Menetlus M-106545 » Taotlus T-KKL/1001598-9 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed

1.1. Registrikood / Isikukood

10579981

1.2. Ärinimi / Nimi

Enefit Energiatootmine AS

1.3. Kontaktaadress

Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

1.4. Kontaktisik

Arvo Tordik

1.5. Kontakttelefon

56632552 / 4667222

1.6. Kontakt e-post

[email protected] / [email protected]

2. Käitise andmed

2.1. Käitise nimetus

Enefit õlitööstus, seade Enefit282

2.2. Käitise aadress

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

2.3. Territoriaalkood

1472

2.4. L-EST97 koordinaadid

X: 6576800, Y: 721600

2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)

34,29

2.6. Käitise tegevuse algusaeg

Enefit õlitööstuse töö algus 1979.a.

2.7. Käitise ohtlikkus

A kategooria suurõnnetuse ohuga

3. Tegevusala

3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	3.3. Tööaeg tundides aastas	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	3.5. Aastane tootmismaht
Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW	24	8 100	Põlevkiviõli 40 t/h; Põlevkiviuttegaas 12000Nm3/h; Uttevesi: 8 m3/h, Elekter 35 MW	Põlevkiviõli 324 000 t/a; Põlevkiviuttegaas 97,2 mln Nm3/a; Elekter 283 500 MWh/a

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Uus tootmisseade Enefit282 rajatakse Õlitööstusesse olemasoleva seadme Enefit280 kõrvale.

Detailplaneeringuala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas, olemasoleva Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaama ja Õlitehase lähiümbruses, mis jääb Narvast ligikaudu 25 km edelasse. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu järgi on see tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele kuuluvatele elektrijaamale ja kahele õlitehasele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja üldplaneeringus valge alana tähistatud maatulundusmaad jms. Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond.

Maastikuliselt asub planeeringuala Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Planeeritavast alast kagus voolab Narva jõgi. Eesti-Vene piirijõgi jääb detailplaneeringuala keskmest ca 2 km kaugusele. Planeeringuala lõuna- ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see planeeringuala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Lääne poolt külgneb planeeringu¬ala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad planeeritavast alast loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Planeeringualast põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Detailplaneeringualast kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba planeeringuala poolses servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub Eesti elektrijaama tuhaväli. Planeeringala piir ühtib loodes, ca 820 pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga.

Kliimatingimused

Detailplaneeringualale lähimad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) meteoroloogiajaamad asuvad Narvas (DP alast ~16 km kirdes; 2000-2013. a töötas see vaatlusjaam Narva-Jõesuus) ja Jõhvis (DP alast 28 km lääneloodes). Alates 2011. aastast võttis EMHI kasutusele uued pikaajalised keskmised ehk kliimanormid, mis on arvutatud iga vaatlusjaama kohta 1971-2000. a andmerea põhjal (varasemalt 1961-1990) . Nii 2012. kui 2013. aasta veebruar ja juuli on olnud pikaajalistest keskmistest soojemad. 2014. a. paistis silma soojuse ja kuivusega (Eesti keskmine sajusumma oli 591 mm (norm 646 mm). 2015. aasta oli vähemalt viimase poole sajandi kõige soojem aasta – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 ^oC (keskmine 6,0 ^oC) 2016. ja 2017. aasta olid Eesti keskmisena normist pisut soojemad ja sajusemad, kusjuures 2017. a sügis oli rekordiliselt sajune arvestatuna 1961. aastast: sadas 268 mm (norm 201 mm) .
Ülevaade piirkonnale iseloomulikest õhutemperatuuridest jm parameetritest on esitatud järgnevas tabelis:

Parameeter	Narva Jaam	Jõhvi jaam
Õhutemperatuurid, ^oC
Absoluutne maksimum (august)	+34,0	+32,3
Absoluutne miinimum (detsember)	-42,6	-41,0
Kõige soojema kuu keskmise maksimum (juuli)	+21,7	+21,3
Kõige soojema kuu pikaajaline keskmine	+16,9	+16,4
Kõige külmema kuu keskmise miinimum (veebruar)	-9,7	-9,4
Kõige külmema kuu pikaajaline keskmine	-6,2	-6,2
Pikaajaline aasta keskmine	+4,9	+4,7
Sademed
Aastakeskmine sademete hulk, mm	646	696
Tuuled
Aasta keskmine tuule kiirus, m/s	3,8	4,2
Maksimaalne tuule kiirus, m/s	28	32

Nii Narva kui Jõhvi meteoroloogiajaama piirkonnas on suhteliselt merelähedase asendi tõttu aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva, peamiselt öösiti. KSH aruande esimese variandi koostamisel telliti EMHI-st 2 jaama keskmistatud tuulteroos aastatel 2008-2010, kus lisaks tuule keskmisele esinemissagedusele on näidatud ka keskmised tuulekiirused iga ilmakaare kohta. Valdavateks tuulteks aastakeskmisena on lõuna- ja edelatuuled, tuulekiirus < 2 m/s esineb igal suunal ≤ 10 %.

Energiakompleksi piirkonna tuuleroos koos tuulekiiruste esinemissagedusega. (Allikas: EMHI)

Jõhvi meteoroloogiajaama aastakeskmine tuulteroos, % [EMHI].

N	NE	E	SE	S	SW	W	NW
9	10	8	11	21	19	11	11

Kuna välisõhu saasteainete hajumine on tundlik meteoroloogiliste tingimuste suhtes ja mõne ilmaparameetri suhteliselt väike muutus võib põhjustada suhteliselt suure saastetaseme muutuse, iseloomustati Hendrikson & Ko välisõhu saastetasemete hindamistes piirkonna aastaseid ilmastikutingimusi ühe tunni täpsusega kasutades Jõhvi jaama tegelikke meteoroloogilisi andmeid. 2018. a tehtud kontrollarvutustes kasutati 2014.-2016. aasta Jõhvi jaama andmeid.

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Detailplaneeringuala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas, olemasoleva Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaama ja Õlitehase lähiümbruses, mis jääb Narvast ligikaudu 25 km edelasse. Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu järgi on see tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele kuuluvatele elektrijaamale ja kahele õlitehasele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja üldplaneeringus valge alana tähistatud maatulundusmaad jms. Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Õlitootmise territoorium asub laugel soostunud moreenitasandikul, mille absoluutkõrgused on 26 ja 28 m vahel ja maapinna üldine kalle on vähesel määral lääne-idasuunaline. Piirkonnas on looduslik pinnakate õhuke (valdavalt <3 m) ning praeguse tootmisterritooriumi pinnakatte moodustavad valdavalt tehnoloogilised setted jm täitepinnas (1-12 m). Täitepinnase all võib esineda < 1 m paksune turbakiht, mis koosneb hästi lagunenud turbast või turvastunud mullast. Detailplaneeringuala servades levivad Võrtsjärve alamkihistu (lgIIIjr3) glatsiofluviaalsed peeneteralised liivad ja savid ning -glatsiogeensed moreenid (gIIIjr3). Moreen läheb üle murenenud mergli kihiks, millesse on koondatud nii moreeni tugevam osa kui aluspõhja mergli Narva lademe murenenud savikam osa.

Loodusliku pinnakatte peal olevates tehnogeensetes setetes (kui tehnogeensete setete paksus on suur) levivat pinnasevett saab käsitleda ajutise ülaveena. Pinnasevesi voolab väga väikse gradiendiga põhjakirde suunas (Vaivara ohtike jäätmete kogumiskeskuse piirkonna andmed).

Aluspõhja moodustab savika lubjakivi (mergli) Kesk-Devoni Narva lade, kihi kogupaksus 7...11 m. Aluspõhi lasub maapinnast 1,4...12 m sügavusel. Narva lademes vahelduvad mergli, domeriidi, argilliidi ja savi kihid. Savi ja argilliidi vahekihid takistavad vee vertikaal-suunalist filtratsiooni, mistõttu Narva lade moodustab lokaalse veepideme.

Planeeringuala hüdrogeoloogilises läbilõikes paiknevad järgmised põhjaveekogumid : Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, Ordoviitsium–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kambrium–Vendi Voronka ja Kambrium–Vendi Gdovi põhjaveekogumid.

Informatsiooni piirkonna (planeeringuala) põhjaveekogumite veekvaliteedi (tase, temperatuur, agressiivsus, raua, fenoolide, naftasaaduste sisaldus) kohta on kogutud ja kogutakse riikliku põhjaveeseire ja Enefit Energiatootmine AS käitiste (Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam, õlitehased) omaseire raames. Tulemusi koondatakse Keskkonnaagentuuri regulaarsetesse väljaannetesse „Eesti Keskkonnaseire“ ja ettevõtte omaseirena tehtavate hüdrogeoloogiliste vaatluste aastaaruannetesse. Endise Vaivara valla territooriumile jääva viie riikliku põhjaveeseire tugivaatlusvõrgu kaevu abil jälgitakse erinevate põhjaveekogumite kvaliteeti. Ettevõtte omaseires on kasutada Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumini ulatuvat 22 vaatluspuurkaevu.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed manustena

Lisa 1: E282_lahteolukord_08.11.19.zip

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Detailplaneeringu ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna Auvere külas, olemasoleva Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaama ja õlitootmise lähiümbruses. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald (ca 1 900 elanikku) Narva-Jõesuu linnaga (ca 2 900 elanikku), lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga.

Vaivara valla üldplaneeringuga (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11) on antud ala valdavalt tootmismaa sihtotstarbega. Detailplaneeringualal on 20 katastriüksust, millest 8 on maatulundusmaa sihtotstarbega (kokku 97,65 ha ehk 23 %, kaetud metsaga) ja 1 transpordimaa sihtotstarbega (Musta jaam, 31,28 ha). Tootmismaa kinnistutel paikevad Enefit Energiatootmine AS energiakompleksi seadmed ja taristu. Kõik maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Musta raudteejaamast põhja poole.

Planeeringuala asub valdavalt suurte metsamassiivide piirkonnas. Lääne poolt külgneb planeeringuala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad planeeritavast alast loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Planeeringala piir ühtib loodes, ca 820 m pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga. Detailplaneeringualast kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba planeeringualapoolses servas asub enam kui 9 km2 suurusel alal Eesti elektrijaama tuhaväli. Planeeringuala lõuna ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi.

Planeeringuala naabruses asuvate suurte põlevkivienergeetikaga seotud territooriumite valitsejateks on Eesti Energia kontserni ettevõtted Enefit Kaevandused AS ja Enefit Energia-tootmise AS. Metsaalad kuuluvad osaliselt RMK-le, osaliselt eraomanikele.

Asulad jäävad detailplaneeringu alast suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2017. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele, päringu tegemisel on märgitud suurem ala kui asula piir): 10 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 80 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas.

Käitise asukoha kaart manustena

Lisa 2: OT_DP_Joonised_25_01_19_2_Olemasolev_olukord_A2.pdf

Lisa 3: OT_DP_Joonised_25_01_19_4_Kruntimine_A2.pdf

Käitise koordinaadistatud asendiplaan

Lisa 4: E282_plaan_04.10.19.pdf

Lisa 5: E282_plaan.PDF

Lisa 6: Olitoostuse_suur_plaan.pdf

Lisa 7: ENEFIT282_EP_AR_4_001_Asendiplaan.pdf

Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed

Nimi	Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Aadress	Koidu tn 25, Narva-Jõesuu, 29023
Telefon	503 5714
E-post	[email protected]

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Enefit282 põhitegevuseks on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine.

Loend peamistest tootmisetappidest

Kuivatatud põlevkivi ja tahke soojuskandja, mis saadakse poolkoksi põletamisel tekkinud tuhast, suunatakse pöörlevasse trummelreaktorisse. Tahke soojuskandja kuumutab trumlis ehk retordis põlevkivi, mille tulemusena toimub põlevkivi orgaanilise massi termiline lagunemine auru-gaasiseguks. Tolmukambris ja tolmukambri tsüklonis nr 3 lahutatakse auru-gaasisegu tahketest osakestest, s.o. poolkoksi ja soojuskandja segust ning juhitakse kondensatsioonisüsteemi, kus toimub raske-, kesk- ja gaasiturbiiniõli ning bensiini-fraktsiooni ja pürogeneetilise vee eraldamine aurugaasisegust. Tootmisprotsessi stabiliseerimiseks kasutatakse utmisprotsessi erinevate sektsioonide eraldamiseks lämmastikku, mida toodetakse õhu separeerimisel (ASU tehnoloogia, ingl air separation unit). Tolmukambrist eraldatud tahke uttejääk (poolkoks) ja tolmukambri tsüklonist eraldatud poolkoksijäägid kogunevad tolmukambri põhja. Sealt suunavad tigutoitjad materjali keevkihtkatlasse, kus toimub poolkoksis sisalduva orgaanilise aine väljapõletamine. Keevkihtkatlasse juhitakse lisaõhku, et tagada põletamisprotsessi jaoks vajalik hapnik.

Keevkihtkatlast lahkuvad kuumad gaasid ja tahked osakesed juhitakse paralleelselt kahte tsüklonisse – tuha tsüklonisse nr 4 ja soojuskandja tsüklonisse nr 2. Selline tahkete osakeste ringlemine kindlustab katlas ühtlase temperatuuri. Tsüklonist väljuvad gaasid jahutatakse ja kasutatakse ära jääksoojussüsteemis, mis koosneb utilisatsioonikatlast, aurutrumlist ning mitmetest abisüsteemidest nagu pumbad, mahutid ja katla toitevee ettevalmistus.

Keevkihtkatlast väljuv jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80-150 °C ning eralduv soojus kasutatakse ära katla toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse ning segatakse veega ja juhitakse pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale.

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid

Lisa 8: ENEFIT_280_PYROLYYS_POHIMOTTESKEEM.pdf

Lisa 9: ENEFIT_280_KONDENSATSIOON_POHIMOTTESKEEM.pdf

Lisa 10: Joonis_2_1._Enefit280_tehnoloogias_toimuvad_protsessid_ja_kasutavad_seadmed.jpg

Tehnoloogiaprotsesside andmed

Protsessi nimetus	Põlevkiviõli ja põlevkivigaasi tootmine põlevkivi pürolüüsi teel
Kestvus	Pidev
Ainevood	Siseneb põlevkivi, väljuvad põlevkiviõli, põlevkivigaas, elekter, ning tuhk ja heitgaasid
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon	Enefit282 seadmes toodetud põlevkiviõli ja -bensiin ladustatakse ja laaditakse Enefit õlitööstuse õlilaos vastavalt Enefit õlitööstuse kompleksloale nr KKL/176540

Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes

Tavapärane tööaeg

Käitis töötab ööpäevaringselt, ilma puhkepäevadeta.

Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Põlevkiviõli 40 t/h; Põlevkiviuttegaas 12000 Nm3/h; Elekter 35 MW

Planeeritud aastatoodangu maht

Põlevkiviõli kun 324 000 t
Põlevkivigaas kuni 97,2 mln. Nm3
Elekter kuni 283,5 GWh

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload

Load puuduvad

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	European IPPC Bureau. Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants. July 2017 (LCP)
2.	Keskkonnaministri 17.12.2013 käskkiri nr 1-2/13/1200 "Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal" (Põlevkiviõli tootmise PVT)

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr	Vastavusmärge
Juhtimine ja kontroll	Käitises on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem	Enefit Energiatootmine AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele.	Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine: PVT nr 1	2	Vastab
Kogu käitis	Töörežiimide reguleerimine	Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele	Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil: PVT nr 4	2	Vastab
Kogu käitis	Rajatised, tehnika, seadmed; hooldus ja remont	Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel	Seadmete regulaarne hooldamine: PVT nr 4	2	Vastab
Põlevkivi laadimine, ladustamine ja käitlemine	Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega	Kütuse konveierid on kaetud	Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides: PVT nr 6	2	Vastab
Pürolüüsi protsess	Enefit282 (trummelreaktor ja keevkihtkatel). Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid	Tahked osakesed üldjuhul alla 192 mg/Nm3 (3% O2)	Tahked osakesed 40-200 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46	2	Vastab
Pürolüüsi protsess	Enefit282 (trummelreaktor ja keevkihtkatel). Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid	SO2 üldjuhul alla 480 mg/Nm3 (3% O2)	SO2 30-500 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46	2	Vastab
Pürolüüsi protsess	Enefit282 (trummelreaktor ja keevkihtkatel). Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid	NO2 üldjuhul alla 360 mg/Nm3 (3% O2)	NO2 100-400 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46	2	Vastab
Atmosfääriheitmete kontroll	Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid	Saasteallikal 282 on pidevseire seadmed. Saasteallikast eralduva saasteaine lubatud hetkeline heitkogus sekundi kohta määratakse saasteaine maapinnalähedases õhukihis hajumise arvutuse abil, lähtudes saasteallikast väljuvate gaaside parameetritest ja välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest	Välisõhu saastatuse taseme monitooring: LCP p 3.1.14	1	Vastab
Suitsugaaside puhastussüsteemid	Elektrifiltrid	Elektrifiltrite püüdeaste on ~ 99,8-99,9 %.	Elektrifiltri kasutegur vähemalt 99,5%: LCP pt 3.2.2.1.1 (tabel 3.5)	1	Vastab
Põlevkiviõli tootmine, vetteheide	Tööstusterritooriumi kanalisatsioon	Õliste vete jaoks on eraldi kanalisatsioon	Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega: PVT nr 26b	2	Vastab
Reovee käitlus	Enefit õlitööstuse heitvesi on kohati reostunud naftasaaduste ja fenoolidega	Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti elektrijaama tuhaväljakule. Enefit Õlitööstuse reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Väljalask tuhaväljalt puudub. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid.	Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. Meetme rakendamisel peab olema tõestatud keskkonnaohutus: PVT nr 14	2	Vastab
Põlevkivigaasi põletamine	Põlevkiviõli tootmisel tekib kõrvalproduktina põlevkivigaas	Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama kateldes	Uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; PVT nr 5 a	2	Vastab
Põlevkivigaasi põletamine	Põlevkivigaasi põletamisel kateldes tuleb jälgida ohutusnõudeid	Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse põlevkivigaas leektorus	Küünalseadmete kasutamine ainult avariiolukorras või tavapärasest erinevatel töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel): PVT nr 24	2	Vastab
Vedelkütuse laadimine, ladustamine ja käitlemine	Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu	Torustikud asuvad estakaadil	Maa-aluste torustike projekteerimise vältimine: PVT nr 3i	2	Vastab
Pürolüüsi protsess	Enefit282 seade (trummelreaktor ja keevkihikatel). Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid	CO alla 1000 mg/Nm3	CO 3000-6100 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46	2	Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	PVT vastavusmärge	Rakendamise periood
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Paikse saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava	Vastab	Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis	Vastab	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Leektoru (saasteallikas 403) süütamiseks kasutada automaatsüsteemi	Vastab	Pidevalt

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore	27141000	Põlevkivi	lahtine puiste	1, 2	167 600	t	põlevkiviõli tootmine Enefit280-2	2 300 000	t/a
Abimaterjalid	28043000	Lämmastik	balloonides ja torustikes, saadetekse otse torustiku kaudu kõrval asuvast Aktsiaseltsist Elme Messer Gaas. Tippude katmiseks renditakse firmalt Eesti AGA AS õhust lämmastiku tootmise süsteemi PSA.	3			inertgaas vaakumi ennetamiseks	30 000 000	m³/a
Abimaterjalid	28352930	Trinaatriumfosfaat	kuivalt tehase pakendis	3	0.50	t	toitevee töötlemine	2	t/a

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	27111310	Butaan	balloonid	3, 5	0.50	m³	metallide lõikamine	3	m³/a		Butaan	106-97-8	1. kategooria	100
Abimaterjalid	28044000	Hapnik	balloonid	3, 5	0.24	m³	metallide lõikamine	15	m³/a		Hapnik	7782-44-7	1. kategooria	100
Abimaterjalid	27101943	Kerge kütteõli	mahuti	3, 5	3	t	avariipumpade ja generaatori kütus	10	t/a		Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2)	68476-30-2	2. kategooria, Kahjulik, Keskkonnaohtlik	100
Abimaterjalid	34031910	Industriaalõli	plekktünnid	3, 5	5	t	Reduktorite ja pumpade laagrite määrimine	12	t/a		Määrdeõlid	74869-22-0	1B kategooria	100
Abimaterjalid	34031910	Hüdraulikaõli	plekktünnid	3, 5	6	t	hüdraulika süsteemides	10	t/a		Määrdeõlid	74869-22-0	1B kategooria	100
Abimaterjalid	34031910	mootoriõli	plekktünnid	3, 5	6	t	mootorite määrdesüsteemides	10	t/a		Määrdeõlid	74869-22-0	1B kategooria	100
Abimaterjalid	27111211	Propaan	balloonid	3, 5	0.21	m³	metallide lõikamine, tõrviku pilootleek, katla käivitus	30	m³/a		Propaan	74-98-6	1. kategooria	100

Ohutuskaardid

Lisa 11: TEBOIL_POWER_PLUS_SAE_10W_30.pdf

Lisa 12: MARCOL_82____________.pdf

Lisa 13: TEBOIL_PRESSURE_460.pdf

Lisa 14: TEBOIL_PRESSURE_68_msds.pdf

Lisa 15: MOBILITH_SHC_220.pdf

Lisa 16: MOBIL_SHC_632.pdf

Lisa 17: MOBIL_DTE_OIL_MEDIUM(VG46).pdf

Lisa 18: JET_A_1.pdf

Lisa 19: Hapnik.pdf

Lisa 20: Propaan.pdf

¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht m³	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolutorustikust m	Kaugus veekogudest m	Kaugus puurkaevudest m
Balloonid	0.50		butaan				3, 5
Balloonid	0.24		hapnik				3, 5
Mahuti	3		kerge kütteõli				3, 5
Plekktünnid	5		industriaalõli				3, 5
Plekktünnid	6		hüdraulikaõli				3, 5
Plekktünnid	6		mootoriõli				3, 5
Balloonid	0.21		propaan				3, 5

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Kaitsemeetmed				Märkused
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Välisõhk	Vesi	Pinnas	Pinna- ja põhjavesi	Märkused
Butaani balloonid	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis
Hapnikuballoonid	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis
Kerge kütteõli mahuti	Mahuti peab olema lekkekindel	Mahuti peab olema lekkekindel	Mahuti peab olema lekkekindel	Mahuti peab olema lekkekindel
Industriaalõli tünnid	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis
Hüdraulikaõli tünnid	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis
Mootoriõli tünnid	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis	Tünnid asuvad kinnises ruumis
Propaani balloonid	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis	Balloonid asuvad kinnises ruumis

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus

Enefit282 jahutusvesi võetakse Mustajõest (registrikood VEE1063800), kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti SEJ juurdevoolukanal (registrikood VEE1064900). Kogu Auvere energiakompleksis (Auvere ja Eesti elektrijaam ning Õlitööstus koos seadmega Enefit282) kasutatud jahutusvesi lastakse välja läbi Eesti EJ jahutusvee väljalaskme IV084 vastavalt Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele.

Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit282 rajamisega ei ole kavas seda mahtu suurendada: piirkonna evapotranspiratsiooni arvestades on ärajuhitavat sadevett 131 mm ehk 0,131 m aastas ja kui Enefit282 rajamisega lülitatakse sademevee ärajuhtimissüsteemiga teenindatava ala koosseisu 8 ha, siis juhitakse täiendavat 80 000 m2 x 0,131 m = 10 480 m3 sademevett, mis moodustab ~0,25 % väljalasu vooluhulgast.
Enefit282 jahutusvesi lastakse analoogiliselt E280 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 23: Veevott.zip

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Vt. käitise kirjeldus

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

Lisa 24: Enefit_ET_katastrikaart.pdf

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Veehaare jrk nr

Veehaarde nimetus

Mustajõgi

Veehaarde kood

PIH0000172

Veehaarde L-EST koordinaadid

X: 6576421, Y: 721965

Veekogu nimetus

Mustajõgi

Veekogu kood

VEE1063800

Joogivee kasutamine või tootmine

Veevõtuseadmete iseloomustus

Enefit282 jahutusvesi võetakse Mustajõest (registrikood VEE1063800), kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti SEJ juurdevoolukanal (registrikood VEE1064900). Veevõtuks kasutatakse Enefit280 veehaaret PIH0000172, mille taotletav veevõtt suureneb 65 700 000 m3/a võrra.
Eesti SEJ juurdevoolukanali vooluhulk sõltub Auvere kompleksis vajamineva vee pumpamisest, kuna kanali kogu vesi suunatakse läbi Eesti elektrijaama jahutusvee kanali, mille maksimaalne läbilaskevõime on 60 m3/s.

Võetava vee koguse määramise viis

Veearvesti

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id)

Mõõtmisvahendid selguvad seadme projekteerimise käigus

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused

Lisa 25: EEJ_analuusid_02.2017.pdf

Lisa 26: Fenoolide_analuusid_06.2017.pdf

Lisa 27: EEJ_analuusid_01.2017.pdf

Lisa 28: EEJ_analuusid_04.2017.pdf

Lisa 29: Fenoolide_analuusid_02.2017.pdf

Lisa 30: EEJ_naftasaaduste_analuus_04.2017.pdf

Lisa 31: Fenoolide_analuusid_04.2017.pdf

Lisa 32: Fenoolide_analuusid_05.2017.pdf

Lisa 33: EEJ_analuusid_09.2017.pdf

Lisa 34: Fenoolide_analuusid_08.2017.pdf

Lisa 35: EEJ_analuusid_10.2017.pdf

Lisa 36: EEJ_analuusid_12.2017.pdf

Lisa 37: Fenoolide_analuusid_12.2017.pdf

Lisa 38: Fenoolide_analuusid_01.2017.pdf

Lisa 39: EEJ_analuusid_03.2017.pdf

Lisa 40: Fenoolide_analuusid_03.2017.pdf

Lisa 41: EEJ_analuusid_05.2017.pdf

Lisa 42: EEJ_analuusid_06.1027.pdf

Lisa 43: EEJ_analuusid_07.2017.pdf

Lisa 44: EEJ_analuusid_08.2017.pdf

Lisa 45: Fenoolide_analuusid_07.2017.pdf

Lisa 46: Fenoolide_analuusid_09.2017.pdf

Lisa 47: EEJ_analuusid_11.2017.pdf

Lisa 48: Fenoolide_analuusid_10.2017.pdf

Lisa 49: Fenoolide_analuusid_11.2017.pdf

Toimub võetava vee töötlemine

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina

Taotletav veevõtt (m³)

Vee kasutusala	Periood	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Jahutusvesi	tähtajatu	16 425 000	16 425 000	16 425 000	16 425 000	65 700 000	180 000
Veevõtt	tähtajatu	16 425 000	16 425 000	16 425 000	16 425 000	65 700 000	180 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³

131 400 000

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis

Suublasse juhtimine

Heitvee kogus aastas (m³)

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit282 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.
Enefit282 jahutusvesi lastakse analoogiliselt E280 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse

Sademevee käitlemise kirjeldus

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku IV142, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

Põhjaveevaru uuring

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit282 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule. Enefit282 sadeveele rajatakse liiva-õlipüüdjs, mille näitajad selguvad projekteerimise käigus. Enefit282 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Enefit282 olme-reovesi juhitakse Eesti EJ puhastisse nr 1 kus see käideldakse vastavalt Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit282 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule. Enefit282 sadeveele rajatakse liiva-õlipüüdjs, mille näitajad selguvad projekteerimise käigus. Enefit282 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

6.2.3. Joonised, skeemid

Kanalisatsiooni asukoha skeem

Lisa 50: OT_veevott_ja_heide.pdf

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks

Uue tootmisseadme Enefit282 rajamine

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

Kasutatud on Enefit õlitööstuse komplekluba KKL/176540, Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruannet ja Enefit282 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmeid

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Enefit õlitööstuse komplekluba KKL/176540, Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne ja Enefit282 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed

Heiteallikate asukohakaart

Lisa 51: E282_plaan.PDF

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Õlitööstuse vahetus läheduses asuvad Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, Enefit Kaevandused AS Narva karjäär, Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti.

Asulad jäävad detailplaneeringu alast suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2017. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele, päringu tegemisel on märgitud suurem ala kui asula piir): 10 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 80 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas.

Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa

Käitis töötab ööpäevaringselt, ilma puhkepäevadeta.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral

Heiteallikas		Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood	Äkkheite põhjus	Äkkheite kestus, tundide arv (aastaks prognoositav)	Välisõhku väljutatud saasteained
Nimetus	Nr plaanil või kaardil				CAS nr	Nimetus	Äkkheite kogus
							Väljuvate gaaside mahu-ühiku kohta hetkeline (keskmine prognoositav), mg/Nm³	Hetkeline g/s (täpsus 0,001)	Aastaks prognoositav
								Hetkeline g/s (täpsus 0,001)	Kogus	Mõõtühik
Enefit282 korsten	282	010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	Käivitus- ja seisatusrežiimid	180	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	600	5,833	3,78	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid	200	1,944	1,26	t
					630-08-0	Süsinikmonooksiid	1000	9,722	6,3	t
					10102-44-0	Lämmastikdioksiid	200	1,944	1,26	t
Enefit282 leektoru	403	010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	Käivitus- ja seisatusrežiimid	300	7446-09-5	Vääveldioksiid	1200	137,143	148,114	t

Äkkheite kestvus tundides aastas kokku

480

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade	Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood	Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Välisõhku väljutatud saasteaine
	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Kontrollimatu heide	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
											Hetkeline		Aastas
											Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	282	Enefit282 korsten	X: 6576891, Y: 721775 X: 6576891, Y: 721775	3	Ei	80	24,45	180	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	16.952	g/s	494.329	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	16.952	g/s	494.329	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	84.761	g/s	2 471.644	t
									10102-44-0	Lämmastikdioksiid	16.952	g/s	494.329	t
									7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.244	mg/s	7.128	kg
									7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0.014	mg/s	0.421	kg
									7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks	0.05	mg/s	1.458	kg
									7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.10	mg/s	2.916	kg
									7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.50	mg/s	14.58	kg
									7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.50	mg/s	14.58	kg
									7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.25	mg/s	7.29	kg
									7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	3.333	mg/s	97.20	kg
									7440-62-2	Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks	0.25	mg/s	7.29	kg
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	403	Enefit282 leektoru	X: 6577130, Y: 721508 X: 6577130, Y: 721508	0.50	Ei	30	23,44	1500	7446-09-5	Vääveldioksiid	188.571	g/s	203.657	t
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	282-1	Enefit282 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon	X: 6576891, Y: 721775 X: 6576891, Y: 721775	1.82	Ei	51	17	180	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	1.30	g/s	17.40	t
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	282-2	Enefit282 retordi tihendi ventilatsioon	X: 6576871, Y: 721794 X: 6576871, Y: 721794	0.445	Ei	66	11	20	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008	g/s	0.268	t

Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heiteallikas		Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest												Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	Jan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	E - R	L	P
282	Põlevkivi utteseade Enefit282	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	24	24	24

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heiteallika nr plaanil või kaardil	Püüdeseade			Tegevusala või tehnoloogiaprotsess / seade	Püütav saasteaine
Heiteallika nr plaanil või kaardil	Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	SNAP kood	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %
282	Elektrifilter	1	1 kord aastas	010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99.90
282-1	Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon	1	1 kord aastas	010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99.90

Muud heite vähendamise meetmed

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid

Gaussi difusioonivõrrandi mudel

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

AEROPOL

Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod	Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod	Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
		CAS kood	Nimetus	Heitkogus t/a	Heitkogus g/s	Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Pidev monitooring	Otsene mõõtmine	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	494.329	16.952
		7446-09-5	Vääveldioksiid	494.329	16.952
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	494.329	16.952
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	2 471.644	84.761
Põlevkivigaasi kulu mõõtmine ja koostise analüüs	Kombineeritud	7446-09-5	Vääveldioksiid	203.657	188.571

Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon

Saasteainete heitkogused heiteallikast nr 282 on arvutatud lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust 84,7615 Nm3/s (6% O2 juures) ja järgmistest saasteainete heite piirväärtustest samadel tingimustel:
Tahked osakesed, summaarsed – 200 mg/Nm3
Vääveldioksiid – 200 mg/Nm3
Lämmastikdioksiid – 200 mg/Nm3
Süsinikmonooksiid – 1000 mg/Nm3
Heitkogus g/s arvutatakse järgmiselt (tahked osakesed, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid):
200 mg/Nm3 * 84,7615 Nm3/s / 1000 = 16,9523 g/s
Kuna arvestuslik töötundide arv on 8100 h/a, siis vastav heitkogus t/a on järgmine:
16,9523 g/s * 8100 h/a * 3600 /1000000 = 494,329 t/a
Peenete ja eriti peenete tahkete osakeste (PM10 ja PM2,5) hetkeliseks heitkoguseks on hajumisarvutustes võetud vastavalt 97% ja 58% summaarsete tahkete osakeste heitkogusest.
Saasteainete heitkogused heiteallikast nr 403 on arvutatud lähtudes põlevkivigaasi nominaalsest kulust 3,333 Nm3/s (12000 Nm3/h) ja põlevkivigaasi väävlisisaldusest 28,289 g/Nm3
SO2 heitkogus g/s leitakse korrutades väävli heitkogus (3,333 Nm3/s * 28,289 g/Nm3 = 94,286 g/s) SO2 ja väävli molekulmasside jagatisega (64 / 32 = 2).
SO2 = 94,286 * 2 = 188,571 g/s
Kui saasteallikas 403 töötab selliste näitajatega 300 h/a, siis on vastav SO2 heitkogus 188,571 g/s * 300 h/a *3600 / 1000000 = 203,657 t/a

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas		Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus - µg/m³				Õhukvaliteedi taseme arvutuse tulemused
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	ÕPV₁	ÕPV₈	ÕPV₂₄	ÕPVₐ	Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi Cm, µg/m³	Suhe Cm / ÕPV₁	Suhe Cm / ÕPV₈	Suhe Cm / ÕPV₂₄	Suhe Cm / ÕPVₐ
282	Enefit282 korsten	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	16.952	200				14.50	0.027
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	16.952				40	1.11
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	84.761	10 000				72.50
		7446-09-5	Vääveldioksiid	16.952	350				14.40
		7446-09-5	Vääveldioksiid	16.952			125		5.80
		7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0				0.50	0
		7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0			2		0.001
		7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks	0.003			50		0.006
		7440-62-2	Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks	0			1		0
		7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0			0.10		0.001
		7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0				0.01	0
		7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0				0.006	0
		7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks	0				0.005	0
		7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0				0.02	0
403	Leektoru	7446-09-5	Vääveldioksiid	188.57	350				222	0.367
403	Leektoru	7446-09-5	Vääveldioksiid	188.57			125		98				0.128
282-2	Enefit282 retordi tihendi ventilatsioon	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008	5 000				0.277
282-2	Enefit282 retordi tihendi ventilatsioon	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.008			2 000		0.05

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhe Cm / ÕPV
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3	Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhe Cm / ÕPV
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282, Ec-K	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	582.798	200	94.50
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282, Ec-K	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	582.798	40	5.97
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282, Ec-K	630-08-0	Süsinikmonooksiid	2 626.389	10 000	1 565
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282, Ec-K	7446-09-5	Vääveldioksiid	1 926.581	350	159
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282, Ec-K	7446-09-5	Vääveldioksiid	1 926.581	125	69.50
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.42	0.10	0.035
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282	7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.42	0.01	0.005
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282	7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks	0.472	0.006	0.005
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 301-1, 301-2, 280, 282	7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.262	0.02	0.003

Koosmõju kirjeldus

Heiteallikate koosmõju hajumisarvutustes on arvestatud kõiki Enefit Energiatootmine AS Auveres olevaid saasteallikaid ja lisanduvat seadet Enefit282 ning kõrvalasuvaid EcoPro AS, Enefit Kaevandused AS Musta jaama ja Narva karjääri saasteallikaid:

Eesti elektrijaam (kompleksluba nr L.KKL.IV-172516) - 103, 104, 205, 206, 208, 501;
Auvere elektrijaam (kompleksluba nr KKL/324417) - 300, 502, 503, 504;
Enefit Õlitööstus (kompleksluba nr KKL/176540) - 301-1, 301-2, 280, 281;
EcoPro AS (kompleksluba nr L.KKL.IV-29520)- Ec-K;
Enefit Kaevandused AS Musta jaam jaam (keskkonnaluba nr L.ÕV/318337) - V-1;
Enefit Kaevandused AS Narva karjäär (keskkonnaluba nr L.ÕV/320934) - 272, 273.

Kuna NMVOC puhul on suhe Cm/ÕPV1 0,0000554 ja Cm/ÕPVa 0,0000250, siis nende osakaal koosmõju arvutustes ei saa muutuda märgatavaks (Cm/ÕPV esitatakse täpsusega kolm kohta peale koma), seetõttu pole tehtud ka NMVOC koosmõju arvutusi. Arvestatud on neid raskmetalle, mis taotluse tabelis 7.13 näha ei jää, kuid mille puhul suhe Cm/ÕPV on ümardatuna suurem kui 0,001.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed

Lisa 52: E282_LHK_hajumine_04.05.20.docx

Viited arvutusmetoodikale

Arvutused tehti arvutusmudeliga AEROPOL, mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil

Viited arvutusprogrammile

AEROPOL

Arvutamiseks valitud meteoaasta

Arvutustes kasutati Jõhvi ilmavaatlusjaama kolme järjestikuse aasta (2014-2016) meteoroloogilisi valikandmeid

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Jõhvi ilmavaatlusjaam

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Enne Enefit282 töölerakendamist suletakse saasteallikad 101 ja 201 (piiratud tööeaga Eesti elektrijaama energiaplokid 1, 2 ja 7), mistõttu välisõhu kvaliteet paraneb.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire

Heiteallikas				Saasteaine
Nimetus	Nr plaanil või kaardil	Seiratav näitaja	Seire sagedus	CAS nr	Nimetus
Enefit282 korsten	282	Saasteaine	Pidev	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed
				7446-09-5	Vääveldioksiid
				10102-44-0	Lämmastikdioksiid
				630-08-0	Süsinikmonooksiid

Õhukvaliteedi seire

Saasteaine		Seire sagedus	Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht	Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr	Nimetus	Seire sagedus	L-EST97 koordinaadid	Seireandmete edastamine	Avalikustamine
7446-09-5	Vääveldioksiid	Pidev	X: 6588295, Y: 719937 X: 6588295, Y: 719937	Pidevalt	www.ohuseire.ee
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Pidev	X: 6588295, Y: 719937 X: 6588295, Y: 719937	Pidevalt	www.ohuseire.ee
7783-06-4	Vesiniksulfiid	Pidev	X: 6588295, Y: 719937 X: 6588295, Y: 719937	Pidevalt	www.ohuseire.ee
PM10	Peened osakesed (PM10)	Pidev	X: 6588295, Y: 719937 X: 6588295, Y: 719937	Pidevalt	www.ohuseire.ee
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Pidev	X: 6588295, Y: 719937 X: 6588295, Y: 719937	Pidevalt	www.ohuseire.ee

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Vorm ei ole asjakohane.

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu

LHK projekti koostaja

Nimi

Enefit Energiatootmine AS

Registrikood/isikukood

10579981

Postiaadress

Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107 Ida-Virumaa

Telefon

4667222

E-posti aadress

[email protected]

LHK projekti lisad

Lisa 53: E282_LHK_hajumine_04.05.20.docx

Lisa 54: meteo_Johvi_2014_2016_tunnid_H0.xls

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt

Lisa 55: Auvere_kompleksi_kaart.pdf

Lisa 56: 2020_04_21_koosm_101_201_NOx_1h.jpg

Lisa 57: 2020_04_21_koosm_101_201_SO2_1h.jpg

Lisa 58: 2020_04_21_koosm_101_201_SO2_24h.jpg

Lisa 59: 2020_04_21_koosm_101_201_Cr_24h.jpg

Lisa 60: 2020_04_21_koosm_101_201_Cr_aasta.jpg

Lisa 61: 2020_04_21_koosm_101_201_As_aasta.jpg

Lisa 62: 2020_03_04_E282_leektoru_SO2_1h_vaiksem_ala.jpg

Lisa 63: 2020_03_04_E282_leektoru_SO2_24h_vaiksem_ala.jpg

LHK projekti täiendavad andmed

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus	Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuskoha põhitegevus	Tegevuse nimetus
Energiasektor

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Sissetulek			Väljaminek
	Tekib (t/a)	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a)	Kokku	Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse		Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
	Tekib (t/a)		Kokku	Kogus (t/a)	R-kood	Kogus (t/a)	D-kood	Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
10 01 97* - Põlevkivikoldetuhk	432 000		432 000					432 000	432 000	0
16 07 08* - Õli sisaldavad jäätmed	500		500					500	500	0
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus	5		5					5	5	0
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid	5		5					5	5	0
10 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	2 250		2 250					2 250	2 250	0
10 01 98* - Põlevkivilendtuhk	648 000		648 000					648 000	648 000	0
05 01 06* - Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed	10		10					10	10	0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Jäätmete kogumise viis	Veetav kogus (t/a)	Veok	Jäätmevedaja	Jäätmeveo sihtkoht
					Jäätmekäitluskoht	Aadress	Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja		Keskkonda viimine, t/a
					Jäätmekäitluskoht	Aadress	Ärinimi või nimi	Äriregistri või isikukood	Keskkonda viimine, t/a
10 01 97* - Põlevkivikoldetuhk	tuhaärastus	432 000	tuhaärastus	Omavedu	Eesti Elektrijaama tuhaväli	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond	Enefit Energiatootmine AS	10 579 981	421 200
16 07 08* - Õli sisaldavad jäätmed	spetsiaalne mahuti	500	spetsiaalne auto	Veoettevõtja	Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond	EcoPro AS	14 062 186	500
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus	200 l-tünnid	5	auto	Veoettevõtja	Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond	EcoPro AS	14 062 186	5
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid	konteiner	5	auto	Veoettevõtja	Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond	EcoPro AS	14 062 186	5
10 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	konteiner	2 250	auto	Veoettevõtja	NEJ tööstusprügila	Elektrijaama tee 59, 21004 Narva	Enefit Energiatootmine AS	10 579 981	4 500
10 01 98* - Põlevkivilendtuhk	tuhaärastus	648 000	tuhaärastus	Omavedu	Eesti Elektrijaama tuhaväli	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond	Enefit Energiatootmine AS	10 579 981	1 581 800
05 01 06* - Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed	konteiner	10	auto	Veoettevõtja	Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond	EcoPro AS	14 062 186	10

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Toore, millest moodustuvad jäätmed	Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus	Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks	Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus	Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus
Põlevkivi	Tahke soojuskandjaga utteseade Enefit282	Põlevkivi tuhasisaldus 45- 47%.	Seadmel Enefit282 on 60% kogutuhast põlevkivilendtuhk ja 40% põlevkivi-koldetuhk. Üleandmine EEJ tuhaväljale hüdrotranspordiga.

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis	Enefit282 õlitööstuse põhilisteks jäätmeteks on põlevkivituhk, mis ladestatakse tuhaväljale. Tuhaväljale mineva summaarse tuha ligikaudne keemiline koostis on järgmine: SiO2 - 36%, Al2O3 - 15,5%, CaO - 28%, Fe2O3 - 4,5%, SO3 - 9,5%, H2O - 4,0%. Seadmete puhastamisest tekkivad jäätmed jäätmekoodiga 10 01 99 - slaki ja müüritise telliste segu.
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	Üleandmine EEJ tuhaväljale ja tööstusjäätmete prügilasse.
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	Tuhk transporditakse tuhaväljale hüdrotranspordisüsteemiga, tööstusjäätmed tööstusjäätmete prügilasse autotranspordiga

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Isik	Aadress
Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus	Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Vorm ei ole asjakohane.

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus										Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus	Väävlisisaldus, %	Tuhasisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³					Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Elekter			Soojus ja aur
Kütuse nimetus	Väävlisisaldus, %	Tuhasisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Tootmisprotsessis	Ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks	Sisetranspordiks	Muu	Kokku	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Omatarve	Müük	Kokku	Omatarve	Müük	Kokku
Gaasikoks								0		62 366	221 134	283 500			0

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala	Energia tarbimine, MWh/a
	Elekter, MWh/a				Soojus, MWh/a				Aur, MWh/a
	Omatoodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Omatoodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Omatoodang	Muu tarnija	Kokku
Enefit282	62 366			62 366		6 084		6 084		26 400	26 400
Kokku	62 366	0		62 366	0	6 084		6 084	0	26 400	26 400

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Vorm ei ole asjakohane.

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane.

12.3. Välisõhus leviv müra

Müra allika nimetus	Müra allika koordinaadid	Müra tase tootmisterritoorimi piiril (dB)	Müra tase väljaspool käitise tootmisterritooriumi (dB)	Müra vähendamise meetmed	Meetmete rakendamise tähtaeg	Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus	Päevane tase (7.00–23.00)	Öine tase (23.00–7.00)
Käitis	X: 6576953, Y: 722417 X: 6576953, Y: 722417	42				Enefit282 lisandumisel tehakse uued müramõõtmised	olemasolevatel aladel II kategooria	olemasolevatel aladel II kategooria

13. Käitise omaseire

Käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, millel on eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud ametikohad

Vt. lisatud fail

Käitaja organisatsioonilise ülesehituse skeem

Lisa 64: S_4.1_Enefit_ET_Juhtimisstruktuur_01.10.18___EST.pdf

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade

Enefit Energiatootmine keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele.

Asjaomaste seftifikaatide või tunnistuste koopiad

Lisa 65: 14001_EST.pdf

Andmed vastutuse ja volituste kohta avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel

Vastavalt kehtivale hädaolukorra lahendamise plaanile

Andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase koolituse kohta

Koolitusi korraldatakse regulaarselt, vastaval koolituste plaanidele, seda kontrollitakse ka keskkonnajuhtimissüsteemi auditite käigus

Andmed veesaaste omaseire kohta

Omaseire punktide tekstiline selgitus

Veesaste omaseire Enefit - 280 jahutusvee väjalaskest (väljalaske kood: IV084a)

Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang