Mustajõe I silla ehitustööd vastavalt projektile, et taastada silla ajalooline originaalilähedane kuju.
Tööde planeeritav järjekord:
1. Nõlvade korrastamine ja kivikindlustsute rajamine
2. Silla säilitatavate konstruktsioonide parandamine
3. Olemasoleva silla osaline lammutamine
4. Uute betoonkonstruktsioonide rajamine.
5. Silla pealesõitude ehitus ja asfalteerimine.
Lisaks ehitustööde alalt veekaitsevööndist on vajalik eemaldada väga väheses mahus võsa. Silla kahes nurgas asuv põõsas.

Kõiki ehitustöid teostatakse võimalikult madala vee korral ja oja ajutisse sängi pole planeeritud suunata. Ehitustöödega kaasneb nii müra, vibratsioon kui ka tolm.
Veekogu sees toimuvate tegevuste käigus kaasneb väga vähene heljumi tõus vees - Oja põhjas on ette nähtud silla aluses lõigus korrastada olemasolevat munakividest uhtekindlustust. Oja sängi paigaldatav uute munakivide läbimõõt 20-40cm ja oja sängi paigaldatav munakivide maht ~6,0 m3.

1. Vee-elustiku seisukohast parim aeg tööde teostamiseks on suvine madalvee periood, st juunist augusti lõpuni. Kui ehitust soovitakse alustada varem, on soovitatav vibreerivaid töid teostada kella 7:00-st kuni 21:00-ni, tagades nii kaladele rändeajal rahu, mis toimub tavaliselt öisel ajal.
2. Veekogule tuleb tööde teostamise ajal tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Tööde järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased vooluhulgad ja ei tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma ühtlane võrreldes sellest ülesvoolu ja allavoolu jääva veekogu põhjaga.
3. Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Heljumi edasikandumise vältimiseks on soovitatav kasutada geotekstiilist ekraane vahetult tööde piirkonnast allavoolu või tõkestada setete levikut muul moel.
4. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
5. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
6. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu.
7. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
8. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.
9. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
10. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
11. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.
12. Lubatud on Orajõe veekaitsevööndis raiuda kaks põõsast. Raiet veekaitsevööndis tuleb vältida lindude pesitsusperioodil. Juhul, kui soovitakse raiuda pesitsusperioodil, tuleb enne raiet veenduda, et seal ei oleks pesitsevaid lindusid. Juhime tähelepanu, et Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani.
13. Puu- ja põõsarinde raie käigus tuleb vältida raidmete ja raieprahi sattumist vette. Raiutud puitmaterjal paigutada väljapoole veekaitsevööndit.
14. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.

Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 4, § 198 lg 5, veekaitsevööndis on raie lubatud veeseaduse § 119 lg 2 ja esitatud taotluse 15.02.2023 T-RVV/1017010 alusel.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.