Menetlus M-106757 » Taotlus T-KKL/1001670-2 Tagasi menetluse vaatesse

. Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed

1.1. Registrikood / Isikukood

10136864

1.2. Ärinimi / Nimi

aktsiaselts Epler & Lorenz

1.3. Kontaktaadress

Ravila 75A, Tartu

1.4. Kontaktisik

Janis Lorenz

1.5. Kontakttelefon

+372 7421398

1.6. Kontakt e-post

[email protected]

2. Käitise andmed

2.1. Käitise nimetus

Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskus

2.2. Käitise aadress

Suur-Sõjamäe tn 39, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond

2.3. Territoriaalkood

7688

2.4. L-EST97 koordinaadid

X: 6586798, Y: 549541

2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)

0,696

2.6. Käitise tegevuse algusaeg

22.07.2010

2.7. Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

3. Tegevusala

3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	3.3. Tööaeg tundides aastas	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	3.5. Aastane tootmismaht
Ohtlike jäätmete käitlemine - Ümberpakkimine enne mõne muu toimingu rakendamist, mis on nimetatud VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lg-s 1 ja lg-s 3	8	2 200	Kogutavad jäätmed kuni 70 000 t/a; põletatavad jäätmed kuni 2000 t/a	70 000 t
Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist	24	7 200	Ettevalmistatavad jäätmekütused kuni 18 000 t/a	2000 tonni
Tavajäätmete käitlemine - Kõrvaldamistoimingud, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist	8	2 200	70 000 tonni	18 000 tonni
Ohtlike jäätmete käitlemine - Füüsikalis-keemiline töötlus	24	7 200	ohtlike jäätmete põletamine kogusega 2000 t (suurema kütteväärtusega ohtlike jäätmete puhul võib kogus suureneda kuni 20 %)	2000 t (suurema kütteväärtusega ohtlike jäätmete puhul võib kogus suureneda kuni 20 %)

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus asub Rae valla põhjapoolses osas, Tallinna linna piiril, Suur-Sõjamäe 37 ja Suur-Sõjamäe 39 kinnistutel. Tegemist on 100 % jäätmehoidla maaga. Tallinna OJKK territooriumil paikneb kontorihoone, alajaam, ohtlike jäätmete sorteerimishoone (sh vastuvõtu ala-töökoda-garaaž), kaks varjualust jäätmete hoidmiseks ning 6 mahutit vedeljäätmete hoiustamiseks (sh 3 soojustatud).

Tallinna OJKK asub laugjal lubjakiviplatool, kus maapinna absoluutkõrgus on 40...40,5 m. Käitis paikneb kunagise Sõjamäe raba serval, kus tänapäevaks on looduslikud pinnased asendatud täitega. Täite paksus on kohati kuni 1,5m.

Käitise lähiümbruses on tegemist peamiselt tööstus- ja tootmispiirkonnaga. Käitis piirneb põhja suunas Tallinn-Tapa raudteega. Käitisest ida suunas ca 2,5 km kaugusel on Tallinna ringtee ja lääne suunas ca 250 m paikneb transpordi ettevõte Trektal AS. Käitisest ca 200 meetri kaugusel lõunas paikneb Tallinna lennuvälja maandumis- ja õhkutõusmis rada.

Kliimatingimused

Asukoht

Õhutemp (C^o)

Suhteline õhuniiskus (%)

Tuule kiirus (m/s)

Sademed (mm)

2016.01

Tallinn

-8,5

3,3

78,3

2016.02

Tallinn

0,5

2,4

89,2

2016.03

Tallinn

-4,1

2,4

14,9

2016.04

Tallinn

2,2

2,5

61,9

2016.05

Tallinn

8,7

1,7

11,6

2016.06

Tallinn

18,6

2,5

119,2

2016.07

Tallinn

17,7

2,0

56,6

2016.08

Tallinn

15,9

1,8

188,6

2016.09

Tallinn

17,2

3,2

34,2

2016.10

Tallinn

11,1

5,0

39,4

2016.11

Tallinn

0,2

2,5

59,4

2016.12

Tallinn

0,9

1,9

29,8

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Taastuvateks põhjaveevarudeks on Rae vallas Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksid. Joogiveena tarbitakse peamiselt Ordoviitsium-Kambriumi ning Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavett.

Käitise veevarustus saadakse AS Tallinna vesi ühisveevärgist.

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Käitise asukoha kaart manustena

Lisa 1: Lisa_1_Kaitise_asukoha_kaart_.jpg

Käitise koordinaadistatud asendiplaan

Lisa 2: Lisa_2_kaitise_koordinaadistatud_asendiplaan.pdf

Käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste andmed

Nimi	EstKONSULT (Esialgne projekt)
Aadress	Sõpruse pst 151 Tallinn
Telefon	664 6730
E-post	[email protected]

3. Käitise tegevus

Vormi ei kuvata, sest selle andmed on märgitud mitte-avalikustatavaks

Mitte avalikustamise põhjus:
Kaasa lisatud tehnoloogia blokkskeemide failid

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques (BAT) Reference Document Waste Trearment, October 2018 (WT)
2.	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (WT BAT)
3.	Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Incineration, August 2006 (WI)
4.	Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage, July 2006 (EfS)
5.	Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 39 "Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord" (KKM nr 39)
6.	Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR)

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr	Vastavusmärge
Juhtimine	Ettevõte välja töötanud ja juurutanud integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ja töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi.	ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, OHSAS 18001:2007.	Keskonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine: WT p. 2.3.1-2.3.2; WT BAT nr 1-2. Keskonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine, suhtlemine jäätmevaldajatega stabiilse ja käitise tegevuseks sobivate omadustega jäätme koguse tagamiseks: WT pt 2.3.1-2.3.2; WT BAT nr 1	1,2	Vastab
Üldine heakord ja personali koolitus	Tegevus käitises on sisekorra eeskirjaga määratud. Ettevõte on ametisse määranud isikud, kes on läbinud jäätmete alase koolituse ning vastutavad ettevõtte territooriumil toimuvate tegevuste eest. Kõik töötajad on informeeritud võimalike riskide ja ohtude eest	Jäätmekäitluse eest vastutavad isikud omavad vajalikke tunnistusi ning kõik töötajad on juhendatud ja juhenditega tutvunud	Piisaval hulgal pädeva personali olemasolu ja tööl viibimise pidev tagamine. Töötajate pidev koolitus, Käitises sisejuhendite rakendamine ja üldine heakord, mis hõlmavad ka hooldustegevusi töötervishoiu ja ohutuse ning keskkonnaalaste riskide puhul: Pädeva personali piisaval hulgal olemasolu. Personalile eri- ja täiendkoolituse tagamine: WT pt 2.3.1.3; WT BAT nr 5; EfS pt 4.1.7.1, pt 5.1.2	1,2,4	Vastab
Tuleohutus	Juhend nr 23104-OJ-2 "Tuleohutuse juhend".	Käitis vastab tuleohutusnõuetele.	Väljatöötatud plaan käitise tuleohutuse tagamiseks. Jäätmete ladustamise ja eelsorteerimise kohtadele tuletõrjevahendid: WT p.2.3.13; WT BAT nr 5. Põletusahju suudme piirkonnas elektriline kontrollsüsteem: WI pt 4.1.4.7 (BAT 10)	1,2,3	Vastab
Käitlusprotsessi valik	Tegevus toimub vastavalt protseduurile nr 32401-P Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus.	Tehakse otsus, millised jäätmed põletatakse (või käideldakse muu meetodiga kohapeal), millistest valmistatakse jäätmekütus ja saadetakse nt. AS-i Kunda Nordic Tsement.	Sissetulevate jäätmete kontroll, vajadusel proovide võtmine: WT pt 2.1.1. WT BAT nr 2; WI pt 4.1.1 (BAT 1). Käideldavate jäätmete omadustele sobiv põletusseade. Tehnoloogiat valides tuleb jälgida: jäätmete keemilist koostist ja selle varieerumist; jäätmete füüsikalist koostist, nt osakeste suurus ja nende varieerumine; jäätmete termilisi omadusi, nt kütteväärtus, niiskuse sisaldus; läbilaskevõimet ja protsessi kättesaadavust; koldetuha ja teiste jääkide nõutavat kvaliteeti ja koostist; võimalust osalise oksüdeerimise produktide kasutamiseks; emissioonitasemeid ja valitud leevendavate meetmete süsteemi. energia taaskasutuse tüüpi (nt soojus, elektrienergia, koostootmine): WI pt 4.1.3 (BAT 1)	1,2,3	Vastab
Jäätmete ladustamine	Jäätmeid ladustatakse lekkekindlal ja drenaažiga varustatud pinnal.	Laoplats kaetud asfaldiga	Hoiustamise viisid sõltuvad jäätmete tüübist, koostisest ja sellega kaasnevast võimalikust riski suurusest. Võimalike hoiustamisviise on kirjeldatud: WT pt 2.1.2; WT BAT nr 4; EfS pt 2.1. IBC kanistrite kasutamine ohtlike jäätmete hoiustamisel: EfS pt 3.1.13. Kasutada tehnikaid ja protseduure jäätmete ladustamise aja kontrollimiseks, et vähendada ladustamisest tekkida võivat reostusohtu ja tagada protsessi tõrgeteta toimimine, vältida liiga suurte jäätmekoguste samaaegset ladustamist: ; WI pt 4.1.4.2 (BAT 4), pt 4.1.4 (BAT 5); EfS pt 4.1.6.1; WT pt 2.1.3; WT BAT nr 5	1,2,3,4	Vastab
Jäätmete ladustamise aeg	Juhend nr 32402-J Ohtlike jäätmete ladustamise nõuded ".	Maksimaalselt hoitakse 1 aasta jäätmekogust välja arvatud ravimid ja nakkusohtlikud, mida ladustatakse kuni 1 kuu	Kasutada tehnikaid ja protseduure jäätmete vaheladustamise aja kontrollimiseks, et vähendada vaheladustamisest tekkida võivat reostusohtu ja tagada protsessi tõrgeteta toimimine. Vältida liiga suurte jäätmekoguste samaaegset vaheladustamist. Koostöös jäätme tarnijatega tagada sisse toodavate jäätmete koguste kontroll: WI pt 4.1.4.2 (BAT 6); WT pt 2.1.2; WT BAT nr 4	1,2,3	Vastab
Lõhna tekke vältimine	Mahutid ja konteinerid on suletud	Halvasti lõhnavaid jäätmeid hoitakse väikestes mahutites / konteinerites	Minimeerida jäätmete ladustuskohast (sh mahutid ja punkrid, v.a konteinerites hoitavad väikesed jäätmekogused) ja eelsorteerimisest tekkida võiva lõhna väljatõmmatud õhuna juhtida kas läbi alternatiivse lõhnakontrollisüsteemi või põletussüsteemi: WI pt 4.1.4.4 (BAT 7). Vertikaalsete ja horisontaalsete mahutite avade kasutamine: EfS pt 3.1.3; pt 3.1.4; pt 3.1.11; pt 5.1.1.1	3,4	Vastab
Jäätmete eraldi ladustamine	Juhend nr 32402-J Ohtlike jäätmete ladustamise nõuded ".	Jäätmete kontrollimine enne ladustamisele suunamist. Jäätmeid ladustatakse eraldi vastavalt nende omadustele ning edasisele käitlusele.	Jäätmete eraldi vaheladustamine vastavalt nende füüsikalistele ja keemilistele omadustele, et tagada ohutu ladustamine ja käitlus sh vältida vaheladustamisel heidet välisõhku: WI pt 4.1.4.5 (BAT 8); WT pt 2.3.13.2; WT BAT nr 4, nr 5. Ladustamine on tihedalt seotud sissetulevate jäätmete kontrolli, proovivõtmiste ja hindamisega sh kontrollida, kas sisaldavad klooritud lahusteid ja PCB-sid: WI pt 4.1.3.4 (BAT 4, BAT 69); WT pt 2.1.3; WT BAT nr2	1,2,3	Vastab
Jäätmete märgistamine	Juhend nr 32403-J Ohtlike jäätmete märgistamise nõuded ".	Jäätmed on selgelt märgistatud.	Ohtlike jäätmete märgistamine: KKM nr 39. Mahutite märgistamine: WT pt 2.3.2.3; WT BAT nr 4; EfS pt 4.1.7.1	1,2,4,5	Vastab
Õhu juurdepääsu kontroll	Suletud tigusöötjad, portsude kaupa etteandmisel siseuste süsteem, vedelate ja pastalaadsete jäätmete otse põletusse sisestamise süsteem.	Kasutatakse suletud tigu, tükkdosaator topeltukse süsteem (ülevalt luuk, edasi lükkab kolb ja siis avaneb teine uks).	Õhuvoolu juurdepääsu kontroll jäätmete laadimisel põletusahju aitab kontrollida protsessi stabiilsust ja emissioonide vähendamist: WI pt 4.1.6.4 (BAT 14)	3	Vastab
Voomudelite kasutus	Automaatne süsteem	Arvuti fikseerib kõik näitajad ja juhib automaatselt protsessi.	Voomudeli kasutamine, et saada rohkem infot protsessi toimimise kohta, et seda optimeerida. Uurida võib mitmesuguseid parameetreid, nt gaasivoolukiirus ja temperatuur ahju ja katla sees. Gaasivoolu läbi suitsugaaside puhastuse süsteemis võib samuti jälgida, et parendada selle töötamise efektiivsust: WI pt 4.2.2 (BAT 15)	3	Vastab
Põletusprotsessi kontrolli kriteeriumid	Pidevseireseadmed	Temperatuuri määramine, CO ja O2 mõõtmised eri positsioonidel. Koostisosadest tulenevad emissioonide andmed.	Üldise emissiooni vähendamiseks eelistada pidevprotsessi portsude kaupa käitlusele. Samuti viia miinimumini seiskamiste ja käivitamiste arv: WI pt 4.2.5 (BAT 16). Määratletakse põletusprotsessi kontrollimise süsteem ja kriteeriumid, mida jälgida, et tagada efektiivne põletusprotsess: WI pt 4.2.6 (BAT 17). Põletusprotsessi kriteeriumide optimeerimine ja kontroll: hapniku juurdepääsu, jaotumise ja temperatuuri kontroll, põlemisprotsessi temperatuuri ja selle jaotuvuse kontroll, ahjugaasi viibeaja kontroll: WI pt 4.2.9, pt 4.2.11, pt 4.2.19, pt 4.2.4 (BAT 18). Õhu juurdepääsu kontrolli optimeerimine stöhhiomeetriat iseloomustavate mõõtmistega. Põletusprotsess vajab täielikuks põlemiseks piisavalt hapnikku: WI pt 4.2.8 (BAT 18). Põletusprotsessi jälgimine vastavalt Direktiiv 2000/76 Artiklile 6: WI pt 4.2.6 (BAT 19)	3	Vastab
Lisapõletite kasutamine	Põletusseadmel on kasutusel 2 lisapõletit	Põlemisprotsessi vajaliku temperatuuri tagamiseks.	Automaatselt töötavate lisapõletite kasutamine süütamiseks, kustutamiseks ja põlemisprotsessis vajaliku temperatuuri tagamiseks, kui põletuskambris on põlemata osakesi: WI pt 4.2.20 (BAT 21)	3	Vastab
Põletusahju saasteainete heide	Spetsiaalne erikatel koguvõimsusega 3,6 MW	Töötemperatuur kuni 1100°C.	Sellise ahju kasutamine, millel on piisavalt võimsust efektiivselt tagada selline temperatuur vajaliku aja vältel, et põletusprotsessi tulemusel tekib madal ja stabiilne CO ja VOC emissioon: WI pt 4.2.23 (BAT 23)	3	Vastab
Lendtuha probleem	Jahutus toimub termoreaktoris	Pöördahjust väljuvad suitsugaasid tõusevad tuhaeemaldusšahti võlvi alla ning väheneb suitsugaaside liikumiskiirus, mille tulemusena toimub tuhaeemaldusšahtis kõige jämedamate tuhafraktsioonide eraldumine. Tuhaeemaldusšahti võlvist suunatakse suitsugaasid edasi järelpõletisse ja silindrilise termoreaktoriga järelpõletuskambrisse, kus toimub põletamise teine aste. Termoreaktoriga järelpõletuskamber on jagatud kaheks pooleks. Suitsugaasid suunduvad pärast termoreaktoriga järelpõletuskambrisse sisenemist kambri esimese poole allossa. Siin muutub nende liikumissuund vastupidiseks ning järelpõletus kambri teise poole suitsugaasid suunduvad ülespoole. Suitsugaaside liikumistee pikenemise tulemusena reaktisoonikambris pikeneb suitsugaaside viibimisaeg järelpõletuskambris. Suitsugaaside kiiruse ja liikumissuuna muutmise tulemusena toimub termoreaktoriga järelpõletuskambris tahkete ainete suitsugaasidest eraldumine. Peentuhk sadestub kambri põhja, kust see seadmestiku perioodilistel seiskamistel küljeluugi kaudu eemaldatakse.	Kõrgest temperatuurist tekkida võiva lendtuha probleemi vältimiseks kasutada katelt, mis võimaldab gaasi temperatuuri piisavalt alandada enne soojusvaheteid: WI pt 4.2.23, pt 4.3.11 (BAT 25). Õige temperatuur sõltub jäätmete tüübist: WI pt 4.3.11 (BAT 25)	3	Vastab
Süsteemi energiaefektiivsus	Tekkiva soojusenergia kasutamine kütmiseks	Tekkivat soojusenergiat kasutatakse kütmiseks (hooned) ja tehnoloogiliseks soojendamiseks	Energiaefektiivsuse optimeerimine ja energia taaskasutamine, arvestades tehnilis-majanduslikku teostatavust ja saadava energia võimalikke kasutajate olemasolu: WI pt 4.3.1 (BAT 26)	3	Vastab
Energiakasutuse minimeerimine käitises	Energia põletusprotsessi läbiviimiseks saadakse suures osas jäätmete taaskasutamisest	Maksimaalne elektritarve jäätmete põletamisel 0,25 MWh/t kohta	Käitises kogu protsessi energiatarbimise minimeerimine: WI pt 4.3.6 (BAT 32). Kogu käitise üldise energiakasutuse vähendamine ja kogu käitise (välja arvatud eeltöötlus või jääkide töötlus) keskmise energiatarbe saavutamine alla 0,3...0,5 MWh/t käideldud jäätmete kohta: WI pt 4.3.6 (BAT 74)	3	Vastab
Jahutussüsteem	Kasutusel õhkjahutus.	Sobivam õhkjahutus	Katla kasutamine põletusprotsessis: WI pt 4.3.12 (BAT 22). Ahju puhul kuumuse eemaldaja (nt vesisein suure ahju ja/või teiseses põletuskambri puhul) ja soojaisolatsiooni kasutamine. Ahju membraanseinte ja katla kaitsmine tule- ja korrosioonikindla materjaliga: WI pt 4.2.22 (BAT 22). Jahutussüsteemide vajalikkuse korral kasutada aurukondensaatorjahutussüsteemi. Jahutussüsteemi valikul lähtuda kohalikest keskkonnatingimustest, et vähendada mõju keskkonnale: WI pt 4.3.10 (BAT 33)	3	Vastab
Tolmu kogunemise vähendamine katlas	Toimub torude perioodiline puhastamine, katel on välja lülitatud-st. off-line	Puhtad katlatorude ja muude soojusvahetite osade pinnad annavad parema protsessi tulemuse.	Online ja offline puhastuse kasutamine katlas tolmu kogunemise ja akumuleerumise vahendamiseks: WI pt 4.3.19 (BAT 34). Juhul kui kasutatakse eelnevalt tolmu eemaldamise faasi, tuleb määrata kokku kogutud lendtuha koostis, et hinnata selle edasise kasutamise võimalust, kas otse või peale käitlust, ladestamist kaaluda viimase variandina: WI pt 4.4.2.1 (BAT 51)	3	Vastab
FGT reagendi kasutus ja jääkide vähendamine	Puhastuse esimene aste seisneb kahe sorbendi (NaHCO3 ja aktiivsüsi) pidevas lokaalses doseerimises. Sorbente doseeritakse reguleeritud kogustes suitsulõõri torustikku läbivatesse suitsugaasidesse.	NaHCO3 -3,5 kg/h NORIT GL- 500,4 kg/h NORIT RB3-2,6 t/a	Märja/poolmärja/kuiva FGT (suitsugaaside puhastussüsteemi) vahel valimisel arvesse võtta üldiseid kriteeriumeid: WT tabel 5.3 (BAT 37). Suitsugaaside puhastusjääkide töötlemine sellisel määral, et jäätmed vastaks ettevõtte poolt valitud jäätmemajanduse nõuetele, samuti silmas pidades suitsugaaside puhastusjääkide käitluse vastavust PVT-le: WI pt 4.6.11 (BAT 54)	3	Vastab
Esmase NOx vähendamise meetmed	NOx vähendamine saavutatud esmaste meetmetega.	Osaliselt toimub NOx sidumine ka kuivpuhastus absorbentidel.	Esmase (põletamisega seotud) NOx tekke vähendamise meetmed, vastavalt sellele, milline tase suitsugaaside käitlusel soovitakse saavutada. SCR (selektiivne katalüütiline vähendamine): WI pt 4.4.4.1 (BAT 40)	3	Vastab
PCDD/F emissioonide vähendamine	PCDD/F vähendamiseks kasutatakse granuleeritud aktiivsütt	Aktiivsöefilter	PCDD/F emissioonide üldine vähendamine kõikides keskkonda mõjutavates valdkondades. Seadmete ja kontrollimeetmete kasutamine, et vältida olukordi, mis võivad PCDD/F teket FGT süsteemis suurendada, eriti vältida tolmuvähendust temperatuurivahemikus 250...400 ⁰C: WI pt 4.4.5.1, pt 4.4.5.2 (BAT 41). Aktiivsöe või mõne teise absorbeeriva reagendi lisamine: WI pt 4.4.5.6 (BAT 41)	3	Vastab
Elavhõbeda (Hg) emissiooni kontroll	Puhastussüsteemis on aktiivsöefilter.	Kehtestatakse piirangud jäätmete elavhõbeda sisaldusele Erandkorras võib põletada elavhõbedaga saastunud jäätmeid, mille elavhõbedasisaldus ei ole suurem 0,5 massi%	Elavhõbeda (Hg) emissiooni kontrollimiseks poolkuiva ja kuiva suitsugaaside puhastussüsteemi korral kasutada absorbendina aktiveeritud sütt või mõnda teist efektiivset absorbeerivat reagenti PCDD/F ja Hg absorbeerimiseks: WI pt 4.4.6.2 (BAT 45)	3	Vastab
Heitvee käitlus	Põlemisprotsessi käigus heitvett ei teki. Muudes protsessides tekkinud saastunud vett on võimalik lisada põletamisprotsessi	Suublasse juhitakse nõuetele vastavat sadevett. Sadevete kogumiseks on asfaltplatsi alla rajatud drenaažisüsteem. Sadeveed läbivad enne suublasse juhtimist õli- ja liivapüüduri ning kogutakse kahte plastist kogumismahutisse. Enne suublasse juhtimist võetakse mahutitest veeproovid ning kui saasteainete sisaldused ületavad norme, suunatakse vesi põletamisprotsessi.	Kuna põletusprotsess ise on ette nähtud jäätmetest saasteainete eemaldamiseks, on võimalik reoveest tulenevaid saasteaineid väikestes kogustes ja sobivates kohtades põletusprotsessi lisada: WI pt 4.5.8 (BAT 46). Eraldi drenaaž käitlus ja heitesüsteemid tootmisalale ja katustele langevale vihmaveele, et vältida selle sattumist võimaliku või tegeliku saastatud olmereovee hulka: WT pt 4.5.1.5; WT BAT nr 6; WI pt 4.5.9 (BAT 47)	1,2,3	Vastab
TOC sisaldus tuhas	Põletusprotsessi tingimuste kontroll ja optimeerimine, sh hapniku juurdepääs.	Põletusprotsessi tingimuste kontroll ja optimeerimine, sh hapniku juurdepääs.	Nimetatud peatükis on loetletud sobivaid meetmete ja põhimõtete kombinatsioone jäätmete lõplikuks põletamiseks sellisel määral, et saavutada tase, kus TOC sisaldus tuhajäätmetes jääb alla 3 kaalu %, enamasti 1...2 %: WI pt 4.2.1 (BAT 49)	3	Vastab
Sadeneva tuha eraldi käitlus	Suunatakse käitlusele	Katlatuha saastatuse taset tuleb hinnata ning sellest tulenevalt kaaluda, kas on otstarbekas käidelda seda tuhka eraldi või segad koldetuhaga.	Tekkinud erinevad tuhad (kolde, katla ja lend) tuleb eraldi hoida, et vältida tuhkade saastumist ja sellega säilitada võimalus tuhkade taaskasutamiseks: WI pt 4.6.2 (BAT 50)	3	Vastab
Metallide eemaldamine	Kasutatakse õlifiltrite jt pakendite purustussüsteemi. Eraldamine toimub magnetiga	Raua ja muude metallijääkide eemaldamine	Maksimaalne metalli eemaldamine taaskasutamiseks: Metalli eemaldamine jäätmekütusest: WT pt 2.3.2.9; WT BAT nr 2; WI pt 4.1.5.5 (BAT 12). Koldetuhast raua ja muude metallijääkide eemaldamine edasise käitluse eesmärgil, kui see on praktiliselt ja majanduslikult otstarbekas: WI pt 4.6.4 (BAT 12, BAT 52)	1,2,3	Vastab
Koldetuha käitlus	Sõltuvalt laboratoorse analüüsi tulemustes ladestatakse kas tava- või ohtlike jäätmete prügilasse	vastavalt jäätmete liigitamise korrale	Töötlemine peab tagama, et tuhk vastaks tingimustele, mida nõuab tuha edasine kasutus (nt teetöödel), ümbertöötlemine või prügilas ladestamine, nt metallide ja soolade sisaldus peab vastama kohalikest keskkonnatingimustest tulenevatele nõudmistele: WI (BAT 53)	3	Vastab
Müra	Seiratakse tööruumide müra ja vibratsiooni/ Vajadusel tehakse müraseiret käitisega piirnevatel aladel	Kõrge müratasemega tegevused toimuvad suletud hoones.	Müra vähendavate meetmete rakendamine, mis tagavad mürataseme vastavuse kehtestatud piirväärtustele: WT pt 2.3.10; WT BAT nr 17; WI pt 4.7 (BAT 55)	1,2,3	Vastab
Jäätmete ettevalmistus	Ettevalmistus toimub vastavalt protseduurile.	Tegevus toimub vastavalt protseduurile nr 32401-P Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus.	Jäätmete segamine ja eeltöötlus sh parendata jäätmete homogeensust või põletatavust ning põletada jäätmed sellisel tasemel, et ohutus oleks tagatud: WI pt 4.1.5.3, pt 4.1.5.6 (BAT 70). Purusti ökonoomne kasutus: WT BAT nr 28. Kui toimub purustamine, siis tuleb lämmastikuga vm tekitada inertse keskkond: WT pt 2.3.2.7; WI pt 4.1.5.3 (BAT 70). Heterogeensete jäätmete segamine ja eeltöötlus vajalikule tasemele, mida nõuab käitlusseade. Eeltöötlus on enam vajalik seadmete puhul, mis on seadistatud kitsama spetsiifikaga, rohkem ühetüübiliste jäätmete käitluseks: WI pt 4.1.5.1 (BAT 11); WT BAT nr 27Jäätmete segamine ja eeltöötlus sh parendata jäätmete homogeensust või põletatavust ning põletada jäätmed sellisel tasemel, et ohutus oleks tagatud: WI pt 4.1.5.3, pt 4.1.5.6 (BAT 70). Purusti ökonoomne kasutus: WT BAT nr 28. Kui toimub purustamine, siis tuleb lämmastikuga vm tekitada inertse keskkond: WT pt 2.3.2.7; WI pt 4.1.5.3 (BAT 70). Heterogeensete jäätmete segamine ja eeltöötlus vajalikule tasemele, mida nõuab käitlusseade. Eeltöötlus on enam vajalik seadmete puhul, mis on seadistatud kitsama spetsiifikaga, rohkem ühetüübiliste jäätmete käitluseks: WI pt 4.1.5.1 (BAT 11); WT BAT nr 27	1,2,3	Vastab
Tahked ohtlikud jäätmed	Käitlemine toimub vastavalt juhendile.	Tegevus toimub vastavalt protseduurile nr 32401-P Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus.	Tahkete jäätmete tasakaalustatud sisendsüsteem, et parendada sisestatud jäätmete põletusprotsessi näitajaid ja muuta stabiilsemaks suitsugaaside koostis, sh lühiajaliste CO tippemissioonide kontroll: WI pt 4.1.5.4 (BAT 71)	3	Vastab
Vedelad ja gaasilised ohtlikud jäätmed	Vedelate ja gaasiliste jäätmete käitlemine toimub vastavalt juhendile.	Tegevus toimub vastavalt protseduurile nr 32401-P Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete käitlus.	Vedelate ja pastataoliste ohtlike jäätmete otse sisestamine pöördahju, eriti kui nende jäätmete puhul on nõutud spetsiaalselt kõrvalmõjude eest kaitstus või lõhna riski vältimine: WI pt 4.1.6.3 (BAT 72)	3	Vastab
Haiglajäätmete käitlemine	Juhend 32402-J_Ohtlike jäätmete ladustamise nõuded	Ladustamine toimud kinnistes ja lekkekindlates konteinerites	Mittemanuaalse laadimis- ja käitlussüsteemi kasutamine: WI pt 2.2.4 (BAT 78). Kliiniliste jäätmete vastuvõtt ja ladustamine kinnistes konteinerites, mis on sobivalt lekke- ja torkekindlad: WI pt 2.2.4 (BAT 79). Spetsiaalsete jäätmekonteinerite pesemine taaskasutamise eesmärgil. Pesemiseks kasutatakse selleks spetsiaalselt ette nähtud pesemisseadet, millel on nõuetekohane desinfitseerimissüsteem ja igat liiki kogunenud jäätmete põletusse suunamise süsteem: WI pt 2.2.4 (BAT 80). Sellise põletuskambri kasutamine, mis kontrollib jäätmete voogu, raputab, segab ja transpordib need edasi; nt pöördahi – nii koos kui ilma vesijahutuseta: WI pt 2.2.4 (BAT 82)	3	Vastab
Jäätmekütuste valmistamine	Jäätmekütuste valmistamiseks on koostatud kvaliteeditingimused	Vedel jäätmekütus: Leekpunkt >60 C ,Tarbimisaines alumine kütteväärtus >20 MJ/kg, Tuhasus <15 massi % Tahke jäätmekütus: Netokütteväärtus >18 MJ/kg, Niiskusesisaldus <20 massi %, Tuhasus <15 massi %	Pidevalt suhelda jäätmekütuse kasutajaga, et tagada kasutajale sobiv tarnitava kütuse koostis ja anda edasi vajalik teave kütuse koostise kohta. Jäätmekütuse kvaliteedi tagamine. Ettevõttes peab olema kvaliteedi tagamise süsteem, mis tagab valmistatud jäätmekütuse vastavuse kasutaja nõuetele: WT pt 2.3.2.9, pt 3.3. Jäätmekütuse (ohtlike jäätmete) segamisprotsessi ja hoiustamise ohutus: WT pt 2.3.13.1; EfS pt 2.1. Jäätmekütuse valmistamine peab toimuma vastavalt kasutaja tüübile (nt. tsemenditehas, elektrijaam), ahju tüübile (nt restkolle, erinevad kütuse etteande tüübid) ja ka jäätmekütuse valmistamiseks kasutatud jäätmete tüübile (tavajäätmed, ohtlikud jäätmed): WT pt 3.3.2, pt 5.3.2.3.1; WI pt 4.1.5.1 (BAT 11). Ohtlikest jäätmetest jäätmekütuse tootmisel tuleb tagada ohutu käitlemise nõuete järgimine (elektrostaatiliste laengute vältimine, tuleohutuse tagamine): WT pt 2.3.13.1. Kui vedela jäätmekütuse valmistamisel on vaja segu soojendada, peab kasutama mahuti välist soojusvahetit. Vedela jäätmekütuse homogeensuse tagamiseks vähendada tahkete osiste sisaldust sobivale tasemele. Õlide kasutamine jäätmekütuste valmistamiseks: WT pt 5.3.2.3.2	1,3	Vastab
Jääkõlide käitlemine	Täpsemate analüüside teostamiseks kasutatakse laboriteenust. Vastavalt juhendile nr 31302-P "Ohtlike jäätmete vastuvõtmine"	PCB sisaldus. Jäätmete vastuvõtmisel hinnatakse jäätmete koostise täiendava kontrolli vajadust lähtuvalt üleandjast ja ka jäätmete edasise töötlemise protsessist. Radioaktiivsete jäätmete kontroll. PCB sisalduse ja klooritud lahuste määramine	Sissetuleva jäätmevoo koostise kontrollimine, sh kasutades asjakohaseid laboriseadmeid (viskomeeter, infrapunane spektroskoopia, kromatograafilised meetodid, massspektromeetria) või laboriteenust: WI pt 4.1.3.1, pt 4.1.3.4 (BAT 4); WT pt 2.3.2.4; WT BAT nr 2. Suhtlemine jäätmete tarnijatega, et tagada sissetoodavate jäätmete parem kvaliteedikontroll: WI pt 4.1.3.2 (BAT 4). Seadme omadustest tulenevad sisendi piirid ja riskifaktorite määratlemine: WI pt 4.1.3.3(BAT 4). Radioaktiivse materjali jaoks detektorid: WI pt 4.1.3.5 (BAT 4). Kontrollida, kas sisaldavad klooritud lahusteid ja PCB-sid: WI pt 4.1.3.4 (BAT 4, BAT 69); pt 4.4.1.2 (BAT 96)	1,2,3	Vastab
Vedu	Kasutusel on ADR nõuetele vastavad veokid, autojuhid on vastava väljaõppe läbinud.		Jäätmete vedu ja veokite nõuded: WT pt 2.3.1; TSM nr 118	1,6	Vastab
Pöördahju hooldus	Vastavalt juhendile nr KJ 20 "Põletusahju tehnoloogiliste seadmete ekspluatatsioonijuhend"	Olemas pöördahju kasutusjuhendid	Kõikide seadmete korrashoiu tagamiseks tuleb regulaarselt läbi viia hooldust, kontrolli ja ennetavad meetmed: WI pt 4.1.2 (BAT 3)	3	Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Käitis vastab PVT-le.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta	Rakendamise periood
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Kasutatakse võimalikult stabiilse kütteväärtusega küttesegusid, mis vähendab abikütuste kasutamist	Pidev jäätmesegude analüüs	PVT ei määratle	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Jäätmete korrektne põlemisprotsess, temperatuuri hoidmine: 1 astmes: 600 – 900 C, 2 astmes: 950 – 1350 C	Optimaalse kütteväärtusega küttesegude kasutamine	Vastab	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Suitsugaaside kiire mahajahutamine enne sorbentide kasutamist:1 astmes: 200 – 220 C, 2 astmes: 100 – 135 C	Töökorras suitsugaaside jahutusseade	Vastab	Pidevalt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Stabiilse põlemisprotsessi saavutamine	Tükkjäätmete suuruse vähendamine – n. õlifiltrite purustamine	Vastab	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Kasutatakse võimalikult stabiilse kütteväärtusega küttesegude kasutamine, mis vähendab abikütuste kasutamist	Pidev jäätmesegude analüüs	Vastab	Pidevalt
Energia ja kütuse kasutamise vähendamine	Põletuseks kuluva energia vähendamine	Põletava materjali eeltöötlus (n. õlifiltrite purustamine)	Vastab	Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Põlemisel tekkivate jäätmete vähendamine	Õlifiltrite purustamine ja metalli eraldamine enne filtrite põletamist	Vastab	Pidevalt
Pinnase kaitse	Veekeskkonnaohtlike ainete keskkonda mittesattumine	Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust	Vastab	Pidevalt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Veekeskkonnaohtlike ainete keskkonda mittesattumine	Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kogu käitise territooriumilt sadevete kogumine ning analüüside teostamine enne käitlust	Segada materjali piisava aja tagant, et materjal ei muutuks anaeroobseks	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kogutud jäätmete võimaliku lõhnaleviku vähendamine	Jäätmete ajutine ladustamine ainult hoonesiseselt	Vastab	Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Ettevõte on ametisse määranud isikud, kes on läbinud jäätmealase koolituse ning vastutavad ettevõtte territooriumil toimuvate tegevuste eest	Jäätmekäitluse eest vastutavad isikud omavad vajalikke tunnistusi	Vastab	Pidevalt
Muud asjakohased meetmed	Töötajate heaolu	Töökohad on varustatud vajalike esmaabi- ja kaitsevahenditega tegutsemiseks õnnetusjuhtumite korral	PVT ei määratle	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kogutud jäätmete võimaliku lõhnaleviku vähendamine	Lõhnavate jäätmete ajutine ladustamine ainult hoonesiseselt	Vastab	Pidevalt	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Lõhnaainete vähendamine kogumiskeskuse ventilatsiooniavadest	Aktiivsöefiltrite paigaldamine	Vastab		Vajadusel
Pinnase kaitse	Kõvakattega pinnas		Vastab
Pinna- ja põhjavee kaitse	Kõvakattega pinnas		Vastab

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Abimaterjalid		NaHCO3	Big-bag		100	t	Suitsugaaside puhastamine	1 000	t/a
Abimaterjalid		Aktiivsüsi	Big-bag		5	t	Suitsugaaside puhastamine	50	t/a
Abimaterjalid		CO(NH2)2	Big-bag		10	t	Suitsugaaside puhastamine	200	t/a

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	27101943	Diisel	Mahuti		5	m³	"Autode tankimine"	50	t/a		Diislikütus	68334-30-5		100
Abimaterjalid	27101943	Diisel	Mahuti		5	m³	Ahju sissekütmine, temperatuuri hoidmine	5 000	t/a		Diislikütus	68334-30-5		100

Ohutuskaardid

Lisa 4: Lisa_9___Ohutuskaart_Diislikutus.pdf

¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Toode		Säilitamine mahutites või hoidlates				Ohtlik aine
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr. plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus tootes, %
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr. plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus tootes, %
190204	Jäätmekütus	mahuti	4	330	m³	Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2)	68476-30-2		50

Ohutuskaardid

Lisa 5: Lisa_9___Ohutuskaart_Diislikutus.pdf

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht m³	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolutorustikust m	Kaugus veekogudest m	Kaugus puurkaevudest m
Mahuti	1	01.07.1998	Diiskikütus katlamaja katlale	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	22	6	4 000	45
Mahuti	330	01.07.1998	Vedelkütuse jäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	4	6	4 000	45
Mahuti	100	22.07.2010	Vastuvõetud jäätmete ladustamisala	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	5	6	4 000	45
Mahuti	100	22.07.2010	Õlid, värvid, emulsioonid, lakid	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudubVajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	6	6	4 000	45
Mahuti	100	22.07.2010	Õlid, värvid, emulsioonid, lakid	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	7	6	4 000	45
Mahuti	500	22.07.2010	Õlid, värvid, emulsioonid, lakid	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	8	6	4 000	45
Mahuti	2 500	22.07.2010	Resevala	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	9	6	4 000	45
Mahuti	1	22.07.2010	Kütus masinapargile	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	13	6	4 000	45
Mahuti	100	22.07.2010	Elektroonika	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	15	6	4 000	45
Mahuti	100	22.07.2010	Patareid, lambid	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse ainult suletud ja lekkekindlat konteinerit	16	6	4 000	45
Mahuti	300	22.07.2010	Kaablid	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	18	6	4 000	45
Mahuti	30	22.07.2010	Puit	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	25	6	4 000	45
Mahuti	40	22.07.2010	Ehitusjäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	26	6	4 000	45
Mahuti	40	22.07.2010	Elavhõbedat sisaldavad jäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	29	6	4 000	45
Mahuti	30	22.07.2010	Olmejäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	30	6	4 000	45
Mahuti	400	22.07.2010	Sorteerimata ohtlikud jäätmed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	31	6	4 000	45
Mahuti	60	22.07.2010	Lahustid	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	32	6	4 000	45
Mahuti	5	22.07.2010	Happed	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	33	6	4 000	45
Mahuti	5	01.12.2020	Põletustehase üleskütmiseks vajalik diiselküte	Visuaalselt - igapäevane	Vajadus puudub	Kasutatakse	22	6	4 000	45

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Kaitsemeetmed				Märkused
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Välisõhk	Vesi	Pinnas	Pinna- ja põhjavesi	Märkused
4	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
5,6,6,15,16	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
31	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
17	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
33	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
29	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
32	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
18	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
28	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
9	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
12,10,13,8,11	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.
23,27,21	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel	Asfalteeritud pinnasel	Asfalteeritud pinnasel.
25,30,26	Kinnine mahuti, suletud konteiner.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.	Asfalteeritud pinnasel.

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Ei ole asjakohane

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Veevõttu pinnaveest ei toimu

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veevarustus toimub Ravila tn 75 kinnistul oleva AS Kemotarile kuuluval puurkaevul:  Puurkaevu aadress – Tartu maakond, Tartu linn, Mineraalväetisebaas  Passi nr – 4461  Katastri nr – 7189  Puurimise aeg – 1977.a.  Veekompleks – D2  Puurkaevu sügavus – 60,00 mm  Sanitaarkaitsetsoon – 30,00 mm  Staatiline veetase – 12,00 m

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Vee võtmist ei taodelda

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Veekogu ei süvendata

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Tegevust ei plaani

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Tegevust ei toimu

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

tegevust ei toimu

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

tegevust ei toimu

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Vorm ei ole asjakohane.

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade	Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood	Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Välisõhku väljutatud saasteaine
	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Kontrollimatu heide	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
											Hetkeline		Aastas
											Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
090207 - Jäätmete põletamine - haiglajäätmed	S1	Pöördahi	X: 6586832, Y: 549572 X: 6586832, Y: 549572	0.50	Ei	11	10,19	90	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.003	g/s	0.078	t
									630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.05	g/s	1.296	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.064	g/s	1.659	t
									10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.382	g/s	9.901	t
									7647-01-0	Vesinikkloriid	0.009	g/s	0.238	t
									7664-39-3	Vesinikfluoriid	0.001	g/s	0.022	t
									PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0.012	mg/s	311 040	mg
									VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.008	g/s	0.209	t
									7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.108	mg/s	2.799	kg
									7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.148	mg/s	3.836	kg
									7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.122	mg/s	3.162	kg
									7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.04	mg/s	1.037	kg
									7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.048	mg/s	1.244	kg
091008 - Muu jäätmekäitlus - muu kütuse tootmine (RDF, jne)	S2	Õlijäätmete separeerimis-mahutid	X: 6586832, Y: 549572 X: 6586832, Y: 549572	0.50	Jah	5	5	20	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.15	g/s	0.169	t
091008 - Muu jäätmekäitlus - muu kütuse tootmine (RDF, jne)	S3	Köetavad õlijäätmete mahutid ja õlijäätmete mahutid	X: 6586832, Y: 549572 X: 6586832, Y: 549572	0.17	Jah	11	0,1	20	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.002	g/s	0.002	t

Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa

Õhukvaliteedi taseme hindamisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid ning lahustite taasväärtustamise seadet, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ning kuival perioodil tolm teedelt ja parklatest.

Kontrollimatu heide võib toimuda ka põletusseadme avariide korral. Samuti on väga lühiajalised tavapärasest erinevad suuremad heitmed välisõhku põletusseadme käivitamisel ja seiskamisel.
Kontrollimatut ja hajusat heite suurust ei ole arvutatud ega nende hajumist saasteaine hajumisarvutustes arvestatud.

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heiteallikas		Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest												Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	Jan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	E - R	L	P
S1	Pöördahi	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S2	Õlijäätmete separeerimismahutid	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S3	Köetavad õlijäätmete mahutid ja õlijäätmete mahutid	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid

Riiklikul arvutusmetoodikal baseeruv mudel

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

ADMS5

Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod	Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod	Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
		CAS kood	Nimetus	Heitkogus t/a	Heitkogus g/s	Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Otsene mõõtmine	Otsene mõõtmine	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	9.901	0.382
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.078	0.003
		PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	0
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	1.296	0.05
		VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.209	0.008
		7664-39-3	Vesinikfluoriid	0.022	0.001
		7647-01-0	Vesinikkloriid	0.238	0.009
		7446-09-5	Vääveldioksiid	1.659	0.064
		7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0.003	0
		7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0.004	0
		7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0.003	0
		7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0.001	0
		7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0.001	0
		PCDD/PCDF	Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid	0	0

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused

Lisa 9: Aktsiaselts_Epler___Lorenz_Tartu_KKL_taotluse_lisad_ELLE_180905.pdf

Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon

Arvutusmetoodika on toodud peatükis 7.1 ja näited arvutuskäikude kohta lähteandmete failis.

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas		Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus - µg/m³				Õhukvaliteedi taseme arvutuse tulemused
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	ÕPV₁	ÕPV₈	ÕPV₂₄	ÕPVₐ	Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi Cm, µg/m³	Suhe Cm / ÕPV₁	Suhe Cm / ÕPV₈	Suhe Cm / ÕPV₂₄	Suhe Cm / ÕPVₐ
S1	Pöördahi	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.003					0.528	0.001
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.064					7.517	0.021
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.382					46.055	0.23
		7647-01-0	Vesinikkloriid	0.009					1.585	0.008
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.05					7.539		0.001
		7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks	0					0.001	0.05
		7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks	0					0.018	0.009
		7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks	0					0.001				0.002
		7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks	0					0.007	0
		7439-96-5	Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks	0					0.009	0.001

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Vorm ei ole asjakohane.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Vorm ei ole asjakohane.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Vorm ei ole asjakohane.

7.18. Täiendavad andmed

Vorm ei ole asjakohane.

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Tegevuskoha põhitegevus	Tegevuskoha kõrvaltegevus
Tegevuskoha põhitegevus	Tegevuse nimetus
Jäätme- ja reoveekäitlus	Rajatised ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Sissetulek			Väljaminek
	Tekib (t/a)	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a)	Kokku	Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse		Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
	Tekib (t/a)		Kokku	Kogus (t/a)	R-kood	Kogus (t/a)	D-kood	Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
01 03 - Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed		5	5	5	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
01 04 07* - Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed		5	5	5	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
01 05 - Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed		5	5	5	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
02 01 08* - Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalide jäätmed		300	300	300	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.				0	300
03 01 04* - Ohtlikke aineid sisaldav saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer		90	90	90	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.				0	90
03 02 - Puidukaitsevahendite jäätmed		150	150	150	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.				0	150
03 02 01* - Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid		150	150	150	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				150	0
03 02 02* - Kloororgaanilised puidukaitsevahendid		150	150	150	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				150	0
03 02 04* - Anorgaanilised puidukaitsevahendid		150	150	150	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	150	D10 - põletamine maismaal		150	150
03 02 05* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitsevahendid		150	150	150	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				150	0
03 02 97* - Fenoole sisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid		150	150	150	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				150	0
03 02 98* - Puidukaitsevahendeid sisaldavad setted		150	150	150	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				150	0
04 01 03* - Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita)		5	5	5	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.				0	5
04 02 - Tekstiilitööstusjäätmed		10	10	10	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
05 01 - Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed		350	350	350	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	350	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		350	350
05 01 02* - Soolaärastussetted		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 03* - Mahutite põhjasetted		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 04* - Alküülhappesetted		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 05* - Lekkinud õli		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 06* - Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 07* - Happetõrvad (gudroonid)		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 08* - Muud tõrvad		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 09* - Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted		350	350	350	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				350	0
05 01 11* - Kütuse leelispuhastusjäätmed		350	350	350		350	D10 - põletamine maismaal		700	0
05 01 12* - Õli sisaldavad happed		350	350	350		350	D10 - põletamine maismaal		700	0
05 01 15* - Kasutatud filtersavi		350	350	350		350	D10 - põletamine maismaal		700	0
		350	350	350		350	D10 - põletamine maismaal		700	0
05 06 - Kivisöe ja põlevkivi utmisjäätmed		100	100	100	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	100	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		100	100
05 07 01* - Elavhõbedat sisaldavad jäätmed		10	10	10	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
06 01 - Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		20	20	20	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
06 02 - Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		20	20	20	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
06 03 - Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		100	100	100	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	100	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		100	100
06 04 - Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud alajaotises 06 03		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
06 04 03* - Arseeni sisaldavad jäätmed		20	20			20	D10 - põletamine maismaal		20	0
06 04 05* - Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed		20	20			20	D10 - põletamine maismaal		20	0
06 05 02* - Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted		5	5	5	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
06 06 02* - Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed		5	5	5	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
06 07 - Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed		10	10	10	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
06 07 02* - Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi		10	10	10	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	10	D10 - põletamine maismaal		20	0
06 07 04* - Lahused ja happed, näiteks kontakthape		10	10	10	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	10	D10 - põletamine maismaal		20	0
06 08 02* - Ohtlikke klorosilaane sisaldavad jäätmed		5	5	5	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
06 09 03* - Ohtlike ainetega saastatud või neid sisaldavad kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed		5	5	5	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
06 10 02* - Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed		5	5	5	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
06 13 - Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed		15	15	15	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	15	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		15	15
06 13 01* - Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitsevahendid ja muud biotsiidid		15	15	15	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	15	D10 - põletamine maismaal		30	0
06 13 02* - Kasutatud aktiivsüsi (välja arvatud 06 07 02*)		15	15	15	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	15	D10 - põletamine maismaal		30	0
06 13 05* - Nõgi		15	15	15	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.				0	15
07 01 - Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		180	180	180	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	180	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		180	180
07 01 04* - Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused		180	180	180	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil				180	0
07 02 - Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		100	100	100	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	100	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		100	100
07 03 - Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (välja arvatud alajaotises 06 11 nimetatud jäätmed)		90	90	90	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	90	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		90	90
07 04 - Orgaaniliste taimekaitsevahendite (välja arvatud koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud jäätmed), puidukaitsevahendite (välja arvatud alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		20	20	20	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
07 05 - Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		20	20	20	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
07 06 - Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ning kasutamisel tekkinud jäätmed		45	45	45	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	45	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		45	45
07 07 - Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		300	300	300	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	300	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		300	300
08 01 - Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning eemaldamisel tekkinud jäätmed		1 000	1 000	1 000	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	1 000	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		1 000	1 000
08 02 - Muude pinnakatete (sealhulgas keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		300	300	300	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	300	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		300	300
08 03 - Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		100	100	100	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	100	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		100	100
08 03 12* - Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed		100	100	100	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil				100	0
08 03 14* - Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted		100	100	100	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil				100	0
08 03 16* - Söövituslahusejäätmed		100	100			100	D10 - põletamine maismaal		100	0
08 03 17* - Ohtlikke aineid sisaldavad toonerijäätmed		100	100	100	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil				100	0
08 03 19* - Dispersne õli		100	100	100	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil				100	0
08 04 - Liimide ja hermeetikute (sealhulgas veekindlust suurendavate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed		800	800	800	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	800	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		800	800
08 05 01* - Isotsüanaadijäätmed		5	5	5	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
09 01 - Fotograafiajäätmed		200	200	200	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	200	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		200	200
09 01 04* - Kinnistilahused		200	200			200	D10 - põletamine maismaal		200	0
09 01 05* - Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused		200	200			200	D10 - põletamine maismaal		200	0
10 01 - Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed)		300	300	300	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	300	D10 - põletamine maismaal D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		300	300
10 02 - Raua- ja terasetootmisjäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 02 11* - Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed		20	20	20	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				20	0
10 03 - Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 03 27* - Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed		20	20	20	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				20	0
10 04 - Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 04 09* - Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed			0		R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				0	0
10 05 - Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 06 - Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 07 07* - Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed		10	10	10	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
10 08 - Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 09 - Mustmetallide valujäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 10 - Värviliste metallide valujäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 11 - Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed		100	100	100	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	100	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		100	100
10 12 - Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed		10	10	10	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
10 13 - Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
10 14 01* - Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed		5	5	5	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	5	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		5	5
11 01 - Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel (näiteks galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed		300	300	300	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	300	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		300	300
11 01 05* - Peitsimishapped		300	300			300	D10 - põletamine maismaal		300	0
11 01 06* - Nimistus mujal nimetamata happed		300	300			300	D10 - põletamine maismaal		300	0
11 01 07* - Peitsimisalused		300	300	300	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	300	D10 - põletamine maismaal		600	0
11 01 08* - Fosfaatimissetted		300	300	300	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	300	D10 - põletamine maismaal		600	0
11 01 09* - Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid		300	300	300	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	300	D10 - põletamine maismaal		600	0
11 01 11* - Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi		300	300	300	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	300	D10 - põletamine maismaal		600	0
11 01 13* - Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed		300	300	300	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				300	0
11 01 15* - Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted		300	300	300	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	300	D10 - põletamine maismaal		600	0
11 01 16* - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud		300	300	300	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				300	0
11 01 98* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed		300	300	300	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				300	0
11 02 - Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed		10	10	10	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
11 03 - Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed		10	10	10	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	10	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		10	10
11 05 - Kuumgalvaanimisjäätmed		20	20	20	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.		D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		0	20
12 01 - Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed		120	120	120	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	120	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		120	120
12 01 06* - Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (välja arvatud emulsioonid ja lahused)		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 07* - Halogeenivabad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (välja arvatud emulsioonid ja lahused)		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 08* - Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 09* - Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 10* - Sünteetilised metallitöötlusõlid		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 12* - Heitvaha ja -rasv		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 14* - Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 16* - Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed		120	120	120	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	120	D10 - põletamine maismaal		240	0
12 01 18* - Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis- ja soveldamissetted)		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 19* - Täielikult biolagunev masinaõli		120	120	120	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				120	0
12 01 20* - Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja -materjalid		120	120	120	R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine	120	D10 - põletamine maismaal		240	0
12 03 - Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 11 nimetatud jäätmed)		20	20	20	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	20	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		20	20
12 03 01* - Vesipõhised pesuvedelikud		20	20			20	D10 - põletamine maismaal		20	0
12 03 02* - Rasva aurärastusjäätmed		20	20	20	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				20	0
13 01 - Hüdraulikaõlijäätmed		600	600	600	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	600	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		600	600
13 01 01* - PCB-sid sisaldavad hüdraulikaõlid		600	600			600	D10 - põletamine maismaal		600	0
13 01 04* - Klooritud emulsioonid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 01 05* - Kloorimata emulsioonid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 01 09* - Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 01 10* - Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 01 11* - Sünteetilised hüdraulikaõlid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 01 12* - Täielikult biolagunevad hüdraulikaõlid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 01 13* - Muud hüdraulikaõlid		600	600	600	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine				600	0
13 02 - Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed		1 000	1 000	1 000	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.				0	1 000
13 03 - Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlijäätmed		500	500	500	R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	500	D15 - ladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu eesmärgil, välja arvatud ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas		500	500
13 03 01* - PCB-sid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid		500	500			500	D10 - põletamine maismaal		500	0
13 03 06* - Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01*		500	500	500	R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil R12x - taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine

Sisukord

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

2. Käitise asukoha kirjeldus

3. Käitise tegevus

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

6.2.3. Joonised, skeemid

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

7.17. Järeldused ja ettepanekud

7.18. Täiendavad andmed

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)