| Kehtivus | Korraldus |
|---|---|
| 30.05.2023 - | |
| 21.04.2022 - 29.05.2023 | |
| 19.06.2018 - 20.04.2022 | |
| Kehtivus: 18.04.2008 – 18.06.2018 |
|
| Kompleksloa registrinumber | L.KKL.IV-171224 | |
|---|---|---|
| 1. Käitaja andmed | 1.1. Ärinimi / Nimi | Metalliset Eesti AS |
| 1.2. Registrikood / Isikukood | 11011627 | |
| 2. Käitise andmed | 2.1. Käitise nimetus | Metalliset Eesti AS |
| 2.2. Käitise aadress | Kulgu 5, Narva | |
| 2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid | 0511 X: 6587501, Y: 737429 | |
| 2.5 Käitise tegevuse algusaeg | ||
| 3. Tegevusala | 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond | Metallide tootmine ja töötlemine - Metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m³ |
| 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas | 24 | |
| 3.3. Tööaeg tundides aastas | 8760 | |
| 3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus | Käideldava materjali maht 11000 tonnini aastas | |
| 3.5. Aastane tootmismaht | ||
| 4. Loa andja andmed | 4.1. Asutuse nimi | Keskkonnaamet |
| 4.2. Registrikood | 70008658 | |
| 4.3. Aadress | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn | |
Metalliset Eesti AS Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna lõunaosas. Kulgu tn 5 kinnistu asub Narva linna üldplaneeringuga aastateks 2000-2010 kinnitatud alal, mille kasutamise sihtotstarbeks on kehtestatud tootmishoonete alune maa. Lähim elamupiirkond asub kinnistust kirdesuunal-26. juuli tänava ja Staadioni tn 1 vahel ~200 m. Juurdepääsutee kinnistule ei kulge läbi elamupiirkonna. Pinnaveekogusid ettevõtte vahetus läheduses ei ole. Loodus-ja muinsuskaitsealuseid alasid ega üksikobjekte Kulgu tn 5 kinnistul ega sellega piirneval alal ei ole.
Ettevõtte tegevuse hulka kuuluvad metalldetailide keevitus ja metallpindade mehaaniline puhastus ning pinna katmine märgvärvimisega, koondnimetusega pinnatöötlus, samuti toodete koostamine. Pinnatöötlus protsessi võib jagada kolmeks põhiliseks etapiks: - detailide eeltöötlus (puhastamine), - värvimine (kruntimine), - värvitud toote kuivatamine. Valmistatakse pinnatud ja pindamata metalldetaile.
| Jrk nr | PVT allikas ja/või viide |
|---|---|
| 1. | BAT on surface treatment using Organic Solvents. |
| 2. | KKM määrus nr 115 |
| 3. | BAT on Surface Treatment of Metals and Plastics |
| 4. | "Welding and cutting - risks and measures" ESAB/ ;Madala saasteainete sisaldusega keevitustraadi kasutamine. Keevitusaerosoolide ja tolmu emissiooni vähendamine |
| 5. | BAT Reference Document for Common Waste Water and Waste Gas Treatment/Management Systems in the Chemical Sector |
| Tootmisetapid | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused | Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad | PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad | PVT jrk nr(d) | Vastavusmärge |
|---|---|---|---|---|---|
| Käitise juhtimine, tegevuste planeerimine, töötajate koolitus | ISO 9001:2008 standardi nõuetele vastav kvaliteedi juhtimise süsteem.
ISO 14001:2004 nõuetele vastav keskkonnajuhtimise süsteem. |
Keskkonnaalaste protseduuride, keskkonnapoliitika ja hea tootmistava reeglite protseduuride järgimine, olemasolevate protseduuride täiustamine ja kehtestatud ning läbiviidavate protseduuride täitmise kontroll. Lähtutakse auditi tulemustest. Tootmisprotsesside pidev seire ja igakülgne analüüs. | ISO 9001:2008, ISO 14001:2004. Rahvusvahelistele standarditele vastavad keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid, juhtimissüsteemide integreerimine.
To Directive on Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC), (Directive 96/61/EC). (Euroopa Liidu Direktiiv saastatuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta). EV Riigikogu „Saastatuse kompleksse vältimise seadus“ (RT I 2002, 85, 512). |
1 | Vastab |
| Omaseire, järelvalve heidete üle
|
ISO 9001:2008, ISO 14001:2004
|
Toimub materjalide, energiakasutuse, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite kvantitatiivse ja kvalitatiivse arvestuse pidamine, aruannete esitamine keskkonnaametile vastavalt seadusele. | Sertifitseeritud juhtimissüsteemi olemasolu, korrapärase arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine, heidete piiramine.
STS: Sections 20.1, 20.3, 20.2.1. Ref Doc BAT yje General Principles of Monitoring (MON) |
1 | Vastab |
| Kemikaalide ladustamine | Eraldi hoidmiskohad tahkete ja vedelate kemikaalide hoidmiseks | Kemikaalide hoidmine toimub originaalpakendites, laadimisi ei toimu. | Lekete vältimine.
STM p 2 Applied processes and techniques, 2.1.2 p 5.1.2.1 |
3 | Vastab |
| Vannides olevate lahuste segamine | Madalsurve õhu abil segamine, v.a. HCl söövitamise ja pesu vannid | Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine.
PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist |
3 | Vastab | |
| Vannides olevate lahuste segamine | Kollapassiveerimise ja nikeldamise lahused | Madalsurve õhu abil vannides olevate lahuste segamine.
PVT ei ole nende lahuste segamine õhuga, mis võivad põhjustada õhuheite suurenemist |
3 | Ei vasta | |
| Elektri tarbimine | Elektri kulu registreerimine. Elektri kulu optimeerimine | Elektrienergia kokkuhoid | Elektri kulu vähendamine
STM p 1.4 Key environmental issues p 1.4.3 Energy |
3 | Vastab |
| Soojendamine | Vannide soojendamine elektriga | Soojuskadude vältimine
STM: p 5.1.4. Utility inputs – energy and wastes |
3 | Vastab | |
| Soojendamine | Isoleeritud mahutite kasutamine; temperatuuri jälgimine manuaalselt. Lahuse koostise regulaarne jälgimine | Pidev vaatlus avariide vältimiseks | Tulekahju vältimine pideva tava- või automaatse seire/vaatluse abil, et vältida mahuti tühjaks saamist.
Soojendatavate mahutite isoleerimine. STM: p 5.1.4.2 Heating |
3 | Vastab |
| Vee kasutamine | Vee kasutamise jälgimine veemõõtja abil | Vee kasutamise vähendamine | Vee ja teiste materjalide kasutamise jälgimine ja vähendamine.
STM p 1.4 Key environmental issues, p 1.4.2. Water, p 5.1.5 Waste minimisation of water and wastes. |
3 | Vastab |
| Vee kasutamine | Hea praktika kasutamine detailide liinile asetamisel: detailid asetatakse liinile selliselt, et need ei haaraks kaasa lahust | Loputusvee väljakandmise vähendamine riputusliinil, nõrutus/kuivatusaja maksimeerimine | Loputusvee väljakandmise vähendamine riputusliinil.
STM:p 4.7 Rinsing techniques |
3 | Vastab |
| Vee kasutamine | Hüdrofoobsed plastikust (pehmest plastikust) trumlid | Loputusvee väljakandmise vähendamine trummelliinil | Loputusvee väljakandmise vähendamine riputusliinil.
STM:p 4.7 Rinsing techniques |
3 | Vastab |
| Vee kasutamine | Madala kontsentratsiooniga lahuste kasutamine;
kemikaalide kontsentratsioonide regulaarne kontrollimine, optimaalse temperatuuri hoidmine – väiksem viskoossus |
Loputusvee väljakandmise vähendamine; viskoossuse vähendamine. | Loputusvee väljakandmise vähendamine riputusliinil.
STM:p 4.7 Rinsing techniques |
3 | Vastab |
| Loputus | Mitme järjestikuse loputusvanni kasutamine veekulu vähendamiseks | Loputusvee väljakandmise vähendamine | Vee tarbimise vähendamine
STM: p 2.4., p 4.7 rinsing techniques...., p 5.1.5.4. Rinsing |
3 | Vastab |
| Materjalide kasutamine | Vannides olevate lahuste kontsentratsioonide regulaarne jälgimine. Vee ja muude materjalide kasutuskoguste registreerimine | Materjalide säästlik kasutamine. Materjalikao vähendamine vannidest väljakande näol läbi mitmekordse loputuse, kontsentratsioonide ja kasutuskoguste registreerimine jt | Materjalide kasutamise vähendamine ja taasväärtustamine. Materjalide kasutamise efektiivisused protsessis: tsinkimisel 70% passiveerimisega koos (kõik protsessid), 80% ilma passiveerimiseta ( kõik protsessid), elektrolüütiline nikeldamine 80-85%.
STM: p 4.1.3. benchmarking, p 5.1.6 Materials recovery and waste management, p 5.1.6.1 |
3 | Vastab |
| Kemikaalide asendamine pinnatöötlus protsessides ja rasvaärastusel | Rasvaärastus, söövitamine, tsinkimine, nikeldamine, tinatamine, passiveerimine. | Leeliseline pesu, söövitamine happelises keskkonnas, tsink- kloriidvannid, tinatamine happelises keskkonnas, passiveerimisvannid (kollane ja sinine passiveerimine). Alates 2007.a ei kasutata kemikaale Weikodip Glip Flüssig ja nikkelkloriidi 6-hüdraati. | Ohtlike kemikaalide asendamine pinnatöötluses vähemohtlike ainetega. Tsüaniidiühendite vältimine tsinkimisel, söövitamisel kroom (VI)-passiveerimine.
STM: p 5.2.5.3, 5.2.5.7 |
3 | Vastab |
| Kemikaalide asendamine pinnatöötlus protsessides ja rasvaärastusel | NaOH lahusega rasvaärastus | Tsüaniidiühendite ja lahustite vältimine rasvaärastusel
STM: p 5.2.5.3 |
3 | Vastab | |
| Rasvaärastuslahuste kasutuses hoidmine | Rakendatakse nii mitmeastmelist rasvaeemaldust kui ka elektrolüütilist rasvaärastust | Keskkonnasõbralike rasvaeemaldusmeetodite kasutamine | Mitmeastmeline rasvaeemaldus; elektrolüütiline rasvärastus
STM: p 5.2.7 |
3 | Vastab |
| Söövituslahuste kasutusea pikendamine ja taaskasutamine | Söövitusvannide puhul lisatakse söövitavat ainet kogu aeg juurde kuni vanni saastumiseni ja siis vahetatakse vanni sisu uue lahuse vastu välja. | Kaheastmelise söövitusvanni kasutamine | Mitmeastmeline söövitusvann
STM: p 5.28. maaintrance of decreasing solutions. |
3 | Vastab |
| Reovee käitlemine | Veekasutuse minimiseerimine, ohtlike ainete kasutamise vähendamine | Käideldava reovee hulga ja ohtlikkuse vähendamine | Käideldava reovee hulga ja ohtlikkuse vähendamine.
STM: p 4.16 Waste water emissions abatement techniques, p 4.16.3. Monitoring, final control...of waste waters |
3 | Vastab |
| Reovee käitlemine | Väljuvas reovees pH ja Zn sisalduse pidev jälgimine ja regulaarsed analüüsid põhiparameetrite suhtes (metallide sisaldus jne) | Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees on: Cd<0,1 mg/l; Cr(VI)<0,005 mg/l; Cr(üld) 0,05 mg/l; Cu<0,2 mg/l; Ni 2 mg/l; Sn -, Zn <2 mg/l. | Ainete sisaldus kanalisatsiooni minevas vees peaks PVT rakendamise korral olema järgmine (saavutatud tase PVT tehastes): Cd 0,1-0,2; mg/l,Cr(VI) 0,1-0,2 mg/l; Cr(üld) 0,1-2,0 mg/l; Cu 0,2-2,0 mg/l; Ni 0,2-2,0 mg/l; Sn 0,2-2,0 mg/l; Zn 0,2-2,0 mg/l.
STM: p 5.1.8.3. Emission ranges to water associated with some BAT for some installations (table) |
3 | Vastab |
| Reovee käitlemine | Sinipassiveerimisprotsessist tulev kroomtrioksiiidi sisaldav reovesi juhitakse kroomi eraldamisse, kus kroom eraldatakse väävelhappe ja naatriummetabisulfiidi abil. Seejärel kogutakse kroomi eraldamisel kasutatud vesi (150- 300ml) ja muu protsessil kasutatud vesi ( 2-4 m3) ühtlustusbasseini ja sealt edasi pH regulatsioonibasseini. pH reguleerimiseks kasutatakse leeliselahust ja väävelhapet. | Ohtlike aineid sisaldavate vooguse eraldamine üldreoveevoolust | Kroomi sisalava vee eraldamine ja eraldi käitlemine.
STM: p 5.1.8. Waste water emissions, p 5.1.8.2.; p 6.3 |
3 | Vastab |
| Heide välisõhku | Kohtäratõmme on kõikidel saasteallikatel (töötlemisvannidel külgedel). Galvaanika liinid asuvad eraldi hoones, raldatud suurest metalli töötlemise hallist seinaga. | Õhuheite vähendamine
STM: p 5.1.10 Air emissions |
3 | Vastab | |
| Heide välisõhku | Väljuvate saasteainete hindamine ja heitkoguste jälgimine | Tekkivate saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiri on järgmised:
Cr: 0,001 ug/m3; HCl: 1,45 ug/m3; Fluor: 0,34 ug/m3; NaOH: 2,73 ug/m3; Ni – kalendriaasta keskmine ~0 |
Tekkivate saasteainete kontsentratsioonid ei tohi ületada piirväärtusi, mis on järgmised:
Ni: 20 ug/m3 (kalendriaasta keskmine), Cr(VI): 2 ug/m3 (1h), HCl: 200 ug/m3 (1h), F: 20ug/u3 (1h), NaOH: 50 ug/m3 (1h) KKM määrus nr 115 |
2 | Vastab |
| Keevitamine | Kasutatakse poolautomaatkeevitust: keevitustraadi OK Autrod, ja Weld G3Sil kasutamine | Tervisele ja keskkonnale ohutumad keevitusgaasid.
|
Madala saasteainete sisaldusega keevitustraadi kasutamine.
Standardile vastava keevitustraadi kasutamine. Keevitusaerosooli vähendamine. Parim praktika – http//www.npi.goc.au ESAB - Welding and cutting – risks and measurements. |
4 | Vastab |
| Õhusaaste vältimine keevitamiselt | Keevituspostid on varustatud kõrge efektiivsusega kohtfiltritega. | Keevituspostide grupid on varustatud filtritega Satifex. Puhastatud õhk satub ruumi ja väljutatakse ventilatsiooniõhuga, teistkordne puhastusaste vähemalt 80%. Keevitusaerosoolide ja tolmu emissiooni vähendamine, õhusaaste vähendamine. | Puhastusseadmete kasutamine keevitusaerosooli püüdmiseks. Lokaalsed õhupuhastusseadmed (polüesterfilter, tselluloospaber), kassettfiltrid puhastusastmega 99%.
ESAB – Welding and cutting – risks and measurements. BGI593: Hazardous substances in welding and allied processes, p 9.2 (Selection of low fume emission metals), o 9.1.5 (Extraction) |
4 | Vastab |
| Gaasi- ja plasmalõikus, heitgaaside vähendamine | Kasutatakse gaasi- ja plasmalõikusmasinaid | Hapnikplasmalõikuri plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud. Lõikemasinate heitgaasid puhastatakse filtrites Downflo, mis tagab peentolmu sisalduse väljuvas õhus <1 mg/m3. | Saasteainete heitkoguste (Mn, Fe, NO2, CO) vähendamine välisõhku metallide plasma- ja gaasilõikuselt. Kõrgema puhastusastmega puhastusseadmed.
ESAB - Welding and cutting – risks and measurements. |
4 | Vastab |
| Haavlijoaga (haavlitega) detailide puhastamine | Purustatud terasest 0,4-0,5 mm diameetriga haavlite kasutamine läbikäidavas haavelpuhastuskambris | Toormaterjali kasutamise minimeerimine | Haavlite korduvkasutus.
STS Section 9.2 |
1 | Vastab |
| Haavlijoaga (haavlitega) puhastamine | Kambri üldventilatsioon, tootlikkus kuni 4000 Nm3/h.
Kassettfilter FV-62EX HPS, vastab Pekotek OÜLtd kvaliteedistandardile Pekotek KDF-Filter |
Tolmu heitkoguse vähendamine | Õhu puhastussüsteemide kasutamine. Tolmu kontsentratsioon väljuvas õhus <3 mg/Nm3
STS Section 21.1 |
1 | Vastab |
| Liivajoaga detailide puhastamine | Eraldi kinnine ruum, liivajoa aparaat, õhupuhastussüsteem | Tolmu heitkoguse vähendamine peentolmule ettenähtud filtersüsteemi (kassettfiltrid HEPA EU-5) abil, mille puhastusaste 1 mikronise tolmu puhul on 50-60%. PM10 sisaldus väljuvas õhus <10 mg/Nm3.
http://www.hepafilter-pro.com/ http://www.scribd.com/doc/53058544/International-Classification-of-Filters-as-per-EN-779-1822 |
Tolmu heitkoguste vähendamine CWW, p 4.3.2. table 4.9, puhastusaste 99-99,9%, jääktolmu sisaldus 2-10 mikrogrammi kuupmeetris (ug/m3) | 5 | Vastab |
| Metallkonstruktsioonide kruntimine ja värvimine | Kasutatakse standartseid värvimiskambreid Painting Chamber MIH15-V-LTO js värvimisaparaate Merkuur ja President | Lae- ja põrandafiltrid puhastusklassiga EU-5, EU-3 ja Andrea pabervärvipüüniseid (firma Pekotek Ltd, Soome).
Värvimiskambrid tagavad, et värvid, lahustid ei sattuks veekeskkonda või pinnasesse. |
Lenduvete orgaaniliste ühendite maksimaalne arvutuslik saastatuse tase ei ületa saastatuse taseme piirväärtust SPV 1 (ühe tunni keskmine).
Süsiniku maksimaalne heitkogus on väiksem, kui 10 kg/h. LOÜ maksimaalne heitkogus on 4,878 kg/h ja süsiniku maksimaalne heitkogus on 4,146 kg/h (85%). |
2 | Vastab |
| Värvimisseadmete puhastamine ja pesemine | Kasutatud nitrolahusti suunatakse regenereerimisele ja kasutatakse korduvalt või toimub lahustijääkide kogumine ja üleandmine vastavat jäätmeluba ja litsentsi omavale ettevõttele. | LOÜ-de heitkoguste vähendamine. Lahusti kasutamise minimeerimine. | Saastunud lahusti destilleerimine ja nitrolahusti suunamine korduvkasutusse.
Lahusti bilansi koostamine. Saastunud lahusti kogumine ja üleandmine vastavat jäätmeluba ja litsentsi omavale ettevõttele. STS Section 20.13.11 |
1 | Vastab |
| Pulbervärvimine | Keskkonnaohutute (PE 8350, PE 8245) või väheohututse värvide kasutamine | Kasutatakse pliivabasid ja triglycidylisocyanurate (TGIC) vabasid (väga toksiline) värve Infalit PE, mis koosnevad põhiliselt polüestervaikudest, PE 8316 sisaldab tsinki. | Vähem keskkonnaohutute pulbervärvide kasutamine.
Märkus: värv, mis sisaldab TGIC 0,1% on ohtlik kemikaal. http://www.nicnas.gov.au/publications/information_sheets/safety_information_sheets/sis_15_triglycidylisocyanurate_tgic_pdf.pdf |
3 | Vastab |
| Pulbervärvimine | Filtersüsteemi (filterkassetid) kasutamine, mis praktiliselt välistab heite välisõhku. Ruumi suunatav õhk puhastatakse teistkordselt kottfiltrites | Väljundõhk puhastatakse kassettfiltris püüdeefektiivsusega 96% ja talvetingimustes täiendavalt peentolmule ettenähtud kottfiltritega HEPA EU-5 (99%).
http://www.hepafilter-pro.com/ http://www.scribd.com/doc/53058544/International-Classification-of-Filters-as-per-EN-779-1822 Peentolmu sisaldus välisõhku väljuvas õhus alla 2 mg/Nm3. |
Õhu puhastussüsteemide kasutamine.
|
3 | Vastab |
| Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika | PVT vastavusmärge | Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta | Rakendamise periood | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pinna- ja põhjavee kaitse | Heitvett veekogusse ega pinnasesse ei juhita
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Pinnase kaitse | Heitvett veekogusse ega pinnasesse ei juhita
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Reovee tekke vähendamine | Puhastusseadmetes käideldud vesi korduv kasutatakse süsteemis, jahutusvett ei kasutata
|
Vee korduvkasutus
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Jäätmete kõrvaldamine | Jäätmed antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlejale
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Jäätmete muu taaskasutamine | Kõik metallijäätmed suunatakse taaskasutusse
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Jäätmetekke minimeerimine | Jäätmeid tekib väheses koguses
|
Kasutatud lahusti regenereeritakse
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Energia ja kütuse kasutamise vähendamine | Isoleeritud mahutite kasutamine, galvaanikas vannide elektrisoojendite, elektrikulude jälgimine ja kokkuhoid.
|
Ventilatsiooniõhu kasutamine ruumide kütteks pärast puhastust
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Kastmis-, eel- ja järeltöötluse protsesside organiseerimine selliselt, et heited oleksid minimaalsed. Töökohtade ventileerimine
|
Metallipindade galvaanilisel katmisel ei esine reegline olulist saasteainete eraldumist ja välisõhu saastet
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Filtrite kasutamine (peentolmfiltrid)
|
Kassettfiltrid
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Filtrite kasutamine (peentolmfiltrid)
|
Separaator, kassettfiltrid (Pekotek Ltd kvaliteedistandard)
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Filtrite kasutamine (peentolmfiltrid)
|
Kassettfiltir HEPA tüüpi, kottfiltrid (tüüp EU-5)
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Muud asjakohased andmed | Kambrid on varustatud väljuva õhu puhastussüsteemiga
|
Filtrid Andrea (Pekotek Ltd, Soome), filterkotid FV-45 ja F-85 peentolmu püüdmiseks
|
Vastab | Rakendatud
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Enne suunamist välisõhku puhastatakse väljutatav õhk aerosoolist
|
Filterseade VS 150 B.FLT F5 klassiga EU5 vastavalt ASHRAE standardile 52.1
|
Vastab | On rakendatud olemasolevas tehnoloogias
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Filtrid metallaurude ja –oksiidide püüdmiseks
|
Filtrid Downflo DFPRO 4 IP, MetalMaster Company, või firma KEMPER
|
Vastab | On rakendatud olemasolevas tehnoloogias
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Kasutatakse kõrgeefektiivsusega hapnikplasmalõikureid. Plasmajuga on keskkonnast ekraniseeritud
|
Plasma-Oxygen-Cutting, firma MetalMaster Company
|
Vastab | On rakendatud olemasolevas tehnoloogias
|
|
|
| Muud asjakohased meetmed | Keevituspostid on koondatud gruppideks, millised on varustatud lokaalsete tolmu- ja suitsupüüdeseadmetega
|
Püüdeseadmed Statifex 6000-MS+ (EL Direktiiv 2002/95/EC), püüdeefektiivsus 99,8%
|
Vastab | On rakendatud olemasolevas tehnoloogias
|
|
|
| Vee säästlik kasutamine | Vee kulu on minimeeritud
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Abimaterjalide säästlik kasutamine | Kulunormide jälgimine, aruandlus ISO nõuete täitmine
|
Vastab | Rakendatud
|
|
||
| Kemikaalide säästlik kasutamine | Jälgitakse kulunorme ja kasutatakse Benchmarker´ite meetodit materjalide kasutuskoguste jälgimisel
|
Vastab | On rakendatud olemasolevas tehnoloogias
|
|
||
| Toorme säästlik kasutamine | Metallide lõikamiseks kasutatakse automaattpinke
|
Vastab | On rakendatud olemasolevas tehnoloogias
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Ühiskanalisatsiooni suunatava heitvee konsentratsioon: Ühiskanalisatsiooni suunatud heitvesi peab vastama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse ning Narva Linnavolikogu 03.08.2006.a. määruse nr 30 Narva linnas kehtiva “Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” kehtestatud nõuetele. Linna ühiskanalisatsiooni kliendi poolt suunatavate heitvete konsentratsioon ei tohi kahjustada ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjustada ühiskanalisatsiooni töös häireid. Narva linna “Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” sätestab . et linna ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, milles on ületatud eeskirja § 119 tabeli 1 tulbas 4 kehtestatud reostusainete piirväärtusi.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Kanalisatsiooni ehitise veekaitsenõuded: Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusele nr 171 “Kanalisatsiooni ehitise veekaitsenõuded”.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele , tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalusi
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalusi
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Toote pakendamisel tuleb lähtuda järgmisest: Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduskasutus või pakendijäätmete taaskasutus, sh ringlussevõtt, välistades pakendijäätmete või nende töötlemisel tekkivate jäätmete kõrvaldamisel ebasoovitava mõju keskkonnale
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Jäätmete kõrvaldamine | Ohtlike jäätmete pakendid tuleb märgistada vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusele nr 39 "Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord"
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Jäätmete käitlemine peab vastama Narva Linnavalituse jäätmehoolduseeskirjale
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Ühiskanalisatsiooni juhitava vee ohtlike ainete piirväärtuste vastavus nõuetele: ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees ohtlike ainete piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 16.10.2003.a määruses nr 75 “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” kehtestatud nõuetele.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Kanalisatsioonisüsteemi korrashoid: Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrusele nr 171 “Kanalisatsiooni ehitise veekaitsenõuded”.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Saasteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamisi, vastasel korral on Keskkonnaameti Viru regioonil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste (temperatuuri inversioon, tuule kiirus kuni 2 m/s, vertikaalse turbulentsi puudumine) korral.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Keelatud on kasutada tehnoloogilisi protsesse, mis puuduvad lubatud heitkoguste projektis.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Juurdepääs saasteallikale: Võimaldama pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustes märgitud saasteallikale.
|
PVT ei määratle | Pidevalt
|
|
||
| Muud asjakohased meetmed | Saasteainete väljumiskõrguse või väljumisava läbimõõdu muutmise korral tuleb sellest teatada keskkonnakompleksloa andjale ja taotleda uus luba.
|
PVT ei määratle | Vajadusel
|
|
| Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess | Kogus | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | |||
| Kogus | Ühik | Kokku | Ühik | Jääb tootesse, % | |||||||
| Abimaterjalid | 2501.0051 (Brussels code) | Soola tabletid vee pehmendamiseks (Soft Sel Pluss – salt tablets for water softening) 25 mm | Originaalpakend. 25kg | Tootmishoones kuivas ja jahedas kohas | 50 | Vee pehmendamine | 100 | Kasutatakse vastavalt vajadusele | |||
| Abimaterjalid | 39079990 | Infralit PE 8350 | Kotid, kastid | Uus tootmishoone | 1 | t | Pulbervärvimine | 30 | t/a | 95 | 200 g/m2 |
| Abimaterjalid | Spanol W Compund | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.01 | t | Niklivanni põhikoostisosa | 0.01 | t/a | 0 | ||
| Abimaterjalid | Glanzzusatz Nicoflex Special | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.05 | m³ | Lisaaine | 0.05 | m³/a | 0 | ||
| Abimaterjalid | Nickel Korrekturlösung Z | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.025 | m³ | Lisaaine | 0.025 | m³/a | 0 | ||
| Abimaterjalid | Kaaliumkloriid | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.20 | t | Tsinkimine | 1 | t/a | 0 | ||
| Abimaterjalid | Zylite Wetter 289-BD | Originaalpakend | Galvaanikatsehh | 0.025 | m³ | Tsingi parandamisaine | 0.025 | m³/a | 0 | ||
| Abimaterjalid | 83111010 | Keevitustraat Weld G3Si1 | Rullid. Siseruumis | Uus tootmishoone | 2 | t | metalldetailide keevitamine | 6.90 | t/a | 60 | Pole määratav |
| Abimaterjalid | 83111010 | Keevitustraat OK Autrod 12.51 | Rullid. Siseruumis | Uus tootmishoone | 2 | t | metalldetailide keevitamine | 23 | t/a | 60 | Pole määratav |
| Abimaterjalid | Liiv | Tootmisruumis | Tootmishoones | 20 | t | 996 | t/a | 0 | 14 kg/m2 | ||
| Abimaterjalid | 720051000 | metallhaavlid (graanulid) läbimõõduga 0,4-0,5 mm- purustatud teras | kotid | 0.50 | t | värvitavate pindade mehhaaniline puhastamine ( haavlijoa kamber) | 2 | t/a | 0 | 31 g/m2 | |
| Toore | omatoodetud või tellija poolt tarnitud metalldetailid ja- konstrukts. | kinnises ruumis | Uus tootmishoone | 20 | t | metalli mehaaniline töötlemine | 11 000 | t/a | 95 | Pole määratav | |
| Toore, abimaterjal või pooltoode | Säilitamine | Kasutamine | Ohtlik aine | |||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liik | KN kaubakood | Nimetus | Säilitamisviis, mahuti tüüp | Nr plaanil või kaardil | Maksimaalne üheaegselt hoitav | Tootmisprotsess | Kogus | Ühik | Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta | Nimetus | CAS, EINECS või ELINCS nr | Ohukategooria | Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % | |
| Kogus | Ühik | |||||||||||||
| Abimaterjalid | Henkel | Bondekite CC42 | Originaalpakend | Vabas õhus, territooriumil | 3 | Pesukemikaal | 36 | Fosforhape | 7664-38-2 | 5 | ||||
| Abimaterjalid | Henkel | P3 Neutrapon 5003 | Originaalpakend | Vabas õhus, territooriumil | 2 | Pesukemikaal | 24 | Rasvhappe eeter | 146340-26-1 | Kahjulik | 25 | |||
| Abimaterjalid | Propaan (vedelgaas) | mahuti | Vabas õhus, territooriumil | 5 | t | Kütus (soohja õhu saamine) | 112.50 | t/a | 0,0125 kg/s | Propaan | 74-98-6 | 80 | ||
| Abimaterjalid | Kluthe T400-15 | Originaalpakend | Tootmishoone | 0.02 | t | Õli sisaldava reovee sadestamine | 0.10 | t/a | Kaltsiumkloriid | 10043-52-4 | 10 | |||
| Abimaterjalid | Määrdeaine eemalduse tõhustaja 172 | Originaalpakend | Tootmishoone | 0.02 | t | Lisaaine | 0.06 | t/a | 2-Propanool (Isopropüülalkohol) | 67-63-0 | 10 | |||
| Abimaterjalid | Puhverlahus nr 12 puffern | Originaalpakend | Tootmishoone | 0.06 | t | pH väärtuse reguleerimine | 0.20 | t/a | Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | 50 | |||
| Abimaterjalid | 39079990 | Infralit PE 8316-05 | Originaalpakend | Tootmishoone | 0.50 | t | Pulbervärvimine | 6 | t/a | 200g/m2 | Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks | 7440-66-6 | 50 | |
| Abimaterjalid | 39079990 | Infralit PE 8245* | Originaalpakend | Tootmishoone | 0.50 | t | Pulbervärvimine | 4 | t/a | 200g/m2 | Etüültrifenüülfosfooniumbromiid | 1530-32-1 | Kahjulik | 5 |
| Abimaterjalid | 83111010 | Keevitustraat OK Autrod 309 Lsi | rullid | Tootmishoone | 2 | t | keevitamine | 16.10 | t/a | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 7440-02-0 | 15 | ||
| Süsinikmonooksiid | 630-08-0 | 1 | ||||||||||||
| Abimaterjalid | Keevituskemikaalid: rooste eemaldaja | Originaalpakend | Tootmishoone | 100 | m³/a | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 7440-02-0 | Kahjulik | 15 | |||||
| Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks | 7440-48-4 | Kahjulik | 1 | |||||||||||
| Abimaterjalid | süsinikdioksiid | Balloonid | Tootmishoone | 60 | keevitamine | 7 500 | Süsinikdioksiid | 124-38-9 | 100 | |||||
| Abimaterjalid | Argoon | Balloonid | Tootmishoone | 30 | m³ | keevitamine | 1 000 | m³/a | Argoon | 231-147-0 | 100 | |||
| Abimaterjalid | Liimid, nt Loctite (Loctite Corporation) | Originaalpakend | Tootmishoone | 0.10 | t | Detailide liimimine, parandamine jne | 0.80 | t/a | Etüül 2-tsüanoakrülaat | 7085-85-0 | Kahjulik | 1 | ||
| Abimaterjalid | Naatriummetabisulfiit | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.10 | t | Lagundaja | 0.30 | t/a | Dinaatriumdisulfit | 7681-57-4 | 100 | |||
| Abimaterjalid | Fennopol K | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.05 | t | sadestamiskemikaal | 0.075 | t/a | Adipiinhape | 124-04-9 | 5 | |||
| Sidrunhape | 77-92-9 | 12 | ||||||||||||
| Abimaterjalid | 28070011 | Väävelhape 96% | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.05 | m³ | pH reguleerimine | 0.125 | m³/a | Väävelhape | 7664-93-9 | 96 | ||
| Abimaterjalid | Leeliselahus | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.50 | t | pH reguleerimine | 1.50 | m³/a | Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | 50 | |||
| Abimaterjalid | 28100001 | Boorhape | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.05 | t | pH reguleerimine | 0.05 | t/a | Boorhape | 10043-35-3 | 95 | ||
| Abimaterjalid | Emulgaator AB60 | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.025 | m³ | Lisaaine | 0.025 | m³/a | Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat) | 68891-38-3 | 10 | |||
| Abimaterjalid | Emulgaator AB40 | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.025 | m³ | Lisaaine | 0.025 | m³/a | Fosforhape | 7664-38-2 | 2.50 | |||
| Naatrium dodetsüülbenseensulfonaat | 25155-30-0 | 25 | ||||||||||||
| Abimaterjalid | Zylite 11-50 Additive-BD | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.20 | t | Kirgastaja | 0.60 | t/a | Naatriummetasulfaat | 126-92-1 | 10 | |||
| Abimaterjalid | Zylite 1080 Booster | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.075 | m³ | Tsinkimine | 0.075 | m³/a | 2-Klorobensaldehüüd | 89-98-5 | 10 | |||
| 4-Hüdroksü-4-metüül-2-pentaanoon | 123-42-2 | 60 | ||||||||||||
| Abimaterjalid | Roprepp 85 | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.05 | m³ | Lisaaine söövitamisel | 0.05 | m³/a | 2-Butoksüetanool | 111-76-2 | 20 | |||
| Abimaterjalid | Lämmastikhape 62% | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.10 | m³ | sinipassiveerimine | 0.10 | m³/a | Lämmastikhape | 7697-37-2 | 62 | |||
| Abimaterjalid | 28080000 | Flüssigentfetter Prelik 170 | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 1 | m³ | Elektrolüütiline pesemine | 1 | m³/a | Naatriumhüdroksiid | 1310-73-2 | 50 | ||
| Abimaterjalid | Findip 250 | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.05 | m³ | sinipassiveerimine | 0.05 | m³/a | Lämmastikhape | 7697-37-2 | 20 | |||
| Abimaterjalid | Zylite 11-50 Brightener-BD | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 0.30 | m³ | Eeltöötluse pesuaine | 0.80 | m³/a | Naatriummetasulfaat | 126-92-1 | 5 | |||
| 4-Fenüül-3-buteen-2-oon | 122-57-6 | 5 | ||||||||||||
| 2-Klorobensaldehüüd | 89-98-5 | 5 | ||||||||||||
| 2-Butoksüetanool | 111-76-2 | 5 | ||||||||||||
| 4-Hüdroksü-4-metüül-2-pentaanoon | 123-42-2 | 30 | ||||||||||||
| Abimaterjalid | 28061000 | Soolhape | Originaalpakend | Veepuhastusseadme ruum | 2 | m³ | Söövitamine | 6 | m³/a | Vesinikkloriid | 7647-01-0 | 50 | ||
| Abimaterjalid | 28044000 | hapnik | origin. balloon | tootmishoone | 5 | m³ | gaasilõikus | 10 | m³/a | Hapnik | 7782-44-7 | 100 | ||
| Abimaterjalid | 28043000 | lämmastik | origin. balloon | tootmishoone | 5 | m³ | plasmalõikus | 10 | m³/a | Lämmastik | 7727-37-9 | 100 | ||
| Abimaterjalid | 28042100 | argoon+CO2 | origin. balloon | tootmishoone | 30 | m³ | keevitamine | 3 500 | m³/a | Süsinikdioksiid | 124-38-9 | 10 | ||
| Argoon | 231-147-0 | 90 | ||||||||||||
| Väljalaskme kood | Väljalaskme nimetus | Suubla kood | Suubla nimetus | Äkkheite põhjus | Äkkheite kestus | Saasteaine | Kogus ühekordselt (t) | Kogus aastas (t/a) | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| CAS, EINECS või ELINCS nr | Nimetus | Maksimaalne sisaldus, mg/l | ||||||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | Pyld | Üldfosfor (Püld) | 0.10 | |||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | Nyld | Üldlämmastik (Nüld) | 10 | 0.015 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | CI | Kloriid | 300 | 0.015 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | SO4 | Sulfaat (SO42-) | 300 | 0.015 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | 7440-43-9 | Kaadmium (Cd) | 0.02 | 0.000001 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | 7440-47-3 | Kroom (Cr) | 0.50 | 0.000025 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | 7440-50-8 | Vask (Cu) | 4.40 | 0.00022 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | 7440-02-0 | Nikkel (Ni) | 0.40 | 0.00002 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | 7440-66-6 | Tsink (Zn) | 5.10 | 0.000255 | ||||
| Avariiäkkheide Ühiskanalisatsioon K3 | Galvaanikatsehhi veepuhastusseadme avariimahuti (vanni) dehermetiseerumine, avarii | 1 kord 3 aasta jooksul, mahuti maht 50 m3 . Lühiajaline | NAF | Nafta | 10 | 0.0005 | ||||
| Saasteaine | ||||
|---|---|---|---|---|
| CAS nr | Nimetus | Heitkogus | ||
| Lubatud heitkogus | Kogus | Ühik | ||
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 0.1096 | t | |
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0.001404 | t | |
| 7439-89-6 | Raua lahustuvad ühendid, ümberarvutatuna rauaks | 0.022908 | t | |
| 7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 0.002278 | t | |
| 7440-47-3 | Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks | 0.000721 | t | |
| 7440-50-8 | Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks | 0.000096 | t | |
| 7439-92-1 | Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks | 0.000019 | t | |
| 124-38-9 | Süsinikdioksiid | 324.738 | t | |
| 7747-40-7 | Kaaliumkloriid | 0.3613 | t | |
| 1310-73-2 | Naatriumhüdroksiid | 0.3613 | t | |
| 7647-01-0 | Vesinikkloriid | 0.1916 | t | |
| 7782-41-4 | Fluor ja gaasilised fluoriidid, ümberarvutatuna fluoriks | 0.0452 | t | |
| 10028-15-6 | Osoon | 0.0755 | t | |
| VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | 0.0207 | t | |
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 1.1827 | t | |
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 1.561 | t | |
| PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 1.2997 | t | |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.5614 | t | |
| 64742-95-6 | Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne | 2.341 | t | |
| 8032-32-4 | Ligroiin ehk toorbensiin | 3.735 | t | |
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 7.026 | t | |
| 111-40-0 | Dietüleentriamiin (DETA) | 0.202 | t | |
| 64-17-5 | Etanool (Etüülalkohol) | 1.512 | t | |
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.378 | t | |
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 3.78 | t | |
| 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 12.641 | t | |
| Heiteallikas | Saasteaine | |||
|---|---|---|---|---|
| Nr plaanil või kaardil | Nimetus | CAS nr | Nimetus | Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) |
| 115 | Liivajoaga puhastamine | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 0.048 |
| PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.017 | ||
| PM2,5 | Eriti peened osakesed (PM2,5) | 0.008 | ||
| 113 | Pulbervärvimine | PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.006 |
| 112 | Propaani põleti pulbervärvimisel | 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.034 |
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.034 | ||
| VOC-com | Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel | 0.002 | ||
| 111 | Palsmalõikus | 7439-89-6 | Raua lahustuvad ühendid, ümberarvutatuna rauaks | 0.001 |
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0 | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.252 | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.045 | ||
| 110 | Gaasilõikus | 7439-89-6 | Raua lahustuvad ühendid, ümberarvutatuna rauaks | 0 |
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0 | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.011 | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.015 | ||
| 109 | Plasmalõikus | 7439-89-6 | Raua lahustuvad ühendid, ümberarvutatuna rauaks | 0.001 |
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0 | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.252 | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.045 | ||
| 108 | Lihvimine keevituspostides | PM10 | Peened osakesed (PM10) | 0.036 |
| 7439-89-6 | Raua lahustuvad ühendid, ümberarvutatuna rauaks | 0.008 | ||
| 7439-96-5 | Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks | 0 | ||
| 7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 0 | ||
| 7440-47-3 | Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks | 0 | ||
| 7440-50-8 | Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks | 0 | ||
| 7439-92-1 | Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks | 0 | ||
| 10102-44-0 | Lämmastikdioksiid | 0.061 | ||
| 630-08-0 | Süsinikmonooksiid | 0.066 | ||
| 10028-15-6 | Osoon | 0 | ||
| 101 | Galvaanika tsehh | 7440-02-0 | Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks | 0 |
| 7440-47-3 | Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks | 0 | ||
| 7782-41-4 | Fluor ja gaasilised fluoriidid, ümberarvutatuna fluoriks | 0.001 | ||
| 7647-01-0 | Vesinikkloriid | 0.006 | ||
| 1310-73-2 | Naatriumhüdroksiid | 0.011 | ||
| 7747-40-7 | Kaaliumkloriid | 0.011 | ||
| 104 | haavelpuhastus kamber | PM-sum | Tahked osakesed, summaarsed | 0.001 |
| 106 | Värvimiskamber | 64742-95-6 | Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne | 0.05 |
| 8032-32-4 | Ligroiin ehk toorbensiin | 0.08 | ||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.151 | ||
| 111-40-0 | Dietüleentriamiin (DETA) | 0.004 | ||
| 64-17-5 | Etanool (Etüülalkohol) | 0.032 | ||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.008 | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.081 | ||
| 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.271 | ||
| 105 | Värvimiskamber | 64742-95-6 | Lahustibensiin (nafta), kerge aromaatne | 0.05 |
| 8032-32-4 | Ligroiin ehk toorbensiin | 0.08 | ||
| 123-86-4 | n-Butüülatsetaat | 0.151 | ||
| 111-40-0 | Dietüleentriamiin (DETA) | 0.004 | ||
| 64-17-5 | Etanool (Etüülalkohol) | 0.032 | ||
| 67-64-1 | Atsetoon (2-Propanoon) | 0.008 | ||
| 108-88-3 | Tolueen (Metüülbenseen) | 0.081 | ||
| 1330-20-7 | Ksüleen (dimetüülbenseen) | 0.271 | ||
| Kirjeldus | Seiresagedus | Seire tähtaeg |
|---|---|---|
| Saasteainete heitkoguste vältimiseks ja välisõhu kontrolliks rakendatakse järgmist: - saasteainete vahetu määramine heidetes välisõhku 1 kord aastas saasteallikatest 104, 105, 106, 108; - saasteainete heitkoguste määramist arvutuslikul teel. Saasteallikate vahetu seire tuleb teostada perioodiliselt, kontrollida puhastus(püüde)seadmete efektiivsust kontrollmõõtmistega. Püüdeseadmete efektiivsust tuleb kontrollida vastavalt kompleksloa tabelile 26, vähemalt 1 kord aastas, samuti PM-sum ja PM10 sisaldust saasteallikatest 104, 108 ja LOÜ sisaldust saasteallikatest 105, 106. |
|
| Jrk nr | Jäätmeliik | Tekkivad jäätmekogused | Käideldavad jäätmekogused, t/a | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tonni põhitoodangu kohta | t/a | Kogumine | Vedu | Taaskasutamine | |||
| Toimingu kood | Kogus (t/a) | ||||||
| 1. | 16 02 16 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15* | 10 | |||||
| 2. | 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud | 35 | |||||
| 3. | 17 04 02 - Alumiinium | 50 | |||||
| 4. | 12 01 17 - Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16* | 1 000 | |||||
| 5. | 10 02 02 - Töötlemata räbu | 100 | |||||
| 6. | 16 05 06* - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sealhulgas laborikemikaalisegud | 2 | |||||
| 7. | 16 02 97* - Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed | 1 | |||||
| 8. | 11 01 98* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed | 13 | |||||
| 9. | 16 01 03 - Vanarehvid | 1 | |||||
| 10. | 11 01 07* - Peitsimisalused | 20 | |||||
| 11. | 11 01 06* - Nimistus mujal nimetamata happed | 55 | |||||
| 12. | 08 01 11* - Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed | 20 | |||||
| 13. | 12 01 16* - Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed | 996 | |||||
| 14. | 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed | 0.20 | |||||
| 15. | 16 06 01* - Pliiakud | 0.25 | |||||
| 16. | 13 02 05* - Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid | 20 | |||||
| 17. | 11 01 13* - Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed | 5 | |||||
| 18. | 17 04 05 - Raud ja teras | 2 000 | |||||
| 19. | 17 04 01 - Vask, pronks, valgevask | 130 | |||||
| 20. | 15 01 04 - Metallpakendid | 0.90 | |||||
| 21. | 15 02 03 - Absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02* | 0.10 | |||||
| 22. | 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) | 70 | |||||
| 23. | 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* | 20 | |||||
| 24. | 15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus | 1.20 | |||||
| 25. | 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid | 2 | |||||
| 26. | 15 01 02 - Plastpakendid | 18 | |||||
| 27. | 15 01 03 - Puitpakendid | 43 | |||||
| 28. | 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid | 117 | |||||
| 29. | 11 01 98* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed | 25 | |||||
| 30. | 12 01 13 - Keevitusjäätmed | 2 | |||||
| 31. | 12 01 09* - Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed | 7 | |||||
| 32. | 12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud | 250 | |||||
| Kasutatav kütus | Energia tootmine, MWh/a | |||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse nimetus | KN kood | Väävel % | Tuhk % | Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ | Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ | Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta | Elekter | Soojus ja aur | ||||||||
| Tootmis- protsessis | Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks | Sise- trans- pordiks | Muu | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | Oma- tarve | Müük | Kokku | ||||||
| Muud gaaskütused | 27112900 | 26 | 112.50 | 112.50 | 46 | 0 | 1 455.40 | 1 455.40 | ||||||||
| Tootmisetapid või kasutusalad | Energia tarbimine, MWh/a | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elekter, MWh/a | Soojus, MWh/a | Aur, MWh/a | |||||||||
| Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Erikulu, MWh tooteühiku kohta | Kokku | Oma- toodang | Muu tarnija | Kokku | |
| Galvaanika (tsinkimine) | 1 500 | 1 500 | 0 | 0 | |||||||
| Pulbervärvimine | 0 | 1 455.40 | 1 455.40 | 0 | |||||||
| Kokku | 516.50 | 516.50 | 1 455.40 | 1 455.40 | 1 376 | 1 376 | |||||
| Värvimiskambrid | 172 | 172 | 0 | 0 | |||||||
| Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine | 134 | 134 | 0 | 1 160 | 1 160 | ||||||
| Ventilatsioon | 210.50 | 210.50 | 0 | 0 | |||||||
| Värvikambrite soojendamine | 0 | 0 | 216 | 216 | |||||||
| Müra allikas | Müra allika L-EST97 koordinaadid | Müra tase tootmisterritoorimi piiril | Müra vähendamise kava või vajaduse puudumise põhjendus | Päevane tase (07:00 - 23:00) | Öine tase (23:00 - 07:00) |
|---|---|---|---|---|---|
| Tootmishoonetes tekkiv müra seadmete ekspluatsioonil | - | - | olemasolevatel aladel III kategooria | olemasolevatel aladel III kategooria | |
| Territooriumil tekkiv müra (transport, ehitustööd jne ) | - | - | olemasolevatel aladel III kategooria | olemasolevatel aladel III kategooria |
| Meede/Tegevus | Meetme kirjeldus | Meetme rakendamise sagedus | Meetme rakendamise tähtaeg |
|---|---|---|---|
| Heite keskkonnamõju seire | Saasteainete kontroll-hajumisarvestuste läbiviimine ja võrdlus seireandmetega | Jooksvalt, kvartaalselt |
|
| Heitetekke seire | Vedelik- ja pulbervärvimisel värvi, lahusti ja värvipulbri erikulude (ajaühikus) jälgimine, kehtestatud värvimis- ja kuivatusrežiimide tagamine | Vastavate instruktsioonide ja juhendite täitmine, värvide ja lahustite kasutamine, mis on loaga lubatud |
|
| Heitetekke seire | Gaasipuhastusseadmete ja ruumiventilaatorite (sh seadme Clima) töö pidev jälgimine ja kontroll, perioodiline efektiivsuse kontroll | Pidevalt vastavalt hooldus ja kontrolligraafikutele |
|
| Heitetekke seire | Gaasipõletie ja plasmalõikuse ning keevitustööde tagamine nõutud parameetrite piires, tagada madal saasteainete sisaldus suitsugaasis | Pidevalt vastavate tööde teostamise ajal |
|
| Jäätmekäitluskoha seire | Tagatakse kogumisnõude olemasolu ja õigeaegne tühjendamine | Järelvalve, jäätmekäitluse nõuete täitmine |
|
| Jäätmetekke seire | Jäätmete liigiti sorteerimine, prügikastide ning konteinerite täituvuse kontroll. Regulaarse arvestuse pidamine tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud või taaskasutatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. | Kontrollitakse projektnäitajate vastavust tegelikele jäätmekogustele. |
|
| Tootmise seire | Kõikide vstavate seadmete töö jälgimine ja kontroll | Täiendavad metmed pole vajalikud. Kõiki mõõte- ja tehnoloogiaseadmeid tuleb perioodiliselt kontrollida. |
|
| Muud asjakohased meetmed | Õnnetuste vältimine: Tagada käitise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja hea majapidamistavale | Pidevalt |
|
| Muud asjakohased meetmed | Õnnetuste tagajärgede leevendamine: Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest | Pidevalt |
|
| Heitetekke seire | Juurdepääs saasteallikate juurde: Võimaldada pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustes märgitud saasteallikatele. | Pidevalt |
|
| Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Võimaliku avarii ohu kirjeldus | Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) | Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus |
|---|---|---|---|---|
| Vedelpropaani kasutamine pulbervärvimisel | Propaani mahuti leke ja tuleohu tekkimine | Vedelgaasi kasutamise eeskirjade jälgimine, gaasiseadme ohutuse tagamine
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Jäätmekäitlus | Vanaõlide, emulsioonide maha valgumine ja võimalik sattumine kanalisatsiooni | Kokku kogumine saepuru või absorbentidega, saastunud saepuru ja absorbendi üleandmine jäätmekäitlejale. Kogumiskonteinerite hoidmine kinnistes ruumides, katusealustes. Nõuetele märgistatud hoiumahutid
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Transport ja laadungi käitlemine | Laadungi (kemikaalid) keskkonda sattumine | Laadungikäitlemise eeskirjade täitmine
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Pinnakatmine, galvaanilised protsessid | Pinnase ja vee reostumise oht kemikaalidega, kemikaalide sattumine keskkonda | Kogumisvannid protsessiliinide all, spetsiaalse töövõtlusega põrandad- epovaiguga, mis takistab kemikaalide imbumist põrandasse või pinnasesse. Õigeaegne liinide hooldus ja remont
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Pulbervärvimine, vedelikvärvimine | Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht. LÜU-de käitlemisest tingitud tuleoht | Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaaidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide absorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Tööõnnetus (raske, eluohtlik, surmaga lõppenud) | Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade täitmine
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Kemikaalide, sh lahustite leke, keskkonnakahjustus või reostus, reostuse oht | Juised kmikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide absorbeerimine. Tegutsemine vastavalt riskianalüüsis toodud korrale. Kemikaaliseaduses kemikaalikäitluele ja -kontrollile sätestatud jälgimine
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Tulekahju, sabotaaž, keskkonnakahjustus | Tegutsemine vastavalt tehases kehtestatud plaanile. Tuleohutusjuhendi täitmine
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile | Avarii- või õnnetusjuhtum | Antud tehnoloogilise protsessi peatamine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsil
|
Tööohutuse instruktsioonide nimekiri, kinnitatud tehase direktori poolt 07.12.2006. Avariijuhtumitel: selgitada juhtumi põhjused, täiendada tööjuhendit, teostada avariijuhtumite analüüs, täiendada tehnoloogilist reglementi | |
| Õnnetuste vältimine | Tagada käitise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja hea majapidamistavale | - | - | |
| Õnnetuste tagajärgede likvideerimine | Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest | - | - |
| Tegevushälbe liik | Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess | Meede |
|---|---|---|
| Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine | Toimub tootmisosakondade (värvimistsehh, galvaanikatsehh jt) korraliste seiskamiste perioodil vajalike remonditööde tegemiseks | (nt värvikambrite korraline ülevaatus) |
| Puhastusseadmete rikked | Välistsehh, keevitustsehh, gaasi- ja plasmalõikus, galvaanikatsehh, uus tootmishoone. Kogu töötsükkel käivitatakse pärast seda, kui puhastusseadmete rik on täielikult kõrvaldatud (nt filtrite vahetamine) | Gaasipuhastusseadmete tööjuhendite täitmine, õigeaegne hooldus ja remont vastavalt seadmete valmistaja instruktsioonile |
| Muud tööd | Soojusenergia tootmine: katlad (katkeb katelde töö) | Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine (seadmete avariiseiskamine) ja koheselt remonditööde alustamine vastavalt remondijuhenditele. Hälvete põhjuste selgitamine. Avariiline üleminek põlevkiviõli küttele. |
| Tootmisseadmete rikked | Tootmisosakonnad kus antud rike toimus | Ettevõtte töö osaline või täielik peatamine vastavalt seadmel (tsehhis), tööde teostamine vastavalt remondijuhenditele |
| Puhastustööd | Kõik Metalliset Eesti AS tootmisosakonnad (mehhaanikatsehh, keevitustsehh, galvaanikatsehh, värvimistsehh) | Toimuvad vastavalt koostatud tööjuhendile |
| Andmete liik | Andmete sisu | Andmete esitamise sagedus | Kohustuse algamise viis | Kohustuse algamise kpv |
|---|---|---|---|---|
| Saasteainete heitkoguste inventuur üks kord viie aasta jooksul | Saasteainete heitkoguste inventuur tuleb läbi viia üks kord viie aasta jooksul pärast saasteallikate kasutusele võtmist. Inventuur tootmisterritooriumil seisneb eralduvate saasteainete heitkoguste ja saasteallikate parameetrite täpsustamises otseste mõõtmiste ja kontrollarvutuste abil. Inventuuri aruanne esitada Keskkonnaameti Viru regioonile hiljemalt 10 päeva jooksul peale inventuuri. Mõõtmistulemuste aruanded koos mõõtmisprotokollidega esitada Keskkonnaameti Viru regioonile hiljemalt 10 päeva jooksul pärast mõõtmisi. Mõõtmisprotokollides esitada saasteainete sisaldus mg/Nm3 ja heitkogus g/s. | Kord viie aasta jooksul |
|
|
| Teave avarii kohta | Kõikidest avariist ja muudest keskkonda või inimeste tervist oluliselt mõjutavatest õnnetusest tuleb koheselt informeerida Keskkonnaametit, keskkonnainspektsiooni ning kohalikku omavalitsust. |
|
||
| Teave muudatusest käitise toimimisviisis | Käitaja teatab Keskkonnaametile igast muudatusest käitise laadis või toimumisviisis, mis võib avaldada mõju keskkonnale. |
|