Menetlus M-115539 » Taotlus T-KL/1007393-4 Tagasi menetluse vaatesse

Sisukord

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus
Taotluse number
T-KL/1007393-4
Taotluse liik
Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi
Osaühing Puidukoda
Kontaktisik
Martin Stserbakov
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu
 
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Puidukoda OÜ põhitegevusalaks on saematerjali tootmine EMTAK (16101) ning muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh hakkepuit, puitvill jms. Ettevõte kasutab saematerjali värvimiseks aastas kokku maksimaalselt 796,32 tonni viimistlusmaterjale. Materjali viimistluseks kasutatakse veealusel värve ja muid pinnakaitsevahendeid. Saematerjal ostetakse ja töödeldakse mõõtu, antakse materjalile vastav profiil ning osa valmistoodangust viimistletakse värvide või puidukaitsevahenditega. Saematerjali töötlemisest tulenevat kõrvalsaadust ( saepuru, höövlilaast jms.) kasutatakse puidupelleti ja puitbriketi tootmiseks. Osa saepurust müüakse teistele ettevõtetele. Osa saepurust (kuni 400t/a) kasutatakse ettevõtte katlamajas (heitallikas K1, katel soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 0,566 MWth). Teine katlamaja soojusisendile vastava soojusvõimsusega 1,111 MWth kasutab soojusenergia tootmiseks põlevkiviõli (kuni 25t/a). Põlevkiviõli hoiustamiseks kasutatakse mahutit kokku 4m3, millel on ventilatsiooniava (V5). Soojusenergiat toodetakse oma tarbeks.
Ettevõttes puidu töötlemisel tekkiv saepuru, höövlilaast ja töötlemisest tulenev tolm kogutakse spetsiaalsetesse mahutitesse. Tolmu eraldamiseks kasutatakse kottfiltreid, mida puhastatakse pneumosüsteemiga. Puhastitest tulev õhk suunatakse tagasi tootmistsehhi ning seetõttu ei käsitleta käesolevas projektis antud tegevust heitallikatena. Välisõhku tolmu ei heideta. Heitallikana käsitletakse saepuru laadimist autotranspordile (heitallikas V3). Kokku laetakse aastas autotranspordile 12 tuhat t/a.
Värvimiseks kasutatakse kolme liini:
Värviliinil nr 1 (heitallikad V1 ja V2) toimub värvimine pihustamise teel. Saematerjal harjatakse, värvitakse (V1) ja kuivatatakse(V2). Kuiv materjal suunatakse lattu.
Värviliinil nr 2 toimub värvimine materjalile värvi pealevalamisega. Materjal värvitakse ja suunatakse kuivatusahju (V2-1). Kuivatatud materjal värvitakse uuesti valamistehnoloogiaga ning suunatakse kuivatusahju, millel on kaks väljumisava saasteainete viimiseks välisõhku (V2-2 ja V2-3). Ülevalamisega värvimisel tekkivad saasteained väljuvad läbi kahe ventilatsiooniava, mis asuvad tsehhi mõlemas otsas (V2-4 ja V2-5). Kuiv materjal suunatakse lattu.
Värvitsehhis nr 3 toimub materjali lõikamine lintsaega ja värvimine kastmismeetodiga. Materjali lõikamisel tekkiv tolm suunatakse filtrisse ja õhk tagasi tsehhi. Saasteaineid puidu lõikamisest välisõhku ei heideta. Värvimisel eralduvad saasteained suunatakse läbi ventilatsioonisüsteemi välisõhku (V4).
Ettevõte ei tegele jäätmekäitlusega. Tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Olmeks vajalik vesi saadakse ühisveevärgist ja heitvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegemist on olemasoleva tootmisüksusega. Taotlejale teadaolevalt ei ole ettevõtte tegevusega seoses esitatud kaebuseid lõhna, müra ega vibratsiooni osas. Tootmistegevus toimub hoones sees.
Hajumisarvutuste kohaselt ei ületata õhukvaliteedile kehtestatud piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
Tootmisseadmete töö puhul ei ole korrektse hoolduse korral oodata
ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole.
Samuti ei ole tegevusega kaasnevana oodata ülenormatiivset vibratsiooni teket või lõhnahäiringut.
Kuna käitise tegevus toimub hoones sees ei ole oodata muude käitise
tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute tekkimist.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus
Puidukoda OÜ Karksi tehas
Aadress
Kivi tn 25, Karksi küla, Mulgi vald, Viljandi maakond
Territoriaalkood
2759
Katastritunnus(ed)
60001:004:0084, 60001:004:0062, 60001:004:0083, 60001:004:0063, 60001:004:0850
Objekti L-EST97 koordinaadid
X: 6442612, Y: 593613
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg
Tähtajatu
Kehtivus aastates
Alates
 
Kuni
 

5. Eriosa - Õhk

5.1. Heiteallikad

Heite­allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid Ava läbi­mõõt, m Väljumis­kõrgus, m Joon­kiirus, m/s Tempera­tuur, °C SNAP kood Lisategevuse SNAP
  K1 K1 Puidukatla korsten X: 6442513, Y: 593715 0.20 18 10.522 190 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  K2 K2 Õlikatla korsten X: 6442469, Y: 593535 0.20 8 17.518 190 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)
  V1-1 V1-1 Liini 1 värvimiskamber X: 6442501, Y: 593701 0.17 3 24.488 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V1-2 V1-2 Liini 1 kuivatuskamber X: 6442499, Y: 593692 0.30 6 13.368 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V2-1 V2-1 Liini 2 kuivatuskamber nr 1 X: 6442420, Y: 593745 0.50 4 4.529 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V2-2 V2-2 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-1 X: 6442441, Y: 593739 0.30 4 11.009 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V2-3 V2-3 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-2 X: 6442446, Y: 593734 0.30 4 11.009 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V2-4 V2-4 Tsehhi ventilatsioon 1 X: 6442422, Y: 593747 0.50 6 4.246 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V3 V3 Saepuru laadimine autole X: 6442534, Y: 593688
X: 6442539, Y: 593693
  3   20 040620 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - puidutöötlemine (saagimine, freesimine jms)
  V4 V4 Kruntimisruumi ventilatsioon X: 6442447, Y: 593550 0.40 6 4.777 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V2-5 V2-5Tsehhi ventilatsioon 2 X: 6442448, Y: 593722 0.50 6 4.246 20 060107 - Värvi kasutamine - puit
  V5 V5 Katlamaja mahuti X: 6442469, Y: 593528 0.10 7 10.262 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

5.2. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled
16101 - Saematerjali tootmine
35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Põletusseade
Jah
Põletus­seadme summaarne soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth
1.67
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Puiduhake   400 tonni
Põlevkiviõli (raske fraktsioon)   25 tonni

Keskmise võimsusega põletus­seade
Jah
Keskmise võimsusega põletusseadmed
Heiteallika kood Soojus­sisendile vastav nimi­soojus­võimsus, MWth Keskmise võimsusega põletusseadmete arv Eeldatav töötundide arv aastas Keskmine koormus, % Käitamise alguskuupäev Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
  1.111 1 8 760 90
01.09.2016
Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 25 tonni
 
Suure võimsusega põletus­seade
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Jah
Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Tegevusalal orgaaniliste lahustite aastakulu, tonni
Puitpinna katmine 24.953

Nafta­saaduste, muude mootori- või vedel­kütuste, kütuse­komponentide või kütuse­sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus
Ei
Veisekasvatus
Ei
Kodulinnukasvatus
Ei
E-PRTR registri kohustuslane
Ei
Kasvuhoone­gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi
LEMMA OÜ
Registrikood/isikukood
11453673
Postiaadress
Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621
Telefon
56640060
E-posti aadress
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele
- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017
- Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”.
- Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis".
- Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
- Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a.Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2.
- Keskkonnaministri 21.06.2013 määrus nr 44
„Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid“
- Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020
Tehnoloogilised kaardid
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmete aluseks on võetud eelneva aasta tootmismahud ja tootmismahu prognoosid tulevikuks, tootmises kasutatavate abimaterjalide kogus ja tootmishoone kütteks vajalik kütuse kogus. LHK projektis on arvestatud tootmismahu suurenemisega. Käitise andmeid on täpsustatud kohtülevaatuse käigus.
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus
Ettevõte paikneb Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi külas. Ettevõtte tootmisterritoorium hõlmab Kivi tn 25 (kat nr 60001:004:0084), Kivi tn 21 (kat nr 60001:004:0062), Kivi tn 27 (kat nr 60001:004:0063), Kivi tn 23 (kat nr 60001:004:0083) ja kinnistu Teeääre (kat nr 60001:004:0850), mis moodustavad ühtse tootmisterritooriumi. Käitise tootmisterritooriumi pindala kokku on 9,24 ha. Käitise territoorium on ümbritsetud edelast sihtotstarbeta maaga. Põhja ja ida poole jäävad maatulundusmaad. Kirde pool paikneb Kivi tänav.
Lähimad elamud jäävad Puidukoda OÜ tootmisterritooriumist loode poole Kivi tänavat ja lähim neist jääb tootmisterritooriumi piirist ca 350 m kaugusele (Kivi tn 16 kinnistu (kat nr 60001:004:0760).
Alal kehtiva Karksi valla üldplaneeringu kohaseks käitise asukoha maakasutuse juhtotstarbeks on tootmismaa.
Lähimaks kaitsealuseks objektiks on Karksi park (KLO1200053), mis paikneb käitise territooriumist u 45 m edelas. Lähimaks kultuurimälestiseks on samuti Karksi park, mille kaitsevöönd jääb teisele poole Kivi tänavat umbes 130m kaugusele tootmisterritooriumi piirist.
Käitise mõjualal ei esine hajuvusarvutust mõjutada võivaid olulisi tehnogeenseid või geograafilisi objekte.
Käitise teoreetilisse mõjualasse jääb PRO Keevitus OÜ-le registreeritud heiteallikad (esitatud punktis 4.4.15).
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.
Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos lisatud failis

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Põletusseadme tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ja KOTKAS arvutusmoodulist. Tabelis 4.4.7 arvutab KOTKAS süsteem CO2 väärtuse g/s, mis ei ole aga asjakohane (CO2 g/s puudub õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused). Käitises asub 2 katelt. Katlad on nominaalvõimsusega 0,5 MWth ja 1,0 MW. Katelde kasutegur on 90%. 

Viimistlusmaterjalid: Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud metoodikat: Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/loy_metoodika_naidete_ja_kommentaaridega.pdf
Aastased heitkogused leitakse kemikaalide aastakoguste ja LOÜ sisalduse ning selle lenduva osa järgi. Heitkogused arvutatakse kasutades kemikaali ohutuskaardil esitatud maksimaalset võimalikku vastava LOÜ sisaldust. Viimistlusmaterjale kasutatakse kolmes tsehhis kogu tööaja vältel 8064 h/a.Viimistlusmaterjali kasutamisel (pealekandmisel ja kuivamisel on kasutatud metoodikat:

Metoodika leitav: http://integral.ru/download/literatur/lak.pdf

Saepuru laadimisel tekkiva tolmu arvutamisel on kasutatud metoodikat: Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Metoodika leitav: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf

Põlevkiviõli mahutist eralduvate saasteainete arvutamiseks on kasutatud Keskkonnaministri määrust nr 31, vastu võetud 01.06.2020.a.
"Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid".



Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Saepuru laadimisel eralduva tolmu koguse määramine
Saepuru laadimisel auto konteinerisse eralduva tolmu koguse määramisel lähtuti töös Air pollutant emissions from stationary installations using bioenergy in the Netherlands, BOLK Phase 2. Netherlands Environmental Assessment Agency/Planbureau voor de Leefomgeving (PBL). (November 2009) toodud bioloogiliste puistematerjalide käitlemise eriheidetest (Tabel 3-10).
Dokument on leitav: https://www.rivm.nl/bibliotheek/digitaaldepot/BOLK_II_biomass_Final-Version.pdf .
Laaditav saepuru on käsitletav hakkepuiduna millel on suurem peenosakeste fraktsiooni sisaldus ning niiskuseisaldus alla 25%. Eriheite väärtused on antud erinevate tolmamisklasside alusel. Saepuru vastab tolmamisklassile S3 - mõõdukalt tolmav. Saepuru laadimisel on rakendatavad järgmised eriheitmed:
- summaarsed osakesed 100 g/tonni kohta
- peenosakesed 10 g/tonni kohta.
Auto konteinerisse laaditakse saepuru aastas kuni 8316 tonni. Laadimisele kulub kuni 564 tundi aastas.
Osakeste aastased heitkogused on arvutatud järgmise valemi alusel:
M =  q * t /106 , [t] kus
q – puidutolmu eriheide, laaditava saepuru kohta, g/t
t = aastas laaditava saepuru kogus, t/a

Hetkeline heitkogus leitakse valemiga: m = M * 106 / ( t * 3600), [g/s] kus
m – eraldunud osakeste kogus, t
t – tööaeg, h

Lahustite kasutamisel eralduvate saasteainete heitkoguste määramine

Lähtutud on Keskkonnaagentuuri koostatud metoodikast "Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega".

Puitpinna katmisel kasutatakse väikese LOÜ sisaldusega viimistluskemikaale (vesialuselised värvid ja puidukaitsevahendid).

Viimistlusmaterjale kasutatakse üle kogu tööaja (8064 h/a) kolmel värvimisliinil. Värvimisliinil nr 1 ja nr 2 kasutatakse aastas kokku viimistlumaterjali 650,496 t/a. Sellest 30% (195,149 t/a) viimistlusmaterjali kasutatakse liini nr 1 ja 60% viimistlusmaterjalist liinil nr 2 (455,347 t/a). Viimistlusmaterjale sortimendilt võidakse kasutada mõlemal liinil. Liinil nr 3 kasutatakse 145.829 t/a ainult viimistlusmaterjali Teknol Aqua või analoogi.

Vastavalt ettevõtte poolt antud viimistlusmaterjalide ohutuskaartidele, eraldub värvimisel ja kuivamisel mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Teisi lenduvaid saasteaineid viimistlusmaterjalid ei sisalda.

Vastavalt eelpooltoodud metoodikale ja viimistlusmaterjali kasutasprotsendile on leitud LOÜ kogused (t/a) igale liinile, mis omakorda on jaotatud saasteallikate vahel. Saasteallikate vahel jaotuseks on kasutatud metoodikat, mille kohaselt pihustamisega värvimisel jaotub LOÜ heide vastavalt 35% värvimisel ja 65% LOÜ-d kuivamisel.

Eraldi on arvutatud liin nr 4 (heitallikas V4), kus kasutatakse ainult ühte tüüpi viimistlusmaterjali. Tsehhis toimub nii värvimine kui kuivamine. Heitallikast väljuvad LOÜ kogused värvimisel ja kuivamisel on liidetud.

Viimistluskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste leidmisel on lähtutud kõige suurima LOÜ sisaldusega viimistlusmaterjali kasutamisega, mida kasutatakse kõige pikema tööaja jooksul. Korraga kasutatakse ühel tootmisliinil ühte kemikaali korraga. Heitallikast V4 eralduva hetkelise heitkoguse leidmisel on lähtutud konkreetse viimistlusmaterjali LOÜ heitest ja tööajast.   

 

Põletusseadmetest eralduvate saasteainete määramine
Põletusseadmetest eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel lähtuti keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning kasutati KOTKAS arvutusmoodulit. 

Kütusemahutist mahuti täitmisel ja kütuse hoiustamisel eralduvate saasteainete määramine

Arvutuste aluseks võetud Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020 kohaselt, ei eraldu antud juhul põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel saasteained, mis ületaks 1 kg/a piiri. 

Heitkoguste arvutuse arvutuskäigu selgitamiseks on lisatud taotlusele Exceli arvutustabel.

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Heite­allikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik
K1 Puidukatla korsten Multitsüklon 1 Mõõtmiste teel efektiivsust ei kontrollita PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 70 %  
 
Muud heite vähendamise meetmed
 

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas K1 Puidukatla korsten
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas K2 Õlikatla korsten
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V1-1 Liini 1 värvimiskamber
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V1-2 Liini 1 kuivatuskamber
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V2-1 Liini 2 kuivatuskamber nr 1
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V2-2 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-1
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V2-3 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-2
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V2-4 Tsehhi ventilatsioon 1
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V3 Saepuru laadimine autole
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 50 50 50
01 - 02 50 50 50
02 - 03 50 50 50
03 - 04 50 50 50
04 - 05 50 50 50
05 - 06 50 50 50
06 - 07 50 50 50
07 - 08 50 50 50
08 - 09 50 50 50
09 - 10 50 50 50
10 - 11 50 50 50
11 - 12 50 50 50
12 - 13 50 50 50
13 - 14 50 50 50
14 - 15 50 50 50
15 - 16 50 50 50
16 - 17 50 50 50
17 - 18 50 50 50
18 - 19 50 50 50
19 - 20 50 50 50
20 - 21 50 50 50
21 - 22 50 50 50
22 - 23 50 50 50
23 - 24 50 50 50
 
Heiteallikas V4 Kruntimisruumi ventilatsioon
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 
Heiteallikas V2-5Tsehhi ventilatsioon 2
Koormus Täiskoormus E-P
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 75
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 75
August 75
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 75
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E - R L P
00 - 01 100 100 100
01 - 02 100 100 100
02 - 03 100 100 100
03 - 04 100 100 100
04 - 05 100 100 100
05 - 06 100 100 100
06 - 07 100 100 100
07 - 08 100 100 100
08 - 09 100 100 100
09 - 10 100 100 100
10 - 11 100 100 100
11 - 12 100 100 100
12 - 13 100 100 100
13 - 14 100 100 100
14 - 15 100 100 100
15 - 16 100 100 100
16 - 17 100 100 100
17 - 18 100 100 100
18 - 19 100 100 100
19 - 20 100 100 100
20 - 21 100 100 100
21 - 22 100 100 100
22 - 23 100 100 100
23 - 24 100 100 100
 

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade
Heite­allikas K1 Puidukatla korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 0.56
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
Multitsüklon, 1tk      
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Puiduhake 0.05 17 400 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.066 g/s 0.802 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.064 g/s 0.782 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.066 g/s 0.802 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.117 g/s 1.428 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.667 g/s 8.16 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.009 g/s 0.116 t
BC Must süsinik 0 g/s 0.117 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.015 mg/s 0.184 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0003 mg/s 0.004 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.007 mg/s 0.088 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.001 mg/s 0.007 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.011 mg/s 0.136 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.287 mg/s 3.482 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.013 mg/s 0.156 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.011 mg/s 0.136 kg
7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 0.0003 mg/s 0.003 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.056 µg/s 0.68 mg
1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 0 mg/s 0 kg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0056 mg/s 0.068 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.009 mg/s 0.1088 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0028 mg/s 0.034 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0022 mg/s 0.0272 kg
118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) 0 mg/s 0.000034 kg
7664-41-7 Ammoniaak 0.021 g/s 0.252 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.006 g/s 0.075 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 0 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 744.964 t
Põletusseade
Heite­allikas K2 Õlikatla korsten
Põletusseadmete arv 1
Soojus­sisendile vastav nimi-­soojus-­võimsus, MWth 1.11
Töö­tundide arv aastas 8 760
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei
Püüdeseade
Püüde­seade Püütav saasteaine
CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %
       
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse liik Väävlisisaldus, % Alumine kütte­väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ Kogus aastas Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus
Hetkeline heitkogus Ühik Aastas Ühik
Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 0.80 40.50 25 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.044 g/s 0.041 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.007 g/s 0.006 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0067 g/s 0.006 t
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.123 g/s 0.112 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.047 g/s 0.043 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.006 g/s 0.005 t
7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.011 mg/s 0.01 kg
7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0.0001 mg/s 0.0001 kg
7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.0003 mg/s 0.0003 kg
7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.049 mg/s 0.045 kg
7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.007 mg/s 0.006 kg
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.006 mg/s 0.005 kg
7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.022 mg/s 0.02 kg
7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.222 mg/s 0.203 kg
PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 0.0111 µg/s 0.010125 mg
50-32-8 Benso(a)püreen 0.0011 mg/s 0.001012 kg
205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0011 mg/s 0.001012 kg
207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0011 mg/s 0.001012 kg
193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0011 mg/s 0.001012 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.439 g/s 0.40 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 72.712 t
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?
Ei
 
Heite­allikas Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa
Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi % Tegevusala või tehnoloogiaprotsess Kemi­kaali kogus aastas, tonni Töö­tundide arv aastas Ohulaused (H) CAS nr Nimetus Heitkogus
SNAP kood Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)
V1-1 Liini 1 värvimiskamber Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 60.885 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.212 1.888
V1-1 Liini 1 värvimiskamber Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 7.417 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.316 0.594
V1-2 Liini 1 kuivatuskamber Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 113.072 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.394 3.507
V1-2 Liini 1 kuivatuskamber Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 13.774 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.587 1.103
V2-1 Liini 2 kuivatuskamber nr 1 Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 87.945 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.306 2.718
V2-1 Liini 2 kuivatuskamber nr 1 Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 10.713 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.457 0.858
V2-2 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-1 Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 87.945 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.306 2.728
V2-2 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-1 Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 10.713 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.457 0.858
V2-3 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-2 Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 87.945 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.306 2.728
V2-3 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-2 Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 10.713 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.457 0.858
V2-4 Tsehhi ventilatsioon 1 Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 71.033 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.247 2.203
V2-4 Tsehhi ventilatsioon 1 Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 8.653 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.369 0.693
V2-5Tsehhi ventilatsioon 2 Värv Veepõhine Värv 3.102 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 71.003 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.247 2.203
V2-5Tsehhi ventilatsioon 2 Muu puidukaitsevahend Veepõhine Muu kemikaal 8.005 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 8.653 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.369 0.693
V4 Kruntimisruumi ventilatsioon Värv Veepõhine Värv 0.90 060107 - Värvi kasutamine - puit Puitpinna katmine 145.83 8 064 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.045 1.312
 
Ohutuskaart(id)
Lisa 12: CetolWP_566.pdf

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Lahusti (kaasa arvatud kemikaalis sisalduv lahusti) Välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarne heitkogus Seotud heiteallikad
Taotletav kogus, t/a LOÜ-de heide väljuvates gaasides LOÜ-de kontrollimatu heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heide LOÜ-de summaarne heide, % lahustite sisendist LOÜ-de summaarne heitkogus Heite­allikas
Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Prognoositav Mõõtühik Prognoositav Hetkeline, g/s (täpsus 0,001) Tonnides aastas (täpsus 0,001)
Puitpindade katmine 24.953 86.438 mg C/Nm³ 0     3.011 24.953 V1-1 Liini 1 värvimiskamber
V1-2 Liini 1 kuivatuskamber
V2-1 Liini 2 kuivatuskamber nr 1
V2-2 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-1
V2-3 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-2
V2-4 Tsehhi ventilatsioon 1
V2-5Tsehhi ventilatsioon 2
V4 Kruntimisruumi ventilatsioon
 
Lahustid taotletav kokku
24.953
LOÜ-d kokku (tonni aastas)
24.953
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
 

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite­allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu­kvaliteedi tase
CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu­kvaliteedi piir- või siht­väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg
K2, K1, K1n, V1n 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.725 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 31.225 0.003
K1 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.29 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.001 0
K2, K1, K1n 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.456 g/s 1 tund 350 µg/m³ 80.001 0.229
24 tundi 125 µg/m³ 43.821 0.351
K2, K1, K1n, V1n 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.269 g/s 1 tund 200 µg/m³ 27.936 0.14
1 aasta 40 µg/m³ 0.776 0.019
K2, V1-1, V1-2, K1, V2-5, V4, V2-1, V2-2, V2-4, V2-3, K1n, V2n NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 4.282 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 4 534.598 0.907
24 tundi 2 000 µg/m³ 643.778 0.322
K2, K1, K1n, V3n PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.081 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 12.572 0.503
K2, K1, V3, K1n, V3n PM10 Peened osakesed (PM10) 0.286 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 38.282 0.766
1 aasta 40 µg/m³ 12.574 0.314
 
Koosmõju kirjeldus
Koosmõju tabelist on jäetud välja saasteained, mille aastane kogus ei ületa 1 kg/a või millel puudub õhukvaliteedi piirväärtus.

Hajuvusarvutuses on arvesse võetud, et kõik saasteallikad töötavad korraga. Koosmõjus on arvesse võetud naabrusesse jäävad heitallikad HEIT0008600, HEIT0008601, HEIT0008602, HEIT0008603..
Kasutatud on suurimat heidet põhjustava värvi või puidukaitsevahendi hetkelisi heitmeid). Hetkelisi heitmeid ei summeerita, sest korraga kasutatakse ühte värvi või puidukaitsevahendit konkreetsel liinil.

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Saasteainete lõhnalävesid on käsitletud Keskkonnaministeeriumi tellitud töös „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine“ (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium, 15.11.2017). Käesoleva loataotluse koostamisel arvutuslikult saadud saasteainete maksimaalsed kontsentratsioonid ettevõtte tootmisterritooriumist väljapool ei ületa saasteainete lõhnalävesid, seega ei ole oodata käitise tegevusega kaasnevat olulist lõhnahäiringut.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Mõõtmisi ei ole teostatud.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt.
Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.

Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
  • Õhutemperatuur
  • Õhuniiskus
  • Õhurõhk
  • Sademed
  • Tuul: suund, kiirus
  • Päikesepaiste kestus
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Viljandi meteoroloogiajaam
Musta tee 9, Viljandi linn, Viljandi maakond
Laius: N 58°22´40´´
Pikkus: E 25°36´01´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 86,33 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Kliimaandmetena kasutati lähima (Viljandi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist ja naaberettevõtte LHK projektist. Koosmõjus on arvestatud ca 400 m kaugusele jääva ettevõttega (PRO Keevitus OÜ). Teisi ettevõtteid lähemale kui 2,5 km ei jää. Koosmõjus on arvestatud alljärgnevate heitallikatega:

HEIT0008600 Pro Keevitustööd OÜ
HEIT0008601 Pro Keevitustööd OÜ
HEIT0008602 Pro Keevitustööd OÜ
HEIT0008603 Pro Keevitustööd OÜ
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on töötava ettevõttega, kelle kasutatavad kemikaalide kogused suurenevad. Arvestades kasutatavate kemikaalide planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 84 §18` (27.12.2016), koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.
Ettevõttee läheduses asub tootmisettevõte, mis kasutab metalli puhastamiseks liivapritsi. Koosmõjus naaberettevõttega on peenete osakeste (PM10) hajumisarvutustel kasutatud protsentiili (90,4).

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Hajumisarvutuste kohaselt jäävad saasteainete kontsentratsioonid väljapool käitise tootmisterritooriumit ja lähimate elamute juures alla piirväärtuste. Maksimaalne kontsentratsioon saavutab väärtuse, mis ületab 30 % piirväärtusest lenduvad orgaanilised ühendid, vääveldioksiid ja peened osakesed.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Normtasemete ületamist ei ole oodata. Käitisel puuduvad olulist väliskeskkonnas levivat müra põhjustavad seadmed. Seadmed asuvad käitise siseruumides. Siseruumides kehtestatud töökeskkonnas kehtivad müratasemed ei ületa tootmisterritooriumilt väljuva müra taset.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Suurimat panust ettevõtte heiteallikatest annab kemikaalidega seotud heiteallikad (suurimat osakaalu omab heitallikas V4). Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse lenduvate orgaaniliste ühendite osas (1 tunni keskmistamisajaga - 4534.598∑Cm µg/m3 ja 24 tunni keskmistamisaeg - 643.778∑Cm µg/m3) Üle 30% piirväärtuse ületavad saasteallika V3 peenosakesed (koosmõjus naaberettevõttega) ja heiteallikas K2 (põlevkiviõlil töötav katlamaja) vääveldioksiidi osas. Teiste saasteainete kontsentratsioonid jäävad alla 30% piirväärtusest.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt koondabelis toodud väärtustele. Täiendavaid müra ning lõhnainete vähendamise meetmeid ei rakendata.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Välisõhu saastetaset ettevõtte tootmisterritooriumil mõõtmise teel ei seirata. Tegevusega ei kaasne korrektsete töövõtete rakendamisel ülenormatiivseid saasteainete heitkoguse, lõhna või müra emissioone. Omaseire osas on oluline tootmisvahendite ja ventilatsioonisüsteemide korrashoid ja regulaarne hooldus.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Õhu saasteainete heitnormidest kinnipidamist kontrollitakse ettevõtte poolt olemas olevate võimaluste piires ja vahenditega. Arvestades saasteainete heitkoguseid, siis täiendavaid meetmeid heitmete vähendamiseks ei ole vaja ette näha.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.
Muud heite vähendamise meetmed
Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata.
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatuid heiteid ei teki.

5.4.18. Lisad

LHK projekti täiendavad andmed
Tuulte roos
LHK projekti lisad
Lisa 43: Tuulte_roos.pdf

5.4.19. Tehnoloogilised äkkheited (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.4.20. Välisõhus leviv müra (kuni 31.12.2023)

Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
K2 Õlikatla korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.044 g/s 0.041 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s 0.006 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.0067 g/s 0.006 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.123 g/s 0.112 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.047 g/s 0.043 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.006 g/s 0.005 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.439 g/s 0.40 t  
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 72.712 t  
V1-1 Liini 1 värvimiskamber NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.316 g/s 2.482 t  
V1-2 Liini 1 kuivatuskamber NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.587 g/s 4.61 t  
K1 Puidukatla korsten PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.066 g/s 0.802 t  
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s 0.782 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.066 g/s 0.802 t  
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.117 g/s 1.428 t  
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.667 g/s 8.16 t  
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.009 g/s 0.116 t  
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.287 mg/s 3.482 kg  
7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.021 g/s 0.252 t  
7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.006 g/s 0.075 t  
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 744.964 t  
V2-5Tsehhi ventilatsioon 2 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.369 g/s 2.896 t  
V4 Kruntimisruumi ventilatsioon NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s 1.313 t  
V2-1 Liini 2 kuivatuskamber nr 1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.457 g/s 3.585 t  
V2-2 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.457 g/s 3.585 t  
V2-4 Tsehhi ventilatsioon 1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.369 g/s 2.896 t  
V2-3 Liini 2 kuivatuskamber nr 2-2 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.457 g/s 3.585 t  
V3 Saepuru laadimine autole PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.194 g/s 1.20 t  
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s 0.12 t  
V5 Katlamaja mahuti NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.022 g/s 0 t  
 
Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa
Kontrollimatut heidet ei teki.
 
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
 
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.54 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 72.712 t
124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 744.964 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 8.203 t
7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 3.482 kg
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.475 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.252 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 25.073 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2.043 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.928 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.788 t

8. Taotluse lisad

Nimetus Manus
Riigilõiv