| Jrk nr |
Nõue |
Nõude kirjeldus |
Nõude rakendamise tähtaeg |
|
1.
|
Paisutustasemed
|
Kõpu jões Turva paisul lubatav normaalpaisutustase 70,07 m abs (EH2000).
|
|
|
2.
|
Veetasemete reguleerimine
|
1. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas keskkonnaloas määratud vooluveerežiimi ja veetaseme.
2. Keskkonnaloaga kehtestatud normaalpaisutustasemest 70,07 m abs (EH2000) erineva paisutustaseme kasutust võib lubada suurveeaegselt või madalveeperioodil võimalikult lühiajaliselt.
3. Normaalpaisutustaseme 70,07 m cm abs (EH2000) oluline muutmine on lubatav ka paisjärvest setete eemaldamiseks ja paisu hoolduse, remondi või rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused kirjalikult keskkonnaloa andjaga vähemalt kaks nädalat enne tegevustega alustamist.
4. Tagada vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogiline miinimumvooluhulk.
|
|
|
3.
|
Hooldus
|
1. Tagada paisu pidev tehniline korrashoid ja hooldus.
2. Enne ja pärast suurveeperioode teostada paisu ülevaatus. Vajadusel likvideerida tekkinud muutused ja deformatsioonid ning pais hoida puhas veega peale kanduvast risust ja jääst, vältimaks ummistusi, üleujutusi.
3. Kõrgveeperioodide eel tuleb kontrollida paisu rajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) korrasolekut ning maksimumäravoolude läbilaskmiseks tuleb õigeaegselt vajadusel avada paisu varjad, et alandada paisutustaset.
|
|
|
4.
|
Seire
|
Loa kehtima hakkamisest tuleb kasutusele võtta paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis peab sisaldama regulaarselt uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta ning teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta. Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas.
|
|
|
5.
|
Seire
|
Loa omanik on kohustatud teostama seiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul, alates loa kehtima hakkamisest, paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala (selleks tuleb järve erinevatest piirkondadest mõõta settekihi paksust, mõõtepunkte peab olema vähemalt 5 tk ühe hektari kohta) ning tellima eksperthinnangu, kust peab selguma, kui sageli tuleks teostada settekihi paksuse mõõtmist paisu taga, millistes punktides tuleks settekihi paksust mõõta ning millise ajaperioodi tagant on vajalik paisjärv settest puhastada.
|
|
|
6.
|
Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
|
1. Veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud.
2. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida paisu ülevaatuse lehel. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada Keskkonnaametit töödega alustamisest. Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu veekogu põhja ning paisu taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab liigselt kaasa setteosakesi. See tähendab, et järgmist 0,3 m ei või alandada enne, kui on möödunud täiendav 24 tundi alates 0,3 m alandamisest. See laseb veevoolul paisjärves rahuneda ja setteosakestel taas veekogu põhja langeda. Olukord tuleb fikseerida paisu ülevaatuse lehel. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni.
3. Paisjärves veetaseme taastamise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada Keskkonnaametit. Tööde kestel peab pidevalt olema tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool kui see on väiksem ökoloogilisest miinumvooluhulgast.
|
|
|
7.
|
Kalade läbipääs
|
Keskkonnaamet ei nõua kalade läbipääsu, kuid Keskkonnaametil on õigus nõuda kalade läbipääsu tagamist (VeeS § 174 lg 8) ning muuta keskkonnaluba (KeÜS § 59).
|
|
|
8.
|
Hüdroenergia kasutamine ja/või elektrienergia tootmine
|
Hüdroenergiat ei kasutata.
|
|
|
9.
|
Avarii ja avariioht
|
Paisu avariist tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ning loa omaja peab asuma avariid kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii avastanud või sellest teada saanud.
|
|
|
10.
|
Vastutus ja kohustused
|
1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele.
2. Kui keskkonnaloaga lubatud tegevusest tulenev keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi siis on loa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid või tunnistada luba kehtetuks.
3. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on loa andjal õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.
4. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea
|
|
|
11.
|
Muud olulised meetmed
|
Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb teavitada keskkonnaloa andjat.
|
|
