Tagasi menetluse vaatesse Taotlused ja menetlused » Menetlus M-106791

Taotlus T-KKL/1001080-2

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

1. Käitaja andmed

1.1. Registrikood / Isikukood

11464576

1.2. Ärinimi / Nimi

Aravete Biogaas OÜ

1.3. Kontaktaadress

Piibe mnt 16, Aravete alevik, Järva vald, Järva maakond

1.4. Kontaktisik

Siim Jaas

1.5. Kontakttelefon

+372 51902700

1.6. Kontakt e-post

info@balticbiogas.ee

2. Käitise andmed

2.1. Käitise nimetus

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam

2.2. Käitise aadress

Biojaama, Mägise küla, Järva vald, Järva maakond

2.3. Territoriaalkood

5226

2.4. L-EST97 koordinaadid

X: 6558005, Y: 599293

2.5. Tootmisterritooriumi pindala (ha)

2.6. Käitise tegevuse algusaeg

2012

2.7. Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

3. Tegevusala

3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	3.3. Tööaeg tundides aastas	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	3.5. Aastane tootmismaht
Tavajäätmete käitlemine - Tavajäätmete anaeroobne lagundamine, kui toimingu maht on 100 tonni ööpäevas	24	8 760	Biogaasikatla koostootmismootori nimisoojusvõimsus on 4,75 MW ja reservkatla võimsus on 0,5 MW	Planeeritav aastatoodangu ligikaudne maht ja päevane tootlikkus on: elektritoodang 16 400 MWh/a, 44,9 MWh/d; soojuse toodang 16 900 MWh/a, 46,3 MWh/d; biogaas 7000,3 tuh m3/a, 19 179 m3/d. Protsessi enda käitamiseks (biogaasi tootmiseks) kulub planeeritavast aastatoodangust soojusenergiat 4000 MWh/a; *elektrienergiat 1000 MWh/a.

2. Käitise asukoha kirjeldus

Asukoha üldiseloomustus

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam asub Järva vallas Mägise külas Aravete-Aniste kõrvalmaantee läheduses Biojaama kinnistul (katastritunnus 13402:004:0299). Biogaasi- ja koostootmisjaama juurde kuuluv digestaadihoidla Roosna laguun asub Roosna külas Laguuni maaüksusel (katastritunnus 13402:003:0328).

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhikompleks asub Aravete aleviku tiheasustusest ca 400 m kaugusel, lühim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 300 m. Digestaadihoidla asub Roosna külas ning lähim kaugus heiteallika ja elamumaal asuva eluhoone vahel on ca 270 m.

Biojaama maaüksuse suuruseks on 0,92 ha, millest haritav maa on 0,11 ha, õuemaad on 0,80 ha ja muud maad 48 m². Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.
Laguuni maaüksuse suuruseks on 1,08 ha, millest 59 m² on haritav maa ja õuemaad on 1,07 ha. Kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa.

Käitise kinnistuid ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis.

Katastrinumber	Nimi	Pindala, ha	Sihtotstarve
Biojaama ümbruses
13402:004:0297	Uuefarmi	2,74	Tootmismaa
13402:004:0188	Suurfarmi	14,04	Tootmismaa
13402:004:0196	Laguuni	0,37	Tootmismaa
13402:004:0298	Uuefarmi	1,69	Tootmismaa
13401:001:0121	Juhani	3,10	Maatulundusmaa
Laguuni ümbruses
13402:003:0327	Suurfarmi	3,58	Tootmismaa
13402:003:0442	Otsa	13,45	Maatulundusmaa
13402:003:0126	Lepalille	13,88	Maatulundusmaa

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest:
*kääritid;
*järelkääriti;
*vedela substraadi vastuvõtukaev;
*tahke materjali vastuvõtusalved;
*doseerimispunkrid;
*tehnohoone;
*pumplahoone;
*eemal kinnistul asuv digestaadihoidla.

Maapinna looduslik reljeef biogaasijaama piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 2,5 m. Kõrgus merepinnast ca 89 m.

Biogaasi- ja koostootmisjaam ja seda ümbritsevate kinnistuteni viib Aravete-Aniste tee (katastrinumber 13402:004:0103).
Laguuni kinnistuni viib Jootme-Koeru tee (katastrinumber 13402:003:0167).

Käitisega vahetult piirnevatele aladele jäävad peamiselt põllu- ja metsamaad, tootmishoonetega maad ja transpordimaad.

Käitis asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

Kliimatingimused

Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid

Järva vald, sealhulgas endine Ambla vald, kus asub Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam, asub Kesk-Eestis Järva maakonna põhjaosas, sirutudes kaarjalt Lõuna-Kõrvemaalt üle Pandivere kõrgustiku edelaosa Kesk-Eesti tasandikule. Enne 2017. aastal toimunud haldusreformi koosnes praegune Järva vald seitsmest omavalitsusüksusest: Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi vallast. Valdav osa valla territooriumist on tasane. Absoluutkõrgused on vahemikus 80 - 110 m. Kohati esineb 10...20 meetri kõrguseid oose.
Vald asub heades looduslikes tingimustes: viljakas muld, suured põhjaveevarud, enamusel põllumaast hea looduslik drenaaž.
Endine Ambla vald (praegune Järva vald) asub Pandivere veekaitse-ja Pandivere- Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Pandivere veekaitseala puhul on tegemist unikaalse, enam kui poolt Eesti vetevõrku mõjutava põhjaveesüsteemiga. Põhjavette sattunud reostus levib kiiresti piki karstikanaleid ning jõuab allikateni, saastates nii allika- kui jõevett. Suur osa valla territooriumist moodustab kaitsmata põhjaveega ala. Kuna tegemist on traditsioonilise intensiivse põllumajandusalaga on põhilised keskkonnakaitsealased probleemid seotud põllumajandusega. [1],[2]

Esineb üksikuid väiksemaid soid ning kohati levib ka fluvioglatsiaalseid liivu. Küllaltki suurtel aladel ei esine ei soid ega ka pinnaveekogusid. Sademeteveed, mis valguvad maa sisse, tungivad läbi moreenkihi karstunud aluspõhja, kus veepind asub 10...20 meetri sügavusel. Kohati võib moreenis siiski esineda ülavee tüüpi veeläätsi, kust vesi võib tungida isegi keldritesse. Kõrgendiku äärealadel põhjavesi väljub karstiallikatena, andes alguse mitmetele jõgedele.
Aluspõhi koosneb Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest, mis on kaetud 3...4 meetri paksuse moreenkihiga, täpsemalt on aluspõhjaks Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu ja Porkuni ning Alam-Siluri Juuru lademe lubjakivid. Aluspõhjakivimeid läbivad põhiliselt loode-kagu ja üksikud kirde-edela suunalised tektoonilised rikked ja rikkevööndid. Valdavaks pinnaseks on saviliiv moreen. Peamiseks põhjaveeressursiks on Ülem-Ordoviitsiumi lubjakividega seotud põhjaveekihid, mis on avatud inimtegevuse mõjule (karst, alvarid ja rikkevööndid).
Aluspõhja kivimitega seotud veehorisondid toituvad kõrgematelt aladelt infiltreeruvast veest ning karstilehtrite ja alvarite kaudu otse põhjavette sattuvast sademeveest. Põhjavee väljavool toimub Ambla jõkke ja Sääsküla ojja, allikatesse ja kuivendusvõrku. Oluline põhjavee väljavool toimub astangute ja kõlvikute jalamitel ning madalsoo aladel.

Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km²) ja Järva (1378 km²) maakondi. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja.
Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks.

Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda.
Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku.
Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-Kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga.
Kambriumi-Vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu

Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb endise Ambla valla piirkond peamiselt Siluri ja Ordoviitsiumi lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihtide piirkonda. Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides paiknevate peamiselt ulatusliku levikuga veerikkastes veekihtides asuvate puurkaevude erideebitid on valdavalt >5,0 l/s*m. Valla äärealadel asuvate puurkaevude erideebitid jäävad vahemikku 0,5-5,0 l/s*m. Vähesel määral jääb endise Ambla valla edela ja lääneosasse ka mõõduka ja piiratud levikuga Siluri ja Ordoviitsiumi kivimikihtides asuvaid puurkaevusid, mille erideebitid võivad olla <0,1 l/s*m.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub endine Ambla vald peamiselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Aravete, Käravete ja Ambla aleviku alad jäävad valdavalt nõrgalt kaitstud alale, kuid Jõgisoo küla piirkond jääb osaliselt kaitsmata põhjaveega alale. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. [2]

Biogaasi- ja koostootmisjaama juures oleva maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad järgnevad puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõike kohta, vastavalt Mägise suurfarm (7502) ja Mägise sigala (7177) puurkaevude kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad.

Nr	Geoloogilise läbilõike kirjeldus	Geoloogiline indeks	Kihi tüsedus, m	Kihi lamami sügavus, m	Veekihi lasuvussügavus, m
1	kruus rähaga	gQIII	8	8
2	lubjakivi	O3prg	19	27
3	lubjakivi mergli vahekihtidega	O3vr	12	39
4	lubjakivi	O2-3nb	18	57
5	lubjakivi ja mergel	O2-3nb	15	72
6	lubjakivi	O2rk	8	80	80
7	kruus munaka ja rähaga	fQIII	5	5
8	lubjakivi ja dolomiit	O3prg	15	20	20

[1] Järva valla arengukava 2018-2025, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/8001/arengukava.pdf#
[2] Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4080/4201/6026/kava.pdf#

Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed

Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt asuvad Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama maaüksused nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel.[1]
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam saab oma vee AS Aravete Agro Mägise suurfarmilt, kes võtab oma vee Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas.
Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis. Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud samuti heaks. Kõigis seirekaevudes vastab põhjavee kvaliteet kvaliteedinõuetele. Lääne-Eesti vesikonnas oleva Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 720 000 m³/ööp. Põhjaveevõtt 2012. aastal oli 1064 m³/ööp. Kinnitatud tarbevaru (seisuga 31.12.12) oli 4480 m³/ööp. Kasutamises olev vaba põhjaveekogus on 3416 m³/ööp.[2]

[1] Eesti põhjaveekaitstuse kaart, http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
[2] Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus

Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 36 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks kaugust, mis võrdub selle tootmisterritooriumi kõrgeima õhuheiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Lähtudes asjaolust, et Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama kõrgeim heiteallikas asub 8 m kõrgusel, siis arvestuslik mõjupiirkond on 400 m.

Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jäävad maatulundusmaad, tootmismaad, elamumaad ja transpordimaad.

Biojaama kinnistul puuduvad looduslikud veekogud. Käitise maaüksusest ca 470 m kaugusel põhjas asub Preediku järv (registrikood VEE2013420). Laguuni maaüksusel looduslikke veekogusid ei ole.[3]

Käitise Biojaama kinnistul olevate heiteallikate eeldatavasse mõjupiirkonda ei jää looduskaitselisi objekte, kuid lähimad kaitsealused objektid jäävad ca 600 m kaugusele idasse. Seal on Aravete allikad (registrikood: KLO4001236). Laguuni kinnistu eeldatavasse mõjupiirkonda ega selle lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte [1],[2].

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama eeldatavasse mõjualasse jäävad mõned pärandkultuuriobjektid: Juhani kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:017), Juhani A 44 talu (registrinumber: 134:AST:025), Mägise kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:016), Mägise magasiait (registrinumber: 134:MAG:003), Mägise A 1 (Mägise karjamõis) (registrinumber: 134:MTH:016) ja endine Lohala küla ala (registrinumber: 134:KON:002). Laguuni kinnistu eeldatavasse mõjualasse ja selle vahetusse lähedusse jäävad Kopliotsa 27 talu tuuleveski (registrinumber: 134:TUV:010), Kopliotsa kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:012), Kõrtis kivi (registrinumber: 134:KIV:013) ja Tammiku kõrts (registrinumber: 134:KOR:003).[1],[3]

Suurfarmi maaüksusel asuva käitise eeldatava mõjupiirkonna äärealale ja selle vahetusse lähedusse kuni 1 km raadiuses jäävad järgmised kultuurimälestised: Kultusekivi (registrinumber 9523), Kultusekivi (registrinumber 9522), Lohukivi (registrinumber 9524), Kultusekivi (registrinumber 9521), Kultusekivi (registrinumber 9525), Asulakoht (registrinumber 9520). [1],[4]

Piibe mnt 18 kinnistu eeldatavasse mõjupiirkonda ja selle vahetusse lähedusse jäävad kultuurimälestistest Kurisoo mõisa moonakatemaja (registrinumber 14976), Kurisoo mõisa peahoone (registrinumber 14973), Kurisoo mõisa park (registrinumber 14974), Kurisoo mõisa ait (registrinumber 14975). Eelpool nimetatud kultuurimälestised jäävad Vissi kinnistu eeldatavasse mõjualasse, lisaks jääb sinna Kurisoo mõisa tuuleveski (registrinumber 14977), mis asub Vissi kinnistul. [1],[4]
Piibe mnt 18 kinnistu eeldatavasse mõjualasse ei jää pärandkultuuriobjekte, kuid 1 km raadiusesse jääb lisaks osadele Suurfarmi maaüksuse juures mainitud pärandkultuuriobjektidele Kurisoo tuuleveski (registrinumber: 134:TUV:005), mis asub Vissi kinnistul ja jääb selle otsesesse mõjupiirkonda.

Laagri sigala maaüksuse eeldatavasse mõjupiirkonda jääb pärandkultuuriobjektidest Otsa 10 talu lubjaahi (registrinumber: 134:LUA:006). Maaüksusel paiknevast heiteallikast ca 540 m kaugusele idasse jääb Inno 17 talu (registrinumber: 134:TAK:046). Veidi eemale ca 660 m kaugusele idasse jäävad Käravete vana algkool (registrinumber: 134:KOO:005) ja Sepa-Mardi 18 talu (registrinumber: 134:TAK:047). Edelasse ca 720 m kaugusele jääb Kristovi 15 (Kristoli) talu (registrinumber: 134:TAK:044) ning ca 900 m põhja jäävad Otsa 10 talu (registrinumber: 134:TAK:038), Jaani 3 talu (registrinumber: 134:TAK:039), Tõnikse 2 (Kuusle) talu (registrinumber: 134:TAK:040) [1],[3].

Kultuurimälestistisi käitise eeldatavasee mõjualasse ei jää.[1],[4]

[1] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
[2] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
[3] EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=-294849174&state=1;-425747645;est;eelisand;;
[4] Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php

Käitise asukoha kaart manustena

Lisa 1: Aravete_Biogaas_OU_asukohakaart2.jpg

Lisa 2: Aravete_Biogaas_OU_asukohakaart_1.jpg

Käitise koordinaadistatud asendiplaan

Lisa 3: Aravete_Biogaas_OU_asendiplaan2.jpg

Lisa 4: Aravete_Biogaas_OU_asendiplaan1.jpg

3. Käitise tegevus

Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama põhitegevuseks on elektri ja sooja tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida koostoomisjaamas kasutatakse, on biogaas.
Biogaasi toodetakse peamiselt veiste vedelsõnniku, veiste tahesõnniku ja muude sõnnikute ning biojäätmete anaeroobse kääritamise teel. Jaama võimsus on ca 2 MW elektrienergiat, 2 MW soojusenergiat ning ca 120 000 t sisendtoorainet aastas. Saadav 50-60%-se metaanisisaldusega biogaas puhastatakse, komprimeeritakse ja jahutatakse ning suunatakse biogaasimootorisse ehk koostootmise moodulisse. Koostootmismoodul koosneb biogaasil töötavast biogaasi mootorist ja elektrigeneraatorist. Biogaasimootori ja heitgaaside jahutamise tulemusena vabanev soojus kogutakse soojusvahetite abil ning müüakse Aravete aleviku kaugküttevõrku ja/või kasutatakse biogaasijaama omatarbeks. Biogaasimootor käitab 10 kV generaatorit, mille abil genereeritud elektrienergia müüakse Elektrilevi OÜ jaotusvõrku ja/või kasutatakse biogaasijaama omatarbeks.
Biojäätmete anaeroobse kääritamise tagajärjel tekkiv kääritusjääk pumbatakse järelkääritist maa-aluse torustiku kaudu digestaadi hoiustamismahutitesse. Neli digestaadihoidlat, iga mahutavus 4208 m³ (kokku 16 832 m³), asuvad Biojaama katastri kõrvalkatastritel (Suurfarmi 13402:004:0188; Laguuni 13402:004:0196; Hoidla 13402:004:0189). Kolm nendest digestaadihoidlatest kuuluvad AS Aravete Agro Mägise suurfarmi koosseisu ning üks sigalale, mida Aravete Biogaas OÜ lepingu alusel kasutab. Lisaks kuulub AS Aravete Agrole Käravete laguun, mida Aravete Biogaas OÜ lepingu alusel kasutab. Aravete Biogaas OÜ-le kuuluv digestaadihoidla asub biogaasijaamast linnulennult 10 km kaugusel Roosna külas Laguuni (katastritunnus 13402:003:0328) maaüksusel. Laguuni mahutavus on 16 800 m³.

Aravete Biogaas OÜ-l on olemas koos Aravete Agro AS-ga kehtiv keskkonnakompleksluba 195358. Loa muutmise vajaduse peamiseks põhjuseks on Aravete Biogaas OÜ ja Aravete Agro AS ühise kompleksloa alt väljumine ja eraldi komplekslubade taotlemine. Lisaks on loa muutmise vajaduseks üldine andmete ajakohastamine, sh andmete ajakohastamine muutunud seadusandlusest tingituna.

Loend peamistest tootmisetappidest

Käitise peamised tootmisetapid on järgmised:

1. toorme kogumine ja ettevalmistamine;
2. biogaasi tootmine metaankäärituse abil vastavates mahutites (kääritites);
3. biogaasi kogumine ja puhastamine;
4. biogaasi kasutamine koostootmisjaamas – soojuse ja elektrienergia tootmine;
5. kääritusjäägi pumpamine digestaadi hoiustamismahutitessesse, lisaks transport laguuni.

Käitise tegevuseks vajalikud tugiportsessid on järgnevad:
1. hooldus- ja remonttööde teostamine tehnoloogilistel ja abiseadmetel;
2. seadmest väljuva digestaadi (kääritusjäägi) hoiustamine;
3. tooraine transport käitise asukohta.

Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid

Lisa 5: Tehnoloogiaprotsesside_plokkskeem.jpg

Tehnoloogiaprotsesside andmed

Protsessi nimetus	Toorme tarnimine, kogumine ja ettevalmistamine
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Biogaasi tootmise tooraine komponendid on: veiste vedelsõnnik; veiste ja kanade tahesõnnik; loomsete kudede jäätmed; silo tootmise jäägid; vadak; õlleraba; *muud biolagunevad jäätmed. Tooraine tahkel kujul transporditakse biogaasijaama juurde autotranspordiga ning ladustatakse tahke materjali vastuvõtusalvedes (3 tk), mille iga mõõdud on 5x15 m ja salve seina kõrgusega 2 m. Frontaallaaduriga täidetakse kaaluindikaatoritel asetsevad tahke materjali doseerimispunkrid (2 tk) tahke substraadiga. Doseerimispunkrite mõõdud on 2,5x8 m ja kõrgused 4 m. Doseerimispunkrite vahel asub pump, kus segatakse kokku tahke ja vedel substraat ning millest toimub substraadi doseerimine käärititesse. Tooraine vedelal kujul transporditakse biogaasijaama juurde tsisternveokitega või pumbatakse mööda torustikku lähedalasuvast Mägise suurfarmist vedela substraadi vastuvõtukaevu. Vedela substraadi vastuvõtukaev on töömahuga 150 m³ ning varustatud intensiivset segamist võimaldava propellerseguriga. Vastuvõtukaevust pumbatakse vedel substraat käärititesse.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Metaankääritus
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Metaankäärituse bioloogiline protsess toimub mahutites kahe etapina – kääritites (2 tk) ja järelkääritis. Bioloogiline protsess kestab keskmiselt 30 päeva, mille jooksul orgaanilised ained lagunevad peaaegu täielikult. Protsessi edukuseks on vajalik stabiilne temperatuur ja alaliselt anaeroobne keskkond. Kõik kääritid töötavad konstantsel temperatuuril. Stabiilse käärimisprotsessi tagab igapäevane toorme tarnimine, substraadi pidev lagunemine ja püsiva temperatuuri hoidmine. Soojusvahetiga tagatakse protsessi vajalik töötemperatuur vahemikus 37°C kuni 42°C. Toormaterjali soojendamiseks ja käärimistemperatuuri hoidmiseks kasutatakse gaasimootoris tekkivat soojust ning koostootmismootori rikke ja/või hoolduse korral varukatlas toodetavat soojust. Metaankääritites kasutatakse segisteid, mis tagavad toorme pideva liikumise, millega takistatakse ujuvkihi tekkimist substraadi pinnale ja jääkainete kogunemist mahutite põhja. Kääriteid varustatakse värske toormega – veise vedelsõnnikuga, veise tahesõnnikuga, muude sõnnikute ning biolaguneva materjaliga. Tooret lisatakse väikestes kogustes iga päev. Kääritusmahutid tühjendatakse tsentraalpumbaga, juhtimis- ja jälgimissüsteem juhib ja kontrollib protsessi vastavalt protsessist hangitud andmetele. Kõik metaankääritid on varustatud kaitseseadmetega, mis takistavad ülerõhu ja vaakumi tekkimist. Igal kääritil on väljalaskeavad proovide võtmiseks ja avariitühjendamiseks.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Digestaadi kogumine
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Digestaadi esmase hoidlana töötab 2700 m³ mahutavusega järelkääriti. Järelkääritist väljuv kääritusjääk ehk digestaat pumbatakse pumbahoonesse paigaldatud pumbaga maa-aluse torustiku kaudu digestaadi hoiustamismahutitesse (4 tk, iga ringja põhiplaaniga hoidla mahutavus on 4208 m³), kust edasi transporditakse digestaat põldudele või kõigepealt Roosna laguuni (mahutavusega 16 800 m³). Digestaadilaguunid vastavad keskkonnaministri määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta„ § 7 lg 1 nõuetele: hoidlad on ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks hoidlatesse; hoidlad on lekkekindlad; hoidlad on ammoniaagi lendumise vähendamiseks kaetud isetekkelise koorikuga. Väetamisperioodil veetakse digestaat põldudele. Järelkääritist väljuv digestaat on ligikaudu temperatuuriga 38˚C, kuivaine sisaldusega ca 4,8% homogeenne orgaaniline väetis, mille mineraalse lämmastiku osakaal võrreldes vedel- ja tahesõnnikuga on suurenenud.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Biogaasi tootmine ja gaasi kogumine
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Kääritid kujutavad endast gaasitihedalt suletud 3500 m³ töömahuga rõngasmahuteid, millede sees paiknevad vertikaalse asetusega ja mahuti katusele kinnituvad ning toetuvad labasegurid. Anaeroobne kääritus viiakse läbi kääritites olevat substraati pidevalt segades temperatuuril 37– 42°C. Anaeroobse käärituse tulemusena tekkiv biogaas koguneb kääritite ülaosasse vedelikuvabasse ruumi ning liigub sealt edasi järelkääriti gaasihoidlasse. Kääritites lagundatud substraat ehk kääritusjääk sisaldab veel piisavas koguses käärimata orgaanilist materjali ning suunatakse järelkääritisse. Järelkääriti kujutab endast gaasitihedalt suletud 2700 m³ töömahuga raudbetoonist rõngasmahutit, mille sees paiknevad horisontaalsed seina külge kinnitatavad propellersegurid. Järelkääriti gaasitihedus saavutatakse PVC materjalist topeltmembraankatusega (kupliga), kus väline kiht kaitseb sisemist kihti ilmastiku eest, sisemise ja välimise kihi vahele pumbatakse pidevalt õhku, et hoida välimine kate püsivana lume ja tuulekoormuse eest. Töötemperatuur järelkääritis on analoogne käärititele, 37–42°C, ning selles toimub substraadi pidev segamine. Järelkääritis jätkub biogaasi produktsioon ning see koguneb järelkääriti ülaossa vedelikuvabasse ruumi, kust edasi liigub läbi biogaasi jahuti biogaasi mootorisse.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Biogaasi puhastamine
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Järelkääriti gaasihoidlasse hapniku suunamisel eemaldatakse biogaasist selles sisalduv väävelvesinik. Väävelvesiniku suure kontsentratsiooni korral lisatakse kääritatavale materjalile protsessi alguses ka raud(III)kloriidi. Biogaasi jahutamise käigus kondenseerub gaasist välja suurem osa seal sisalduvat veeauru, mille kondensaat kogutakse kokku ja pumbatakse olemasolevasse digestaadi hoiustamismahutitesse. Enne biogaasi mootorit komprimeeritakse biogaas mootori tööks nõutud rõhule.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Biogaasi kasutamine
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Biogaas juhitakse koostootmisjaama läbi standardse gaasireguleerimissektsiooni. Sünkroniseeritud generaator toodab keskpingel elektrienergiat, mis suunatakse Elektrilevi OÜ elektrivõrku. Koostootmisjaama käitamise ajal tekkinud soojust temperatuuriga 80°C kasutatakse tarbijate soojaenergiaga varustamiseks läbi vastavate soojusvahetite ja kütte torustike. Gaasitorustik on ühenduses varukatlaga, mis põletab avariiolukorras biogaasi (näiteks koostootmisjaama rike) ja väldib tarbimata biogaasi väljavoolu atmosfääri.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Lisaküte
Kestvus	Vastavalt vajadusele
Ainevood	Koostootmishoones on reservkatel võimsusega 0,5 MW. Reservkatel on vajalik juhuks kui biogaasi mootor ei tööta ja ei tooda soojusenergiat kääritites vajaliku temperatuuri hoidmiseks. Lisaks põletab varukatel gaasi avariiolukorras (näiteks koostootmisjaama rike) ja väldib tarbimata biogaasi väljavoolu atmosfääri.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Jaama juhtimis- ja jälgimissüsteem
Kestvus	Aastaringselt ehk 8760 tundi aastas (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas)
Ainevood	Programmijuhtimissüsteem kuvab tööprotseduure, võimaldab protsesside automaatjuhtimist, administreerib käitamisparameetreid, tuvastab ja teavitab riketest ja seisakutest. Süsteem on kuvaril visualiseeritud.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon
Protsessi nimetus	Veevarustus ja reoveekäitlus
Kestvus	Aastaringselt
Ainevood	Käitises vajatakse vett eeskätt olmetarbeks (wc, pesemine), kuid ka seadmete pesuks. Käitis saab vett suusõnalise lepingu alusel kõrval katastril asuvalt loomapidamiskompleksilt (AS Aravete Agro). Tehnoloogilise vee tarve sõltub pesemisvajadusest, eeldatava kuu keskmine tarve on 3,3 m³/d. Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti, mida vastavalt vajadusel tühjendatakse (purgitakse). Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu. Reovett tekib aastas umbes 72 m³. Sademevesi suunatakse terrirooriumi haljastatud osadesse.
Ainevood - manused
Muu asjakohane informatsioon

Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes

Tavapärane tööaeg

Käitise tööaeg on pidev, st 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas; töötajate tööaeg 8–12 tundi ööpäevas, muul ajal reageerivad SMS-i teel tulnud häiretele, töö vahetustega. Roosna laguunist võib toimuda heide ööpäevaringselt, 365 päeva aastas.

Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa

Biogaasi- ja koostootmisjaama planeeritav nii elektriline ja kui ka soojuslik võimsus on 2 MW ning jaam võimaldab käidelda ca 120 0000 tonni sisendtoorainet aastas.

Planeeritud aastatoodangu maht

Planeeritav aastatoodangu ligikaudne maht ja päevane tootlikkus on:
*elektritoodang 16 400 MWh/a, 44,9 MWh/d;
*soojuse toodang 16 900 MWh/a, 46,3 MWh/d;
*biogaas 8,5 milj m3/a, 23 300 m3/d.

Protsessi enda käitamiseks (biogaasi tootmiseks) kulub planeeritavast aastatoodangust
*soojusenergiat 4000 MWh/a;
*elektrienergiat 1000 MWh/a.

Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload

Load puuduvad

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

PVT allikas ja valitud PVT nimetus

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr	Vastavusmärge
Juhtimine	Keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine	I. juhtkond on pühendunud; II. ettevõttes rakendatakse keskkonnapoliitikat, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist - hoitakse ennast kursis uusimate seaduste ja määrustega ning enda tegevusvaldkonnas tehnika arenguga; III. ettevõttes toimub pidevalt käitise ajakohastamine ja parimate tehnikate rakendamine, mistõttu toimub pidevalt ka planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. Käitises toimub tegevus kinnitatud meetodite ning protseduuride ja voodiagrammide kohaselt: a) selgitatud on struktuurid ja vastutus - igal töökohal töötab vastava väljaõppe saanud töötaja, iga valdkonna esindaja vastutab enda vastutusala eest; b) toimub töötajate värbamine ja väljaõpe - töökohtade tekkimisel viiakse läbi avalikud konkurssid töökohtade täitmiseks, vajadusel viiakse käitises kohapeal või koolitusl läbi töötajate väljaõpped; teadlikkuse ja pädevuse väljaselgitamine - enne töölevõtmist läbivad potentsiaalsed töötajad katseaja; c) toimub omavahel tihe suhtlemine - toimuvad koosolekud; d) toimub töötajate kaasamine - tomivad koosolekud; e) lisaks dokumentatsioonile toimub kogu süsteemi pidev automaatkontroll, mille andmed salvestatakse ning säilitatakse vastavalt protseduurides sätestatule - elektrinäidud salvestatakse automaatselt kaugleondurite põhjal, biogaasitootmine toimub arvuti teel ning on selle kaudu ka kontrollitav; f) toimuvad tõhusad protsessijuhtimised - iga valdkonda juhib ja selle tegevuse eest vastutab vastava eriala spetsialist; g) hoolduskavad - iga-aastaselt teostatakse seadmete ja rajatiste hooldust - kääritites toimub automaatkontroll pidevalt, lisaks toimub ülejäänud seadmete ja rajatiste pidev kontroll ja vajadusel hooldus; h) ettevõttes on välja töötatud eriolukordade juhend õnnetusjuhtumiteks - kasutusel on juhendid juhtudeks, kui peaks purunema kääriti või mõni muu mahuti, kui toimub elektrikatkestus või kui toimub tulekahju; i) täidetakse käitise tegevust reguleerivate Eesti Vabariigi keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, kaasa arvatud aruandluskohustust - iga kvartal esitatakse Keskkonnaametile käitises tekkivate saasteainete heitkogused; V. toimub tulemuslikkuse kontrollimine ja vajadusel parandusmeetmete kasutusele võtmine: a) teostatakse seireid ja viiakse vajadusel läbi mõõtmisi - seiratakse arvutuslikult tekkivate saasteainete heitkoguseid; b) kasutusel on parandus- ja ennetusmeetmed - vt tabel 4.3, 13.4; c) toimub tehnoloogiaprotsesside ning sisendite ja väljundite (vood) dokumenteerimine - dokumenteeritakse veekulu, reovee teke, prügi kogused, elektrikulu, toorme kulu, biogaasi teke; d) Keskkonnaameti poolne kontroll tegevuse kohta; VI. juhtkonna poolt hinnatakse iga-aastastel koosolekutel keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuvat sobivust, piisavust ja tõhusust; VII. ettevõte hoiab end kursis vastavas valdkonnas toimuva tehnika arenguga - uuritakse sarnase tegevusega firmade käekäike ja osaletakse vajadusel konverentsidel; VIII. arvestatakse keskkonnamõjuga - kasutatakse võimalikult keskkonnasõbralikke meetmeid; IX. toimub korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine - võrreldakse erinevate biogaasijaamaade tootlikkust ja efektiivsust; X. toimub jäätmevoogude haldamine (dokumenteerimine ja jälgimine) - saatekirjades kajastatakse tekkivate ja üleantavate jäätmete liike ja koguseid; XI. toimub reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (dokumenteerimine ja jälgimine) - reoveemahuti täitmusisel tellitakse teenusena selle tühjendamineja purgimine; kvartaalselt hinnatakse saasteainete teket ja kogust; XII. rakendatakse jääkide haldamise kava (dokumenteerimine) - kõik ettevõtte enda poolt teostatud veod (tooraine sisse ja digestaat välja) registreeritakse veokijuhtide päeva lehtedel, muud veod registreeritakse veoselehtede või kuu arvete alusel. Eeltoodud info koondatakse kuupõhisesse tooraine ja digestaadi tabelisse; XIII. ettevõttes on välja töötatud eriolukordade juhend õnnetusjuhtumiteks - kasutusel on juhendid juhtudeks, kui peaks purunema kääriti või mõni muu mahuti, kui toimub elektrikatkestus või kui toimub tulekahju; XIV. lõhnahäiringutaset vastuvõtjate juures ei ületata (ptk 12.1), seega pole lõhnaaine esinemise vähendamise kava kohaldatav; XV. käitise tegevusest põjustatud tööstusmüra ja vibratsioon ei ületa hinnanguliselt vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normatiivseid tasemeid, (ptk 12.2 ja 12.3), seega ei ole müra ja vibratsiooni tekke vähendamise kava kohaldatav	BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonna-juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine; b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine; XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur; XII. jääkide haldamise kava; XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava; XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava; XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava.	1	Vastab
Juhtimissüsteemi rakendamine - tooraine	Kogu tegevus toimub vastavate protseduurireeglite järgi, sh jäätmete tooraine peale- ja mahalaadimine. Tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitise territooriumile ka piisava sagedusega tooraine tarnija juures. Pideva kontrolli ning iga aastase hoolduse käigus kontrollitakse, et kasutusel ei oleks amortiseerunud osi, sh voolikuid, ventiile, ühendusi jne. Vedelsõnniku süsteem on kinnine ning otseses ühenduses biogaasireaktoriga. Erinava tooraine segamine toimub vastavalt automaatsüsteemile ning ainult õigetes vahekordades.	a) Toimub koostöö toorme (sõnniku jm biolagunevate materjalide) tarnijatega toorme koostise kvaliteedi tagamiseks. Toimub pidev suhtlus ja on koostatud lepingud toorme tarnijatega; b) On kehtestatud ja rakendatud jäätmete vastuvõtmise kord, jäätmeproovide võtmine kas toorme tarnija või biogaasijaama poolt; c) käitises on jäätmetele loodud keskkonnanõutele vastavad asukohad, peetakse arvestust jäätmete koguse, hoidlate olukorra ja jäätmete omadusel (sorteeritakse vastavalt vajdusele); d) Jälgitakse, et väljundile oleks kehtestatud ja rakendatud kvaliteedi juhtimise süsteem; e) toimub jäätmete sorteerimine ja õigete hoidlate tagamine; f) toimub jäätmete sorteerimine vastavalt nende koostisele; g) toimub tahkete sisendjäätmete sortimine	BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; b) Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c) Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e) Jäätmete eraldatuse tagamine; f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g) Tahkete sisendjäätmete sortimine	1	Vastab
Juhtimissüsteemi rakendamine - reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem	Ettevõttes seiratakse reoveevooge ja heitgaasivooge	Kasutusel on reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, kus i) tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitises toimuvale kontrollile, kontrollitakse piisava sagedusega tooraine koostist ka tarnija juures; ii) vajaduse korral on seal kajastatud teave reoveevoogude omaduste kohta; iii) on esitatud teave heitgaasivoogude omaduste kohta - kvartaalselt hinnatakse tekkivaid saasteaineid ja nede koguseid.	BAT 3. Selleks et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist, on PVT luua reovee- ja heitgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist ja mis hõlmab kogu järgmist teavet: i) teave käideldavate jäätmete omaduste ja jäätmekäitlusprotsesside kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaaside nende tekkekohas puhastamise kirjeldused, sealhulgas selliste meetodite ja puhastamise tulemuslikkus; ii) teave reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH, temperatuuri ja elektrijuhtivuse keskmised väärtused ning nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt KHT ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor, metallid, prioriteetsed ained/mikrosaasteained) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) andmed biokõrvaldatavuse kohta (nt BHT, BHT ja KHT suhe, Zahni-Wellensi test, bioloogilise inhibeerimise (nt aktiivmuda inhibeerimise) võime) (vt BAT 52); iii) teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; b) asjakohaste ainete (nt orgaanilised ühendid, POSid, nt PCBd) keskmine kontsentratsioon ja heitkogus ning nende muutlikkus; c) süttivus, alumine ja ülemine plahvatuspiir, reaktsioonivõime; d) muude selliste ainete sisaldus, mis võivad mõjutada heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust (näiteks hapnik, lämmastik, veeaur, tolm).	1	Vastab
Jäätmete ladustamine	Tooraine ladustamine toimub piisavalt kaugel veekogudest võimalikult kompaktsel alal. Vedela substraadi mahuti on kinnine. Tahke substraadi ladustamiseks on ette nähtud spetsiaalsed kogumissalved.	a) Ettevõttes on kasutusel üks vedela substraadi vastuvõtukaev, kolm tahke materjali vastuvõtusalve, digestaadi hoiustamise mahutid, käärimismahutid ja järelkäärimise mahuti. Mahutite täpsemad andmed on toodud vastavates peatükkides; b) kõik mahutid on optimaalse mahutavusega; c) Lähimad toormete vastuvõtusalved ja vastuvõtukaevud asuvad reovee äravoolutorustikust ca 45 m kaugusel, veekogudest ca 500 m kagusel ja puurkaevust ca 375 m kaugusel. Digestaadilaguun asub reovee äravoolutorustikust ca 50 m kaugusel, veekogudest ca 400 m kagusel ja puurkaevust ca 200 m kaugusel. Vastuvõtukaev/salved ja digestaadihoidla on pikemal ladestamisel kaetud isetekkelise koorikuga. Hoidlad on ehitatud selliselt, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlatesse. Samuti on hoidlad ja -rennid lekkekindlad. Hoidlate lähedale puudub kõrvalisetel isikutel ligipääs, samuti on hoidlate seinad piisavalt kõrged või ümbritsetud aiaga, et sinna võiks sattuda loom; d) ohtlike jäätmete ladustamiseks on eraldi konteinerid.	BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a) Ladustamiskohtade optimeerimine; b) Piisav ladustamismaht; c) Ladustamistoimingute ohutus; d) Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks.	1	Vastab
Jäätmete käitlmeine ja teisaldamine	Kasutusel on lekkekindlad mahutid. Toimub pidev kontroll seadmete ja tarindite üle.	— biogaasijaamas töötavad ja jäätmeid käitlevad ja teisaldavad eriõppe saanud töötajad; — dokumenteeritud on jäätmete vastuvõtt, nende käitlemine ja teisaldamine; — kasutusel on lekkekindlad, hooldatud ja kontrollitud seadmed ja mahutid. Toimub pidevalt või igapäevaselt seadmete ja mahutite visuaalne ja digitaalne kontroll; — erinava tooraine segamine toimub vastavalt automaatsüsteemile ning ainult õigetes vahekordades.	BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid.	1	Vastab
Õhkuheite seire	Biloogilisel töötlemisel eralduvate saastainete ja põletusseadmetest pärinevate saasteainete seiramine	Käitises seiratakse jäätmete biloogilisel töötlemisel eralduvate ainete ja põletusseadmetest pärinevate saasteainete heitkoguseid (arvutuslikult). Vastavd kogused on toodud erladiseisvates peatükkides.	BAT 8. PVT on suunatud õhkuheite seire vähemalt PVT järeldustes esitatud sagedusega ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärse teadusliku tasemega andmete saamine.	1	Vastab
Lõhnaaine heide	Lõhnaaine seire organoleptiliselt ja arvutuslikult	Lõhna heidet jälgitakse organoleptiliselt ja lisaks leitakse lõhnaühendite heitkogused arvutuslikult kompleksloa koostamisel. Lõhnakaebuste registreerimine ja analüüs.	BAT 10. PVT on korrapäraselt jälgida lõhnaaine heidet.	1	Vastab
Vee, energia ja tooraine tarbimine ning jääkide ja reovee teke	Tarbitava vee, energia ja tooraine koguste ning jääkide ja reovee tekke koguse dokumenteerimine	Ettevõttes jälgitakse vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket.	BAT 11. PVT on jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja reovee aastast teket.	1	Vastab
Lõhnaaine heide	Viibeaja minimeerimine	Toormeid hoitakse vastuvõtumahutites ning kääritusjääki digestaadimahutites nii vähe aega, kui võimalik.	BAT 13. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit: a) Viibeaja minimeerimine ; b) Keemiline töötlemine; c) Aeroobse töötlemise optimeerimine	1	Vastab
Õhku jõudev hajusheide	Lõhnaainete lendumise vähendamine hoidlatest ja laotamisel.	a) ettevõttes on heiteallikaid optimaalne arv; b) digestaadihoidlaid täidetakse alt poolt; c) hoidlate rajamisel on kasutatud korrosioonikindlaid materjale; d) vedelaid jäätmeid hoiustatakse kinnises mahutis, tahketele jäätmetele ja digestaadile tekib peale koorik; e) ei kohaldu; f) seadmete ja mahutite pidev kontroll; g) seadmete ja tootmisterritooriumi puhastamine; h) ei kohaldu	BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Võimalike hajusheite allikate arvu minimeerimine; b) Eriti pihkumiskindlate seadmete valimine ja kasutamine; c) Korrosioonitõrje; d) Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine; e) Niisutamine ; f) Hooldus; g) Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine; h) Pihkumise avastamise ja kõrvaldamise (LDAR) programm	1	Vastab
Müra ja vibratsioon	Müra ja vibratsiooni vältimine ja vähendamine	a) Põhiliselt töötavad seadmed siseruumides, hooned asuvad elumajadest eemal; b) Seadmete ning hoidlate regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine; c) Kasutatakse vähest müra tekitavad seadmed; d) Põhiliselt töötavad seadmed siseruumides; e) Hooned asuvad elumajadest eemal	BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks on PVT kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest: a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus; b) Töökorralduslikud meetmed; c) Vähest müra tekitavad seadmed; d) Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid; e) Müra leviku tõkestamine	1	Vastab
Vetteheide	Veetarbimise optimeerimine, tekkiva reovee koguse vähendamine ning pinnasesse- ja vetteheite vältimine	a) survepesuri kasutamine pindade puhastamisel; b) ei kohaldu; c) käitise teed ja ladustamisalad on asfalteeritud; d) kääritamismahutid on varustatud ülevooluanduritega; e) käitise ladustamisalad on asfalteeritud; f) Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti. Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu. Sademevesi suunatakse terrirooriumi haljastatud osadesse; g) Sademevesi suunatakse terrirooriumi haljastatud osadesse; h) Pideva kontrolli ning iga aastase hoolduse käigus kontrollitakse, et kasutusel ei oleks amortiseerunud osi, sh voolikuid, ventiile, ühendusi jne; i) Olmereovee jaoks on ette nähtud kogumismahuti. Tehnoloogiline vesi suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu.	BAT 19. Veetarbimise optimeerimiseks, tekkiva reovee koguse vähendamiseks ning pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: a) Veemajandus; b) Vee ringlusse võtmine; c) Läbilaskmatud pinnad; d) Meetodid, millega vähendatakse paakide ja anumate ülevoolu ning lekete tõenäosust ja mõju; e) Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks; f) Reovee eraldamine; g) Sobiv äravoolutaristu; h) Projekteerimine ja hooldus, mis võimaldab lekkeid tuvastada ja kõrvaldada; i) Sobiv puhversäilitusmaht	1	Vastab
Õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju	Õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju ärahoidmine ja piiramine	a) käitisesse ei saa siseneda võõrad inimesed, käitises on kasutusel tuletõrjesüsteem, juurdepääs kontrollseadmetele on ainult selleks lubatud inimestel; b) olemas juhised õnnetusjuhtumite korral tegutsemiseks; c) õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise päeviku pidamine	BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast: a) Kaitsemeetmed; b) Juhusliku/tahtmatu heite haldamine; c) Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem	1	Vastab
Toormete kasutamine	Materjalide asendamine jäätmetega	Biogaasi saamiseks kasutatakse teiste ettevõtete jäätmeid.	BAT 22. Et kasutada materjale tõhusalt, on PVT asendada materjalid jäätmetega.	1	Vastab
Energiatõhusus	Energia tõhus kasutamine	a) toimub tegevuse täpnse energiatarbimise määratlemine ja arvutamine; b) Energiabilansi andmete kajastamine - jälgitakse etappide kaupa kui palju kulub mingiks tegevuseks energiat	BAT 23. Energia tõhusaks kasutamiseks on PVT kasutada mõlemat allpool esitatud meetodit: a) Energiatõhususkava; b) Energiabilansi andmed	1	Vastab
Pakendite korduskasutamine	Pakendite korduskasutamine	Kütusemahutid, kemikaalide mahutid on korduvkasutatavad.	BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, on PVT maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast	1	Vastab
Jäätmete bioloogiline töötlemine	Lõhnaaine heite vähendamine jäätmete bioloogilisel töötlemisel	Tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitise territooriumile ka piisava sagedusega tooraine tarnija juures.	BAT 33. Et vähendada lõhnaaine heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT valida sisendjäätmeid.	1	Vastab
Jäätmete bioloogiline töötlemine	Reovee tekke ja veekasutuse vähendamine jäätmete biloogilisel töötlemisel	a) Tahkete jäätmete vastuvõtusalved on varustatud rennidega, mille tõttu toimub nõrgvee eraldamine äravoolavast pinnaseveest; b) reoveehulka ei suunata sadevett; c) Toimub nõrgvee tekke minimeerimine (vastuvõtusalved on optimaalse suurusega)	BAT 35. Reovee tekke ja veekasutuse vähendamiseks on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid: a) Reovee eraldamine; b) Vee ringlusse võtmine; c) Nõrgvee tekke minimeerimine	1	Vastab
Jäätmete anaeroobne töötlemine	Õhkuheite vähendamine jäätmete anaeroobsel töötlemisel	Rakendatakse automaatset seiresüsteemi, mille käigus tagatakse kääritusmahuti stabiilne toimumine, minimeeritakse võimalus tomimisega seotud probleemideks. Samuti jälgitakse kääritatava materjali pH-d ja aluselisust, kääritusmahuti töötemperatuuri ja koormust, biogaasi kogust, koostist ja rõhku ning vedeliku ja vahu taset.	BAT 38. Et vähendada õhkuheidet ja parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida ja/või kontrollida jäätmete ja protsesside põhinäitajaid.	1	Vastab
Tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemine	Keskkonnatoime parandamine tahkete ja/või pastataoliste jäätmete füüsikalis-keemilise töötlemisel	Tooraine kvaliteeti kontrollitakse visuaalselt pidevalt ning lisaks käitise territooriumile ka piisava sagedusega tooraine tarnija juures.	BAT 40. Et parandada üldist keskkonnatoimet, on PVT jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast.	1	Vastab

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam (kõigi oma rajatistega) on ehitatud vastamaks kõigile nõuetele, seahulgas parimale võimalikule tehnikale. Käitis on soetanud ja paigaldanud parimale võimalikule tehnikale vastavad tehnoloogiaseadmed ja tegevuskava täielikult parima võimaliku tehnika nõuetega vastavusse viimiseks ning rakendab vastavaid meetmeid ka igapäevases toimimises. Seega tegevuskava, et kogu tegevus vastaks parimale võimalikule tehnikale biogaasi- ja koostootmisjaama puhul ei kohaldu.

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge
Kemikaalide säästlik kasutamine	Kemikaalide kasutamise optimeerimine.	Kemikaalide kasutuskoguste järgimine.	Vastab
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Kasutatavate abimaterjalide kasutamise optimeerimine.	Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine.	Vastab
Vee säästlik kasutamine	Pesuvee taaskasutus.	Pesuvee suunamine tootmisprotsessi (kääritisse).	Vastab
Vee säästlik kasutamine	Veetarbimise optimeerimine.	Lekkevabad torustikud.	Vastab
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Hoidlad kaetud naturaalkoorikuga või kaanega.	Vedela toorme hoiustamise hoidla on kaetud kaanega ning digestaadi hoiustamise hoidlad ja tahkematerjali hoidlad on kaetud naturaalkoorikuga (vastavalt vajadusele lisatakse täitematerjali, nt hekselpõhku).	Vastab
Energia ja kütuse tõhus kasutamine	Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine.	Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus.	Vastab
Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine	Taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine ja tagastamine.	Taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine ja tagastamine võimalikult suures mahus.	PVT ei määratle
Jäätmetekke minimeerimine	Segaolmejäätmete tekke minimeerimine.	Korduskasutatavate pakendite kasutamine.	Vastab
Jäätmete kõrvaldamine	Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus.	Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele.	Vastab
Reovee tekke vähendamine	Tarbetu veekasutuse vältimine.	Lekete vältimine.	Vastab
Pinnase kaitse	Pinnasereostuse vältimine.	Lekete ja avariide vältimine.	Vastab
Pinna- ja põhjavee kaitse	Reostusjuhtumite vältimine.	Lekkekindlad hoidlad, mahutid ja torustikud. Lekete ja avariide vältimine ja kiire likvideerimine.	Vastab
Lõhna vältimine või vähendamine	Lõhnaainete lendumise vähendamine hoidlatest ja laotamisel.	Efektiivne toorme käitlemine, vedel- ja tahkematerjalide hoidlatel ja digestaadi hoiustamise hoidlad on kaetud, konstruktsioonide regulaarne puhastamine, laotamiseks sobiva ilma valimine.	Vastab
Muud asjakohased meetmed	Töötaja pädevuse tagamine.	Juhendamine ja koolitus.	Vastab

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore	-	Veiste vedelsõnnik	Vedela substraadi vastuvõtukaev	1	150	t	Biogaasi tootmine	55 000	t/a
Toore	-	Veiste tahesõnnik	Vastuvõtusalved (3 tk)	2	600	t	Biogaasi tootmine	9 000	t/a
Toore	-	Muud biolagunevad jäätmed	Vastuvõtusalved (3 tk)	2	600	t	Biogaasi tootmine	15 000	t/a
Toore	-	Silo tootmise jäägid	Vastuvõtusalved (3 tk)	2	600	t	Biogaasi tootmine	1 000	t/a
Toore	23033000	Õlleraba	Vastuvõtusalved (3 tk)	2	600	t	Biogaasi tootmine	6 000	t/a
Toore	-	Vadak	Vastuvõtusalved (3 tk)	1	150	t	Biogaasi tootmine	4 000	t/a
Toore	-	Kanade vedelsõnnik	Vedela substraadi vastuvõtukaev	1	150	t	Biogaasi tootmine	4 000	t/a
Toore	-	Loomsete kudede jäägid	Vedela substraadi vastuvõtukaev	1	150	t	Biogaasi tootmine	7 000	t/a
Toore	-	Muud biolagunevad	Muud biolagunevad jäätmed	1	150	t	Biogaasi tootmine	10 000	t/a
Toore	-	Kanade tahesõnnik	Vastuvõtusalved (3 tk)	2	600	t	Biogaasi tootmine	9 000	t/a

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmis- protsess	Kokku	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr¹	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	27101943	Diislikütus	1,5 m3 tankurmahuti	11	1.50	t	Kopplaaduri kütus	8	t/a	0,0	Diislikütus	68334-30-5	Keskkonnaohtlik	100
Abimaterjalid	27101981	Mootoriõli	1 m3 IBC konteiner	11	1	t	Koostootmisjaama käitamine	5	t/a	0,0	Destillaadid (nafta), katalüütiliselt hüdrogeenitud, kerged nafteensed	64742-53-6	1. kategooria	25
											Kohlenwasserstoffe, C10-C13, n-Alkane, Isoalkane, zyklische, < 2% Aromaten	918-481-9	1. kategooria	25
											Phenol, polyisobutylene derivs	-	2. kategooria	5
											Phenol, (dimethylamino)-methyl poly isobutylene derivs	-	3. kategooria	5
Abimaterjalid	28273920	FeCl3	1 m3 IBC konteiner	11	1	m³	H2S eraldamine biogaasist	3	t/a	0,0	Raud(III)kloriid	7705-08-0	4. kategooria	41

Ohutuskaardid

Lisa 6: Mootori6li_EE_HP_Super_0781_319_805xx_2017_08.pdf

Lisa 7: FeCl3_lahus.pdf

Lisa 8: Diislikutus.pdf

¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel.

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Toode		Säilitamine mahutites või hoidlates				Ohtlik aine
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr. plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus tootes, %
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr. plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus tootes, %
-	Biogaas	Järelkääriti (topeltmembraankatusega kinnine mahuti)	14	1 000	m³	Metaan	74-82-8	Väga tuleohtlik	60

Ohutuskaardid

Lisa 9: Biogaasi_ohutuskaart.pdf

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht m³	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolutorustikust m	Kaugus veekogudest m	Kaugus puurkaevudest m
Tankermahuti	1.50		Diiselkütus	Kontrollitakse üks kord aastas	Järelvalvet teostab Aravete Biogaas OÜ	Vastavalt vajadusele	11	15	540	470
Järelkääriti (topeltmembraankatusega kinnine mahuti)	2 700	01.01.2016	Biogaas	Kontrollitakse üks kord aastas	Järelvalvet teostab Aravete Biogaas OÜ	Vastavalt vajadusele	14	20	530	460
IBC Konteiner	1		FeCl3, mootoriõli	Kontrollitakse igakordsel tarnel (mitu korda aastas)	Järelvalvet teostab Aravete Biogaas OÜ	Vastavalt vajadusele	11	15	540	470

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Kaitsemeetmed				Märkused
Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil	Välisõhk	Vesi	Pinnas	Pinna- ja põhjavesi	Märkused
11,14	Kinnised mahutid	Mahutite seinad on lekkekindlad	Mahutite seinad on lekkekindlad	Mahutite seinad on lekkekindlad	Biogaasi tootmises kasutatavad mahutid.

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Vee erikasutuse asukoha kirjeldus

Aravete Biogaas OÜ saab vett lepingu alusel Aravete Agro AS-lt.

Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus

Vett kasutatakse tehnoloogiliseks tarbeks ja olme tarbeks.

Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart

Lisa 10: Aravete_Biogaas_OU_asendiplaan1.jpg

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid

Lisa 11: Register_2775936.pdf

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

Vorm ei ole asjakohane.

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

Vorm ei ole asjakohane. Käitis saab vee ettevõttelt Aravete Agro AS.

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

Reovee/heitvee käitlemise viis

Heitvee kogus aastas (m³)

Tehnoloogilise vee tarve sõltub pesemisvajadusest, eeldatava kuu keskmine tarve on 3,3 m3/d. Olmereovesi suunatakse kaevu, kust see purgitakse. Reovett tekib aastas umbes 72 m3.

Ettevõtte nimi, kelle kanalisatsiooni reovesi juhitakse

Sademevee käitlemise kirjeldus

Sademevesi suunatakse biogaasijaama territooriumi lõunaosalt katendite kallete ja pinnase planeerimisega territooriumi haljastatud osadesse, kus see pinnasesse filtreerub. Territooriumi põhjaosalt, kus asub toorainete vastuvõtt ja käärititesse suunamine, kogutakse tekkiv sadevesi kokku restkaevudega ning suunatakse vedela substraadi vastuvõtukaevu.

Hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta

Vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus

Põhjaveevaru uuring

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

Vorm ei ole asjakohane.

6.2.3. Joonised, skeemid

Vorm ei ole asjakohane.

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

Vorm ei ole asjakohane.

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

Põhjendus loa taotlemiseks

Tööstusheite seaduse (THS) § 25 lõige 1 järgi vajab ettevõtja (käitaja) keskkonnakompleksluba tegevuseks tegevusvaldkonnas, kus seaduse järgi on kompleksloa omamine kohustuslik. Tööstusheite seaduse § 19 lõige 2 punkt 5 sätestab, et kompleksluba on nõutud jäätmekäitluseks. Täpsemaid alltegevusvaldkondi ja künnisvõimsuseid täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus nr 89, kus on välja toodud, et kompleksluba on nõutav tavajäätmete käitlemiseks käitises, kus ainsaks jäätmekäitlustoiminguks on tavajäätmete anaeroobne lagundamine mahus 100 tonni ööpäevas.
Aravete Biogaas OÜ põhitegevuseks on elektri ja sooja tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida koostootmisjaamas kasutatakse, on biogaas. Jaamas toodetakse anaeroobse kääritamise teel biogaasi peamiselt veiste vedelsõnnikust, veiste tahesõnnikust ja muudest sõnnikutest ning biojäätmetest.
Jaama võimsus on 2 MW elektrienergiat, 2 MW soojusenergiat ning sisendtooraine kogus on ca 120 000 tonni aastas. Seega on künnisvõimsus (100 tonni ööpäevas) ületatud ja Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam vajab oma tegevuseks keskkonnakompleksluba.
Aravete Biogaas OÜ tegevus kajastub taotluse koostamise ajal AS Aravete Agro ühises kompleksloas, mille nr on 195358. Loa muutmise vajaduse peamiseks põhjuseks on see, et Aravete Agro AS ja Aravete Biogaas OÜ taotlevad oma käitistele eraldi kompleksload.
Ühtlasi taotleb Aravete Biogaas OÜ uut keskkonnakompleksluba seetõttu, et ettevõtte tegevus viia kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetega ning muude keskkonnaalaste õigusaktidega.

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 05.11.2019, 5. „Atmosfääriõhu kaitse seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 15. juuni 2016. aasta) ja selle rakendusaktid.

Lubatud heitkoguste projekt koostatakse vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis” esitatud nõuetele ja vormile.

Saasteainete nagu ammoniaagi (NH3) ja lämmastikdioksiidi (N2O) heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 66 (RT I, 22.12.2016, 4. „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. aasta määrus nr 66) esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades. Kuna antud metoodika ei kohaldu massi- ega ka pindalaühiku kohta, siis on metaani (CH4) heitkogused välja arvutatud vastavalt Guelph Ülikooli poolt tehtud uuringu "Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems" tulemustele (Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph. Väljavõte: Lk 1–3 ja peatükk 4, lk 45–61.).

Täiendavalt on digestaadist lenduva ammoniaagi ja dilämmastikoksiidi heitkoguste leidmiseks kasutatud metoodikat, mis on toodud Eesti Põllumeeste Keskliidu käsiraamatus "Biogaasi tootmine ja kasutamine", 2009.

Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s) (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J.).

Põletusprotsessidest väljutatavate saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 59 (RT I, 22.03.2019, 9. „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 59) esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (eriheited maagaasi kohta). Vääveldioksiidi (SO2) heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruse nr 59 järgi kütuse väävlisisaldusest lähtudes.
Toodetav biogaas on oma omadustelt sarnane maagaasile, sisaldades süsivesinikühendeid, mille põhiliseks komponendiks on metaan. Kütus koosneb peamiselt 60% metaanist ja 40% süsihappegaasist. Samas arvestatakse, et biogaasis võib olla kuni 300 ppm ehk 0,03% H2S-i ning eeldatakse, et sama kogus eraldub peale biogaasi põlemist välisõhku põletusseadmetest vääveldioksiidina (SO2).
CO2 arvutatakse, vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 86 (RT I, 08.03.2019, 6) „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“, vastu võetud Keskkonnaministri poolt 27. detsembril 2016. aastal.

Suitsugaaside joonkiiruse arvutamisel arvestatakse keskkonnaministri määruses nr 59 (RT I, 22.03.2019, 9. „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 59) esitatud andmeid: kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on 0,25 Nm3/MJ.

Õhukvaliteeti hinnatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 (RT I, 08.12.2017, 7 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 (RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75).

Saasteainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga Airviro.

Hajumiskaartide koostamiseks kasutatakse ESRI ArcGIS programmi.

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS) (https://eteenus.keskkonnaamet.ee), keskkonnaregistri avaliku veebirakenduse (http://register.keskkonnainfo.ee) ja KOTKAS infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee/) abil.

Saasteainete heitkoguste hindamiseks sobiv metoodika valitakse OÜ Severitas spetsialistide poolt. Nende saasteainete heitmete määramiseks, millele on keskkonnaminister kehtestanud ametliku metoodika, seda metoodikat ka kasutatakse. Teistel juhtudel kasutatakse saasteaine, selle omaduste, tekkimise ja heitme hindamisel eksperthinnanguid.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Tootmismahtu on hinnanud Aravete Biogaas OÜ spetsialistid. Tehnoloogia ja sellega seotud saasteainete heitmete koguste hindamise juures ning tootmistegevuses kasutatavate materjalide (toore, abimaterjalid, kemikaalid, kütusekulu jne) koguste juures on tuginetud Aravete Biogaas OÜ spetsialistide hinnangutele.
Kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldused ning tööprotsesside kirjeldused on koostanud Aravete Biogaas OÜ ja OÜ Severitas spetsialistid.

Heiteallikate asukohakaart

Lisa 12: Aravete_Biogaas_OU_heiteallikate_asendiplaan2.jpg

Lisa 13: Aravete_Biogaas_OU_heiteallikate_asendiplaan1.jpg

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid olulisi objekte mõjupiirkonnas ei ole (vt ka ptk 2).
Väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate eluhoonete asukohad on toodud käitise asukohakaartidel. Biogaasijaama kõrval asub Mägise suurfarm, millest eraldub biogaasijaamaga võrrdeldes sarnaseid saasteaineid, mistõttu saastetaseme hindamisel on sellega arvestatud.

Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa

Kogu käitise, k.a kõigi heiteallikate prognoositav tööaeg on aastaringne ehk 8760 tundi aastas (24 tundi päevas, 7 päeva nädalas).

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Heiteallika nr plaanil või kaardil

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

4.75

Töötundide arv aastas

8 760

Kasutegur

0.84

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Biogaas	0.03	19.78	7 000	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid			0.203	5.926	t
					630-08-0	Süsinikoksiid			0.143	4.154	t
					NMVOC	Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid			0.01	0.277	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid			0.144	4.20	t
					PMsum	Osakesed			0.002	0.062	t
					PM10	Peenosakesed			0.002	0.062	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed			0.002	0.062	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid			0	7 761.957	t
					7439-97-6	Elavhõbe			0	0.014	kg
					7440-66-6	Tsink			0	0.002	kg
					7440-38-2	Arseen			0	0.017	kg
					7782-49-2	Seleen			0	0.002	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks			0	0	kg
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks			0	0	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks			0	0	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks			0	0	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks			0	0	kg
					1333-86-4	Tahm			0	0.003	t

Heiteallika nr plaanil või kaardil

Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood

010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)

Põletusseadme katlatüüp

Gaasikatel, põletiga

Põletusseadmete arv

Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

0.50

Töötundide arv aastas

200

Kasutegur

0.90

Püüdeseade

Puhastuseta

Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist?

Kasutatav kütus või jäätmed					Saasteaine
Kütuse liik	Väävli sisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³	Kogus aastas		Välisõhku väljutatud heide
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta		Heitkogus
			Kogus	Ühik	CAS nr	Nimetus	Heite piirväärtus	Prognoositav kontsentratsioon	Hetkeline, g/s (täpsus 0,001)	Aastas	Ühik
Biogaas	0.03	19.78	0.30	tuh. Nm³	10102-44-0	Lämmastikdioksiid			0.021	0	t
					630-08-0	Süsinikoksiid			0.015	0	t
					124-38-9	Süsinikdioksiid			0	0.333	t
					NMVOC	Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid			0.001	0	t
					7446-09-5	Vääveldioksiid			0.015	0	t
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed			0	0	t
					PM10	Peened osakesed (PM10)			0	0	t
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)			0	0	t
					1333-86-4	Tahm			0	0	t
					7439-97-6	Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks			0	0	kg
					7440-43-9	Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks			0	0	kg
					7439-92-1	Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks			0	0	kg
					7440-50-8	Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks			0	0	kg
					7440-66-6	Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks			0	0	kg
					7440-38-2	Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks			0	0	kg
					7440-47-3	Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks			0	0	kg
					7440-02-0	Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks			0	0	kg
					7782-49-2	Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks			0	0	kg

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

Vorm ei ole asjakohane.

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade	Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid
SNAP kood	Heiteallikas					Väljuvate gaaside parameetrid			Välisõhku väljutatud saasteaine
	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid	Ava läbimõõt, m	Kontrollimatu heide	Väljumiskõrgus, m	Joonkiirus, m/s	Temperatuur, °C	CAS nr	Nimetus	Heitkogus
											Hetkeline		Aastas
											Kogus	Mõõtühik	Kogus	Mõõtühik
010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)	K1	Biogaasikatel koostootmismootor	X: 6557986, Y: 599262 X: 6557986, Y: 599262	0.40	Ei	8	6,57	180	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.203	g/s	5.926	t
									630-08-0	Süsinikoksiid	0.143	g/s	4.154	t
									NMVOC	Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid	0.01	g/s	0.277	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.144	g/s	4.20	t
									PMsum	Osakesed	0.002	g/s	0.062	t
									PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002	g/s	0.062	t
									PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.002	g/s	0.062	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	7 761.957	t
									1333-86-4	Tahm	0	g/s	0.003	t
010103b - Soojuselektrijaamad - põletusseade < 20 MW (katlad)	K2	Reservkatel	X: 6557978, Y: 599251 X: 6557978, Y: 599251	0.25	Ei	6	4	150	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.021	g/s	0	t
									630-08-0	Süsinikoksiid	0.015	g/s	0	t
									124-38-9	Süsinikdioksiid	0	g/s	0.333	t
									7446-09-5	Vääveldioksiid	0.015	g/s	0	t
									NMVOC	Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid	0.001	g/s	0	t
100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus	S1	Vedela substraadi vastuvõtukaev	X: 6558033, Y: 599300 X: 6558033, Y: 599300	1.69	Ei	0,5	0,1	8	7664-41-7	Ammoniaak	0.001	g/s	0.02	t
									74-82-8	Metaan	0.001	g/s	0.022	t
									10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0	g/s	0.001	t
100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus	S2	Vastuvõtusalved (3 tk)	X: 6558035, Y: 599242 X: 6558054, Y: 599257 X: 6558035, Y: 599242 X: 6558054, Y: 599257	16.93	Ei	2	0,1	8	7664-41-7	Ammoniaak	0.03	g/s	0.936	t
									74-82-8	Metaan	0.004	g/s	0.114	t
									10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.002	g/s	0.059	t
100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus	S3	Doseerimispunker1	X: 6558028, Y: 599281 X: 6558028, Y: 599281	5.05	Ei	4	0,1	8	7664-41-7	Ammoniaak	0.003	g/s	0.083	t
									74-82-8	Metaan	0	g/s	0.01	t
									10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0	g/s	0.01	t
100903 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - tahesõnnikukäitlus	S4	Doseerimispunker2	X: 6558028, Y: 599271 X: 6558028, Y: 599271	5.05	Ei	4	0,1	8	7664-41-7	Ammoniaak	0.003	g/s	0.083	t
									74-82-8	Metaan	0	g/s	0.01	t
									10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0	g/s	0.01	t
100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus	S5	Roosna laguun	X: 6557006, Y: 609642 X: 6557069, Y: 609713 X: 6557006, Y: 609642 X: 6557069, Y: 609713	73.13	Ei	2	0,1	8	7664-41-7	Ammoniaak	0.779	g/s	24.57	t
									74-82-8	Metaan	0.068	g/s	2.132	t
									10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.005	g/s	0.151	t

Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

Heiteallikas		Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest												Päevade lõikes
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	Jan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	E - R	L	P
S1	Vedela substraadi vastuvõtukaev	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S2	Vastuvõtusalved (3 tk)	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S3	Doseerimispunker1	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S4	Doseerimispunker2	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
S5	Roosna laguun	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
K1	Biogaasikatel koostootmismootor	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100
K2	Reservkatel	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100	100

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane. Püüdeseadmeid ei ole.

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või hajumisarvutus-programmid

Riiklikul arvutusmetoodikal baseeruv mudel

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutusmeetod
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav arvutusmeetod	Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav määramismeetod	Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus
		CAS kood	Nimetus	Heitkogus t/a	Heitkogus g/s	Ettepanekud heitkoguste seire korraldamiseks
Loomakasvatuse metoodika (riiklik)	Arvutusmeetod	7664-41-7	Ammoniaak	25.692	0.815
Loomakasvatuse metoodika (riiklik)	Arvutusmeetod	10024-97-2(p)	Dilämmastikoksiid (põllumajandus)	0.231	0.007
Metaani heitkogused välja arvutatud vastavalt Guelph Ülikooli poolt tehtud uuringu "Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems" tulemustele.	Arvutusmeetod	74-82-8	Metaan	2.289	0.073
Põletusseadmete metoodika (riiklik)	Arvutusmeetod	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	5.926	0.225
		630-08-0	Süsinikoksiid	4.154	0.158
		NMVOC	Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid	0.277	0.011
		PMsum	Osakesed	0.062	0.002
		7446-09-5	Vääveldioksiid	4.20	0.159
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.062	0.002
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.062	0.002
		1333-86-4	Tahm	0.003	0
CO2 määramise metoodika (riiklik)	Arvutusmeetod	124-38-9	Süsinikdioksiid	7 762.289	0

Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon

*Heiteallika ja heite parameetrite määramine
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt esitatakse hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine eraldumine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s). Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga.

*Biogaasi- ja koostootmisjaamas kasutatava toorme ja tekkiva digestaadi hoiustamisest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Saasteainete nagu ammoniaagi (NH3) ja lämmastikdioksiidi (N2O) heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 66 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.

Ammoniaagi (NH3) heitkoguste arvutamine. Vedela substraadi vastuvõtukaev (S1)
Kuna ei ole täpselt teada, millist toorainet koostootmisjaamas kasutatakse, siis võetakse lähtuvalt arendaja hinnangul lämmastiku sisalduseks 6,5 kg tonnis sõnnikus. Samas tuleks siinkohal ära mainida, et tegemist on halvima võimaliku olukorraga, kuna testimise perioodil ettevõte poolt tehtud vedelsõnnikust ja tahesõnnikust keemilise analüüsi põhjal on lämmastiku sisaldus jäänud alla 6 kg/t. Vedela substraadi vastuvõtukaevus hoiustatakse maksimaalselt 150 m3 vedelsõnnikut ning tegemist on nn ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlaga. Mahuti kõrguseks on 3,5 m ja diameeter 7,5 m. Vastuvõtukaev on suletav kaanega. Sõnniku tiheduseks võetakse siinkohal 1 t/m3 ehk maksimaalselt hoiustatakse 150 m3 x 1 t/m3 = 150 tonni vedelat substraati.
N produktsiooni väljaheidetes saame leida, kasutades järgmist valemit:
Nväljaheidetes, t/a = (väljaheidete kogus, t/a x max Nsisaldus väljaheidetes, kg/t) / 1000 = (150 x 6,5) / 1000 = 0,975 t/a
Vedela substraadi vastuvõtukaevust eralduv ammoniaagi heitkogus arvutatakse järgnevalt:
NH3, t/a = (Nväljaheited, t/a x NH3 lendumise %) / 100 = (0,975 x 2) / 100 = 0,020 t/a
NH3, g/s = (NH3, t/a x 1 000 000) / (töötunnid, h/a x 3600) = (0,020 x 1 000 000) / (8760 x 3600) = 0,001 g/s

Ammoniaagi (NH3) heitkoguste arvutamine (S2)
Vastuvõtusalved võetakse saasteaine arvutamisel võrdseks tahesõnnikuhoidlaga. Salvedes hoiustatakse kuni 450 m3 tahesõnnikut (tahkematerjali). Sõnniku tihedus on 0,8 m3/t ehk maksimaalne hoiustatav kogus tonnides on 450 m3 x 0,8 m3/t = 360 tonni. Hoiustamiskõrgus on maapinnast 2 m. Platsi pindala on 225 m2.
N produktsiooni väljaheidetes saame kasutades järgmist valemit:
Nväljaheidetes, t/a = (väljaheidete kogus, t/a x max Nsisaldus väljaheidetes, kg/t) / 1000 = (360 x 6,5) / 1000 = 2,34 t/a
Tahke materjali vastuvõtusalvedest eralduv ammoniaagi heitkogus arvutatakse järgnevalt:
NH3, t/a = (Nväljaheited, t/a x NH3 lendumise %) / 100 = (2,34 x 40) / 100 = 0,936 t/a
NH3, g/s = (NH3, t/a x 1 000 000) / (töötunnid, h/a x 3600) = (0,936 x 1 000 000) / (8760 x 3600) = 0,030 g/s

Ammoniaagi (NH3) heitkoguste arvutamine. Laguuntüüpi digestaadihoidla (S5)
Digestaadi hoiustamislaguunis (S5) hoiustatakse maksimaalselt 16 800 m3 digestaati ning tegemist on nn laguuntüüpi hoidlaga. Hoidla kõrguseks on 4 m ja arvutuslik diameeter on 73,13 m. Sõnniku tiheduseks võetakse siinkohal 0,9 t/m3 ehk maksimaalselt hoiustatakse 16800 m3 x 0,9 t/m3 = 15120 tonni digestaati.
N produktsiooni väljaheidetes saame kasutades järgmist valemit:
Nväljaheidetes, t/a = (väljaheidete kogus, t/a x max Nsisaldus väljaheidetes, kg/t) / 1000 = (15120 x 6,5) / 1000 = 98,28 t/a
Digestaadihoidlast eralduv ammoniaagi heitkogus arvutatakse järgnevalt:
NH3, t/a = (Nväljaheited, t/a x NH3 lendumise %) / 100 = (98,28 x 20) / 100 = 19,656 t/a
Vastavalt "Biogaasi tootmine ja kasutamine" käsiraamatus toodule, kui käitlemata sõnnikust lendub 100%, siis kääritatud sõnnikust lendub 125% NH3-st, seega on leitud tegelik hoidlast eralduva ammoniaagi heitkogus:
NH3, t/a = 19,656 x 1,25 = 24,57 t/a
NH3, g/s = (NH3, t/a x 1 000 000) / (töötunnid, h/a x 3600) = (24,57 x 1 000 000) / (8760 x 3600) = 0,779 g/s

Dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguste arvutamise näide heiteallika S5 näitel
N2O, t/a = (Nväljaheited, t/a x N2O lendumise %) / 100 = (109,200 x 0,1) / 100 = 0,109 t/a
Vastavalt "Biogaasi tootmine ja kasutamine" käsiraamatus toodule, kui käitlemata sõnnikust lendub 100%, siis kääritatud sõnnikust lendub 138% N2O-st, seega on leitud tegelik hoidlast eralduva ammoniaagi heitkogus:
N2O, t/a = 0,109 x 1,38 = 0,151 t/a
NH3, g/s = (NH3, t/a x 1 000 000) / (töötunnid, h/a x 3600) = (0,151 x 1 000 000) / (8760 x 3600) = 0,005 g/s

Kuna keskkonnaministri määruse nr 66 metoodika ei kohaldu massi- ega ka pindalaühiku kohta, siis on metaani heitkogused välja arvutatud vastavalt Guelph Ülikooli poolt tehtud uuringu "Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems" tulemustele.

Metaani (CH4) heitkoguste arvutamise näide heiteallika S1 näitel
CH4, g/s = CH4 eriheide, g/s/m2 x sõnnikuhoidla pindala, m2 = 0,0000161 x 44 = 0,001 g/s
CH4, t/a = (CH4, g/s x töötunnid, h/a x 3600) / 1 000 000 = (0,001 x 8760 x 3600) / 1 000 000 = 0,022 t/a

*Põletusseadmetes kasutatavast kütusest (kütuse põletamisest) välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Põletusprotsessidest väljutatavate saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 59 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (eriheited maagaasi kohta).
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika, määrus nr 86.
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute
teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, M J/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide M i, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
M i = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
M pi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, M Wth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Toodetav biogaas on oma omadustelt sarnane maagaasile, sisaldades süsivesinikühendeid, mille põhiliseks komponendiks on metaan. Kütus koosneb peamiselt 60% metaanist ja 40% süsihappegaasist. Samas arvestatakse, et biogaasis võib olla kuni 300 ppm ehk 0,03% H2S-i ning eeldatakse, et sama kogus eraldub peale biogaasi põlemist välisõhku põletusseadmetest vääveldioksiidina (SO2).
Vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste arvutamise näide heiteallika K1 näitel
SO2, g/s = 20 x põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth x väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent / kütuse alumine kütteväärtus, MJ/Nm3 = 20 x 4,75 MWth x 0,03 % / 19,78 MJ/Nm3 = 0,144 g/s
SO2, t/a = 0,02 x kütusekulu vaadeldaval perioodil, tuhat m3 x väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent = 0,02 x 7000 tuhat m3 x 0,03 % = 4,200 t/a

Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qri * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg;
Qri – kütuse kütteväärtus, M J/kg;
n – suhtarv.
Kütuste oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik süsinikuheide (M c) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
M c = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (M CO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
M co2 = M c * 3,664, kus
M c – süsinikuheide, GgC.

Arvutusnäide K1 puhul on toodud järgnevalt:
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), arvutused viime läbi puidugraanulitega:
B1 = 7000 × 19,78 = 138 460 GJ
Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide (qi) maagaasi kasutamisel põletusseadmega, mille nimisoojusvõimsus on kuni 50 M Wth, on 42,8 g/GJ.
Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide M i:
M i = 10 -6 × 138 460 × 42,8 = 5,926 t
Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
M pi = 0,001 × 4,750 × 42,8 = 0,203 g/s

Süsinikdioksiidi heitkogused:
B1= 7 000 000* 19,78 = 138 460 000 TJ
Süsiniku eriheide (qc) maagaasi puhul on 15,3 tC/TJ.
M c = 0,001 * 138 460 000 * 15,3 * 1 = 2 118 438 GgC
M co2 = 2 118 438 * 3,664 = 7 761 957 kg/a
M CO2, (t/a) = 7761,957

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

Heiteallikas		Välisõhku väljutatud saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus - µg/m³				Õhukvaliteedi taseme arvutuse tulemused
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus M, g/s	ÕPV₁	ÕPV₈	ÕPV₂₄	ÕPVₐ	Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi Cm, µg/m³	Suhe Cm / ÕPV₁	Suhe Cm / ÕPV₈	Suhe Cm / ÕPV₂₄	Suhe Cm / ÕPVₐ
K1	Biogaasikatel koostootmismootor	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.203	200				36.634	0
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.203				40	1.996		0
		630-08-0	Süsinikoksiid	0.143		10 000			30.452	0
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.01	5 000				5.242
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.01			2 000		1.651
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.144	350				24.933
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.144			125		12.219
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002			50		0.292
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002				40	0.02
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.002				25	0.02
K2	Reservkatel	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.021	200				8.90	0
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.021				40	0.658		0
		630-08-0	Süsinikoksiid	0.015		10 000			4.475	0
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001	5 000				1.287	0
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.001			2 000		0.29
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.015	350				6.192
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.015			125		3.123
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0				25	0.002
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0			50		0.03
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0				40	0.002

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	Saasteaine				Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhe Cm / ÕPV
Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil	CAS nr	Nimetus	Summaarne hetkeline heitkogus M, g/s	Õhukvaliteedi taseme piirväärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ jm - näidata vajalik) µg/m3	Välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ∑Cm µg/m³	Suhe Cm / ÕPV
K1, K2 + Aravete Agro AS heiteallikas	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.256	200	45.432	0.017
K1, K2+ Aravete Agro AS heiteallikas	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.256	40	3.283	0.004
K1, K2 + Aravete Agro AS heiteallikas	630-08-0	Süsinikoksiid	0.18	10 000	37.445	0
K1, K2	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.011	5 000	6.099	0.02
K1, K2	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.011	2 000	1.872
K1 + Aravete Agro AS heiteallikas	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.267	350	111.98
K1 + Aravete Agro AS heiteallikas	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.267	125	53.561
K1, K2	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002	50	0.292
K1, K2	PM10	Peened osakesed (PM10)	0.002	40	0.02
K1, K2	PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.002	25	0.02

Koosmõju kirjeldus

Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslik kontsentratsioon välisõhus on maksimaalne.
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piir- ega sihtväärtusi ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures. Käitise tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena selgus, et heiteallikatest väljutatavate saasteainete puhul ei teki olulist koosmõju.

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

Välisõhu saaste fooniandmed

Lisa 14: Aravete_Biogaas_OY_fooniandmed_Severitas.pdf

Viited arvutusmetoodikale

RT I, 08.12.2018, 7. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84.

Viited arvutusprogrammile

Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks on kasutatud programmi Airviro.

Arvutamiseks valitud meteoaasta

2016-2018

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Aseri meteojaam

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on olemasoleva käitisega.

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane. Välisõhu kvaliteedi taset ja müra Aravete Biogaas OÜ biogaasi- ja koostootmisjaama tootmisterritooriumitel otseste mõõtmistega ei seirata, mistõttu ei ole ka sellekohaseid tabeleid esitatud. Regulaarselt seiratakse hoidlate ning välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Käitise poolt põhjustatava õhukvaliteedi taseme mõju suurust hinnatakse vajadust mööda ja arvutuslikult. Kvartaalselt hinnatakse biogaasi tootmisest lähtuvate saasteainete heitkoguseid arvutuslikult ning esitatakse vastavad heitkoguste arvutused (kvartaliaruanne) lähima Keskkonnaameti regiooni vastavale spetsialistile.

7.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele.

Väljaspool tootmisterritooriumi piiri

Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses nr 75 välja toodud piir- ja sihtväärtustega selgub, et põletusseadmetest väljutatavate saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi.

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures

Lähimate elumajade juures saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa saasteainetele kehtestatud piir- ja sihtväärtusi.

Muu

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Saasteainetest on välisõhu saastatuse tekitamises suurim osakaal vääveldioksiidil, mille suurimad kontsentratsioonid välisõhus on põhjustatud mitme katla koostöös.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kuigi saasteainete piir- ja sihtväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata, on võimalik rakendada meetmeid õhukvaliteedi parendamiseks. Õhukvaliteedi parendamine toimub parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmis- ja majapidamistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks erinevaid tehnikaid:
*puhtuse jälgimine tootmisterritooriumidel;
*toorme pidev etteanne ning segatud substraadi doseerimine kääritisse (toormehoidlate täituvuse vältimine);
*digestaadi hoiustamishoidlate laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuule suunda ja tugevust;
*vedelmaterjali etteandemahutil ja digestaadi hoiustamise hoidlatel jälgitakse naturaalkooriku seisukorda, vajadusel kaetakse tekkinud lõhed (nt hekselpõhuga);
*toorme ja digestaadi veol arvestatakse vajadusel ilmastikutingimusi (eelkõige sõnnikuveol käitise territooriumile ja territooriumisiseselt ning digestaadi väljaveol);
*digestaadi laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega;
*seadmete profülaktiline hooldus.
Ilmastikutingimusi tuleks jälgida ka toorme sisseveol käitise torritooriumile ja võimalusel ka tahkematerjali etteandel doseerimispunkritesse ning digestaadi väljaveo ja laotamise ajal, et nendest tegevustest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe käitise ja laotuspindade lähedal asuvaid elanikke. Seega tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Käitise tegevusega võib kaasneda lõhnaainete eraldumine ja hajumine. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja ehk inimese sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.
Üldiselt levib biogaasi- ja koostootmisjaama territooriumitel tootmistegevusele iseloomulik lõhn. Samas puuduvad hetkel kaebused töötajatelt ja ümbruskonna elanikelt (vastuvõtjatelt).
Lõhnahäiring võib tekkida eelkõige hajumise seisukohalt ebasobivate ilmastikuolude kokkulangemisel. Kuna lõhna aistingu tingib teatud kontsentratsioon saasteainet, siis on võimalik hinnata lõhna levikut kontsentratsioonide järgi.
Selleks, et tekkivad kontsentratsioonid ja hajumine oleksid võimalikult väikesed ning et tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikult vähe töötajaid ja käitise lähedal asuvaid elanikke, tuleks (nagu eelnevalt juba nimetatud) rakendada ja järgida parimat võimalikku tehnikat ning juhtimissüsteeme.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama asukohaks

Seadmete ning hoidlate regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida toorme (eelkõige sõnniku) sissevedu käitise torritooriumile, digestaadi laotamist ning ka võimalusel tahkematerjali etteannet doseerimispunkritesse sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

7.18. Täiendavad andmed

Kasutatud kirjanduse loetelu

*Asjakohased õigusaktid
*Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota
*Biogaasi tootmine ja kasutamine, Eesti Põllumeeste Keskliidu käsiraamat, 2009.
*Improved Greenhouse Gas Emission Estimates from Manure Storage Systems. University of Guelph. Väljavõte: Lk 1–3 ja peatükk 4, lk 45–61.
*Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatment Industries, August 2006.
*Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteem (KLIS), https://eteenus.keskkonnaamet.ee
*Keskkonnaregistri avalik veebirakendus, http://register.keskkonnainfo.ee

LHK projekti koostaja

Nimi

OÜ Severitas

Registrikood/isikukood

11852485

Postiaadress

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606

Telefon

+372 5207704

E-posti aadress

severitas@severitas.ee

LHK projekti lisad

Lisa 15: Digestaadi_analyys.pdf

Lisa 16: Aravete_Biogaas_OY_hajumisarvutuste_tulemused_Severitas.pdf

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt

Lisa 17: Aravete_Biogaas_OU_SO2_24h___12112019.jpg

Lisa 18: Aravete_Biogaas_OU_SO2_1h__12112019.jpg

LHK projekti täiendavad andmed

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

Vorm ei ole asjakohane.

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Sissetulek			Väljaminek
	Tekib (t/a)	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) (t/a)	Kokku	Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse		Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
	Tekib (t/a)		Kokku	Kogus (t/a)	R-kood	Kogus (t/a)	D-kood	Antakse teistele ettevõtjatele (t/a)	Kokku	Ladustamine
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	0.30	0	0.30	0		0		0.30	0.30	0
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid	5	0	5	0		0		5	5	0
19 06 05 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik	120 000	0	120 000	120 000	R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	0		0	0	120 000
02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed	0	3 000	3 000	3 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	3 000	0
02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed	0	70 000	70 000	70 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	70 000	0
02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 02 03 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted	0	11 000	11 000	11 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	11 000	0
02 03 01 - Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 03 03 - Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 03 05 - Reovee kohtpuhastussetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 04 03 - Reovee kohtpuhastussetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 04 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 05 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted	0	8 000	8 000	8 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	8 000	0
02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	0	1 000	1 000	1 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	1 000	0
02 06 03 - Reovee kohtpuhastussetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 07 01 - Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 07 02 - Piirituse destilleerimisjäägid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	0	4 000	4 000	4 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	4 000	0
02 07 05 - Reovee kohtpuhastussetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
03 03 10 - Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
04 01 01 - Kõlu- ja laustajäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
04 02 10 - Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (näiteks rasv, vaha)	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
07 02 13 - Plastijäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
15 01 02 - Plastpakendid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
15 01 03 - Puitpakendid	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
17 02 01 - Puit	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
19 05 03 - Praakkompost	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
19 06 06 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
20 01 01 - Paber ja kartong	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed	0	4 000	4 000	4 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	4 000	0
20 01 25 - Toiduõli ja -rasv	0	1 750	1 750	1 750	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	1 750	0
20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed	0	5 000	5 000	5 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	5 000	0
20 03 02 - Turgudel tekkinud jäätmed	0		0		R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	0	0
02 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	0	4 000	4 000	4 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	4 000	0
19 08 14 - Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13*	0	1 750	1 750	1 750	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	1 750	0
19 08 09 - Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu	0	1 750	1 750	1 750	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	1 750	0
20 01 26* - Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25	0	1 750	1 750	1 750	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	1 750	0
02 05 98 - Vadak	0	3 000	3 000	3 000	R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	0		0	3 000	0

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Jäätmete kogumise viis	Veetav kogus (t/a)	Veok	Jäätmevedaja	Jäätmeveo sihtkoht
					Jäätmekäitluskoht	Aadress	Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja		Keskkonda viimine, t/a
					Jäätmekäitluskoht	Aadress	Ärinimi või nimi	Äriregistri või isikukood	Keskkonda viimine, t/a
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	Sorteeritult konteineris	0.30	Veoauto	Veoettevõtja	-	-	Eesti Keskkonnateenused AS	10 814 608
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid	Sorteeritult konteineris	5	Veoauto	Veoettevõtja	-	-	GREEN MARINE AS	11 021 057
02 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	Hoidlad (vedela substraadi vastuvõtukaev, vastuvõtusalved)	4 000	Autotsistern, kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	11 000	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	8 000	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed	Hoidlad (võtusalved)	4 000	Kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	70 000	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	Hoidlad (vedela substraadi vastuvõtukaev, vastuvõtusalved)	4 000	Autotsistern, kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed	Hoidlad (vedela substraadi vastuvõtukaev, vastuvõtusalved)	5 000	Autotsistern, kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid	Hoidlad (vedela substraadi vastuvõtukaev, vastuvõtusalved)	1 000	Autotsistern, kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
19 08 14 - Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13*	Hoidlad (vedela substraadi vastuvõtukaev, vastuvõtusalved)	1 750	Autotsistern, kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
19 08 09 - Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	1 750	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
20 01 25 - Toiduõli ja -rasv	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	1 750	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
20 01 26* - Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	1 750	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed	Hoidlad (võtusalved)	3 000	Kallurauto	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
02 05 98 - Vadak	Hoidla (vedela substraadi vastuvõtukaev)	3 000	Autotsistern	Omavedu	Aravete Biogaas OÜ	Järva vald, Mägise küla, Biojaama kinnistu	Aravete Biogaas OÜ	11 464 576
19 06 05 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik	Hoidlad (järelkääriti, laguunid, digestaadimahutid)	120 000	Autotsistern	Omavedu	-	-	AS Aravete Agro või mõni muu põllumajandusettevõte	10 073 224

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

Jäätmekäitlus¹	Tehniline varustus
Jäätmekäitlus¹	Kirjeldus	Failid
K - kogumine	Prügi (segaolmejäätmed) kogutakse kaanega suletavasse kogumiskonteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed kogutakse spetsiaalsetesse mahutitesse ning antakse üle jäätmekäitlejale. *Biolagunevate jäätmete kogumine vastuvõtusalvedesse ja vastuvõtukaevu.
R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.	Kääritusjäägi ehk digestaadi houstamine järelkääritis, laguunis ja digestaadimahutites enne kasutamist.
R12o - jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus	Biolagunevate jäätmetest anaeroobse kääritamise teel biogaasi tootmine. Metaankäärituse bioloogiline protsess toimub mahutites - kääritites ja järelkääritis.
V - vedamine	Kallurautoga või autotsisterniga toorme vedu käitisesse ning digestaadi vedu autotsisterniga hoidlatesse.

¹ Jäätmekäitlustoimingute selgitused (pdf).

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

Toore, millest moodustuvad jäätmed	Tehnoloogiaprotsessi iseloomustus	Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks	Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus	Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus
Biolagunevad jäätmed	Biolagunevast materjalist anaeroobse kääritamise teel biogaasi tootmine. Kääritusprotsessi tagajärjel tekib kääritusjääk ehk digestaat.	Tekkiva jäätmekoguse hindamisel kasutatakse praktilisel kogemusel põhinevat hinnangulist kogust ajaühiku kohta.	Ptk 8.4.
Mootoriõli	Koostootmisjaama sisepõlemismootori käitamine.	Tekkiva jäätmekoguse hindamisel kasutatakse praktilisel kogemusel põhinevat hinnangulist kogust ajaühiku kohta.	Ptk 8.4.

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

Jäätmete keemiline koostis	Prügi (segaolmejäätmed) – keemiline koostis teadmata.
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	Kogumine ettevõtte territooriumil ja üleandmine jäätmekäitlejale.
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	Kogumine konteinerisse.
Jäätmete keemiline koostis	Ohtlikud jäätmed – erineva keemilise koostisega, sisaldavad ohtlikke aineid.
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	Kogumine ettevõtte territooriumil ja üleandmine jäätmekäitlejale.
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	Spetsiaalsetes mahutites.
Jäätmete keemiline koostis	Biolagunevad jäätmed
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	Kogumine ettevõtte territooriumil ja anaeroobse kääritamise teel biogaasi tootmine.
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	Vastuvõtusalved ja vastuvõtukaev.
Jäätmete keemiline koostis	Kääritusjääk ehk digestaat – kuivaine, N, P, K, Ca, Mg, mikroelemendid
Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus	Kogumine ettevõtte territooriumil.
Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d)	Digestaadi hoiustamise hoidlad (laguunid ja ringja põhiplaaniga mahutid).

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

Jäätmekäitluskoht	Kirjeldus	Seotud failid
Aravete biogaasi- ja koostootmisjaam	Biolagunevate jäätmete kogumine käitise territooriumil ja anaeroobse kääritamise teel biogaasi tootmine. Biogaasist soojus- ja elektrienergia tootmine müügiks ja ka omatarbeks.

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

Isik	Aadress
Eesti Keskkonnateenused AS	Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Artelli tn 15, 10621
Aktsiaselts GREEN MARINE	Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Uus-Sadama tn 19/13, 10120
AS Aravete Agro	Järva maakond, Järva vald, Aravete alevik, Piibe mnt 16, 73501

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

Seiratav näitaja	Seire viis	Seire sagedus
Jäätmete kogus	Jäätmekoguste dokumenteerimine jäätmete üleandmisel vastavalt jäätmeliigile	Pidev
Jäätmete kogumine	Visuaalne seire	Pidev
Ohutusnõuetest kinnipidamine	Jälgitakse ohutusnõuetest kinnipidamist ja ettenähtud isikukaitsevahendite kasutamist	Pidev

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Konteineri paigaldamine	Konteineri (mahutite) paigaldamine kindlale pinnale/alusele.	Jäätmekäitluse alustamisel
Käitluskoha koristamine	Jäätmete sorteerimine ja kokku kogumine konteineritesse ning nende üle andmine jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele	Jäätmekäitluse lõpetamisel
Kemikaalide käitlus	Kõik kemikaalid kogutakse kokku ning võimalusel realiseeritakse või antakse üle jäätmekäitlejale	Ettevõtte tegevuse lõppemisel
Mehhanismide konserveerimine	Seadmestik puhastatakse ning neist eemaldatakse keskkonnaohtlikud ühendid ( õlid jmt)	Ettevõtte tegevuse lõppemisel
Digestaadihoidlate tühjendamine	Digestaadihoidlad veetakse tühjaks	Ettevõtte tegevuse lõppemisel

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

Vorm ei ole asjakohane.

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

Vorm ei ole asjakohane.

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

Vorm ei ole asjakohane.

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

Vorm ei ole asjakohane.

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

Vorm ei ole asjakohane.

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jäätmeliik	Ladusamise piirkogus		Ladustamiskoht
Jäätmeliik	t/a	t/kv	Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele
19 06 05 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik	37 100	9 280	S5	X: 6557039, Y: 609679 X: 6557039, Y: 609679	Kääritusjäägi ehk digestaadi ladustamine/hoiustamine hoidlas vastab keskkonnaministri määruses nr 12 esitatud kääritusjäägi hoiule panemise nõuetele. Hoidla on ehitatud selliselt, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks hoidlasse. Samuti on hoidla lekkekindel. Hoidla lähedale puudub kõrvalisetel isikutel ligipääs, samuti on hoidla seinad piisavalt kõrged või ümbritsetud aiaga, et sinna võiks sattuda loom.

10. Äkkheide vette

Vorm ei ole asjakohane.

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus										Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus	Väävlisisaldus, %	Tuhasisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³					Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Elekter			Soojus ja aur
Kütuse nimetus	Väävlisisaldus, %	Tuhasisaldus, %	Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Tootmisprotsessis	Ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks	Sisetranspordiks	Muu	Kokku	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Omatarve	Müük	Kokku	Omatarve	Müük	Kokku
Diislikütus	0.001	0	43	0.30		7.30		7.60				0			0
Biogaas	0.03	0	19,78				7 000.30	7 000.30		4 000	12 400	16 400	1 000	15 900	16 900

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapp või kasutusala	Energia tarbimine, MWh/a
	Elekter, MWh/a				Soojus, MWh/a				Aur, MWh/a
	Omatoodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Omatoodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Omatoodang	Muu tarnija	Kokku
Muu kasutus	1 000			1 000	4 000			4 000	0		0
Kokku	1 000	0		1 000	4 000	0		4 000	0	0	0

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas	Nr plaanil või kaardil	Lõhnaaine või ainete segu	Kasutatud määramis- meetodid	Määramise teostaja	Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)	Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Toorme hoiustamise mahutid	S1, S2, S3, S4	Lõhnaühendid	Arvutuslik	OÜ Severitas	Vt lisafail	Toorme pidev etteanne, hoidlate ületäituvuse vältimine, lekkekindlad konstruktsioonid. Vedela toorme hoiustamise mahuti on kaetud kaanega, tahke materjali mahutid naturaalkoorikuga (vastavalt vajadusele lisatakse täitematerjali, nt hekselpõhku).
Digestaadi hoiustamise mahuti	S5	Lõhnaühendid	Arvutuslik	OÜ Severitas	Vt lisafail	Digestaadi hoiustamise hoidla on kaetud naturaalkoorikuga (vastavalt vajadusele lisatakse täitematerjali, nt hekselpõhku). Digestaadi veoks ja laotamiseks sobiva ilma valimine.

Lõhnaaine esinemise hindamine

Käitise tegevusega võib kaasneda võimalike lõhnaainete esinemine, kuid hinnanguliselt ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures.

Seotud failid

Lisa 19: Aravete_Biogaas_OY_lohnauhendite_esinemine_Severitas.pdf

12.2. Vibratsioon

Vorm ei ole asjakohane. Biogaasi- ja koostootmisjaamas puuduvad olulised vibratsiooniallikad ning vibratsiooni taset ei ole mõõdetud. Teataval määral võib vibratsiooni allikaks olla transport, transpordi vibratsiooni teket vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus, võimaliku vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendite liikumisteid korras.

12.3. Välisõhus leviv müra

Vorm ei ole asjakohane. Tehnoloogiliste seadmete ja transpordivahendite tööajal tekib küll müra, kuid mis ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist ning on tootmistegevuses seadmete käitamisel ja transpordivahendite tööajal loomulik osa. Seega pole müra levikut taotlusmaterjalides pikemalt käsitletud ja hinnatud.

13. Käitise omaseire

Käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, millel on eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud ametikohad

Aravete Biogaas OÜ puhul on tegemist traditsioonilise ülesehitusega ettevõtetega. Keskkonnajuhtimisega tegeleb Aravete biogaasi- ja koostootmisjaama juhataja.

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade

ISO 14001 standardile või EMAS määruse nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi pole käitises rakendatud.
Täidetakse käitise tegevust reguleerivate Eesti Vabariigi keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, kaasa arvatud aruandluskohustus. Järgitakse head tootmis-, majandamis- ja majapidamistava.

Andmed vastutuse ja volituste kohta avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel

Vastutus ja volitused avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel on käitise juhatajal.

Andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase koolituse kohta

Üldise keskkonnaohutuse seisukohalt on olulisim järgida kehtestatud eeskirju ja nõudeid. Keskkonnaoht on võimalik tavaolukorrast kõrvalekaldumise puhul, seda nii õnnetusjuhtumite puhul kui ka inimlikest eksitustest ja hooletusest tulenevalt. Avariiolukordade võimaliku esinemise minimeerimiseks tuleb tagada pidev süsteemi kontroll ja töötajate koolitus. Eraldi keskkonnaalase koolituse plaani pole koostatud, keskkonnateemasid käsitletakse vajaduse korral regulaarsetel töökoosolekutel.

Andmed veesaaste omaseire kohta

Omaseire punktide tekstiline selgitus

Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret.

Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang

Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret.

Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta

Käitise tegevuse käigus ei juhita heitvett ega saasteaineid suublasse, seega ei toimu ka veesaaste omaseiret.

Andmed pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire kohta

Omaseire punktide tekstiline selgitus

Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret.

Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang

Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret.

Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta

Käitise tegevuse käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ja põhjavette, seega ei toimu ka pinnase ja põhjavee omaseiret.

Andmed saastatuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hoolduse ja kontrolli kohta

Omaseire punktide tekstiline selgitus

Toorme ja digestaadi hoiustamiseks kasutatavate hoidlate pidev visuaalne kontroll. Vedela toorme hoiustamise mahuti on kaetud kaanega ja digestaadi hoiustamise hoidla on kaetud naturaalkoorikuga (vastavalt vajadusele lisatakse täitematerjali, nt hekselpõhku). Tagatakse keskkonnaohutus.
Biogaasi tootmine - kasutusel jaama juhtimis- ja jälgimissüsteem. Programmijuhtimissüsteem kuvab tööprotseduure, võimaldab protsesside automaatjuhtimist, administreerib käitamisparameetreid, tuvastab ja teavitab riketest ja seisakutest. Süsteem on kuvaril visualiseeritud.

Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang

Saastetaseme fooniandmed esitatud ptk-s 7.

Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava mõju kohta

Puuduvad.

13.1. Veesaaste omaseire

Vorm ei ole asjakohane.

13.2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire

Vorm ei ole asjakohane.

13.3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

Vorm ei ole asjakohane.

13.4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Tootmise seire	Seadmete korrasoleku pidev jälgimine. Toorme ja abimaterjali kulu ning toodangu mahu jälgimine.	Pidev. Jaama juhtimis- ja jälgimissüsteemi abil tootmisprotsesside pidev kontroll ning analüüs. Registreeritakse tõrked seadmestikus ning tõrgete põhjused.
Jäätmetekke seire	Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus.	Pidev.
Jäätmekäitluskoha seire	Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse jälgimine.	Pidev. Peale hoidla tühjendamist kontrollitakse visuaalselt betoonpindade kvaliteeti, sidusust, lekkekindlust. Koostatakse ülevaatuse akt.
Heite keskkonnamõju seire	Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse arvutuslikult üks kord kvartalis.	Pidev.
Müra- ja vibratsiooni seire	Organoleptiline (käitise töötajate hinnang ja kaebused).	Pidev.
Lõhna seire	Organoleptiline. Kaebuste registreerimine ja analüüs.	Perioodiline.
Muud asjakohased meetmed	Ohtlike kemikaalide arvestus.	Pidev.
Muud asjakohased meetmed	Kemikaalide pakendite nõuetekohane märgistamine.	Pidev.
Muud asjakohased meetmed	Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Regulaarne mahutite ja torustiku hooldus ning remont ning pidev lekete tuvastamine, visuaalne kontroll.	Regulaarne. Pidev.
Muud asjakohased meetmed	Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Biogaasi mootori õlivahetus (hooldussagedus iga 1500-2500 töötunni järel), kapitaalremont (hooldussagedus iga 64 000 töötunni järel), hooldus (hooldussagedus iga 2000 töötunni järel). Kontrollida biogaasi mootori töövõimet tööprotsessi käigus regulaarselt.	Regulaarne, vastavalt hooldusgraafikule.
Muud asjakohased meetmed	Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Regulaarne konteinerite ja hoidlate hooldus ning pidev keskkonnaohutuse tagamine, visuaalne kontroll.	Regulaarne. Pidev.

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Vastutaja ametikoht	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus	Viimase ülevaatuse kuupäev
Käitise käitamine	Tulekahju	Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine.	Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele.	Juhataja	Regulaarne	17.06.2019
Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine	Erinevad lekked	Tööohutusjuhendid.	Tegutsemine vastavalt tööohutusjuhendile.	Juhataja	Regulaarne	17.06.2019
Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine	Seadmete rikked	Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd. Käitises on jaama juhtimisja jälgimissüsteem.	Töötaja teavitab koheselt juhtkonda. Rikete kõrvaldamine.	Juhataja, mehaanik	Regulaarne	17.06.2019
Toorme ja digestaadi hoiustamine	Ekstreemsed sademete hulgad ja hoidlate sademeveega täitumine, leke hoidlast	Pidev hoidlate täituvuse kontroll, õigeaegse digestaadi veo korraldamine.	Toorme ja digestaadi laialivalgumise piiramine, lekete korral kohene hooldusja remonditöö.	Mehaanik	Regulaarne	17.06.2019

15. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Puhastustööd	Biogaasi- ja koostootmisjaama puhastamine hooldustööde käigus.	Hooldusteenus ostetakse sisse, töid teostab seadme tarnija.
Puhastustööd	Transpordivahendite pesu.	Vastavalt vajadusel (vajaduse visuaalne hindamine).
Lekked	Toorme ja digestaadi hoiustamine.	Remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele.
Tootmisseadmete rikked	Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine.	Hooldus- ja remonditööd ning tegutsemine vastavalt konkreetsele rikkele. Tootmistsükkel peatatakse ja rike kõrvaldatakse. Biogaasi välisõhku emiteerumise vältimiseks rakendatakse tööle varukatel.
Puhastusseadmete rikked	Puhastustööd.	Hooldus- ja remonditööd ning tegutsemine vastavalt konkreetsele rikkele.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine	Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine.	Kasutuseeskirjade järgimine. Töö alustamisel veendutakse, et seadmed on töökorras. Rikked parandatakse enne tööde alustamist või koheselt peale ilmnemist.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine	Biogaasi ning soojuse ja elektri koostootmine.	Kasutuseeskirjade järgimine. Erimeetmete vajadus puudub.

16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed

Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete loend ja kirjeldus

*Mahutid ja torustikud tühjendatakse vedel- ja tahesõnnikust, muudest biolagunevatest materjalidest ja digestaadist ning puhastatakse. Jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise.
*Seadmed puhastatakse muudest abimaterjalidest.
*Käitises kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes käitise osades.
*Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise.
*Kõik rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks.
*Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.

Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed

Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele, piirkondlikule Keskkonnainspektsioonile ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega.

17. Lähteolukorra aruanne

Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne

Lisa 20: Aravete_Biogaas_OY_LOA_Severitas.pdf

18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Vorm ei ole asjakohane.

19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu

*Asjakohased õigusaktid
*Reference Document on Best Available Techniques for the Waste Treatment Industries, August 2006
*Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. University of Minnesota
*Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Versioon 1.0. 20.09.2013.
*Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/
*Eesti põhjavee kaitstuse kaart, http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
*EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
*Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx
*Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteem (KLIS), https://eteenus.keskkonnaamet.ee
*Keskkonnaregistri avalik veebirakendus, http://register.keskkonnainfo.ee
*Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/
*Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
*VEKA veebileht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx
*Järva valla arengukava 2018-2025, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/8001/arengukava.pdf#
*Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4080/4201/6026/kava.pdf#
*Eesti põhjaveekaitstuse kaart, http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
*Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf

Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte

Aravete Biogaas OÜ põhitegevuseks on elektri ja sooja tootmine. Protsessi vahesaaduseks, mida koostoomisjaamas kasutatakse, on biogaas. Biogaasi toodetakse vedel- ja tahesõnnikust ning muudest biolagunevatest materjalidest anaeroobse kääritamise teel. Saadav biogaas puhastatakse, komprimeeritakse ja jahutatakse ning suunatakse biogaasi koostootmise moodulisse, mis koosneb biogaasimootorist ja elektrigeneraatorist. Biogaasimootori ja heitgaaside jahutamise tulemusena vabanev soojus kogutakse soojusvahetite abil ning müüakse Aravete aleviku kaugküttevõrku ning genereeritud elektrienergia müüakse Elektrilevi OÜ jaotusvõrku.
Biogaasi- ja koostootmisjaama planeeritav elektriline ja soojuslik võimsus on 2 MW ning ca 120 000 tonni sisendtoorainet aastas.
Käitise peamised tootmisetapid on järgmised:
1. toorme kogumine ja ettevalmistamine;
2. biogaasi tootmine metaankäärituse abil vastavates mahutites (kääritites);
3. biogaasi kogumine ja puhastamine;
4. biogaasi kasutamine koostootmisjaamas – soojuse ja elektrienergia tootmine;
5. kääritusjäägi ehk digestaadi pumpamine digestaadi hoiustamismahutitesse ja transport laguuni.
Käitise tegevuseks vajalikud tugiportsessid on järgnevad:
1. hooldus- ja remonttööde teostamine tehnoloogilistel ja abiseadmetel;
2. seadmest väljuva digestaadi hoiustamine;
3. tooraine transport käitise asukohta.
Biogaasi- ja koostootmisjaama jaoks puudub eraldi PVT referentsdokument ning seetõttu tavapärast hinnagut anda pole võimalik. Arvestades aga jäätmete töötlemise PVT referentsdokumenti, võib järeldada, et tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale. Seda enam, et kogu sisseseade on parimaid praktikaid arvestav ning soetatud uuena.
Käitise jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele.
Käitises kasutusel olev tehnika ning rakendatavad võtted tagavad tekkiva negatiivse keskkonnamõju leevendamise sellisel määral, et nii sotsiaalse kui looduskeskkonna kvaliteet käitise mõjupiirkonnas säilib senisel tasemel.

20. Taotlusele lisatavad dokumendid

Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte

Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas loa alusel

Lisa 21: Register_2775936.pdf

Lisa 22: Laguuni_kinnistu.ddoc

Muud dokumendid mida taotleja peab vajalikuks taotlusele lisada

Lisa 23: 1_12___Aravete_Biogaas___Aravete_Agro_tooraineleping_12.08.2009.pdf

Klienditoe tööaeg:
E-R 09:00-16:00
Väljaspool tööaega vastab telefonile automaatvastaja.
Aastaaruandluse info leiad siit

tel: 662 5999
e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet
Roheline 64, 80010 Pärnu
KEMIT

1. Keskkonnakompleksloa taotlus

2. Käitise asukoha kirjeldus

3. Käitise tegevus

4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT).

4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine

5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta

5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust

6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist

6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta

6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni

6.2.2. Heitvesi sh sademevesi

6.2.3. Joonised, skeemid

6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid

6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid

6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus

7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ-de) heitkogused

7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)

7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa

7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral)

7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)

7.8. Tehnoloogilised äkkheited

7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa

7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes

7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus

7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta

7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs

7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire

7.17. Järeldused ja ettepanekud

7.18. Täiendavad andmed

8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale

8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul

8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus

8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega

8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus

8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus

8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda

8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks

8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta

8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta

8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega

8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus

8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele

8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed

9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

10. Äkkheide vette

11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra

12.1. Lõhna esinemine välisõhus

12.2. Vibratsioon

12.3. Välisõhus leviv müra

13. Käitise omaseire

13.1. Veesaaste omaseire

13.2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire

13.3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll

13.4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätmed, õhk)

15. Tegevushälbed

7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk)
Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)