Versioonid

Kehtivus	Korraldus
28.06.2022 -	DM-120486-1
12.04.2022 - 27.06.2022	DM-118771-3
24.09.2019 - 11.04.2022	DM-111156-2
23.09.2019 - 23.09.2019	DM-106534-2
10.07.2019 - 22.09.2019	DM-106430-2
05.07.2019 – 09.07.2019	DM-100521-42
29.08.2003 - 04.07.2019

Võrdle versioone

Käesolev loa versioon on kehtetu.

Sisukord

Lisa
KINNITATUD

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Kompleksloa registrinumber		L.KKL.HA-18510
1. Käitaja andmed	1.1. Ärinimi / Nimi	AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS
1. Käitaja andmed	1.2. Registrikood / Isikukood	10450572
2. Käitise andmed	2.1. Käitise nimetus	Tallinna Prügila
	2.2. Käitise aadress	Loovälja/Rebala küla, Jõelähtme vald, 74202 Harjumaa
	2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid	6882 X: 6593482, Y: 560998
	2.5 Käitise tegevuse algusaeg	2.06.2003
3. Tegevusala	3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid
	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	24
	3.3. Tööaeg tundides aastas	8760
	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	Ladestatav kogus 4,5 miljonit tonni 25 aastast pikema aja vältel
	3.5. Aastane tootmismaht	Jäätmekütuse tootmine, biojäätmete kompostimine, koldetuha vanandamine, biogaasi tootmine, jäätmete kõrvaldamine - kokku 170 000 t/a.
4. Loa andja andmed	4.1. Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	4.2. Registrikood	70008658
	4.3. Aadress	Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJTK) paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Looväljal ca 20 km kaugusel Tallinnast.
Territooriumi keskpunkt jääb Maardu linna piirist 2,6 km kaugusele, Peterburi teest 2,4 km põhja poole ja Ihasalu lahest 2,4 km edela poole. Nimetatud asukoha vahetus läheduses asuvad maa-alast põhja pool Ülgase küla (500 m elamuhoonestusest), lõuna pool Rebala küla (1500 m elamuhoonestusest) ja edela pool Võerdla küla (2000 m elamuhoonestusest). Lähimad elamud paiknevad TJTK territooriumi piirist ~300 m kaugusel kirde suunas ja 485 m kaugusel loode suunas; TJTK esimesest ladestusjärgu piirist jäävad lähimad elamud põhja suunda ~820 m kaugusele. Käitis asub aadressil Jäätmekeskus (katastritunnus 24504:004:0340), Rebala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. EHAK: 6882 – Rebala küla. Kinnistu koordinaadid (L-Est) on X=6593482, Y=560998. 66,83 ha suuruse maaüksuse sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Käitis piirneb maatulundusmaadega. Käitise vahetus läheduses ei asu kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim kaitsealune maa-ala on Ülgase looduskaitseala, mis jääb käitise ladestustalast (I järk) ca 850 mkaugusele põhja suunda.

Tabel 3. Käitise tegevus

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (endine Tallinna Prügila AS) põhitegevusaladeks on tavajäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Peamised tootmisetapid on jäätmekütuse tootmine, biojäätmete kompostimine, koldetuha käitlemine ja vanandamine, biogaasi tootmine.

Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

Manused

Lisa 1: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis.pdf

Lisa 2: Jäätmete vahelaokaart.pdf

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikad ja valitud PVT nimetused

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr.38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded".
2.	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009. Kompostimine suletud aunades koos aereerimis- ja protsessi jälgimisseadmetega. Kompostimisele rakendatav PVT on valitud võrdluses seni kasutatud ja firma Ag-Bag pakutava analoogse süsteemiga.
3.	Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbestisisaldavate jäätmete käitlusnõuded".
4.	Integrated Pollution Prevention and Control. Reference document on Best Available Tehniques for the Waste Treatments Industries (Euroopa Komisjon 2006).

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr(d)	Vastavusmärge
Jäätmekütuse tootmine	Valmiskütusesegu fraktsiooni ja koostise suurus	Jäätmekütuse segu valmistatakse vastavalt tellija poolt etteantud parameetritele. Järelpurustit kasutatakse sobiva fraktsiooniga jäätmekütuse saamiseks.	Jäätmekütuse valmistamine etteantud parameetritest lähtuvalt. WT BREF ptk 5.2 p 119, 125.	4	Vastab
Jäätmete arvestus ja dokumentatsioon	Peetakse arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta.	Jäätmearvestus toimub elektroonselt, kõik vajalikud andmed sisestatakse arvutisse, paberkandjal veosega kaasnevad dokumendid (nt. jäätmete omaduste kohta) tähistatakse ja säilitatakse.	Käitaja peab arvestust vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omaduste ja tekke kohta, jäätmete päritolu, tekitaja ning jäätmete vastuvõtmise kuupäeva ja jäätmete koguja kohta. PVT 1 § 17	1	Vastab
Jäätmete ladestamine	Jäätmelademe stabiilsus tagatakse jäätmete tihendamisega ja sobiva nõlvusega. Jäätmed transporditakse ladestuspaika kinniste jäätmeveokitega või konteinerites.	Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3 36 tonnise ja 45 tonnise prügirulli abil. Jäätmelade kujundatakse nõlvusega 1:3, mis tagab püsivusarvutuste põhjal piisava stabiilsusvaru.	Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist. Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks. Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900kg/m3. PVT 1 § 26	1	Vastab
Jäätmete kaalumine	Prügila on varustatud kaalumissillaga nii sisse- kui väljasõidul, kus toimub kõikide ladestamiseks üleantavate jäätmete kaalumine.		Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid. PVT 1 §17	1	Vastab
Prügila kontrollitus	Prügilale on rajatud piirdeaed ja varustatud lukustatavate väravatega. Kontrollitud sissepääs prügila territooriumile – prügila väravas on mehitatud valve, kelle kasutuses on ka liiklusvahendid		Välistada isikute juurdepääs prügila territooriumile käitaja teadmata. Vajalik prügila piire ja lukustatavad väravad, prügila varustada sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladustamist. PVT 1 § 16	1	Vastab
Prügilakõlblike jäätmete ladestamine. Taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete eraldamine segajäätmete voost	Prügila väravas võetakse toojalt andmed jäätmete kohta, mis sisestatakse arvutisse. Arvuti näitab ära vastavuse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekirjaga. Koormat kontrollitakse visuaalselt prügila väravas ja auto tühjendamisel.	Prügilasse ladestamiseks lubatud jäätmete nimekiri on elektroonilisel kujul. Kui olmejäätmete hulgas ilmneb ladestamise käigus ohtlikke jäätmeid, eraldatakse need käsitsi.	Jäätmete prügilakõlblikkus. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine. PVT 1 §-id 18, 21 ja 24	1	Vastab
III kategooria loomsete jäätmete kompostimine	Aunkompostimine, mis kaetud membraankattega. Tehnoloogia sisaldab vajalikke purustamis-, segamis- ja kontrollimisseadmeid. Kompostaunas toimub temperatuuri ja hapniku mõõtmine arvuti poolt. Kompostimistsükli kestvus on 6-12 nädalat (sõltuvalt aastaajast), mille käigus saavutatakse haigustekitajate hävitamiseks vajalik temperatuur 70C 60 min jooksul. Hapnikku hoitakse kogu protsessi jooksul vahemikus 5-10%. III kategooria loomseid jäätmeid toonud autode desinfitseerimine toimub komposteerimisväljakul.	Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult ja juhtimine kanalisatsiooni. Kompostaun on kaetud membraaniga. Nõutav aineosakeste suurus on tagatud jäätmete kompostimiseelse purustamisega. Nõutava temperatuuri saavutamiseks kaetakse aunad Coretex membraaniga ja mikroorganismide elutegevuseks vajalik õhu juurdepääs on tagatud sundventileerimisega. Temperatuuri jälgimiseks on igasse auna paigaldatud andur ja andmed salvestatakse arvutisse.	Kompostitavate orgaaniliste osakeste maksimumsuurus enne kompostimist (ühikusse sisenemist) on 12 mm. Kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus on 70 °C. Minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta on 60 minutit. Töötlemata III kategooria loomsete jäätmete veoks kasutatud veokid puhastada selleks ettenähtud kohas.	2	Vastab
Prügilagaasi kogumine käitlemine	Biogaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikogumiskaevusid mis on plastiktoruga ühendatud kompressorjaamaga. Gaasi käideldakse gaasimootoris ja mootori seisakust tuleneva äkkheite vältimiseks on olemas gaasipõleti.	Prügilagaasi kogumiseks kasutatakse vertikaalseid gaasikaevusid, mis ulatuvad kaks meetrit prügila aluspõhjast kuni ladestusala lõpuni.	Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, korraldab käitaja prügilagaasi kogumise. Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (nt energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes. Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse. PVT 1 § 29	1	Vastab
Aiajäätmete kompostimine	Aunkompostimine koos vajalike purustamis- ja segamisseadmetega	Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sadevete kogumine väljakult.	Vastavalt PVT 2 allika Lisa V üldtingimustele	2	Vastab
Nõrgvee suunamine, kogumine ja käitlemine	Prügila põhi ja küljed on kaetud vettpidavast materjalist kihi ja drenaaziga. Ladestusalalt kogutud nõrgvesi juhitakse otse või läbi ühtlustusbasseini Tallinna linna heitveepuhastile või bassein tühjendatakse paakautoga ja purgitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse.	Tehismaterjaliks on 2,0 mm paksune HDPE kile ja dreenikihi paksus on 0,6 m.	Prügila põhi ja küljed kaetakse vettpidavast tehismaterjalist kihi ja drenaaziga. Dreenikihi paksus on vähemalt 0,5 m. Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse ”Veeseaduses” ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse. PVT 1 §13	1	Vastab
Prügila negatiivse keskkonnamõju vähendamine	Prügi lendumist takistatakse piisavasse kõrgusesse paigutatud aiaga. Näriliste arvukuse määramiseks tehakse regulaarseid vaatlusi.	Aed seatakse üles töösolevate ladestuspindu ääristavate vallide peale. Prügi pideva tihendamisega minimeeritakse prügilendu. Näriliste arvukust piiratakse spetsiaalsete tõrjemeetmetega (nt. mürksööt kaerahelbe-, vahaploki-, kontaktpulbri- ja vedeliku baasil). Tolmu vähendamiseks ladestusala vajadusel niisutatakse.	Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu tolm, hais, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks rakendatakse kõiki sobivaid meetmeid. PVT 1 § 4	1	Vastab
Jäätmete ladestamine prügilasse	Tavajäätmete prügila koos vajaliku infrastruktuuri ja seadmetega. Asbesti sisaldavate jäätmete vastuvõtmine toimub ladestusalal, selleks ettevalmistatud alal. Asbestijäätmete ladestamise kohta ladestusalal muudetakse vastavalt muude jäätmete ladestamise tööjärjele ja asukohale. Asukoha koordinaadid märgistatakse ja ladestuskaardid arhiveeritakse.	Vastavalt PVT allikas sätestatule, s.h. rajamise ja käitamise aspektid	Vastavalt PVT 1 allika sätetele peatükk 2 § 9 - 22. Asbesti sisaldavate jäätmete käitluse PVT allikaks on keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded"	3	Vastab
Nõrgvee tekke vähendamine	Jäätmed tihendatakse, täitunud ladestusrakk suletakse vettpidava kattega võimalikult kiiresti.	Pinna- ja põhjavee voolamine jäätmetesse on välistatud asukohavalikuga (ladestusala on kõrgem kui veetasemed). Kasutamata ladestusala sadevesi hoitakse töös olevast alast eemal piiretega (ala on jagatud ‘rakkudeks’) ja juhitakse 2 äravoolu kaudu kraavidesse.	Vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee kogust; välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud jäätmetesse. PVT 1 § 28	1	Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Tootmisetapid	PVT rakendamise meetmed	PVT rakendamise tähtaeg
Käitise tegevuse võrdlus kehtivate PVT dokumentidega	Ettevõte peab võrdlema käitise tegevust PVT dokumentidega: a) Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques (BAT) Reference Document Waste Trearment, October 2018; b) Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused; c) Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage, July 2006. Võrdlus peab olema Keskkonnaametile esitatud järgmise kompleksloa muutmise menetluse käigus, kuid mitte hiljemalt kui 31.12.2019	31.12.2019
Uue jäätmete vaheladustamise platsi välja ehitamine ja ladestamisalal jäätmete vaheladustamise lõpetamine	Ettevõte peab välja ehitama uue PVT-le vastava segaolmejäätmete ja inertsete mineraaljäätmete vahelao ning lõpetama ladestusalal igasuguste jäätmete vaheladustamise	31.12.2020
Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamisplaani edastamine	Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded"	01.11.2019

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Rakendamise periood	Meetme rakendamise tähtaeg
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Vaheladustatavad jäätmeliigid tuleb eraldi ladustada selleks ettenähtud aladel, et vältida segunemist teiste materjalidega.		Vastab	Pidevalt
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Kompost: Purustatud puitu kasutatakse minimaalselt vajaliku C:N suhte saavutamiseks. Hiljem komposti sõelumisel on suurema fraktsiooniga puitu võimalik uuesti toormega segada.	Järelvalminud komposti sõelumine trummel-sõelaga. Välja sõelutud puidu osa on võimalik uuesti kasutada, kompostiga segada	Vastab	Pidevalt
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Prügila sulgemine sh taaskasutatavate materjalide kasutamine peab toimuma vastavalt käitise sulgemiskavale (vt käesoleva kompleksloa tabel 58). Täpsemad asendusnõuded jäätmetele vt käesoleva kompleksloa tabelit 27.	Tee ülesvõtmisel kasutatakse kompaktorit ja buldooserit, materjal teisaldatakse laaduriga	Vastab	Vajadusel
Energia ja kütuse tõhus kasutamine	Jäätmekäitluseks kasutatava kütuse üle peetakse täpset arvestust ja võimalusel eelistatakse kasutada väiksema kütusekuluga seadmeid ja seadmete opereerimine on optimeeritud.	Kompaktor, buldooser, laadur, laadur-ekskavator	Vastab	Pidevalt
Vee säästlik kasutamine	Vajadusel kasutatakse ladestusala (sh seal paiknevate teede) ja kompostiala niisutamiseks ning tehnika pesemiseks sadevee kogumisbasseini vett.	Paakautol põhinev kastmistehnika	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimisel purustatakse jäätmed enne auna paigutamist ning segatakse nende hulka tugimaterjali- peamiselt hakkpuitu. Tugimaterjali lisamine käib kogemuse põhjal ning kindlat reeglit ei ole, C/N tase kõigub. Komposti kavaliteedi huvides tuleks segada juba osaliselt kõdunenud hakkpuit värske hakkpuiduga ja võimaluse korral lisada sisendainena haljast materjali (puulehed, oksad, niidetud muru, jne).	Purustid, olemasolev kompostimistehnoloogia	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimiseks tuleb suurem osa kilejäätmeid eemaldada sisendmaterjalist enne kui materjal paigutatakse auna. Kui kilejäätmed on enne materjali paigutamist eemaldatud, siis suureneb õhu liikuvus, ei teki anaeroobseid koldeid ning kogu aun on kaetud 5-10% hapnikusisaldusega. Puhastatakse peale iga 3 nädalase protsessi lõppu õhutuskanaleid, et õhu liikuvus ei oleks takistatud.	Sisendmaterjali sõelumine trummel-sõelaga	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimisel tuleb lähtematerjal jagada väiksemateks hunnikuteks, teostada bioloogilise sisendmaterjali sundõhutamist ning vajadusel mehaanilist läbisegamist selleks, et vältida anaeroobsete protsesside teket.	Olemasolev kompostimistehnoloogia	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimisel kasutada välisõhusaaste ja lõhna vältimiseks membraani, kus protsessi käigus eraldub läbi membraani CO2 ja veeaur. Ebameeldivat lõhna võib tekkida lühiajaliselt aunade segamisel, ümbertõstmisel. Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad.	Nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Gaasi kogumine ladestusalalt kogutakse kokku vertikaalse gaasikogumissüsteemi abil. Kogutud gaas suunatakase elektri tootmisse, gaasimootori seiskumisel põletatakse küünalpõletis.	Vertikaalne gaasikogumissüsteem, kompressorjaam, küünalpõleti	Vastab	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Jäätmekütuse tootmisel kasutatakse tööprotsessi mille käigus jäätmed käideldakse koheselt ilma eelneva ladustamiseta.	Purustid, sõel, magneteraldaja, laadur, olemasolev kompostimissüsteem	PVT ei määratle	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostiminseks kasutatava materjali vastuvõtuala ja biolagunevate jäätmete käitlemisala tuleb korrapäraselt hoida puhas vedelikust, et vältida vedeliku seismajäämist, mis võib tekitada lõhnahäiringut.		PVT ei määratle	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimiseks kasutatava materjali vastuvõtualal ja käitlemisalal töötlemist ootava materjali ja esimese töötluse (purustamise) läbinud materjali hoida madalates aunades, et vältida anaeroobse protsessi tekkimist.		PVT ei määratle	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimiseks kasutatava materjali vastuvõtuala ja käitlemisala varustada sundõhutamise süsteemiga, et suurendada õhu liikuvust töötlemist ootavas materjalis. Senini sundõhutada materjali ümbertõstmise teel.		PVT ei määratle		31.12.2020
Lõhna vältimine või vähendamine	Kompostimisel hoida hapnikusisaldust kogu aunas vahemikus 5-10%.		PVT ei määratle	Pidevalt
Lõhna vältimine või vähendamine	Komposti segamisel jälgida ilmastikuolusid st tuulesuunda ja õhurõhku, et vältida võimalikku lõhna levikut. Arvestada, et väikeste tuulekiiruste või tuulevaikuse korral lõhnaainete kiiret segunemist ei toimu ning lõhnaained püsivad piirkonnas pikemat aega. Aunade mehhaanilisel segamisel jälgitakse eelpoolöeldut ja aunu ei liigutata, kui on ebasobivad ilmastikutingimused.		PVT ei määratle	Pidevalt
Vibratsiooni vältimine või vähendamine	Olulised müra - ja vibratsiooniallikad puuduvad	Kasutusel olevad seadmed ja tehnoloogia	Vastab	Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Kompostimise jääkide või sertifikaadita komposti taaskasutamine praakkompostina või jäätmekütusena	Jäätmete kompostimise järgselt sõelutakse kompostist välja bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed, mis ladestatakse prügilasse ladestuseks, biofiltri ehituseks või suunatakse energia tootmisesse.	Vastab	Pidevalt
Jäätmetekke minimeerimine	Järelvalminud komposti sõelumisel hakkepuidu ja kile eraldamine. Eraldatud hakkepuit suunatakse uuesti biolagunevate jäätmete käitlemisel ringlusse ja sõelumisel eraldatud kile kaalutakse ja suunatakse jäätmekütuse tootmisse.	Järelvalminud komposti sõelumine trummelsõelaga. Välja sõelutakse kile ja puit. Puidu osa taaskasutatakse, segades seda vastuvõetavate biolagunevate jäätmetega. Kile suunatakse taaskasutusse või energia tootmisse. Jäätmeteket minimeeritakse ka asfaltplatsile (nn. Jäätmejaama) paigutatud kogumisvahenditega, mis võimaldab kliendil erinevaid jäätmeid (lehtklaas, klaaspakend jne) eelsorteeritult prügilale üle anda.	Vastab	Pidevalt
Jäätmetekke minimeerimine	Segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel eraldatakse jäätmekütuseks sobiv põlevfraktsioon, metall ja orgaanika. Peale orgaanika töötlemist suunatakse ladestusse ca 35-40% esialgsest jäätmehulgast.	Purustid, sõel, magneteraldi, laadur	Vastab	Pidevalt
Jäätmete muu taaskasutamine	Ladestusalale toodavate jäätmete hulgast eraldatakse taaskasutatav materjal sortimise teel. Sellega võib kaasneda purustamine, sõelumine, pressimine jne.	Ladestusalale on paigaldatud eraldi konteinerid kuhu ladestusala töötajad koguvad liigiti taaskasutatavad materjalid.	PVT ei määratle	Koheselt
Jäätmetekke vältimine	Biolagunevate jäätmete eraldi vastuvõtmine.	Rajatud eraldi biolagunevate jäätmete vastuvõtuplats ja kehtestatud eraldi vastuvõtuhinnad.	Vastab	Koheselt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Välisõhu saaste vältimiseks ja lõhna leviku tõkestamiseks kasutatakse gaasikogumissüsteemi ja ladestusala katmist inertse kattematerjaliga	Prügila gaasi kogumiseks vertikaalne gaasikogumissüsteem.	Vastab	Koheselt
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine	Jäätmekütuse tootmine toimub suletud hoones jätkuva protsessina. Jäätmete töötlemine toimub jooksvalt, mistõttu ei teki lagunemisprotsessi.	Suletud hoone, laadur, purusti, sõel ja magneteraldi.	Vastab	Kohselt
Pinnase kaitse	Kompostimisväljaku põhi on vett mitteläbilaskev. Sade- ja nõrgvee kogumine väljakult	Nõuetekohaselt ehitatud kompostimisväljak koos sade- ja nõrgvee kogumise ja ärajuhtimisega	Vastab	Koheselt
Pinna- ja põhjavee kaitse	Jäätmekütuse tootmine: Suletud tootmishoone mis on varustatud eraldi sadevee ja nõrgvee kogumisega	Eraldi nõrgvee ja sadevee kogumisega varustatud tootmishoone	Vastab	Koheselt
Reovee tekke vähendamine	Kompostimine: Aunade all olnud õhutorud asendatud õhutuskanalitega ning alates 2008. aastast ei toimu kompostimine enam hakkepuidu patjadel.	Kasutusel olevad kompostimisseadmed ja tehnoloogia	Vastab	Koheselt
Muud asjakohased meetmed	Heitvee äravedu purgimisseadmetele korraldada ainult siis, kui tekib oht, et sadevee settebasseinid ja ühtlustusbassein täituvad ohtliku piirini. Käitaja peab tagama, et heitvee äraveo teenust osutav ettevõte viib väljapumbatud vee viidatud kohta puhastusseadme valdaja kehtestatud tingimustel.		Vastab	Avariide või tugevate vihamasadude korral
Muud asjakohased meetmed	Materjalide ladustamine avatud puistangutes: Vajadusel esitada kompleksloa taotluse täiendused ladestusjärgu täitumise järgseks katmiseks või prügila lõplikuks sulgemiseks vajaminevate materjalide hoiustamiseks.		Vastab	Enne ladestusjärgu või prügila sulgemise töödega alustamist
Muud asjakohased meetmed	Materjalide ladustamine avatud puistangutes. Jälgida, et puistangut ei kujundataks liiga kõrgeks, s.t. mis põhjustaks ülemäärast tolmamist; aunades ladustamisel on soovitav aunade pikitelg kujundada valitsevate tuulte suunal.		Vastab	Pidevalt
Jäätmete muu taaskasutamine	Tuha ja tuhast tekkivate metallide käitlemine.	Toimub õues või tootmishoones, kasutatakse statsionaarset või mobiilset liini. Müra ja tolmu tõkestamiseks kasutatakse telkkatuseid. Materjal kogutakse, purustatakse ja sõelutakse eri fraktsioonidesse.	Vastab
Muud asjakohased meetmed	Paigaldada ettevõtte territooriumile ilmajaam ilmastikuolude täpsemaks hindamiseks.		PVT ei määratle		31.12.2019
Muud asjakohased meetmed	Vastu on lubatud võtta veepehmendussetteid (jäätmekood 19 09 03), milles sisalduvate radionukliidide Ra-228, Ra-228 ja Th-228 maksimaalne aktiivsuskontsentratsioon on väiksem või võrdne kui 50 kBq/kg.		PVT ei määratle	Pidevalt

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore	44013930	Saepuru	kuhjades	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2	80	m³	kompostimine	5 000	m³/a	100	ei määrata
Toore	44013980	Puukoor	kuhjades	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2	80	m³	kompostimine	5 000	m³/a	100	ei määrata
Toore	27030000	Freesturvas	kuhjades	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2	200	m³	kompostimine	3 000	m³/a	100	ei määrata
Abimaterjalid		Asfaltfreespuru	Kuhjades	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 5	1 500	t	Prügila siseteede ja vaheladustusplatsi rajamine
Abimaterjalid	28416100	Kaaliumpermanganaat	0,1 %lahusena 0,05 m3 mahutis	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 32	0.05	m³	joogivee töötlemine	0.10	t/a		ei määrata
Abimaterjalid	25309000	Pinnas jm. mineraalne materjal (inertne jääde)	Kuhjades	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 20	1 200	m³	Jäätmekihi katmine ladestusalal	1 500	m³/a	100	ei määrata
Abimaterjalid	44013980	Hakkepuit	Aunas	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 1 ja nr 2	1 000	m³	Kasutatakse täitematerjalina kompostimisel.	25 000	m³/a	95	ei määrata

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	27101948	Diiselkütus	Tankla	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	5	m³	Masinate tankimine	300	t/a	ei määrata	Diislikütus	68334-30-5	Kahjulik	100
Abimaterjalid	27101929	Kütteõli	Hoones olev mahuti	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 24	3	m³	Katlamaja	45	t/a	92 g kWh	Kerge kütteõli (Kütteõli nr 2)	68476-30-2	Kahjulik	100
Abimaterjalid	27101948	Diislikütus	Tankla	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	10	m³	Masinate tankimine				Diislikütus	68334-30-5	Kahjulik	100
Abimaterjalid	27101948	Diislikütus	Teisaldatav tankla	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	1.50	m³	Masinate tankimine				Diislikütus	68334-30-5	Kahjulik	100
Abimaterjalid	27101948	Diislikütus	Teisaldatav tankla	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	1.50	m³	Masinate tankimine				Diislikütus	68334-30-5	Kahjulik	100

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Mahuti			Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus			Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas)
Tüüp	Maht	Kasutusele võtmise kuupäev	Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus	Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev	Andmed tehnilise järelevalve kohta	Andmed hoolduse kohta	Nr. plaanil või kaardil	Kaugus reovee äravoolu-torustikust	Kaugus vee-kogudest	Kaugus puur-kaevudest
Tankla	5	-	Diiselkütus	Mahuti täitmisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Kirsten Grupp	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	30 m	-	240
Hoones olev mahuti	3	2002	Kütteõli	Mahuti täitmisel ja katlamaja hooldamisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Alk Pipes	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 24	30 m	-	200
Tankla	10	-	Diiselkütus	Mahuti täitmisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Alk Pipes	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	30 m		240
Teisaldatav tankla	1.50	-	Diiselkütus	Mahuti täitmisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Alk Pipes	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	30 m		240
Teisaldatav tankla	1.50	-	Diiselkütus	Mahuti täitmisel	Ei kuulu tehnilise järelevalve alla	Hooldab OÜ Alk Pipes	Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 33	30 m		240

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr

13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus

Tallinna prügila (16314)

13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood

POH0013663

13.3 Puurkaevu katastri number

16314

13.4 Puurkaevu passi number

759

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid

X: 6593619, Y: 561323

13.6 Põhjaveekihi nimi ja kood

Kambriumi-Vendi (Cm-V)

13.7 Põhjaveekogumi nimetus

Cm-V

13.8 Puurkaevude grupp

13.9 Lubatud veevõtt (m3)

Vee kasutusala	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2016		1 800	450	450	450	450

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

14.1 Veearvestuse pidamine

Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes.

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine

Mõõta stabiliseerunud, so staatilist veetaset usaldusväärsete, antud mõõtmisteks sobivate mõõtevahenditega. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Veetaset mõõta alati pumba vahetamisel.

14.3 Proovivõtunõuded

14.4 Analüüsinõuded

Veehaarde kood	Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Seire
			Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad
			Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad	Seiratavad ained
POH0013663	Tallinna prügila (16314)	X: 6593619, Y: 561323 X: 6593619, Y: 561323	Üks kord kolme aasta jooksul	HCO3, kuivjääk.	Sulfaat (SO42-)
					Vaba kloor
					Kaltsium (Ca2+)
					Magneesium (Mg2+)
					Mangaan (Mn)
					Naatrium (Na+)
					Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)
					Raud 2-valentne (Fe2+)

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks on soovituslik poovivõtul juhinduda keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“ või kasutada atesteeritud proovivõtjat. Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks viia proovid analüüsimiseks soovitavalt akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Heitvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee hulk on ca 4500 m3/kvartalis.

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 16. Äkkheide vette

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine
CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Lubatud heitkogus	Kogus	Ühik
7446-09-5	Vääveldioksiid		0.451	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed		0.316	t
124-38-9	Süsinikdioksiid		7 225	t
10102-44-0	Lämmastikdioksiid		4.054	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid		4.054	t
VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel		0.261	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid		164.445	t
7664-41-7	Ammoniaak		1.206	t
7783-06-4	Vesiniksulfiid		0.073	t
10024-97-2(t)	Dilämmastikoksiid (tööstus)		0.281	t
74-82-8	Metaan		405.507	t

Märkused

Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Heiteallikas		Saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
T-1	Tõrvik	7446-09-5	Vääveldioksiid	0.011
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.245
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.245
		VOC-com	Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel	0.016
K-1	Katlamaja	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.01
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.005
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.01
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.01
G-1	Generaator	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.001
		10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.001
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.001
HA-1	Jäätmete ladestusala	7783-06-4	Vesiniksulfiid	0.004
HA-1	Jäätmete ladestusala	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	9.55
PA-1	Kompostimisala	7664-41-7	Ammoniaak	0.156
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	3.414
		7783-06-4	Vesiniksulfiid	0.001
MA-1K	Mahutid (koondallikas)	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.038
MA-2	Laadimine sõidukisse	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.004

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Kirjeldus	Seiresagedus	Seire tähtaeg
Teostada välisõhumõõtmised perioodil juuni-september. Lõhnaaine, vesiniksulfiidi, ammoniaagi, metaani, LOÜ (summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid) ja merkaptaanide (soovituslik) mõõtmised erinevate jäätmete vaheladustamise alal ladestusalal ning Kostiranna, Manniva ja Vandjala külades. Mõõtmised kooskõlastada Keskkonnaametiga. Keskkonnaametile esitada mõõtmiste protokollid, lõhnaaine leviku modelleerimise meetod ja tulemused jm mõõtmistega seonduv dokumentatsioon.	Ühekordne	01.11.2019
Biofiltri efektiivsuse hindaine pärast välisõhu mõõtmist.	Ühekordne	01.11.2019

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Jrk nr	Jäätmeliik	Tekkivad jäätmekogused		Käideldavad jäätmekogused, t/a
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Taaskasutamine
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Toimingu kood	Kogus (t/a)
1.	02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed			5 000			5 000
2.	02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted					R3o , R12o , R12y , R12s , R13
3.	02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed					R3o , R12o , R12y , R12s , R13
4.	02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed					R3o , R12o , R12y , R12s , R13
5.	02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)					R12x , R12y , R12s , R13
6.	02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)					R3o , R12o , R12y , R12s , R13
7.	02 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x
8.	02 02 - Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed			5 000			5 000
9.	02 02 01 - Pesemis- ja puhastamissetted					R3o , R12o , R12y , R12s , R13
10.	02 02 02 - Loomsete kudede jäätmed			6 500		R3o , R12o , R12y , R12s , R13	6 500
11.	02 02 04 - Reovee kohtpuhastussetted					R3o , R12o , R12y , R12s , R13
12.	02 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12o
13.	02 03 - Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed			3 500
14.	02 03 01 - Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted					R3o
15.	02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid					R3o
16.	02 04 - Suhkrutootmisjäätmed			3 500
17.	02 04 03 - Reovee kohtpuhastussetted			3 500		R3o
18.	02 05 - Piimatööstusjäätmed			3 500			3 500
19.	02 05 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid					R3o
20.	02 05 02 - Reovee kohtpuhastussetted					R3o
21.	02 06 - Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed			3 500			3 500
22.	02 06 01 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid					R3o
23.	02 06 03 - Reovee kohtpuhastussetted					R3o
24.	02 07 - Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed			3 500			3 500
25.	02 07 01 - Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed					R3o
26.	02 07 02 - Piirituse destilleerimisjäägid					R3o
27.	02 07 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid					R3o
28.	02 07 05 - Reovee kohtpuhastussetted					R3o
29.	03 01 - Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed			3 500			3 500
30.	03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s , R13
31.	03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s , R13
32.	03 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12o , R12x
33.	03 03 - Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed			5 000			5 000
34.	03 03 01 - Puukoore- ja puidujäätmed					R3o
35.	03 03 07 - Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid					R12x , R12y , R12s , R13
36.	03 03 11 - Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10					R12o , R12y , R12s , R13
37.	04 02 - Tekstiilitööstusjäätmed			3 000			3 000
38.	04 02 09 - Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed					R12x , R12y , R12s , R13
39.	04 02 15 - Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14*					R12x , R12y , R12s , R13
40.	04 02 21 - Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed					R3o , R12x , R12y , R12s , R13
41.	04 02 22 - Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed					R12x , R12y , R12s , R13
42.	04 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x , R12y , R12s , R13
43.	07 02 - Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed			5 000			5 000
44.	07 02 13 - Plastijäätmed					R3o , R12x , R12y , R12s , R13
45.	07 02 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x , R12y , R12s , R13
46.	10 01 - Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotises 19 nimetatud jäätmed)			3 500		R12y , R12s , R13	3 500
47.	10 02 - Raua- ja terasetootmisjäätmed			3 500		R12y , R12s , R13	3 500
48.	10 09 - Mustmetallide valujäätmed			3 500		R12y , R12s , R13	3 500
49.	12 01 - Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed			3 500		R12y , R12s , R13	3 500
50.	12 01 05 - Plasti höövli- ja treilaastud					R12x
51.	15 01 - Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)			25 000			25 000
52.	15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid					R3o , R12x , R12y , R12s , R13
53.	15 01 02 - Plastpakendid					R3o , R12x , R12y , R12s , R13
54.	15 01 03 - Puitpakendid					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s , R13
55.	15 01 05 - Komposiitpakendid					R12x , R12y , R12s , R13
56.	15 01 06 - Segapakendid					R12x , R12y , R12s , R13
57.	15 01 07 - Klaaspakendid			150		R12y , R12s , R13
58.	15 01 09 - Tekstiilpakendid					R12x , R12y , R12s , R13
59.	16 01 - Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sealhulgas liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (välja arvatud jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed)			5 000			5 000
60.	16 01 03 - Vanarehvid					R12x , R13
61.	16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi					R12y , R13
62.	16 01 19 - Plastid					R12x , R12y , R12s , R13
63.	16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad					R12y , R12s , R13
64.	16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12x , R12y , R12s , R13
65.	16 02 - Elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide jäätmed			100			100
66.	16 02 14 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09* kuni 16 02 13*					R12y , R13
67.	16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15*					R12y , R13
68.	16 03 - Praaktootepartiid ja kasutamata tooted			5 000			5 000
69.	16 03 06 - Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05*					R12o , R12x , R12y , R12s , R13
70.	16 06 - Patareid ja akud			50			50
71.	16 06 05 - Muud patareid ja akud					R12y , R13
72.	17 01 - Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted			25 000			25 000
73.	17 01 01 - Betoon					R12y , R12s , R13
74.	17 01 02 - Tellised					R12y , R12s , R13
75.	17 01 02 - Tellised					R5m	8 000
76.	17 01 03 - Plaadid ja keraamikatooted					R12y , R12s , R13
77.	17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*					R12y , R12s , R13
78.	17 01 07 - Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*					R5m	8 000
79.	17 02 - Puit, klaas ja plastid			25 000			5 750
80.	17 02 01 - Puit					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s , R13
81.	17 02 02 - Klaas			150		R12x , R12y , R12s , R13
82.	17 02 03 - Plastid					R12x , R12y , R12s , R13
83.	17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*			15 000		R12y , R12s , R13	15 000
84.	17 04 - Metallid (sealhulgas sulamid)			3 000
85.	17 04 11 - Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10*					R12x , R12y , R12s , R13
86.	17 05 - Pinnas (sealhulgas saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas			25 000			25 000
87.	17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*					R12y , R12s , R13
88.	17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*					R5m	4 000
89.	17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*					R12y , R12s , R13
90.	17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05*					R5m	4 000
91.	17 06 - Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid
92.	17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid			1 000
93.	17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid			14 700
94.	17 08 02 - Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01*			5 000		R12y , R12s , R13	5 000
95.	17 09 - Muu ehitus- ja lammutuspraht			35 000			35 000
96.	17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03*					R12x , R12s , R13
97.	19 01 - Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed			70 000			70 000
98.	19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid					R12y , R12s , R13
99.	19 01 12 - Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11*					R5m , R12s , R13
100.	19 01 14 - Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13*					R12y , R12s , R13
101.	19 01 16 - Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15*					R12y , R12s , R13
102.	19 01 18 - Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17*					R12y , R12s , R13
103.	19 01 19 - Keevkihtkatelde liiv					R12y , R12s , R13
104.	19 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed					R12y , R12s , R13
105.	19 05 - Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed
106.	19 05 03 - Praakkompost		40 000			R3o , R3m	40 000
107.	19 06 - Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed			3 500		R12y , R12s , R13	3 500
108.	19 08 01 - Võrepraht			1 000		R12x	1 000
109.	19 08 05 - Olmereovee puhastussetted			1 000		R12x	1 000
110.	19 10 - Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed			3 000		R12y , R12s , R13	3 000
111.	19 12 - Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed			20 050			20 050
112.	19 12 01 - Paber ja kartong					R12x , R12y , R12s , R13
113.	19 12 02 - Mustmetallid					R12x , R12y , R12s , R13
114.	19 12 03 - Värvilised metallid					R12x , R12y , R12s , R13
115.	19 12 04 - Plastid ja kummi					R12x , R12y , R12s , R13
116.	19 12 05 - Klaas					R12x , R12y , R12s , R13
117.	19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*					R12x , R12y , R12s , R13
118.	19 12 08 - Tekstiilid					R12x , R12y , R12s , R13
119.	19 12 09 - Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)					R12x , R12y , R12s , R13
120.	19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)					R12x , R12y , R12s , R13
121.	19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*		70 000			R12o , R12x , R12y , R12s , R13
122.	19 12 98 - Vaid tavajäätmetest koosnevad tootmisjäätmete, välja arvatud olmejäätmed, segud (segatavajäätmed)					R12x
123.	20 01 - Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)			25 000			25 000
124.	20 01 01 - Paber ja kartong					R3o , R12x , R12y , R12s , R13
125.	20 01 02 - Klaas					R12y , R12s , R13
126.	20 01 08 - Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s , R13
127.	20 01 10 - Rõivad					R12x , R12y , R12s , R13
128.	20 01 11 - Tekstiilid					R12x , R12y , R12s , R13
129.	20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35*					R12y , R13
130.	20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*					R12x
131.	20 01 39 - Plastid					R12x , R12y , R12s , R13
132.	20 01 40 - Metallid					R12y , R12s , R13
133.	20 01 99 - Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed					R12x , R12s
134.	20 02 - Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed)			35 000			35 000
135.	20 02 01 - Biolagunevad jäätmed					R3o , R12o , R12x , R12y , R12s , R13
136.	20 03 - Muud olmejäätmed			120 000			120 000
137.	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)					R12x , R12y , R12s , R13
138.	20 03 02 - Turgudel tekkinud jäätmed					R3o , R12x , R12s
139.	20 03 07 - Suurjäätmed					R12x , R12y , R12s , R13
140.	20 03 98 - Prügi (segaolmejäätmete) sortimisjäägid					R12x , R12s

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Jäätmeliik	Toimingu kood	Kogus (t/a)
20 03 07 - Suurjäätmed	D14	120 000
20 03 99 - Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed	D14	120 000

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Ladustamiskoht
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Üheaegselt platsil ladustatav kogus kokku t	Jäätmeliik	Ladustamise piirkogus
Number plaanil või kaardil	L-EST97 koordinaadid	Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele	Üheaegselt platsil ladustatav kogus kokku t	Jäätmeliik	t/a	t/kv	Üheaegselt platsil ladustatav kogus t
Failis: Jäätmete vaheloakaart nr 15	X: 6593482, Y: 560998 X: 6593482, Y: 560998	Segaolmejäätmete vaheladustamine ladestusalal 150x35 m suurusel asfaltfreespuru ja võrkaiaga piiritletud platsil nr 15 Segaolmejäätmed (20 03 01) on teiste ettevõtete jäätmed. Käitaja pakub platsi rendi teenust. Jäätmed 19 12 12 tekivad ettevõtte jäätmekäitluse tulemusena. Jäätmeid 19 12 12 ainult vaheladustatakse platsil nr 15, ega toimu nende jäätmete kompostimist. Jäätmed 19 12 12 ja 20 03 01 tuleb hoida platsil nr 15 eraldi, nii, et vaheladustamisel jäätmed omavahel ei segune. Platsil nr 15 vaheladustatakse maksimaalselt üheaegselt kokku 5000 t jäätmeid. Platsi nr tohib vaheladustamiseks kasutada kuni 31.12.2020 (vt käesoleva kompleksloa tabel 6).	0	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	5 000	5 000
Failis: Jäätmete vaheloakaart nr 15	X: 6593482, Y: 560998 X: 6593482, Y: 560998		0	19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*	5 000	5 000
Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 11	X: 6593322, Y: 560615 X: 6593322, Y: 560615	Vaheladustatakse pallitud pressitud jäätmeid asfaltkattega ja nõrgvee kogumissüsteemiga platsil. Platsil nr 11 vaheladustatakse maksimaalselt üheaegselt kokku 4000 t jäätmeid.	0	19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)	48 000	12 000
				19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*	48 000	12 000
				20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	48 000	12 000
Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 17	X: 6593204, Y: 560729 X: 6593204, Y: 560729	Platsil nr 17 vaheladustatakse vastu võetavaid segaolmejäätmeid, mis suunatakse jäätmekütuse tootmiseks. Platsil nr 17 vaheladustatakse maksimaalselt üheaegselt kokku 3000 t jäätmeid.	3 000	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	10 000	6 000	3 000
Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 30	X: 6593224, Y: 560699 X: 6593224, Y: 560699	Jäätmekütuse ladu, kus vaheladustatakse maksimaalselt üheaegselt kokku 5000 t jäätmeid.	5 000	19 12 10 - Põlevjäätmed (prügikütus)	20 000	5 000	5 000
Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 23	X: 6593244, Y: 560781 X: 6593244, Y: 560781	Platsil nr 23 vaheladustatakse segaolmejäätmetest välja sorteeritud orgaanika, mis suunatakse kompostimisse. Platsil nr 23 vaheladustatakse maksimaalselt üheaegselt kokku 3000 t jäätmeid.	3 000	19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*	40 000	9 000	3 000
Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 29	X: 6593235, Y: 560752 X: 6593235, Y: 560752	Hoonesse rajatud betoonpunker, kus vaheladustatakse sorteerimisele minevat segaolmejäädet ja pakendijäätmeid üheaegselt kokku kuni 4000 t.	4 000	20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed)	60 000	15 000	3 000
Failis: Tallinna prügila platside ja väljakute joonis nr 29	X: 6593235, Y: 560752 X: 6593235, Y: 560752		4 000	15 01 06 - Segapakendid	10 000	3 000	1 000

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Kirjeldus	Rakendamine
Jäätmekäitlustoiming R3o	Toodetud kompostile väljastatud sertifikaat kehtivusega 20.10.2016 - 19.10.2019. Sertifitseeritud komposti hoiustada territooriumil märgistatult. Sertifitseeritud komposti võib kasutada ja prügila sulgemisel kasvukihina.
Vanandatud koldetuha taaskasutamine prügila katmisel	Järgida sulgemiskavas ja -projektis välja toodud kattekonstruktsiooni lahendust. Poolläbilaskva kihi rajamisel tuleb vanandatud koldetuhk ja sinisavi hoolikalt kokku segada, et vältida suurema vanandatud koldetuha sisaldusega jämedateralisi tsoone.		Pidevalt
Jäätmekoodiga 02 02 02 jäätmete ladestamine	Loomsete kudede jäätmed katta kohe tavajäätmete kihiga ning tihendada koheselt prügirulliga. Igapäevaselt töö lõpetamise järel katta ladestusala mineraalsete jäätmetega.		Pidevalt
Puitpakendi kompostimine	Kompostimisele ei või suunata puitpakendeid, millel on biolagunematu kattematerjal, määrdunud ohtlike ainetega või töödeldud puidukaitsevahenditega.		Pidevalt
Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine	Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamisel jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega. Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega.		Pidevalt
Koldetuha vanandamine	Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60 regulaarselt ja vajadusel niisutatakse tuhka sademevee tiigist pärit veega. Vältida koldetuha käitlemist tugeva tuulega.		Pidevalt
Pallitud jäätmete vaheladustamine	Pallitud jäätmeid koodinumbriga 19 12 10, 19 12 12 ja 20 03 01 võib territooriumil vaheladustada kuni kolm kuud. Üheaegselt on lubatud vaheladustada maksimaalselt 4000 tonni pallitud jäätmeid. Teostada pallitud jäätmete igapäevast visuaalset seiret, purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel jäätmete vaheladustamise tellijale. Vajadusel teostada kahjuritõrjet.		Pidevalt
Jäätmekoodide kasutamine	Neljakohaline alajaotise koodinumber hõlmab ainult tavajäätmeid.
III kategooria loomsete jäätmete käitlemine	Kompostimisele toodud III kategooria loomsete jäätmete, liigiti kogutud biolagunevate jäätmete, haljastus- ja pargijäätmete vastuvõtmine toimub orgaaniliste jäätmete kogumisplatsil, selleks eraldatud alal. Jäätmed ladustatakse nõrgvee püüdmiseks saepurust/puiduhakkest padjale ja kaetakse kuni töötlemiseni puiduhakke, komposti või haljastusjäätmetega.		Pidevalt
Jäätmete ladestamine	Jäätmete ladestamine peab toimuma 0,5...0,6 m kihtidena, mis prügirulliga tihendatakse ligikaudu 0,3 m paksuseks. Tihendatud jäätmemassi mahumass peab olema vähemalt 900kg/m3.		Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Kergete jäätmete nagu paber ja kile tuulega laialikandumist, tuleb nende püüdmiseks kasutada teisaldatavaid aedu ning päevane ladestatud jäätmekogus tuleb katta inertsest materjalist vahekihiga.		Pidevalt
Jäätmete kõrvaldamine	Kõik prügila territooriumile toodavad ja ka väljaminevad jäätmekogused kaalutakse ja registreeritakse. Jäätmeliikide määratlemisel, sh aruandluse koostamisel, tuleb kasutada vähemalt kuuekohalisi jäätmekoode.		Pidevalt
15 01 07 taaskasutustoiming R12y, R12s.	Taaskasutustoiminguga R12y, R12s on lubatud klaaspakendi ja teiste klaasiliikide kokku panemine turustamise eesmärgil. AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKEKSUS pakub klientidele konteinerpargiga klaaspakendi tekkekohal liigiti kogumise teenust. Kokku kogutud klaaspakend võetakse vastu ettevõtte territooriumil ja tehakse esmane võõriste eraldamine ja edasine tegevus on selle käitlemiseks üleandmine. Tegevuse eesmärk on vähendada segaolmes klaasijäätmete osakaalu ja läbi selle RDF kütuse kvaliteeti.
Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, (jäätmekood 19 09 03) vastuvõtmine ja ladestamine.	AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS võtab vastu jäätmetekitajaga eelnevalt kooskõlastatud veetöötlusjaamades tekkinud veepehmendussetteid, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228. Setted on laialivalgumise tõkestamiseks pakendatud mittehermeetilisse pakendisse. Jäätmed antakse üle koos saatelehega, vastuvõetud materjali kogused registreeritakse kaaluprogrammis Scalex ja koguaktiivuses kohta peetakse arvestust saatelehtede alusel. Vastuvõetavad jäätmed peavad olema niisutatud veega, et minimeerida tolmu teket. Jäätmete vastuvõtmisel toimub töötajate ohutuse tagamiseks dosimeetriline kontroll ning kontrollitakse jäätmete vastavust saatelehes esitatud andmetega. Doosikiirust mõõdetakse dosimeetriga ning vastavad andmed registreeritakse ISO vormil VE 3004-8/V1 ja arhiveeritakse. Iga pakend jäätmete partiis peab olema tähistatud selliselt, et see oleks selgelt tuvastatav ja kokku viidav saatelehes esitatud jäätmete andmetega. Jäätmete üleandja vastutab saatelehe õigsuse ja vastavuse eest ning peale saatelehe allkirjastamist mõlema osapoole poolt vastutab AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS jäätmete edasise käitlemise eest. Jäätmete üleandmine lõppeb jäätmete paigutamisega AS TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS töötajate poolt eelnevalt valmistatud süvendisse. Jäätmete mahalaadimine toimub mehhaniseeritult inimjõu abita. Jäätmete maha laadimine teostatakse eelnevalt ettevalmistatud süvendisse. Süvendi tekitamine, sellesse ladestamine ning jäätmete sulgemine: 1) Süvendi asukohaks on hetkel aktiivne ladestusala. 2) Süvendi suurus sõltub eelnevalt jäätmetekitajaga kokku lepitud vastuvõetavast veepehmendussetete kogusest. 3) Jäätmed paigutatakse süvendisse koos pakendiga. 4) Süvend jääb avatuks kuni jäätmetekitaja on toimetanud eelnevalt kokku lepitud koguse eelnevalt kokkulepitud mõistliku aja jooksul. Pärast kokkulepitud koguse ladestamist kaetakse veepehmendussetted tavajäätmetega või liivaga. 5) Kuni süvend veepehmendussetetega jäetakse ajutiselt avatuks, eraldatakse see igast küljest lindiga ning lisatakse nähtavaimasse kohta silt "STOPP!" kiirgusohumärk. 6) Süvend kaetakse kinni minimaalselt 50 cm mineraalsete jäätmetega või liivaga. 7) Kinni kaetud süvendi asukoht registreeritakse geodeetiliste mõõtmistega, misjärel erimärgistused eemaldatakse. 8) peale kattekihi paigaldamist toimub kiirgusohutuse tagamise eesmärgil dosimeetriline kontroll prügila töötaja poolt.
Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, (jäätmekood 19 09 03) vastuvõtmine ja ladestamine.	Prügilasse on lubatud kuni selle sulgemiseni vastu võtta radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228 sisaldavad veepehmendusetted järgmiselt: Veepehmendusetete mass kokku – 1000 tonni Veepehmendussetete maht kokku – 1500 m3 Veepehmendussetete koguaktiivsus kokku – 20 000 MBq		Pidevalt
Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, (jäätmekood 19 09 03) ladestamine.	Vältida prügila ladestusala katmisel ja korrastamisel veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, ladestuskoha katendi rikkumist.		Pidevalt
Prügila sulgemisel kasutatav praakkompost	Biofiltrite ja metaani oksüdeerumise kihi ehitamisel kasutatavaks praakkompost on komposti väljakul kompostimise protsessi läbinud bioloogilist materjali võõristega, mis on järelvalminud ning millele ei laiene komposti sertifikaat. Praakkomposti orgaaniline osa peab olema vähemalt 15 %. Prügila sulgemisel peab lähtuma praakkomposti kasutamisel prügila sulgemiskavast (vt. käesoleva kompleksloa tabel 58).		Prügila sulgemisel
Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld	Vastavalt jäätmeseaduse § 35 on prügilasse keelatud ladestada töötlemata jäätmeid. Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas.		Jäätmete ladustamisel
Biojäätmete käitlemine	Taaskasutamiskoodi R3o kasutatakse sertifitseeritud komposti tootmiseks. Taaskasutamiskoodi R12o kasutatakse jäätmete 19 05 03 (Praakkompost) tootmiseks.		Biojäätmete aeroobsel käitlemisel
Jäätmete taaskasutamine	Taaskasutamiskood R5m tohib kasutada ainult prügila ehitusprojektis ja sulgemiskavas ettenähtud jäätmete ja tegevuste puhul.		Pidevalt

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Tegevuse liigid	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Keskkonnahäiringute leevendamine	Näriliste ja lindude tõrjeks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.	Pidevalt
Tegevuse alustamine	Prügila territooriumi ja selle ümbrust tuleb hoida korras, s.h. korjata kokku tuulega laialikandunud praht, jäätmekoormad paigutada ainult selleks ettenähtud kohtadesse.	Pidevalt
Tegevuse lõpetamine	Jäätmetega täitunud üksikud ladestusrakud tuleb katta nii, et oleks tagatud ladestusrakkude ja prügila kui terviku võimalikult kiire üleminek aktiivsest nõrgvee tekke faasist passiivsesse.	Pidevalt
Tegevuse alustamine	Prügila uute ladestusjärkude kasutuselevõtt jm. uute tegevuste alustamine, s.h. biolagunevate jäätmete kompostimine, prügilagaasi kogumissüsteem, vajadusel nõrgvee omapuhasti rajamine ja jäätmete lauseeltöötluseks rakendatavad tegevused, ei ole lubatud enne, kui käitaja on esitanud kompleksloa taotlusesse vajalikud täiendused ja loa andja on loa muudatused jõustanud. Esitatavate täienduste hulgas peab olema ka hinnang rakendatava tegevuse vastavuse kohta parima võimaliku tehnika tasemele.	Pidevalt
Prügila nõrgvee proov	Nõrgvee proov: võtta proov nõrgveest enne kui alustatakse veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228 vastuvõtmist ja ladestamist. Proovist analüüsida radionukliidide Ra-226, Ra-228, Th-228 aktiivsuskontsentratsiooni.	Proov võtta enne veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228 vastuvõtmist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast kompleksloa kättesaamist.

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Seirenõue	Seiratavad näitajad	Seire sagedus
Vanandatud koldetuha seire	Vanandatud koldetuhast, enne materjali kasutamist jäätmelademe katmiseks, teha analüüs ja kontrollida materjali ohtlike ainete sisalduse vastavust tööstusmaadele kehtestatud piirväärtustele. Kasutatav materjal peab vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" nõuetele. Seiratavad raskemetallid: elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu), koobalt (Co), vanaadium (v), antimon (Sb), tallium (Tl), arseen (As).	1 x kvartalis
Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamine	Vanandatud ja töödeldud koldetuha vaheladustamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60.	ülepäeviti
Koldetuha vanandamine	Koldetuha vanandamise ajal jälgitakse tuha niiskust seadmega Precisia XM 60.	ülepäeviti
Pallitud jäätmete vaheladustamine	Pallitud jäätmete vaheladustamise platsi ning pallide seisukorda seirata igapäevaselt. Purunenud kilega pallid tarnida esimesel võimalusel pallitud jäätmete omanikule.	Pidevalt
Prügila seire	Kolde- ja põhjatuha ladestusala väljakut seirata iga päev ning vajadusel teostada temperatuuri mõõtmisi.	Pidevalt
Pinnase seire	Kolde-põhjatuha ladestamise järgselt alustada jäätmekäitluskohast 300 m kaugusel asuva maa(de) pinnases, mis jääb jäätmekäitluskoha suhtes valitsevale tuulele allatuult plii (Pb) ja tsingi (Zn) seirega.	1 x aastas
Põhjavee seire	- Põhjavee taseme mõõtmine prügila kasutusajal. - Kui mõõdetud põhjavee taseme kõikumine on rohkem kui 1 meeter, mõõdetakse põhjavee taset 1 kord kvartalis.	2 x aastas
Jäätmelademe seire	Jäätmelademe vajumine.	Igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel
Meteoroloogilised andmed	Meteoroloogiliste andmete (ööpäevane sademete hulk, temperatuur kell 14.00, tuule suund ja tugevus kell 14.00, aurumine, õhuniiskus kell 14.00) kogumisel võib toetuda riiklikust ilmajaamade võrgustikust saadud andmetele. Tavapärase tegutsemise raames piisab kuukeskmistest (temperatuur, tuule suund ja tugevus, õhuniiskus) või kalendrikuu summaarsetest väärtustest (sademete ja aurumise puhul).
Põhjavee seire	Järelhooldeperioodil põhjavee taseme mõõtmine. Põhjavee seireparameetreid (pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg)).	Põhjavee tase 2 x aastas; seireparameetrid üks kord pooleteise aasta jooksul, s.t. ühel aastal võetakse proov kevadel, teisel aastal sügisel.
Põhjavee seire	Põhjavee proovid võetakse kolmest põhjavee seirepuurkaevust B1, B2 ja B3, kusjuures enne proovide võtmist määratakse veetase puurkaevudes. Proovides mõõdetavad parameetrid on pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Ammoonium-lämmastik (NH4+), Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Naatrium (Na+), Kaltsium (Ca++), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).	2 x aastas; raskmetallide sisaldus määratakse 1 kord aastas
Prügila ümbruskonna kaevude vee seire	Suurvee ajal, tuleb kontrollida ülemist põhjaveekihti avavate joogiveekaevude vee kvaliteeti järgmiste parameetrite osas: värvus, hägusus, pH, PHT, ammoonium, nitrit, nitraat, kloriid, üldraud, üldkaredus, kaadmium, kroom, vask, mangaan, nikkel, plii, tsink. Ülgase, Rebala ja Manniva külas valitakse igast üks seire tegemiseks sobiv kaev.	1 x aastas
Pinnavee seire	- Prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 seiratakse järgmisi näitajaid: hapnikusisaldus, temp., pH, BHT7, Nüld, Püld, Cl, SO4, naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH). - Vanandatud koldetuha kasutamisel jäätmelademe katmiseks seirata prügilat ümbritsevate kraavide (tranšeede) seirepunktidest VP-1 ja VP-2 järgmisi raskemetallide näitajaid: arseen (As), elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn), tsink (Zn), vask (Cu) ja üldkroom (Cr). - Kui seire käigus tuvastatakse kehtivate piirnormide ületamine, tuleb vesi pumbata nõrgvee käitlussüsteemi.	2 x aastas; Raskemetallide sisaldus määratakse 1x kvartalis
Tuulega lenduva prahi seire	Kontrollida prügila piirdeaeda ja väljapoole jäävat ümbrust ning vajadusel tuulega laiali kandunud jäätmed koristada.	1 x nädalas
Prügilagaasi seire	Prügilagaasi heitkogused, koostis (metaani, süsinikdioksiidi ja hapniku sisaldus) ja rõhk. Hinnata gaasieemaldussüsteemi tõhusust.	1 x kvartalis; Järelhooldusperioodil iga 6 kuu tagant.
Jäätmelademe seire	Jäätmelademe pindala, ladestatud jäätmete maht ja koostis, ladestu kõrgus ja selle muutumine ajas, kasutatud ladestamisviisid, ladestamise aeg ja kestus, ladestu seisundi iseloomustus ladestu sisetemperatuuri kaudu, ladestamiseks vaba maht.	1 x aastas
Meteoroloogilised andmed	Kui mõne ilmastikuparameetri registreerimine toimub oma ilmajaamaga, tuleb mõõtmised teha igapäevaselt.
Põhjavee seire	Kui võetud proovist ilmneb seireparameetrite oluline erinevus senistest mõõtmistulemustest, tuleb koheselt korraldada kordusproovi võtmine, milles analüüsitakse kõiki põhjavee seireparameetreid. Kui ületamine või erinevus leiab kordusprooviga kinnitust, tuleb teavitada loa väljaandjat ja Keskkonnainspektsiooni ning käivitada erakorralised ohutusmeetmed.
Prügila nõrgvesi	Prügila järelhooldeperioodil nõrgvee koostise määramine.	1 x 6 kuu tagant
Prügila nõrgvesi	Veebilansi põhjal saadud nõrgvee koguseid tuleb võrrelda tegelikult ärajuhitava nõrgvee kogustega. Juhul, kui võrdlusest ilmneb oluline erinevus, mis ületab kasutatava metoodika normaalse vea piirid tuleb välja selgitada selle põhjused ja rakendada asjakohaseid meetmeid, s.h. võimaliku lekke kõrvaldamiseks.	Nõrgvee koguste võrdlus ja täiendavad selgitused tuleb esitada käitise tegevuse aastaaruandes.
Prügila nõrgvesi	- Tekkiva nõrgvee koostist tuleb määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega. Nõrgveest seiratavad parameetrid on järgmised: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg). Lisaks määrata järgmiste radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon: Ra-226, Ra-228, Th-228. - Kui raskmetallide sisaldus nõrgvees ületab keskkonnaministri 16.10.2003. a määrusega nr. 75 kehtestatud piirmäärad, tuleb 1 kord kvartalis hakata seirama vastava raskmetalli sisaldust ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees. Seirata tuleb hiljemalt 3 kuu möödumisel piirmäära ületava tulemuse saamisest. -Radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni hindamine peab olema läbi viidud labori poolt, kes vastab keskkonnaministri 18.11.2016 määruse nr 54 nõuetele.	1 x kvartalis; Raskmetallide v.a tsingi ja plii sisaldus määratakse 1 kord aastas. Tsingi ja plii sisaldus määrata 1 x kvartalis. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide hindamine 1 x aastas.
Prügila nõrgvesi	Tekkiva nõrgvee maht määrata enne, kui nõrgvesi seguneb muu heitveega.	1 x kuus
Prügila nõrgvesi	Prügila järelhooldeperioodil määratakse nõrgvee koostises: pH, Elektrijuhtivus, Kuivjääk, Keemiline, hapnikutarve (KHT), Biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Ammoonium-lämmastik (NH4+), Üldlämmastik, Kloriidid (Cl-), Sulfaadid (SO4--), Sulfiidid (S--), Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), Raud (Fe), Plii (Pb), Kaadmium (Cd), Vask (Cu), Üldkroom (Cr), Nikkel (Ni), Arseen (As), Tsink (Zn), Elavhõbe (Hg).	1 x 6 kuu tagant
Prügila nõrgvesi	Tuleb pidada arvestust prügila nõrgvee tekke üle, s.t. koostada prügila veebilanss, lähtudes meteoroloogilise seirega saadud andmetest.
Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, ladestusala doosikiirus	Jäätmete süvendi kohal tuleb pärast süvendi mineraalsete jäätmetega või liivaga kinnikatmist mõõta doosikiirust 1 meetri kõrgusel pinnast.	1 x aastas
Veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, ladestusala välisõhu radoonisisaldus	Välisõhu radoonisisaldust mõõta kinnikaetud jäätmete süvendi kohal. Kui mõõdetud välisõhu radoonisisaldus ei ületa 300 Bq/m3, siis võib radooniseire lõpetada.	Mõõdetakse veepehmendussetete, mis sisaldavad radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228, süvendi sulgemise järgselt

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Prügila nimetus	Prügila või jäätmehoidla liik	Prügila või jäätmehoidla mahutavus
Prügila nimetus	Prügila või jäätmehoidla liik	Tavajäätmed (t)	Ohtlikud jäätmed (t)
Tallinna prügila	Prügila - tavajäätmete prügila	4 500 000

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Piirkogus (t/a)	Jäätmekoodid
Piirkogus (t/a)	Jäätmekood
170 000	02 01 - Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed
	02 01 01 - Pesemis- ja puhastamissetted
	02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed
	02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed
	02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid)
	02 01 06 - Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed
	02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)
	02 01 09 - Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08*
	02 01 10 - Metallijäätmed

Keskkonnakaitseluba nr L.KKL.HA-18510

Sisukord

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

Tabel 3. Käitise tegevus

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Tabel 16. Äkkheide vette

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed