| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 30.05.2023 - | |
| 21.04.2022 - 29.05.2023 | |
| 19.06.2018 – 20.04.2022 | |
| 18.04.2008 - 18.06.2018 |
|
| Kompleksloa registrinumber | L.KKL.IV-171224 | |
|---|---|---|
| 1. Käitaja andmed | 1.1. Ärinimi / Nimi | HANZA Mechanics Narva AS |
| 1.2. Registrikood / Isikukood | 11011627 | |
| 2. Käitise andmed | 2.1. Käitise nimetus | Narva metalltoodete tehas |
| 2.2. Käitise aadress | Kulgu tn 5, Narva linn, Ida-Viru maakond | |
| 2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid | 0511 X: 6587501, Y: 737429 | |
| 2.5 Käitise tegevuse algusaeg | 2005 | |
| 3. Tegevusala | 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Metallide tootmine ja töötlemine - Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³ |
| 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas | 24 | |
| 3.3. Tööaeg tundides aastas | 8736 | |
| 3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus | Käitises ülesseatud metallide elektrolüütilise töötluse vannide maht on 80.08 m³ ning metallpindade viimistlemisel kasutatavate orgaaniliste lahustite kasutamise kogus aastas on kuni 42,625 tonni. | |
| 3.5. Aastane tootmismaht | Käideldava materjali maht 11000 tonnini aastas, lahustite kasutamine kuni 42,625 tonni/a | |
| 4. Loa andja andmed | 4.1. Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| 4.2. Registrikood | 70008658 | |
| 4.3. Aadress | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn | |
HANZA Mechanics Narva AS (endine Metalliset Eesti AS) Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna lõunaosas (katastritunnus 51106:001:0059). Ettevõtte territooriumi pindalaks on 32984 m², sellest 6043 m² on ehitiste alune maa.
Ettevõtte territoorium on sihtotstarbelt 100 % tootmismaa. Käitise territooriumit ümbritsevad alad on samuti valdavalt kasutusel tootmismaadena. Kinnistu külgneb põhjast ja läänest Kulgu tänavaga ja idast raudteega. Lähim elamu paikneb ettevõtte territooriumi piirist ca 189 m kaugusel (Betooni 5, Narva).
HANZA Mechanics Narva AS tegutseb antud käitises alates 2005 aastast, enne seda oli käitise nimeks Metalliset Eesti AS. Seoses omanike muutumisega muudeti ära ettevõtte nimi 2016 aastal. Enne seda tegutses alal teadaolevalt puidutöötlusega tegelev ettevõte.
Ettevõte tegeleb metallist toodete galvaanilise pinnakatmisega, pulber- ja vedelvärvimise, keevitustööde, metallide plasma- ja gaasilõikusega, mehhaanilise puhastusega (liivaprits- ja haalvepuhastus) ning metalldetailde koostega.
Ettevõttes töötab kuni 260 inimest. Töö toimub tehases 24 tundi ööpäevas kuni 7 päeval nädalas ehk kuni 8736 tundi aastas.
Veevarustuseks on veetud liin naaberettevõttest, mis vahendab vett Narva linna vee-ettevõtjalt.
Tootmisprotsesside ülevaade:
1. Galvaanika. Käitis teostab tinatamist ja tsinkimist. Galvaaniline katmine toimub kahel liinil: trummel- ja riputusliinil. Galvaanimise protsess jaguneb kolme etappi:
1) Eeltöötlus – detailide puhastamine.
2) Tsinkimine, tinatamine – detaili katmine metallikihiga elektrolüüsi abil.
3) Järeltöötlus – pinna järeltöötlus ja kuivatamine.
Lahuseid segatakse pidevalt suruõhu abil (välja arvatud pesuvannid ja HCl vannidel). Galvaanika protsessidest eralduvad heitmed välisõhku läbi ventilatsioonide 101 ja 102.
2. Eeltöötlus. Detailide mehhaaniline puhastus. Mehhaaniline puhastuse käigus töödeldava detaili pind puhastatakse mustusest, värvist või määrdeainetest haavelpuhastuse või liivajoakambris. Mõlema kambri ventilatsiooniseadmed on varustatud tolmupüüdeseadmetega.
2.1 Haavelpuhastus. Kasutatakse läbikäidavat tüüpi haavlijoa kambrit. Puhastatavaks pinnaks on teras. Haavlite kuluks on 100 kg/h, haavlid on korduskasutuses. Haavelduskambri ventilatsioon on heiteallikas 104.
2.2 Liivapuhastus. Liivajoaga töötlemine toimub vastavas liivapritsi ruumis. Puhastamise tootlikkus on u 20 m2/h. Liiva erikulu 14 kg/m2, liiva aastane kulu kuni 1300 tonni. Liivapuhastuse kambri ventilatsioon on heiteallikas 115.
3. Märgvärvimine. Detailide eeltöötlusele järgneb detaili värvimine koos kuivamisega. Värvimine ja kuivamine viiakse läbi vastavalt kliendi spetsifikatsioonile. Ettevõttes kasutatakse värvimiseks kahte värvimiskambrit. Värvimiskambrite mahud on: esimene (nn uus kamber) – 462,4 m3, teine (nn vana kamber) – 363,1 m3. Uue värvikambri kõrval asub laoruum kemikaalide (värvide, lahustite jm) hoidmiseks. Mõlemal värvikambril on iseseisev ventilatsioonisüsteem: 105 - nn vana kamber ja 106 - nn uus kamber.
4. Pulbervärvimine. Värvimise käigus pihustatakse detaili puhastatud pinnale elektriliselt laetud pulbervärvi. Selleks, et pulbrist moodustuks tugev, ühtlane värvikiht, kuumutatakse teda kõvenemisahjus 200 °C juures umbes 15 min. jooksul. Pulbervärvimise protsess on praktiliselt kinnine süsteem ja jaguneb
laias laastus kolmeks etapiks:
1) Eeltöötlus – detailide puhastamine töötluseks.
2) Pulbri pihustamine – pulbervärvi suunamine pihustisse ja elektrilise laengu abil detailipinnale.
3) Järeltöötlus – pulbervärvi kinnitamine kuumutamisega ja jahutamine.
4.1 Pulbervärvimise kütteseadmed. Pulbervärvimise liinil on kasutusel kolm vedelgaasil töötavat põletit. Põletite soojusvõimsused on
800 kW, 120 KW, 160 kW. Põletite kogusoojusvõimsus on 1080 kW ehk 1,08 MW. Põletite suitsugaaside väljutusava on heiteallikas 112.
5. Keevitamine. Keevituskohti on 30. Kasutatakse TIG ja MAG (MIG) gaasielektri-kaarkeevitust (Gas metal arc welding). Kõik keevituspostid on varustatud poolautomaat-keevitusseadmetega ja kohalike lokaalsete õhupuhastusfiltritega.
6. Lehtmetalli lõikus
6.1 Plasmalõikamine. Plasmalõikus on sulatuslõikus, kus kuuma plasmakaare energia abil sulatatakse lõigatavasse detaili lõikejoon. Plasmalõikuse gaasina kasutatakse lämmastikku.
6.2 Gaasilõikus. Hapnikujuga oksüdeerib lõigatava materjali, moodustades
põlemiseks vajaliku soojuse ja eemaldab põlemisjäägid (šlakk) lõikejoontest. Gaasilõikuse gaasina kasutatakse hapnikku. Plasma- ja gaasilõikuse heitgaasid väljuvad läbi heitallikate 108 ja 110.
7. Kooste. Koosteosakonnas toimub seadmete ja sõlmede kokkupanek. Selleks kasutatakse elektrilisi käsitööriistu. Abimaterjalidena kasutatakse vähesel määral väiketaaras kemikaale nagu liimid, lahustid vms.
8. Diiselkütuse tankla. Ettevõttel on kasutusel diiselkütuse tankla ettevõtte enda sõidukite (minilaadurid jms) tankimiseks. Tankla mahutab korraga kuni 2,5 m3 kütust. Tankla on tähistatud heiteallikana 114.
| Tootmisetapid | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad | PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad | PVT jrk nr(d) | Vastavusmärge |
|---|---|---|---|---|---|
| Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus | Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. | Keskkonnaalaste protseduuride, keskkonnapoliitika ja hea tootmistava reeglite protseduuride järgimine, olemasolevate protseduuride täiustamine ja kehtestatud ning läbiviidavate protseduuride täitmise kontroll. Lähtutakse auditi tulemustest. Tootmisprotsesside pidev seire ja igakülgne analüüs. | ISO 9001:2008, ISO 14001:2004. Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine. (STM BREF, ptk 5.1.1.1) | 1 | Vastab |
| Omaseire, järelvalve heidete üle
|
ISO 9001:2008, ISO 14001:2004
|
Toimub materjalide, energiakasutuse, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivse ja kvalitatiivse arvestuse pidamine, aruannete esitamine keskkonnaametile vastavalt seadusele. | Sertifitseeritud juhtimissüsteemi olemasolu, korrapärase arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine, heidete piiramine. (STM BREF, ptk 5.1.1.2) | 1 | Vastab |
| Kemikaalide ladustamine | Eraldi hoidmiskohad tahkete ja vedelate kemikaalide hoidmiseks | Kemikaalide hoidmine toimub originaalpakendites, laadimisi ei toimu. | Lekete vältimine. (STM BREF, ptk 5.1.2.1)
|
1 | Vastab |
| Vannides olevate lahuste segamine | Madalsurve õhu abil segamine, v.a. HCl söövitamise ja pesu vannid | Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine.
PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist. Cr(VI) ja NH4 lahuseid ei kasutata. |
Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine. PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist (STM BREF, ptk 5.1.10)
|
1 | Vastab |
| Elektri tarbimine | Elektri kulu registreerimine. Elektri kulu optimeerimine | Elektrienergia kokkuhoid | PVT on eeldatava energiakulu välja arvestamine, selleks et oleks protsessi kõrvalekaldeid võimalik avastada nt suurema elektrikulu järgi (STM BREF, ptk 5.1.4) | 1 | Vastab |
| Soojendamine | Vannide soojendamine elektriga, isoleeritud mahutite kasutamine; temperatuuri jälgimine manuaalselt. Lahuse koostise regulaarne jälgimine | Soojuskadude vältimine. Tulekahju vältimine pideva tava- või automaatse seire/vaatluse abil, et vältida mahuti tühjaks saamist. Soojendatavate mahutite isoleerimine. | Elektriga soojendamise puhul vannide pidev jälgimine vaatluse või automaatse seire abil, et vältida mahuti tühjaks saamisest põhjustatud süttimist. Soojakadude vältimine. (STM BREF, ptk 5.1.4.2 ja 5.1.4.3). | 1 | Vastab |
| Vee kasutamine | Vee ja teiste materjalide kasutamise jälgimine ja vähendamine. Loputusvee väljakandmise vähendamine riputusliinil. Loputusvee väljakandmise vähendamine trummelliinil. | Vee kasutamise jälgimine veemõõtja abil. Riputusliinile asetatakse detailid selliselt, et need ei haara kaasa lahust. Hüdrofoobsed plastikust (pehmest plastikust) trumlid. Madala kontsentratsiooniga lahuste kasutamine; kemikaalide kontsentratsioonide regulaarne kontrollimine, optimaalse temperatuuri hoidmine – väiksem viskoossus.
|
Vee kulu jälgimine ja kasutuse vähendamine, kaasaskande vähendamine, viskoossuse vähendamine. (STM BREF ptk 5.1.5.1, 5.1.5.2, 5.1.5.3, 5.1.5.3.1)
|
1 | Vastab |
| Loputus | Loputusvee väljakandmise vähendamine. | Mitme järjestikuse loputusvanni kasutamine veekulu vähendamiseks. | Vee tarbimise vähendamine loputusvannidest vee väljakande vähendamisega (STM BREF, ptk 5.1.5.4)
|
1 | Vastab |
| Materjalide kasutamine | Vannides olevate lahuste kontsentratsioonide regulaarne jälgimine. Vee ja muude materjalide kasutuskoguste registreerimine | Materjalide säästlik kasutamine. Materjalikao vähendamine vannidest väljakande näol läbi mitmekordse loputuse, kontsentratsioonide ja kasutuskoguste registreerimine jt | Materjalide kasutamise vähendamine ja taasväärtustamine. Materjalide kasutamise efektiivisused protsessis: tsinkimisel 70% passiveerimisega koos (kõik protsessid), 80% ilma passiveerimiseta ( kõik protsessid), elektrolüütiline nikeldamine 80-85%.
STM BREF: ptk 4.1.3, ptk 5.1.6, ptk 5.1.6.1. |
1 | Vastab |
| Kemikaalide asendamine pinnatöötlus protsessides ja rasvaärastusel | Rasvaärastus, söövitamine, tsinkimine, nikeldamine, tinatamine, passiveerimine. NaOH lahusega rasvaärastus. | Leeliseline pesu, söövitamine happelises keskkonnas, tsink- kloriidvannid, tinatamine happelises keskkonnas, passiveerimisvannid (kollane ja sinine passiveerimine). | Ohtlike kemikaalide asendamine pinnatöötluses vähemohtlike ainetega. Tsüaniidiühendite vältimine tsinkimisel. Tsüaniidiühendite ja lahustite vältimine rasvaärastusel.
STM BREF: ptk 5.2.5.3, 5.2.5.7 |
1 | Vastab |
| Rasvaärastuslahuste kasutuses hoidmine | Rakendatakse nii mitmeastmelist rasvaeemaldust kui ka elektrolüütilist rasvaärastust | Keskkonnasõbralike rasvaeemaldusmeetodite kasutamine | Mitmeastmeline rasvaeemaldus; elektrolüütiline rasvärastus
STM BREF: ptk 5.2.7 |
1 | Vastab |
| Söövituslahuste kasutusea pikendamine ja taaskasutamine | Söövitusvannide puhul lisatakse söövitavat ainet kogu aeg juurde kuni vanni saastumiseni ja siis vahetatakse vanni sisu uue lahuse vastu välja. | Kaheastmelise söövitusvanni kasutamine | Mitmeastmeline söövitusvann
STM BREF: ptk 5.28. |
1 | Vastab |
| Reovee käitlemine | Väljuvas reovees pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne) | Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd<0,1 mg/l; Cr(VI)<0,005 mg/l; Cr(üld) 0,05 mg/l; Cu<0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l. | Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l,Cr(VI) 0,1-0,2 mg/l; Cr(üld) 0,1-2,0 mg/l; Cu 0,2-2,0 mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0 mg/l.
STM BREF: ptk 5.1.8.3. |
1 | Vastab |
| Reovee käitlemine | Sinipassiveerimisprotsessist tulev kroomtrioksiiidi sisaldav reovesi juhitakse kroomi eraldamisse, kus kroom eraldatakse väävelhappe ja naatriummetabisulfiidi abil. Seejärel kogutakse kroomi eraldamisel kasutatud vesi (150- 300ml) ja muu protsessil kasutatud vesi ( 2-4 m3) ühtlustusbasseini ja sealt edasi pH regulatsioonibasseini. pH reguleerimiseks kasutatakse leeliselahust ja väävelhapet. | Ohtlike aineid sisaldavate vooguse eraldamine üldreoveevoolust | Kroomi sisalava vee eraldamine ja eraldi käitlemine.
STM BREF: ptk 5.1.8. |
1 | Vastab |
| Vedelikvärvimine värvimiskambrites | Kasutatakse standardseid värvimiskambreid Painting Chamber MIH15-V-LTO ja värvimisaparaate Merkuur ja President. | LOÜde aastane heitkogus on 43,883 t/a. Süsiniku kontsentratsioon on 73,619 mg C/m3. | LOÜ emissiooni vähendamiseks madala lahustisisaldusega värvide kasutamine. Värvide LOÜ sisaldus vahemikus 0,1 - 0,33 kg LOÜ/kg kuivaine kohta.
STS ptk 21.13 |
2 | Vastab |
| Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | PVT vastavusmärge | Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta | Rakendamise periood | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Toorme säästlik kasutamine | Metallide lõikamiseks kasutatakse automaatpinke
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Kemikaalide säästlik kasutamine | Jälgitakse kulunorme ja materjalide kasutuskoguseid | Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Keevitustööd: Keevituspostid on koondatud gruppideks, millised on varustatud lokaalsete tolmu-ja suitsupüüdeseadmetega. | Püüdeseadmed Statiflex 6000-MS+
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lehtmetalli lõikamine: Kasutatakse kõrgefektiivseid hapnikplasmalõikureid. Plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud.
|
Plasma-Oxygen-Cutting, firma MetalMaster Company
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Lehtmetalli lõikamine: Filtrid metalliaurude ja –oksiidide püüdmiseks. | Filtrid Downflo DFPRO 4 IP, MetalMaster | Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Tootmisruumi üldventilatsioon (uue hoone): Enne suunamist välisõhku puhastatakse väljutatav õhk aerosoolist | Filterseade VS 150 B.FLT F5 klassiga EU5 vastavalt ASHRAE standardile 52.1 | Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Vedelikvärvimise värvikambrid: Kambrid on varustatud väljuva õhu puhastussüsteemiga.
|
Filtrid Andrea (Pekotek Ltd, Soome), filterkotid FV-45 ja F-85 peentolmu püüdmiseks.
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Pulbervärvimine: Filtrite kasutamine (peentolmufiltrid).
|
Kassettfiltir HEPA tüüpi, kottfiltrid (tüüp EU-5)
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Haavelpuhastus: Filtrite kasutamine (peentolmufiltrid) | Separaator, kassettfiltrid (Pekotek OÜ Ltd kvaliteedistandard). | Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Välisõhu saaste vältimine või vähendamine | Galvaanika: Kastmis-, eel- ja järeltöötluse protsesside organiseerimine selliselt, et heited oleksid minimaalsed. Töökohtade ventileerimine. | Metallipindade galvaanilisel katmisel ei esine reeglina olulist saasteainete eraldumist ja välisõhu saastet. | Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Isoleeritud mahutite kasutamine, galvaanikas vannide elektrisoojendite, elektrikulude jälgimine ja kokkuhoid. | Ventilatsiooniõhu kasutamine ruumide kütteks pärast puhastust | Vastab | Rakendatud |
|
|
| Jäätmetekke minimeerimine | Jäätmeid tekib väheses koguses | Kasutatud lahusti regenereeritakse | Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Jäätmete muu taaskasutamine | Kõik metallijäätmed suunatakse taaskasutusse. | Püüdeseadmed Statifex 6000-MS+ (EL Direktiiv 2002/95/EC), püüdeefektiivsus 99,8%
|
Vastab | Rakendatud |
|
|
| Jäätmete kõrvaldamine | Jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale | Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Reovee tekke vähendamine | Puhastusseadmetes käideldud vesi korduvkasutatakse süsteemis, jahutusvett ei kasutata
|
Vee korduvkasutus | Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Pinnase kaitse | Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel
|
Vastab | Rakendatud
|
|
| Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess | Kogus | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | |||
| Kogus | Ühik | Kokku | Ühik | Jääb tootesse, % | |||||||
| Abimaterjalid | 25010010 | Soola tabletid vee pehmendamiseks | Originaalpakend. | Tootmishoones kuivas ja jahedas kohas | 0.10 | Vee pehmendamine | 100 | Kasutatakse vastavalt vajadusele | |||
| Abimaterjalid | 39079990 | Pulbervärv Infralit | Kotid, kastid | Uus tootmishoone | 5 | t | Pulbervärvimine | 90 | t/a | 95 | 200 g/m2 |
| Abimaterjalid | 38101000 | STARGLO MSA 2 | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.10 | m³ | Läikestamine | 0.50 | m³/a | 75 | |
| Abimaterjalid | 31042010 | Kaaliumkloriid | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.50 | t | Tsinkimine | 3 | m³/a | 0 | |
| Abimaterjalid | 83111010 | Keevitustraat | Rullid siseruumis | Uus tootmishoone | 10 | t | Metalldetailide keevitamine | 100 | t/a | 60 | Pole määratav |
| Abimaterjalid | Liiv (kasutamiseks liivajoaga puhastamisel) | Tootmisruumis | Liivaprits | 20 | t | 1 300 | t/a | 0 | Pole määratav | ||
| Abimaterjalid | 720051000 | metallhaavlid (graanulid) läbimõõduga 0,4-0,05 mm- purustatud teras | kotid | 1 | t | Värvitavate pindade mehhaaniline puhastamine ( haavlijoa kamber) | 5 | t/a | 0 | Pole määratav | |
| Toore | omatoodetud või tellija poolt tarnitud metalldetailid ja- konstrukts. | Lehtmetalli rullid, lehed jt. siseruumis | Uus tootmishoone | 200 | t | metalli mehaaniline töötlemine | 11 000 | t/a | 95 | Pole määratav | |
| Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | Ohtlik aine | |||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Tootmisprotsess | Kogus | Ühik | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr | Ohukategooria | Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % | |
| Kogus | Ühik | |||||||||||||
| Abimaterjalid | 38249064 | PRESOL 3475 | Originaalpakend | galvaanikatsehh | 0.145 | m³ | galvaanika | 1.452 | m³/a | Naatriumkarbonaat | 497-19-8 | Eye Irrit. 2 | 50 | |
| Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | Skin Corr. 1A | 50 | |||||||||||
| Naatriumtripolüfosfaat | 7758-29-4 | Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2 | 10 | |||||||||||
| Dinaatriummetasilikaat | 6834-92-0 | Skin Corr. 1B, STOT SE 3 | 10 | |||||||||||
| 2-Butoksüetanool | 111-76-2 | Acute Tox. 4, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2, | 10 | |||||||||||
| sulfoonhapped, C14-C16-alkaan hüdroksü-, C14-C16- alkeen-, naatriumi soolad | 68439-57-6 | Eye Dam. 1, Skin Irrit. 2 | 10 | |||||||||||
| 2-(2-Butoksüetoksü)etanool | 112-34-5 | Eye Irrit. 2 | 10 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 38249064 | PICKLANE ACT-W28 | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.12 | m³ | Tina kihi peale kandmine | 1.20 | m³/a | Naatriumvesiniksulfaat | 7681-38-1 | Eye Dam. 1 | 100 | |
| Naatriumfluoriid | 7681-49-4 | Acute Tox. 3, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2 | 10 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 38101000 | STARGLO MSA 1 | Originaalpakendis | Galvaanikatsehh | 0.10 | t | Galvaanika | 1 | m³/a | 2- (2- [4- (1,1,3,3-tetrametüülbutüül) fenoksü] etoksü) etanool | 9036-19-5 | Eye Irrit. 2 | 25 | |
| Abimaterjalid | 38101000 | STARGLO MSA 3 | Originaalpakendis | Galvaanikatsehh | 0.073 | m³ | Galvaanika | 0.726 | m³/a | Naatriummetakrülaat | 5536-61-8 | Skin Irrit. 2,Eye Irrit. 2, STOT SE 3 | 10 | |
| 1-naftaldehüüd | 66-77-3 | Acute Tox. 4, Acute Tox. 4, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2, STOT SE 3 | 2.50 | |||||||||||
| 2- (2- [4- (1,1,3,3-tetrametüülbutüül) fenoksü] etoksü) etanool | 9036-19-5 | Eye Irrit. 2 | 10 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 28369917 | ELEKTROLYTISCHES ENTFETTUNGSSALZ EC-205 | Originaalpakendis | Galvaanikatsehh | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | Naatriumkarbonaat | 497-19-8 | Eye lrrit. 2 | 50 | |
| Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | SkinCorr. 1A | 100 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 28070000 | Väävelhappe lahus | Originaalpakendis | Galvaanikatsehh | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | Väävelhape | 7664-93-9 | SkinCorr. 1A | 100 | |
| Abimaterjalid | 38249064 | ZETAPLUS 600 MIX | Tootja pakend | Galvaanikatsehh | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | t/a | 1-Metoksü-2-propanool | 107-98-2 | Flam. Liq. 3, STOT SE 3 | 25 | |
| 4-Fenüül-3-buteen-2-oon | 122-57-6 | Skin Irrit. 2, Skin Sens. 1 | 10 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 31055100 | LANTHANE YELLOW 335 PART A | Tootja pakend | Galvaanikatsehh | 0.20 | m³ | Galvaanika | 2 | m³/a | Kroomi (III)nitraat | 13548-38-4 | Skin Irrit. 2, Skin Sens. 1, Eye Irrit. 2, Aquatic Chronic 2 | 5 | |
| Koobaltdinitraat | 10141-05-6 | Skin Sens. 1, Resp. Sens. 1, Muta. 2, Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1, Carc. 1B, Repr. 1B | ||||||||||||
| Lämmastikhape | 7697-37-2 | Ox. Liq. 2, Skin Corr. 1A | 3 | |||||||||||
| Naatriumfluoriid | 7681-49-4 | Acute Tox. 3, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2 | 3 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 28080000 | LANTHANE YELLOW 335 PART B | Tootja pakend | Galvaanikatsehh | 0.20 | m³ | Galvaanika | 2 | m³/a | Lämmastikhape | 7697-37-2 | Ox. Liq. 2, Skin Corr. 1A | 1 | |
| Seleendioksiid | 7446-08-4 | Acute Tox. 3, Acute Tox. 3, STOT RE 2, Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1 | 1 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 28080000 | Lämmastikhape | Tootja pakend | Galvaanikatsehh | 0.10 | m³ | Galvaanika | 1 | m³/a | Lämmastikhape | 7697-37-2 | Met. Corr. 1, Skin Corr. 1A, Acute Tox. 3 | 60 | |
| Abimaterjalid | 38249064 | BONDERITE M-NT CC 42 | Tootja pakend | Pulbervärvimine | 0.309 | m³ | Pulbervärvi pesu | 3.09 | m³/a | Dihüdrogeenheksafluorosirkonaat (2-) | 12021-95-3 | Met. Corr. 1, Acute Tox. 3, Skin Corr. 1B, | 3 | |
| Fosforhape | 7664-38-2 | Skin Corr. 1B | 5 | |||||||||||
| Naatrium-3-nitrobenseensulfonaat | 127-68-4 | Eye Irrit. 2, Skin Sens. 1 | 1 | |||||||||||
| Maleiinhape | 110-16-7 | Acute Tox. 4, Skin Irrit. 2, Eye Irrit. 2, Skin Sens. 1, STOT SE 3 | 0.10 | |||||||||||
| Abimaterjalid | 28061000 | Vesinikkloriidhape | Tootja pakend | Galvaanikatsehh | 2 | m³ | Galvaanika | 8 | m³/a | Vesinikkloriid | 7647-01-0 | Skin Corr. 1B, STOT SE 3 | 34 | |
| Abimaterjalid | 27111211 | Vedelgaas (propaan) | Mahuti | Propaanimahuti | 5 | m³ | Pulbervärvi põletite küte | 200 | m³/a | Propaan | 74-98-6 | Press. Gas, Flam. Gas 1 | 100 | |
| Abimaterjalid | 27102035 | Diisel | Mahuti | Tankla | 2.50 | m³ | Sisesõidukite kütus | 30 | m³/a | Diislikütus | 68334-30-5 | Carc. 2 | 100 | |
| Saasteaine | ||||
|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||
| Lubatud heitkogus | Kogus | Ühik | ||
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 39 | kg | |
| 1309-37-1 | Raud(III)oksiid, ümberarvutatuna rauaks | 1 069 | kg | |
| 7440-47-3 | Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks | 1 | kg | |
| 124-38-9 | Süsinikdioksiid | 290.107 | t | |
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 5.563 | t | |
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 11.346 | t | |
| 7747-40-7 | Kaaliumkloriid | 0.361 | t | |
| 1310-73-2 | Naatriumhüdroksiid | 0.862 | t | |
| 7647-01-0 | Vesinikkloriid | 0.229 | t | |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 34.602 | t | |
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 2.281 | t | |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | 1.957 | t | |
| 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 8.402 | t | |
| 78-92-2 | 2-Butanool (sec-Butüülalkoholid) | 0.026 | t | |
| 64-17-5 | Etanool (Etüülalkohol) | 0.145 | t | |
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.182 | t | |
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.545 | t | |
| 7664-39-3 | Vesinikfluoriid | 0.047 | t | |
| 7664-93-9 | Väävelhape | 0.715 | t | |
| Heiteallikas | Saasteaine | |||
|---|---|---|---|---|
| Nr plaanil või kaardil | Nimetus | CAS nr | Nimetus | Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) |
| 101 | Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 1 | 7647-01-0 | Vesinikkloriid | 0.004 |
| 7747-40-7 | Kaaliumkloriid | 0.006 | ||
| 1310-73-2 | Naatriumhüdroksiid | 0.014 | ||
| 7664-93-9 | Väävelhape | 0.011 | ||
| 7664-39-3 | Vesinikfluoriid | 0 | ||
| 102 | Galvaanika ruumi üldventilatsiooni korsten nr 2 | 7647-01-0 | Vesinikkloriid | 0.004 |
| 7747-40-7 | Kaaliumkloriid | 0.006 | ||
| 1310-73-2 | Naatriumhüdroksiid | 0.014 | ||
| 7664-93-9 | Väävelhape | 0.011 | ||
| 103 | Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1 | 1309-37-1 | Raud(III)oksiid, ümberarvutatuna rauaks | 0.005 |
| 104 | Haavelpuhastuse kamber | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 0.018 |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.006 | ||
| 105 | Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.133 |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.548 | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.009 | ||
| 64-17-5 | Etanool (Etüülalkohol) | 0.002 | ||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.003 | ||
| 106 | Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2 | 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.133 |
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.548 | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.009 | ||
| 64-17-5 | Etanool (Etüülalkohol) | 0.002 | ||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.003 | ||
| 108 | Lihvimine keevituspostides | PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.036 |
| 7439-89-6 | Raua lahustuvad ühendid, ümberarvutatuna rauaks | 0.008 | ||
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0 | ||
| 7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 0 | ||
| 7440-47-3 | Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks | 0 | ||
| 7440-50-8 | Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks | 0 | ||
| 7439-92-1 | Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks | 0 | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.061 | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.066 | ||
| 10028-15-6 | Osoon | 0 | ||
| 110 | Gaasilõikus pingi ja plasmalõikus pingi kohtäratõmme | 1309-37-1 | Raud(III)oksiid, ümberarvutatuna rauaks | 0.024 |
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0.001 | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.091 | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.341 | ||
| 112 | Propaani põleti pulbervärvimisel | 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.065 |
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.065 | ||
| NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.004 | ||
| 113 | Pulbervärvimise ventilatsioon | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 0.003 |
| 7664-39-3 | Vesinikfluoriid | 0.001 | ||
| 115 | Liivapritsiga puhastamise ventilatsiooni heide | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 0.133 |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.046 | ||
| 114 | Diiselkütuse tankla | NMVOC | Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid | 0.008 |
| Heiteallika nr plaanil või kaardil | Tegevusala või tehnoloogiaprotsess/osakond; tsehh, tehnoloogiaseade | Püüdeseade | Püütav saasteaine | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nimetus, tüüp | Arv | Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus | CAS nr | Nimetus | Projekteeritud puhastusaste, % | ||
| 101 | Galvaanika | EU5 | 6 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 98 |
| 102 | Galvaanika | EU5 | 6 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 98 |
| 103 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | EU3, EU5 | 24 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 98 |
| 104 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | PadrunFiltrid Pekotek KDF, filter FV-62EX HPS | 10 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 90 |
| 105 | Muu tööstuslik värvi kasutamine | Filter Pekotek | 1 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 98.10 |
| 105 | Muu tööstuslik värvi kasutamine | EU3, EU5 | 6 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 98 |
| 105 | Muu tööstuslik värvi kasutamine | EU7 | 3 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99 |
| 106 | Muu tööstuslik värvi kasutamine | Filter Pekotek | 1 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 90 |
| 106 | Muu tööstuslik värvi kasutamine | EU3, EU5 | 6 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 98 |
| 106 | Muu tööstuslik värvi kasutamine | EU7 | 3 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99 |
| 108 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | EU3, EU5 | 24 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 80 |
| 108 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | Plasmamasina filter | 1 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 90 |
| 110 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | Filterpadrun | 1 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99.60 |
| 113 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | Filterpadrun | 10 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 96 |
| 115 | Keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms | EU-5 | 10 | Kord kvartalis hooldus ja puhastus, vajadusel filtrite vahetus | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 99 |
| Kirjeldus | Seiresagedus | Seire tähtaeg |
|---|---|---|
| Teostada emissioonimõõtmised järgmistest saasetallikatest:
103 Tootmisruumi üldventilatsiooni korsten nr 1: PM-sum ja Pm-10 104 Haavelpuhastuse kamber: PM-sum 108 Lihvimine keevituspostides: PM-sum ja PM-10 113 Pulbervärvimise ventilatsioon: PM-sum 115 Liivapritsiga puhastamise ventilatsiooni heide: PM-sum ja PM-10 105 Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 1: Ksüleen 106 Märgvärvimise värvikambri ventilatsioon nr 2: Ksüleen Tulemused esitada loa andjale. |
Kord kolme aasta jooksul |
01.06.2021
|
| Jrk nr | Jäätmeliik | Tekkivad jäätmekogused | Käideldavad jäätmekogused, t/a | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tonni põhitoodangu kohta | t/a | Kogumine | Vedu | Taaskasutamine | |||
| Toimingu kood | Kogus (t/a) | ||||||
| 1. | 08 01 11* - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed | 80 | R2 | 20 | |||
| 2. | 08 01 12 - Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11* | 20 | |||||
| 3. | 08 02 01 - Pulberpinnakatete jäätmed | 50 | |||||
| 4. | 10 02 02 - Töötlemata räbu | 100 | |||||
| 5. | 11 01 06* - Nimistus mujal nimetamata happed | 55 | |||||
| 6. | 11 01 07* - Peitsimisalused | 20 | |||||
| 7. | 11 01 13* - Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed | 5 | |||||
| 8. | 11 01 98* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed | 63 | |||||
| 9. | 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud | 250 | |||||
| 10. | 12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed | 200 | |||||
| 11. | 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud | 60 | |||||
| 12. | 12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed | 20 | |||||
| 13. | 12 01 09* - Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed | 7 | |||||
| 14. | 12 01 13 - Keevitusjäätmed | 2 | |||||
| 15. | 12 01 16* - Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed | 500 | |||||
| 16. | 12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* | 1 300 | |||||
| 17. | 13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid | 20 | |||||
| 18. | 13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid | 20 | |||||
| 19. | 14 06 03* - Muud lahustid ja lahustisegud | 20 | |||||
| 20. | 14 06 05* - Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed | 5 | |||||
| 21. | 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid | 100 | |||||
| 22. | 15 01 02 - Plastpakendid | 18 | |||||
| 23. | 15 01 03 - Puitpakendid | 43 | |||||
| 24. | 15 01 04 - Metallpakendid | 0.90 | |||||
| 25. | 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid | 2 | |||||
| 26. | 15 01 10 01* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud mustmetallpakendid | 2 | |||||
| 27. | 15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus | 6 | |||||
| 28. | 15 02 03 - Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02* | 0.10 | |||||
| 29. | 16 01 03 - Vanarehvid | 1 | |||||
| 30. | 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* | 10 | |||||
| 31. | 16 02 97* - Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed | 1 | |||||
| 32. | 16 05 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud | 5 | |||||
| 33. | 16 06 01* - Pliiakud | 0.25 | |||||
| 34. | 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask | 130 | |||||
| 35. | 17 04 02 - Alumiinium | 60 | |||||
| 36. | 17 04 05 - Raud ja teras | 2 000 | |||||
| 37. | 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* | 20 | |||||
| 38. | 20 01 01 - Paber ja kartong | 2 | |||||
| 39. | 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed | 0.50 | |||||
| 40. | 20 01 35* - Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* | 0.50 | |||||
| 41. | 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* | 0.50 | |||||
| 42. | 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) | 100 | |||||
| Tegevuse liigid | Tehnilised nõuded | Keskkonnakaitsenõuded | |
|---|---|---|---|
| Kirjeldus | Rakendamine | ||
| Jäätmete liigiti kogumine | Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo tingimustele. | Pidevalt | |
| Arvestuse pidamine | Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb küsida saatelehte/üleandmisakti, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. | Pidevalt | |
| Ohtlike jäätmete kogumine ja säilitamine | Ohtlikud jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale märgistada ohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale. | Pidevalt | |
| Jäätmete üleandmine | Jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja/või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. | Pidevalt | |
| Kasutatav kütus | Energia tootmine, MWh/a | |||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse nimetus | KN kood | Väävel % | Tuhk % | Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ | Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ | Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta | Elekter | Soojus ja aur | ||||||||
| Tootmis- protsessis | Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks | Sise- trans- pordiks | Muu | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | ||||||
| Vedeldatud naftagaas (LPG) | 2711 19 00 | 100 | 100 | 0 | 2 555.556 | 2 555.556 | ||||||||||
| Tootmisetapid või kasutusalad | Energia tarbimine, MWh/a | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elekter, MWh/a | Soojus, MWh/a | Aur, MWh/a | |||||||||
| Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Kokku | |
| Galvaanika (tsinkimine) | 1 500 | 1 500 | 0 | 0 | |||||||
| Pulbervärvimine | 0 | 1 277.778 | 1 277.778 | 0 | |||||||
| Värvimiskambrid | 172 | 172 | 216 | 216 | 0 | ||||||
| Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine | 134 | 134 | 1 160 | 1 160 | 0 | ||||||
| Ventilatsioon | 210.50 | 210.50 | 0 | 0 | |||||||
| Kokku | 516.50 | 516.50 | 1 277.778 | 1 376 | 2 653.778 | 0 | |||||
| Müra allikas | Müra allika L-EST97 koordinaadid | Müra tase tootmisterritoorimi piiril | Müra vähendamise kava või vajaduse puudumise põhjendus | Päevane tase (07:00 - 23:00) | Öine tase (23:00 - 07:00) |
|---|---|---|---|---|---|
| Tootmishoonetes tekkiv müra seadmete ekspluatsioonil | - | - | olemasolevatel aladel III kategooria | olemasolevatel aladel III kategooria | |
| Territooriumil tekkiv müra (transport, ehitustööd jne ) | - | - | olemasolevatel aladel III kategooria | olemasolevatel aladel III kategooria |
| Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise sagedus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|
| Tootmise seire | Tootmistsüklit kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt visuaalselt, seiratakse tooraine ja abimaterjalide kulu, teostatakse toodangu kvaliteedikontrolli ning seadmete korrasoleku kontrolli. | Pidevalt |
|
| Jäätmetekke seire | Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jäätmearuande koostamine 1 kord aastas. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse. | Pidevalt |
|
| Heitetekke seire | Juurdepääs saasteallikate juurde: Võimaldada pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustes märgitud saasteallikatele. | Pidevalt |
|
| Heitetekke seire | Gaasipõletite ja plasmalõikuse ning keevitustööde tagamine nõutud parameetrite piires, et tagada madal saasteainete sisaldus suitsugaasis | Pidevalt vastavate tööde teostamise ajal |
|
| Heitetekke seire | Keevituse gaasipuhastusseadmete, ventilatsioonidel kasutusele olevate filtrite ja ruumiventilaatorite töö jälgimine ja hooldus. | Vastavalt hooldus ja kontrolligraafikutele |
|
| Heitetekke seire | Vedelikvärvimisel lahustikulu arvestuse pidamine, jälgimine, et ei ületatakse loas lubatud koguseid. | Pidev lahustite ostmise arvestus laoprogrammis, lahustite eraldumise hindamine arvutuslikult 1 kord kvartalis. |
|
| Muud asjakohased meetmed | Õnnetuste tagajärgede leevendamine: Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest. | Õnnetuse esinemise korral |
|
| Muud asjakohased meetmed | Õnnetuste vältimine: Tagada käitise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja heale majapidamistavale. | Pidevalt |
|
| Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Avarii- või õnnetusjuhtum | Antud tehnoloogilise protsessi peatamine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsil | Vastavalt vajadusele | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Tulekahju, sabotaaž, keskkonnakahjustus | Tegutsemine vastavalt tehases kehtestatud plaanile. Tuleohutusjuhendi täitmine | Vastavalt vajadusele | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Kemikaalide, sh lahustite leke, keskkonnakahjustus või reostus, reostuse oht | Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid.
Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Tegutsemine vastavalt riskianalüüsis toodud korrale. Kemikaaliseaduses kemikaalikäitlusele ja –kontrollile sätestatu jälgimine |
Vastavalt vajadusele | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Tööõnnetus (raske, eluohtlik, surmaga lõppenud) | Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade täitmine | Vastavalt vajadusele | |
| Pulbervärvimine, vedelikvärvimine | Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht. LÜU-de käitlemisest tingitud tuleoht. | Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine | Vastavalt vajadusele | |
| Pinnakatmine, galvaanilised protsessid | Pinnase ja vee reostumise oht kemikaalidega, kemikaalide sattumine keskkonda | Kogumisvannid protsessiliinide all, spetsiaalse töötlusega põrandad – epovaiguga, mis takistab kemikaalide imbumist põrandasse või pinnasesse. Õigeaegne liinide hooldus ja remont | Vastavalt vajadusele | |
| Transport ja laadungi käitlemine | Laadungi (kemikaalid) keskkonda sattumine | Laadungikäitlemise eeskirjade täitmine | Vastavalt vajadusele | |
| Jäätmekäitlus | Vanaõlide, emulsioonide maha valgumine ja võimalik sattumine kanalisatsiooni | Kokku kogumine saepuru või absorbentidega, saastunud saepuru ja absorbendi üle andmine jäätmekäitlejale. Kogumiskonteinerite hoidmine kinnistes ruumides, katusealustes. Nõuetele märgistatud hoiumahutid | Vastavalt vajadusele | |
| Vedelpropaani kasutamine pulbervärvimisel | Propaanimahuti leke ja tuleohu tekkimine | Vedelgaasi kasutamise eeskirjade jälgimine, gaasiseadmete ohutuse tagamine | Vastavalt vajadusele | |
| Õnnetuste tagajärgede likvideerimine | Õnnetusjuhtum | Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest. | Pidevalt | |
| Õnnetuste vältimine | Õnnetusjuhtum | Tagada käitise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja heale majapidamistavale. | Pidevalt |
| Tegevushälbe liik | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Meede |
|---|---|---|
| Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine | Toimub tootmisosakondade (värvimistsehh, galvaanikatsehh jt) korraliste seiskamiste perioodil vajalike remonditööde tegemiseks | Seiskamine toimub vastavalt ekspluatatsiooni eeskirjadele (nt värvikambrite korraline ülevaatus) |
| Puhastusseadmete rikked | Välistsehh, keevitustsehh, gaasi- ja plasmalõikus, galvaanikatsehh, uus tootmishoone. Kogu töötsükkel käivitatakse pärast seda, kui puhastusseadmete rike on täielikult kõrvaldatud (nt filtrite vahetamine) | Gaasipuhastusseadmete tööjuhendite täitmine, õigeaegne hooldus ja remont vastavalt seadmete valmistaja instruktsioonile |
| Muud tööd | Soojusenergia tootmine: katlad (katkeb katelde töö) | Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine (seadmete avariiseiskamine) ja koheselt remonditööde alustamine vastavalt remondijuhenditele. Hälvete põhjuste selgitamine. Avariiline üleminek põlevkiviõli küttele. |
| Tootmisseadmete rikked | Tootmisosakonnad kus antud rike toimus | Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine vastavalt seadmel (tsehhis), tööde teostamine vastavalt remondijuhenditele |
| Puhastustööd | Kõik tootmisosakonnad (mehhaanikatsehh, keevitustsehh, galvaanikatsehh, värvimistsehh) | Toimuvad vastavalt koostatud tööjuhenditele |
| Andmete liik | Andmete sisu | Andmete esitamise sagedus | Kohustuse algamise viis | Kohustuse algamise kpv |
|---|---|---|---|---|
| Mõõtmiste tulemused | Vastavalt tabelis 23 kirjeldatud tingimustele. | Kord kolme aasta jooksul | Määratud kuupäev |
01.06.2018
|
| Teave avarii kohta | Kõikidest avariist ja muudest keskkonda või inimeste tervist oluliselt mõjutavatest õnnetusest tuleb koheselt informeerida Keskkonnaametit, keskkonnainspektsiooni ning kohalikku omavalitsust. |
|
||
| Teave muudatusest käitise toimimisviisis | Käitaja teatab Keskkonnaametile igast muudatusest käitise laadis või toimumisviisis, mis võib avaldada mõju keskkonnale. |
|
||
| Reovee omaseire | Andmed galvaanikatsehhist reovee Zn sisalduse kohta. | Üks kord aastas | Määratud kuupäev |
01.06.2018
|