Versioonid

Kehtivus	Korraldus
28.06.2022 -	DM-120486-1
12.04.2022 - 27.06.2022	DM-118771-3
24.09.2019 - 11.04.2022	DM-111156-2
23.09.2019 - 23.09.2019	DM-106534-2
10.07.2019 - 22.09.2019	DM-106430-2
05.07.2019 - 09.07.2019	DM-100521-42
29.08.2003 – 04.07.2019

Võrdle versioone

Käesolev loa versioon on kehtetu.

Sisukord

Lisa
KINNITATUD

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Kompleksloa registrinumber		L.KKL.HA-18510
1. Käitaja andmed	1.1. Ärinimi / Nimi	AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS
1. Käitaja andmed	1.2. Registrikood / Isikukood	10450572
2. Käitise andmed	2.1. Käitise nimetus	Tallinna Prügila
	2.2. Käitise aadress	Loovälja/Rebala küla, Jõelähtme vald, 74202 Harjumaa
	2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid	6882 X: 6593482, Y: 560998
	2.5 Käitise tegevuse algusaeg
3. Tegevusala	3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid
	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas
	3.3. Tööaeg tundides aastas	8760
	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel
	3.5. Aastane tootmismaht
4. Loa andja andmed	4.1. Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	4.2. Registrikood	70008658
	4.3. Aadress	Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

Loovälja, Rebala küla, Jõelähtme vald. Katastritunnus 24504:004:0340.

Tabel 3. Käitise tegevus

1. Tava- ja ohtlikejäätmete ladestamine;
2. Puidu ja püsijäätmete vaheladustamine;
3. Aia- ja haljastusjäätmete kompostimine;
4. Puidujäätmete purustamine.

Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikad ja valitud PVT nimetused

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr.38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".
2.	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (ED) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002 artikkel 15. Kompostimine suletud aunades koos aereerimis- ja protsessi jälgimisseadmetega. Kompostimisele rakendatav PVT on valitud võrdluses seni kasutatud ja firma Ag-Bag pakutava analoogse süsteemiga.

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr(d)	Vastavusmärge
Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon	Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta.	Jäätmearvestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnevad dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitatakse.	Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, tekitaja ning jäätmete vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. PVT 1 § 17	1	Vastab
Jäätmete ladestamine	Jäätmelademe stabiilsus tagatakse .jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega või konteinerites.	Ladestatud jäätmed tihendatakse mahu-massini vähemalt 900kg/m3 36 tonnise ja 45 tonnise prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega 1:3, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru.	Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3. PVT 1 § 26	1	Vastab
Jäätmete kaalumine	Prügila on varustatud kaalumissillaga nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine.	Vt. “Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia”	Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid. PVT 1 §17	1	Vastab
Prügila kontrollitus	Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile – prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid	Vt. “Kasutuses olevad seadmed ja tehnoloogia”	Välistada isikute juurdepääs prügila territooriumile käitaja teadmata. Vajalik prügila piire ja lukustatavad väravad, prügila varustada sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladustamist. PVT 1 § 16	1	Vastab
Prügilakõlblike jäätmete ladestamine. Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmete voost	Prügila väravas võetakse toojalt andmed jäätmete kohta, mis sisestatakse arvutisse. Arvuti näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga. Koormat kontrollitakse visuaalselt prügila väravas ja auto tühjendamisel ladestusalal.	Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi.	Jäätmete prügilakõlblikkus. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine. PVT 1 §-id 18, 21 ja 24	1	Vastab
III kategooria loomsete jäätmete kompostimine	Aunkompostimine, mis kaetud membraankattega. Tehnoloogia sisaldab vajalikke purustamis-, segamis- ja kontrollimisseadmeid. Kompostaunas toimub temperatuuri ja hapniku mõõtmine arvuti poolt. Kompostimistsükli kestvus on 12 nädalat, mille käigus saavutatakse haigustekitajate hävitamiseks vajalik temperatuur 70C 60 min jooksul. Hapnikku hoitakse kogu protsessi jooksul vahemikus 5-10%. III kategooria loomseid jäätmeid toonud autode desinfitseerimine toimub komposteerimisväljakul.	Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult ja juhtimine kanalisatsiooni. Kompostaun on kaetud membraaniga. Nõutav aineosakeste suurus on tagatud jäätmete kompostimiseelse purustamisega. Nõutava temperatuuri saavutamiseks kaetakse aunad Coretex membraaniga ja mikroorganismide elutegevuseks vajalik õhu juurdepääs on tagatud sundventileerimisega. Temperatuuri jälgimiseks on igasse auna paigaldatud andur ja andmed salvestatakse arvutisse.	Kompostitavate orgaaniliste osakeste maksimumsuurus enne kompostimist (ühikusse sisenemist) on 12 mm. Kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus on 70 °C. Minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta on 60 minutit. Töötlemata III kategooria loomsete jäätmete veoks kasutatud veokid puhastada selleks ettenähtud kohas.	2	Vastab
Prügilagaasi kogumine käitlemine	Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikogumiskaevusid mis on plastik toruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti.	Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni.	Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, korraldab käitaja prügilagaasi kogumise. Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse. PVT 1 § 29	1	Vastab
Aiajäätmete kompostimine	Aunkompostimine koos vajalike purustamis- ja segamisseadmetega	Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sadevete kogumine väljakult.	Vastavalt PVT 2 allika Lisa V üldtingimustele	2	Vastab
Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine	Prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. Ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna heitveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse.	Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenikihi paksus on 0,6 m.	Prügila põhi ja küljed kaetakse vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaaziga. Dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 m. Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse ”Veeseaduses” ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. PVT 1 §13	1	Vastab
Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamine	Prügi lendutõusmist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud püüdevõrkudega. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi.	Püüdevõrk seatakse üles töösolevate ladestuspindu ääristavate vallide peale. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse.	Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu tolm, hais, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendatakse kõiki sobivaid meetmeid. PVT 1 § 4	1	Vastab
Jäätmete ladestamine prügilasse	Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse.	Vastavalt PVT allikas sätestatule, s.h. rajamise ja käitamise aspektid	Vastavalt PVT 1 allika sätetele peatükk 2 § 9 - 22. Asbesti sisaldavate jäätmete käitluse PVT allikaks on keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded"	1	Vastab
Nõrgvee tekke vähendamine	Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusrakk suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti.	Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Kasutamata ladestusala sadevesi hoitakse töös olevast alast eemal piiretega (ala on jagatud ‘rakkudeks’) ja juhitakse 2 äravoolu kaudu kraavidesse.	Vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse. PVT 1 § 28	1	Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Rakendamise periood
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Ladestatud jäätmekihi katmiseks kasutatavat kattematerjali ning kompostimisel kasutatavaid materjale tuleb ladustada selleks ettenähtud aladel, vältida segunemist teiste materjalidega.		PVT ei määratle	Pidevalt
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Prügila ehitustööde ajal väljakaevatud pinnast kasutada ladestatud jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja/või prügila sulgemise kattematerjalina		PVT ei määratle	Pidevalt
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Kompost: Purustatud puitu kasutatakse minimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada	Järelvalminud komposti sõelumine trummel-sõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada	Vastab	Koheselt
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Jäätmete ladestamine: Ladestusala katmiseks ja teede ehitamiseks kasutatakse pinnast, ehitusprahti jne. Kasutatakse võimalikult tihendatavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Uuele ladestusalale minnes võetakse võimalusel üles varem kasutusel olnud ladestusala tee.	Tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga	Vastab	Koheselt
Energia ja kütuse tõhus kasutamine	Jäätmekäitlus: Mehhanismides kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud.	Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavator	PVT ei määratle	Koheselt
Vee säästlik kasutamine	Jäätmete ladestamine ja kompostimine: Vajadusel kasutatakse ladestusala, seal paiknevate teede ja komposti niisutamiseks ja tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett. Põhjavett ei kasutata	Paakautol põhinev kastmistehnika	Vastab	Koheselt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimine: Jäätmed purustatakse enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali- peamiselt hakkpuitu. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kavaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru, jne)	Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia	Vastab	Koheselt (rakendatud kevad 2012)
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimine: Suurem osa kilejäätmeid eemaldatakse sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsesi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud.	Sisendmaterjali sõelumine trummel-sõelaga	Vastab	Koheselt (rakendatud sügis 2011)
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimine: Laoplatsil lähtematerjali jagamine väiksemateks hunnikuteks, bioloogilise sisendmaterjali episoodiline sundõhutamine ning vajadusel mehaaniline läbisegamine selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket.	Olemasolev kompostimistehnoloogia	Vastab	Koheselt (rakendatud suvi 2011)
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimine: välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks kasutatakse membraani ja aeroobset protsessi kompostimisel, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimi-sega	Vastab	Koheselt
Lõhna vältimine või vähendamine	Gaasi kogumine: ladestusalalt kogutakse gaas vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud kaas suunatakase elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis	Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti	Vastab	Koheselt
Lõhna vältimine või vähendamine	Jäätmekütuse tootmine: jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta. Orgaanika töötlemisel kasutatakse olemasolevat kompostimissüsteemi	Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem	PVT ei määratle	Koheselt
Lõhna vältimine või vähendamine	Jäätmete ladestamine: Lõhna vältimiseks kasutatakse ladestusala jooksvat katmist inertsete materjalidega. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt teatud jäätmete ladestamisel. Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad	Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia	PVT ei määratle	Koheselt
Jäätmete kõrvaldamine	Kompostimine: Kompostimise jääkide kõrvaldamine	Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügila ladestusalale	PVT ei määratle	Koheselt
Jäätmete kõrvaldamine	Jäätmekütuse tootmine: Töödeldud orgaanika kõrvaldamine	Olemasolev kompostimistehnoloogia	Vastab	Koheselt
Jäätmetekke minimeerimine	Kompostimine: Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.	Järelvalminud komposti sõelumine trummel-sõelaga. Välja sõelutakse ladestamisele minev kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega.	Vastab	Koheselt
Jäätmetekke minimeerimine	Jäätmekütuse tootmine: Segaolmejäätmetest eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse ladestusse ca 35-40% esialgsest jäätmehulgast.	Purustid, sõel, magneteraldi, laadur	Vastab	Koheselt
Jäätmete muu taaskasutamine	Jäätmete ladestamine: Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast taaskasutatava materjali välja sorteerimine.	Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid.	PVT ei määratle	Koheselt
Jäätmetekke vältimine	Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine.	Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad.	Vastab	Koheselt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Jäätmete ladestamine: Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga	Prügila gaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem. Ladestusala katmiseks kasutatakse pinnast ja mineraalseid ehitusjäätmeid mis maha laotamise järel pressitakse prügirulliga kokku ja tihendatakse.	Vastab	Koheselt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Jäätmekütuse tootmine: Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi.	Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi.	Vastab	Kohselt
Pinnase kaitse	Kompostimine: Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1774-2002 nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimi-sega	Vastab	Koheselt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega	Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone	Vastab	Koheselt
Reovee tekke vähendamine	Kompostimine: Aunade all olnud õhutorud asendatud õhutuskanalitega ning alates 2008. aastast ei toimu kompostimine enam hakkepuidu patjadel.	Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia	Vastab	Koheselt
Muud asjakohased meetmed	Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et heitvee äraveo teenust osutav ettevõte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel.		PVT ei määratle	Avariide või tugevate vihamasadude korral
Muud asjakohased meetmed	Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Esitada kompleksloa taotluse täiendused, kui selguvad ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide tüübid ja kogused.		PVT ei määratle	Enne ladestusjärgu või prügila sulgemise töödega alustamist
Muud asjakohased meetmed	Materjalide ladustamine avatud puistangutes. Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, s.t. mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal.		PVT ei määratle	Pidevalt

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore	44013930	Saepuru	kuhjades	Kaart 1-4: 26, 27	80	m³	kompostimine	5 000	m³/a	100	ei määrata
Toore	44013980	Puukoor	kuhjades	Kaart 1-4: 26, 27	80	m³	kompostimine	5 000	m³/a	100	ei määrata
Toore	27030000	Freesturvas	kuhjades	Kaart 1-4: 26, 27	200	m³	kompostimine	3 000	m³/a	100	ei määrata
Abimaterjalid		Asfaltfreespuru	Kuhjades		1 500	t	Prügila siseteede ja vaheladustusplatsi rajamine
Abimaterjalid	28416100	Kaaliumpermanganaat	0,1 %lahusena 0,05 m3 mahutis	Kaart 1-4: 23	0.05	m³	joogivee töötlemine	0.10	t/a		ei määrata
Abimaterjalid	25309000	Pinnas jm. mineraalne materjal	Kuhjades	Kaart 1-4: 26,27,31	1 200	m³	Jäätmekihi katmine ladestusalal	1 500	m³/a	100	ei määrata
Abimaterjalid	44013980	Hakkepuit	Aunas	Kaart 1-4: 27	1 000	m³	Kasutatakse täitematerjalina kompostimisel.	25 000	m³/a	95	ei määrata

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	27101948	Diiselkütus	Teisaldatav tankla	Kaart 1-4: 12	5	m³	Masinate tankimine	300	m³/a	ei määrata	Diislikütus	68334-30-5	Tuleohtlik; Kahjulik	100
Abimaterjalid	27101929	Kütteõli	Hoones olev mahuti	Kaart 1-4 8	3	m³	Katlamaja	9	m³/a	92 g kWh	Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2)	68476-30-2	Tuleohtlik; Kahjulik	100

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr. plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolu-torustikust	Kaugus vee-kogudest	Kaugus puur-kaevudest
Teisaldatav tankla	5	2003. ja 2009. a	Diiselkütus	Mahuti täitmisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Kirsten Grupp	Plaan nr 3, 12	30 m	-	240
Hoones olev mahuti	3	2002	Kütteõli	Mahuti täitmisel ja katlamaja hooldamisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Alk Pipes	Plaan nr 3, 8	30 m	-	200 m

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr

13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus

Tallinna prügila (16314)

13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood

POH0013663

13.3 Puurkaevu katastri number

16314

13.4 Puurkaevu passi number

759

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid

X: 6593619, Y: 561323

13.6 Põhjaveekihi nimi ja kood

Kambriumi-Vendi (Cm-V)

13.7 Põhjaveekogumi nimetus

Cm-V

13.8 Puurkaevude grupp

13.9 Lubatud veevõtt (m3)

Vee kasutusala	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2016		1 800	450	450	450	450

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

14.1 Veearvestuse pidamine

Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes.

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine

Mõõta stabiliseerunud, so staatilist veetaset usaldusväärsete, antud mõõtmisteks sobivate mõõtevahenditega. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Veetaset mõõta alati pumba vahetamisel.

14.3 Proovivõtunõuded

14.4 Analüüsinõuded

Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Seire
		Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad
		Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad	Seiratavad ained
Tallinna prügila (16314)	X: 6593619, Y: 561323 X: 6593619, Y: 561323	Üks kord kolme aasta jooksul	HCO3, kuivjääk.	Sulfaat (SO42-)
				Vaba kloor
				Kaltsium (Ca2+)
				Magneesium (Mg2+)
				Mangaan (Mn)
				Naatrium (Na+)
				Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
				Raud 2-valentne (Fe2+)

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks on soovituslik poovivõtul juhinduda keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“ või kasutada atesteeritud proovivõtjat. Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks viia proovid analüüsimiseks soovitavalt akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 16. Äkkheide vette

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine
CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Lubatud heitkogus	Kogus	Ühik
7446-09-5	Vääveldioksiid		0.18	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed		0.192	t
124-38-9	Süsinikdioksiid		2 000	t
10102-44-0	Lämmastikdioksiid		2.982	t
VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		0.193	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid		2.982	t

Märkused

Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Heiteallikas		Saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
Kaart 1-4:8	Katlamaja, malmkatel SIME 1R8	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.336
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.008
		VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.008
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.008
Kaart 1-4, nr 38	Gaasipõleti	VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.006
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.89
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.89

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Jrk nr	Jäätmeliik	Tekkivad jäätmekogused		Käideldavad jäätmekogused, t/a
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Taaskasutamine
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Toimingu kood	Kogus (t/a)
1.	02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed			2 500			2 500
2.	02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted					R3o , R12o
3.	02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed					R3o , R12o
4.	02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed					R3o , R12o
5.	02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)					R12x , R12y
6.	02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)					R3o , R12o
7.	02 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x
8.	02 02 - Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed			2 500			2 500
9.	02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted					R3o , R12o
10.	02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed			6 500		R3o , R12o	6 500
11.	02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted					R3o , R12o
12.	02 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12o
13.	03 01 - Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed			3 500			3 500
14.	03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed					R3o , R12o
15.	03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*					R3o , R12o
16.	03 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12o
17.	03 03 - Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed			5 000			5 000
18.	03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10					R12o
19.	04 02 - Tekstiilitööstusjäätmed			3 000			3 000
20.	04 02 09 - Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed					R12x
21.	04 02 15 - Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14*					R12x
22.	04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed					R3o , R12x
23.	04 02 22 - Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed					R12x
24.	04 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x
25.	07 02 - Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed			5 000			5 000
26.	07 02 13 - Plastijäätmed					R3o , R12x , R12y
27.	07 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x
28.	15 01 - Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)			5 000			5 000
29.	15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid					R3o , R12x , R12y , R12s
30.	15 01 02 - Plastpakendid					R3o , R12x , R12y , R12s
31.	15 01 03 - Puitpakendid					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s
32.	15 01 05 - Komposiitpakendid					R12x , R12y , R12s
33.	15 01 06 - Segapakendid					R12x , R12y , R12s
34.	15 01 09 - Tekstiilpakendid					R12x , R12y , R12s
35.	16 01 - Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed)			2 300			2 300
36.	16 01 03 - Vanarehvid					R13
37.	16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi					R12y , R13
38.	16 01 19 - Plastid					R12x , R12y
39.	16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad					R12y , R13
40.	16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x
41.	16 02 - Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed			100			100
42.	16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*					R12y , R13
43.	16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*					R12y , R13
44.	16 03 - Praaktootepartiid ja kasutamata tooted			5 000			5 000
45.	16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05*					R12o
46.	16 06 - Patareid ja akud			50			50
47.	16 06 05 - Muud patareid ja akud					R12y , R13
48.	17 01 - Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted			8 000			8 000
49.	17 01 02 - Tellised					R5m , R12s
50.	17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*					R5m , R12s
51.	17 02 - Puit, klaas ja plastid			5 750			5 750
52.	17 02 01 - Puit					R3o , R12o , R12s
53.	17 02 03 - Plastid					R12x , R12y , R12s
54.	17 05 - Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas			4 000			4 000
55.	17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*					R5m , R12s
56.	17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*					R5m , R12s
57.	17 06 - Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid
58.	17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid			300
59.	17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid			3 200
60.	17 09 - Muu ehitus- ja lammutuspraht			12 000			12 000
61.	17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03*					R12s
62.	19 01 - Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed			70 000			70 000
63.	19 01 12 - Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11*					R5m , R12s , R13
64.	19 05 - Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed
65.	19 05 03 - Praakkompost		40 000			R3o , R3m	40 000
66.	19 10 - Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed			1 000		R12s	1 000
67.	19 12 - Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed			20 050			90 050
68.	19 12 04 - Plastid ja kummi					R12y , R13
69.	19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)					R13
70.	19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*		70 000			R12o , R12x , R12s , R13
71.	19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed)					R12x
72.	20 01 - Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)			25 000			25 000
73.	20 01 01 - Paber ja kartong					R3o , R12x , R12s
74.	20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed					R3o , R12o , R12s
75.	20 01 10 - Rõivad					R12x , R12s
76.	20 01 11 - Tekstiilid					R12x , R12s
77.	20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35*					R12y , R13
78.	20 01 39 - Plastid					R12x , R12y
79.	20 01 99 - Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed					R12x , R12s
80.	20 02 - Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed)			35 000			35 000
81.	20 02 01 - Biolagunevad jäätmed					R3o , R12o , R12s
82.	20 03 - Muud olmejäätmed			120 000			120 000
83.	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)					R12x , R12s , R13
84.	20 03 02 - Turgudel tekkinud jäätmed					R3o , R12x , R12s
85.	20 03 07 - Suurjäätmed					R12s
86.	20 03 98 - Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid					R12x , R12s

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ladustamiskoht
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Üheaegselt platsil ladustatav kogus kokku t	Jäätmeliik	Ladustamise piirkogus
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Üheaegselt platsil ladustatav kogus kokku t	Jäätmeliik	t/a	t/kv	Üheaegselt platsil ladustatav kogus t
-	X: 6593482, Y: 560998 X: 6593482, Y: 560998	Segaolmejäätmete vaheladustamine ladestusalal nr 8 150x35 m suurusel asfaltfreespuru ja võrkaiaga piiritletud platsil.	0	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	5 000
-	X: 6593482, Y: 560998 X: 6593482, Y: 560998	Vaheladustatakse pallitud pressitud jäätmeid asfaltkattega ja nõrgvee kogumissüsteemiga platsil. Ladustamiseks kasutatakse kompostiaunade taga olevat platsi	0	19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)	48 000	12 000
				19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*
				20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)
Number 5 Plaanil 1	X: 6593482, Y: 560998 X: 6593482, Y: 560998	ladustamine toimub hoonesse rajatud betoonpunkrisse	0	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	60 000

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Kirjeldus	Rakendamine
Jäätmekäitlustoiming R3o	Toodetud kompostile väljastatud sertifikaat kehtivusega 20.10.2016 - 19.10.2019. Sertifitseeritud komposti hoiustada territooriumil märgistatult.
Jäätmekäitlustoiming R3o	Jäätmekäitlustoimingut R3o on lubatud läbi viia 19 617,05 tonni biolagunevate jäätmetega, mis on käitlusesse suunatud enne kompleksloa muudatuse jõustumist (19.06.2015).
Segaolmejäätmete 20 03 01 vaheladustamine	Segaolmejäätmeid vaheladustatakse ladetusalal nr 8 asfaltfreespuru ning võrkaiaga piiritletud alal.		Pidevalt
Vanandatud koldetuha taaskasutamine prügila katmisel	Järgida sulgemiskavas ja -projektis välja toodud kattekonstruktsiooni lahendust. Poolläbilaskva kihi rajamisel tuleb vanandatud koldetuhk ja sinisavi hoolikalt kokku segada, et vältida suurema vanandatud koldetuha sisaldusega jämedateralisi tsoone.		Pidevalt
Jäätmekoodiga 02 02 02 jäätmete ladestamine	Loomsete kudede jäätmed katta kohe tavajäätmete kihiga ning tihendada koheselt prügirulliga. Igapäevaselt töö lõpetamise järel katta ladestusala mineraalsete jäätmetega.		Pidevalt
Puitpakendi kompostimine	Kompostimisele ei või suunata puitpakendeid, millel on biolagunematu kattematerjal, määrdunud ohtlike ainetega või töödeldud puidukaitsevahenditega.		Pidevalt
Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine	Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamisel jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega. Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega.		Pidevalt
Koldetuha vanandamine	Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega. Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega.		Pidevalt
Pallitud jäätmete vaheladustamine	Pallitud jäätmeid koodinumbriga 19 12 10, 19 12 12 ja 20 03 01 võib territooriumil vaheladustada kuni kolm kuud . Üheaegselt on lubatud vaheladustada maksimaalselt 4000 tonni pallitud jäätmeid. Teostada pallitud jäätmete igapäevast visuaalset seiret, purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel jäätmete vaheladustamise tellijale. Vajadusel teostada kahjuritõrjet.		Pidevalt
Jäätmekoodide kasutamine	Neljakohaline alajaotise koodinumber hõlmab ainult tavajäätmeid.
III kategooria loomsete jäätmete käitlemine	Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmete vastuvõtmine toimub orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil, selleks eraldatud alal. Jäätmed ladustatakse nõrgvee püüdmiseks saepurust/puiduhakkest padjale ja kaetakse kuni töötlemiseni puiduhakke, komposti või haljastusjäätmetega.		Pidevalt
Jäätmete ladestamine	Kui prügilasse ladestatavates olmejäätmetes on biolagunevate jäätmete sisaldus selline, mis ei võimalda täita Jäätmeseaduse § 134 nõudeid, tuleb käitajal rakendada selliseid eeltöötluse meetmeid, mis tagavad vastavuse eeltoodud nõuetega.		16.juuli 2010
Jäätmete ladestamine	Jäätmete ladestamine peab toimuma 0,5...0,6 m kihtidena, mis prügirulliga tihendatakse ligikaudu 0,3 m paksuseks. Tihendatud jäätmemassi mahumass peab olema vähemalt 900kg/m3.		Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Kergete jäätmete nagu paber ja kile tuulega laialikandumist, tuleb nende püüdmiseks kasutada teisaldatavaid aedu ning päevane ladestatud jäätmekogus tuleb katta inertsest materjalist vahekihiga.		Pidevalt
Töötlemata jäätmete tegevuskava	Koostada töötlemata jäätmete ladestamiseelseks käitlemiseks rakendatavate meetmete kava. Kavast peab selguma milliseid käitlustehnoloogiad ja meetmeid kavandatakse kasutada, et täita jäätmeseaduse §-s 35 sätestatud nõue töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keelu kohta.		01.aprill 2008
Jäätmete kõrvaldamine	Kõik prügila territooriumile toodavad ja ka väljaminevad jäätmekogused kaalutakse ja registreeritakse. Jäätmeliikide määratlemisel tuleb kasutada kuuekohalisi jäätmekoode. Neljakohalisi alajaotise koodinumbreid ei tohi kasutada jäätmearuandluses jm.		Pidevalt

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Tegevuse liigid	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Keskkonnahäiringute leevendamine	Näriliste ja lindude tõrjeks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.	Pidevalt
Tegevuse alustamine	Prügila territooriumi ja selle ümbrust tuleb hoida korras, s.h. korjata kokku tuulega laialikandunud praht, jäätmekoormad paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse.	Pidevalt
Tegevuse lõpetamine	Jäätmetega täitunud üksikud ladestusrakud tuleb katta nii, et oleks tagatud ladestusrakkude ja prügila kui terviku võimalikult kiire üleminek aktiivsest nõrgvee tekke faasist passiivsesse.	Pidevalt
Tegevuse alustamine	Prügila uute ladestusjärkude kasutuselevõtt jm. uute tegevuste alustamine, s.h. biolagunevate jäätmete kompostimine, prügilagaasi kogumissüsteem, vajadusel nõrgvee omapuhasti rajamine ja jäätmete lauseeltöötluseks rakendatavad tegevused, ei ole lubatud enne, kui käitaja on esitanud kompleksloa taotlusesse vajalikud täiendused ja loa andja on loa muudatused jõustanud. Esitatavate täienduste hulgas peab olema ka hinnang rakendatava tegevuse vastavuse kohta parima võimaliku tehnika tasemele.	Pidevalt
Tegevuse lõpetamine	Prügila sulgemisel lähtutakse keskkonnaministri määruse 29.04.2004 nr. 38 §§ 31-36 nõuetest, s.h. koostatakse sulgemiskava, milles on ära toodud ladestusala sulgemise tehniline projekt ning ka järelhooldeperioodi pikkus ja järelhoolde meetmed.	Sulgemiskava esitatakse vähemalt 1 aasta enne kavandatavat prügila sulgemist
Tegevuse alustamine	Uute ladestusjärkude aluspõhja ettevalmistamisel tuleb jälgida, et aheraine diktüoneemakilta sisaldavad kihid oleks kogu aeg kaetud vähemalt 4 m paksuse pealiskihiga.	Pidevalt
Tegevuse alustamine	Kui uute ladestusjärkude alune pinnas koosneb kaevandamise aherainest, tuleb seda enne muude ehitustööde alustamist tihendada, nii et ladestatava prügi massist tingitud aluspõhja kokkusurumine oleks ühtlane ja ei ületaks 30 cm.	Pidevalt

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Seirenõue	Seiratavad näitajad	Seire sagedus
Vanandatud koldetuha seire	Vanandatud koldetuhast, enne materjali kasutamist jäätmelademe katmiseks, teha analüüs ja kontrollida materjali ohtlike ainete sisalduse vastavust tööstusmaadele kehtestatud piirväärtustele. Kasutatav materjal peab vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" nõuetele. Seiratavad raskemetallid: elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu), koobalt (Co), vanaadium (v), antimon (Sb), tallium (Tl), arseen (As).	1 x kvartalis
Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine	Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60.	ülepäeviti
Koldetuha vanandamine	Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60.	ülepäeviti
Pallitud jäätmete vaheladustamine	Pallitud jäätmete vaheladustamise platsi ning pallide seisukorda seirata igapäevaselt. Purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel pallitud jäätmete omanikule.	Pidevalt
Prügila seire	Kolde- ja põhjatuha ladestusala väljakut seirata iga päev ning vajadusel teostada temperatuuri mõõtmisi.	Pidevalt
Pinnase seire	Kolde-põhjatuha ladestamise järgselt alustada jäätmekäitluskohast 300 m kaugusel asuva maa(de) pinnases, mis jääb jäätmekäitluskoha suhtes valitsevale tuulele allatuult plii (Pb) ja tsingi (Zn) seirega.	1 x aastas
Põhjavee seire	- Põhjavee taseme mõõtmine prügila kasutusajal. - Kui mõõdetud põhjavee taseme kõikumine on rohkem kui 1 meeter, mõõdetakse põhjavee taset 1 kord kvartalis.	2 x aastas
Jäätmelademe seire	Jäätmelademe vajumine.	Igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel
Meteoroloogilised andmed	Meteoroloogiliste andmete (ööpäevane sademete hulk, temperatuur kell 14.00, tuule suund ja tugevus kell 14.00, aurumine, õhuniiskus kell 14.00) kogumisel võib toetuda riiklikust ilmajaamade võrgustikust saadud andmetele. Tavapärase tegutsemise raames piisab kuukeskmistest (temperatuur, tuule suund ja tugevus, õhuniiskus) või kalendrikuu summaarsetest väärtustest (sademete ja aurumise puhul).
Põhjavee seire	Järelhooldeperioodil põhjavee taseme mõõtmine. Põhjavee seireparameetreid (pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg)).	Põhjavee tase 2 x aastas; seireparameetrid üks kord pooleteise aasta jooksul, s.t. ühel aastal võetakse proov kevadel, teisel aastal sügisel.
Põhjavee seire	Põhjavee proovid võetakse kolmest põhjavee seirepuurkaevust B1, B2 ja B3, kusjuures enne proovide võtmist määratakse veetase puurkaevudes. Proovides mõõdetavad parameetrid on pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).	2 x aastas; raskmetallide sisaldus määratakse 1 kord aastas
Prügila ümbruskonna kaevude vee seire	Suurvee ajal, tuleb kontrollida ülemist põhjaveekihti avavate joogiveekaevude vee kvaliteeti järgmiste parameetrite osas: värvus, hägusus, pH, PHT, ammoonium, nitrit, nitraat, kloriid, üldraud, üldkaredus, kaadmium, kroom, vask, mangaan, nikkel, plii, tsink. Ülgase, Rebala ja Manniva külas valitakse igast üks seire tegemiseks sobiv kaev.	1 x aastas
Kasutamata ladestusala sadevee seire	Tranšeesse juhitavat sademeveest seiratakse hõljuvaineid seirepunktidest SV-1 ja SV-2.	1 x kvartalis
Pinnavee seire	- Prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 seiratakse järgmisi näitajaid: hapnikusisaldus, temp., pH, BHT7, Nüld, Püld, Cl, SO4, naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH). - Vanandatud koldetuha kasutamisel jäätmelademe katmiseks seirata prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 järgmisi raskemetallide näitajaid: arseen (As), elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn), tsink (Zn), vask (Cu) ja üldkroom (Cr). - Kui seire käigus tuvastatakse kehtivate piirnormide ületamine, tuleb vesi pumbata nõrgvee käitlussüsteemi.	2 x aastas; Raskemetallide sisaldus määratakse 1x kvartalis
Tuulega lenduva prahi seire	Kontrollida prügila piirdeaeda ja väljapoole jäävat ümbrust ning vajadusel tuulega laiali kandunud jäätmed koristada.	1 x nädalas
Prügilagaasi seire	Prügilagaasi heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk. Hinnata gaasieemaldussüsteemi tõhusust.	1 x kvartalis; Järelhooldusperioodil iga 6 kuu tagant.
Jäätmelademe seire	Jäätmelademe pindala, ladestatud jäätmete maht ja koostis, ladestu kõrgus ja selle muutumine ajas, kasutatud ladestamisviisid, ladestamise aeg ja kestus, ladestu seisundi iseloomustus ladestu sisetemperatuuri kaudu, ladestamiseks vaba maht.	1 x aastas
Meteoroloogilised andmed	Kui mõne ilmastikuparameetri registreerimine toimub oma ilmajaamaga, tuleb mõõtmised teha igapäevaselt.
Põhjavee seire	Kui võetud proovist ilmneb seireparameetrite oluline erinevus senistest mõõtmistulemustest, tuleb koheselt korraldada kordusproovi võtmine, milles analüüsitakse kõiki põhjavee seireparameetreid. Kui ületamine või erinevus leiab kordusprooviga kinnitust, tuleb teavitada loa väljaandjat ja Keskkonnainspektsiooni ning käivitada erakorralised ohutusmeetmed.
Prügila nõrgvesi	Prügila järelhooldeperioodil nõrgvee koostise määramine.	1 x 6 kuu tagant
Prügila nõrgvesi	Veebilansi põhjal saadud nõrgvee koguseid tuleb võrrelda tegelikult ärajuhitava nõrgvee kogustega. Juhul, kui võrdlusest ilmneb oluline erinevus, mis ületab kasutatava metoodika normaalse vea piirid tuleb välja selgitada selle põhjused ja rakendada asjakohaseid meetmeid, s.h. võimaliku lekke kõrvaldamiseks.	Nõrgvee koguste võrdlus ja täiendavad selgitused tuleb esitada käitise tegevuse aastaaruandes.
Prügila nõrgvesi	- Tekkiva nõrgvee koostist tuleb määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega. Nõrgveest seiratavad parameetrid on järgmised: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg). - Kui raskmetallide sisaldus nõrgvees ületab keskkonnaministri 16.10.2003. a määrusega nr. 75 kehtestatud piirmäärad, tuleb 1 kord kvartalis hakata seirama vastava raskmetalli sisaldust ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees. Seirata tuleb hiljemalt 3 kuu möödumisel piirmäära ületava tulemuse saamisest.	1 x kvartalis; Raskmetallide v.a tsingi ja plii sisaldus määratakse 1 kord aastas. Tsingi ja plii sisaldus määrata 1 x kvartalis
Prügila nõrgvesi	Tekkiva nõrgvee maht määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega.	1 x kuus
Prügila nõrgvesi	Prügila järelhooldeperioodil määratakse nõrgvee koostises: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline, hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).	1 x 6 kuu tagant
Prügila nõrgvesi	Tuleb pidada arvestust prügila nõrgvee tekke üle, s.t. koostada prügila veebilanss, lähtudes meteoroloogilise seirega saadud andmetest. Esimese ladestusjärgu vee-bilanss tuleb esitada kompleksloa andjale hiljemalt 31. märtsiks 2005. a.

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Prügila nimetus	Prügila või jäätmehoidla liik	Prügila või jäätmehoidla mahutavus
Prügila nimetus	Prügila või jäätmehoidla liik	Tavajäätmed (t)	Ohtlikud jäätmed (t)
Tallinna prügila	Prügila - tavajäätmete prügila	4 500 000

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Piirkogus (t/a)	Jäätmekoodid
Piirkogus (t/a)	Jäätmekood
170 000	02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed
	02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted
	02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed
	02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed
	02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)
	02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed
	02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)
	02 01 09 - Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08*
	02 01 10 - Metallijäätmed
	02 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	02 02 - Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed
	02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted
	02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed
	02 02 03 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
	02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted
	02 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	02 03 - Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed
	02 03 01 - Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted
	02 03 02 - Konservandijäätmed
	02 03 03 - Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed
	02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
	02 03 05 - Reovee kohtpuhastussetted
	02 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	02 04 - Suhkrutootmisjäätmed
	02 04 01 - Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld
	02 04 02 - Mittestandardne kaltsiumkarbonaat
	02 04 03 - Reovee kohtpuhastussetted
	02 04 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	02 05 - Piimatööstusjäätmed
	02 05 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
	02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted
	02 05 98 - Vadak
	02 05 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	02 06 - Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed
	02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
	02 06 02 - Konservandijäätmed
	02 06 03 - Reovee kohtpuhastussetted
	02 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	02 07 - Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed
	02 07 01 - Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed
	02 07 02 - Piirituse destilleerimisjäägid
	02 07 03 - Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
	02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
	02 07 05 - Reovee kohtpuhastussetted
	02 07 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	03 01 - Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed
	03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed
	03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*
	03 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	03 03 - Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed
	03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed
	03 03 02 - Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel
	03 03 05 - Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted
	03 03 07 - Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid
	03 03 08 - Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed
	03 03 09 - Lubjasete („meesa“)
	03 03 10 - Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted
	03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10
	03 03 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
	04 02 - Tekstiilitööstusjäätmed
	04 02 09 - Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed
	04 02 10 - Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (näiteks rasv, vaha)
	04 02 15 - Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14*
	04 02 17 - Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16*
04 02 20 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19*
04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed
04 02 22 - Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed
04 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 02 - Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 02 12 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11*
07 02 13 - Plastijäätmed
07 02 15 - Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14*
07 02 17 - Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16*
07 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
08 02 - Muude pinnakatete (sealhulgas keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
08 02 01 - Pulberpinnakatete jäätmed
08 02 02 - Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted
08 02 03 - Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid
08 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 01 - Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed)
10 01 01 - Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04* nimetatud katlatuhk ning koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 97* nimetatud jäätmed)
10 01 02 - Kivisöelendtuhk
10 01 03 - Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk
10 01 05 - Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed
10 01 07 - Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed
10 01 15 - Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14*
10 01 17 - Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16*
10 01 19 - Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18*
10 01 21 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20*
10 01 23 - Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22*
10 01 24 - Keevkihtkatelde liiv
10 01 25 - Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed
10 01 26 - Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed
10 01 95 - Põlevkivijõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed
10 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 02 - Raua- ja terasetootmisjäätmed
10 02 01 - Räbutöötlemisjäätmed
10 02 02 - Töötlemata räbu
10 02 08 - Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07*
10 02 10 - Valtsimistagi
10 02 12 - Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11*
10 02 14 - Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13*
10 02 15 - Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 09 - Mustmetallide valujäätmed
10 09 03 - Ahjuräbu
10 09 06 - Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05*
10 09 08 - Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07*
10 09 10 - Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09*
10 09 12 - Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11*
10 09 14 - Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13*
10 09 16 - Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15*
10 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 11 - Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed
10 11 03 - Klaaskiudmaterjali jäätmed
10 11 05 - Peenosakesed ja tolm
10 11 10 - Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09*
10 11 12 - Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11*
10 11 14 - Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13*
10 11 16 - Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15*
10 11 18 - Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17*
10 11 20 - Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19*
10 11 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 12 - Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed
10 12 01 - Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist
10 12 03 - Peenosakesed ja tolm
10 12 05 - Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 12 06 - Kasutuskõlbmatud vormid
10 12 08 - Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist)
10 12 10 - Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09*
10 12 12 - Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11*
10 12 13 - Reovee kohtpuhastussetted
10 12 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 13 - Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed
10 13 01 - Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist
10 13 04 - Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed
10 13 06 - Peenosakesed ja tolm (välja arvatud koodinumbritega 10 13 12* ja 10 13 13 nimetatud jäätmed)
10 13 07 - Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 13 10 - Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09*
10 13 11 - Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09* ja 10 13 10
10 13 13 - Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12*
10 13 14 - Betoonijäätmed ja betoonisete
10 13 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
12 01 - Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud
12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed
12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud
12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed
12 01 05 - Plasti höövli- ja treilaastud
12 01 13 - Keevitusjäätmed
12 01 15 - Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14*
12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16*
12 01 21 - Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20*
12 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
15 01 - Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)
15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid
15 01 02 - Plastpakendid
15 01 03 - Puitpakendid
15 01 04 - Metallpakendid
15 01 05 - Komposiitpakendid
15 01 06 - Segapakendid
15 01 07 - Klaaspakendid
15 01 09 - Tekstiilpakendid
15 02 03 - Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02*
16 01 - Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed)
16 01 03 - Vanarehvid
16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi
16 01 12 - Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11*
16 01 15 - Antifriis, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 14*
16 01 16 - Vedelgaasimahutid
16 01 17 - Mustmetallid
16 01 18 - Värvilised metallid
16 01 19 - Plastid
16 01 20 - Klaas
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*
16 03 - Praaktootepartiid ja kasutamata tooted
16 03 04 - Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03*
16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05*
17 01 - Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted
17 01 01 - Betoon
17 01 02 - Tellised
17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted
17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*
17 02 - Puit, klaas ja plastid
17 02 01 - Puit
17 02 02 - Klaas
17 02 03 - Plastid
17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*
17 05 - Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas
17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*
17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*
17 05 08 - Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07*
17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01*
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03*
18 01 - Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 01 - Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed)
18 01 02 - Kehaosad ja elundid, sealhulgas veresäilituskotid ja konservveri (välja arvatud koodinumbriga 18 01 03* nimetatud jäätmed)
18 01 04 - Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed)
18 01 07 - Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06*
18 01 09 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 01 08, 18 01 95, 18 01 96, 18 01 97 ja 18 01 98*
18 01 94 - Kasutatud ravimuda
18 02 - Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 02 01 - Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed)
18 02 03 - Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt
18 02 06 - Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05*
18 02 08 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 18 02 07, 18 02 95, 18 02 96, 18 02 97 ja 18 02 98*
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid
19 01 12 - Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11*
19 01 14 - Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13*
19 01 16 - Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15*
19 01 18 - Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17*
19 01 19 - Keevkihtkatelde liiv
19 04 01 - Klaasistatud jäätmed
19 05 - Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed
19 05 01 - Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon
19 05 02 - Taimsete ja loomsete jäätmete komposteerumata fraktsioon
19 05 03 - Praakkompost
19 05 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 06 - Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed
19 06 03 - Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik
19 06 04 - Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete
19 06 05 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik
19 06 06 - Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete
19 06 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 08 - Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed
19 08 01 - Võrepraht
19 08 02 - Liivapüünisesete
19 08 05 - Olmereovee puhastussetted
19 08 09 - Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu
19 08 12 - Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11*
19 08 14 - Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13*
19 08 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 09 - Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed
19 09 01 - Tahked vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht
19 09 02 - Veeselitussetted
19 09 03 - Veepehmendussetted
19 09 04 - Kasutatud aktiivsüsi
19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud
19 09 06 - Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted
19 09 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 10 - Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed
19 10 04 - Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03*
19 10 06 - Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05*
19 12 - Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 - Paber ja kartong
19 12 02 - Mustmetallid
19 12 03 - Värvilised metallid
19 12 04 - Plastid ja kummi
19 12 05 - Klaas
19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*
19 12 08 - Tekstiilid
19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)
19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*
19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed)
20 01 - Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)
20 01 01 - Paber ja kartong
20 01 02 - Klaas
20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
20 01 10 - Rõivad
20 01 11 - Tekstiilid
20 01 25 - Toiduõli ja -rasv
20 01 28 - Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27*
20 01 30 - Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 29*
20 01 32 - Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 31, 20 01 95, 20 01 96, 20 01 97 ja 20 01 98*
20 01 34 - Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33*
20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35*
20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*
20 01 39 - Plastid
20 01 40 - Metallid
20 01 41 - Korstnapühkimisjäätmed
20 01 99 - Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed
20 02 - Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed)
20 02 01 - Biolagunevad jäätmed
20 02 02 - Pinnas ja kivid
20 02 03 - Muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad
20 03 - Muud olmejäätmed
20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)
20 03 02 - Turgudel tekkinud jäätmed
20 03 03 - Tänavapühkmed
20 03 04 - Septikusetted
20 03 06 - Kanalisatsioonipuhastusjäätmed
20 03 07 - Suurjäätmed
20 03 98 - Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid
20 03 99 - Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Jäätmekood	Toimingu kood	Piirkogus (t/a)
17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid	D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)	3 200
17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid	D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)	300

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded

Seire koht
Seire koht	Seiratav näitaja	Seire sagedus	Proovivõtunõuded	Analüüsinõuded
	Vt tabel "Keskkonnaseirenõuded"

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus											Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus	KN kood	Väävel %	Tuhk %	Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³					Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta	Elekter			Soojus ja aur
Kütuse nimetus	KN kood	Väävel %	Tuhk %	Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Tootmis- protsessis	Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks	Sise- trans- pordiks	Muu	Kokku	Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta	Oma- tarve	Müük	Kokku	Oma- tarve	Müük	Kokku
Jäätmegaas		0	0	22.57				3 015 000	3 015 000				0	13 000		13 000
Diislikütus	2710194136	0.035	0.01						0				0			0
Kerge kütteõli	2710192937	0.20	0.001			45			45	92			0			0

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapid või kasutusalad	Energia tarbimine, MWh/a
	Elekter, MWh/a				Soojus, MWh/a				Aur, MWh/a
	Oma- toodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Oma- toodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Oma- toodang	Muu tarnija	Kokku
Veetöötlusseadmed		40		40				0			0
Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine		80		80	1 935			1 935			0
Ventilatsioon		30		30				0			0
Valgustus		100		100				0			0
Kokku		280		280	1 935			1 935			0
Sulatus				0				0			0
tööriistad, ajutine valgustus Muu kasutus		35		35				0			0
Jahutus ja külmutus				0				0			0
kompostimine Muu kasutus		22		22				0			0

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus

Lõhna allikas	Nr plaanil või kaardil	Kasutatud määramis- meetodid	Määramise teostaja	Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus)	Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus
Komposti aunad	Plaan 1, nr 6	-	-	-	Kompostaunade segamine tuulevaikse ilmaga. Aunad on kaetud Coretex membraaniga. Piisava hakkepuidu lisamine kompostitavale materjalile ning vajaliku hapniku taseme hoidmine aunas sees.
Jäätmekütuse tootmine	Plaan 1, nr 5	-	-	-	Jäätmekütuseks kasutatavate jäätmete kohene käitlemine. Vältida jäätmete seismist punkris üle kolme päeva.
Prügilagaas	Plaan 1, nr 4	-	-	-	Prügilagaasi maksimaalne kogumine. Gaasikaevude regulaarne hooldamine ja rajamine uutele ladestusaladele.
Ladestusala	Plaan 1, nr 3	-	-	-	Jäätmete ladestusala katmine. Jäätmete korralik tihendamine ja ladestusala pidev katmine.

Tabel 45.1 Vibratsioon

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Omaseire

Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
Prügila territooriumil toimuvad tehnoloogiaprotsessid ja tegevused	-	Õnnetuste ennetamiseks ja vältimiseks on ettevõttes koostatud ja pidevalt kaasajastatud riskianalüüs. Kasutuses olevatel masinatel ja seadmetel on kõigil koostatud tööohutus-juhendid. Ettevõttes on koostatud „Ohuolukorras tegutsemise juhend“ ja juhend „Toimimine hädaolukordades.“		Juhendeid vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel luuakse uusi.

Tabel 53. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Tootmisseadmete rikked	Mehhanismide purunemine	Remondi ajaks rentida vajadusel asendusmehhanismid. Omada kohapeal enim vajaminevaid varuosasid prügilas kohapeal või tarnijatel laos.
Tootmisseadmete rikked	Ventilaatori seiskumine, anduri rike, membraani rebenemine	Remondi ajaks paigaldatakse asendus ventilaator. Anduri rikke korral paigaldada asendusandur. Membraani rebenemisel paigatakse membraan.

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel.

Andmete liik	Andmete sisu	Andmete esitamise sagedus	Kohustuse algamise viis	Kohustuse algamise kpv
Käitise tegevusaruanne	Käitise tegevusaruanne sisaldab järgmisi andmeid: 14.1 Jäätmete pügilakõlbulikkuse määramise juhud ja võetud proovide analüüsi tulemused; 14.2 Koondandmed jäätmepartiide kohta, mille vastu-võtmisest on keeldutud, s.h. andmed soovituste kohta, kuhu need jäätmed üle anda; 14.3. Jäätmelademe seireandmed; 14.4. Tekkinud nõrgvee kogus ja koostis – tabelina aasta jooksul saadud seireandmed ning nende keskmised. 14.5. Andmed nõrgvee alternatiivse käitlemise kohta – jäätmelademe kastmiseks kasutatud kogused, purgimiseks viidud kogused; 14.6. Meteoroloogilised andmed kuude kaupa; 14.7. Prügila arvestuslik veebilanss, võrdlus tegelikult kogutud nõrgvee kogusega. Esimene aruanne esitatakse 2004. aasta kohta; 14.8. Põhja- ja pinnavee seireprogrammi tulemused, esitades tabelina aasta jooksul iga seirepunkti kohta saadud andmed ja keskmised tulemused igas punktis; 14.9. Koondandmed toimunud avariide ning rikete kohta ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks rakendatud meetmed; 14.10. Läbiviidud müraseire tulemused (kui tehti); 14.11 Prügilagaasi seireprogrammi tulemused; 14.12. Häiringute leevendamiseks (tolm, hais, närilised, jm) rakendatud meetmed; 14.13. Jäätmeladestu vajumise hindamine; 14.14. Ülevaade prügila tegevuse kohta esitatud kaebustest; 14.15. Ülevaade läbiviidud personali väljaõppest ja koolitusest, järgneva aasta koolituse plaan; 14.16. Kogunenud rahalise tagatise suurus ja hinnang selle piisavuse kohta/võrdlus tehtud eeldustega; 14.17. Koguselised ja materjali iseloomustavad andmed aasta jooksul pinnase ja muu mineraalse materjali kasutamise kohta jäätmekihi igapäevaseks katmiseks ja prügila alale rajatavate teede ehituseks või kattematerjalina.	Üks kord aastas	Määratud kuupäev	01.03.2018

Tabel 58. Kompleksloa lisad

Nimetus	Manus
Lähteolukorra aruanne	Lisa 1: Tallinna prügila lähteolukorra aruanne_2015.pdf

Keskkonnakaitseluba nr L.KKL.HA-18510

Sisukord

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

Tabel 3. Käitise tegevus

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Tabel 16. Äkkheide vette

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus

Tabel 45.1 Vibratsioon

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra

Omaseire

Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Tabel 53. Tegevushälbed

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Tabel 58. Kompleksloa lisad