| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 18.01.2024 - | |
| 05.05.2023 - 17.01.2024 | |
| 12.10.2022 – 04.05.2023 |
| Loa registrinumber | KKL-515804 | |
| Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | Lotus Timber OÜ |
| Registrikood / Isikukood | 12075701 | |
| Tegevuskoha andmed | Nimetus | Lotus Timber OÜ puidu töötlemine ja immutamine |
| Aadress | Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond | |
| Katastritunnus(ed) | 44601:001:0177 | |
| Territoriaalkood EHAK | 0446 | |
| Käitise territoorium | Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177). | |
| Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused |
Tööstusheide ehk kompleksluba;
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; |
| Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| Registrikood | 70008658 | |
| Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
| Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 12.10.2022 |
| Lõppemise kuupäev | ||
| Käitise kood | KNR0000501 | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Käitise nimetus | Lotus Timber OÜ puidu töötlemine ja immutamine | ||||
| Käitise asukoha kirjeldus | Lotus Timber OÜ tootmiskompleks asub Harjumaal Maardus Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas Vana-Narva mnt põiktänava, Vana-Narva maantee ja Termoili raudtee vahelisel alal. Käitise territoorium jaguneb järgmiste külgnevate kinnistute vahel:
Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond; Vana-Narva mnt 29c, Maardu linn, Harju maakond; Koplimäe tn 10, Maardu linn, Harju maakond; Vana-Narva mnt 29b, Maardu linn, Harju maakond. Piirkonnas paiknevad peamiselt tootmise ja laondusega tegelevad ettevõtted. Piirkond on tööstusettevõtete kasutuses juba alates 1960ndatest. Lähimad elamud jäävad käitise välispiirist üle 550 m kaugusele. Käitise territooriumile jääb osaliselt käitisest loode suunda jääva A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Liwathon E.O.S AS Termoil ohuala. Ohtu põhjustavaks on masuut (400000), põlevkivikütteõli (100000), kütteõli/masuut/vaakumgaasõlid (230000). Ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk. Käitise territooriumile ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb üle 3 km kaugusele. Samuti ei paikne alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte. |
||||
| Aadress | Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond | ||||
| Territoriaalkood EHAK | 0446 | ||||
| Katastritunnus(ed) | 44601:001:0177 | ||||
| Käitise territoorium |
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177). kuva kaardil
Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).
|
||||
| Seotud käitised |
|
| Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Muud tegevusvaldkonnad - Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas |
|---|---|
| Tööaeg tundides ööpäevas | 24 |
| Tööaeg tundides aastas | 8 760 |
| Ülesseatud tootmisvõimsus | Kuni 700 m3 immutatud puitmaterjali ööpäevas. |
| Aastane tootmismaht | 240 000 m3 immutatud puitmaterjali aastas. |
| Põhitegevusala | Jah |
| Jrk nr | Lühend | Allika nimetus | Viide (URL) | Avaldamise kuupäev | Jõustumise kuupäev |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | STS | PVT-alased järeldused pindade katmise kohta orgaaniliste lahustitega, sealhulgas puidu ja puittoodete kaitsmise kohta kemikaalidega | https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020D2009&from=EN |
09.12.2020
|
09.12.2024
|
| 2. | EFS | Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf |
01.07.2006
|
01.07.2010
|
| 3. | ENE | Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency | https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf |
01.04.2009
|
01.04.2013
|
| Jrk nr | Tootmisetapid | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused | Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused | PVT lühend ja viide | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| PVT lühend | PVT number | |||||
| 1. | Pakendatud ohtlike ainete ladustamine, turvalisus | Töökorraldus, tegevuskavad | Olemas on plaanid hädaolukorras käitumiseks. Ohtlikke aineid hoitakse tootja pakendites. Kemikaale hoitakse tootmishoones betoneeritud või asfalteeritud alal. | PVT on õnnetuste vältimine ja turvalisuse juhtimissüsteemi rakendamine. | EFS | 5.1.1.3 |
| 2. | Ladustusala | Kemikaale ladustatakse hoonesiseselt. | Võimalikud emissioonid ladustusaladelt puuduvad. Ohtlikke aineid hoitakse tootja pakendites. | PVT on määrata ladustusalaks hoone/ või välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel. | EFS | 5.1.2 |
| 3. | Saepuru saadimine silost veokisse | Saepuru laadimisel jälgitakse, et puistekauba kukkumiskõrgus silo avast autokasti oleks võimalikult väike. | PVT on tolmuheite vähendamiseks puistekauba laadimisel võimalikult väike puistekauba kukkumiskõrgus. | EFS | 5.4.1 | |
| 4. | Energia efektiivsuse tagamine | Saepuru eemaldussüsteemide kaudu väljuv soojusenergia suunatakse soojusvahetite kaudu uuesti tootmise siseruumidesse. | PVT on soojusvahetite kasutamine. Otsene soojustagastus läbi soojusvahetite. | ENE | 3.3.1 | |
| 5. | Juhtimissüsteem | Käitise poolt rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi keerukus ja formaliseeritus on käitise tegevuse võimaliku keskkonnamõju ulatust ja käitise suurust arvestades adekvaatne. Keskkonnajuhtimissüsteem ei ole sertifitseeritud. Kasutusel on muuhulgas "Seadmete hooldus- ja haldusregister", lekkeid ja mahavoolujuhtumeid registreerib ja analüüsib töökeskkonnaspetsialist ning võimalike parendustegevuste sh juhendite ja protseduuride läbi võetakse vastu tegevuskava, kuidas nende vältimist tõhustada. | Juurutatud on FSC (tooraine päritolu tarneahela skeem). Sertifitseeritud KKJS ei ole | Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, on töötada välja ja võtta kasutusele selline keskkonnajuhtimissüsteem, mis hõlmab kõiki 1 punktides i–xx kirjeldatud elemente ning samuti järgmisi konkreetseid elemente- i-v:
i) biotsiide ja nendega seotud õigusakte käsitlevate uudistega (nt loa andmine toodete jaoks biotsiidimääruse kohaselt) kursis olemine, eesmärgiga kasutada kõige keskkonnasõbralikumaid protsesse; ii) lahusti massibilansi kasutamine lahustipõhisel ja kreosoodiga töötlemisel (vt PVT 33, meetod c); iii) kõigi keskkonna seisukohast kriitilise tähtsusega protsessi- ja saastevähendusseadmete (mille rike võib keskkonda mõjutada) kindlakstegemine ja loetellu kandmine (vt PVT 46, meetod c); kriitilise tähtsusega seadmete loetelu ajakohastamine; iv) lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kavade, samuti mahavoolujuhtumitega seotud jäätmete käitlemise juhiste koostamine (vt PVT 46); v) juhuslike lekete ja mahavoolujuhtumite registreerimine ning paranduskavad (vastumeetmed). |
STS | 30 |
| 6. | Kahjulike/ohtlike ainete asendamine | Kasutatakse mitmeid veepõhiseid konservante ja ainult vees lahjendatavaid kontsentraate. | Selleks et hoida ära või vähendada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja/või lahustite heidet, on PVT kasutada veepõhiseid säilitusaineid.
Kirjeldus Lahustipõhised säilitusained või kreosoot asendatakse veepõhiste säilitusainetega. Vesi toimib biotsiidide kandeainena. Kohaldatavus Kohaldatavus võib olla piiratud toote kvaliteedinõuete või spetsifikatsioonide tõttu. |
STS | 31 | |
| 7. | Kahjulike/ohtlike ainete asendamine | Uute, keskkonnale ohutumate alternatiivsete puidukaitsekemikaalide kättesaadavusel hoitavad ettevõtte vastavad töötajad (peamiselt tootejuht) ennast pidevalt kursis. | Selleks et vähendada puidukaitsekemikaalidest tulenevat keskkonnariski, on PVT asendada praegu kasutusel olevad puidukaitsekemikaalid vähem ohtlike kemikaalidega ja teha sel eesmärgil korrapäraselt (nt kord aastas) kindlaks võimalikud uued kättesaadavad ja ohutumad alternatiivid. | STS | 32 | |
| 8. | Ressursitõhusus | a) Kasutatakse vaakumimmutust (suletud süsteem), mille tõhusus on ligikaudu 100 %;
b) Immutuskemikaalide kulu logitakse arvutisse jooksvalt kõikide immutusprotsesside kohta; c) Orgaanilise lahusti sisend- ja väljundkoguste bilansi koostamine- ei kohaldu; (Kohaldatav üksnes käitiste puhul, kus kasutatakse lahustipõhiseid puidukaitsekemikaale või kreosooti.) d) Immutusoperaator mõõdab enne immutamist saabuva puitmaterjali niiskust ja vajaduse korral suunatakse puit täiendavalt kuivatusse. |
Selleks et suurendada ressursitõhusust ning vähendada puidukaitsekemikaalide kasutamisega seotud keskkonnamõju ja -riski, on PVT vähendada nende tarbimist kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamise teel.
Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a) Puidukaitsevahendiga töötlemiseks tõhusa süsteemi kasutamine Immutussüsteemid, milles puit sukeldatakse puidukaitsevahendi lahusesse, on tõhusamad kui näiteks pihustamine. Vaakumimmutuse (suletud süsteem) tõhusus on ligikaudu 100 %. Immutussüsteemi valikul võetakse arvesse puiduklassi ja vajalikku immutussügavust. Kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul. b) Puidukaitsekemikaalide kulu kontrollimine ja optimeerimine konkreetseks lõppkasutuseks Puidukaitsekemikaalide kulu kontrollimine ja optimeerimine: Üldkohaldatav. a) puidu/puittoodete kaalumine enne ja pärast immutamist või b) immutuslahuse koguse kindlakstegemine immutamise ajal ja pärast seda. Puidukaitsekemikaalide tarbimisel järgitakse tarnijate soovitusi ega ei ületata säilitamiseks nõutavat kemikaalikogust (nt toote kvaliteedistandardites kindlaks määratud kogust). c) Lahusti massibilanss Direktiivi 2010/75/EL VII lisa 7. osa punktis 2 esitatud määratluse kohaste orgaanilise lahusti sisend- ja väljundkoguste bilansi koostamine käitises vähemalt kord aastas. Kohaldatav üksnes käitiste puhul, kus kasutatakse lahustipõhiseid puidukaitsekemikaale või kreosooti. d) Puidu niiskuse mõõtmine ja reguleerimine enne töötlemist Puidu niiskust mõõdetakse enne töötlemist (nt elektritakistuse mõõtmise või kaalumise teel) ja vajaduse korral seda reguleeritakse (nt puidu täiendava kuivatamisega), et optimeerida immutamisprotsessi ja tagada toote nõutav kvaliteet. Kohaldatav üksnes juhul, kui puit peab olema kindla niiskusesisaldusega. |
STS | 33 | |
| 9. | Puidukaitsekemikaalide tarnimine, ladustamine ja käitlemine | a ja b ei kohaldu, kuna kasutatakse vees lahjendatavaid immutuskemikaale;
e) Kemikaalide kontsentraatide pumpamine toimub 24h operaatori juuresolekul ja mahutid on varustatud ülevooluanduriga, mis häire korral sulgeb mahutisse pealevoolu; d) Kemikaalide hoiustamiseks muust tootmisest madalamal põrandatasapinnal (täpsem kirjeldus PVT 46 juures) paiknevate hoiumahutite ühendused suletakse kindlalt, kui neid ei kasutata. f) Puiduimmutuskemikaale hoitakse suletud konteinerites/mahutites. |
Selleks et vähendada heidet puidukaitsekemikaalide tarnimisel, ladustamisel ja käitlemisel, on kasutada allpool kirjeldatud meetodit a või b ning meetodeid c–f.
a) Tagasisuunamine b) Väljatõrjutud õhu kogumine d) Mahutite ühenduste sulgemine e) Meetodid ülevoolu ärahoidmiseks pumpamisel f) Suletud hoiumahutid. |
STS | 34 | |
| 10. | Puidu ettevalmistamine | a) puit eraldatakse vahelippide abil;
b) osaliselt kasutatakse (toodetega, kus esineb kemikaali kaasakannet) puidupakkide asetamist kalde alla; c) Käitises kasutatakse puidupakkide asetamist autoklaavi kalde all (vt eelmine punkt), et soodustada üleliigse kemikaali puidu vahelt välja valgumist. Antud juhul survemahuti ise ei ole kallutatav. Kuna meede on kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul, siis antud juhul vastab tegevus PVT-le ka meedet c rakendamata. Lotus Timber OÜ tootmiskompleksis viiakse osa protsesse küll üle värskelt valminud hoonetesse ja kaasajastatakse osaliselt, kuid immutusprotsess on esialgu plaanitud töötama endistviisi edasi samal asukohal; d) Puitdetailid paigutatakse vastavalt, vältimaks kemikaalide soovimatut kogunemist; e) puidupakid on kinnitatud liikumise vältimiseks; f) Käitises kohaldatud juhendile vastavalt peab autoklaav olema täielikult täidetud. |
Selleks et vähendada puidukaitsekemikaalide kulu ja energiakulu ning puidukaitsekemikaalide heidet, on PVT kasutada allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni, et optimeerida immutusmahuti täitmist puiduga ja hoida ära kemikaalide soovimatut kogunemist.
a) Pakkides oleva puidu eraldamine vahelippide abil; b) Puidupakkide kalle traditsioonilistes horisontaalsetes immutusmahutites; c) Kallutatavate surveimmutusmahutite kasutamine (Kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul) d) Vormitud puitdetailide paigutuse optimeerimine e) Puidupakkide kinnitamine f) Puidu koguse maksimeerimine. |
STS | 35 | |
| 11. | Töötlemine säilitusainega | b) Kasutusel on ühekordse, piisava paksusega (kemikaalile vastupidava) seinaga immutusmahuti.
Protsessi juures viibib operaator 24h. |
Selleks et hoida ära puidukaitsekemikaalide juhuslikku leket ja heidet protsessides, milles ei kasutata ülerõhku, on PVT kasutada ühte allpool kirjeldatud meetoditest.
b) Üheseinalised immutusmahutid piisavalt suure ja puidukaitsevahendi suhtes vastupidava kaitsekestaga ning kaitsetõkke ja automaatse lekketuvastusseadmega. |
STS | 36 | |
| 12. | Töötlemine säilitusainega | a) Protsessi automaatika ei luba immutusmahutil tööle lülitada, kui mahuti ei ole suletud;
b) Protsessi automaatika ei luba immutusmahuti ust avada, kui mahuti on rõhu all või puidukaitselahusega täidetud; c) Immutusmahuti uks on varustatud kiillukuga; d) Immutusmahuti on varustatud kaitseventiiliga ülerõhu vältimiseks; e) ei kohaldu, kuna kasutusel on vees lahjendatavad immutuskemikaalid; f) kemikaaliga vakumeerimise ja immutusmahuti avamise vahele jääb tänu nö viimasele vakumeerimisele piisavalt aega, et kemikaal saaks alla nõrguda ja kondenseeruda; g) Protsessi viimase etapina kasutatav ilma kemikaali kohaloluta vakumeerimine tagab liigse vedeliku eemaldamisele ja puidu pinnakihi kuivamisele. |
Selleks et hoida ära või vähendada puidukaitsekemikaalide heidet rõhu all toimuvates protsessides (autoklaavimine), on kasutada kõiki allpool kirjeldatud meetodeid.
a) Protsessijuhtimissüsteemid, millega välistatakse immutusmahuti töölelülitumine, kui selle uks ei ole suletud ja hermetiseeritud; b) Protsessijuhtimissüsteemid, millega välistatakse immutusmahuti ukse avanemine, kui mahuti on rõhu all ja/või kui see on täidetud puidukaitselahusega; c) Immutusmahuti ukse kiillukk; d) Kaitseventiilide kasutamine ja hooldus; e) Vaakumpumba väljalasketorust õhku eralduva heitkoguse vähendamine; f) Õhkuheite vähendamine immutusmahuti avamisel; g) Vaakumi kasutamine viimase etapina puidukaitsekemikaalide üleliigse koguse eemaldamiseks töödeldud puidu pinnalt. |
STS | 38 | |
| 13. | Töötlemine säilitusainega | Energiakulu optimeerimiseks mõõdab autoklaavi juhtimissüstem materjalikulu ja soovitud immutustaseme saavutamisel katkestab protsessi. Pump ei vahetu. | Selleks et vähendada energiakulu rõhu all toimuvates protsessides (autoklaavimine), on PVT kasutada pumbavahetust võimaldavaid juhtseadmeid. | STS | 39 | |
| 14. | Töötlemisjärgne hoidmine ja vaheladustamine | Käitises on autoklaavide ettepaigutatud nõrgumisala, kuhu kogutakse materjalist nõrguv kemikaal kokku ja suunatakse tagasi protsessi. | Selleks et hoida ära või vähendada pinnase või põhjavee saastumist värskelt töödeldud puidu ajutisel ladustamisel, on PVT tagada pärast töötlemist piisav nõrgumisaeg ja eemaldada töödeldud puit kaitsepiirdega/isoleeritud alalt alles siis, kui seda võib pidada kuivaks. | STS | 40 | |
| 15. | Jäätmekäitlus | a) Immutusoperaator kontrollib, et immutusse minev puit oleks puhas.
b) Kõik immutusest üle jäävad kemikaalid kogutakse kokku ja suunatakse tagasi protsessi. c) Valdav osa suures koguses kasutadavaid kemikaale tarnitakse IBC konteinerites; d) Käitises on kasutusel korduvkasutatavad kemikaalimahutid, mis tagastatakse kemikaali tarnijale. |
Selleks et vähendada kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete, eelkõige ohtlike jäätmete kogust, on PVT kasutada allpool kirjeldatud meetodeid a ja b ning ühte või mõlemat meetoditest c ja d.
a) Prahi eemaldamine enne töötlemist; b) Vahade ja õlide kokku kogumine ja taaskasutamine; c) Töötlemisel kasutatavate kemikaalide tarnimine mahtkaubana; d) Korduvkasutatavate mahutite kasutamine. |
STS | 41 | |
| 16. | Jäätmekäitlus | Tootmisterritoorium on kaetud asfaltiga ja tootmisetapid, mis eeldavad kemikaalide käitelmist, pumpamist jne toimuvad hoones sees betoneeritud/asfalteeritud pinnal. | Selleks et vähendada jäätmekäitlusega seotud keskkonnariski, on PVT ladustada jäätmeid sobivates mahutites või läbilaskmatul pinnal ning hoida ohtlikke jäätmeid eraldi selleks määratud ilmastikukindlal ja kaitsepiirdega/isoleeritud alal. | STS | 42 | |
| 17. | Vetteheide | Seiret heitvees ja saastuda võinud äravoolavas pinnavees ei ole seni teostatud. Kreosooti ei kasutata. Seiret alustatakse kompleksloa väljastamise järgselt. Asjakohane on seirata Cu ja VOC sisaldust. | PVT on teha saasteainete seiret heitvees ja saastuda võinud äravoolavas pinnavees enne iga partii ärajuhtimist vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
Aine/näitaja Standard(id) Biotsiidid (55) EN-standardite olemasolu sõltub biotsiidide koostisest Cu (56) On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586) Lahustid (57) Mõne lahusti kohta on olemas EN-standardid (nt EN ISO 15680) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (58) EN ISO 17993 Benso[a]püreen (58) EN ISO 17993 Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Märkused: (55) Konkreetsete ainete suhtes seire tegemine sõltub protsessides kasutatavate biotsiidide koostisest. (56) Seiret tehakse üksnes juhul, kui protsessides kasutatakse vaseühendeid. (57) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate lahustite koostisest. (58) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse kreosooti. |
STS | 43 | |
| 18. | Põhjavee kvaliteet | Käitise tegevus toimub kõvakattega aladel ja seega saasteainete põhjavette sattumine on välistatud. | See PVT seisneb põhjavees esineda võivate saasteainete seires sagedusega vähemalt kord kuue kuu jooksul ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
Seiresagedust võib riskihindamise põhjal või juhul, kui saasteainete tase on tõendatult piisavalt püsiv (nt nelja aasta jooksul), vähendada ühe korrani iga kahe aasta järel. Aine/näitaja (59) Standard(id) Biotsiidid (60) EN-standardite olemasolu sõltub biotsiidide koostisest As On olemas mitu EN-standardit Cu (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586) Cr Lahustid (61) Mõne lahusti kohta on olemas EN-standardid (nt EN ISO 15680) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud EN ISO 17993 Benso[a]püreen EN ISO 17993 Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Märkused: (60) Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate või varem kasutatud biotsiidide koostisest. (61) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate lahustite koostisest. |
STS | 44 | |
| 19. | Heitgaasis sisalduvad heitkogused | Ei kohaldu, kuna ei toimu puidu ja puittoodete konserveerimist kreosoodi ega lahustipõhiste puidukaitsevahenditega. | See PVT seisneb heitgaasis sisalduvate heitkoguste seires sagedusega vähemalt kord aastas ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
Näitaja Protsess Standard(id) Seire seos PVT rakendustega TVOC (62) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega EN 12619 PVT 49, PVT 51 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (62) (63) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodiga EN-standard puudub PVT 51 NOx (64) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega EN 14792 PVT 52 CO (64) EN 15058 Märkused: (62) Võimaluse korral tehakse mõõtmised tavapärastes käitamistingimustes ajal, mil heitkogus on eeldatavalt suurim. (63) See hõlmab järgmisi ühendeid: atsenafteen, atsenaftüleen, antratseen, benso[a]antratseen, benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[g,h,i]perüleen, benso[k]fluoranteen, krüseen, dibenso[a,h]antratseen, fluoranteen, fluoreen, indeno[1,2,3-c,d]püreen, naftaleen, fenantreen ja püreen. (64) Seiret kohaldatakse ainult protsessigaasi termilisel töötlemisel tekkiva heitkoguse suhtes. |
STS | 45 | |
| 20. | Heide pinnasesse ja põhjavette | a) Käitises on autoklaavide ala ülejäänud tasapinnast madalamale viidud. See betoneeritud ala mahutab võimaliku lekke korral kogu võimaliku välja voolava kemikaali mahu.
b) Kemikaalide käitlemine toimub kas siseruumides betoonpõrandatel või asfalteeritud pindadel. c) Kemikaali mahavoolu vältimiseks on immutuskemikaalide vahemahutid varustatud ülevooluanduritega, mille automaatika ei luba pumpamist jätkata, kui nivoo on saavutatud. Kogu protsess toimub operaatori juuresolekul. Keskkonnaohu seisukohalt on need ainukesed kriitilised seadmed käitises. d) Kemikaali mahavoolu vältimiseks on immutuskemikaalide vahemahutid varustatud ülevooluanduritega, mille automaatika ei luba pumpamist jätkata, kui nivoo on saavutatud. e) Käitises on kasutusele võetud "Seadmete hooldus- ja haldusregister" (AllDevice rakenduses). f) Ristsaastumise ärahoidmiseks kasutatakse immutusprotsessi juures ühte konkreetset tõstukit, mis teisi tootmises ettetulevaid tõstetöid ei tee. |
Selleks et hoida ära või vähendada heidet pinnasesse või põhjavette, on PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamine.
a) Käitise ja seadmete kaitsepiirdega ümbritsemine või isoleerimine; b) Läbilaskmatud põrandad; c) Kriitilise tähtsusega seadmete hoiatussüsteemid; d) Kahjulike/ohtlike ainete maa-aluses laos ja torustikus esineda võivate lekete ärahoidmine ning selliste lekete avastamine ja registreerimine; e) Käitise ja seadmete korrapärane kontroll ja hooldus; f) Ristsaastumise ärahoidmise meetodid. |
STS | 46 | |
| 21. | Vetteheide ja reoveekäitlus | a) Puidukaitsekemikaalide ladustamise ja käitlemise kohad asuvad kinnises ruumis, kaitstuna vihmaveega kokkupuute eest. Kreosooti ei kasutata. Värskelt töödeldud puidu (mis enam ei tilgu) hoiustamine esimese 24 h vältel oleneb ilmastikust- sademete tõenäosuse korral hoitakse värskelt töödeldud puitu tootmishoones nö puhvertsoonis. Kui sademeid oodata ei ole, siis hoitakse värskelt töödeldud puitu väljas. 24 h möödumisel pakendatakse toodang pakkekilesse.
b) Võimaliku saastuse korral kogutakse saastunud pinnavesi kokku ja puhastatakse või antakse üle vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. c) Saastuda võinud äravoolavat pinnavett on võimalik kasutada veepõhiste puidukaitselahuste valmistamiseks, kui need vastavad kavandatud kasutusviisiga seotud kvaliteedinõuetega. Selleks analüüsitakse olukorda juhtumipõhiselt ja otsustatakse, kas seda on võimalik kasutada või tuleb see käidelda punktis f kirjeldatud viisil. d) Operaatori tööülesannete hulka kuulub seadmete ja mahutite pesemiseks kasutatud vee kogumine ja taaskasutamine veepõhiste puidukaitselahuste valmistamisel. e) Kogu ettevõttes tekkiv reovesi läbib puhastit käitise naabruses asuva tootmisettevõtte reoveepuhastis (täpsemalt ptk-s 6.1.3). f) Kui kogutud äravoolavas pinnavees ja/või puhastusvees avastatakse saastus või seda võib eeldada ja kui vee töötlemine ega kasutamine ei ole võimalik, kõrvaldatakse kogutud äravoolav pinnavesi ja/või puhastusvesi ohtlike jäätmetena. |
Selleks et hoida ära või sellise võimaluse puudumisel vähendada vetteheidet ja vähendada veekulu, on PVT kasutada kõiki allpool kirjeldatud meetodeid.
a) Meetodid vihmavee ja äravoolava pinnavee saastumise ärahoidmiseks; b) Saastuda võinud äravoolava pinnavee kogumine; c) Saastuda võinud äravoolava pinnavee kasutamine; d) Puhastusvee taaskasutamine; e) Reovee puhastamine; f) Ohtlike jäätmete kõrvaldamine. |
STS | 47 | |
| 22. | Vetteheide ja reoveekäitlus | Ei kohaldu, kuna ei kasutata kreosooti ega ka lahustipõhiseid värve. | PVT 48-52 ei kohaldu. | STS | 48-52 | |
| 23. | Müra | Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni. | Selleks et hoida ära või sellise võimaluse puudumisel vähendada mürateket, on PVT ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamine.
Meetod Tooraine ladustamine ja käitlemine a) Müratõkkeseinte paigaldamine ja hoonete mürasummutava mõju kasutamine/optimeerimine b) Mürarohkete toimingute ala osaline või täielik eraldamine c) Madala müratasemega sõidukite/transpordisüsteemide kasutamine d) Müra ohjamise meetmed (nt seadmete tõhusam kontroll ja hooldus, uste ja akende sulgemine) Kuivatusahjus kuivatamine e) Ventilaatorite müra vähendamise meetmed |
STS | 53 | |
| Jrk nr | Hoidlad ja mahutid | Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms | Meetmed | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tüüp | Maht m³ | Maksimaalne ühel ajal hoitav | Asukoht kaardil | Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed | PVT lühend | PVT number | |||
| Kogus | Ühik | ||||||||
| 1. | Big bag | 1 | 1.50 | tonni | X: 6591318, Y: 555297 | Dricon Powder | |||
| 2. | kanister | 0.03 | 0.90 | m³ | X: 6591318, Y: 555297 | Tanagard 3755 | |||
| 3. | IBC konteiner | 1 | 22 | m³ | X: 6591318, Y: 555297 | Tanalith E 3475 | |||
| 4. | IBC konteiner | 1 | 4 | m³ | X: 6591318, Y: 555297 | Tanatone 3950 | |||
| 5. | IBC konteiner | 1 | 1 | m³ | X: 6591318, Y: 555297 | Vacsol Aqua 6114 | |||
| 6. | metallämber | 0.025 | 1 | m³ | X: 6591318, Y: 555297 | DRYWOOD FIRESTAIN | |||
| 7. | metallämber | 0.025 | 2 | m³ | X: 6591379, Y: 555310 | PINOTEX EXTREME LASUR | |||
| 8. | metallämber | 0.025 | 2 | m³ | X: 6591379, Y: 555310 | ULTRA PRO 30 | |||
| 9. | kanister | 0.03 | 0.03 | m³ | X: 6591318, Y: 555297 | ENSELE 3450 | |||
| Omaseire liik | Põhjaveekiht | Proovivõtupunkti sügavus | Mõõtepunkti asukoht | Analüüsi- ja proovivõtu nõuded | Saasteaine | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nr plaanil või kaardil | L-EST97 koordinaadid | Seiratavad näitajad | Seire sagedus | ||||
| põhjavee seire | Ordoviitsium (O) | 30 | 5 | X: 6591192, Y: 555248 | Ammoonium (NH4+) | Üks kord kolme aasta jooksul | |
| Elektrijuhtivus | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Hägusus | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Keemiline hapnikutarve (KHT) | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Lõhnaläve indeks | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Nitrit (NO2-) | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Värvus | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Üldkaredus | Üks kord kolme aasta jooksul | ||||||
| Jrk nr | Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise sagedus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|
| 1. | Tootmise seire | Tootmistsüklit ja seadmete korrasolekut kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt. Seiratakse tooraine ja abimaterjalide kulu ning teostatakse toodangu kvaliteedikontrolli. | Pidevalt |
|
| 2. | Jäätmetekke seire | Toimub tekkivate ja üle antavate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse. | Pidevalt |
|
| 3. | Heitetekke seire | Välisõhu seiret teostatakse arvutuslikult. Välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire sagedus ja tingimused on toodud peatükis 7.16 "Saasteainete heitkoguste ja müra seire". | Ei rakendata |
|
| 4. | Müra- ja vibratsiooni seire | Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni. | Müra kaebuste esinemisel. |
|
| 5. | Lõhna seire | Ettevõtte tegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid. | Ei rakendata |
|
| 6. | Veesaaste seire | Kompleksloa koostamisega seoses on tehtud ettepanek teostada saasteainete seiret sademevee kanalisatsioonis, proovivõtu koht peale õlipüüdurit. Sagedusega 2 x aastas. Seiratavad näitajad- VOC ja Cu. |
|
| Jrk nr | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Avarii- või õnnetusjuhtum | Antud tehnoloogilise protsessi peatamine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile. | Tegutsemine vastavalt plaanile. Riskianalüüs. | Vastavalt vajadusele |
| 2. | Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Tulekahju, sabotaaž, keskkonnakahjustus | Tegutsemine vastavalt tehases kehtestatud plaanile. | Tuleohutusjuhendi täitmine. Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 3. | Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Kemikaalide, sh leke, keskkonnakahjustus või reostus, reostuse oht | Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Tegutsemine vastavalt riskianalüüsis toodud korrale. Kemikaaliseaduses kemikaalikäitlusele ja –kontrollile sätestatu jälgimine. | Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 4. | Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Tööõnnetus (raske, eluohtlik, surmaga lõppenud) | Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade täitmine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile. | Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 5. | Puidu immutamine | Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht. | Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine. | Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 6. | Puidu värvimine | Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht. | Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine. | Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 7. | Transport ja laadungi käitlemine | Laadungi (kemikaalid) keskkonda sattumine | Laadungikäitlemise eeskirjade täitmine. | Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 8. | Jäätmete kokkukogumine üleandmiseks jäätmekäitlejale | Kemikaalide maha valgumine ja võimalik sattumine kanalisatsiooni | Kokku kogumine saepuru või absorbentidega, saastunud saepuru ja absorbendi üle andmine jäätmekäitlejale. Kogumiskonteinerite hoidmine kinnistes ruumides, katusealustes. Nõuetele märgistatud hoiumahutid. | Tegutsemine vastavalt plaanile. | Vastavalt vajadusele |
| 9. | Kuivatusseadmed | Freooni leke | Regulaarne hooldus | Avariitagajärgede likvideerimsiega tegeleb kuivatusseadmeid hooldav ettevõte. | Vastavalt vajadusele |
| Veehaarde jrk nr | 1. | ||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus | Tarbepuurkaev (14461) | ||||||||||||||||||||
| Veehaarde või puurkaevu grupi kood | POH0004635 | ||||||||||||||||||||
| Puurkaevu katastri number | 14461 | ||||||||||||||||||||
| Puurkaevu L-Est koordinaadid | X: 6591195, Y: 555296 | ||||||||||||||||||||
| Põhjaveekihi nimi ja kood | O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) | ||||||||||||||||||||
| Põhjaveekogumi nimi ja kood | O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) | ||||||||||||||||||||
| Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu | |||||||||||||||||||||
| Lubatud veevõtt (m3) |
|
||||||||||||||||||||
| Veehaarde kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) | Seire | |
|---|---|---|---|---|
| Proovi võtmise sagedus | Seiratavad näitajad | |||
| POH0004635 | Tarbepuurkaev (14461) | X: 6591195, Y: 555296 | Üks kord kolme aasta jooksul |
Ammoonium (NH4+)
Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn |
| Jrk nr | Meede | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|
| 1. | Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed | Tagada veehaarde hooldusalal kehtivate nõuete täitmine. Kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik (valdaja) ja maaomanik. Tagada puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek. | Pidev |
| 2. | Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale | Tagada ühiskanalisastiooni juhitava vee vastavus kehtivatele õigusaktidele. Puhastada käitisest väljuvat värvisegust vett puhastusseadmes ja sademevett liiva ja õlipüüdurites. Tagada puhastite pidev töökorras olek ja hooldus vastavalt hooldusjuhendile. | Pidev |
| 3. | Toimingud avarii korral | Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja
vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust. |
Vastava olukorra tekkimisel |
| 4. | Parima võimaliku tehnika kasutamine | Rakendada parimat võimalikku tehnikat vastavalt loa p T2. | Pidev |
| 5. | Muud asjakohased meetmed | Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. | Pidev |
| Jrk nr | Teabe liik | Teabe detailsem kirjeldus | Teabe esitamise sagedus |
|---|---|---|---|
| 1. | Veehaarde seire tulemused | Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktis V3 toodule. | Vastavalt nõutule |
| 2. | Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave | Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. | Toimub õigusaktidega sätestatudkorras |
| 3. | Veekasutuse aastaaruanne | Veekasutuse aastaaruanne. | Toimub õigusaktidega sätestatudkorras |
| 4. | Võetava vee arvestus | Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktis V3 toodule. | Vastavalt nõutule |
| 5. | Reoveekäitluse teave | Tagada veepuhastite pidev töökorras oleks. Muudatustest puhastite töös või äkkheidete toimumisest teavitada Keskkonnaametit ja ühiskanalisatsiooni omanikku. | Vastavalt nõutule |
| 6. | Kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete sisaldused ja kogused väljalaskmete kaupa | Kanalisatsiooni juhitavatest ohtlikest ainetest teavitada keskkonnaametit ja kanalisatsiooni omanikku. | Vastava olukorra tekkimisel |
| 7. | Muu vajalik informatsioon | 1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat keskkonnakaitseluba, tuleb Keskkonnaametile esitada nõuetekohane taotlus olemasoleva loa muutmiseks või uue loa
saamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud andmete/tingimuste muutumisel, tehnoloogilistest muutumisel või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile nõuetekohane taotlus keskkonnaloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. 3. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb keskkonnakaitseloa valdaja vahetamiseks esitada taotlus vastavalt kehtivale korrale. |
Vastava olukorra tekkimisel |
| 8. | Muu vajalik informatsioon | Keskkonnaloa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Keskkonnaloas määramata juhtudel juhinduda veeseadusest ja selle alamaktidest. Olulisemad keskkonnaalased kohustused on toodud Keskkonnaameti kodulehel. | Pidev |
| Kütuse liik | Kütuseliigi täpsustus | Kütuseliigi aastakulu | |
|---|---|---|---|
| Kogus | Ühik | ||
| Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 600 | tuh. Nm³ | |
| Heiteallikas | |||
|---|---|---|---|
| Heiteallika keskkonnaregistri kood | Nr plaanil või kaardil | Nimetus | L-EST97 koordinaadid |
| HEIT0010853 | K1 | Katlamaja korsten | X: 6591258, Y: 555316 |
| HEIT0010854 | V1 | Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel) | X: 6591381, Y: 555301 |
| HEIT0010855 | V2 | Immutuse ventilatsioon | X: 6591322, Y: 555300 |
| HEIT0010856 | V3 | Puidukuivati | X: 6591263, Y: 555223 |
| HEIT0010857 | V5 | Y hoone silo ja laadimine autosse | X: 6591378, Y: 555361 |
| HEIT0010858 | V6 | K hoone silo ja laadimine autosse | X: 6591295, Y: 555392 |
| HEIT0010859 | V7 | P hoone silo ja laadimine autosse | X: 6591242, Y: 555331 |
| HEIT0010860 | V4 | P hoone värviliini vent (uus) | X: 6591174, Y: 555358 |
| HEIT0010861 | V8 | Teritusruum | X: 6591369, Y: 555368 |
| CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Perioodi algus | Perioodi lõpp | Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) | Lubatud aastane heitkogus | Mõõtühik | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 2022 | 0.863 | t | ||
| 124-38-9 | Süsinikdioksiid | 2022 | 1 130.153 | t | ||
| 50-00-0 | Formaldehüüd (metanaal) | 2022 | 0.228 | t | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 2022 | 0.605 | t | ||
| 7446-09-5 | Vääveldioksiid | 2022 | 0.01 | t | ||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 2022 | 48.809 | t | ||
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 2022 | 0.05 | t | ||
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | 2022 | 0.011 | t | ||
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 2022 | 0.009 | t | ||
| Heiteallikas | Heiteallika kood | Välisõhku väljutatud saasteaine | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Heite liik | Heitkogus | |||
| Hetkeline kogus | Mõõtühik | |||||
| P hoone värviliini vent (uus) | HEIT0010860 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.331 | g/s |
| Teritusruum | HEIT0010861 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.004 | g/s |
| Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel) | HEIT0010854 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.34 | g/s |
| Katlamaja korsten | HEIT0010853 | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | Tavaheide | 0.0171 | g/s |
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | Tavaheide | 0.012 | g/s | ||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.0008 | g/s | ||
| 7446-09-5 | Vääveldioksiid | Tavaheide | 0.0002 | g/s | ||
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.0002 | g/s | ||
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.0002 | g/s | ||
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | Tavaheide | 0.0002 | g/s | ||
| 124-38-9 | Süsinikdioksiid | Tavaheide | 0.0061 | g/s | ||
| Immutuse ventilatsioon | HEIT0010855 | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 1.142 | g/s |
| Puidukuivati | HEIT0010856 | 50-00-0 | Formaldehüüd (metanaal) | Tavaheide | 0.007 | g/s |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | Tavaheide | 0.239 | g/s | ||
| Y hoone silo ja laadimine autosse | HEIT0010857 | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.021 | g/s |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
| K hoone silo ja laadimine autosse | HEIT0010858 | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.021 | g/s |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
| P hoone silo ja laadimine autosse | HEIT0010859 | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | Tavaheide | 0.021 | g/s |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | Tavaheide | 0.001 | g/s | ||
| Heiteallikas | Heiteallika kood | Püüdeseade | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nimetus, tüüp | Arv | Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus | Püütav saasteaine | ||||||
| CAS nr | Nimetus | Projekteeritud puhastusaste | Puhastusastme ühik | Muu ühik | |||||
| Y hoone silo ja laadimine autosse | HEIT0010857 | Saepuru silode sisseehitatud tsüklonid ja filtrid | 1 | mõõtmise teel ei kontrollita | PM10 | Peened osakesed (PM10) | 99 | % | |
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 99 | % | ||||||
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99 | % | ||||||
| K hoone silo ja laadimine autosse | HEIT0010858 | Saepuru silode sisseehitatud tsüklonid ja filtrid | 1 | mõõtmise teel ei kontrollita | PM10 | Peened osakesed (PM10) | 99 | % | |
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 99 | % | ||||||
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99 | % | ||||||
| P hoone silo ja laadimine autosse | HEIT0010859 | Saepuru silode sisseehitatud tsüklonid ja filtrid | 1 | mõõtmise teel ei kontrollita | PM10 | Peened osakesed (PM10) | 99 | % | |
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 99 | % | ||||||
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99 | % | ||||||
| Eritingimuse liik | Seireperiood | ||
|---|---|---|---|
| Sagedus | Rakendamise tähtaeg | Eritingimuse kirjeldus | |
| Heiteseire | Ühekordne |
|
heiteallikast Immutuse ventilatsioon (V2) teostada NMVOC kontrollmõõtmine nelja kuu jooksul kompleksloa väljastamisest. Andmed esitada kolme järjestikuse vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise tulemuste keskväärtusena. Mõõtmised peab tegema akrediteeritud labor akrediteeritud meetoditega. Teostatud mõõtmised peavad vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruses toodud pisteliste mõõtmiste nõuetele. Aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast vastavate andmete saamist laborilt.
Kui mõõtmistulemused erinevad oluliselt arvutuslikust hindamisest, tuleb ettevõttel taotleda keskkonnakompleksloa muutmist ning korrigeerida heitkoguseid vastavalt mõõtetulemustele. |
| Nimetus | Manus |
|---|---|
| LHK projekt |
Lisa 2:
LHK projekt.pdf
|
| Lähteolukorra aruanne | |
| Eelhinnang |
Lisa 4:
eelhinnang.pdf
|
