Sette eemaldamine veekogust korrashoiu eesmärgil ja tahke aine (liiva) paigutamine veekogusse. Töid teostatakse Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu alevikus Vana-Sadama kinnistul asuvas kinnikasvanud kanalis, kus hoitakse paate ja asub ka ajalooline ranna-ala. Kohalikud kodanikud on avaldanud soovi ranna-ala korrastamiseks.

Töö ala piirneb Lüübnitsa hoiualaga, mis kuulub Lüübnitsa loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Töö piirkonna piirnevatel ja lähedal olevatel aladel on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel registreeritud mitmed II ja III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad: veelendlane (Myotis daubentonii, EELIS kood KLO9116340), hüüp (Botaurus stellaris, EELIS kood KLO9106086), võldas (Cottus gobio, EELIS kood KLO9102548), vingerjas (Misgurnus fossiilis, EELIS kood KLO9123301), mustviires (Chlidonias niger, EELIS kood KLO9120880). Ükski eeltoodud liikidest ei ole nimetatud Lüübnitsa hoiuala ega Lüübnitsa loodusala kaitse-eesmärgiks. Sellegipoolest tuleb arvestada, et looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Seega tuleb mürarikkad tööd ja sette ladestamine ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi.
Allpool toodud kõrvaltingimuste täitmisel on mõju vee-elustikule väheldane.

Tegevuse käigus võib ajutiselt esineda kõrgenenud müra tase tööde piirkonnas. Sette eemaldamisega kaasneb tõenäoliselt heljumi tõus vees, kuid tegemist on ajutise mõjuga, mis pärast tööde teostamist normaliseerub.

1. LKS § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Seega tuleb mürarikkad tööd ja sette ladestamine ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Mürarikkaid töid ja sette ladestamist on lubatud teha ajavahemikus 01.08 kuni 14.03.
2. Vee-elustiku heaolust lähtudes on tööde teostamine lubatud suvisel madalvee perioodil (ajavahemikus 01.08-15.09).
3. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta.
4. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku.
5. Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms.
6. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
7. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit.
8. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.
9. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu.
10. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.
11. Süvendatud pinnase maismaale paigutamisel tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Süvenduspinnast ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada.
12. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.

Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 3¹, § 196 lg 2 p 5, § 198 lg 5 ja esitatud taotluse 26.09.2022 T-RVV/1014185-2 alusel.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.