Versioonid

Kehtivus	Korraldus
01.03.2022 –	DM-119333-1
10.09.2021 - 28.02.2022	DM-112512-11
14.02.2020 - 09.09.2021	DM-110531-1
13.11.2018 - 13.02.2020	DM-101350-6
31.12.2008 - 12.11.2018

Võrdle versioone Laadi alla PDF

Sisukord

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber		20971
Loa omaja andmed	Ärinimi / Nimi	Nordkalk AS
Loa omaja andmed	Registrikood / Isikukood	10656606
Tegevuskoha andmed	Nimetus	Rakke lubjatehas
	Aadress	F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond
	Katastritunnus(ed)	66001:002:0510
	Territoriaalkood EHAK	6775
	Käitise territoorium	Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: F. R. Faehlmanni tee 11a (66001:002:0510).Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: F. R. Faehlmanni tee 11a (66001:002:0510).
Tegevusvaldkond	Loaga reguleeritavad tegevused	Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;
Loa andja andmed	Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	Registrikood	70008658
	Aadress	Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood	Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev	01.03.2022
Loa kehtivuse periood	Lõppemise kuupäev

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood

KNR0000411

Käitise nimetus

Rakke lubjatehas

Käitise asukoha kirjeldus

Nordkalk AS käitis asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Rakke alevikus katastriüksusel F. R. Faehlmanni tee 11a (66001:002:0510). Maaüksuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Lähimad elamumaad külgnevad tootmisterritooriumiga põhja- ja idasuunas. Põhjasuunas piirneb käitise territoorium Kapu-Rakke-Paasvere teega (15124) ning läänesuunas raudteega. Käitise mõjupiirkonnaks tuleb lugeda 50 kordne kõrgeima heiteallika kõrgus, milleks on 2000 meetrit. Sellesse mõjuraadiusesse jääb kogu Rakke alevik, lisaks suurem jagu Suur-Rakke külast ja Kellamäe külast, samuti osa Edru, Väike-Rakke, Ao, Räitsvere, Mõisamaa küladest ja Lammaskülast. Rakke alevikus asub lasteaed, kool, ambulatoorium, raamatukogu, kultuurikeskus, spordiväljak ja terviserada. Kliimatingimused. Sademeterohkem aeg on tavapäraselt juunist oktoobrini, kõige kuivem periood veebruarist aprillini. Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Keskmine tuule kiirus on 4,0 m/s. Keskmine tuule kiirus on suurem sügisest kevadeni, veidi tuulevaiksem on maist septembrini.

Aadress

F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK

6775

Katastritunnus(ed)

66001:002:0510

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: F. R. Faehlmanni tee 11a (66001:002:0510).

Seotud käitised

Seotud käitise kood	Seotud käitise nimetus

Käitise tegevus

Rakke alevikus aadressil Faehlmanni tee 11a asuva Nordkalk AS Rakke tehase põhitegevuseks on paekivist ehitusmaterjalide jm toodete toomine, sh lubja põletamine ja lubjakivi töötlemine. Tootmine on jagatud kolme tootmislõiku: filleritootmine, lubjatootmine ja peenfilleri tootmine. Käitise tooraine on lubjakivi, mida kaevandatakse Karinu karjäärist.

Töödeldava toorme maht on orienteeruvalt 345 000 t/a ja toodangu orienteeruv maht 250 000 t/a. Orienteeruv elektrienergia vajadus on 6750 MWh/a. Tehase lubjaahjude ja fillerite kuivatusahjude kütusena kasutatakse maagaasi (1 300 0000 m3/a).

Peamised tootmisetapid:
1. lubjapõletusliin:
- tooraine – Karinu karjäärist kaevandatud ning eelnevalt purustatud ja fraktsioneeritud lubjakivi (fraktsioonid 40-70 mm ja 70-100 mm) -ladustamine käitise territooriumil;
- tooraine transport lubjapõletusliinil (kopplaadur, vastuvõtu punker, vibrotoitur, lintkonveier);
- tooraine sõelumine kahesektsioonilisel sõelal (>40 mm väljasõelumiseks);
- toorme kaalumine;
- lubja põletamine šahtahjudes;
- toote ehk lubja transportimine metallkonveieritega;
- toote sõelumine;
- lubja purustamine ja vajadusel separeerimine;
- toote hoiustamine silodes (vastavalt tükklubi (5-15 mm ja 15-50 mm), purustatud lubi (<10 mm) ja jahvatatud lubi (<200 μm)).

2. filleri- ja peenfilleriliin:
- tooraine – Karinu karjäärist kaevandatud ning eelnevalt purustatud ja fraktsioneeritud lubjakivi (fraktsioonid 0-10 mm, 10-50 mm, 10-40 mm ja 40-70 mm) – ladustamine käitise territooriumil;
- tooraine transport filleriliinil (kopplaadur, vastuvõtu punker, konveier, elevaator jne);
- purustussõlm;
- fillerite kuivatamine trummelkuivatis;
- toote sõelumissõlm, kus sõelutakse fillerid erinevatesse fraktsioonidesse;
- vajadusel saadetakse II astme purustisse ja seejärel järelsõelumisse;
- toote hoiustamine silodes, väljalaadimise võimalusega tsisternautosse, Big-Bag kottidesse või puistesse.

Tugitegevused on:
- tehase õhuheite vähendamine aspiratsioonisüsteemiga;
- tehase varustamine gaasi ja elektrienergiaga;
- toote transportimine klientideni auto- või raudteetranspordiga;
- tootmisjäätmete kasutamine Kamariku karjääri rekultiveerimisel;
- töötajate olmevee võtmine aleviku ühisveevärgist;
- olmereovee suunamine aleviku ühiskanalisatsiooni;
- tootmisseadmestiku hooldamine;
- ettevõtte administreerimine kontoris.

Käitis töötab 8760 h aastas
Töötajate arv : 60

Ohukategooria

Pole ohtlik

Lähteolukorra aruanne

Lisa 1: Lahteolukorra aruanne_2016.pdf

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Mineraalsete materjalide töötlemine - Lubja tootmine põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas
Tööaeg tundides ööpäevas	24
Tööaeg tundides aastas	8 760
Ülesseatud tootmisvõimsus	lubja tootmine 270 tonni ööpäevas ning filler 410 tonni ööpäevas.
Aastane tootmismaht	lubja tootmine 100 000 tonni aastas ja fillerid 150 000 tonni aastas (kokku 250 000 tonni toodangut aastas)
Põhitegevusala	Jah

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad

Jrk nr	Lühend	Allika nimetus	Viide (URL)	Avaldamise kuupäev	Jõustumise kuupäev
1.	CLM	PVT-alased järeldused tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013D0163	09.04.2013	09.04.2017

Jrk nr	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT lühend ja viide
Jrk nr	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT lühend	PVT number
1.	Juhtimissüsteemid	Nordkalk AS rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 ja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001.	Käitises on rakendatud tegevus- ja ohutusjuhendid, s.h hädaolukorra lahendamise plaan. Töötajaid koolitatakse enne tööle asumist. Kehtestatud on organisatsiooniline struktuur, määratletud rollid ja vastutusalad. Toimuvad regulaarsed sise- ja välisauditid.	Tsemendi ja lubja ja magneesiumoksiidi tootmiseks kasutatavate seadmete/käitiste üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb tootmise PVT-s rakendada ja järgida PVT-s loetletud tunnustele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi. PVT 1, pt 1.1.1	CLM	PVT 1, pt 1.1.1
2.	Müra	Mürarohked tegevused on paigutatud siseruumidesse või varjestatud teiste hoonete ja rajatiste poolt. Siseruumide aknaid ja uksi hoitakse suletud, et vältida müra levimist väliskeskkonda.		Lubja tootmise protsesside käigus tekkiva vähendamine/miinimumini viimine. PVT 2, pt 1.1.2.	CLM	PVT 2, pt 1.1.2.
3.	Seire	Tootmisprotsessi parameetreid jälgitakse pidevalt automaatkontrolli süsteemiga. Protsessist lahtuvat tolmu, NO2 ja CO heidet seiratakse mõõtmistega perioodiliselt. Saasteainete heitkoguseid seiratakse ning deklareeritakse kord kvartalis arvutusliku meetodi alusel.		PVT on protsessi parameetrite ja heite korrapärane seire ja mõõtmine ning heite seire kooskõlas asjakohaste ENi standarditega või nende standardite puudumise korral ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete esitamine. PVT 32, pt 1.3.2	CLM	PVT 32, pt 1.3.2
4.	Energiakulu	Ettevõttes on kasutusel maagaasi tarbivad automaatselt kontrollitavad šahtahjud. Šahtahjud töötavad optimaalsel töörežiimil. Seadmeid hooldatakse korrapäraselt. Töötlemisel kasutatakse optimeeritud lõimisega tooret. Kasutatav kütus (maagaas) on kõrge kütteväärtusega ja madala niiskusesisaldusega, seega madala soojusenergiakuluga kütus. Soojusenergia kulu 4 GJ/tonni toodangu kohta.	PVTga saavutatav kulutase (ahju tüübiks on muud ahjud) Soojusenergiakulu GJ/toote tonni kohta = 3,5 – 7,0 GJ/toote tonni kohta Märkusena Energiakulu sõltub toote tüübist, toote kvaliteedist, protsessi tingimustest ja toorainetest.	Soojusenergia vajaduse vähendamine/minimeerimine. PVT 33, pt 1.3.3	CLM	PVT 33, pt 1.3.3
5.	Lubjakivi kulu	Toore purustatakse ja sorteeritakse vastavatesse fraktsioonidesse Karinu karjääris enne käitise territooriumile toomist. Lubjakivi peab vastama toormele esitatud nõuetele.		Lubjakivi spetsiifiline kaevandamine, purustamine ja hoolikalt kavandatud kasutamine (kvaliteet, lõimis). PVT 31, pt 1.3.4.)	CLM	PVT 31, pt 1.3.4.
6.	Kütuste valik	Maagaasil töötavad automaatselt kontrollitavad šahtahjud. Tootmisprotsessi kütusena kasutatakse maagaasi, mille puhul on tegemist kõige puhtama fossiilse kütusega.		Heite ärahoidmiseks/vähendamiseks on PVT kõigi ahju sisenevate kütuste hoolikas valimine ja kontrollimine. Kõik ahjutüübid, välja arvatud segatoitega šahtahjud, võivad töötada igat tüüpi kütuse ja kütuseseguga, sõltuvalt kütuste kättesaadavusest, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika. Kütuse valik sõltub ka lõpptoote soovitavast kvaliteedist, kütuse valitud ahju sisestamise tehnilistest võimalustest ning majanduslikest kaalutlustest. PVT 36, (pt 1.3.5)	CLM	PVT 36, (pt 1.3.5)
7.	Tolmu heide	Lubja transportimise metall-lindid on varikatte all. Tootmisliini sõelad, punkrid, metall-lindid, konveierid, elevaatorid, purustid, teod, desintegraator jms on varustatud aspiratsioonisüsteemi ja filtritega, et vältida tolmu hajusheidet. Puisteainete vabalt langemise kõrgus on viidud miinimumini, tooraine laoplats on piiratud tuuletõkkeseintega ning vajadusel tooret niisutatakse. Käitises kasutatavate tekstiilfiltrite tootja garanteerib maksimumkoormusel filtrit läbivas õhus sisalduva tahkete osakeste kontsentratsiooni alla 10 mg/Nm3. Seadmete hooldus toimub vastavalt valmistaja poolt ettenähtud sagedusele ja mahule	Tolmu kontsentreeritud heite tase. Tekstiilfilter: <10 mg/Nm3 PVTga saavutatav põletusahju põletusprotsessi heitgaasidest pärineva tolmuheite tase <10 mg/Nm3.	Tolmurohkete tööoperatsioonide tolmu hajusheite miinimumini viimine/ärahoidmine. Tolmu kontsentreeritud heite vähendamiseks muude kui põletusahju põletusprotsessi tolmurohketel tööoperatsioonidel on PVT tektiilfiltrite või märgpuhastuse kasutamine ning sellise hooldussüsteemi rakendamine, millega konkreetselt jälgitakse filtrite tõhusust. Põletusahju põletusprotsessi heitgaasidest lähtuva tolmuheite vähendamiseks on PVT heitgaaside kuivpuhastamine filtriga. PVT 40-43, pt 1.3.6.1 – 1.3.6.3	CLM	PVT 40-43, pt 1.3.6.1 – 1.3.6.3
8.	Gaasilised ühendid	Lubjapõletusahju suunatakse kindlatele kvaliteedinõuetele ja parameetritele vastavat tooret. Ahjude kütusena kasutatakse maagaasi, mille puhul on tegemist kõige puhtama fossiilse kütusega. Lubja tootmise protsessi toimumist optimaalsetel tingimustel kontrollitakse automaatjuhtimissüsteemiga. Gaasipõletid on varustatud gaasi ja esmase õhu kuluarvestitega. Suitsugaase puhastatakse kottfiltriga. NOx eriheide on 60 g/GJ. Protsessis toimub täielik põlemine, orgaanilise süsiniku heide minimaalne. Kütusena kasutatakse maagaasi, mille põletamisel ei teki SOx, HCl, HF heidet.	PVTga saavutatav põletusahju (ahju tüüp OSK) põletusprotsessi heitgaasi heidete tasemed: NOx-heite tase (ööpäeva keskväärtus või proovivõtmisperioodi keskväärtus (pistelised mõõtmised vähemalt poole tunni jooksul), väljendatult NO2-na) = 100 – 350 mg/Nm3 SOx-heite tase (ööpäeva keskväärtus või proovivõtmisperioodi keskväärtus (pistelised mõõtmised vähemalt poole tunni jooksul), SOx, väljendatult SO2-na) = <50–200 mg/Nm3 CO-heite tase (ööpäeva keskväärtus või proovivõtmisperioodi keskväärtus (pistelised mõõtmised vähemalt poole tunni jooksul)) = <500 mg/Nm3	Põletusahju põletusprotsessi heitgaaside gaasiliste ühendite (st NOx, SOx, HCl, CO, orgaanilised süsinikuühendid/lenduvad orgaanilised ühendid, lenduvad metallid) heite vähendamise meetodid. PVT 30-51, pt 1.3.7.1 – 1.3.7.6	CLM	PVT 30-51, pt 1.3.7.1 – 1.3.7.6
9.	PCDD (polüklooritud dibenso-para-dioksiini) /F (flouri) heide	Maagaasi põletamisel ei teki PCDD/F heidet.		Põletusahju põletusprotsessi heitgaasi PCDD/Fi heite ärahoidmine või vähendamine. PVT 52, pt 1.3.8	CLM	PVT 52, pt 1.3.8
10.	Metallide heide	Maagaasi põletamisel ei teki metallide heidet.		Põletusahju põletusprotsessi heitgaaside metallide heite vähendamine. PVT 53, pt. 1.3.9	CLM	PVT 53, pt. 1.3.9
11.	Protsessikaod ja -jäätmed	Aspiratsiooniseadmete ja filtritega kokku kogutud tolm ja tahked osakesed suunatakse tagasi tootmisprotsessi. Spetsifikatsiooni nõuetele mittevastav toode kasutatakse Kamariku karjääri rekultiveerimisel.		Lubjatootmise tahkete jäätmete vähendamine ja tooraine säästmine. PVT 54, pt 1.3.10	CLM	PVT 54, pt 1.3.10

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Vanal vormil tabelites 11 ja 11.1 polnud andmeid esitatud.

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Jrk nr	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus ja tehnika	Rakendamine
1.	Abimaterjalide säästlik kasutamine	Abimaterjalide optimaalne kasutamine ja lekete vältimine. Abimaterjalide kontrollitud kasutamine ja hoiustamine lukustatavas vedelikukindla põrandaga ruumis.	.
2.	Kemikaalide säästlik kasutamine	Kemikaalide optimaalne kasutamine ja lekete vältimine. Kemikaalide kontrollitud kasutamine ning hoiustamine lukustatavas vedelikukindla põrandaga ruumis.	.
3.	Pinnase kaitse	Pinnasereostuse vältimine. Lubja laadimis- ja hoiustamisplatside katmine vedelikukindla kattega ning selle korrasoleku kontroll	.
4.	Jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine	Turustamiseks mittesobiliku toodangu kasutamine. Jäätmete kasutamine karjääride rekultiveerimiseks.	.
5.	Pinna- ja põhjavee kaitse	Pinna- ja põhjavee reostuse vältimine. Reovee kogumine ja juhtimine ühiskanalisatsiooni	.

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk nr	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1.	Lubja ja filleri tootmine ja ladustamine	Tulekahju	Vastavalt tuleohutuseeskirjale	Vastavalt tuleohutuseeskirjale	Regulaarne

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral

Käitises asuv toore ja toodang realiseeritakse; töökorras tehnoloogilised seadmed demonteeritakse ja müüakse, mittekorras seadmeid käideldakse jäätmetena; käitises kasutusel olevad mobiilsed seadmed müüakse või võetakse kasutusele mujal; elektrivarustus lülitatakse välja; kanalisatsioonitorustik tühjendatakse; käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise; hooned ja muud rajatised suletakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimiseks; tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete, rajatiste ja seadmete seisundi säilimine ja välditakse jääksaaste teke regulaarse ülevaatusega. Ülevaatuse teostab käitaja poolt määratud isik, kelle nimi, amet ja kontaktandmed edastatakse kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile käitise sulgemisel koos sulgemisel rakendatavate meetmete täpsustatud kirjeldusega. Kaug- ja piirülest saastust eeldatavalt ei esine, järelikult puudub vajadus ka vastavate meetmete välja töötamiseks ja rakendamiseks.

Järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr

Nimetus

Rakke lubjatehas

Keskkonnaregistrikood

JKK5900015

Aadress ja katastritunnus

Aadress	ADR ID	Katastritunnus	Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 11a	3231170	66001:002:0510	X: 6540630, Y: 629094 X: 6540630, Y: 629094

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Rakke lubjatehas

Jäätmeliik	Sissetulek kokku	Sissetulek (t/a)		Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele	Väljaminek (t/a)
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)		Taaskasutatakse		Kõrvaldatakse
		Tekib	Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)		Kogus	R-kood	Kogus	D-kood
01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed	5 400	5 400	0	0	5 400	R5m
10 13 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed	600	600	0	0	600	R5m

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J4. Jäätmete ladustamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu

Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid	Tehnilised nõuded	Kirjeldus	Rakendamine
Jäätmete taaskasutamine	Jäätmete, koodidega 01 04 13 ja 10 13 99 taaskasutamine seisneb nende kasutamises (R5m) Rakke karjääri rekultiveerimisel. Siinkohal ei ole lubatud nimetatud jäätmeid karjääris aunade, vallide või puistangutena ladustada.	Karjääri veetavad jäätmed tuleb koheselt taaskasutada. Jäätmete, koodiga 10 13 99 (pude praaklubi) kasutamine karjääri korrastamisel on lubatud üksnes kattepinnasega segatult.	Pidevalt
Tekkivate jäätmete hoidmine (ladustamine)	1. Loa omaja on kohustatud kuni jäätmete üleandmiseni tema valduses tekkinud jäätmeid käitlema vastavalt kehtestatud nõuetele; 2. Jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) tuleb koguda liigiti ja hoida (ladustada) eraldi platsidel, ruumides, konteinerites või anumates; 3. Jäätmete hoidmisel (ladustamisel) tuleb tagada tuleohutusnõuetest kinnipidamine ning vältida keskkonnahäiringute ja -reostuse teket; 4. Jäätmete ajutine ladustamine ei tohi korraga ületada 3 aastat.	Tekkinud jäätmed anda üle vastava jäätmeliigi käitlusõigust omavale isikule või ettevõttele.	Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr

Käitluskoha nimetus

Rakke lubjatehas

Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamine
Tegevuse lõpetamine	Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekkekoht ja territoorium korrastada ning kõik jäätmed anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele.	Tegevuse lõpetamisel
Tavajäätmete hoidmine(ladustamine)	takistatud on sademevee sattumine konteineritesse; - jäätmekonteinerite tühjendamise intervall vastab konteinerite täituvusele - personali informeeritakse vajalikest meetmetest	Pidev
Ohtlike jäätmete hoidmine(ladustamine)	ohtlikke jäätmeid hoitakse sorditult, sildistatult, katuse all, lukustatud ruumis; - ohtlike jäätmete käitlusel on suitsetamine keelatud; - ohtlike jäätmete käitluse eest on määratud vastutaja; - ohtlike kemikaalide hoidlast on välditud leke väliskeskkonda ja üldkanalisatsiooni; - ohtlikke jäätmeid hoitakse ventileeritud ruumis; - lekete ja hädaolukordade likvideerimiseks on kättesaadavad vajalikud vahendid - personali informeeritakse vajalikest meetmetest.	Pidev

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Väljalaskme jrk nr

Väljalaskme nimetus

Lubjatehase sademevee väljalask

Väljalaskme kood

LV701

Reoveepuhasti nimetus

Lubjatehase sademeveepuhasti

Reoveepuhasti kood

PUH0597010

Reoveekogumisala

Reoveekogumisala nimetus	Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus

Pinnas

Suubla kood

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid

X: 6540440, Y: 629027

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient

1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³)

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Aastas	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused

Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	Lubatud kogused tonnides
Perioodi algus	Perioodi lõpp	Saasteaine nimetus	Saasteaine CAS nr	Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹	Puhastusaste %	I kv	II kv	III kv	IV kv	Aastas
2012		Heljum	HEL	40
2012		Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	pH
2012		Naftasaadused	NAF	5
2021		Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)	BHT7	15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded

Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele.
Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit.

Juhul, kui esinevad sademed, võib olla sademevee omaseire proov punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust.

Koostada proovivõtu protokolli või muu dokumentaalne kirje (nt vastava päeviku pidamine, kuhu märgitakse proovivõtuga seotud info ja tähelepanekud).
Proovi võtmise kohta märkida sademete korral järgmised andmed:
1) sademete algusaeg, äravoolu alguse kellaaeg
2) kuiva perioodi kestus enne proovivõttu.

Analüüsinõuded

Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus	Väljalaskme kood	Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)	Pinnaveekogumi nimetus	Pinnaveekogumi kood	Seire
Väljalaskme nimetus	Väljalaskme kood	Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)	Pinnaveekogumi nimetus	Pinnaveekogumi kood	Seiratav näitaja	Proovi tüüp	Proovi võtmise liik	Proovi võtmise sagedus
Lubjatehase sademevee väljalask	LV701	X: 6540440, Y: 629027 X: 6540440, Y: 629027			Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)	Sademevesi	Üksikproov	Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad sademeveele kehtestatud piirväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs.
Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.
Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust.

V8. Veekogu sh suubla seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale

Jrk nr	Teabe liik	Teabe detailsem kirjeldus	Teabe esitamise sagedus
1.	Väljalaskme omaseire tulemused	Sademevee väljalaskme seire andmed vastavalt tabelis V7 toodule.	Üks kord poolaastas

V18. Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
23521 - Lubja- ja kipsitootmine

Põletusseade

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusala

Lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Seirekava manused

seirekava manus.pdf

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja

Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad

Heiteallikas
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid
HEIT0006659	S9	Aspiratsioonisüsteem ASF-2	X: 6540662, Y: 629024 X: 6540662, Y: 629024
HEIT0006660	S8	Aspiratsioonisüsteem ASF-1	X: 6540661, Y: 629034 X: 6540661, Y: 629034
HEIT0006661	S7	Filleri kuivati korsten	X: 6540659, Y: 629029 X: 6540659, Y: 629029
HEIT0006662	S6	Pneumotransportöör T-1	X: 6540613, Y: 629006 X: 6540613, Y: 629006
HEIT0006663	S5	Aspiratsioonisüsteem AS-3	X: 6540581, Y: 629003 X: 6540581, Y: 629003
HEIT0006664	S4	Aspiratsioonisüsteem AC-6	X: 6540592, Y: 629036 X: 6540592, Y: 629036
HEIT0006665	S3	Aspiratsioonisüsteem AS-1	X: 6540589, Y: 629074 X: 6540589, Y: 629074
HEIT0006666	S2	Aspiratsioonisüsteem AC-4	X: 6540615, Y: 629065 X: 6540615, Y: 629065
HEIT0006667	S1b	Lubjapõletusahju korsten	X: 6540621, Y: 629066 X: 6540621, Y: 629066
HEIT0006668	S1a	Lubjapõletusahju korsten	X: 6540631, Y: 629065 X: 6540631, Y: 629065

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024)	Lubatud aastane heitkogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	2021			29.321	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	2021			153.301	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	2021			8.20	t
7446-09-5	Vääveldioksiid	2021			5.138	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	2021			31.70	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	2021		0.201		t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	2021		0.201		t
124-38-9	Süsinikdioksiid	2021			103 566.797	t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Heiteallika kood	Välisõhku väljutatud saasteaine
		CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus
		CAS nr	Nimetus	Heite liik	Hetkeline kogus	Mõõtühik
Lubjapõletusahju korsten	HEIT0006668	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.493	g/s
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	3.108	g/s
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.163	g/s
		7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.095	g/s
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.049	g/s
		PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.004	g/s
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.004	g/s
Lubjapõletusahju korsten	HEIT0006667	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.793	g/s
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	3.108	g/s
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.163	g/s
		7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.095	g/s
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.049	g/s
		PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.004	g/s
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.004	g/s
Filleri kuivati korsten	HEIT0006661	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.421	g/s
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.084	g/s
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.018	g/s
		7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.039	g/s
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.137	g/s
		PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.001	g/s
Aspiratsioonisüsteem AC-4	HEIT0006666	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.013	g/s
Aspiratsioonisüsteem AS-1	HEIT0006665	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.008	g/s
Aspiratsioonisüsteem AC-6	HEIT0006664	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.008	g/s
Aspiratsioonisüsteem AS-3	HEIT0006663	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.109	g/s
Pneumotransportöör T-1	HEIT0006662	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.003	g/s
Aspiratsioonisüsteem ASF-1	HEIT0006660	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.605	g/s
Aspiratsioonisüsteem ASF-2	HEIT0006659	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.011	g/s

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Heiteallikas	Heiteallika kood	Püüdeseade
		Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	Püütav saasteaine
		Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
Lubjapõletusahju korsten	HEIT0006667	suitsugaasidefilter, kottfilter	2	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Aspiratsioonisüsteem AS-1	HEIT0006665	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Aspiratsioonisüsteem AC-6	HEIT0006664	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Aspiratsioonisüsteem AS-3	HEIT0006663	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Pneumotransportöör T-1	HEIT0006662	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Filleri kuivati korsten	HEIT0006661	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Aspiratsioonisüsteem ASF-1	HEIT0006660	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Aspiratsioonisüsteem ASF-2	HEIT0006659	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%
Aspiratsioonisüsteem AC-4	HEIT0006666	kottfilter	1	Kord aastas kontrollida püüdeseadme töö efektiivsust.	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	100	%

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Eritingimuse liik	Seireperiood
	Sagedus	Rakendamise tähtaeg	Eritingimuse kirjeldus
	Sagedus	Rakendamise tähtaeg	Eritingimuse kirjeldus
Püüdeseadme efektiivsuse kontroll	Pisteline regulaarne		Saasteainete püüdeseadmete efektiivsuse kontroll 1) teostada otseste mõõtmistega. 2) Mõõtmised teostada tootmistehnoloogia ja püüdeseadme täiskoormusel või sellele ligilähedase töörežiimi juures. 3) Mõõtmisprotokollides esitada andmed võimsuse või töörežiimi iseloomustavate parameetrite kohta, et mõõtmised oleksid seostatavad käitise tegevuse ja/või võimsusega (mõõtepunkt, mõõtmise hetkel toimunud tehnoloogilised protsessid, väljuvate gaaside mahtkiirus ja temperatuur). 4) Mõõtmisi peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. 5) Mõõtmistulemuste protokollid esitada loa andjale kuu aja jooksul peale tulemuste kätte saamist.
Töökorralduslikud nõuded	Pidev		Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu, seadmete töötunnid jne).
Töökorralduslikud nõuded	Pidev		Objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt.
Heiteseire	Pisteline regulaarne		Heite seire 1 kord aastas vastavalt PVT-järelduste dokumendile (pvt nr 5 ja nr 32) Seiratavaks näitajaks on tolm-, NOx-, SOx-, CO-, HCl-, HF- ja üldise orgaanilise süsiniku heide. Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis kirjeldatule ja tulemused esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate PVT-SHT väärtustega. Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse ning need peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste ajal dokumetaalselt fikseerida PVT 32 punktis 1.3.2 kirjeldatud iseloomustavad näitajad nt ahju töörežiimiile kohalduvad protsessi stabiilsust väljendavate protsessi parameetrid jne. Mõõtmistulemuste protokollid esitada loa andjale kuu aja jooksul peale tulemuste kätte saamist. Mõõtmistulemused põletusseadmete orgaaniliste ühendite heite kohta esitada kontsentratsioonina (ühikuga mg/Nm3), mis võetakse aluseks arvutusliku hetkelise heitkoguse leidmiseks nagu seda on kirjeldatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ ning käesolevale loa taotlusele lisatud LHK projekti lisa peatükis 1.3.1.
Töökorralduslikud nõuded	Pidev		Saasteainete püüdmiseks paigaltatud seadmeid peavad olema kasutusel.

Loa lisad

Nimetus	Manus
Asendiplaan	Lisa 2: Asendiplaan_MA_151215 (1).jpg
Asukohakaart	Lisa 3: Nordkalk_Asukohakaart__KR041220.jpg
Heiteallikate asendiplaan	Lisa 4: Nordkalk_heiteallikate_asendiplaan_KR041220 (1) (1).jpg

Keskkonnakaitseluba nr 20971

Sisukord

Keskkonnakompleksluba

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

T12. Nõuete jõustumise erisused

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus

J4. Jäätmete ladustamine

J5. Jäätmete vedu

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded

J9. Prügila või jäätmehoidla liik

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

V7. Väljalaskme seire nõuded

V8. Veekogu sh suubla seire

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

V10. Süvendamine

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

V14. Vesiviljelus

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale

V18. Ajutise iseloomuga tegevused

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja

A3. Heiteallikad

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Loa lisad