| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 04.11.2022 – 31.10.2023 |
| Loa registrinumber | KL-517084 | |
| Loa omaja andmed | Ärinimi / Nimi | Põlva Vallavalitsus |
| Registrikood / Isikukood | 75038581 | |
| Tegevuskoha andmed | Nimetus | Rosma paisutiik |
| Aadress | Veski tee 1, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond | |
| Katastritunnus(ed) | 61903:002:0029 | |
| Territoriaalkood EHAK | 7098 | |
| Käitise territoorium | Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Veski tee 1 (61903:002:0029). Puudutatud veekogud: Peri oja (VEE1049200).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Veski tee 1 (61903:002:0029). Puudutatud veekogud: Peri oja (VEE1049200). | |
| Tegevusvaldkond | Loaga reguleeritavad tegevused | Vee erikasutus; |
| Loa andja andmed | Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| Registrikood | 70008658 | |
| Aadress | Roheline 64, 80010 Pärnu | |
| Loa kehtivuse periood | Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev | 04.11.2022 |
| Lõppemise kuupäev | 31.10.2023 | |
| Veekogu nimetus | Veekogu kood | Suubla nimetus | Suubla kood | Väljalaskme kood | Väljalaskme nimetus | Veekogumi nimetus | Veekogumi kood | Proovivõtukoha nimetus | Proovivõtukoha koordinaadid (L‑Est) | Seire | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Seire liik | Seiratavad näitajad | Proovi võtmise sagedus | Proovi võtmise aeg | ||||||||||
| Peri oja | VEE1049200 | Peri oja | Ülalpool paisutiiki | X: 6437587, Y: 681193 | Pinnaveeseire |
Ammoonium (NH4+-N)
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Läbipaistvus (Secch`i) |
Vajadusel | 1 kord enne töödega alustamist, tööde teostamise perioodil , 1 kord pärast tööde teostamist | |||||
| Peri oja | VEE1049200 | Peri oja | 500 m eemal | X: 6438204, Y: 681282 | Pinnaveeseire |
Ammoonium (NH4+-N)
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Läbipaistvus (Secch`i) |
Vajadusel | 1 kord enne töödega alustamist, tööde teostamise perioodil , 1 kord pärast tööde teostamist | |||||
| Veekogu nimetus | Peri oja | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Veekogu kood | VEE1049200 | ||||||
| Pinnaveekogumi nimetus | |||||||
| Pinnaveekogumi kood | |||||||
| Süvendamise koht | Seisuveekogu | ||||||
| Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid |
|
||||||
| Süvendamise vajaduse põhjendus | Setete eemaldamine | ||||||
| Süvendamisviis | Koppekskavaator | ||||||
| Süvenduspinnase iseloomustus | Setted, pinnas | ||||||
| Süvenduspinnase füüsikalised omadused |
|
||||||
| Süvenduspinnase keemilised omadused |
|
||||||
| Süvenduspinnase bioloogilised omadused |
|
||||||
| Veekogu sh mere süvendamise nõuded | |||||||
| Seire |
|
||||||
| Jrk nr | Meede | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|
| 1. | Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed | 1. Vältimaks Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulist mõjutamist paisutiigis veetaseme alandamine toimuma aeglaselt - mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida paisu ülevaatuse lehel. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada loa andjat töödega alustamisest.
2. Pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb lasta mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja, kusjuures tööde tsoon ei tohi kokku puutuda voolava veega. Pärast veetaseme alandamist tuleb oja voolusängi (ajutisse voolusängi) jäänud kalad sealt välja püüda ja paisust allavoolu ümber asustada. Kalade väljapüügi ja ümberasustamise peab teostama/korraldama ihtüoloog. 3. Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui sete eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast sängist, siis jääb kaldale tõstetud settesse suur osa toitainetest pidama ning jõe veekvaliteedi mõjutamine on minimaalne. Settes sisalduva vee eraldumine toimub üsna lühikese aja jooksul ja edasine vee eraldumine on väga aeglane (st sete ei anna kogu vett korraga välja, vee eraldumine toimub järk-järgult), mida lahjendab läbi voolav Peri oja. 4. Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee kogus on sellisel juhul pigem väike ja allavoolu jõudev toitainete koormus marginaalne. 5. Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud sette veevooluga allavoolu kandumise vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala ning ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega on välditud ka kaldale tahenema tõstetud settest väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu otse vooluvette). See on tagatud siis, kui töid teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui setteid hakatakse eemaldama Jaanimäe tee poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu kinnistu poolsesse külge, siis on soovitatav väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks rajada ajutine tõkkevall vooluvee ja sette tahenemise ala vahelisele alale. 6. Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi ainult kindlas, tööde alast eraldatud voolusängis, mille asukohta muudetakse vastavalt puhastusprotsessi edenemisele ning ülejäänud tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning sellisel juhul võiks jääda ehitaja hinnata, kas omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette ladustusala ja voolusängi vahelisele alale on üldse vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema tõstetud settest nõrgub vett marginaalselt välja, siis ei ole tõkkevalli rajamine põhjendatud. 7. Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt vaja suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt teostatav. 8. Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist läbi geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi kandumist Rosma paisust allavoolu. Filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida heljumi allavoolu sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Võimaluse korral tuleks geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu paikneval lõigul, mis minimeerib juba veetaseme isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet. 9. Veetaseme all hoidmiseks kuivas keskkonnas sette eemaldamise võimaldamiseks tuleb pumpamisel pumba veevõtu koha ümbrus piirata võrega, mille avade suurus vertikaalselt ja horisontaalselt on ≤ 20 mm. See väldib Peri ojast paisutiigist ülesvoolu pärinevate suuremate kalade sattumise pumpa ning nende hukkumise seal. Väiksematel kaladel on oluliselt suurem võimalus pumba läbimisel ellu jääda. 10. Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee liigvähendamist allpool Rosma paisu. Paistiigis veetaseme taastamise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada loa andjat. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab allavoolu ojas säilima vooluhulk vähemalt 0,1 m³/s. Oja vooluhulka tuleb veetaseme tõstmise perioodil allpool Rosma paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui oja äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega) tõsta ei tohi. 11. Vee pumpamisel ja sette eemaldamistööde käigus sette kandumise minimeerimiseks veevooluga allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset filterkangast, mis võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ja vältida selle allavoolu sattumist. Kui tööde front eraldada vooluveest, siis on efekt sama. 12. Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale alale vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis ning Triinu kinnistul minimeerida ning sete ära vedada alalt kohe, kui see on vedamiskõlbulik. Sellegipoolest võib mingil määral häiring esineda. 13. Sette ladustamist tuleb vältida ehitismälestise Rosma vesiveski juures, samuti tuleb vältida piirneval alal rasketehnikaga liikumist, ennetamaks võimalike füüsiliste kahjustuste teket. 14. Turbiinikanali ajutine tõkketamm on mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mudast eraldi ning mida saab kasutada ajutise piirdevalli tegemiseks (sängi põhjas tööde ala eraldamiseks vooluveest või Triinu kinnistul). Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, siis saab seda taaskasutada lähialal madalama maa-ala täiteks või lihtsalt ebatasasuste korrigeerimiseks. 15. Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist. 16. Vastavalt veeseaduse § 119 punktile 2 tohib puu- ja põõsarinnet raiuda veekogu veekaitsevööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Tulenevalt sellest tuleb Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustelt puude ja põõsaste eemaldamiseks küsida Keskkonnaametilt nõusolek. 17. Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 3 alusel tuleb Muinsuskaitseametit ette teavitada süvendamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. Rosma vesiveski pais on oma olemuselt osaliselt veealune mälestis, seega on asjakohane eeltoodud nõude täitmine. Nõuded kaitsevööndis tööde tegemise teatisele on esitatud muinsuskaitseseaduse paragrahvis 59. |
Tööde teostamise perioodil |
