Kraavide puhastamine settest ja risust; truupide puhastamine ja korrastamine ning vanade truupide asendamine uutega; kraavikallaste raadamine; tiikide korrastamine.

Pinnase kahjustamine; sette kandumine allavoolu; pinnase erosiooniohu tekitamine kallastelt; ehitusmasinate müra; häiringu tekitamine looduskaitselistele liikidele; kraavide loodusliku mitmekesisuse vähenemine

1. Töid tuleb teostada lähtudes projektist „KEILA LINNA ÜLEUJUTUSOHUGA ALADE RAJATISTE REKONSTRUEERIMINE“ ja võttes arvesse Keskkonnaameti varasemaid suuniseid (Keskkonnaameti 27.04.2022 kiri nr7 9/22/5856 2) korrastustööde teostamiseks;
2.Keila kraavi eesvoolu kuuluvas lõigus ei tohi töid veekogus teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal: 15.märtsist 31.maini. Veesiseseid töid tuleb vältida ka 15.septembrist 31.detsembrini. Keila jõkke suubuvates veejuhtmetes teostada tööd suvisel madalvee perioodil juuni;
3. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu. Erosiooni ja pinnase kahjustamise vältimiseks tuleb töid teostada madalveeperioodil ja kuival pinnasel. Erakorraliste ilmastikuolude nt valinguvihmade korral tuleb tööd peatada;
4. Voolava vee tsoonis ei ole masinatega liikumine lubatud;
5. Karuputke seemnete levitamine on keelatud. Ehitustöödel tuleb jälgida, et karuputke kolooniatest võetud pinnast ei ladustataks või teisaldataks mujale kui olemasolevatesse kolooniatesse. Soovituslik on karuputke kolooniast võetud pinnas utiliseerida/anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele. Samuti tuleb kontrollida, et masina rataste, roomikute, kopa vms ehitusseadmete või tehnikakülge ei oleks jäänud pinnast, kus võivad sisalduda karuputkeseemned ja seeläbi neid uutesse kohtadesse levitada;
6. Tööde käigus tuleb tõkestada heljumi, setete ja muu risu allavoolu levik. Heljumi nii kraavidesse allavoolu kui ka Keila jõkke edasikandumise vältimiseks tuleb kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte või muid vajalikke meetodeid;
7. Tööde käigus tuleb teostada visuaalset vaatlust. Heljumi või muu võimaliku reostuse Keila kraavist Keila jõkke kandumisel tuleb võtta proovid saasteaine sisalduse määramiseks Keila jõest;
8. Risu, koprapaisud, raiejäägid jms tuleb eemaldada tööpiirkonda jäävalt alalt ja tööpiirkond korrastada;
9. Kui süvendatud pinnas paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Süvenduspinnast ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada;
10. Truupide vahetamisel on soovitatav kasutada ühe avaga lamedapõhjalisi truupe, mis tagab paremad tingimused vee elustikule. Keila kraavile paigaldatav binokkel-truup tuleb asendada üheavalise truubiga;
11. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele;
12. Puude raiel Keila kraavi eesvoolu lõigus tuleb jätta kraavide korrastamisel alles juurestikku ja siia-sinna puu ja põõsastaimi või istutada asemele kasvukohatüübile sobivaid puu ja põõsastaimi vähemalt 50 % ulatuses. Raiuda tohib ainult võsa ja puittaimi mille rinnas-diameeter on alla 8 cm. Teiste kraavide korrastamisel on samuti soovitatav jätta alles juurestik ja puu- ja põõsastaimi, mis pakuks varju ning vähendaks toitainete kandumist kraavide kaudu Keila jõkke;
13. Tööde teostamisel Jõe pargi ja Tuula tee vahelisel alal kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Jõe pargi ja Tuula tee vahelisel alal teostatava raie käigus tuleb säilitada nahkhiirtele väärtuslik puistu. Suviste varje- või poegimispaikadena on olulised vanemad alates 30 cm läbimõõduga puud, kus leidub lõhesid, irdunud koort või õõnsusi. Puistu majandamist ei tohi läbi viia nahkhiirte pesitsusperioodil mai – august;
14. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on projekteeritava Ohtu kanakulli sihtkaitsevööndis 1. septembrist 28. veebruarini lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja olemasolevate ehitiste hooldustööd, ehk on lubatud kraavi settest puhastamine. Hooldustöid tuleb teha minimaalses vajalikus mahus, mis tagab vee voolu (nt eemaldada voolutakistusi, taimestikku, setet). Raie sihtkaitsevööndis on keelatud. Kraavi hoiutööd tuleb planeerida minimaalses võimalikus mahus, vältides pinnase eemaldamist, raie ja kaeve teostamist;
15. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit;
16. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule või kraavidele lähemal kui 10 meetrit;
17. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb isendid vette tagasi tõsta;
18. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada;
19. Käesolev registreering ei asenda muid tegevuseks vajalikke lubasid ja nõusolekuid.

Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 3¹, § 196 lg 2 p 5, § 198 lg 5 ja esitatud taotluse 08.08.2022 T-RVV/1013946-3 alusel.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.