Projektiga on ette nähtud silla aluse betoonplaadi ümberehitus selliselt, et plaadi keskele rajatakse kanal, mille põhi on jõe põhjaga ligikaudu samadel kõrgustel. Ümberehitamise tulemusena suureneb silla avas vee sügavus ja väheneb voolukiirus ning kaob kaldele mitteületatav (või väga raskesti ületatav) aste silla alavees, mille betoonplaat praegu moodustab.

Vee heljumisisalduse suurenemine ehitustööde ajal.

1. Kui kavandatav tegevus toimub võõral maatükil, siis peab registreeringu taotleja saama nõusoleku maaomanikult.
2. Kuna paisu likvideerimine on kalastikule positiivse mõjuga võib töid veekogus erandkorras teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal.
3. Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut ning teostada töid veekogus võimalusel madalveeperioodil, st maist kuni septembrini. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms.
4. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
5. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.
6. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
7. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
8. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
9. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
10. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu.
11. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.
12. Kui süvendatud pinnas paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Süvenduspinnast ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada.
13. Vastavalt Peeda jõe hoiuala kaitsekorraldusperioodi (2011-2020) kaitsekorralduskavale (KKK), oli Peeda jõel probleemsete paisudena märgitud Peeda ja Suur-Kambja paisusid, mis toimisid kalade rändetõkkena ning jõe temperatuuri ja hapnikurežiimi halvendavate teguritena. KKK-s on ka märgitud, et Peeda jõel on ka muud rändetõkked (sh koprapaisud) probleemiks ning kaitsekorraldusliku perioodi üheks eesmärgiks oli ka kalapääsude rajamine ja kalade läbipääsu tagamine. Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimiseks ei ole vajalik Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lg 2 alusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine, kuna kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala (Peeda jõe-Idaoja hoiuala) ning samuti on kavandatav tegevus kooskõlas ala kaitsekorra ja kaitsekorralduslike tegevustega.
14. Kuna pinnasetöid teostatakse ka veekogu kalda-alal veekaitsevööndis. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogul kaldal veekaitsevöönd, mille ulatuseks on 10 m veekogu põhikaardile kantud lähtejoonest. Kalda kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kalda kaitseks tuleks vältida rasketehnikaga liikumist või vähendada nendest tulenevaid negatiivseid mõjusid (nt valida väiksem tehnika, viia tööd läbi madalveeperioodil). Erosiooni ja hajuheite tekkimist vähendab ka tööde läbiviimine madalvee perioodil ning tuleb kasutada vajadusel heljumi tõrje vahendeid.
15. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.

Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 9, § 198 lg 5 ja 06.09.2022 esitatud taotluse T-RVV/1014570 alusel.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.