Menetlus M-108651 » Taotlus T-KL/1002451-2 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1002451-2
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Saimre Seakasvatuse Osaühing
Kontaktisik
Mati Tuvi
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Saimre Seakasvatuse Osaühingu Mägise sigala tegeletakse sigade intensiivkasvatusega.
Planeeritavaks maksimaalseks seafarmi mahuks on 828 nuumseakohta 600 emisekohta, 36 nooremisekohta ja 2500 võõrdepõrsakohta..

Loend peamistest tootmisetappidest
Sigade intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on:
1. sigade pidamine:
*söötade hoidmine ja segamine;
*söötmine;
2. sõnnikukäitlus
*sõnniku eemaldamine laudast;
*sõnniku hoidmine.
Sigade intensiivkasvatuse tugitegevused on:
1. sööda varumine ja sisseostmine;
2. veevarustus;
3. ventilatsiooniseadmete käitamine;
4. jäätmekäitlus;
5. segaolmejäätmed;
6. loomsed jäätmed;
7. ohtlikud jäätmed;
8. veterinaaria tugiteenus;
9. sõnniku laotamine põldudele.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tavapärane seafarm , mille loomakohtade arvule on nõutud välisõhu saasteluba. Tegemist on olemasoleva farmiga.
Loomakasvatusega tegelemisel tekib eeldatavalt lõhnaühendeid, vähesel määral ka tolmu. Otseselt müra väljaspool tootmisterritooriumi eeldatavalt ei teki, kuna kõik mürarikkamad tegevused toimuvad siseruumides. Vähest vibratsiooni võib tekkida seoses transpordiga (sõnniku, sööda ja sigade vedu).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Mägise sigala
Aadress
(Ambla vald) Sigala, Mägise küla, Järva vald, Järva maakond
Territoriaalkood
5226
Katastritunnus(ed)
13402:004:0113
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6557930, Y: 599695
X: 6557930, Y: 599695
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  S1 Hoone 1 (tiinete emiste laut)
X: 6557908, Y: 599689
X: 6557908, Y: 599689 		1.79 6 11.24 20 100504 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - emised
  S2 Hoone 2 (nooremised/nuumikud) - N1-N6
X: 6557949, Y: 599717
X: 6557949, Y: 599717 		1.63 7.50 10.59 20 100503 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - nuumsead
  S3 Hoone 2 (nooremised/nuumikud)
X: 6557969, Y: 599721
X: 6557969, Y: 599721 		0.58 7.50 9 20 100504 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - emised
  S4 Hoone 3 (poegimine ja seemendus) - P1-P6, S1a, S1b
X: 6557958, Y: 599686
X: 6557958, Y: 599686 		1.47 8.50 9.91 20 100504 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - emised
  S5 Hoone 4 (võõrdepõrsad) - VP1-VP8
X: 6557900, Y: 599642
X: 6557900, Y: 599642 		0.67 8 10.64 20 100515 - Sõnnikukäitlus (orgaanilised ühendid) - muu (võõrdepõrsad, tibud jt)
  H1 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
X: 6558039, Y: 599447
X: 6558074, Y: 599481
X: 6558039, Y: 599447
X: 6558074, Y: 599481 		36.60 4 0.10 8 100902 - Sõnnikukäitlus (lämmastikuühendid) - vedelsõnnikukäitlus
  K1 Katlamaja korsten
X: 6557940, Y: 599636
X: 6557940, Y: 599636 		0.16 2 3.57 100 020302b - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - põletusseade < 20 MW (katlad)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
01461 - Seakasvatus
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
0.21
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Vedeldatud maagaas (LNG)   25 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Ei
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Jah
Sea kategooria Sigade arv
Nuumsiga 864
Emis 600
Võõrdepõrsas 2 500

Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
OÜ Severitas
Registrikood/isikukood
11852485
Postiaadress
Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606
Telefon
+372 5342 5553
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
Õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt on koostatud vastavalt keskkonnaministri määruses nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) esitatud nõuetele ja andmekoosseisule.

Põletusseadmetes kasutatavast kütuse põletamisest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri
määruses nr 59 (“Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid”. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus) esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.

Põletusseadmetes kasutatavast kütuse põletamisest välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heitkogus on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 86 (“Välisõhk väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) esitatud metoodikat kasutades.

Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.

Saasteainete väljutamise kiirus sõnnikuhoidlate pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained väljuvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Minnesotas tehtud uuringute käigus kindlaks määratud saasteaine väljutamine toimus kiirusega 0,03 m3/s (0,33 m2-lt), mis teeb joonkiiruseks 0,09 m/s (0,03 m3/s / 0,33 m2 = 0,09 m/s) (Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. Bicodo, J. R., Clanton, C. J).

Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus).
Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega.
Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 („Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus) võib konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteem, grupeerida koondallikaks.

Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on OÜ Severitas kasutanud hajumisarvutusprogrammi AirViro.
Tekkiva õhukvaliteedi taseme visualiseerimiseks huvipakkuvas asukohas on hajumisarvutusprogrammil AirViro hajumisarvutuste tulemuste (hajumisdiagrammide) esitamise võimalus valitud kaardikihil. Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 56 on välisõhu kvaliteedi taset hinnatud väljaspool käitise tootmisterritooriumi ning käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile.
Kui saasteaine arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% kehtestatud piir- või sihtväärtusest, siis on LHK projektis hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatud OÜ Severitas ekspertide poolt koostatud hajumiskaardid. Hajumise esitamise aluskaardiks on kasutatud Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile on kantud modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena on valminud tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid.
Kaartide koostamiseks on kasutatud ESRI ArcGIS programmi.

Fooniandmete (väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate
käitiste andmete) kasutamise vajadust heiteallikate koosmõju hindamiseks on hinnatud Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemi abil.
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Mägise farmi paikseteks heiteallikateks on laudad, sõnnikuhoidla ja katel.
Täpsemad andmed on toodud lähteandmete failis.
Lähteandmete failid
Lisa 1: Saimre_Seakasvatus_OY_M_gise_farmi_lahteandmed_Severitas.pdf
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Käitise kompleksi hooned asuvad Järva maakonnas Järva vallas Mägise küla Sigala (13402:004:0113) ja Hoidla (13402:004:0189) maaüksustel. Tootmisterritooriumi suurus on 2,87 ha ning maakasutuse sihtotstarbed on tootmismaad.
Tootmisterritoorium on otseselt ümbritsetud seitsme maaüksusega, millest viis on tootmismaad ja kaks on maatulundusmaad.
Lühim kaugus heiteallika ja elumaja vahel on ca 240 m: Mäetaguse tn 3 (katastritunnus: 13402:004:0126).
Aravete alevik jääb Mägise farmist ida suunda 200-1500 m kaugusele.
Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas tasane, maapinna kõrguste vahe 500 m kohta ei ületa paari meetrit. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 2: Saimre_Seakasvatus_OU_Magise_farm_Kaitise_asendiplaan.jpg
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 3: Saimre_Seakasvatus_OU_Magise_farm_Heiteallikate_asukohakaart.jpg
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajumist mõjutavaid geograafilisi ja tehnogeenseid objekte ei ole.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Joonis. Aseri meteojaama tuulteroos 2016. - 2019. aasta andmetega
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga:
M Nväljaheited = L × qN,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:
M NH3laut = M Nväljaheited × klaut / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2-4.
Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M NH3sõnnikuhoidla = (M Nväljaheited – M NH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg;
M NH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg;
1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M CH4laut = L × qCH4laut,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4laut –määruse ntr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom.

Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:
M CH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind.
Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
M N2Osõnnikuhoidla = M Nväljaheited × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
M Nväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8 esitatu põhjal.

Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat, määrus nr 59.

CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika, määrus nr 86.

Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, m3;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit:
M i = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
M pi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qri * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg;
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv.
Kütuste oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik süsinikuheide (M c) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
M c = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (M CO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit:
M co2 = Mc * 3,664, kus
M c – süsinikuheide, GgC.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Heitkoguste arvutamise näide S1 põhjal:

Lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas):
M Nväljaheited = 432 * 25,1 = 10 843 kg/a
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas):
M NH3laut = 10 843 * 14 / 100 = 1518 kg/a
Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas):
M NH3sõnnikuhoidla = (10 843 - 1518 / 1,214) * 10 / 100 = 959,3 kg/a
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas):
M CH4laut = 432 * 1,5 = 648 kg/a
Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas):
M CH4sõnnikuhoidla = 432 * 5,5 = 2376 kg/a
Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (t/aastas) H1 näitel:
M N2Osõnnikuhoidla = 35,582 × 0,1 / 100 = 0,036 t/a

Arvutusnäide K1 põhjal:

B1 = 13,5 × 110,7 = 1494,45 GJ
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide M i, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10‑6 × 1494,45 × 42,8 = 0,064 t
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
Mpi = 0,001 × 0,21 × 42,8 = 0,009 g/s

Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Mc = 10‑3 * 1494,45 * 17,2 * 1 = 25,705 GgC
Mco2 = 25,705 × 3,664 = 94,181 kg/a

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist?
Jah
 
Heite­allikas Toodangu- või vanuserühm Aasta­loomade või lindude arv Söötmis­päevade arvu summa Pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia Karja­tamis­tegur Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Lämmastiku mass välja­heites, kg Välisõhku väljutatud saasteaine
Heite­allikas (looma­pidamis­hoone) Sõnniku­hoidla Hoone tüüp CAS nr Nimetus Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
Hoone 1 (tiinete emiste laut) Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Sead - Imetavad, vabad ja tiined emised 432 157 680 Rühmasulud, osaline restpõrand (betoonrestid), vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 10 843.20 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.518
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.648
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.9593
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 2.376
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0108
Hoone 2 (nooremised/nuumikud) - N1-N6 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Sead - Nuumsead 828 302 220 Rühmasulud, täisrestpõrand (betoonrestid), vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 8 743.68 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.2241
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 1.242
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.7735
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 4.554
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0087
Hoone 2 (nooremised/nuumikud) Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Sead - Nooremised alates võõrutamisest kuni tiinuseni 36 13 140 Rühmasulud, restpõrand, vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 578.52 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.081
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.054
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.0512
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.198
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0006
Hoone 3 (poegimine ja seemendus) - P1-P6, S1a, S1b Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Sead - Imetavad, vabad ja tiined emised 168 61 320 Individuaalsulud, osaline restpõrand (metall- või plastrestid), vaakumsüsteem, allapanuta 1 Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 4 216.80 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 0.5482
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 0.252
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.3765
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 0.924
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0042
Hoone 4 (võõrdepõrsad) - VP1-VP8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik Sead - Võõrdepõrsad 2 500 912 500 Rühmasulud, osaline restpõrand (metall- või plastrestid), vaakumsüsteem, allapanuta   Vedelsõnnik Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 11 200 Loomapidamishoone 7664-41-7 Ammoniaak 1.456
Loomapidamishoone 74-82-8 Metaan 3.75
Sõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 1.0001
Sõnnikuhoidla 74-82-8 Metaan 13.75
Sõnnikuhoidla 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.0112

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Hoone 1 (tiinete emiste laut)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Hoone 2 (nooremised/nuumikud) - N1-N6
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Hoone 2 (nooremised/nuumikud)
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Hoone 3 (poegimine ja seemendus) - P1-P6, S1a, S1b
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Hoone 4 (võõrdepõrsad) - VP1-VP8
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas Katlamaja korsten
Koormus Täiskoormus talv E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 50
Mai 40
Juuni 20
Juuli 20
August 20
September 40
Oktoober 50
November 100
Detsember 100
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas Katlamaja korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.21
Töö­tundide arv aastas 8 200
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Vedeldatud maagaas (LNG) 0 110.70 13.50 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0001 g/s 0.000673 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0001 g/s 0.000673 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0001 g/s 0.000673 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.009 g/s 0.063962 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0063 g/s 0.044834 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.0004 g/s 0.002989 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 mg/s 0.000002 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0 mg/s 0.000149 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 mg/s 0 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0 mg/s 0.000179 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 mg/s 0.000001 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 mg/s 0.000022 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 mg/s 0.000001 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 mg/s 0.000001 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0 mg/s 0.000016 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0001 µg/s 0.000747 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000001 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000001 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000001 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000001 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0001 g/s 0.000762 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 94.181 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K1 ja koosmõju heiteallikad 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.265 g/s 1 tund 200 µg/m³ 182 0.91
K1 ja koosmõju heiteallikad 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.265 g/s 1 aasta 40 µg/m³ 9.93 0.248
K1 ja koosmõju heiteallikad 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.186 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 127.90 0.013
K1 ja koosmõju heiteallikad NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.011 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 28.52 0.006
K1 ja koosmõju heiteallikad NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.011 g/s 24 tundi 2 000 µg/m³ 9.22 0.005
 
Koosmõju kirjeldus
Tulenevalt keskkonnaministri määrusest nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016) lähtutakse heiteallikate koosmõju hindamisel väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest.
Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast.
Keskkonnaameti KOTKAS infosüsteemist saadud andmete järgi asub hajumisarvutuste piirkonnas (500 m raadiuses käitise igast heiteallikast) õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavaid käitisi, mille heiteallikatest väljutatakse välisõhku samu saasteaineid nagu Mägise farmist. Täpsemad andmed koosmõjus osalevate ettevõtete ja nende heiteallikate kohta on toodud fooniandmete failis.
Hajumisarvutuste käigus on välja selgitatud halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Heiteallikate koosmõju hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv
õhukvaliteedi tase ei ületa maapinnalähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool Mägise farmi tootmisterritooriumi.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Saasteainete heitkoguste ja müra seire
Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine
CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral)
Loomapidamishooned ja sõnnikuhoidla Saasteaine Kord kvartalis 7664-41-7 Ammoniaak
74-82-8 Metaan
10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus)
Katel Saasteaine Kord kvartalis 10102-44-0 Lämmastikdioksiid
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
124-38-9 Süsinikdioksiid
630-08-0 Süsinikmonooksiid
 
 

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine esinemise hinnang on toodud lisafailis.
Manused
Lisa 4: OY_Saimre_Seakasvatus_L6HN_Severitas.pdf

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2016-2018
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Aseri meteojaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Heiteallikas   Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine  
Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava
läbi-
mõõt, m		 Väljumis-
kõrgus
maapinnast, m		 Joon-
kiirus, m/s		 Tempera-
tuur, °C		 CASi nr Nimetus Heitkogus
hetkeline, g/s
X Y
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
AS Aravete Agro Mägise katel 6558180 599433 0,20 8 2,30 100 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,032
630-08-0 Süsinikoksiid 0,022
Aravete Biogaas OÜ Biogaasikatel koostootmismootor 6557986 599262 0,40 8 6,57 180 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,203
630-08-0 Süsinikoksiid 0,143
NMVOC Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid 0,010
Aravete Biogaas OÜ Reservkatel 6557978 599251 0,25 6 4,00 150 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,021
630-08-0 Süsinikoksiid 0,015
NMVOC Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid 0,001
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on olemasoleva toimiva käitisega, mistõttu olulist mõju välisõhu kvaliteedi muutumisele ei ole.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Manused
Lisa 5: Saimre_Seakasvatus_OU_Magise_farm_NO2.jpg

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgub, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Põhiliseks õhusaastetaset mõjutavaks saasteaineks on katla puhul lämmastikdioksiid. Mainitud saasteaine väljub käitise põletusseadmest.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kuigi saasteaine puhul kehtestatud siht- ja piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata, on võimalik õhukvaliteedi parendamist saavutada parimat võimalikku tehnikat, keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendades ja järgides. Ka seadmete regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja vähendada saasteainete heidet välisõhku.
Muuhulgas rakendatakse heite vältimiseks ja vähendamiseks käitises erinevaid tehnikaid:
• söödaratsiooni edaspidine kontroll ja täiustamine, silmas pidades lõhnainete lähtekomponentide mõistlikku vähendamist;
• puhtuse jälgimine lautades;
• sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;
• sõnnikuhoidlate laotamiseelne tühjendamine viiakse läbi jälgides tuulesuunda ja –tugevust;
• jälgitakse kooriku (põhu) seisukorda, vajadusel kaetakse tekkinud lõhed põhuga;
• laotuskoht ja -aeg valitakse arvestades ilmastikutingimustega ja elamute paiknemisega;
• seadmete profülaktiline hooldus.
Ilmastikutingimusi tuleks jälgida ka sõnniku väljaveo ja laotamise ajal, et sellest tegevusest lähtuv lõhn häiriks võimalikultvähe farmi ja laotuspindade lähedal asuvaid elanikke. Seega tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Müra tekib seadmete tööajal, kuid ei põhjusta eeldatavalt normtaseme ületamist, kuna igapäevased mürarikkamad tegevused toimuvad suletud ustega hoonete sees.
Käitises tegeletakse seakasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne.
Mägise farm on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Regulaarselt seiratakse välisõhu saasteainete heitme ja heiteallikatega seotud seadmete korrasolekut. Seiratakse näiteks tehnoloogia toimimist ja vastavust etteantud parameetritele. Toimub optimaalsete töörežiimide valimine.
Käitise poolt põhjustatava saastetasemete mõju suurust hinnatakse vajadustmööda ja lubatud heitkoguste projekti koostamisel, arvutuslikult.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Tuleks jälgida tuule suunda ja võimalusel vältida laotamist sellisel ajal, kui tuul kannab lõhna elumajade suunas.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Puudub
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.18. Lisad

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Hoone 2 (nooremised/nuumikud) - N1-N6 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.039 g/s 1.224 t  
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.039 g/s 1.242 t  
Hoone 2 (nooremised/nuumikud) 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.003 g/s 0.081 t  
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.002 g/s 0.054 t  
Hoone 3 (poegimine ja seemendus) - P1-P6, S1a, S1b 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.017 g/s 0.548 t  
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.008 g/s 0.252 t  
Hoone 4 (võõrdepõrsad) - VP1-VP8 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.046 g/s 1.456 t  
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.119 g/s 3.75 t  
Vedelsõnnikuhoidla, ringja põhiplaaniga, loomulik koorik 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.10 g/s 3.161 t  
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.691 g/s 21.802 t  
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) Tavaheide 0.001 g/s 0.036 t  
Katlamaja korsten 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 94.181 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.009 g/s 0.064 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.006 g/s 0.045 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.0004 g/s 0.003 t  
Hoone 1 (tiinete emiste laut) 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.048 g/s 1.518 t  
74-82-8 Metaan Tavaheide 0.021 g/s 0.648 t  
 
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.036 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.064 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 94.181 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.045 t
74-82-8 Metaan 27.748 t
7664-41-7 Ammoniaak 7.988 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.003 t

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Kirjeldus on toodud ptk 1 all.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus
Tegemist on olemasoleva käitisega, mille hooned asuvad Järva maakonnas Järva vallas Mägise küla Sigala (13402:004:0113) ja Hoidla (13402:004:0189) maaüksustel. Tootmisterritooriumi suurus on 2,87 ha ning maakasutuse sihtotstarbed on tootmismaad.
Tootmisterritoorium on otseselt ümbritsetud seitsme maaüksusega, millest viis on tootmismaad ja kaks on maatulundusmaad.
Lühim kaugus heiteallika ja elumaja vahel on ca 240 m: Mäetaguse tn 3 (katastritunnus: 13402:004:0126).
Aravete alevik jääb Mägise farmist ida suunda 200-1500 m kaugusele.
Mägise sigalast 200 m kagusele loode suunda jääb AS Aravete Agro Mägise suurfarm ning 300 m kagusele lääne suunda jääb Aravete Biogaas OÜ biogaasijaam.
Maapinna reljeef on tootmiskompleksi piirkonnas tasane, maapinna kõrguste vahe 500 m kohta ei ületa paari meetrit. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Mägise farmi juures oleva maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad järgnevad Mägise sigala (7177) puurkaevu arvestuskaardilt saadud andmed läbilõike kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad.

GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE:
Geoloogilise läbilõike kirjeldus: 1. kruus munaka ja rähaga; 2. lubjakivi ja dolomiit
Geoloogiline indeks: 1. fQIII; 2. O3prg
Kihi tüsedus, m: 1. 5; 2. 15
Kihi lamami sügavus, m: 1. 5; 2. 20
Veekihi lasuvus-sügavus, m: 20

Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt asub Mägise farm nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.[1]
Mägise farmis võetakse vett Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis. Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud samuti heaks. Kõigis seirekaevudes vastab põhjavee kvaliteet kvaliteedinõuetele. Lääne-Eesti vesikonnas oleva Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 720 000 m3 ööp. Põhjaveevõtt 2012. aastal oli 1064 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (seisuga 31.12.12) oli 4480 m3/ööp. Kasutamises olev vaba põhjaveekogus on 3416 m3/ööp.[2]
Mägise farmis kasutatava joogivee mikrobioloogiline ja keemiline seisund vastab kvaliteedinõuetele. Praegune veevõtt ei mõjuta ka üldist kvantitatiivset seisundit.

Mägise farmi ja seda ümbritsevatel kinnistutel puuduvad looduslikud veekogud. Käitise maaüksustest ca 250 m kaugusel põhjas möödub Sääsküla oja (registrikood VEE1084500), samuti on seal Preediku järv (registrikood VEE2013420). Sääsküla oja valgala pindala on 57,7 km2 ja pikkus koos lisaharudega 12 km. Sääsküla oja suubub Ambla jõkke (registrikood VEE1084200).[3]

Mägise farmi eeldatavasse mõjupiirkonda ei jää looduskaitselisi objekte, kuid lähimad kaitsealused objektid jäävad ca 450 m kaugusele kirdesse. Seal on Aravete allikad (registrikood: KLO4001236) ning ca 730 m kaugusel kagus asub Aravete kooli pargi kaitseala (registrikood: KLO1200495).[4],[5].

Mägise farmi eeldatavas mõjualas asub mitmeid pärandkultuuriobjekte: Mägise kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:016), Mägise magasiait (registrinumber: 134:MAG:003) ja Mägise A 1 (Mägise karjamõis) (registrinumber: 134:MTH:016), Lohala küla ala (registrinumber: 134:KON:002), Juhani kultusekivi (registrinumber: 134:KIV:017), Juhani A 44 talu (registrinumber: 134:AST:025), Matsi 6 talu (registrinumber: 134:TAK:080).[4],[6].

Mägise farmi eeldatava mõjupiirkonna äärealale ja selle vahetusse lähedusse jäävad järgmised kultuurimälestised: Kultusekivi (registrinumber 9523), Kultusekivi (registrinumber 9522), Lohukivi
registrinumber 9524), Kultusekivi (registrinumber 9521), Kultusekivi (registrinumber 9525), Asulakoht (registrinumber 9520).[1],[5]



[1] Eesti põhjaveekaitstuse kaart, http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
[2] Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://www.envir.ee/sites/default/files/laane -eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf
[3] Veekogumite koondseisund 2016, http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo.
[4] Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
[5] Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
[6] Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Käitise välisõhku mõjutavateks tegevusteks on sigade kasvatamine, sõnniku hoiustamine ja kütuse põletamine katlas. Tuginedes lubatud heitkoguste projektis esitatud hajumisarvutuste tulemustele, ei ületa maksimaalne tekkiv saastetase maapinnalähedases õhukihis kehtestatud piirväärtusi väljaspool Mägise sigala tootmisterritooriumi piiri.
Käitise tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist müra või lõhna häiringut.
Täpsemad andmed välisõhu saastamise kohta on esitatud välisõhu saasteloa taotluses.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Mudeldusprogrammi kohaselt on 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures lõhnatundide esinemine 0%.
Seega ei toimu lõhnatundide 15% piirmäära ületamist ei väljaspool farmi tootmisterritooriumi ega ka vastuvõtjate juures.

Mägise farm ostab tootmiseks vajaliku joogivee lepingupartnerilt. Tekkiv reovesi suunatakse sõnnikuhoidlasse.


Sigalateni viivad teed on kruuskattega. Tootmisterritooriumil hoiustatakse tootmiseks vajalikke materjale ja jäätmeid hoiuruumides või kinnistes konteinerites. Hoiustatavatest materjalidest ei eraldu pinnasesse saasteaineid.
Käitis paikneb väljakujunenud tootmispiirkonnas, seega ei esine alal ja selle lähiümbruses olulisi maastikke ning looduslikke alasid.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
 

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
lõhna hinnang
Lisa 6: OY_Saimre_Seakasvatus_L6HN_Severitas.pdf