a 10.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-8 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Horis. Cт. 20 32
01.01.1990
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1 kord/1a 08.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-11 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. X18H10T 19
01.01.1987
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-13/1 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. X18H10T 7.30
01.01.1972
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-13/2 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Horis. X18H10 56
01.01.1976
Fenoolide fraktsioon 02.2018 KK-1 kord/1a 08.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-14 (Skeem 9) 10 12 000 2 500
Horis. Cт. 20 32
01.01.1990
Fenoolid, kerge masuut 05.2018 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-15 (Skeem 9) 10 12 000 2 500
Horis. Cт. 20 50
01.01.1967
Kerge masuut 02.2018 KK-1 kord/1a 01.2019 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-16 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Horis. 12X18H10 25
01.01.1981
Fenoolide fraktsioon 02.2018 KK-1 kord/1a 02.2021 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-24 (Skeem 9) 5 12 000 2 500
Horis. 12X18H10 25
01.01.1981
Fenoolide fraktsioon 02.2018 KK-1 kord/1a 02.2021 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-25 (Skeem 9) 5 12 000 2 500
Horis. X18H10 60
01.01.1960
Fenoolide fraktsioon 05.2018 KK-1 kord/1a 08.2020 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-27 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. Cт. 20+12X18H10 25
01.01.2007
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1 kord/1a 05.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-29 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. X18H10 100
01.01.2000
Summarsed fenoolid 08.2017 KK-1 kord/1a 10.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-100/1(Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. X18H10 100
01.01.1975
Summarsed fenoolid 08.2017 KK-1 kord/1a 08.2020 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-100/2 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. 12X18H10 100
01.01.1967
Summarsed fenoolid 08.2017 KK-1 kord/1a 10.2018 VK-1 kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-100/3 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. Cт. 20+12X 18H10 25
01.01.2007
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1kord/1a 05.2018 VK-1kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule Е-28 (Skeem 9) 20 12 000 2 500
Vert. 12X18H 10T 6.50
01.01.2007
Fenoolide fraktsioon 01.2018 KK-1kord/1a 11.2019 VK-1kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule T-110 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Horis. Cт. 20 08X22H6T 10
01.01.2007
Fenoolide fraktsioon 01.2018 KK-1kord/1a 01.2019 VK-1kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule E-113 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. X18H10T 16
01.01.1986
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1kord/1a 08.2019 VK-1kord/4a Registreeritud TKK-s Hooldus toimub vastavalt grafikule E-115 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. Ct20 12X18H 10T 5
01.01.2007
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1kord/1a 07.2017 VK-1kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule E-116 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. 12X18H 10T 5
01.01.2011
Fenoolide fraktsioon 08.2017 KK-1kord/1a 07.2018 VK-1kord/4a Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt grafikule E-119 (Skeem 9) 15 12 000 2 500
Vert. Silindr. S235J2 700
01.01.2014
Heitvesi K-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-1 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 700
01.01.2014
Heitvesi K-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-2 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 700
01.01.2014
Heitvesi K-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-3 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 700
01.01.2014
Heitvesi K-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-4 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 700
01.01.2014
Heitvesi K-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-5 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 700
01.01.2014
Heitvesi K-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-6 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 100
01.01.2014
Põlevkiviõli KK-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule P-1 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vert. Silindr. S235J2 100
01.01.2014
Põlevkiviõli KK-1kord/1a 01.2018 VK-01.2025 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule P-2 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vertikal. Tsilindr. Plastik 30
01.01.2008
Seebikivi KK – 1kord/1a 06.2017 VK-06.2020 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule B-3 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vertikal. Tsilindr. Plastik 30
01.01.2008
Koagulant KK – 1kord/1a 06.2017 VK-06.2018 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule B-4 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
vertikal. tsilindr. koonilin. teras S235 150
01.01.2008
Muda KK-3kord/а 06.2017 VK-1kord/а 06.2018 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule B-7 (Skeem 10) 5 13 000 2 400
Vertikal. Tsilindr. Plastik 9
01.01.2012
Heitvesi KK-3kord/а 06.2017 VK-1kord/а 06.2020 Ei reg. TKK-s, ettevõtte poolne tehniline järelvalve Hooldus toimub vastavalt graafikule E-502 (Skeem 10) 5 13 000 2 400

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
O-1/1, O-1/2, O-2 (Skeem 1) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-3
CK-1, Mahuti küünal E-1, söefilter (Skeem 1) Adsorbtsioon meetodil püüdesüsteem Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-3
E-1 (Skeem 1) Söefilter Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-3
O-2/1, O-2/2 (Skeem 2) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-4
O-1 (Skeem 2) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoonvundament Betoonvundament Betoneeritud plats GGJ-4
O-3 (Skeem 3) Adsorbtsioon meetodil püüdesüsteem Betoonsarkofaag Betoonsarkofaag Betoonsarkofaag GGJ-4
E-1/1, E-1/2, E-2/1, E-2/2, E-6, E-8. E-11 (Skeem 4) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-5
E-4 (Skeem 3) Kinnine, hele Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-5
E-15 (Skeem 4) Kinnine, hele Betoonsarkofaag Betoonsarkofaag Betoonsarkofaag GGJ-5
Ep-1, Ep-2 (Skeem 3) Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-5
E-3/1, E-3/2, E-7 (Skeem 4) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats GGJ-5 1000 t gg
E-10 (Skeem 4) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoonsarkofaag Betoonsarkofaag Betoonsarkofaag GGJ-5 1000 t gg
E-1, E-2, E-3, E-2000, E-8, E-6, E-5, E-7, E-103, E-119, E-112 (Skeem 5) Hermeetiline hingamissüsteem (heitmed välisõhku puuduvad) Betoonvall, betoneeritud plats Betoonvall, betoneeritud plats Betoonvall, betoneeritud plats Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade
E-12, E-14, E-15, A-9, A-13, E-3000 (Skeem 5) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade absorber 200 Betoneeritud plats Betoneeritud plats Betoneeritud plats Raske- ja kerge-keskõli ettevalmistuse seade
E-1, E-2, E-3, E-4, E-5, E-6, E-7, E-8, E-9, E-10, E-11, E-12, E-13, E-14, E-15, E-16, E-17, E-18, E-19, E-20, E-21 (Skeem 6) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade absorber 500 Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm Õliladu
E-22, E-23 (Skeem 6) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade absorber 40 Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm Õliladu
E-1, E-2, E-3, E-5, E-6, E-8, E-12 (Skeem 8) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoneeritud plats Betoneeritud plats Elektroodkoksi seade
E-7 (Skeem 8) Hermeetiline hingamissüteem (heitmed välisõhku puuduvad) Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, betoneeritud plats Betoonvall, betoneeritud plats Elektroodkoksi seade
E-1, E-2, E-3, E-4, E-5, E-6, E-7, E-8, E-9, E-10 (Skeem 7) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade absorber 120, auru-gaasi segu põletatakse Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm Betoonvall, kaitsekile, kiudbetoon 100 mm Põlevkiviõli destillatsiooniseade
Eпром, E-1, E-2, Eyp-1, Eyp-2, E-3000/2, E-7 (Skeem 9) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, betoneeritud plats Betoonvall, betoneeritud plats Defenoleerimise osakond
E-100/4 (Skeem 9) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall Betoonvall Defenoleerimise osakond
ПК-1, E-8, E-11, E-15, E-16, E-27 (Skeem 9) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall Betoonvall Fenoolide destillatsiooni osakond
E-13/1, E-13/2, E-24, E-25, E-29 (Skeem 9) Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, betoneeritud plats Betoonvall, betoneeritud plats Fenoolide destillatsiooni osakond
E-100/1, E-100/2, E-100/3 (Skeem 9) Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade kolonn K-8 söefilter Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall, betoneeritud plats Betoonvall, betoneeritud plats Fenoolide destillatsiooni osakond
E-14 (Skeem 9) Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtsesse hingamissüsteemi, püüdeseade vaakumpumba söefilter Äravool tööstuskanalisatsiooni Betoonvall Betoonvall Fenoolide destillatsiooni osakond
E-28, E-116, E-119 Lämmastiku hingamise süsteem. Ühendatud ühtse