Kehtivus | Korraldus |
---|---|
12.05.2023 – | |
01.03.2022 - 11.05.2023 | |
25.02.2020 - 28.02.2022 | |
30.12.2009 - 24.02.2020 |
Loa registrinumber | KKL/318288 | |
Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | Tammsaare OÜ |
Registrikood / Isikukood | 10103468 | |
Tegevuskoha andmed | Nimetus | Arumäe farm |
Aadress | Arumäe, Albu küla, Järva vald, Järva maakond | |
Katastritunnus(ed) | 12901:003:0215 | |
Territoriaalkood EHAK | 1188 | |
Käitise territoorium | Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Arumäe (12901:003:0215).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Arumäe (12901:003:0215). | |
Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused |
Tööstusheide ehk kompleksluba;
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; |
Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
Registrikood | 70008658 | |
Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 12.05.2023 |
Lõppemise kuupäev |
Käitise kood | KNR0000055 | ||||
---|---|---|---|---|---|
Käitise nimetus | Arumäe farm | ||||
Käitise asukoha kirjeldus | Arumäe laut koos nende juurde kuuluvate hoonete ja rajatistega asuvad Järvamaal Järva vallas Albu külas (Kat.nr 12901:003:0215). Arumäe kinnistul asuvad laudahooned, vedelsõnnikulaguun ning abirajatised. Kinnistu suuruseks on 84,61 ha, millest 82,05 ha on haritav maa, 0,16 ha looduslik rohumaa, 1,57 ha õuemaa ning 0,83 ha muu maa. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lähim elamumaa (Sõstra kinnistu, 12901:003.0139) väljaspool tootmisterritooriumi jääb heiteallika ja lähima elamu vahel mõõdetuna ca 90 m kaugusele ida suunda. Arumäe farmikompleksi ümbritsevad lõunast ning idast maatulundusmaad, läänest ja põhjast transpordimaa (Aru ring tee, 12901:003:0240) ning põhjasuunda jääb ka elamumaid. | ||||
Aadress | Arumäe, Albu küla, Järva vald, Järva maakond | ||||
Territoriaalkood EHAK | 1188 | ||||
Katastritunnus(ed) | 12901:003:0215 | ||||
Käitise territoorium |
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Arumäe (12901:003:0215). kuva kaardil
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Arumäe (12901:003:0215).
|
||||
Seotud käitised |
|
Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 11 lg 1 p-s 3 toodud koefitsiente ja võrdsustatakse piimalehmade künnisvõimsusega |
---|---|
Tööaeg tundides ööpäevas | |
Tööaeg tundides aastas | 8 760 |
Ülesseatud tootmisvõimsus | 414 kohta piimalehmadele ja 40 kohta vasikatele |
Aastane tootmismaht | 4000 tonni piima aastas |
Põhitegevusala | Jah |
Jrk nr | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
---|---|---|---|---|---|
1. | VI | Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused | https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid |
27.03.2015
|
27.03.2019
|
Jrk nr | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT lühend ja viide | |
---|---|---|---|---|---|---|
PVT lühend | PVT number | |||||
1. | Hea põllumajandustava järgimine | Tegevuse planeerimine, asukoha valik, täiendõpe ja koolitus, omaseire ja andmestiku jälgimine, seadmete remont ja hooldus, hädaolukordade ohje | a) Tegevused, nagu sõnniku laotamine, söötade, väetiste transport ning toodangu, loomade ja jäätmete äravedu on planeeritud tegevused, st on korraldatud ja eelnevalt ette valmistatud söötade ja mineraalväetiste ladustamine selleks ettenähtud kohtadesse. Sõnniku laotamine toimub vastavalt kasvatatavate kultuuride väetisevajadusele, sõnnikulaotusplaanile ja ilmastikutingimustele. Toodangu, loomade ja jäätmete äravedu on reguleeritud lepingutega;
b) Lautade ja sõnnikuhoidlate rajamisel on arvestatatud, et nende kasutamisel oleksid kauguste vahemaad sööda, sõnniku jm transportimiseks võimalikud väikesed. Arvestati, kust poolt on põhiliselt tuuled, kus asuvad lähimad elumajad ning territooriumipiir; c) Kõikide töötajate valdkonnale ja tasemele vastav kirjalik koolituskava olemasolu. Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajat kohapeal, et töötaja oskaks näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel ning oleks teadlik tagajärgedest ja riskidest, mida võib enesega kaasa tuua mingi tehnoloogilise eeskirja eiramine ja/või tehnika (seadme) mitte töökorras olek. Seadmete tarnijad teevad töötajatele seadmete kasutuskoolitust; d) Toimub korrapärane vee, energia, söötade, väetiste, taimekaitsevahendite, sõnniku jt sisendite koguste arvestus. Veemõõtja näidud kirjutatakse vastavasse päevikusse (lisaks elektrooniliselt), energiakulu info (arved) kogutakse raamatupidamisse, omatoodetud söödad võetakse arvele ja iga kuu lõpus tehakse inventuur, ostusöötade info (arved) kogutakse raamatupidamisse (kulu nähtav ka ratsioonist), sõnniku arvestus põlluraamatus. Tekkivate jäätmete hulga üle peetakse arvestust vastavalt konteinerite äraveole. Sõnniku tekke üle pidevat arvestust ei peeta, sõnniku kogused on hinnangulised. Veiste arvu üle peetakse pidevate arvestust laoarvestusena; e) Ettevõte omab seadmete hooldus- ja remondiplaani. Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel remontimine ja teatamine riketest; f) Ettevõte omab hädaolukordade lahendamise plaani. Tulekahju ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on tuleohutusjuhend. Tulekahju korral tegutsemiseks on hoonetesse paigaldatud tulekustutid. Lekkekindlad sõnnikuhoidlad. |
PVT 1 a) Tegevuse planeerimine, sh sõnniku laotamisplaanide koostamine ning laotamise
ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine; b) käitise (lauda, sõnnikuhoidla jms) asukoha valik; mh arvestatakse järgmisi aspekte: loomade, sööda, abimaterjalide ja sõnniku transpordivajaduse ja kauguste vähendamine; piisav kaugus kaitsealustest ja reostustundlikest aladest; piisav kaugus elumajadest; valitsevate ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte suunaga arvestamine; lauda laienemisvajadus, selleks võimaluste olemasolu; c) töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe; d) omaseire korraldus ja andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus; e) rajatiste ja tehnika remont ning hooldus, korrasoleku kontroll, hoolduskavade väljatöötamine; f) hädaolukordade lahendamise plaani olemasolu (tulekahju, lekked sõnnikuhoidlatest jms.). |
VI | 1 |
2. | KKJSi rakendamine ja järgimine | KKJS ei rakendata. Rakendatakse keskkonnateadlikku juhtimist. Käitist ei ole muudetud ning käitises töötab alla 50 töötaja. | Ei kohaldu. | PVT 2 1) Juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute kavaga; 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja pädevus; ettevõttesisene ja väline suhtekorraldus; töötajate kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised (sh arvestades Seire viitedokumenti); preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teeb tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise või olemasolevas käitises olulise muudatuse projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Rakendatavus: PVT nr 2 on üldrakendatav, täiendab PVT-d nr 1 ja on nõutav uute ja oluliselt muudetud, vähemalt 50 töötajaga komplekssete käitiste korral. | VI | 2 |
3. | Veiste söötmine | Kvaliteetne sööt, täisratsiooniline segasööt, loomade grupeerimine, mobiilne söödamikser | a) Söödad on kvaliteetsed ja kõrge toiteväärtusega ning neid analüüsitakse regulaarselt laborites; b) Kasutatakse täisratsioonilist segusööta. Täisratsiooniline söödaratsioon koostatakse vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. Söödaratsioonid vaadatakse üle igal nädalal vastavalt toodangule, uute söötade ostmisel, silo kvaliteedi muutumisel; c) Loomad on grupeeritud vastavalt vanusele, erinevad grupid on eraldi sulgudes. Erinevatel gruppidel on erinevad söötmise tehnoloogiad; d) Sööda segamiseks kasutatakse söödamikserit, mis tagab sööda ühtlase kvaliteedi. | PVT 3 a) Kasutatakse ratsioonis kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid; b) ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele); täisratsioonilise segasööda söötmisnormide väljatöötamisel rühmitatakse loomad võimalusel toodangu, laktatsioonifaasi või mingi muu parameetri alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale;
d) söötade segamisel tagatakse homogeensus. |
VI | 3 |
4. | Veiste söötmine | Kuivsööda ladustamine | a),b) Söödahoidlaid kontrollitakse ja puhastatakse regulaarselt. | PVT 4 a) Söödahoidlate ning transpordisüsteemide regulaarne kontrollimine ja hooldamine; b) sööda bioloogilise saastumise ennetamiseks kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) tühjendamine ja nende kontrollimine. | VI | 4 |
5. | Veiste söötmine | Koresööda ladustamine | a) Silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad ning perioodiliselt teostatakse konstruktsioonide kontrolli ja hooldust; b) Silohoidlad on varustatud silomahlade kogumiskaevudega; c) Silo hoiustatakse neljas silotranžees mahutavusega 2x1500 m3 ja 2x1200 m3. Silomahlakaevusid on kaks, mahtudega 21 m3 ja 6,3 m3; d) maa pinnale silo ei valmistata; e) Silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) Rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud. | PVT 5 a) Silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; b) silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; c) silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; d) erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale kasutatakse alusmaterjalina veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda valgumise; e) silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud. | VI | 5 |
6. | Veiste jootmine | Joogivesi alati kättesaadav, jootmisseadmed tehniliselt korras, grupi- ja individuaaljooturid | a) Loomadele on joogivesi alati kättesaadav. Kasutusel on grupi- ja individuaaljooturid; b) Jooturite tehnilist seisukorda jälgivad talitajad igapäevaselt, tehniliste tõrgete tekkimisel likvideeritakse tõrge iseseisvalt või kutsutakse jootjate müügiesindaja poolne tehnik, kes teeb jootjatele ka regulaarset hooldust. Tõrgete korral täidavad talitajad jooturid käsitsi voolikute abil; c) Lautades kasutatakse külmumiskindlaid grupi- ja individuaaljootureid. Grupi- ja individuaaljooturid on söödakäigust ja asemetest eemal puhkelatrite otstes, vältimaks joogivee saastumist söödaga ning iga jooturi ümber on arvestatud jootmisala, mahaloksuv vesi ei satu nii asemetele ja valgub otse sõnnikukäiku ning välistatud on jooturite saastumine allapanuga. Jooturitesse jõuab vesi mööda laudasiseseid torusid. Arvutuslikult kulub käitises veiste jootmiseks ca 12 264 m3 vett aastas. | PVT 6 a) Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav, ka karjamaal; b) Jootmisseadmed on tehniliselt korras ega leki; c) Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne, samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. | VI | 6 |
7. | Veekasutus veiselautades | Veemõõtjate kasutamine ja kuluarvestus, veeseadmete rikete kõrvaldamine, kõrgsurvepesuri kasutamine, sõnniku mehhaaniline eemaldamine lautadest | a), b) Veekadude vältimine toimub läbi igapäevase jootmissüsteemi jälgimise talitajate poolt. Avastatud lekked likvideerivad mehaanikud. Veekasutuse üle peetakse arvestust veemõõtja näidu alusel. Kasutusel on grupijooturid; c) Veiselautade pesemisel kasutatakse survepesurit ja toimub väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) Ei teostata; e) Ei teostata.
Aastane veekulu farmis veisekasvatamisel on arvutuslikult ca 13 245 m3 |
PVT 7 a) Vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse pidamine; b) torustike-seadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks). | VI | 7 |
8. | Energiakasutus veiselautades | Loomulik ventilatsioon, olmeploki eraldi paiknemine, lüpsiplats, sagedusmuundurid, luminofoorlambid, loomuliku valguse maksimaalne kasutamine, elektrimõõdikute kasutamine, seadmete regulaarne hooldus ja remont, jääksoojuse kasutamine | a) Loomakasvatushoonetes on kasutusel loomulik ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi katustel asuvate korstnate ja avatud akende; b) Ei ole; c) Köetav olmeplokk asub ülejäänud laudaosadest eraldatult; d) Ettevõtte hoonetes kasutatakse lisavalguse saamiseks luminofoorlampe; e) Ettevõttes kasutatakse maksimaalselt ära päevavalgust; f) Käitises on kasutusel paralleeltüüpi lüpsiplats; g) Lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid; h) Ei ole; i) Seadmetel viiakse regulaarselt läbi hooldust ning remonditakse vastavalt vajadusele; j) Piima jääksoojuse kasutamine. | PVT 8 Ühe või mitme meetme kasutamine energiakulu vähendamiseks: a) laudas on loomulik ventilatsioon; b) soojustatud lautades sundventilatsioonisüsteemis ökonoomsete ventilaatorite ja optimaalse ventilatsioonirežiimi kasutamine; c) laudas soojustamata alade eraldamine soojustatud aladest; d) energiasäästlike valgustite kasutamine; e) loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine, selle kombineerimine energiasäästlikel lahendustel põhineva valgustusega, valgustundlike sensorite kasutamine; f) lüpsiplatsi või -roboti kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25%); g) lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid; h) võimalusel kogu tootmisprotsessi ja selle erinevate osade energiatarbe väljaselgitamine-jälgimine; i) ventilaatorite, kontrollseadmete jms regulaarne hooldus ja remont; j) tootmisprotsessi jääksoojuse kasutamine soojusvahetite abil, näiteks piima jahutamisest tekkinud soojuse rakendamine sooja vee tootmiseks. | VI | 8 |
9. | Lüpsmine | Platsilüps
|
a) Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteem; b) Piima jõudmine udarast jahutisse toimub ilma laudaõhuga kokkupuuteta; c) Lüpsiseadmete pesu pesuautomaatidega, mis tagavad optimaalse vee ja pesuvahendite koguse. | PVT 9 a) Optimaalse tasemega stabiilne vaakumlüpsisüsteem (loomade heaolu, piima kvaliteet); b) piima jõudmine udarast jahutisse laudaõhuga kokku puutumata (piima kvaliteet); c) lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine). | VI | 9 |
10. | Tahesõnniku ladustamine | Tahesõnnikuhoidla, loomuliku koorikuga, sügavallapanuga alad lautades | a) Tahesõnnikuhoidla põhja ja seinte lekkekindlus on tagatud. Tahesõnnikuhoidlal on virtsakogumismahuti. Vajadusel teostatakse hoidla hooldus- ja parandustöid; b) Hoidla on rajatud elumajadest võimalikult kaugele (lauda varju).
Tahesõnnikuhoidla maht on kokku 366,3 m3. Arvutuslikult tekib 8 kuuga käitises tahesõnnikut 404 m3. Osa sõnnikust on võimalik hoiustada ka Arumäe vanas laudas sügavallapanusõnnkuna, ca 100 m3. seega sõnnikut on võimalik hoiustada vastavalt määrustele. |
PVT 10 a) Betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindla hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga, kasutamine; b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele);
Täiendav positiivne faktor on tahesõnnikuhoidlale rajatud varikatus. |
VI | 10 |
11. | Taheõnniku ladustamine | Põlluaunas tahesõnnikut ei hoita. | Põlluaunas tahesõnnikut ei hoita, vajadusel täidetakse ettenähtud nõudeid. | PVT 11 Tahesõnniku põllul aunas ladustamine, kui: a) sõnnikuaun on kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga; b) sõnnikuauna ei ole kahel teineteisele järgneval aastal paigutatud samasse kohta; c) ladustatava tahesõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti; d) sõnniku säilitamisel aunas kauem kui kaks nädalat on ladustamiskoha pinnas enne ladustamist kaetud lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nt vähemalt 20 cm paksuse turba- või põhukihiga (nõue ei kehti sügavallapanu-sõnniku kohta, sest küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikust ei eraldu virtsa). | VI | 11 |
12. | Vedelsõnniku ladustamine | Ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlaid käitise juurde ei kuulu. | Ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlaid käitise juurde ei kuulu. | PVT 12 Poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamine ning säilitamine betoon-, teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlas, mis
vastab järgmistele nõuetele : a) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); b) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; c) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; d) hoidla on varustatud kaane või kattega; e) hoidla väljavoolu ehk tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga; f) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt; g) sõnnikut segatakse hoiustamise perioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist. PVT 12 a. Betoon- ja teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlale sobiv kate on: a) kaas, katus või tent; b) present- või plastkangas; c) loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei kahjusta); d) ujuvkate, mille materjaliks võib olla näiteks rapsiõli vms biolagunev põllumajandussaadus; e) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele). |
VI | 12 |
13. | Vedelsõnniku ladustamine | Laguuntüüpi vedelsõnnikuhoidlad | h) Sõnnikuhoidla on rajatud valitsevate tuulte suhtes elamumaadest võimalikult kaugele; i) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; j) Konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; k) Vedelsõnnikuhoidla on kaetud loomuliku koorikuga, selle puudumisel hekselpõhuga või muu samaväärse kattega; l) Hoidla hooldus- ja parandustöid tehakse vajadusel.
Vedelsõnnikuhoidla mahutavus on 12 000 m3. Arvutuslikult tekib 8 kuuga käitises 6681,6 m3 vedelsõnnikut koos tahesõnnikuhoidlast tuleva virtsaga, seega hoidla mahutab 8 kuu sõnniku. |
PVT 13 Poolvedel- ja vedelsõnniku säilitamine olemasolevas laguun-tüüpi hoidlas, mis
vastab järgmistele nõuetele: h) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); i) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; j) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; k) hoidla on varustatud kattega; l) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt. Laguun-tüüpi hoidlale sobivaks katteks on: a) plastkate; b) loomulik koorik või ujuvkate |
VI | 13 |
14. | Sõnniku laotamine | Vedel- ja tahesõnniku laotamine | Vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse ripplohisvoolikut. Tahesõnnikut laotatakse tahesõnnikulaoturiga, mille kärul on asplid ja põhi on liikuv.
Sõnnik viiakse mulda koheselt. Sõnniku laotamisel arvestatakse ilmastikutingimuste ja tuule suunaga. Sõnniku laotusperiood kestab 2-3 nädalat. Sõnnikut segatakse üks kord enne laotamist. |
PVT 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus-, segamis- ja ka lohislaotus. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus. Vedel- ja poolvedel sõnnik tuleb pärast laotamist mulda viia 4 tunni jooksul või hiljemalt 8 tunni jooksul, tahesõnnik kuni 12 tunni jooksul. Hoida piisavat kaugust järgmiste alade vahel: põllud, kuhu sõnnik laotatakse (jättes alles töötlemata maariba) ja: 1) alad, kus on oht äravooluks vette, nagu vooluveekogud, allikad, puuraugud jne; 2) naabruses asuvad valdused (sealhulgas hekid).
Vältida sõnniku laotamist seal, kus on oluline äravooluoht. Kohandada sõnniku laotamise kiirust, võttes arvesse sõnniku lämmastiku- ja fosforisisaldust ning mulla omadusi (nt toitainesisaldus), hooajaga seotud nõudeid põllukultuuridele, ilmastiku- ja põllutingimusi, mis võivad põhjustada äravoolu. Viia sõnniku laotamine kooskõlla põllukultuuride toitainetevajadusega. Kontrollida korrapäraste vaheaegade järel põlde, kuhu sõnnik laotatakse, et teha kindlaks märgid äravoolust ja vajaduse korral nõuetekohaselt reageerida. Tagada piisav juurdepääs sõnnikuhoidlale, et sõnnikut saaks laadida tõhusalt, heidet tekitamata. Kontrollida, et sõnnikulaotusmasinad oleksid töökorras, ning seada nõuetekohane laotuskiirus. |
VI | 14 |
15. | Reoveekäitlus käitises | Farmist pärineva reovee suunamine vedelsõnnikuhoidlatesse | Lautadest ja olmest tulev reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Hiljem toimub koos
sõnnikuga reovee laotamine. Käitises kasutatakse nõuetekohaselt registreeritud ja piisava teabega varustatud puhastus- ja desinfektsioonivahendeid ning veterinaarravimeid. |
Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võib tekkiva reovee juhtida vedelsõnnikuhoidlasse, koguda spetsiaalselt selleks ettenähtud mahutisse ja töödelda kohapeal asuvas puhastusseadmes või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi.
PVT nr 15 on võimalusel vähesaastunud sademevee eraldi kogumine tugevalt saastunud sademevetest, sh nn esmasest voolust. PVT nr 16 on nõuetekohaselt registreeritud ja/või piisava teabega varustatud puhastus- ja desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine, et vältida ja vähendada veekeskkonnale ohtlike ainete sisaldust tekkivas reovees. |
VI | 15, 16 |
16. | Jäätmekäitlus käitises | Jäätmete liigiti kogumine ja üleandmine vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele | a) Jäätmed sorteeritakse liigiti ning hoiustatakse sobiva suurusega konteinerites; b) Toimub söödajäätmete ja haljastusjäätmete segamine sõnnikuga; c) Ei teostata. | PVT 17 Jäätmekäitluses ühe või mitme järgmise meetme kasutamine: a) jäätmete kogumine liigiti sobiva suurusega konteineritesse või prügikastidesse; b) söödajäätmete, haljastusjäätmete jms biolagunevate jäätmete segamine sõnniku või virtsaga nende jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks; c) biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende taaskasutamine kompostimisega või anaeroobse kääritamisega või muul viisil. | VI | 17 |
17. | Müra käitises | Söötmis-, sõnnikueemaldusseadmed, transport | a) Ei kohaldu; b) Sööda ettevalmistus, laudapuhastus ja transport (traktorid ja veoautod) töötavad ainult päevasel ajal ega põhjusta tugevat müra. Tegemist ei ole pideva müraga, sest ka päeval ei tööta need seadmed pidevalt. Ööpäevaringselt töötab veepump ja ka veised on laudas ööpäeva ringselt. Nende müra on väheoluline ja pole kuuldav väljaspool farmi territooriumit. Mürarikkad tegevused planeeritakse päevasele ja nädalasisesele ajale; c) Kasutatakse madala müratasemega seadmeid ja lahendusi; d) Suletud seadmete kasutamine sööda segamisel ja etteandmisel; e) Potentsiaalselt mürarikkad tegevused toimuvad elamutest võimalikult kaugel; f) Survepesurite kasutamine; g) Tegevused on planeeritud; h) Ei ole; i) Sõnnikukraapide nõuetekohane hooldamine ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine; j) Ei ole. | PVT 18 Loomakasvatuskäitises tekkiva ja käitisest leviva müra vähendamisel on ühe või
mitme järgmise meetme kasutamine: a) loomapidamise või muu mürarikka tegevuse hoone konstruktsiooni projekteerimine müra neelavana – rakendatav uute käitiste puhul; b) kõrge müratasemega tegevuse hoolikas kavandamine, iseäranis välditakse kavandamist öisele ajale ja nädalalõppudele; c) madala müratasemega seadmete ja lahenduste kasutamine (nt madala müratasemega ventilaatorid, väljatõmbeventilaatorid on paigutatud katuse asemel seintele, pidevalt töös on väike arv ventilaatoreid); d) suletud (mootoritega) seadmete kasutamine sööda segamisel ja etteandmisel; e) potentsiaalselt mürarikaste tegevuste paigutamine kaugemale elamutest jm tundlikest aladest, sh on kavandatud ka võimalikult vähese häiringuga logistika eri üksuste vahel; f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes; g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus; h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu, sõnnik) hoones; i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine; j) müratõkete, nagu pinnasevallid, põhukuhjad, puittarad, kasutamine. |
VI | 18 |
18. | Veterinaarteenuse osutamine | Taudide ennetamine ja tõrje | Veisefarmil on lepinguline veterinaararst. Loomsed kõrvalsaadused (surnud loomade terved kehad või nende osad) kogutakse eraldi konteinerisse. Loomsed kõrvalsaadused antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ettevõttele. | PVT 19 Taudide ennetamisel ja tõrjel (st kui toimub kogu laudale ravimi manustamine)
peab veterinaarteenuse osutaja edastama farmi käitajale teabe võimalikest veterinaarravimi kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest sõnniku laotamisel jms (teave olemas ravimipakendi infolehel). |
VI | 19 |
19. | Sõnniku eemaldamine lõaspidamisega lautadest | Lõaspidamisega lautu käitises ei ole. | Lõaspidamisega lautu käitises ei ole. | PVT 20 Sõnniku eemaldamisel lõaspidamise laudast on: a) lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga; b) skreeperseade koos sõnnikupressuriga. | VI | 20 |
20. | Heitkogused õhku lõaspidamisega lautadest | Lõaspidamisega lautu käitises ei ole | Lõaspidamisega lautu käitises ei ole | PVT 21 Lõaspidamise laudas saasteainete õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) piisav allapanu kogus, allapanu uuendamine vajadusele; b) optimaalse pikkusega asemed; c) optimaalse laiusega sõnnikukäik; d) sõnniku eemaldamine optimaalse sagedusega; e) sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek, sh nende regulaarne hooldus ja remont. | VI | 21 |
21. | Sõnniku eemaldamine vabapidamisega lautadest | Optimaalse pikkusega asemed, optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeper, mobiilne seade | a) Vabapidamisel vedelsõnnikutehnoloogial olevatest lautadest eemaldatakse sõnnik skreeperitega; b) Ei kohaldu; c) Ei kohaldu; d) Ei kohaldu; e) Sügavallapanuga aladel toimub sõnniku eemaldamine traktoriga; f) Ei kohaldu; g) Ei kohaldu. | PVT 22 Sõnniku eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: a) optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; c) optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis puhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; d) optimaalse pikkusega asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, osaline restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; e) sügavallapanul pidamisviis, piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed; f) olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a sügavallapanul pidamise korral). | VI | 22 |
22. | Heitkogused õhku vabapidamisega veiselautadest | Optimaalse suurusega puhkelatrid, optimaalse pindalaga söötmispuhkeala ja liikumiskäigud, lihvitud betoonist põrand, alusmatid, sõnniku regulaarne eemaldamine lautadest, sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek, piisavas koguses allapanu kasutamine | a) Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Väljaheited satuvad otse sõnnikukäiku ja loomade määrdumine on minimaalne; b) Sõnnikukäigud on optimaalse laiusega. Optimaalse suurusega asemed (lüpsilaudas 1,2*2,25 m); c) Sõnnik eemaldatakse lautadest vedelsõnniku puhul automaatsel režiimil töötavate skreeperseadmetega mitu korda päevas. Sügavallapanuga aladelt toimub sõnniku eemaldamine keskmiselt kaks korda kuus; d) Põrandad on lihvitud betoonist, millesse on pressitud loomade libisemise vältimiseks madal muster, asemetel kasutatakse lihtsalt puhastatavaid matte; e) Allapanu uuendamine asemetel vastavalt vajadusele. Sügavallapanuga pidamisviisi puhul kasutatakse piisavas koguses allapanu. | PVT 23 Vabapidamisega laudas saasteainete õhkuheite vähendamine järgmiste
käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne); b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud; c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi korral. PVT 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel. |
VI | 23, 24 |
Jrk nr | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
Kogus | Ühik | ||||||||
1. | Vedelsõnnikuhoidla | 12 000 | X: 6556543, Y: 595646 | Vedelsõnnik | |||||
2. | Tahesõnnikuhoidla | 366 | X: 6556406, Y: 595781 | Tahesõnnik | |||||
3. | Silohoidla | 5 400 | X: 6556447, Y: 595618 | Silo |
Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus ja tehnika | Rakendamine |
---|---|---|---|
1. | Toorme säästlik kasutamine | Optimaalne söötmine vastavalt loomade füsioloogilisele toitefaktorite tarbele. Söödaratsioonide koostamine vastavalt loomade vanusele, piimatoodangule ja laktatsioonistaadiumile. | Pidev |
2. | Kemikaalide säästlik kasutamine | Seadmete pesu on automatiseeritud ning kalibreeritud nii, et oleks tagatud kemikaalide optimaalne kasutus. Kemikaalide (pesu- ja desoainete) kasutuskoguste järgimine | Pidev |
3. | Abimaterjalide säästlik kasutamine | Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine ja nende kasutusea pikendamine | Pidev |
4. | Vee säästlik kasutamine | Veesäästlike seadmete kasutamine (Automaatsed grupijootjad, nivoojooturid, survepesurid).
Torustike korrasoleku seire ja seadmete regulaarne hooldus |
Pidev |
5. | Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Kaasaegse ja keskkonnasäästliku tehnika ja lahenduste kasutamine. Elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüsimine. Innovaatiliste lahenduste kasutamine energia tõhusamaks kasutamiseks Veiselautades loomuliku ventilatsiooni, luminofoorlampide kasutamine.
Piimajahuti jääksoojuse kasutamine. |
Pidev |
6. | Jäätmetekke minimeerimine | Toorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine. Veterinaarse tugiteenuse nõuetekohane rakendamine. Täpne arvestuse pidamine vajalike koguste kohta. Sisseostetavate ja pakendatud söödalisandite ja veterinaarravimite optimaalne varumine, et vältida nende kasutuskõlbmatuks muutumine. Segaolmejäätmete tekke minimeerimine. | Pidev |
7. | Jäätmete kõrvaldamine | Segaolmejäätmete kogumine konteinerisse, loomsete jäätmete lühiajaline kogumine konteinerisse ja sealt edasi utiliseerimisele, sõnniku kogumine hoidlatesse Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele. | Pidev |
8. | Jäätmete muu taaskasutamine | M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvide kasutamine silohoidlates kile katteks. | Pidev |
9. | Reovee tekke vähendamine | Tehnoloogilise vee kulu vähendamine (andurite kasutamine) Survepesurid; täisautomaatne pumpla; lekete vältimine. | Pidev |
10. | Pinnase kaitse | Pinnasereostuse vältimine. Lekete ja avariide vältimine loomapidamishoones ja abirajatistes. Sademevesi juhitakse haljasaladele ilma silo ja sõnnikuga kokku puutumata. Masinate liikumisalad hoitakse puhtad. | Pidev |
11. | Pinna- ja põhjavee kaitse | Puurkaevu sanitaarkaitseala korrasoleku kontroll. Loomakasvatushooned ja sõnnikuhoidlad on isoleeritud pinnasest lekkekindlate materjalidega. | Pidev |
12. | Lõhna vältimine või vähendamine | Lõhna lendumise vähendamine lautadest, sõnnikuhoidlatest ja laotamisel. Skreeperseadmete ja mobiilsete seadmete kasutamine lautades, loomapidamishoonete inventari ja konstruktsioonide regulaarne puhastamine, sõnniku segamine hoidlates vaid enne hoidlate tühjendamist, laotamiseks sobiva ilma valimine. | Pidev |
13. | Müra vältimine või vähendamine | Müra vältimiseks kasutatakse loomapidamishoonetes mürata või madala müratasemega tehnoloogiad. Loomulik ventilatsioon veiselautades, skreeperseadmed ja mobiilsed seadmed sõnniku eemaldamiseks lautadest. | Pidev |
14. | Muud asjakohased meetmed | Töötajate pädevuse tagamine. Regulaarne juhendamine ja koolitus. | Pidev |
Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise sagedus | Meetme rakendamise tähtaeg |
---|---|---|---|---|
1. | Tootmise seire | Toorme ja abimaterjali tarbimise jälgimine.
Õigete töövõtete kasutamise jälgimine. Seadmete korrasoleku jälgimine. Tootmisnäitajate arvestus: vastavalt tootmisplaanile toimub pidev iga päevane tootmisnäitajate arvetus ja analüüs. Veetarbimise arvestus: peetakse igakuiselt, sest veekoguse tõus ja langus võib viidata probleemidele loomade pidamistingimustes (liiga kuum, õhuvahetus häiritud jne) Elektrienergia näit registreeritakse kord kuus. |
Pidev |
|
2. | Jäätmetekke seire | Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus.
Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Arvestust peetakse jäätmete saatekirjade ja nende registreerimisnumbrite alusel, tehes vastavad sissekanded selleks ettenähtud žurnaali või elektroonsele andmekandjale. Ohtlike jäätmete saatekirju ja eelnimetatud sissekandeid säilitatakse vähemalt viie aasta jooksul. |
Pidev |
|
3. | Jäätmekäitluskoha seire | Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse jälgimine. | Peale hoidlate tühjendamist kontrollitakse visuaalselt betoonpindade kvaliteeti, sidusust, virtsakaevude veepidavust.
Koostatakse ülevaatuse akt. Kord kuus mõõta ja registreerida vaatluskaevude veetasemed ning hinnata organoleptiliselt reostuse ilmnemise tunnuseid. Kui veetasemed on vaatluskaevudes oluliselt tõusnud, selgitada välja põhjus. |
|
Jrk nr | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
---|---|---|---|---|---|
1. | Loomade pidamine | Tulekahju | Tuleohutuseeskirjade täitmine. Elektrisüsteem on vastavuses tänapäeva nõuetega. Võõrastele sissepääs territooriumile on keelatud. Tootmisüksuses on olemas juhised tulekahju korral tegutsemiseks, samuti on olemas esmased kustutusvahendid. | Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele. Tootmisüksuses on olemas juhised tulekahju korral tegutsemiseks, samuti on olemas esmased kustutusvahendid. | Regulaarne |
2. | Loomade pidamine | Haiguste puhangud | Talitaja jälgib pidevalt loomi ning teavitab loomulikust situatsioonist kõrvalekalletest koheselt ettevõtte juhtkonda. Talitaja ei lase lauta kõrvalisi isikuid, loomi ega linde, pidevalt teostatakse näriliste tõrjet. | Haigete loomade kõrvaldamine teistest ja paigutamine eraldi. | Regulaarne |
3. | Loomade jootmine | Elektrikatkestus ja pumpade seiskumine | Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd, vajadusel avariigeneraatori rentimine. | Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab elektrienergiaga varustavat ettevõtet. Vajaduse korral saab kasutada varugeneraatorit, mis on farmil olemas. | Regulaarne |
4. | Sõnniku eemaldamine | Sõnniku skreeperite rikked | Pidev sõnniku väljaveoseadmete korrasoleku kontroll. | Sõnniku väljaveoseadmete parandamine. Seadmeid remondivad ettevõtte mehaanikud. Vajadusel tellitakse remonditööd väljastpoolt, seadmete tarnijatelt, rikked likvideeritakse võimalikult kiiresti. | Regulaarne |
5. | Sõnniku ja silo ladustamine | Ekstreemsed sademete hulgad ja hoidlate sademeveega täitumise kontroll | Pidev sõnniku- ning silohoidla täituvuse kontroll. | Sõnniku laialivalgumine piiratakse turba või põhuga ning koheselt asutakse hoidla remontimisega. Silohoidla silomahla kogumiskaevud tühjendatakse vedelsõnnikuhoidlasse. | Regulaarne |
Käitluskoha andmed | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Jrk nr | 1. | ||||||||
Nimetus | Otsa suurfarm | ||||||||
Keskkonnaregistrikood | JTK0671629 | ||||||||
Aadress ja katastritunnus |
|
||||||||
Plaan või kaart |
|
||||||||
Number plaanil või kaardil |
Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Käitluskoha nimetus | Otsa suurfarm | ||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Tegevuse liigid | Tehnilised nõuded | Keskkonnakaitsenõuded | |
---|---|---|---|
Kirjeldus | Rakendamine | ||
Arvestuse pidamine ja jäätmete üleandmine | Tuleb pidada regulaarselt arvestust oma tegevuse käigus tekitatud ja taaskasutatud jäätmete liigi, hulga ja omaduste kohta. | Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid
|
Pidev |
Jäätmete käitlemine | Jäätmeid tuleb võimalikult suures koguses liigiti koguda ning edasiseks käitlemiseks üle anda | Vältida tuleb ülemäärase müra ja tolmu teket. Tekitatav müratase peab vastama kehtivate seadusandlike aktidega ettenähtud piirväärtustele. Jäätmete põletamine on keelatud. | Pidev |
Vanarehvide kasutamine | Käitaja tohib kasutada M1 ja N1 kategooria sõidukite vaanrehve silohoidlate kile katteks. | Vanarehvid hoida vahetult silohoidlate juures. Kasutuskõlbmatud ja silohoidlate katmiseks mittevajaminevad vanarehvid tuleb üle anda jäätmekäitlejale. | Pidev |
Jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Käitluskoha nimetus | Otsa suurfarm | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Veehaarde jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus | Aru (10063) | ||||||||||||||||||||
Veehaarde või puurkaevu grupi kood | POH0000987 | ||||||||||||||||||||
Puurkaevu katastri number | 10063 | ||||||||||||||||||||
Puurkaevu L-Est koordinaadid | X: 6556618, Y: 595781 | ||||||||||||||||||||
Põhjaveekihi nimi ja kood | S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) | ||||||||||||||||||||
Põhjaveekogumi nimi ja kood | S-O_PandivereL - Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (S-O_PandivereL) | ||||||||||||||||||||
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu | |||||||||||||||||||||
Lubatud veevõtt (m3) |
|
||||||||||||||||||||
Veehaarde kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) | Seire | |
---|---|---|---|---|
Proovi võtmise sagedus | Seiratavad näitajad | |||
POH0000987 | Aru lüpsifarm | X: 6556618, Y: 595781 | Üks kord kolme aasta jooksul |
Ammoonium (NH4+)
Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn |
Heiteallikas | |||
---|---|---|---|
Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid |
HEIT0009522 | H1 | Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik |
X: 6556516, Y: 595615 X: 6556569, Y: 595674 |
HEIT0009523 | H2 | Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik |
X: 6556402, Y: 595775 X: 6556415, Y: 595798 |
HEIT0009524 | S1 | Arumäe lüpsilaut | X: 6556501, Y: 595712 |
HEIT0009525 | S2 | Arumäe vana laut | X: 6556434, Y: 595792 |
Heiteallikas | Heiteallika kood | Välisõhku väljutatud saasteaine | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
CAS nr | Nimetus | Heite liik | Heitkogus | |||
Hetkeline kogus | Mõõtühik | |||||
Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik | HEIT0009522 | 7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0.369 | g/s |
74-82-8 | Metaan | Tavaheide | 0.269 | g/s | ||
10024-97-2(p) | Dilämmastikoksiid (põllumajandus) | Tavaheide | 0.002 | g/s | ||
Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik | HEIT0009523 | 7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0.031 | g/s |
74-82-8 | Metaan | Tavaheide | 0.002 | g/s | ||
10024-97-2(p) | Dilämmastikoksiid (põllumajandus) | Tavaheide | 0.002 | g/s | ||
Arumäe lüpsilaut | HEIT0009524 | 7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0.148 | g/s |
74-82-8 | Metaan | Tavaheide | 1.64 | g/s | ||
Arumäe vana laut | HEIT0009525 | 7664-41-7 | Ammoniaak | Tavaheide | 0.008 | g/s |
74-82-8 | Metaan | Tavaheide | 0.108 | g/s | ||
10024-97-2(p) | Dilämmastikoksiid (põllumajandus) | Tavaheide | 0.10 | g/s |