Versioonid

Kehtivus	Korraldus
01.03.2022 -	DM-119333-1
10.09.2021 – 28.02.2022	DM-112512-11
14.02.2020 - 09.09.2021	DM-110531-1
13.11.2018 - 13.02.2020	DM-101350-6
31.12.2008 - 12.11.2018

Võrdle versioone

Käesolev loa versioon on kehtetu.

Sisukord

Lisa
KINNITATUD

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Kompleksloa registrinumber		20971
1. Käitaja andmed	1.1. Ärinimi / Nimi	Nordkalk AS
1. Käitaja andmed	1.2. Registrikood / Isikukood	10656606
2. Käitise andmed	2.1. Käitise nimetus	Rakke lubjatehas
	2.2. Käitise aadress	(Rakke vald, Lubjatehase) F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond
	2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² keskkoordinaadid	6775 X: 6540630, Y: 629094
	2.5 Käitise tegevuse algusaeg	1938
3. Tegevusala	3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Mineraalsete materjalide töötlemine - Lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas
	3.2. Tööaeg tundides ööpäevas	24
	3.3. Tööaeg tundides aastas	8760
	3.4. Ülesseatud tootmisvõimsus	lubja tootmine 270 tonni ööpäevas ning filler 410 tonni ööpäevas.
	3.5. Aastane tootmismaht	lubja tootmine 100 000 tonni aastas ja fillerid 150 000 tonni aastas (kokku 250 000 tonni toodangut aastas)
4. Loa andja andmed	4.1. Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	4.2. Registrikood	70008658
	4.3. Aadress	Roheline 64, 80010 Pärnu

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

Nordkalk AS käitis asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke alevikus katastriüksusel F. R. Faehlmanni tee 11a (66001:002:0510). Maaüksuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.
Lähimad elamumaad külgnevad tootmisterritooriumiga põhja- ja idasuunas. Põhjasuunas piirneb käitise territoorium Kapu-Rakke-Paasvere teega (15124) ning läänesuunas raudteega.

Käitise mõjupiirkonnaks tuleb lugeda 50 kordne kõrgeima heiteallika kõrgus, milleks on 2000 meetrit. Sellesse mõjuraadiusesse jääb kogu Rakke alevik, lisaks suurem jagu Suur-Rakke külast ja Kellamäe külast, samuti osa Edru, Väike-Rakke, Ao, Räitsvere, Mõisamaa küladest ja Lammaskülast.

Rakke alevikus asub lasteaed, kool, ambulatoorium, raamatukogu, kultuurikeskus, spordiväljak ja terviserada.

Kliimatingimused
Sademeterohkem aeg on tavapäraselt juunist oktoobrini, kõige kuivem periood veebruarist aprillini. Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Keskmine tuule kiirus on 4,0 m/s. Keskmine tuule kiirus on suurem sügisest kevadeni, veidi tuulevaiksem on maist septembrini.

Tabel 3. Käitise tegevus

Rakke alevikus aadressil Faehlmanni tee 11a asuva Nordkalk AS Rakke tehase põhitegevuseks on paekivist ehitusmaterjalide jm toodete toomine, sh lubja põletamine ja lubjakivi töötlemine. Tootmine on jagatud kolme tootmislõiku: filleritootmine, lubjatootmine ja peenfilleri tootmine. Käitise tooraine on lubjakivi, mida kaevandatakse Karinu karjäärist.

Töödeldava toorme maht on orienteeruvalt 345 000 t/a ja toodangu orienteeruv maht 250 000 t/a. Orienteeruv elektrienergia vajadus on 6750 MWh/a. Tehase lubjaahjude ja fillerite kuivatusahjude kütusena kasutatakse maagaasi (1 300 0000 m3/a).

Peamised tootmisetapid:

1. lubjapõletusliin:
- tooraine – Karinu karjäärist kaevandatud ning eelnevalt purustatud ja fraktsioneeritud lubjakivi (fraktsioonid 40-70 mm ja 70-100 mm) -ladustamine käitise territooriumil;
- tooraine transport lubjapõletusliinil (kopplaadur, vastuvõtu punker, vibrotoitur, lintkonveier);
- tooraine sõelumine kahesektsioonilisel sõelal (>40 mm väljasõelumiseks);
- toorme kaalumine;
- lubja põletamine šahtahjudes;
- toote ehk lubja transportimine metallkonveieritega;
- toote sõelumine;
- lubja purustamine ja vajadusel separeerimine;
- toote hoiustamine silodes (vastavalt tükklubi (5-15 mm ja 15-50 mm), purustatud lubi (<10 mm) ja jahvatatud lubi (<200 μm)).

2. filleri- ja peenfilleriliin:
- tooraine – Karinu karjäärist kaevandatud ning eelnevalt purustatud ja fraktsioneeritud lubjakivi (fraktsioonid 0-10 mm, 10-50 mm, 10-40 mm ja 40-70 mm) – ladustamine käitise territooriumil;
- tooraine transport filleriliinil (kopplaadur, vastuvõtu punker, konveier, elevaator jne);
- purustussõlm;
- fillerite kuivatamine trummelkuivatis;
- toote sõelumissõlm, kus sõelutakse fillerid erinevatesse fraktsioonidesse;
- vajadusel saadetakse II astme purustisse ja seejärel järelsõelumisse;
- toote hoiustamine silodes, väljalaadimise võimalusega tsisternautosse, Big-Bag kottidesse või puistesse.

Tugitegevused on:
- tehase õhuheite vähendamine aspiratsioonisüsteemiga;
- tehase varustamine gaasi ja elektrienergiaga;
- toote transportimine klientideni auto- või raudteetranspordiga;
- tootmisjäätmete kasutamine Kamariku karjääri rekultiveerimisel;
- töötajate olmevee võtmine aleviku ühisveevärgist;
- olmereovee suunamine aleviku ühiskanalisatsiooni;
- tootmisseadmestiku hooldamine;
- ettevõtte administreerimine kontoris.

Käitis töötab 8760 h aastas
Töötajate arv : 60

Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane.
Kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusala on: lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas.

Käitaja teeb CO₂ heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruande iga aasta 25. märtsiks.

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

Käitise ohtlikkus

Pole ohtlik

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikad ja valitud PVT nimetused

Jrk nr	PVT allikas ja/või viide
1.	Tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise parima võimaliku tehnika alased järeldused. Euroopa Komisjoni 26.03.2013 rakendusotsus 2013/163/EL (CLM)

Tootmisetapid	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused	Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad	PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad	PVT jrk nr(d)	Vastavusmärge
Juhtimissüsteemid	Nordkalk AS rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001.	Käitises on rakendatud tegevus- ja ohutusjuhendid, s.h hädaolukorra lahendamise plaan. Töötajaid koolitatakse enne tööle asumist. Kehtestatud on organisatsiooniline struktuur, määratletud rollid ja vastutusalad. Toimuvad regulaarsed sise- ja välisauditid.	Tsemendi ja lubja ja magneesiumoksiidi tootmiseks kasutatavate seadmete/käitiste üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb tootmise PVT-s rakendada ja järgida PVT-s loetletud tunnustele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi. PVT 1, pt 1.1.1	1	Vastab
Müra	Mürarohked tegevused on paigutatud siseruumidesse või varjestatud teiste hoonete ja rajatiste poolt. Siseruumide aknaid ja uksi hoitakse suletud, et vältida müra levimist väliskeskkonda.		Lubja tootmise protsesside käigus tekkiva vähendamine/miinimumini viimine. PVT 2, pt 1.1.2.	1	Vastab
Seire	Tootmisprotsessi parameetreid jälgitakse pidevalt automaatkontrolli süsteemiga. Protsessist lahtuvat tolmu, NO2 ja CO heidet seiratakse mõõtmistega perioodiliselt. Saasteainete heitkoguseid seiratakse ning deklareeritakse kord kvartalis arvutusliku meetodi alusel.		PVT on protsessi parameetrite ja heite korrapärane seire ja mõõtmine ning heite seire kooskõlas asjakohaste ENi standarditega või nende standardite puudumise korral ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete esitamine. PVT 32, pt 1.3.2	1	Vastab
Energiakulu	Ettevõttes on kasutusel maagaasi tarbivad automaatselt kontrollitavad šahtahjud. Šahtahjud töötavad optimaalsel töörežiimil. Seadmeid hooldatakse korrapäraselt. Töötlemisel kasutatakse optimeeritud lõimisega tooret. Kasutatav kütus (maagaas) on kõrge kütteväärtusega ja madala niiskusesisaldusega, seega madala soojusenergiakuluga kütus. Soojusenergia kulu 4 GJ/tonni toodangu kohta.	PVTga saavutatav kulutase (ahju tüübiks on muud ahjud) Soojusenergiakulu GJ/toote tonni kohta = 3,5 – 7,0 GJ/toote tonni kohta Märkusena Energiakulu sõltub toote tüübist, toote kvaliteedist, protsessi tingimustest ja toorainetest.	Soojusenergia vajaduse vähendamine/minimeerimine. PVT 33, pt 1.3.3	1	Vastab
Lubjakivi kulu	Toore purustatakse ja sorteeritakse vastavatesse fraktsioonidesse Karinu karjääris enne käitise territooriumile toomist. Lubjakivi peab vastama toormele esitatud nõuetele.		Lubjakivi spetsiifiline kaevandamine, purustamine ja hoolikalt kavandatud kasutamine (kvaliteet, lõimis). PVT 31, pt 1.3.4.)	1	Vastab
Kütuste valik	Maagaasil töötavad automaatselt kontrollitavad šahtahjud. Tootmisprotsessi kütusena kasutatakse maagaasi, mille puhul on tegemist kõige puhtama fossiilse kütusega.		Heite ärahoidmiseks/vähendamiseks on PVT kõigi ahju sisenevate kütuste hoolikas valimine ja kontrollimine. Kõik ahjutüübid, välja arvatud segatoitega šahtahjud, võivad töötada igat tüüpi kütuse ja kütuseseguga, sõltuvalt kütuste kättesaadavusest, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. Kütuse valik sõltub ka lõpptoote soovitavast kvaliteedist, kütuse valitud ahju sisestamise tehnilistest võimalustest ning majanduslikest kaalutlustest. PVT 36, (pt 1.3.5)	1	Vastab
Tolmu heide	Lubja transportimise metall-lindid on varikatte all. Tootmisliini sõelad, punkrid, metall-lindid, konveierid, elevaatorid, purustid, teod, desintegraator jms on varustatud aspiratsioonisüsteemi ja filtritega, et vältida tolmu hajusheidet. Puisteainete vabalt langemise kõrgus on viidud miinimumini, tooraine laoplats on piiratud tuuletõkkeseintega ning vajadusel tooret niisutatakse. Käitises kasutatavate tekstiilfiltrite tootja garanteerib maksimumkoormusel filtrit läbivas õhus sisalduva tahkete osakeste kontsentratsiooni alla 10 mg/Nm3. Seadmete hooldus toimub vastavalt valmistaja poolt ettenähtud sagedusele ja mahule	Tolmu kontsentreeritud heite tase. Tekstiilfilter: <10 mg/Nm3 PVTga saavutatav põletusahju põletusprotsessi heitgaasidest pärineva tolmuheite tase <10 mg/Nm3.	Tolmurohkete tööoperatsioonide tolmu hajusheite miinimumini viimine/ärahoidmine. Tolmu kontsentreeritud heite vähendamiseks muude kui põletusahju põletusprotsessi tolmurohketel tööoperatsioonidel on PVT tektiilfiltrite või märgpuhastuse kasutamine ning sellise hooldussüsteemi rakendamine, millega konkreetselt jälgitakse filtrite tõhusust. Põletusahju põletusprotsessi heitgaasidest lähtuva tolmuheite vähendamiseks on PVT heitgaaside kuivpuhastamine filtriga. PVT 40-43, pt 1.3.6.1 – 1.3.6.3	1	Vastab
Gaasilised ühendid	Lubjapõletusahju suunatakse kindlatele kvaliteedinõuetele ja parameetritele vastavat tooret. Ahjude kütusena kasutatakse maagaasi, mille puhul on tegemist kõige puhtama fossiilse kütusega. Lubja tootmise protsessi toimumist optimaalsetel tingimustel kontrollitakse automaatjuhtimissüsteemiga. Gaasipõletid on varustatud gaasi ja esmase õhu kuluarvestitega. Suitsugaase puhastatakse kottfiltriga. NOx eriheide on 60 g/GJ. Protsessis toimub täielik põlemine, orgaanilise süsiniku heide minimaalne. Kütusena kasutatakse maagaasi, mille põletamisel ei teki SOx, HCl, HF heidet.	PVTga saavutatav põletusahju (ahju tüüp OSK) põletusprotsessi heitgaasi heidete tasemed: NOx-heite tase (ööpäeva keskväärtus või proovivõtmisperioodi keskväärtus (pistelised mõõtmised vähemalt poole tunni jooksul), väljendatult NO2-na) = 100 – 350 mg/Nm3 SOx-heite tase (ööpäeva keskväärtus või proovivõtmisperioodi keskväärtus (pistelised mõõtmised vähemalt poole tunni jooksul), SOx, väljendatult SO2-na) = <50–200 mg/Nm3 CO-heite tase (ööpäeva keskväärtus või proovivõtmisperioodi keskväärtus (pistelised mõõtmised vähemalt poole tunni jooksul)) = <500 mg/Nm3	Põletusahju põletusprotsessi heitgaaside gaasiliste ühendite (st NOx, SOx, HCl, CO, orgaanilised süsinikuühendid/lenduvad orgaanilised ühendid, lenduvad metallid) heite vähendamise meetodid. PVT 30-51, pt 1.3.7.1 – 1.3.7.6	1	Vastab
PCDD (polüklooritud dibenso-para-dioksiini) /F (flouri) heide	Maagaasi põletamisel ei teki PCDD/F heidet.		Põletusahju põletusprotsessi heitgaasi PCDD/Fi heite ärahoidmine või vähendamine. PVT 52, pt 1.3.8	1	Vastab
Metallide heide	Maagaasi põletamisel ei teki metallide heidet.		Põletusahju põletusprotsessi heitgaaside metallide heite vähendamine. PVT 53, pt. 1.3.9	1	Vastab
Protsessikaod ja -jäätmed	Aspiratsiooniseadmete ja filtritega kokku kogutud tolm ja tahked osakesed suunatakse tagasi tootmisprotsessi. Spetsifikatsiooni nõuetele mittevastav toode kasutatakse Kamariku karjääri rekultiveerimisel.		Lubjatootmise tahkete jäätmete vähendamine ja tooraine säästmine. PVT 54, pt 1.3.10	1	Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika	PVT vastavusmärge	Rakendamise periood
Abimaterjalide säästlik kasutamine	Abimaterjalide optimaalne kasutamine ja lekete vältimine.	Abimaterjalide kontrollitud kasutamine ja hoiustamine lukustatavas vedelikukindla põrandaga ruumis.	Vastab	Pidev
Kemikaalide säästlik kasutamine	Kemikaalide optimaalne kasutamine ja lekete vältimine.	Kemikaalide kontrollitud kasutamine ning hoiustamine lukustatavas vedelikukindla põrandaga ruumis.	Vastab	Pidev
Pinnase kaitse	Pinnasereostuse vältimine	Lubja laadimis- ja hoiustamisplatside katmine vedelikukindla kattega ning selle korrasoleku kontroll	Vastab	Pidev
Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine	Turustamiseks mittesobiliku toodangu kasutamine.	Jäätmete kasutamine karjääride rekultiveerimiseks.	Vastab	Pidev
Pinna- ja põhjavee kaitse	Pinna- ja põhjavee reostuse vältimine.	Reovee kogumine ja juhtimine ühiskanalisatsiooni	Vastab	Pidev

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kogus			Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess	Kokku	Ühik	Jääb tootesse, %	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta
Toore	25210000	Lubjakivi	2-fraktsiooniline toorainelad	1	3 000	t	Lubja tootmine	185 000	t/a	54	1,85
Toore	25171020	Lubjakivi	Laoplats	24	2 000	t	Fillerite ja peenfillerite tootmine	160 000	t/a	94	1,07

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Toore, abimaterjal või pooltoode			Säilitamine				Kasutamine				Ohtlik aine
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Liik	KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Tootmisprotsess	Kogus	Ühik	Erikulu, t, m³, kWh või muud tooteühiku kohta	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
Abimaterjalid	29053100	MA.G.A./C 096	Mahutid – 10 tk	35	15	t	Lubja jahvatamine	55	t/a	0,00007	Etüüleenglükool (1,2-Etaandiool)	107-21-1	4; 2	10
Abimaterjalid	29053100	MA.G.A./C 096	Mahutid – 10 tk	35	15	t	Lubja jahvatamine	55	t/a	0,00007	Dietüleenglükool	111-46-6	4; 2	10
Abimaterjalid	28271000	Ammooniumkloriid	Kemkaalide ladu ja kemikaalikapp	34	0.002	t	Lubja ja lubjakivi analüüsid	0.004	t/a		Ammooniumkloriid	12125-02-9	Akuutne toksilisus kat 4; Silmade ärritus kat 2	100
Abimaterjalid	28044000	Hapnik (veeldatud)	Balloon lukustatud metallkapis	34	0.05	t	Lubja ja lubjakivi analüüsid	0.02	t/a		Hapnik	7782-44-7	Oksüdeerivad gaasid kat 1	100
Abimaterjalid	28061000	Vesinikkloriidhape (soolhape)	Kemkaalide ladu ja kemikaalikapp	34	0.078	t	Lubja ja lubjakivi analüüsid	0.222	t/a		Vesinikkloriid	7647-01-0	Nahka söövitav/ärritav kat 1B;	37
Abimaterjalid	28152000	Kaaliumhüdrooksiid	Kemkaalide ladu ja kemikaalikapp	34	0.004	t	Lubja ja lubjakivi analüüsid	0.004	t/a		Kaaliumhüdroksiid	1310-58-3	Metalli korrodeerivad ained/segud kat 1; Akuutme suukaudne toksilisus kat. 4; Nahka söövitav/ärritav kat 1; Rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav kat 1	90
Abimaterjalid	28142000	Ammoniaagilahus 25%	Kemkaalide ladu ja kemikaalikapp	34	0.01	t	Lubja ja lubjakivi analüüsid	0.023	t/a		Ammooniumhüdroksiid (10%-35% lahus), nuuskpiiritus	1336-21-6	Nahasöövitus kat. 1B; Mürgisus sihtelundi suhtes kat 3; Lühiajaline (äge) ohtlikkus veekeskkonnale kat 1; Pikaajaline (krooniline) oht veekeskkonnale kat 2	25
Abimaterjalid	28151200	Naatriumhüdrooksiidi lahused	Kemkaalide ladu ja kemikaalikapp	34	0.004	t	Lubja ja lubjakivi analüüsid	0.002	t/a		Naatriumhüdroksiid	1310-73-2	Nahasöövitus kat. 1;	20

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Toode		Säilitamine				Ohtlik aine
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Maksimaalne üheaegselt hoitav		Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
KN kaubakood	Nimetus	Säilitamisviis, mahuti tüüp	Nr plaanil või kaardil	Kogus	Ühik	Nimetus	CAS, EINECS või ELINCS nr	Ohukategooria	Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, %
25221000	Kustutamata lubi	Ladu	10, 11, 12	3 200	t	Kaltsiumoksiid (Lubi)	1305-78-8	Naha ärritus kat 2; Silmi kahjustav kat 1; Võib ärritada hingamisteid kat 3	90

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Väljalaskme jrk nr

15.1 Väljalaskme nimetus

Lubjatehase sademevee väljalask

15.2 Väljalaskme kood

LV701

15.3 Reoveepuhasti nimetus

Lubjatehase sademeveepuhasti

15.4 Reoveepuhasti kood

PUH0597010

15.5 Reoveekogumisala nimetus

15.6 Reoveekogumisala kood

15.7 Suubla nimetus

Pinnas

15.8 Suubla kood

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

15.9 Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6540440, Y: 629027

15.10 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

15.11 Lubatud vooluhulk (m3)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

15.12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

15.13 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

15.14 Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv
2012		Heljum	HEL	40
2012		Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	pH
2012		Naftasaadused	NAF	5
2021		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 16. Äkkheide vette

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

18.1 Proovivõtunõuded

Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele.
Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit.

Juhul, kui esinevad sademed, võib olla sademevee omaseire proov punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust.

Koostada proovivõtu protokolli või muu dokumentaalne kirje (nt vastava päeviku pidamine, kuhu märgitakse proovivõtuga seotud info ja tähelepanekud).
Proovi võtmise kohta märkida sademete korral järgmised andmed:
1) sademete algusaeg, äravoolu alguse kellaaeg
2) kuiva perioodi kestus enne proovivõttu.

18.2 Analüüsinõuded

Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus	Väljalaskme kood	Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)	Seire
Väljalaskme nimetus	Väljalaskme kood	Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)	Seiratav näitaja	Proovi võtmise liik	Proovi võtmise sagedus
Lubjatehase sademevee väljalask	LV701	X: 6540440, Y: 629027 X: 6540440, Y: 629027	Heljum	Üksikproov	Üks kord poolaastas
			Naftasaadused	Üksikproov	Üks kord poolaastas
			Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	Üksikproov	Üks kord poolaastas
			Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	Üksikproov	Üks kord poolaastas

18.4 Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad sademeveele kehtestatud piirväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs.
Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.
Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust.

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Saasteaine
CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Lubatud heitkogus	Kogus	Ühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid		29.321	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid		153.301	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid		8.20	t
7446-09-5	Vääveldioksiid		5.138	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed		31.70	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	0.201		t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.201		t
124-38-9	Süsinikdioksiid		103 566.797	t

Märkused

Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Heiteallikas		Saasteaine
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
Nr plaanil või kaardil	Nimetus	CAS nr	Nimetus	Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)
S1a	Lubjapõletusahju korsten	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.493
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	3.108
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.163
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.095
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.049
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.004
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.004
S1b	Lubjapõletusahju korsten	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.793
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	3.108
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.163
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.095
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.049
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.004
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.004
S7	Filleri kuivati korsten	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0.421
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	0.084
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	0.018
		7446-09-5	Vääveldioksiid	0.039
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.137
		PM10	Peened osakesed (PM10)	0.001
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	0.001
S2	Aspiratsioonisüsteem AC-4	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.013
S3	Aspiratsioonisüsteem AS-1	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.008
S4	Aspiratsioonisüsteem AC-6	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.008
S5	Aspiratsioonisüsteem AS-3	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.109
S6	Pneumotransportöör T-1	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.003
S8	Aspiratsioonisüsteem ASF-1	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.605
S9	Aspiratsioonisüsteem ASF-2	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	0.011

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Heiteallika nr plaanil või kaardil	Tegevusala või tehnoloogiaprotsess/osakond; tsehh, tehnoloogiaseade	Püüdeseade			Püütav saasteaine
Heiteallika nr plaanil või kaardil		Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste, %
S1a, S1b	Lubja- ja filleritootmine	suitsugaasidefilter, kottfilter	2	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S2	Aspiratsioonisüsteem AC-4	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S3	Aspiratsioonisüsteem AS-1	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S4	Aspiratsioonisüsteem AS-6	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S5	Aspiratsioonisüsteem AS-3	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S6	Pneumo-trasportöör T-1	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S7	Suitsugaaside filter	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S8	Aspiratsioonisüsteem ASF-1	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100
S9	Aspiratsioonisüsteem ASF-2	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Kirjeldus	Seiresagedus	Seire tähtaeg
Saasteainete püüdeseadmete efektiivsuse kontroll 1) teostada otseste mõõtmistega. 2) Mõõtmised teostada tootmistehnoloogia ja püüdeseadme täiskoormusel või sellele ligilähedase töörežiimi juures. 3) Mõõtmisprotokollides esitada andmed võimsuse või töörežiimi iseloomustavate parameetrite kohta, et mõõtmised oleksid seostatavad käitise tegevuse ja/või võimsusega (mõõtepunkt, mõõtmise hetkel toimunud tehnoloogilised protsessid, väljuvate gaaside mahtkiirus ja temperatuur). 4) Mõõtmisi peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. 5) Mõõtmistulemuste protokollid esitada loa andjale kuu aja jooksul peale tulemuste kätte saamist.	Üks kord aastas
Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne).	Pidevalt
Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt.	Pidevalt
Heite seire vastavalt PVT-järelduste dokumendile (pvt nr 5 ja nr 32) Seiratavaks näitajaks on tolm-, NOx-, SOx-, CO-, HCl-, HF- ja üldise orgaanilise süsiniku heide. Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis kirjeldatule ja tulemused esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate PVT-SHT väärtustega. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse ning need peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste ajal dokumetaalselt fikseerida PVT 32 punktis 1.3.2 kirjeldatud iseloomustavad näitajad nt ahju töörežiimiile kohalduvad protsessi stabiilsust väljendavate protsessi parameetrid jne. Mõõtmistulemuste protokollid esitada loa andjale kuu aja jooksul peale tulemuste kätte saamist. Mõõtmistulemused põletusseadmete orgaaniliste ühendite heite kohta esitada kontsentratsioonina (ühikuga mg/Nm3), mis võetakse aluseks arvutusliku hetkelise heitkoguse leidmiseks nagu seda on kirjeldatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ ning käesolevale loa taotlusele lisatud LHK projekti lisa peatükis 1.3.1.	Üks kord aastas
Saasteainete püüdmiseks paigaltatud seadmeid peavad olema kasutusel.	Pidevalt

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Jrk nr	Jäätmeliik	Tekkivad jäätmekogused		Käideldavad jäätmekogused, t/a
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Taaskasutamine
		Tonni põhitoodangu kohta	t/a	Kogumine	Vedu	Toimingu kood	Kogus (t/a)
1.	01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed		5 400			R5m	5 400
2.	10 13 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed		600			R5m	600

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Kirjeldus	Rakendamine
Jäätmete taaskasutamine	Jäätmete, koodidega 01 04 13 ja 10 13 99 taaskasutamine seisneb nende kasutamises (R5m) Rakke karjääri rekultiveerimisel. Siinkohal ei ole lubatud nimetatud jäätmeid karjääris aunade, vallide või puistangutena ladustada.	Karjääri veetavad jäätmed tuleb koheselt taaskasutada. Jäätmete, koodiga 10 13 99 (pude praaklubi) kasutamine karjääri korrastamisel on lubatud üksnes kattepinnasega segatult.	Pidevalt
Tekkivate jäätmete hoidmine (ladustamine)	1. Loa omaja on kohustatud kuni jäätmete üleandmiseni tema valduses tekkinud jäätmeid käitlema vastavalt kehtestatud nõuetele; 2. Jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) tuleb koguda liigiti ja hoida (ladustada) eraldi platsidel, ruumides, konteinerites või anumates; 3. Jäätmete hoidmisel (ladustamisel) tuleb tagada tuleohutusnõuetest kinnipidamine ning vältida keskkonnahäiringute ja -reostuse teket; 4. Jäätmete ajutine ladustamine ei tohi korraga ületada 3 aastat.	Tekkinud jäätmed anda üle vastava jäätmeliigi käitlusõigust omavale isikule või ettevõttele.	Pidevalt

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Tegevuse liigid	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Tegevuse lõpetamine	Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekkekoht ja territoorium korrastada ning kõik jäätmed anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele.	Tegevuse lõpetamisel
Tavajäätmete hoidmine(ladustamine)	takistatud on sademevee sattumine konteineritesse; - jäätmekonteinerite tühjendamise intervall vastab konteinerite täituvusele - personali informeeritakse vajalikest meetmetest	Pidev
Ohtlike jäätmete hoidmine(ladustamine)	ohtlikke jäätmeid hoitakse sorditult, sildistatult, katuse all, lukustatud ruumis; - ohtlike jäätmete käitlusel on suitsetamine keelatud; - ohtlike jäätmete käitluse eest on määratud vastutaja; - ohtlike kemikaalide hoidlast on välditud leke väliskeskkonda ja üldkanalisatsiooni; - ohtlikke jäätmeid hoitakse ventileeritud ruumis; - lekete ja hädaolukordade likvideerimiseks on kättesaadavad vajalikud vahendid - personali informeeritakse vajalikest meetmetest.	Pidev

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Kasutatav kütus											Energia tootmine, MWh/a
Kütuse nimetus	KN kood	Väävel %	Tuhk %	Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³					Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta	Elekter			Soojus ja aur
Kütuse nimetus	KN kood	Väävel %	Tuhk %	Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³	Tootmis- protsessis	Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks	Sise- trans- pordiks	Muu	Kokku	Erikulu, t, m³, kWh või muud toote- ühiku kohta	Oma- tarve	Müük	Kokku	Oma- tarve	Müük	Kokku
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)	2711 21 00	0	0	33.60	13 000				13 000	52			0			0
Autobensiin	2710 11			43.75			5		5				0			0
Diislikütus	2710 19 49	0.50	0	42.75			96		96				0			0

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Tootmisetapid või kasutusalad	Energia tarbimine, MWh/a
	Elekter, MWh/a				Soojus, MWh/a				Aur, MWh/a
	Oma- toodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Oma- toodang	Muu tarnija	Erikulu, MWh tooteühiku kohta	Kokku	Oma- toodang	Muu tarnija	Kokku
Ruumide kütmine Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine		130		130				0			0
Välis- ja sisevalgustus Valgustus		30		30				0			0
Lubja jahvatamine Muu kasutus		1 600		1 600				0			0
Peenfilleri tootmine Muu kasutus		600		600				0			0
Filleri tootmine Muu kasutus		2 500		2 500				0			0
Lubja põletamine Muu kasutus		1 900		1 900				0			0

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 45.1 Vibratsioon

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Omaseire

Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
Lubja ja filleri tootmine ja ladustamine	Tulekahju	Vastavalt tuleohutuseeskirjale	Vastavalt tuleohutuseeskirjale	Regulaarne

Tabel 53. Tegevushälbed

Tegevushälbe liik	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Meede
Lekked	Gaasi kasutamine põletusseadmetes	Süsteemi kontrollautomaatika, ennetav hooldus
Ajutised seisakud	Lubjatootmine	Ennetav hooldus ja vajadusel remonttööd.
Tootmisseadmete rikked	Lubjatootmine	Seadme parandamine või vahetamine enne tööde jätkamist.
Puhastusseadmete rikked	Lubjatootmine	Rikke kõrvaldamine vastavalt püüdeseadme kasutusjuhendile.
Tehnoloogiaseadmete töö alustamine	Lubjatootmine	Enne tööde algust kontrollitakse seadmestiku korrasolekut.
Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine	Lubjatootmine	Seadmete tühjendamine ning demonteerimine ja teisaldamine.

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

Käitises asuv toore ja toodang realiseeritakse; töökorras tehnoloogilised seadmed demonteeritakse ja müüakse, mittekorras seadmeid käideldakse jäätmetena; käitises kasutusel olevad mobiilsed seadmed müüakse või võetakse kasutusele mujal; elektrivarustus lülitatakse välja; kanalisatsioonitorustik tühjendatakse; käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise; hooned ja muud rajatised suletakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimiseks; tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega. Kaug- ja piirülest saastust eeldatavalt ei esine, järelikult puudub vajadus ka vastavate meetmete välja töötamiseks ja rakendamiseks.

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Nordkalk AS Rakke tehas asub Rakke alevikus aadressil Faehlmanni 11a (katastritunnus 66001:002:0510). Tehases toodetakse lupja, fillereid ja peenfillereid.

Lisaks tehase territooriumile toimub käitise tugitegevus – tootmisjäätmete taaskasutamine karjääri rekultiveerimisel – Kamariku (Rakke) karjääris aadressil Rakke karjäär (katastritunnus 66001:003:0280), Kamariku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond.

Käitise tooraine on lubjakivi, mida kaevandatakse, purustatakse ja sorteeritakse Karinu karjääris. Töödeldava toorme kavandatav maht on 345 000 t/a ning toodangu kavandatav maht on 250 000 t/a.
Tootmisprotsessis vajatakse jahvatusabiainena kuni 55 t/a MA.G.A./C 096, mis on vastavalt direktiivile 1999/45/EU klassifitseeritud ohtlikuks (Xn – kahjulik, R22 – kahjulik allaneelamisel).

Elektrienergia vajadus on 6760 MWh/a. Tehase lubjaahjude ja fillerite kuivatusahjude kütusena kasutatakse looduslikku maagaasi 13 000 000 m3/a.

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel.

Andmete liik	Andmete sisu	Andmete esitamise sagedus	Kohustuse algamise viis
Välisõhu saasteainete heitkoguste seire vastavalt PVT-dokumendis toodule	vastavalt tabelis 23 toodule	Üks kord aastas	Alates loa kehtimisest
Sademevee väljalaskme seire andmed	vastavalt tabelis 18 toodule	Üks kord poolaastas
Õhuseire - Püüdeseadmete kontrolli tulemused vastavalt loa tabelile 23	vastavalt tabelis 23 toodule	Üks kord aastas

Tabel 58. Kompleksloa lisad

Nimetus	Manus
Lähteolukorra aruanne	Lisa 1: Lähteolukorra aruanne_2016.pdf
Asendiplaan	Lisa 2: Asendiplaan_MA_151215.jpg
Asukohakaart	Lisa 3: Nordkalk_Asukohakaart__KR041220.jpg
Heiteallikate asendiplaan	Lisa 4: Nordkalk_heiteallikate_asendiplaan_KR041220 (1).jpg

Keskkonnakaitseluba nr 20971

Sisukord

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus

Tabel 3. Käitise tegevus

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika

Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed

Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed

Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused

Tabel 16. Äkkheide vette

Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded

Tabel 19. Suubla seire nõuded

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed

Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus

Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine

Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra

Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus

Tabel 45.1 Vibratsioon

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra

Omaseire

Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Tabel 53. Tegevushälbed

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus

Tabel 58. Kompleksloa lisad