Umbusi jõel asuval Umbusi paisu kaladele ületavaks muutmine. Lisaks rajatakse Umbusi paisust allavoolu jõe endisele ületuskohale (2-3 betoontala jões) kärestik, et tagada kalade rändevõimalused ka antud objektil. Antud objekt ei ole inventariseeritud. Umbusi paisu kaladele ületavaks muutmisel eemaldatakse paisu tagant ja kallaste äärest 20-30 cm paksune settekiht paisutuse korrastamise eesmärgil - kogumahuga 80 m3.

Enamus tegevusi tehakse käsitsi ning mõju vee-elustikule puudub. Tegevuse tulemusel paranevad kalade rändetingimused.
Umbusi paisust allavoolu rajatakse kärestik. Uputatava aine maht ei ületa 5 m3. Tegevust teostatakse käsitsi. Kruusa ja kivide vette paigutamise hetkel muutub vesi allavoolu hetkeliselt sogasemaks, kuid suurem negatiivne mõju puudub. Settekihi eemaldamine toimub paisjärves ekskavaatoriga mõlemalt kaldalt. Negatiivne mõju läbi vee läbipaistvuse vähenemise on ajutine.

1. Kui kavandatav tegevus toimub võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult.
2. Töid veekogus ei tohi teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal: teistel siseveekogudel 15.märtsist 31.maini. Soovituslik on vooluveekogudes vältida veesiseseid töid ka 15.septembrist 31.detsembrini, kuna tööd plaanitakse teha ära septembri jooksul ja sel aastal vee temperatuur ei ole veel hakanud oluliselt langema võib erandkorras tööd peale 15.septembrit ära teha.
3. Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut ning teostada töid veekogus võimalusel madalveeperioodil, st maist kuni septembrini. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms.
4. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
5. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.
6. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
7. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
8. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
9. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
10. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu.
11. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.
12. Kui süvendatud pinnas paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Süvenduspinnast ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada.
13. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.

Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 3¹, § 196 lg 4, § 198 lg 5 ja 08.09.2023 esitatud taotluse T-RVV/1020402 alusel.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.