Menetlus M-106545 » Taotlus T-KKL/1001598-14 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed
1.1. Registrikood / Isikukood
10579981
1.2. Ärinimi / Nimi
Enefit Energiatootmine AS
1.3. Kontaktaadress
Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
1.4. Kontaktisik
Jelena Zamorskaja
1.5. Kontakttelefon
58135369 / 4667222
1.6. Kontakt e-post
2. Käitise andmed
2.1. Käitise nimetus
Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2
2.2. Käitise aadress
Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
2.3. Territoriaalkood
1472
2.4. L-EST97 koordinaadid
X: 6576800, Y: 721600
2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)
34,29
2.6. Käitise tegevuse algusaeg
Enefit õlitööstuse töö algus 1979.a.
2.7. Käitise ohtlikkus
A kategooria suurõnnetuse ohuga
3. Tegevusala
3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. Tööaeg tundides aastas 3.4. Ülesseatud tootmis­võimsus 3.5. Aastane tootmis­maht
Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW 24 8 760 Toorme järgi: põlevkivi 280 t/h
Toodang: põlevkiviõli 40 t/h; põlevkiviuttegaas 12000 Nm3/h; uttevesi 8 m3/h; elekter 35 MW,
Toorme kulu: põlevkivi 2 300 000 t/a.
Tootmismahud: põlevkiviõli 324 000 t/a; põlevkivi uttegaas 97,2 mln Nm3/a; elekter 283 500 MWh/a, uttevesi 64800 t/a.

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Uus tootmisseade Enefit280-2 rajatakse Enefit Power AS Keskterritooriumi kinnistule (KÜ nr 85101:001:0040) olemasoleva õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Keskkterritooriumi kinnistu moodustab koos teiste, kokku 22 katastriüksusega, Õlitehase maa-ala (Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestatud detailplaneeringu "Kehtivad üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering" ala). 
Õlitehase maa-ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas, olemasoleva Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaama lähiümbruses, mis jääb Narvast ligikaudu 25 km edelasse. KOV üldplaneeringu järgi on see tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele kuuluvatele elektrijaamale ja õlitehastele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja üldplaneeringus valge alana tähistatud maatulundusmaad jms. Õlitehase maa-alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond.
Maastikuliselt asub ala Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Alast kagus voolab Narva jõgi. Eesti-Vene piirijõgi jääb õlitööstuse maa-ala keskmest ca 2 km kaugusele. Lõuna- ja lääneküljel voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see Õlitehase ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Õlitehase alast põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub Eesti elektrijaama tuhaväli. Õlitehase ala piir ühtib loodes, ca 820 pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga, kuid Enefit 280-2 seadme arendus ala loodesossa ei ulatu (vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on sinna kavandatud perspektiivse põlevkiviõli järeltööluse seadmed).

 

Kliimatingimused
Õlitehase alale lähimad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) meteoroloogiajaamad asuvad Narvas (Soldina lennujaama territooriumil, ca ~16 km kirdes ala keskosast; 2000-2013. a töötas see vaatlusjaam Narva-Jõesuus) ja Jõhvis (alast ca 28 km lääneloodes). Alates 2011. aastast võttis EMHI kasutusele uued pikaajalised keskmised ehk kliimanormid, mis on arvutatud iga vaatlusjaama kohta 1971-2000. a andmerea põhjal (varasemalt 1961-1990) . Nii 2012. kui 2013. aasta veebruar ja juuli on olnud pikaajalistest keskmistest soojemad. 2014. a. paistis silma soojuse ja kuivusega (Eesti keskmine sajusumma oli 591 mm (norm 646 mm). 2015. aasta oli vähemalt viimase poole sajandi kõige soojem aasta – Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 oC (keskmine 6,0 oC) 2016. ja 2017. aasta olid Eesti keskmisena normist pisut soojemad ja sajusemad, kusjuures 2017. a sügis oli rekordiliselt sajune arvestatuna 1961. aastast: sadas 268 mm (norm 201 mm) .
Ülevaade piirkonnale iseloomulikest õhutemperatuuridest jm parameetritest on esitatud järgnevas tabelis:

Parameeter

Narva Jaam

Jõhvi jaam

Õhutemperatuurid, oC

Absoluutne maksimum (august)

+34,0

+32,3

Absoluutne miinimum (detsember)

-42,6

-41,0

Kõige soojema kuu keskmise maksimum (juuli)

+21,7

+21,3

Kõige soojema kuu pikaajaline keskmine

+16,9

+16,4

Kõige külmema kuu keskmise miinimum (veebruar)

-9,7

-9,4

Kõige külmema kuu pikaajaline keskmine

-6,2

-6,2

Pikaajaline aasta keskmine

+4,9

+4,7

Sademed

Aastakeskmine sademete hulk, mm

646

696

Tuuled

Aasta keskmine tuule kiirus, m/s

3,8

4,2

Maksimaalne tuule kiirus, m/s

28

32

Nii Narva kui Jõhvi meteoroloogiajaama piirkonnas on suhteliselt merelähedase asendi tõttu aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva, peamiselt öösiti. KSH aruande esimese variandi koostamisel telliti EMHI-st 2 jaama keskmistatud tuulteroos aastatel 2008-2010, kus lisaks tuule keskmisele esinemissagedusele on näidatud ka keskmised tuulekiirused iga ilmakaare kohta. Valdavateks tuulteks aastakeskmisena on lõuna- ja edelatuuled, tuulekiirus < 2 m/s esineb igal suunal ≤ 10 %.


Energiakompleksi piirkonna tuuleroos koos tuulekiiruste esinemissagedusega. (Allikas: EMHI)

Jõhvi meteoroloogiajaama aastakeskmine tuulteroos, % [EMHI].

N

NE

E

SE

S

SW

W

NW

9

10

8

11

21

19

11

11

Kuna välisõhu saasteainete hajumine on tundlik meteoroloogiliste tingimuste suhtes ja mõne ilmaparameetri suhteliselt väike muutus võib põhjustada suhteliselt suure saastetaseme muutuse, iseloomustati Hendrikson & Ko välisõhu saastetasemete hindamistes piirkonna aastaseid ilmastikutingimusi ühe tunni täpsusega kasutades Jõhvi jaama tegelikke meteoroloogilisi andmeid. 2018. a tehtud kontrollarvutustes kasutati 2014.-2016. aasta Jõhvi jaama andmeid.



Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Õlitehase ala, millele rajatakse ka Enefit 280-2 õlitehas,  asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas ja jääb Narvast ligikaudu 16 km edelasse. Alal paiknevad olemasolevad Enefit Power AS Eesti elektrijaamad (Eesti Elektrijaam ja Auvere Elektrijaam) ning põlevkiviõli tootmisüksused (2 Enefit140 seadet ja Enefit280-1 seade). Kehtiva üldplaneeringu järgi on see tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja üldplaneeringus valge alana tähistatud maatulundusmaad jms. Õlitehase alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Õlitehaste territoorium asub laugel soostunud moreenitasandikul, mille absoluutkõrgused on 26 ja 28 m vahel ja maapinna üldine kalle on vähesel määral lääne-idasuunaline. Piirkonnas on looduslik pinnakate õhuke (valdavalt <3 m) ning praeguse tootmisterritooriumi pinnakatte moodustavad valdavalt tehnoloogilised setted jm täitepinnas (1-12 m). Täitepinnase all võib esineda < 1 m paksune turbakiht, mis koosneb hästi lagunenud turbast või turvastunud mullast. Õlitehase maa-ala servades levivad Võrtsjärve alamkihistu (lgIIIjr3) glatsiofluviaalsed peeneteralised liivad ja savid ning -glatsiogeensed moreenid (gIIIjr3). Moreen läheb üle murenenud mergli kihiks, millesse on koondatud nii moreeni tugevam osa kui aluspõhja mergli Narva lademe murenenud savikam osa.

Loodusliku pinnakatte peal olevates tehnogeensetes setetes (kui tehnogeensete setete paksus on suur) levivat pinnasevett saab käsitleda ajutise ülaveena. Pinnasevesi voolab väga väikse gradiendiga põhjakirde suunas (Vaivara ohtike jäätmete kogumiskeskuse piirkonna andmed).

Aluspõhja moodustab savika lubjakivi (mergli) Kesk-Devoni Narva lade, kihi kogupaksus 7...11 m. Aluspõhi lasub maapinnast 1,4...12 m sügavusel. Narva lademes vahelduvad mergli, domeriidi, argilliidi ja savi kihid. Savi ja argilliidi vahekihid takistavad vee vertikaal-suunalist filtratsiooni, mistõttu Narva lade moodustab lokaalse veepideme.

Ala hüdrogeoloogilises läbilõikes paiknevad järgmised põhjaveekogumid : Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, Ordoviitsium–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kambrium–Vendi Voronka ja Kambrium–Vendi Gdovi põhjaveekogumid.

Informatsiooni piirkonna põhjaveekogumite veekvaliteedi (tase, temperatuur, agressiivsus, raua, fenoolide, naftasaaduste sisaldus) kohta on kogutud ja kogutakse riikliku põhjaveeseire ja Enefit Energiatootmine AS olemasolevate käitiste (Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam, õlitehased) omaseire raames. Tulemusi koondatakse Keskkonnaagentuuri regulaarsetesse väljaannetesse „Eesti Keskkonnaseire“ ja ettevõtte omaseirena tehtavate hüdrogeoloogiliste vaatluste aastaaruannetesse. Endise Vaivara valla territooriumile jääva viie riikliku põhjaveeseire tugivaatlusvõrgu kaevu abil jälgitakse erinevate põhjaveekogumite kvaliteeti. Ettevõtte omaseires on kasutada Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumini ulatuvat 22 vaatluspuurkaevu.

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed manustena
Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Enefit 280-2 arendusala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna Auvere külas, olemasoleva Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaama ja õlitootmise lähiümbruses. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald (ca 1 900 elanikku) Narva-Jõesuu linnaga (ca 2 900 elanikku), lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga.

Enefit 280-2 arendusala moodustab osa laiemast detailplaneeringu alast, mis endise Vaivara valla üldplaneeringuga (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11) on valdavalt tootmismaa sihtotstarbega. Sellel detailplaneeringu alal on 20 katastriüksust, millest 8 on maatulundusmaa sihtotstarbega (kokku 97,65 ha ehk 23 %, kaetud metsaga) ja 1 transpordimaa sihtotstarbega (Musta jaam, 31,28 ha). Tootmismaa kinnistutel paikevad Enefit Energiatootmine AS energiakompleksi seadmed ja taristu. Kõik maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud jäävad Musta raudteejaamast põhja poole. Planeeringuala asub valdavalt suurte metsamassiivide piirkonnas. Lääne poolt külgneb planeeringuala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad planeeritavast alast loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Planeeringala piir ühtib loodes, ca 820 m pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga. Detailplaneeringualast kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba planeeringualapoolses servas asub enam kui 9 km2 suurusel alal Eesti elektrijaama tuhaväli. Planeeringuala lõuna ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi.
Planeeringuala naabruses asuvate suurte põlevkivienergeetikaga seotud territooriumite valitsejateks on Eesti Energia kontserni ettevõtted Enefit Kaevandused AS ja Enefit Energia-tootmise AS. Metsaalad kuuluvad osaliselt RMK-le, osaliselt eraomanikele.

Asulad jäävad Enefit 280-2 arendusalast ja detaiplaneeringu alast suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2017. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele, päringu tegemisel on märgitud suurem ala kui asula piir): 10 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 80 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas.

Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed
Nimi Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Aadress Koidu tn 25, Narva-Jõesuu, 29023
Telefon 503 5714
E-post [email protected]

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Enefit280-2 põhitegevuseks on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, põhitegevusala EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine

Loend peamistest tootmisetappidest

Enefit 282 tehases võib õli tootmise jagada kaheks peamiseks etapiks: pürolüüs ja kondensatsioon (mõlema osa kohta on esitatud manuses plokk-skeemid). Lisaks toodetakse elektrienergiat (nn energiaplokk). Eraldi tegevusetapina võib käsitleda ka tuhakäitlust. Tootmisetappide kirjeldus on esitatud tehnoloogiaprotsesside ülevaates.


Tehnoloogiaprotsesside andmed
Protsessi nimetus Põlevkivi pürolüüs
Kestvus Pidev
Ainevood

Siseneb põlevkivi, väljuvad aurugaasisegu, tuhk ja heitgaasid. Ainevoogude ülevaade on esitatud tehnoloogiaprotsesside plokk-skeemidel.

Kuivatatud põlevkivi ja tahke soojuskandja, mis saadakse poolkoksi põletamisel tekkinud tuhast, suunatakse pöörlevasse trummelreaktorisse. Tahke soojuskandja kuumutab trumlis ehk retordis põlevkivi, mille tulemusena toimub põlevkivi orgaanilise massi termiline lagunemine auru-gaasiseguks. Tolmukambris ja tolmukambri tsüklonis nr 3 lahutatakse auru-gaasisegu tahketest osakestest, s.o. poolkoksi ja soojuskandja segust ning juhitakse kondensatsioonisüsteemi.
Tootmisprotsessi stabiliseerimiseks kasutatakse utmisprotsessi erinevate sektsioonide eraldamiseks lämmastikku, mida toodetakse õhu separeerimisel (ASU tehnoloogia, ingl air separation unit).
Tolmukambrist eraldatud tahke uttejääk (poolkoks) ja tolmukambri tsüklonist eraldatud poolkoksijäägid kogunevad tolmukambri põhja. Sealt suunavad tigutoitjad materjali keevkihtkatlasse, kus toimub poolkoksis sisalduva orgaanilise aine väljapõletamine. Keevkihtkatlasse juhitakse lisaõhku, et tagada põletamisprotsessi jaoks vajalik hapnik.
Keevkihtkatlast lahkuvad kuumad gaasid ja tahked osakesed juhitakse paralleelselt kahte tsüklonisse – tuha tsüklonisse nr 4 ja soojuskandja tsüklonisse nr 2. Selline tahkete osakeste ringlemine kindlustab katlas ühtlase temperatuuri. Tsüklonist väljuvad gaasid jahutatakse ja kasutatakse ära jääksoojussüsteemis.


Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Enefit280-2 seadmel on pürolüüsietapiga seotud järgmised heiteallikad:
Enefit280-2 retordi tihendi ventilatsioon - heiteallikas nr 282-2 
Enefit280-2 korsten - heiteallikas nr 280-2, heite vähendamiseks on paigaldatud elektrifilter

Heiteallikate täpsemad parameetrid on toodud taotluse tabelis 7.9
Protsessi nimetus Kondensatsioonietapp
Kestvus Pidev
Ainevood

Kondensatsioonietapis toimub raske-, kesk- ja gaasiturbiiniõli ning bensiini-fraktsiooni ja pürogeneetilise vee eraldamine aurugaasisegust. Siseneb pürolüüsil saadud aurugaasisegu (60 t/h), mis puhastatakse (tekkiv raske õli suunatakse sekundaarse pürolüüsi reaktorisse, kogus kuni 6 t/h) ja suunatakse kondensatsioonikolonnile. Kolonnil kondenseeruvad õhkjahutite abil välja põlevkiviõli kesk- ja raskefraktsioon, mis moodustavad põlevkiviõli (kuni 27,3 t/h) ja suunatakse olemasolevasse õlilattu. Kolonni tipuosast väljuv gaas läbib õhkjahuti, separaatori ja absorptsioonikolonni. Kolonnil eralduvad vedelfraktsioonidena bensiin (kuni 5 t/h, suunatakse olemasolevasse mahutiparki) ja uttevesi (kuni 8 t/h, suunatakse Eesti Elektrijaama kateldesse). Gaasiline osa moodustab põlevkivigaasi ehk poolkoksigaasi (11833 nm3/h ehk 18 t/h), mis suunatakse elektrijaamadesse kütuseks. Tavapärasest erinevatel režiimidel suunatakse poolkoksigaas tõrvikusse.
Vt ka eelnevalt esitatud Enefit 280 kondensatsioonietapi plokk-skeem.

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Kondensatsioonietapil tekkivad gaasid suunatakse tavapärasest erinevas olukorras (kui ei ole võimalik suunata gaase elektrijaamade kateldesse) Enefit280-2 leektorru - heiteallikas nr 403 (olemuselt äkkheide).
Enefit280-2 seadmes toodetud põlevkiviõli ja -bensiin ladustatakse ja laaditakse Enefit õlitööstuse õlilaos vastavalt Enefit õlitööstuse kompleksloale nr  KKL/176540.

Protsessi nimetus Energia tootmine
Kestvus pidev
Ainevood

Enefit282 õlitehasele rajatakse kombineeritud elektritootmise plokk. Enefit 280 seadme pürolüüsiosa utilisatsioonikatla tsüklonitest väljuvad gaasid jahutatakse ja kasutatakse ära jääksoojussüsteemis, mis koosneb utilisatsioonikatlast, aurutrumlist ning mitmetest abisüsteemidest nagu pumbad, mahutid ja katla toitevee ettevalmistus. Jääksoojussüsteemis toodetakse  auru, mis suunatakse generaatoriga ühendatud auruturbiini, mis toodab elektrit (kuni 300 GWh aastas).

Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Osa toodetud elektrienergiat kasutatakse ära põlevkiviõli tootmisseadmetel, ülejääk müüakse elektrivõrku.

Protsessi nimetus Tuhakäitlus
Kestvus pidev
Ainevood

Pürolüüsietapi keevkihtkatlast väljuv jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80-150 °C ning eralduv soojus kasutatakse ära katla toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse ning:
- juhitakse tuha silotornidesse ning müüakse edasi ehitusmaterjalitööstusele;
- segatakse veega ja juhitakse pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale.
Kuiva tuha käitlemisel tekkiva tolmuheite vähendamiseks on paigaldatud aspiratsioonisüsteem.

Pürolüüsiseadmelt tekib tuhka kuni 147 t/h (st kuni 52,5 % sisenevast põlevkivist) ja 1 207 500 t/a. 
.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Enefit280-2 kuiva tuha käitlusegaon seotud tuha pneumosüsteemide aspiratsioon - heiteallikas nr 281-2, heite vähendamiseks paigaldatud kottfilter.
Peamine kogus õlitehastes ja Eesti elektrijaama kateldes tekkiva lend- ja koldetuhka transporditakse hüdrotranspordiga (tuhapulbri ja vee seguna ehk pulbina) olemasolevasse Eesti elektrijaama tuhavälja töötlemistsooni, kus tahke materjal settib raskusjõu mõjul segust välja ja vesi kui kandekeskkond juhitakse läbi vahetiigi tagasi transpordisüsteemi. Vesi toimib selles süsteemis lisaks transpordikeskkonnale ka jahutusvedelikuna ning ladestatavat materjali stabiliseeriva keskkonnana.

 
Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes
61
Tavapärane tööaeg
Käitis töötab ööpäevaringselt, ilma puhkepäevadeta.
Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Põlevkiviõli 40 t/h; Põlevkiviuttegaas 12000 Nm3/h; Elekter 35 MW

Planeeritud aastatoodangu maht

Põlevkiviõli kun 324 000 t
Põlevkivigaas kuni 97,2 mln. Nm3
Elekter kuni 283,5 GWh

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload
Load puuduvad

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus
Jrk nr PVT allikas ja/või viide
1. European IPPC Bureau. Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants. July 2017 (LCP)
2. Keskkonnaministri 17.12.2013 käskkiri nr 1-2/13/1200 "Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal" (Põlevkiviõli tootmise PVT)
3. European IPPC Bureau. Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency. February 2009 (ENE)
4. European IPPC Bureau. JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations. 2018 (ROM)
5. European IPPC Bureau. Reference Document on Economics and Cross-Media Effects. February 2009 (ECM).
6. European IPPC Bureau. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage. July 2006 (EfS)
7. Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2016/902, 30. mai 2016, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (CWW)
8. Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (WT)
 
Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr Vastavusmärge
Juhtimine ja kontroll Käitises on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem Enefit Energiatootmine AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele. Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine: PVT nr 1 2 Vastab
Kogu käitis Töörežiimide reguleerimine Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmis-reglementidele Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil: PVT nr 4 2 Vastab
Kogu käitis Rajatised, tehnika, seadmed; hooldus ja remont Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel Seadmete regulaarne hooldamine: PVT nr 4 2 Vastab
Põlevkivi laadimine, ladustamine ja käitlemine Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega Kütuse konveierid on kaetud Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides: PVT nr 6 2 Vastab
Pürolüüsi protsess Enefit280-2 (trummelreaktor ja keevkihtkatel).
Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid
Tahked osakesed üldjuhul alla 192 mg/Nm3 (3% O2) Tahked osakesed 40-200 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46 2 Vastab
Pürolüüsi protsess Enefit280-2 (trummelreaktor ja keevkihtkatel).
Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid
SO2 üldjuhul alla 480 mg/Nm3 (3% O2) SO2 30-500 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46 2 Vastab
Pürolüüsi protsess Enefit280-2 (trummelreaktor ja keevkihtkatel).
Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid
NO2 üldjuhul alla 360 mg/Nm3 (3% O2) NO2 100-400 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46 2 Vastab
Atmosfääriheite kontroll Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheited Saasteallikal 280-2 on pidevseire seadmed. Saasteallikast eralduva saasteaine lubatud hetkeline heitkogus sekundi kohta määratakse saasteaine maapinnalähedases õhukihis hajumise arvutuse abil, lähtudes saasteallikast väljuvate gaaside parameetritest ja välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest Välisõhu saastatuse taseme monitooring: LCP p 3.1.14, ROM p 4.3.2 1, 4 Vastab
Suitsugaaside puhastussüsteemid Elektrifiltrid Elektrifiltrite püüdeaste on ~ 99,8-99,9 %. Elektrifiltri kasutegur vähemalt 99,5%: LCP pt 3.2.2.1.1 (tabel 3.5) 1 Vastab
Põlevkiviõli tootmine, vetteheide Tööstusterritooriumi kanalisatsioon Õliste vete jaoks on eraldi kanalisatsioon Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega: PVT nr 26b 2 Vastab
Reovee käitlus Enefit õlitööstuse heitvesi on kohati reostunud naftasaaduste ja fenoolidega Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti elektrijaama tuhaväljakule. Enefit Õlitööstuse reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Väljalask tuhaväljalt puudub. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. Meetme rakendamisel peab olema tõestatud keskkonnaohutus: PVT nr 14 2 Vastab
Põlevkivigaasi põletamine Põlevkiviõli tootmisel tekib kõrvalproduktina põlevkivigaas Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama kateldes Uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; PVT nr 5 a 2 Vastab
Põlevkivigaasi põletamine Põlevkivigaasi põletamisel kateldes tuleb jälgida ohutusnõudeid Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse põlevkivigaas leektorus Küünalseadmete kasutamine ainult avariiolukorras või tavapärasest erinevatel töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel) PVT nr 24;
CWW BAT 17. Õhkuheite ärahoidmiseks tõrvikpõletamisel on PVT kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine), rakendades üht järgnevalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid: b) See hõlmab küttegaasi süsteemi tasakaalustamist ja täpse protsessijuhtimise kasutamist.

Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks on PVT rakendada üht järgenvalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid CWW BAT 18: b) Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest.
2, 7 Vastab
Vedelkütuse laadimine, ladustamine ja käitlemine Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu Torustikud asuvad estakaadil Maa-aluste torustike projekteerimise vältimine: PVT nr 3i 2 Vastab
Pürolüüsi protsess Enefit280-2 seade (trummelreaktor ja keevkihikatel). Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheitmeid CO alla 1000 mg/Nm3 CO 3000-6100 mg/Nm3 (3% O2): PVT nr 46 2 Vastab
Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel toodetakse jääksoojusest elektrit Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid ja auruturbiin Energia kasutamise optimiseerimine rohkem kui ühe protsessi või süsteemi piires: ENE 11. BAT 3 Vastab
Kogu käitis Enefit280-2 ja Enefit280-1 kasutavad sama tööpõhimõtet Seadme Enefit280-1 käitamise informatsiooni on kogutud aastast 2013 Sama tüüpi seadmete informatsiooni seire: ECM p. 2.4. 5 Vastab
Vedelkütuse käitlemine Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu Torustikud asuvad estakaadil Põlevkiviõli pumpamiseks torustiku valik ja kontroll: EfS ptk 3.2 6 Vastab
Tuhakäitlus Kasutatakse hüdrotuhaärastust Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20 Hüdrotuhaärastus: WT pt 4.7.1 (BAT 49) 8 Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Vorm ei ole asjakohane.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Paikse saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava   Vastab   Pidevalt
 
Muud asjakohased meetmed Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis   Vastab   Pidevalt
 
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Leektoru (saasteallikas 403) süütamiseks kasutada automaatsüsteemi   Vastab   Pidevalt
 

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess Kogus Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, %
Toore 27141000 Põlevkivi lahtine puiste 1, 2 167 600 t põlevkiviõli tootmine Enefit280-2 2 300 000 t/a    
Abimaterjalid 28043000 Lämmastik balloonides ja torustikes, saadetekse otse torustiku kaudu kõrval asuvast Aktsiaseltsist Elme Messer Gaas. Tippude katmiseks renditakse firmalt Eesti AGA AS õhust lämmastiku tootmise süsteemi PSA. 3   inertgaas vaakumi ennetamiseks 30 000 000 m³/a    
Abimaterjalid 28352930 Trinaatriumfosfaat kuivalt tehase pakendis 3 0.50 t toitevee töötlemine 2 t/a    

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine
Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Tootmis- protsess Kokku Ühik Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Ohu­kategooria Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Kogus Ühik
Abimaterjalid 27111310 Butaan balloonid 3, 5 0.50 metallide lõikamine 3 m³/a   Butaan 106-97-8 1. kategooria 100
Abimaterjalid 28044000 Hapnik balloonid 3, 5 0.24 metallide lõikamine 15 m³/a   Hapnik 7782-44-7 1. kategooria 100
Abimaterjalid 27101943 Kerge kütteõli mahuti 3, 5 3 t avariipumpade ja generaatori kütus 10 t/a   Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2) 68476-30-2 2. kategooria, Kahjulik, Keskkonnaohtlik 100
Abimaterjalid 34031910 Industriaalõli plekktünnid 3, 5 5 t Reduktorite ja pumpade laagrite määrimine 12 t/a   Määrdeõlid 74869-22-0 1B kategooria 100
Abimaterjalid 34031910 Hüdraulikaõli plekktünnid 3, 5 6 t hüdraulika süsteemides 10 t/a   Määrdeõlid 74869-22-0 1B kategooria 100
Abimaterjalid 34031910 mootoriõli plekktünnid 3, 5 6 t mootorite määrdesüsteemides 10 t/a   Määrdeõlid 74869-22-0 1B kategooria 100
Abimaterjalid 27111211 Propaan balloonid 3, 5 0.21 metallide lõikamine, tõrviku pilootleek, katla käivitus 30 m³/a   Propaan 74-98-6 1. kategooria 100
 
¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Vorm ei ole asjakohane.

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp Maht m³ Kasutusele võtmise kuupäev Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Nr plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust m Kaugus veekogudest m Kaugus puurkaevudest m
Balloonid 0.50
 
butaan       3, 5      
Balloonid 0.24
 
hapnik       3, 5      
Mahuti 3
 
kerge kütteõli       3, 5      
Plekktünnid 5
 
industriaalõli       3, 5      
Plekktünnid 6
 
hüdraulikaõli       3, 5      
Plekktünnid 6
 
mootoriõli       3, 5      
Balloonid 0.21
 
propaan       3, 5      

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused
Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi
Butaani balloonid Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis  
Hapnikuballoonid Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis  
Kerge kütteõli mahuti Mahuti peab olema lekkekindel Mahuti peab olema lekkekindel Mahuti peab olema lekkekindel Mahuti peab olema lekkekindel  
Industriaalõli tünnid Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis
Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis  
Hüdraulikaõli tünnid Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis  
Mootoriõli tünnid Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis Tünnid asuvad kinnises ruumis  
Propaani balloonid Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis Balloonid asuvad kinnises ruumis  

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus
Enefit280-2 jahutusvesi võetakse Mustajõest (registrikood VEE1063800), kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti SEJ juurdevoolukanal (registrikood VEE1064900). Kogu Auvere energiakompleksis (Auvere ja Eesti elektrijaam ning Õlitööstus koos seadmega Enefit280-2) kasutatud jahutusvesi lastakse välja läbi Eesti EJ jahutusvee väljalaskme IV084 vastavalt Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele.
Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus
Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas seda mahtu suurendada: piirkonna evapotranspiratsiooni arvestades on ärajuhitavat sadevett 131 mm ehk 0,131 m aastas ja kui Enefit280-2 rajamisega lülitatakse sademevee ärajuhtimissüsteemiga teenindatava ala koosseisu 8 ha, siis juhitakse täiendavat 80 000 m2 x 0,131 m = 10 480 m3 sademevett, mis moodustab ~0,25 % väljalasu vooluhulgast.
Enefit280-2 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280-1 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart
Lisa 26: Veevott.zip
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta
Vt. käitise kirjeldus
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Mustajõgi
Veehaarde kood PIH0000172
Veehaarde L-EST koordinaadid X: 6576421, Y: 721965
Veekogu nimetus Mustajõgi
Veekogu kood VEE1063800
Joogivee kasutamine või tootmine Ei
Veevõtuseadmete iseloomustus Enefit280-2 jahutusvesi võetakse Mustajõest (registrikood VEE1063800), kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti SEJ juurdevoolukanal (registrikood VEE1064900). Veevõtuks kasutatakse Enefit280-1 veehaaret PIH0000172, mille taotletav veevõtt suureneb 65 700 000 m3/a võrra.
Eesti SEJ juurdevoolukanali vooluhulk sõltub Auvere kompleksis vajamineva vee pumpamisest, kuna kanali kogu vesi suunatakse läbi Eesti elektrijaama jahutusvee kanali, mille maksimaalne läbilaskevõime on 60 m3/s.
Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti
Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Mõõtmisvahendid selguvad seadme projekteerimise käigus
Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused
Toimub võetava vee töötlemine Ei
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus  
Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina
Taotletav veevõtt (m³)
Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis
Jahutusvesi tähtajatu 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000  
Veevõtt tähtajatu 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000  
Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 131 400 000
 

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis
Suublasse juhtimine
Heitvee kogus aastas (m³)
Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.
Enefit280-2 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280-1 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.
Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse
 
Sademevee käitlemise kirjeldus
Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku IV142, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.
Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta
 
Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus
 
Põhjaveevaru uuring
 

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule. Enefit280-2 sadeveele rajatakse liiva-õlipüüdjs, mille näitajad selguvad projekteerimise käigus. Enefit280-2 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280-1 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule. Enefit280-2 sadeveele rajatakse liiva-õlipüüdjs, mille näitajad selguvad projekteerimise käigus. Enefit280-2 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280-1 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule. Enefit280-2 sadeveele rajatakse liiva-õlipüüdjs, mille näitajad selguvad projekteerimise käigus. Enefit280-2 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280-1 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

6.2.3. Joonised, skeemid

Saastumata sademevesi juhitakse Eesti EJ tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega seda mahtu ei suurendata, järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule. Enefit280-2 sadeveele rajatakse liiva-õlipüüdjs, mille näitajad selguvad projekteerimise käigus. Enefit280-2 jahutusvesi lastakse analoogiliselt Enefit280-1 jahutusveega Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Kuna kogu Auvere energiakompleks (s.o. Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam ja Õlitööstus koos tulevase laiendusega) kasutab Eesti elektrijaama jahutusvee kanalit, mille projekteeritud läbilaskevõime on 60 m3/s, siis sellest suurem jahutusvee kulu on võimatu, sõltumata arvutustes kasutatavate seadmete arvust. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalasule.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks
Uue tootmisseadme Enefit280-2 rajamine
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Tööstusheite seadus
Atmosfääriõhu kaitse seadus
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
Keskkonnaministri 17.12.2019 määrus nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“
Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“
Keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
Enefit õlitööstuse komplekluba KKL/176540
Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruannet
Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmeid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Enefit õlitööstuse komplekluba KKL/176540, Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne ja Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed
Heiteallikate asukohakaart
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Õlitööstuse vahetus läheduses asuvad Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, Enefit Kaevandused AS Narva karjäär, Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti.

Asulad jäävad detailplaneeringu alast suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2017. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele, päringu tegemisel on märgitud suurem ala kui asula piir): 10 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 80 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas.
Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa
Käitis töötab ööpäevaringselt, ilma puhkepäevadeta.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heite­allika nr plaanil või kaardil 280-2
Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne)
Põletusseadme katla­tüüp Muu
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth 26.60
Töö­tundide arv aastas 1 000
Kasu­tegur 0.90
Püüde­seade Elektrifilter
Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävli sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta Heitkogus
Heite piir­väärtus Prog­noositav kontsent­ratsioon Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Aastas Ühik
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 0.70 39.90 1 300 tonni 7446-09-5 Vääveldioksiid     9.333 18.20 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid     2.953 5.758 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid     1.117 2.179 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid     0.133 0.259 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed     0.709 2.075 t
PM10 Peened osakesed (PM10)     0.349 1.021 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)     0.087 0.181 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks     0 0.005 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks     0 0.016 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks     0.0002 0.519 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks     0.0001 0.311 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks     0.0001 0.259 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks     0.0008 2.308 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks     0.0004 1.037 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks     0.0035 10.374 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks     0.0001 0.352 kg
50-32-8 Benso(a)püreen     0 0.052 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen     0 0.052 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen     0 0.052 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen     0 0.052 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid     0 0.519 mg
124-38-9 Süsinikdioksiid       4 010.09 t
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral
Heite­allikas Tegevusala või tootmis­protsessi SNAP kood Äkkheite põhjus Äkkheite kestus, tundide arv (aastaks prognoositav) Seadme seiskamise tundide arv (aastaks prognoositav) Seadme käivitamise tundide arv (aastaks prognoositav) Välisõhku väljutatud saasteained
Nimetus Nr plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Äkkheite kogus
Väljuvate gaaside mahu-ühiku kohta hetkeline (keskmine prognoositav), mg/Nm³ Hetkeline g/s (täpsus 0,001) Aastaks prognoositav
Kogus Mõõtühik
Enefit280-2 korsten 280-2 010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) Käivitusrežiim, üleskütmine põlevkiviõliga 1 000   1 000 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 83 0.709 2.075 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 41 0.349 1.021 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 10 0.087 0.181 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 731 9.333 18.200 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 231 2.953 5.758 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 88 1.117 2.179 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 10.5 0.133 0.259 t
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0002 0 0.005 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0006 0 0.016 kg
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.021 0.0002 0.519 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.0125 0.0001 0.311 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.01 0.0001 0.259 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.1 0.0001 2.308 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.04 0.0004 1.037 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.4 0.0035 10.374 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.014 0.0001 0.352 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.002 0 0.052 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.002 0 0.052 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.002 0 0.052 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.002 0 0.052 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 0 0.519 mg
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 0 4010.090 t
Enefit280-2 leektoru 403 010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) Seiskamine, ohutuse tagamine ja muud tavapärasest erinevad töötingimused (CWW dokumendi PVT 17 sätestab, et õhkuheite ärahoidmiseks tõrvikpõletamisel on PVT kasutada tõrvikpõletamist ainult ohutuse tagamiseks või ebatavaliste töötingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine) korral) 300 50   7446-09-5 Vääveldioksiid 1200 188,571 203,657 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 60 2,459 2,656 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 40 1,722 1,86 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 10 0,085 0,092 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 10 3,053 3,297 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 0 3478.814 t
Enefit280-2 leektoru 403 010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) Käivitusrežiim, kuni pürolüüsireaktoris tekib stabiilne poolkoksigaasi voog 300 50 300 7446-09-5 Vääveldioksiid 1200 188.571 203.657 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 60 2.459 2.656 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 40 1.722 1.86 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 10 0.085 0.092 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 10 3.053 3.297 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 0 3478.814 t
 
Äkkheite kestvus tundides aastas kokku
1 600
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Kontrollimatu heide Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) 280-2 Enefit280-2 korsten X: 6576891, Y: 721775 3 Ei 80 24,45 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 14.127 g/s 411.949 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 16.952 g/s 494.329 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 84.761 g/s 2 471.644 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 16.952 g/s 494.329 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.244 mg/s 7.115 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.014 mg/s 0.408 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.05 mg/s 1.458 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.10 mg/s 2.916 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.50 mg/s 14.58 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.50 mg/s 14.58 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.25 mg/s 7.29 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 3.333 mg/s 97.19 kg
7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.25 mg/s 7.29 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid   3.864 mg
124-38-9 Süsinikdioksiid   601 910 t
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) 281-2 Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 1.82 Ei 51 17 180 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.30 g/s 17.40 t
010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) 282-2 Enefit280-2 retordi tihendi ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 0.445 Ei 66 11 20 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.008 g/s 0.268 t
 
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heite­allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E - R L P
280-2 Põlevkivi utteseade Enefit280-2 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 24 24 24
403 Leektoru (tõrvik) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 24 24 24
281-2 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 24 24 24
282-2 Retordi tihendi ventilatsioon 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 24 24 24

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allika nr plaanil või kaardil Püüdeseade Tegevusala või tehnoloogiaprotsess / seade Püütav saasteaine
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus SNAP kood CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
280-2 Elektrifilter 1 1 kord aastas 010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.90
281-2 Kottfilter 1 1 kord aastas 010407 - Tahkekütuste muundamistehased - muud (põlevkiviõli tootmine: TSK, utteseadmed, jne) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.90
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid
Gaussi difusioonivõrrandi mudel
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
AEROPOL
 
Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
CAS kood Nimetus Heitkogus t/a Heitkogus g/s Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Pidev monitooring, Enefit280-2 korsten (saasteallikas 280-2) Otsene mõõtmine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 411.949 14.127  
7446-09-5 Vääveldioksiid 494.329 16.952  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 494.329 16.952  
630-08-0 Süsinikmonooksiid 2 471.644 84.761  
KKM määrus nr 59 (saasteallikas 280-2) Arvutusmeetod 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.007 0  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.015 0  
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.015 0  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.097 0.003  
7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.007 0  
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.003 0  
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 0  
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.007 0  
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0 0  
Projektdokumentatsioon (saasteallikad 281-2, 282-2) Arvutusmeetod PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 17.40 1.30  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.268 0.008  
Leektorude arvutus (saasteallikas 403) Kombineeritud 7446-09-5 Vääveldioksiid 203.657 188.571  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.656 2.459  
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.86 1.722  
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.092 0.085  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 3.297 3.053  
 
Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon
Saasteainete heitkogused heiteallikast nr 280-2 on arvutatud lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust 84,7615 Nm3/s (6% O2 juures) ja järgmistest saasteainete heite piirväärtustest samadel tingimustel:
Tahked osakesed, summaarsed – 166,67mg/Nm3
Vääveldioksiid – 200 mg/Nm3
Lämmastikdioksiid – 200 mg/Nm3
Süsinikmonooksiid – 1000 mg/Nm3
Tahkete osakeste piirväärtus on võetud põlevkiviõli tootmise PVT järeldustest, ülejäänud saasteained projektdokumentatsioonist.
Heitkogus g/s arvutatakse järgmiselt (tahked osakesed, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid):
200 mg/Nm3 * 84,7615 Nm3/s / 1000 = 16,9523 g/s
Kuna arvestuslik töötundide arv on 8100 h/a, siis vastav heitkogus t/a on järgmine:
16,9523 g/s * 8100 h/a * 3600 /1000000 = 494,329 t/a
Raskmetallid on arvutatud vastavalt KKM määruse nr 59 lisas 12 toodud eriheidetele mg/tõli lähtudes taotluses toodud seadmete nominaalsest õlitoodangust ja töötundide arvust.
NMVOC heide retorditihendite ventilatsioonist on arvutatud lähtudes õhu kulust Enefit280-2 ventilatsioonisüsteemis 6000 m3/h = 1,667 m3/s ja NMVOC sisaldusest 5 mg/m3 = 0,005 g/m3. 1,667 m3/s * 0,005 g/m3 = 0,008 g/s.
Tuha pneumosüsteemide aspiratsiooni (saasteallikas 281-2) summaarsed tahked osakesed on arvutatud lähtudes õhu kulust 155 000 m3/h = 43 m3/s ja tolmu sisaldusest 30 mg/m3 = 0,03 g/m3. 43 m3/s * 0,03 g/m3 = 1,3 g/s.
Vääveldioksiidi heitkogused heiteallikast nr 403 on arvutatud lähtudes põlevkivigaasi nominaalsest kulust 3,3 Nm3/s (12000 Nm3/h) ja põlevkivigaasi väävlisisaldusest 28,5714 g/Nm3.
SO2 heitkogus g/s leitakse korrutades väävli heitkogus (3,3 Nm3/s * 28,5714 g/Nm3 = 94,2856 g/s) SO2 ja väävli molekulmasside jagatisega (64 / 32 = 2).
SO2 = 94,2856 * 2 = 188,571 g/s
Kui saasteallikas 403 töötab selliste näitajatega 300 h/a, siis on vastav SO2 heitkogus 188,571 g/s * 300 h/a *3600 / 1000000 = 203,657 t/a
Täpsem kirjeldus koos NOx, CO, H2S ja NMVOC hinnangutega on failis E282_LHK_hajumine_23.07.20.docx.

CO2 heitkogus põlevkiviõli tootmisel sõltub nii põlevkivi kui uttegaaside koostisest ja see arvutatakse täpselt välja iga aruandeperioodi jaoks. Siinkohal on lähtutud seniste aruandeperioodide eriheitest: 261,7 kgCO2/t põlevkivi (2017. a erieheide, hõlmab nii toodetud põlevkiviõli kui poolkoksigaasi). Näidatakse allika 280-2 heitena:
2,3 mln t x 261,7 kg/t = 601 910 t/a CO2.

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heit­kogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus - µg/m³ Õhu­kvaliteedi taseme arvutuse tulemused
ÕPV₁ ÕPV₈ ÕPV₂₄ ÕPVₐ Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhu­kvaliteedi tase väljas­pool tootmis­territooriumi Cm, µg/m³ Suhe Cm / ÕPV₁ Suhe Cm / ÕPV₈ Suhe Cm / ÕPV₂₄ Suhe Cm / ÕPVₐ
280-2 Enefit280-2 korsten 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 16.952 200       15.739 0.079      
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 16.952       40 1.113       0.028
630-08-0 Süsinikmonooksiid 84.761 10 000       78.695 0.008      
7446-09-5 Vääveldioksiid 16.952 350       15.669 0.045      
7446-09-5 Vääveldioksiid 16.952     125   6.993     0.056  
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0       0.50 0       0
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0     2   0     0  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.003     50   0.001     0  
7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0     1   0     0  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0     0.10   0     0  
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0       0.01 0       0
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0       0.006 0       0
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0       0.005 0       0
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0       0.02 0       0
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.349     50   0.116     0.002  
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.349       40 0       0
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.087       25 0       0
403 Leektoru 7446-09-5 Vääveldioksiid 188.571 350       182.425 0.521      
7446-09-5 Vääveldioksiid 188.571     125   68.20     0.546 0.128
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.459 200       2.39 0.012      
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2.459       40 0.002       0
630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.722 10 000       1.67 0      
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 3.053 5 000       2.96 0.001      
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 3.053     2 000   0.05     0  
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.085 8       0.08 0.01      
282-2 Enefit280-2 retordi tihendi ventilatsioon NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.008 5 000       0.198 0      
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.008     2 000   0.033     0  

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Suhe Cm / ÕPV
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s Õhu­kvaliteedi taseme piir­väärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 582.798 200 172 0.86
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 582.798 40 7.50 0.188
103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2 626.389 10 000 2 249 0.225
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1 7446-09-5 Vääveldioksiid 1 926.586 350 181.90 0.52
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1 7446-09-5 Vääveldioksiid 1 926.586 125 75.40 0.603
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.42 0.10 0.036 0.36
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.42 0.01 0.005 0.50
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.472 0.006 0.005 0.833
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.262 0.02 0.003 0.15
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 1.576 0.50 0.018 0.036
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.104 2 0.009 0.004
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.028 0.005 0 0
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2.167 50 0.187 0.004
282-1, 302-1, 302-2, 282-2, 2, 3, V-1, 001, 002A, 002B, 601, 602, 603, 604, 607, 610, 611, 615, 616, 701, 801, 901, 902, 903 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 15.213 5 000 4 690 0.938
282-1, 302-1, 302-2, 282-2, 2, 3, V-1, 001, 002A, 002B, 601, 602, 603, 604, 607, 610, 611, 615, 616, 701, 801, 901, 902, 903 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 15.213 2 000 1 910 0.955
101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.685 1 0.059 0.059
Äkkheide, 101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1, 403 7446-09-5 Vääveldioksiid 2 115.157 350 186 0.531
Äkkheide, 101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1, 403 7446-09-5 Vääveldioksiid 2 115.157 125 75.40 0.603
Äkkheide, 101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1, 401 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 585.874 200 172 0.86
Äkkheide, 101, 201, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1, 401 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 585.874 40 7.50 0.188
Äkkheide, 103, 104, 205, 206, 208, 300, 280-1, 301-1, 301-2, 280-2, 1, 401 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2 628.546 10 000 2 239 0.224
Äkkheide, 282-1, 302-1, 302-2, 282-2, 2, 3, V-1, 001, 002A, 002B, 601, 602, 603, 604, 607, 610, 611, 615, 616, 701, 801, 901, 902, 903, 401 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 19.473 5 000 4 690 0.938
Äkkheide, 282-1, 302-1, 302-2, 282-2, 2, 3, V-1, 001, 002A, 002B, 601, 602, 603, 604, 607, 610, 611, 615, 616, 701, 801, 901, 902, 903, 401 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 19.473 2 000 1 910 0.955
Äkkheide, 301-1, 301-2, 601, 602, 610, 611, 701, 801, 901, 902, 903, 401 7783-06-4 Vesiniksulfiid 8.009 8 7.92 0.99
 
Koosmõju kirjeldus
Heiteallikate koosmõju hajumisarvutustes on arvestatud kõiki Enefit Energiatootmine AS Auveres olevaid saasteallikaid ja lisanduvat seadet Enefit280-2 ning kõrvalasuvaid EcoPro AS, Enefit Kaevandused AS Musta jaama ja Narva karjääri saasteallikaid:

Eesti elektrijaam (kompleksluba nr L.KKL.IV-172516) – 101, 201, 103, 104, 205, 206, 208;
Auvere elektrijaam (kompleksluba nr KKL/324417) - 300;
Enefit Õlitööstus (kompleksluba nr KKL/176540) - 301-1, 301-2, 302-1, 302-2, 280-1, 282-1, 601 - 616, 701, 801, 901, 902, 903 401, 402;
EcoPro AS (kompleksluba nr L.KKL.IV-29520) - 1, 2, 3;
Enefit Kaevandused AS Musta jaam (keskkonnaluba nr L.ÕV/318337) - V-1;
Enefit Kaevandused AS Narva karjäär (keskkonnaluba nr L.ÕV/320934) - 001, 002A, 002B

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed
Viited arvutusmetoodikale
Arvutused tehti arvutusmudeliga AEROPOL, mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil
Viited arvutusprogrammile
AEROPOL
Arvutamiseks valitud meteoaasta
Arvutustes kasutati Jõhvi ilmavaatlusjaama kolme järjestikuse aasta (2014-2016) meteoroloogilisi valikandmeid
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Jõhvi ilmavaatlusjaam
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Enne Enefit280-2 töölerakendamist suletakse saasteallikad 101 ja 201 (piiratud tööeaga Eesti elektrijaama energiaplokid 1, 2 ja 7), mistõttu välisõhu kvaliteet paraneb.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Saasteaine
Nimetus Nr plaanil või kaardil Seiratav näitaja Seire sagedus CAS nr Nimetus
Enefit280-2 korsten 280-2 Saasteaine Pidev PM-sum Tahked osakesed, summaarsed
7446-09-5 Vääveldioksiid
10102-44-0 Lämmastikdioksiid
630-08-0 Süsinikmonooksiid
 
Õhukvaliteedi seire
Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi pidevseire jaama asukoht Andmete hõive kriteeriumid
CAS nr Nimetus L-EST97 koordinaadid Seireandmete edastamine Avalikustamine
7446-09-5 Vääveldioksiid Pidev X: 6588295, Y: 719937 Pidevalt www.ohuseire.ee
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Pidev X: 6588295, Y: 719937 Pidevalt www.ohuseire.ee
7783-06-4 Vesiniksulfiid Pidev X: 6588295, Y: 719937 Pidevalt www.ohuseire.ee
PM10 Peened osakesed (PM10) Pidev X: 6588295, Y: 719937 Pidevalt www.ohuseire.ee
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Pidev X: 6588295, Y: 719937 Pidevalt www.ohuseire.ee
 

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.
Väljaspool tootmisterritooriumi piiri
Enefit280-2 heiteallikatest väljutatavad saasteainete arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi. Kõige lähemale piirväärtusele jõuab gaasilistest saasteainetest NMVOC (ca 95 % 1 tunni ja 24 tunni keskmisest piirväärtustest), seda tänu eelkõige madalatele allikatele (olemasoleva õlitööstuse põlevkiviõli mahutipark).
Ainult põlemisprotsessidest pärinevate saasteainete koosmõju on kõige suurem lämmastikdioksiidil - ca 86 % 1 h piirväärtusest. Ka siin on põhipanus eelkõige madalatel allikatel - AS EcoPro katlamaja.
Saastetaseme maksimumid tekivad käitise territooriumi kõrval ning väheneb märgatavalt elumajadele lähenedes.
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures
Vastavalt hajumisarvutustele ei ületa Enefit280-2 heiteallikatest väljutatavad saasteainete arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi,.
Muu
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Kõige suurem osakaal SO2 tasemes on Enefit280-2 leektoru äkkheitel.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Enefit280-2 tegevusega seonduvalt ei ole ette näha kehtestatud piirväärtusi ületavat lõhnahäiringu või müra teket ega teadaolevalt muid keskkonnahäiringuid.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks
Enefit280-2 korstnal teostada SO2, NOx, PM-sum ja CO pidevseiret.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral tuleb jälgida elektrifiltrite ja teiste seadmete töö vastavust režiimkaartidele, võimalusel vältida käivitusi
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Käitise tegevus käitises kasutusel olevate seadmete, tehnoloogiliste protsessidega ja töökorraldusega ei avalda teadaolevalt ebasoodsat mõju inimese varale või kultuuripärandile, samuti ei kaasne käitise tegevusega muid olulisi keskkonnahäiringuid.

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu
Enefit õlitööstuse komplekluba KKL/176540, Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne ja Enefit282 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed
LHK projekti koostaja
Nimi
Enefit Energiatootmine AS
Registrikood/isikukood
10579981
Postiaadress
Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107 Ida-Virumaa
Telefon
4667222
E-posti aadress
 
LHK projekti täiendavad andmed
 

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuse nimetus
Energiasektor

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Sissetulek Väljaminek
Tekib (t/a) Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a) Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Antakse teistele ettevõtjatele (t/a) Kokku Ladustamine
Kogus (t/a) R-kood Kogus (t/a) D-kood
10 01 97* - Põlevkivikoldetuhk 432 000   432 000     432 000 432 000 0
16 07 08* - Õli sisaldavad jäätmed 500   500     500 500 0
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 5   5     5 5 0
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 5   5     5 5 0
10 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 2 250   2 250     2 250 2 250 0
10 01 98* - Põlevkivilendtuhk 648 000   648 000     648 000 648 000 0
05 01 06* - Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed 10   10     10 10 0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik Jäätmete kogumise viis Veetav kogus (t/a) Veok Jäätmevedaja Jäätmeveo sihtkoht
Jäätmekäitluskoht Aadress Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja Keskkonda viimine, t/a
Ärinimi või nimi Äriregistri või isikukood
10 01 97* - Põlevkivikoldetuhk tuhaärastus 432 000 tuhaärastus Omavedu Eesti Elektrijaama tuhaväli Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Enefit Energiatootmine AS 10 579 981 421 200
16 07 08* - Õli sisaldavad jäätmed spetsiaalne mahuti 500 spetsiaalne auto Veoettevõtja Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond EcoPro AS 14 062 186 500
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus 200 l-tünnid 5 auto Veoettevõtja Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond EcoPro AS 14 062 186 5
15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid konteiner 5 auto Veoettevõtja Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond EcoPro AS 14 062 186 5
10 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed konteiner 2 250 auto Veoettevõtja NEJ tööstusprügila Elektrijaama tee 59, 21004 Narva Enefit Energiatootmine AS 10 579 981 4 500
10 01 98* - Põlevkivilendtuhk tuhaärastus 648 000 tuhaärastus Omavedu Eesti Elektrijaama tuhaväli Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Enefit Energiatootmine AS 10 579 981 1 581 800
05 01 06* - Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed konteiner 10 auto Veoettevõtja Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond EcoPro AS 14 062 186 10
 

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Toore, millest moodustuvad jäätmed Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus
Põlevkivi Tahke soojuskandjaga utteseade Enefit280-2 Põlevkivi tuhasisaldus 45- 47%. Seadmel Enefit280-2 on 60% kogutuhast põlevkivilendtuhk ja 40% põlevkivi-koldetuhk. Üleandmine EEJ tuhaväljale hüdrotranspordiga.

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis Enefit280-2 õlitööstuse põhilisteks jäätmeteks on põlevkivituhk, mis ladestatakse tuhaväljale. Tuhaväljale mineva summaarse tuha ligikaudne keemiline koostis on järgmine: SiO2 - 36%, Al2O3 - 15,5%, CaO - 28%, Fe2O3 - 4,5%, SO3 - 9,5%, H2O - 4,0%.
Seadmete puhastamisest tekkivad jäätmed jäätmekoodiga 10 01 99 - slaki ja müüritise telliste segu.
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Üleandmine EEJ tuhaväljale ja tööstusjäätmete prügilasse.
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Tuhk transporditakse tuhaväljale hüdrotranspordisüsteemiga, tööstusjäätmed tööstusjäätmete prügilasse autotranspordiga

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Vorm ei ole asjakohane.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Isik Aadress
Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Vorm ei ole asjakohane.

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Vorm ei ole asjakohane.

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Vorm ei ole asjakohane.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus Väävli­sisaldus, % Tuha­sisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t, m³, kWh või muud toote­ühiku kohta Elekter Soojus ja aur
Tootmis­protsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda­miseks Sise­trans­pordiks Muu Kokku Oma­tarve Müük Kokku Oma­tarve Müük Kokku
Gaasikoks               0   62 366 221 134 283 500     0

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala Energia tarbimine, MWh/a
Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a
Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma­toodang Muu tarnija Kokku
Enefit280-2 62 366     62 366   6 084   6 084   26 400 26 400
Kokku
62 366
0
62 366
0
6 084
6 084
0
26 400
26 400

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu Kasutatud määramis- meetodid Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Enefit 280 tehnoloogia puhul on kõige suurema lõhnaheitega avariitõrvik, kuid olulised allikad puuduvad 403 ptk 7.1 esitatud E282 asendiplaanil segu hinnanguline puudub puudub puudub
 
Lõhnaaine esinemise hindamine
Lõhnaainete heide võib tekkida tõrvikust 403, kuhu suunatakse tavapärasest erineva töörežiimi korral poolkoksigaas, kui seda ei ole võimalik põletada elektrijaamades. Poolkoksigaasi koostises on väävelvesinikku ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid, kuid kuna tegemist on automaatse süütamisega tõrvikuga, siis olulist lõhnaainete heidet ei teki. Enefit 280 seade ise ei ole samuti olulise lõhna allikaks - kuna seadmes kasutatakse keevkihtkatelt ja utilisatsioonikatelt, siis kokkuvõttes ei esine seadme korstnast väljuvates suitsugaasides mõõdetavas koguses väävelvesinikku ega lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane.

12.3. Välisõhus leviv müra

Müra allika nimetus Müra allika koordinaadid Müra tase tootmis­territoorimi piiril (dB) Müra tase väljas­pool käitise tootmis­territooriumi (dB) Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise täht­aeg Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse puudumise põhjendus Päevane tase (7.00–23.00) Öine tase (23.00–7.00)
Käitis - Enefit õlitootmisseadmed X: 6576953, Y: 722417 50 46  
 
Õlitootmisseadmete müra ning mürataset Auvere energiakompleksi territooriumi piiril mõõdeti 2014. a (Eesti Energia Keskkonnateenistuse Ökoloogialabori katseprotokoll 2-14/995, sh näidatud kaardil mõõtepunktide paiknemine - lisatud koonddokumendina 'Müraallikate kaardi' kausta). Tehase seadmete juures oli müratase 58,5...70,9 dB, tootmisterritooriumi piiril päevasel ajal 44,8...49,3 dB. Müratase tootmisterritooriumist kaugemal oli päevasel ajal 46 dB (Auvere küla lähistel), samuti hinnati mürataset lähimate elamumaade lähistel - suvilad, mis asuvad Eesti Elektrijaama tuhaladestust lõunas, müratase oli ca 40 dB.
Enefit280-2 lisandumise tehakse uued müramõõtmised
60 (olemasolevatel aladel II kategooria) 45 (olemasolevatel aladel II kategooria)
 
Müraallikate kaart

13. Käitise omaseire

Käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, millel on eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud ametikohad
Vt. lisatud fail
Käitaja organisatsioonilise ülesehituse skeem
Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade
Enefit Energiatootmine keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele.
Asjaomaste seftifikaatide või tunnistuste koopiad
Lisa 75: 14001_EST.pdf
Andmed vastutuse ja volituste kohta avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel
Vastavalt kehtivale hädaolukorra lahendamise plaanile
Andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase koolituse kohta
Koolitusi korraldatakse regulaarselt, vastaval koolituste plaanidele, seda kontrollitakse ka keskkonnajuhtimissüsteemi auditite käigus
Andmed veesaaste omaseire kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Veesaste omaseire Enefit280-1 jahutusvee väjalaskest (väljalaske kood: IV084a)
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased
Andmed pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Põhjavee jääkteostuse seireks kastutakse territoriumile selleks osttarbeks puuritud vaatluskaeve.
Analüüse teostab hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba omav ettevõte.
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased
Andmed saastatuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hoolduse ja kontrolli kohta
Omaseire punktide tekstiline selgitus
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased
Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased
Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta
Andmed ei esita, kuna need pole antud kontekstis asjakohased

13.1. Veesaaste omaseire

Vorm ei ole asjakohane.

13.2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire

Põhjaveekiht või proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Saasteaine
Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid CAS, EINECS või ELINCS nr Nimetus Seire sagedus Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Analüüsi tegev labor
Nimetus, tüüp Kalibreerimis- sagedus
10 P-36 X: 6576410, Y: 721854 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
30 P-35 X: 6576403, Y: 721850 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
60 P-34 X: 6576396, Y: 721846 Na Naatrium Üks kord kvartalis     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10 P-33 X: 6577598, Y: 721927 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
30 P-32 X: 6577590, Y: 721930 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
70 P31 X: 6577897, Y: 722016 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/9.1 P-30 X: 6577764, Y: 722238 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NO2 Nitrit (NO2-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 HCO3 - Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/8.8 P-29 X: 6577897, Y: 722016 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH - pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/9.3 P-28 X: 6577789, Y: 722089 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/10 P-27 X: 6577499, Y: 722209 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/9.7 P-26 X: 6577396, Y: 722052 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/5.2 P-25 X: 6577283, Y: 721860 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
10/9.3 P-23 X: 6576769, Y: 721908 Na Naatrium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
K Kaalium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
NH4 Ammoonium (NH4+) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Ca Kaltsium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Mg Magneesium Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe+2 Raud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
Fe-üld Üldraud Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
7782-50-5 Kloor (Cl) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
SO4 Sulfaat (SO42-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
No3 Nitraat (NO3-) Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
HCO3 Vesinikkarbonaat Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
pH pH 6-9 Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ
PHT Permanganaatne oksüdeeritavus Üks kord poolaastas     Maavarauuringud OÜ

13.3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Seade Hooldus
Liik Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Kontroll
Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus Mõõteseade
Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus
Tehnoloogiaseadmed Õlitööstuse põhi- ja abiseadmed Jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele          
Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed Elektrifiltrid Jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele Tahkete osakeste kontsentratsioon suitsugaasides peale elektrifiltreid Üks kord aastas Tolmumõõtja Gravimat SHC 502 ei ole andmed 1 kord 5 aasta jooksul
Vee- ja reovee puhastusseadmed Torustikud Jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele          
Jäätmekäitlusseadmed Tuhaärastusseadmed Jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele          

13.4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Viimase ülevaatuse kuupäev
Suitsugaaside puhastamine elektrifiltrite avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele.
Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS
hädaolukordade lahendamise plaanis
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Vastutajad on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel
18.12.2017
Õlide käitlemine naftasaaduste leke, tulekahju oht Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele.
Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS
hädaolukordade lahendamise plaanis
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Vastutajad on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel
18.12.2017
Põlevkivigaasi käitlemine gaasi süttimine, plahvatusoht Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele.
Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS
hädaolukordade lahendamise plaanis
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Vastutajad on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel
18.12.2017
Toodangu laadimine raudtee-estakaadil põlevkiviõli leke, tulekahju oht Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele.
Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS
hädaolukordade lahendamise plaanis
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Vastutajad on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel
18.12.2017
Toodangu laadimine autodele põlevkiviõli leke, tulekahju oht Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele.
Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS
hädaolukordade lahendamise plaanis
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Vastutajad on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel
18.12.2017
Reovee käitlemiome pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele.
Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS
hädaolukordade lahendamise plaanis
Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Vastutajad on toodud Eesti Energia Õlitööstus AS hädaolukordade lahendamise plaanis Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel
18.12.2017

15. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine Õlitööstuse põhi- ja abiseadmed Seadmete seiskamine toimub vastavalt kehtestatud instruktsioonidele
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine Utteseadmete käivitus Utteseadmete käivitus toimub vastavalt kehtestaud instruktsioonidele. Tehnoloogiliste äkkheidete üle peetakse arvestust.
Puhastusseadmete rikked Lendtuha püüdeseadmed Remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele
Tootmisseadmete rikked Õlitööstuse põhi- ja abiseadmed Remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonile
Puhastustööd Õlitööstuse põhi- ja abiseadmed Puhastustööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele
Muud tööd Õlitööstuse põhi- ja abiseadmed Kõik tööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus
Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus.
Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed
andmed ei esita

17. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu
PVT allikad:
1. European IPPC Bureau. Reference Document on Best Available Techniques for Large Combustion Plants. July 2017 (LCP)
2. Keskkonnaministri 17.12.2013 käskkiri nr 1-2/13/1200 "Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal" (Põlevkiviõli tootmise PVT)

Enefit õlitööstuse komplekluba KKL/176540
Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne
Enefit282 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed
Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte
Enefit Energiatootmine AS Enefit280-2 põhitegevuseks on põlevkiviõli, põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) ja elektri tootmine.

Käesolevas taotluses on kasutatud olemasoleva Enefit280 seadme ning keskkonnamõju strateegilise hindamise materjale. Kuna andmed edasise planeerimise, projekteerimise jm tööde käigus täpsustuvad, siis esitame aegsasti enne seadme valmimist kompleksloa muutmise taotluse koos korrektsete andmete ja arvutustega.

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte
 
Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel