Kehtivus | Korraldus |
---|---|
16.09.2022 – | |
11.08.2022 - 15.09.2022 | |
29.04.2020 - 10.08.2022 | |
09.02.2010 - 28.04.2020 |
Loa registrinumber | KKL/300530 | |
Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | Aktsiaselts ESFIL TEHNO |
Registrikood / Isikukood | 10548294 | |
Tegevuskoha andmed | Nimetus | Sillamäe filtrimaterjali tehas |
Aadress | Tööstuse tn 6, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond | |
Katastritunnus(ed) | 73501:001:0145 | |
Territoriaalkood EHAK | 0735 | |
Käitise territoorium | Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tööstuse tn 6 (73501:001:0145).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tööstuse tn 6 (73501:001:0145). | |
Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused |
Tööstusheide ehk kompleksluba;
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; |
Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
Registrikood | 70008658 | |
Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 16.09.2022 |
Lõppemise kuupäev |
Käitise kood | KNR0000175 | ||||
---|---|---|---|---|---|
Käitise nimetus | Sillamäe filtrimaterjali tehas | ||||
Käitise asukoha kirjeldus | Käitis asub Sillamäe linna üldplaneeringuga määratletud tööstusrajoonis Sillamäe sadama tööstusterritooriumil Sillamäe linna lääneservas Tallinn-Narva maanteest ligikaudu 600 m kaugusel põhja suunas ja Sõtke veehoidlast lääne-loode suunas. Käitise territoorium asub Sillamäe linnas aadressil Tööstuse tn 6 (katastritunnus 73501:001:0145). Kogu territooriumi pindala on 42 170 m2. Käitise territoorium on ümbritsetud tootmismaadega. Sillamäe linna tööstusrajoon on eraldatud linna elamurajoonist Sõtke jõega (veehoidlaga). Nimetatud elurajoonid asuvad Tallinn–Narva mnt ja Soome lahe vahelisel alal ning jäävad käitise tootmisterritooriumist itta. Lähimad elumajad asuvad käitise tootmisterritooriumist ~950 m kaugusel (Sõtke tn, Kesk tn, Tškalovi tn). Sillamäe haigla kompleksini (Tallinn–Narva maanteest lõunasse) on ~850 m. Maa-ala käitis territooriumist kuni Tallinn–Narva maanteeni ja Tolstoi tänavani on määratletud kui Sillamäe tööstusrajoon: heiteallikatest kuni tööstusrajooni piirini idasuunal (elamurajoonide suunal) on ~600 m. | ||||
Aadress | Tööstuse tn 6, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond | ||||
Territoriaalkood EHAK | 0735 | ||||
Katastritunnus(ed) | 73501:001:0145 | ||||
Käitise territoorium |
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tööstuse tn 6 (73501:001:0145). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tööstuse tn 6 (73501:001:0145).
|
||||
Seotud käitised |
|
Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Keemiatööstus - Plastide (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud) tootmine |
---|---|
Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
Tööaeg tundides aastas | 7 920 |
Ülesseatud tootmisvõimsus | Polümeersete filtermaterjalide tootmine (sõltuvalt materjali margist): lehtedes - 3000 tuh m2, ruloonides - 2000 tuh m2 |
Aastane tootmismaht | Polümeersete filtermaterjalide tootmine (sõltuvalt materjali margist): lehtedes - 3000 tuh m2, ruloonides - 2000 tuh m2 |
Põhitegevusala | Jah |
Jrk nr | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
---|---|---|---|---|---|
1. | CWW | PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 |
09.06.2016
|
09.06.2020
|
2. | EFS | Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf |
01.07.2006
|
01.07.2010
|
Jrk nr | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT lühend ja viide | |
---|---|---|---|---|---|---|
PVT lühend | PVT number | |||||
1. | Käitise juhtimissüsteemid
Keskkonnajuhtimissüsteemid |
Ettevõttesisene keskkonnajuhtimissüsteem | Ettevõttes on olemas käitise tööprotsesside kirjeldus, mis tagab tõhusa protsessijuhtimise.
Toimub käitise pidev täiustamine, töötajate väljaõpped ning teadlikkuse ja pädevuse täiendamine. Töötajatele korraldatakse ettevõttesiseselt täiendkoolitusi ja väljaõppeid, et vältida tegevusega kaasnevaid võimalikke ohte ning tagada ohuolukorra tekkimisel meetmete rakendamine. Järgitakse seadmete tootjapoolseid ohutus- ja kasutusjuhendeid ning toimub seadmete regulaarne hooldus ja kontroll. Ettevõttes olemas korrastatud dokumentatsioon, käitise hoolduskavad, riskianalüüs, ohutusalane dokumentatsioon. Järgitakse tegevuse vastavust keskkonnaalastele õigusaktidele. Ettevõttes olemas keskkonnaseirete ja mõõtmiste teostamise kava. Tehnoloogiliste protsesside sisendite ja väljundite arvestuse pidamine. Arvestuse pidamine energia ja veekulu üle, vee säästlik tarbimine. Toimub pidev toorme, lahustite, toodangu, jäätmete ja samuti keskkonnalubades sätestatud heitmete arvestuse pidamine. Aruannete esitamine vastavalt õigusaktide nõuetele. Toorme ja abimaterjalide maksimaalne ärakasutamine. Seireproove võetakse ja analüüsitakse akrediteeritud laboratooriumi poolt. |
Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi järgimine ja rakendamine, millel on kõik järgmised omadused:
i. juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus; ii. keskkonnapoliitika, millega muu hulgas nähakse ette, et juhtkond täiustab pidevalt käitist; iii.vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumenteerimine; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmed, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmised (vt ka viitedokument, milles käsitletakse direktiiviga hõlmatud käitiste tööstusheidete õhku- ja vetteheite seiret (ROM)); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu järgimine; viii. uute käitiseosade projekteerimisel nende tulevase demonteerimise ning kogu nende tööaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; ix. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Keskkonnajuhtimissüsteemi ulatus (nt üksikasjalikkus) ja laad (nt standarditud või mittestandarditud) on üldiselt seotud käitise laadi, suuruse ja keerukusega ning võimaliku keskkonnamõjuga. (PVT järeldused CWW PVT 1) |
CWW | PVT 1 |
2. | Käitise juhtimissüsteemid
Keskkonnajuhtimissüsteemid |
Tootmisprotsesside pidev seire ja analüüs. | Tootmisprotsesside pidev jälgimine ja optimeerimine, seadmete õigeaegne kontroll ja hooldus.
Rekuperatsioonisüsteemi toimimise pidev jälgimine. Põletusseadmete regulaarne kontroll ja hooldus. Põlemisprotsessi kontroll ja optimeerimine. Arvestuse pidamine kemikaalide ja abimaterjalide kulu üle. Saasteainete heitkoguste seiret teostab akrediteeritud labor. |
Selleks, et hõlbustada õhku ja vette paisatava heite vähendamist ning vähendada vee tarbimist, on PVT luua reovee- ja jääkgaasivoogude inventuuri pidevalt ajakohastatav süsteem, mis on osa keskkonnajuhtimise süsteemist (vt PVT 1) ja millel on kõik järgmised omadused:
i. teave keemiatööstuse tootmisprotsesside kohta; ii. võimalikult põhjalik teave reoveevoogude omaduste kohta; iii. võimalikult põhjalik teave jääkgaasivoogude omaduste kohta. (PVT järeldused CWW PVT 2) |
CWW | PVT 2 |
3. | Heited õhku ja heitgaaside puhastamine | Käitises on rakendatud adsorptsioonil põhinev lahustite taaskasutussüsteem (rekuperatsioonisüsteem Solvent Recovery System) Spooner Amcec, mis võimaldab ventilatsioonist kinni püüda kuni 95% kasutatavate põhilahustite aurudest ning suunata kogutud lahustid tagasi tootmisse. Rekuperatsioonisüsteem on ette nähtud orgaaniliste põhilahustite aurude püüdmiseks heitgaasidest. | Välisõhu saastamise minimiseerimiseks rakendatakse orgaaniliste põhilahustite efektiivset rekuperatsiooni ja korduskasutust.
Kasutusele võetud lahustite taaskasutussüsteem, mille tulemusel väheneb orgaaniliste põhilahustite tarbimine, kuna 95% kasutatavate põhilahustite aurudest püütakse kinni ja lahustid suunatakse tagasi kasutusse. Iga ketrusseade on varustatud lahustite aurude eemaldamiseks ventilatsiooniseadmetega (ventilaatoriga). Ventilatsiooniõhk suunatakse kõikidelt seadmetelt välisõhku väljutamiseks ühisesse ventilatsiooniõhu korstnasse. Tootmisprotsessi antakse lahustid perioodiliselt pumpadega. Kogu laadimise-pumpamise süsteem on hermeetiline. |
Selleks et hõlbustada ühendite püüdmist ja vähendada heidet õhku, on PVT sulgeda heiteallikad ja töödelda heidet, kui see on võimalik. (PVT järeldused CWW PVT 15)
Õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada jääkgaaside käitlemise ja töötlemise integreeritud strateegiat, mis hõlmab protsessi integreeritud tehnikaid ja jääkgaaside töötlemise tehnikaid. (PVT järeldused CWW PVT 16) Lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks on PVT ühe järgenvalt nimetatud tehnika või nende kombinatsiooni kasutamine: a) Vähendada võimalike heiteallikate arvu, g) Tagada seadmete hea hooldamine ja õigeaegne väljavahetamine, i) Kuivõrd see on mõistlikult võimalik, vältida kontrollimatut lenduvate orgaaniliste ühendite heidet, koguda sellist heidet selle tekkekohas ning töödelda seda. (PVT järeldused CWW PVT 19) |
CWW | PVT 15, PVT 16, PVT 19 |
4. | Toormete ja abimaterjalide ladustamine
Pinnase ja vee kaitse |
Seadmete õigeaegne kontroll ja hooldus.
Lekkekindlad märgistatud mahutid, betoneeritud põrandad hoiu- ja tootmisruumides. |
Ettevõttes on määratud vastutavad isikud kemikaalide (lahustid) ja seadmete kasutamise ning hoidmise eest, kes omavad vastavat tõendit.
Kasutatavaid kemikaale hoiustatakse originaalpakenditest, mis on tootja poolt määratud sobivaim mahuti hoiustamiseks. Lisaks on ettevõttel mahutipark. Kaks mahutid (2 tk – kumbki 23 m3) asuvad reagentide laos. Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel ja on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. Igal mahutil on ka taseme mõõteseade ja ületäite piirlüliti, mis peatab toitepumba. Mahutite kasutuskontrolli teostatakse 1 kord aastas ja visuaalset vaatlust vähemalt 1 kord kolme aasta tagant. Toormeid ja abimaterjale ning kemikaale ladustatakse kindlates hoiukohtades ning õigetes pakendites. Ettevõttel on koostatud riskianalüüs ja nõuetekohane dokumentatsioon võimalikke hädaolukordade lahendamiseks. |
PVT on sobilike mahutite kasutamine võttes arvesse:
1) Kemikaalide füüsikalis-keemilisi omadusi; 2) Mahutite kasutust (kuidas on vaja kasutada ja kui intensiivselt); 3) Kuidas teavitatakse kui toimub tavapärasest tööprotsessist kõrvalekalle; 4) Kuidas mahutid on kaitstud normaalsest tööprotsessist kõrvalekaldumisel (ohutusjuhendid, lekkealarmid jms); 5) hooldusjuhendite vajadus; 6) Hädaolukorraplaanide olemasolu (EFS BREF ptk 5.1.1.) Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde ala peab olema aineid mitteläbilaskvast materjalist. (EFS BREF p 5.1.1.3 lk 265, p 4.1.6.1.10 lk 166) Mahutid varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis viivad mahutite ületäitmise riski minimaalseks. (EFS BREF p 5.1.1.3 lk 264, p 4.1.6.1.6 lk 159) |
EFS | ptk 5.1.1., ptk 5.1.1.3 lk 265, ptk 4.1.6.1.10 lk 166,ptk 5.1.1.3 lk 264, ptk 4.1.6.1.6 lk 159 |
5. | Avariisituatsioonide vältimine ja õnnetuste tagajärgede operatiivne likvideerimine. | Riskianalüüs ja nõuetekohane ohutusalane dokumentatsioon. | Ettevõttel on koostatud riskianalüüs ja nõuetekohane ohutusalane dokumentatsioon võimalike ohtlike situatsioonide ja avariide vältimiseks, käitumisjuhised avarii korral ning tagajärgede likvideerimiseks. Peetakse arvestust kemikaalide kasutamise osas.
Tehnoloogiaseadmete hooldust ja kontrolli teostatakse ettevõttes vastavalt kinnitatud graafikutele 1 kord kuus (seadmete tehniline ülevaatus, isolatsiooni kontroll, liikuvsõlmede määrimine jne). Mahutite kasutuskontrolli teostatakse 1 kord aastas ja visuaalset vaatlust vähemalt 1 kord kolme aasta tagant. |
Vältimaks õnnetuseriske peab ettevõttel olema hädaolukorra lahendamise plaan ja tuleb pidada ajakohast arvestust kasutatavate kemikaalide osas (EFS BREF ptk 5.1.2). | EFS | ptk 5.1.2 |
6. | Reovee tekke ja veekasutuse vähendamine | Olmevee säästlik kasutamine, muu veekasutuse optimeerimine. Suletud jahutussüsteemid. Jahutusvee ja aurukondensaadi korduskasutus.
|
Suletud jahutussüsteemi kasutamine – lahustite rekuperatsioonisüsteemis kuumenenud vesi suunatakse gradiiri ja korduskasutusse.
Kogu rekuperatsioonisüsteemis moodustuv aurukondensaat suunatakse tagasi katlamajja ja see läheb korduskasutusse auru tootmiseks. |
Selleks et vähendada vee kasutust ja reovee teket, on PVT vähendada reoveevoogude koguseid ja/või saastekoormust, suurendada reovee taaskasutust tootmisprotsessis ning reoveest püüda ja taaskasutada toorainet.
(PVT järeldused CWW PVT 7) Puhta vee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks on PVT eraldada saastamata reoveevood sellistest reoveevoogudest, mida on vaja puhastada. (PVT järeldused CWW PVT 8) |
CWW | PVT 7, PVT 8 |
7. | Jäätmetekke vältimine | Toorme ja abimaterjalide maksimaalne ärakasutamine. | Tootmisprotsesside pidev jälgimine ja optimeerimine, seadmete õigeaegne kontroll ja hooldus. Toormeid ja abimaterjale ning kemikaale ladustatakse kindlates hoiukohtades ning õigetes pakendites, et vältida materjalide kasutuskõlbmatuks (jäätmeteks) muutumist. Jäätmete kohapealset taaskasutust ei toimu. | Jäätmetekke ärahoidmiseks või kui see ei ole võimalik, siis kõrvaldamisele saadetava jäätmekoguse vähendamiseks on PVT jäätmekava vastuvõtmine ja rakendamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1); selle kavaga tagatakse tähtsuse järjekorras seda, et jäätmeteke hoitakse ära, jäätmed valmistatakse ette korduskasutuseks, võetakse ringlusse või taaskasutusse.
(PVT järeldused CWW PVT 13) |
CWW | PVT 13 |
Jrk nr | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
Kogus | Ühik | ||||||||
1. | IMO:1 | 23 | Reagentide hoidla 003 (A01/1, A01/2) | Välisõhk - Mahutid on seotud atmosfääriga tulekaitsetõkete kaudu, läbi mille on aurustumine praktiliselt välistatud.
Vesi - Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel, on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. Pinnnas - Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel, on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. Pinna- ja põhjavesi - Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel, on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. |
|||||
2. | IMO:1 | 23 | Reagentide hoidla 003 (A01/1, A01/2) | Välisõhk - Mahutid on seotud atmosfääriga tulekaitsetõkete kaudu, läbi mille on aurustumine praktiliselt välistatud.
Vesi - Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel, on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. Pinnnas - Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel, on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. Pinna- ja põhjavesi - Mahutid asuvad kaitsepiirdega ümbritsetud lekkekindlal betoonalusel, on varustatud tuletõkestiga. Torustik on valmistatud roostevabast terasest, lekkekindlus tagatud. |
Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus ja tehnika | Rakendamine |
---|---|---|---|
1. | Muud asjakohased meetmed | Jäätmete kogumine ja sortimine.
Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need üle käitlemiseks õigust omavale isikule. Enne jäätmete välja viimist vastavat tegevusluba omava isiku poolt asuvad jäätmed konteinerites. Tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete sortimiseks nende tekkekohal. Vältida erinevate jäätmeliikide segunemist. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: segaolmejäätmed, pakendid, metallijäätmed, ohtlikud jäätmed. Ohtlikud jäätmed koguda eraldi. Peavad olema igale jäätmeliigile eraldi sobivad mahutid ja märgistatud nõuetekohaselt. |
Pidevalt |
2. | Muud asjakohased meetmed | Kemikaalide käitlemine.
Järgida kemikaali ohutuskaardil toodud nõudeid käitlemisel ja hoiustamisel. Juhuslikul sattumisel keskkonda järgida kemikaali ohutuskaardil toodud likvideerimis- ja ohutusmeetmeid. |
Pidevalt |
3. | Muud asjakohased meetmed | Ohtlike ainete kasutamise vähendamine. Ohtlike ainete asendamine vähem kahjulike ainetega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani.
Kasutusele on võetud lahustite taaskasutussüsteem (rekuperatsioonisüsteem Solvent Recovery System) Spooner Amcec, mille tulemusel väheneb oluliselt tootmisseadmetelt välisõhku suunatavate saasteainete (LOÜ-de) heitkogused ja lahusti tarbimine, kuna 95% kasutatavate põhilahustite aurudest püütakse kinni ja lahustid suunatakse tagasi kasutusse. Tootmisprotsess välistab otsese kontakti lahustitega. Kui kontakt on vältimatu, siis kasutatakse isikukaitsevahendeid (kaitsekindaid, kaitserõivastust, kaitseprille, kaitsemaski). Vähemohtlike ainete kasutamine. (Tööstusheite seadus § 43 p 2) Ained või segud, mis on nende lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauset H340, H350, H350i, H360D, H360F või riskilauset R45, R46, R49, R60 või R61, asendab käitaja võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus vähem kahjulike ainete või segudega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani, mis on määratletud toote kemikaaliohutuse aruandes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud korrale. (Tööstusheite seadus § 140) |
Pidevalt |
Jrk nr | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
---|---|---|---|---|---|
1. | Kemikaalide ja seadmete kasutamine | Tulekahju | Hädaolukorra likvideerimise plaan | Vastavalt hädaolukorra likvideerimise plaanile | Personali instrueerimist ja väljaõpet teostatakse 1 kord kvartalis. |
2. | Lahustite säilitamise mahutid, tehnoloogilised torustikud ja pumbad | Lekked | Lahustite avariilisel mahavalamisel, tuleb vedeliku pind viivitamatult katta vee või vahuga. | ||
3. | LOÜ-de aurude rekuperatsiooni seade | Puhastusseadmete rikked | Puhastusseadme rikked kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik. | ||
4. | Erinevad tootmisetapid | Tootmisseadmete rikked | Erinevad rikked kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik. | ||
5. | Seadmete puhastamine | Puhastustööd | Tootmisseadmete puhastamine toimub regulaarselt. |
Heiteallikas | |||
---|---|---|---|
Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid |
HEIT0007875 | 003 | Reagentide hoidla nr 003 (mahutid) (ESFIL TEHNO) | X: 6590309, Y: 712366 |
HEIT0007876 | 002/4 | Katlamaja korsten nr 002/4 (Katel Paromat-Simplex) (ESFIL TEHNO) | X: 6590256, Y: 712176 |
HEIT0007877 | 002/3 | Katlamaja korsten nr 002/3 (Katel Paromat-Simplex) (ESFIL TEHNO) | X: 6590251, Y: 712717 |
HEIT0007878 | 002/2 | Katlamaja korsten nr 002/2 (Katel Paromat-Simplex) (ESFIL TEHNO) | X: 6590258, Y: 712165 |
HEIT0007879 | 002/1 | Katlamaja korsten 002/1(Aurugeneraator Alba D05-Horizontal) (ESFIL TEHNO) | X: 6590265, Y: 712160 |
HEIT0007880 | 001 | Ventilatsiooni korsten nr 001 (ESFIL TEHNO) | X: 6590236, Y: 712189 |
CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
Perioodi algus | Perioodi lõpp | Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) | Lubatud aastane heitkogus | Mõõtühik | ||
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 2010 | 19.80 | t | ||
141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 2010 | 22.86 | t | ||
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 2010 | 22.86 | t | ||
67-63-0 | 2-Propanool (Isopropüülalkohol) | 2010 | 2.16 | t | ||
10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 2010 | 2.524 | t | ||
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 2010 | 1.769 | t | ||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 2010 | 118.919 | t | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | 2010 | 3 306.165 | t | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | 2010 | 0.03 | t | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 2010 | 0.027 | t | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | 2010 | 0.027 | t | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 2010 | 0.027 | t | ||
7439-97-6 | Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks | 2010 | 0.006 | kg | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | 2010 | 0.007 | kg | ||
PCDD/PCDF | Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid | 2010 | 0.03 | mg |
Heiteallikas | Heiteallika kood | Välisõhku väljutatud saasteaine | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
CAS nr | Nimetus | Heite liik | Heitkogus | |||
Hetkeline kogus | Mõõtühik | |||||
Ventilatsiooni korsten nr 001 (ESFIL TEHNO) | HEIT0007880 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 4.028 | g/s |
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | Tavaheide | 0.694 | g/s | ||
141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | Tavaheide | 1.667 | g/s | ||
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | Tavaheide | 1.667 | g/s | ||
67-63-0 | 2-Propanool (Isopropüülalkohol) | Tavaheide | 0.278 | g/s | ||
Katlamaja korsten 002/1(Aurugeneraator Alba D05-Horizontal) (ESFIL TEHNO) | HEIT0007879 | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.032 | g/s |
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.023 | g/s | ||
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.002 | g/s | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7439-97-6 | Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PCDD/PCDF | Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
Katlamaja korsten nr 002/2 (Katel Paromat-Simplex) (ESFIL TEHNO) | HEIT0007878 | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.041 | g/s |
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.028 | g/s | ||
VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | Tavaheide | 0.002 | g/s | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
7439-97-6 | Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PCDD/PCDF | Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
Katlamaja korsten nr 002/3 (Katel Paromat-Simplex) (ESFIL TEHNO) | HEIT0007877 | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.026 | g/s |
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.018 | g/s | ||
VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7439-97-6 | Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PCDD/PCDF | Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
Katlamaja korsten nr 002/4 (Katel Paromat-Simplex) (ESFIL TEHNO) | HEIT0007876 | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.026 | g/s |
630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.018 | g/s | ||
VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7439-97-6 | Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
7440-38-2 | Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks | Tavaheide | 0 | g/s | ||
PCDD/PCDF | Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
124-38-9 | Süsinikdioksiid | Tavaheide | 0 | g/s | ||
Reagentide hoidla nr 003 (mahutid) (ESFIL TEHNO) | HEIT0007875 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.082 | g/s |
Heiteallikas | Heiteallika kood | Püüdeseade | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nimetus, tüüp | Arv | Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus | Püütav saasteaine | ||||||
CAS nr | Nimetus | Projekteeritud puhastusaste | Puhastusastme ühik | Muu ühik | |||||
Ventilatsiooni korsten nr 001 (ESFIL TEHNO) | HEIT0007880 | Lahustite rekuperatsiooni seade nr 001 (Solvent Recovery System) Spooner Amcec (ESFIL TEHNO) | 2 | 1 kord aastas arvutuslikult ja 1 kord kolme aasta jooksul otseste mõõtmiste teel (enne ja pärast püüdeseadet) | 107-06-2 | 1,2-Dikloroetaan (Etaandikloriid) | 95 | % | |
NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 95 | % | ||||||
67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 95 | % | ||||||
141-78-6 | Etüülatsetaat (Etüületanaat) | 95 | % | ||||||
123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 95 | % |
Eritingimuse liik | Seireperiood | ||
---|---|---|---|
Sagedus | Rakendamise tähtaeg | Eritingimuse kirjeldus | |
Heiteseire | Pisteline regulaarne |
|
Teostada rekuperatsioonisüsteemi töö efektiivsuse kontrolli otseste mõõtmiste teel 1 kord 3 aasta jooksul (esimene mõõtmine oli 2016. aastal).
Efektiivsust tuleb kontrollida mõõtes saasteainete kontsentratsiooni enne ja pärast püüdeseadet. Enne püüdeseadet teostatakse mõõtmised tsehhist väljuvast gaasist ja pärast püüdeseadet mõõdetakse rekuperatsiooniseadmest väljuvast gaasist vastavalt kavandatud mõõtekohtadele. Määrata tuleb summaarset LOÜde (NMVOC) kontsentratsiooni. Teised mõõdetavad saasteained valitakse sõltuvalt mõõtmise ajal kasutatavast põhilahustist (st atsetoon, etüülatsetaat, butüülatsetaat) antud lahusti kasutamise ajal, väljutamisel välisõhku. Mõõtmisprotokollis esitada saasteainete kontsentratsioonid ning kontsentratsioonid ümberarvutatuna g/s. Mõõtmised tuleb teostada tootmistehnoloogia täiskoormusel või sellele ligilähedase töörežiimi juures. Mõõtmisprotokollis esitada andmed kasutatava lahusti ja töörežiimi iseloomustavate parameetrite kohta. Mõõtmisi peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. Käitaja peab mõõtmisi teostavat laborit enne mõõtmisi informeerima kõigist mõõtmistega seotud loatingimustest. |
Muude andmete esitamine | Pidev |
|
Rekuperatsiooniseadme püüdeefektiivsust tuleb kontrollida 1 kord aastas arvutuslikult lähtudes lahusti aastasest kulust, töötundide arvust ja tootmisse tagasi suunatud lahusti kogusest. Püüdeseadme arvutusliku efektiivsuse kontrolli tulemuste kohta tuleb esitada aruanne, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) aasta jooksul kasutatud lahustite kogus (t/a); 2) aasta jooksul tootmisprotsessi tagastatud lahusti kogus (t/a); 3) ketrusseadmete ja püüdeseadme töötundide arv (h/a); 4) andmed püüdeseadme avariiliste seisakute toimumisaja (kuupäeva ja kellaajalise täpsusega), kestuse ja põhjuste kohta; 5) arvutuslik rekuperatsiooniseadme püüdeefektiivsus (%), mis on arvutatud kulutatud lahusti koguse ja tootmisse tagastatud lahusti koguse võrdlusega. |
Muu | Pidev |
|
Käitises ei või kasutada lahusteid, milliseid ei ole kajastatud käitaja kompleksloas. |
Töökorralduslikud nõuded | Pidev |
|
Saasteainete mõju minimeerimiseks: Saasteainete hajumise parendamise tagamiseks tuleb hoida töös korstnale nr 001 pidevalt 2 ventilaatorit kogutootlikkusega 12 000 Nm3/h, olenemata töötavate seadmete arvust (1 kuni 2 ketrusseadet).
|
Nimetus | Manus |
---|---|
Taotlus T-KKL/1001629-3 (30.09.2019) | |
Asukoha kaart |
Lisa 3:
ESFIL_TEHNO_asukoht (1).jpg
|
Heiteallikate plaan | |
Tootmise skeem |
Lisa 5:
ESFIL TEHNO tootmise skeem.jpg
|
Tabel 3. Käitise tegevus |
Lisa 6:
Tabel 3. Käitise tegevus.pdf
|
Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted | |
Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted |