Versioonid

Kehtivus	Korraldus
18.01.2024 –	DM-126817-1
05.05.2023 - 17.01.2024	DM-124644-1
12.10.2022 - 04.05.2023	DM-119836-13

Võrdle versioone

Sisukord

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber		KKL-515804
Loa omaja andmed	Ärinimi / Nimi	Lotus Timber OÜ
Loa omaja andmed	Registrikood / Isikukood	12075701
Tegevuskoha andmed	Nimetus	Lotus Timber OÜ puidu töötlemine ja immutamine
	Aadress	Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond
	Katastritunnus(ed)	44601:001:0177
	Territoriaalkood EHAK	0446
	Käitise territoorium	Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).
Tegevusvaldkond	Loaga reguleeritavad tegevused	Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed	Asutuse nimi	Keskkonnaamet
	Registrikood	70008658
	Aadress	Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood	Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev	18.01.2024
Loa kehtivuse periood	Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood

KNR0000501

Käitise nimetus

Lotus Timber OÜ puidu töötlemine ja immutamine

Käitise asukoha kirjeldus

Lotus Timber OÜ tootmiskompleks asub Harjumaal Maardus Vana-Narva maantee tööstuspiirkonnas Vana-Narva mnt põiktänava, Vana-Narva maantee ja Termoili raudtee vahelisel alal. Käitise territoorium jaguneb järgmiste külgnevate kinnistute vahel:
Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond; Vana-Narva mnt 29c, Maardu linn, Harju maakond; Koplimäe tn 10, Maardu linn, Harju maakond; Vana-Narva mnt 29b, Maardu linn, Harju maakond.

Piirkonnas paiknevad peamiselt tootmise ja laondusega tegelevad ettevõtted. Piirkond on tööstusettevõtete kasutuses juba alates 1960ndatest. Lähimad elamud jäävad käitise välispiirist üle 550 m kaugusele. Käitise territooriumile jääb osaliselt käitisest loode suunda jääva A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Liwathon E.O.S AS Termoil ohuala. Ohtu põhjustavaks on masuut (400000), põlevkivikütteõli (100000), kütteõli/masuut/vaakumgaasõlid (230000). Ohu tüübiks on soojuskiirgus/ülerõhk.

Käitise territooriumile ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb üle 3 km kaugusele. Samuti ei paikne alal muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid kultuuriobjekte.

Aadress

Koplimäe tn 5, Maardu linn, Harju maakond

Territoriaalkood EHAK

0446

Katastritunnus(ed)

44601:001:0177

Käitise territoorium

Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Koplimäe tn 10 (44601:001:0846), Koplimäe tn 5 (44601:001:0177).

Seotud käitised

Seotud käitise kood	Seotud käitise nimetus

Jäätmetekkekohad

Jrk nr	Nimetus	Keskkonnaregistrikood
1.	Lotus Timber puidutöötlemisettevõte	JTK0902676

Käitise tegevus

Puidu immutamine

Ohukategooria

Pole ohtlik

Lähteolukorra aruanne

Lisa 1: Lotus_lahteolukorra_aruanne__1_.pdf

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond	Muud tegevusvaldkonnad - Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas
Tööaeg tundides ööpäevas	24
Tööaeg tundides aastas	8 760
Ülesseatud tootmisvõimsus	Kuni 700 m3 immutatud puitmaterjali ööpäevas.
Aastane tootmismaht	240 000 m3 immutatud puitmaterjali aastas.
Põhitegevusala	Jah

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad

Jrk nr	Lühend	Allika nimetus	Viide (URL)	Avaldamise kuupäev	Jõustumise kuupäev
1.	STS	PVT-alased järeldused pindade katmise kohta orgaaniliste lahustitega, sealhulgas puidu ja puittoodete kaitsmise kohta kemikaalidega	https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020D2009&from=EN	09.12.2020	09.12.2024
2.	EFS	Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf	01.07.2006	01.07.2010
3.	ENE	Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency	https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf	01.04.2009	01.04.2013

Jrk nr	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT lühend ja viide
Jrk nr	Tootmisetapid	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused	Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused	PVT lühend	PVT number
1.	Pakendatud ohtlike ainete ladustamine, turvalisus	Töökorraldus, tegevuskavad	Olemas on plaanid hädaolukorras käitumiseks. Ohtlikke aineid hoitakse tootja pakendites. Kemikaale hoitakse tootmishoones betoneeritud või asfalteeritud alal.	PVT on õnnetuste vältimine ja turvalisuse juhtimissüsteemi rakendamine.	EFS	5.1.1.3
2.	Ladustusala	Kemikaale ladustatakse hoonesiseselt.	Võimalikud emissioonid ladustusaladelt puuduvad. Ohtlikke aineid hoitakse tootja pakendites.	PVT on määrata ladustusalaks hoone/ või välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel.	EFS	5.1.2
3.	Saepuru saadimine silost veokisse	Saepuru laadimisel jälgitakse, et puistekauba kukkumiskõrgus silo avast autokasti oleks võimalikult väike.		PVT on tolmuheite vähendamiseks puistekauba laadimisel võimalikult väike puistekauba kukkumiskõrgus.	EFS	5.4.1
4.	Energia efektiivsuse tagamine	Saepuru eemaldussüsteemide kaudu väljuv soojusenergia suunatakse soojusvahetite kaudu uuesti tootmise siseruumidesse.		PVT on soojusvahetite kasutamine. Otsene soojustagastus läbi soojusvahetite.	ENE	3.3.1
5.	Juhtimissüsteem	Käitise poolt rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi keerukus ja formaliseeritus on käitise tegevuse võimaliku keskkonnamõju ulatust ja käitise suurust arvestades adekvaatne. Keskkonnajuhtimissüsteem ei ole sertifitseeritud. Kasutusel on muuhulgas "Seadmete hooldus- ja haldusregister", lekkeid ja mahavoolujuhtumeid registreerib ja analüüsib töökeskkonnaspetsialist ning võimalike parendustegevuste sh juhendite ja protseduuride läbi võetakse vastu tegevuskava, kuidas nende vältimist tõhustada.	Juurutatud on FSC (tooraine päritolu tarneahela skeem). Sertifitseeritud KKJS ei ole	Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, on töötada välja ja võtta kasutusele selline keskkonnajuhtimissüsteem, mis hõlmab kõiki 1 punktides i–xx kirjeldatud elemente ning samuti järgmisi konkreetseid elemente- i-v: i) biotsiide ja nendega seotud õigusakte käsitlevate uudistega (nt loa andmine toodete jaoks biotsiidimääruse kohaselt) kursis olemine, eesmärgiga kasutada kõige keskkonnasõbralikumaid protsesse; ii) lahusti massibilansi kasutamine lahustipõhisel ja kreosoodiga töötlemisel (vt PVT 33, meetod c); iii) kõigi keskkonna seisukohast kriitilise tähtsusega protsessi- ja saastevähendusseadmete (mille rike võib keskkonda mõjutada) kindlakstegemine ja loetellu kandmine (vt PVT 46, meetod c); kriitilise tähtsusega seadmete loetelu ajakohastamine; iv) lekete ja mahavoolu ärahoidmise ja ohjamise kavade, samuti mahavoolujuhtumitega seotud jäätmete käitlemise juhiste koostamine (vt PVT 46); v) juhuslike lekete ja mahavoolujuhtumite registreerimine ning paranduskavad (vastumeetmed).	STS	30
6.	Kahjulike/ohtlike ainete asendamine	Kasutatakse mitmeid veepõhiseid konservante ja ainult vees lahjendatavaid kontsentraate.		Selleks et hoida ära või vähendada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja/või lahustite heidet, on PVT kasutada veepõhiseid säilitusaineid. Kirjeldus Lahustipõhised säilitusained või kreosoot asendatakse veepõhiste säilitusainetega. Vesi toimib biotsiidide kandeainena. Kohaldatavus Kohaldatavus võib olla piiratud toote kvaliteedinõuete või spetsifikatsioonide tõttu.	STS	31
7.	Kahjulike/ohtlike ainete asendamine	Uute, keskkonnale ohutumate alternatiivsete puidukaitsekemikaalide kättesaadavusel hoitavad ettevõtte vastavad töötajad (peamiselt tootejuht) ennast pidevalt kursis.		Selleks et vähendada puidukaitsekemikaalidest tulenevat keskkonnariski, on PVT asendada praegu kasutusel olevad puidukaitsekemikaalid vähem ohtlike kemikaalidega ja teha sel eesmärgil korrapäraselt (nt kord aastas) kindlaks võimalikud uued kättesaadavad ja ohutumad alternatiivid.	STS	32
8.	Ressursitõhusus	a) Kasutatakse vaakumimmutust (suletud süsteem), mille tõhusus on ligikaudu 100 %; b) Immutuskemikaalide kulu logitakse arvutisse jooksvalt kõikide immutusprotsesside kohta; c) Orgaanilise lahusti sisend- ja väljundkoguste bilansi koostamine- ei kohaldu; (Kohaldatav üksnes käitiste puhul, kus kasutatakse lahustipõhiseid puidukaitsekemikaale või kreosooti.) d) Immutusoperaator mõõdab enne immutamist saabuva puitmaterjali niiskust ja vajaduse korral suunatakse puit täiendavalt kuivatusse.		Selleks et suurendada ressursitõhusust ning vähendada puidukaitsekemikaalide kasutamisega seotud keskkonnamõju ja -riski, on PVT vähendada nende tarbimist kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamise teel. Meetod Kirjeldus Kohaldatavus a) Puidukaitsevahendiga töötlemiseks tõhusa süsteemi kasutamine Immutussüsteemid, milles puit sukeldatakse puidukaitsevahendi lahusesse, on tõhusamad kui näiteks pihustamine. Vaakumimmutuse (suletud süsteem) tõhusus on ligikaudu 100 %. Immutussüsteemi valikul võetakse arvesse puiduklassi ja vajalikku immutussügavust. Kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul. b) Puidukaitsekemikaalide kulu kontrollimine ja optimeerimine konkreetseks lõppkasutuseks Puidukaitsekemikaalide kulu kontrollimine ja optimeerimine: Üldkohaldatav. a) puidu/puittoodete kaalumine enne ja pärast immutamist või b) immutuslahuse koguse kindlakstegemine immutamise ajal ja pärast seda. Puidukaitsekemikaalide tarbimisel järgitakse tarnijate soovitusi ega ei ületata säilitamiseks nõutavat kemikaalikogust (nt toote kvaliteedistandardites kindlaks määratud kogust). c) Lahusti massibilanss Direktiivi 2010/75/EL VII lisa 7. osa punktis 2 esitatud määratluse kohaste orgaanilise lahusti sisend- ja väljundkoguste bilansi koostamine käitises vähemalt kord aastas. Kohaldatav üksnes käitiste puhul, kus kasutatakse lahustipõhiseid puidukaitsekemikaale või kreosooti. d) Puidu niiskuse mõõtmine ja reguleerimine enne töötlemist Puidu niiskust mõõdetakse enne töötlemist (nt elektritakistuse mõõtmise või kaalumise teel) ja vajaduse korral seda reguleeritakse (nt puidu täiendava kuivatamisega), et optimeerida immutamisprotsessi ja tagada toote nõutav kvaliteet. Kohaldatav üksnes juhul, kui puit peab olema kindla niiskusesisaldusega.	STS	33
9.	Puidukaitsekemikaalide tarnimine, ladustamine ja käitlemine	a ja b ei kohaldu, kuna kasutatakse vees lahjendatavaid immutuskemikaale; e) Kemikaalide kontsentraatide pumpamine toimub 24h operaatori juuresolekul ja mahutid on varustatud ülevooluanduriga, mis häire korral sulgeb mahutisse pealevoolu; d) Kemikaalide hoiustamiseks muust tootmisest madalamal põrandatasapinnal (täpsem kirjeldus PVT 46 juures) paiknevate hoiumahutite ühendused suletakse kindlalt, kui neid ei kasutata. f) Puiduimmutuskemikaale hoitakse suletud konteinerites/mahutites.		Selleks et vähendada heidet puidukaitsekemikaalide tarnimisel, ladustamisel ja käitlemisel, on kasutada allpool kirjeldatud meetodit a või b ning meetodeid c–f. a) Tagasisuunamine b) Väljatõrjutud õhu kogumine d) Mahutite ühenduste sulgemine e) Meetodid ülevoolu ärahoidmiseks pumpamisel f) Suletud hoiumahutid.	STS	34
10.	Puidu ettevalmistamine	a) puit eraldatakse vahelippide abil; b) osaliselt kasutatakse (toodetega, kus esineb kemikaali kaasakannet) puidupakkide asetamist kalde alla; c) Käitises kasutatakse puidupakkide asetamist autoklaavi kalde all (vt eelmine punkt), et soodustada üleliigse kemikaali puidu vahelt välja valgumist. Antud juhul survemahuti ise ei ole kallutatav. Kuna meede on kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul, siis antud juhul vastab tegevus PVT-le ka meedet c rakendamata. Lotus Timber OÜ tootmiskompleksis viiakse osa protsesse küll üle värskelt valminud hoonetesse ja kaasajastatakse osaliselt, kuid immutusprotsess on esialgu plaanitud töötama endistviisi edasi samal asukohal; d) Puitdetailid paigutatakse vastavalt, vältimaks kemikaalide soovimatut kogunemist; e) puidupakid on kinnitatud liikumise vältimiseks; f) Käitises kohaldatud juhendile vastavalt peab autoklaav olema täielikult täidetud.		Selleks et vähendada puidukaitsekemikaalide kulu ja energiakulu ning puidukaitsekemikaalide heidet, on PVT kasutada allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni, et optimeerida immutusmahuti täitmist puiduga ja hoida ära kemikaalide soovimatut kogunemist. a) Pakkides oleva puidu eraldamine vahelippide abil; b) Puidupakkide kalle traditsioonilistes horisontaalsetes immutusmahutites; c) Kallutatavate surveimmutusmahutite kasutamine (Kohaldatav üksnes uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul) d) Vormitud puitdetailide paigutuse optimeerimine e) Puidupakkide kinnitamine f) Puidu koguse maksimeerimine.	STS	35
11.	Töötlemine säilitusainega	b) Kasutusel on ühekordse, piisava paksusega (kemikaalile vastupidava) seinaga immutusmahuti. Protsessi juures viibib operaator 24h.		Selleks et hoida ära puidukaitsekemikaalide juhuslikku leket ja heidet protsessides, milles ei kasutata ülerõhku, on PVT kasutada ühte allpool kirjeldatud meetoditest. b) Üheseinalised immutusmahutid piisavalt suure ja puidukaitsevahendi suhtes vastupidava kaitsekestaga ning kaitsetõkke ja automaatse lekketuvastusseadmega.	STS	36
12.	Töötlemine säilitusainega	a) Protsessi automaatika ei luba immutusmahutil tööle lülitada, kui mahuti ei ole suletud; b) Protsessi automaatika ei luba immutusmahuti ust avada, kui mahuti on rõhu all või puidukaitselahusega täidetud; c) Immutusmahuti uks on varustatud kiillukuga; d) Immutusmahuti on varustatud kaitseventiiliga ülerõhu vältimiseks; e) ei kohaldu, kuna kasutusel on vees lahjendatavad immutuskemikaalid; f) kemikaaliga vakumeerimise ja immutusmahuti avamise vahele jääb tänu nö viimasele vakumeerimisele piisavalt aega, et kemikaal saaks alla nõrguda ja kondenseeruda; g) Protsessi viimase etapina kasutatav ilma kemikaali kohaloluta vakumeerimine tagab liigse vedeliku eemaldamisele ja puidu pinnakihi kuivamisele.		Selleks et hoida ära või vähendada puidukaitsekemikaalide heidet rõhu all toimuvates protsessides (autoklaavimine), on kasutada kõiki allpool kirjeldatud meetodeid. a) Protsessijuhtimissüsteemid, millega välistatakse immutusmahuti töölelülitumine, kui selle uks ei ole suletud ja hermetiseeritud; b) Protsessijuhtimissüsteemid, millega välistatakse immutusmahuti ukse avanemine, kui mahuti on rõhu all ja/või kui see on täidetud puidukaitselahusega; c) Immutusmahuti ukse kiillukk; d) Kaitseventiilide kasutamine ja hooldus; e) Vaakumpumba väljalasketorust õhku eralduva heitkoguse vähendamine; f) Õhkuheite vähendamine immutusmahuti avamisel; g) Vaakumi kasutamine viimase etapina puidukaitsekemikaalide üleliigse koguse eemaldamiseks töödeldud puidu pinnalt.	STS	38
13.	Töötlemine säilitusainega	Energiakulu optimeerimiseks mõõdab autoklaavi juhtimissüstem materjalikulu ja soovitud immutustaseme saavutamisel katkestab protsessi. Pump ei vahetu.		Selleks et vähendada energiakulu rõhu all toimuvates protsessides (autoklaavimine), on PVT kasutada pumbavahetust võimaldavaid juhtseadmeid.	STS	39
14.	Töötlemisjärgne hoidmine ja vaheladustamine	Käitises on autoklaavide ettepaigutatud nõrgumisala, kuhu kogutakse materjalist nõrguv kemikaal kokku ja suunatakse tagasi protsessi.		Selleks et hoida ära või vähendada pinnase või põhjavee saastumist värskelt töödeldud puidu ajutisel ladustamisel, on PVT tagada pärast töötlemist piisav nõrgumisaeg ja eemaldada töödeldud puit kaitsepiirdega/isoleeritud alalt alles siis, kui seda võib pidada kuivaks.	STS	40
15.	Jäätmekäitlus	a) Immutusoperaator kontrollib, et immutusse minev puit oleks puhas. b) Kõik immutusest üle jäävad kemikaalid kogutakse kokku ja suunatakse tagasi protsessi. c) Valdav osa suures koguses kasutadavaid kemikaale tarnitakse IBC konteinerites; d) Käitises on kasutusel korduvkasutatavad kemikaalimahutid, mis tagastatakse kemikaali tarnijale.		Selleks et vähendada kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete, eelkõige ohtlike jäätmete kogust, on PVT kasutada allpool kirjeldatud meetodeid a ja b ning ühte või mõlemat meetoditest c ja d. a) Prahi eemaldamine enne töötlemist; b) Vahade ja õlide kokku kogumine ja taaskasutamine; c) Töötlemisel kasutatavate kemikaalide tarnimine mahtkaubana; d) Korduvkasutatavate mahutite kasutamine.	STS	41
16.	Jäätmekäitlus	Tootmisterritoorium on kaetud asfaltiga ja tootmisetapid, mis eeldavad kemikaalide käitelmist, pumpamist jne toimuvad hoones sees betoneeritud/asfalteeritud pinnal.		Selleks et vähendada jäätmekäitlusega seotud keskkonnariski, on PVT ladustada jäätmeid sobivates mahutites või läbilaskmatul pinnal ning hoida ohtlikke jäätmeid eraldi selleks määratud ilmastikukindlal ja kaitsepiirdega/isoleeritud alal.	STS	42
17.	Vetteheide	Seiret heitvees ja saastuda võinud äravoolavas pinnavees ei ole seni teostatud. Kreosooti ei kasutata. Käitaja rakendab meetmeid, mis välistavad sademevee saastumise lahustitega, biotsiididega või vaske sisaldavate ainetega.		PVT on teha saasteainete seiret heitvees ja saastuda võinud äravoolavas pinnavees enne iga partii ärajuhtimist vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. Aine/näitaja Standard(id) Biotsiidid (55) EN-standardite olemasolu sõltub biotsiidide koostisest Cu (56) On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586) Lahustid (57) Mõne lahusti kohta on olemas EN-standardid (nt EN ISO 15680) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (58) EN ISO 17993 Benso[a]püreen (58) EN ISO 17993 Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Märkused: (55) Konkreetsete ainete suhtes seire tegemine sõltub protsessides kasutatavate biotsiidide koostisest. (56) Seiret tehakse üksnes juhul, kui protsessides kasutatakse vaseühendeid. (57) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate lahustite koostisest. (58) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse kreosooti.	STS	43
18.	Põhjavee kvaliteet	Käitise tegevus toimub kõvakattega aladel ja seega saasteainete põhjavette sattumine on välistatud.		See PVT seisneb põhjavees esineda võivate saasteainete seires sagedusega vähemalt kord kuue kuu jooksul ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. Seiresagedust võib riskihindamise põhjal või juhul, kui saasteainete tase on tõendatult piisavalt püsiv (nt nelja aasta jooksul), vähendada ühe korrani iga kahe aasta järel. Aine/näitaja (59) Standard(id) Biotsiidid (60) EN-standardite olemasolu sõltub biotsiidide koostisest As On olemas mitu EN-standardit Cu (nt EN ISO 11885, EN ISO 17294-2, EN ISO 15586) Cr Lahustid (61) Mõne lahusti kohta on olemas EN-standardid (nt EN ISO 15680) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud EN ISO 17993 Benso[a]püreen EN ISO 17993 Nafta süsivesinike indeks (HOI) EN ISO 9377-2 Märkused: (60) Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate või varem kasutatud biotsiidide koostisest. (61) Seiret tehakse üksnes käitiste puhul, kus töötlemisel kasutatakse lahustipõhiseid kemikaale. Seiratakse konkreetseid aineid sõltuvalt protsessides kasutatavate lahustite koostisest.	STS	44
19.	Heitgaasis sisalduvad heitkogused	Ei kohaldu, kuna ei toimu puidu ja puittoodete konserveerimist kreosoodi ega lahustipõhiste puidukaitsevahenditega.		See PVT seisneb heitgaasis sisalduvate heitkoguste seires sagedusega vähemalt kord aastas ja kooskõlas EN-standarditega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega on tagatud samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine. Näitaja Protsess Standard(id) Seire seos PVT rakendustega TVOC (62) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega EN 12619 PVT 49, PVT 51 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (62) (63) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodiga EN-standard puudub PVT 51 NOx (64) Puidu ja puittoodete konserveerimine kreosoodi ja lahustipõhiste puidukaitsevahenditega EN 14792 PVT 52 CO (64) EN 15058 Märkused: (62) Võimaluse korral tehakse mõõtmised tavapärastes käitamistingimustes ajal, mil heitkogus on eeldatavalt suurim. (63) See hõlmab järgmisi ühendeid: atsenafteen, atsenaftüleen, antratseen, benso[a]antratseen, benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[g,h,i]perüleen, benso[k]fluoranteen, krüseen, dibenso[a,h]antratseen, fluoranteen, fluoreen, indeno[1,2,3-c,d]püreen, naftaleen, fenantreen ja püreen. (64) Seiret kohaldatakse ainult protsessigaasi termilisel töötlemisel tekkiva heitkoguse suhtes.	STS	45
20.	Heide pinnasesse ja põhjavette	a) Käitises on autoklaavide ala ülejäänud tasapinnast madalamale viidud. See betoneeritud ala mahutab võimaliku lekke korral kogu võimaliku välja voolava kemikaali mahu. b) Kemikaalide käitlemine toimub kas siseruumides betoonpõrandatel või asfalteeritud pindadel. c) Kemikaali mahavoolu vältimiseks on immutuskemikaalide vahemahutid varustatud ülevooluanduritega, mille automaatika ei luba pumpamist jätkata, kui nivoo on saavutatud. Kogu protsess toimub operaatori juuresolekul. Keskkonnaohu seisukohalt on need ainukesed kriitilised seadmed käitises. d) Kemikaali mahavoolu vältimiseks on immutuskemikaalide vahemahutid varustatud ülevooluanduritega, mille automaatika ei luba pumpamist jätkata, kui nivoo on saavutatud. e) Käitises on kasutusele võetud "Seadmete hooldus- ja haldusregister" (AllDevice rakenduses). f) Ristsaastumise ärahoidmiseks kasutatakse immutusprotsessi juures ühte konkreetset tõstukit, mis teisi tootmises ettetulevaid tõstetöid ei tee.		Selleks et hoida ära või vähendada heidet pinnasesse või põhjavette, on PVT kõigi allpool kirjeldatud meetodite kasutamine. a) Käitise ja seadmete kaitsepiirdega ümbritsemine või isoleerimine; b) Läbilaskmatud põrandad; c) Kriitilise tähtsusega seadmete hoiatussüsteemid; d) Kahjulike/ohtlike ainete maa-aluses laos ja torustikus esineda võivate lekete ärahoidmine ning selliste lekete avastamine ja registreerimine; e) Käitise ja seadmete korrapärane kontroll ja hooldus; f) Ristsaastumise ärahoidmise meetodid.	STS	46
21.	Vetteheide ja reoveekäitlus	a) Puidukaitsekemikaalide ladustamise ja käitlemise kohad asuvad kinnises ruumis, kaitstuna vihmaveega kokkupuute eest. Kreosooti ei kasutata. Värskelt töödeldud puidu (mis enam ei tilgu) hoiustamine esimese 24 h vältel oleneb ilmastikust- sademete tõenäosuse korral hoitakse värskelt töödeldud puitu tootmishoones nö puhvertsoonis. Kui sademeid oodata ei ole, siis hoitakse värskelt töödeldud puitu väljas. 24 h möödumisel pakendatakse toodang pakkekilesse. b) Võimaliku saastuse korral kogutakse saastunud pinnavesi kokku ja puhastatakse või antakse üle vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. c) Saastuda võinud äravoolavat pinnavett on võimalik kasutada veepõhiste puidukaitselahuste valmistamiseks, kui need vastavad kavandatud kasutusviisiga seotud kvaliteedinõuetega. Selleks analüüsitakse olukorda juhtumipõhiselt ja otsustatakse, kas seda on võimalik kasutada või tuleb see käidelda punktis f kirjeldatud viisil. d) Operaatori tööülesannete hulka kuulub seadmete ja mahutite pesemiseks kasutatud vee kogumine ja taaskasutamine veepõhiste puidukaitselahuste valmistamisel. e) Kogu ettevõttes tekkiv reovesi läbib puhastit käitise naabruses asuva tootmisettevõtte reoveepuhastis (täpsemalt ptk-s 6.1.3). f) Kui kogutud äravoolavas pinnavees ja/või puhastusvees avastatakse saastus või seda võib eeldada ja kui vee töötlemine ega kasutamine ei ole võimalik, kõrvaldatakse kogutud äravoolav pinnavesi ja/või puhastusvesi ohtlike jäätmetena.		Selleks et hoida ära või sellise võimaluse puudumisel vähendada vetteheidet ja vähendada veekulu, on PVT kasutada kõiki allpool kirjeldatud meetodeid. a) Meetodid vihmavee ja äravoolava pinnavee saastumise ärahoidmiseks; b) Saastuda võinud äravoolava pinnavee kogumine; c) Saastuda võinud äravoolava pinnavee kasutamine; d) Puhastusvee taaskasutamine; e) Reovee puhastamine; f) Ohtlike jäätmete kõrvaldamine.	STS	47
22.	Vetteheide ja reoveekäitlus	Ei kohaldu, kuna ei kasutata kreosooti ega ka lahustipõhiseid värve.		PVT 48-52 ei kohaldu.	STS	48-52
23.	Müra	Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.		Selleks et hoida ära või sellise võimaluse puudumisel vähendada mürateket, on PVT ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamine. Meetod Tooraine ladustamine ja käitlemine a) Müratõkkeseinte paigaldamine ja hoonete mürasummutava mõju kasutamine/optimeerimine b) Mürarohkete toimingute ala osaline või täielik eraldamine c) Madala müratasemega sõidukite/transpordisüsteemide kasutamine d) Müra ohjamise meetmed (nt seadmete tõhusam kontroll ja hooldus, uste ja akende sulgemine) Kuivatusahjus kuivatamine e) Ventilaatorite müra vähendamise meetmed	STS	53

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

Jrk nr	PVT lühend	PVT number	Nimetus, aine või muu näitaja	Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus	PVT heitetaseme (HT) vahemik	HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus	Lubatud HPV	HT ja HPV ühik	Erandi lõpp
1.	STS	PVT 29	TVOC		5-20	Kord aastas	15	mg C/Nm3

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

Jrk nr	Hoidlad ja mahutid					Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms	Meetmed
	Tüüp	Maht m³	Maksimaalne ühel ajal hoitav		Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
	Tüüp	Maht m³	Kogus	Ühik	Asukoht kaardil		Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed	PVT lühend	PVT number
1.	Big bag	1	1.50	tonni	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Dricon Powder
2.	kanister	0.03	0.90	m³	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Tanagard 3755
3.	IBC konteiner	1	22	m³	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Tanalith E 3475
4.	IBC konteiner	1	4	m³	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Tanatone 3950
5.	IBC konteiner	1	1	m³	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	Vacsol Aqua 6114
6.	metallämber	0.025	1	m³	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	DRYWOOD FIRESTAIN
7.	metallämber	0.025	2	m³	X: 6591379, Y: 555310 X: 6591379, Y: 555310	PINOTEX EXTREME LASUR
8.	metallämber	0.025	2	m³	X: 6591379, Y: 555310 X: 6591379, Y: 555310	ULTRA PRO 30
9.	kanister	0.03	0.03	m³	X: 6591318, Y: 555297 X: 6591318, Y: 555297	ENSELE 3450

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Jrk nr	Meede/Tegevus	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamise sagedus
1.	Tootmise seire	Tootmistsüklit ja seadmete korrasolekut kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt. Seiratakse tooraine ja abimaterjalide kulu ning teostatakse toodangu kvaliteedikontrolli.	Pidevalt
2.	Jäätmetekke seire	Toimub tekkivate ja üle antavate jäätmekoguste jälgimine ja liigiti arvestuse pidamine. Jälgitakse, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning selleks ettenähtud kogumismahutisse/konteinerisse.	Pidevalt
3.	Heitetekke seire	Välisõhu seiret teostatakse arvutuslikult. Välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire sagedus ja tingimused on toodud peatükis 7.16 "Saasteainete heitkoguste ja müra seire".	Ei rakendata
4.	Müra- ja vibratsiooni seire	Kuna käitis asub tootmisettevõtete piirkonnas, kus lähim elamu asub 550 m kaugusel käitisest, ei ole oodata piirnorme ületava müra levimist müratundlike objektideni.	Müra kaebuste esinemisel.
5.	Lõhna seire	Ettevõtte tegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid.	Ei rakendata

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Jrk nr	Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess	Võimaliku avarii ohu kirjeldus	Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)	Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus
1.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Avarii- või õnnetusjuhtum	Antud tehnoloogilise protsessi peatamine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile.	Tegutsemine vastavalt plaanile. Riskianalüüs.	Vastavalt vajadusele
2.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Tulekahju, sabotaaž, keskkonnakahjustus	Tegutsemine vastavalt tehases kehtestatud plaanile.	Tuleohutusjuhendi täitmine. Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
3.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Kemikaalide, sh leke, keskkonnakahjustus või reostus, reostuse oht	Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Tegutsemine vastavalt riskianalüüsis toodud korrale. Kemikaaliseaduses kemikaalikäitlusele ja –kontrollile sätestatu jälgimine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
4.	Tehnoloogiliste protsesside läbiviimine vastavalt ettenähtud režiimile	Tööõnnetus (raske, eluohtlik, surmaga lõppenud)	Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade täitmine ja tegutsemine vastavalt koostatud riskianalüüsile.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
5.	Puidu immutamine	Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht.	Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
6.	Puidu värvimine	Kemikaalide sattumine keskkonda, kemikaalide leke, kemikaalireostus, keskkonnakahjustus, selle oht.	Seadmete kasutusjuhiste järgimine. Juhised kemikaalidega töötamiseks, kaitsevahendid. Lekke sulgemine, kemikaalide adsorbeerimine. Seadmete kasutusjuhiste täitmine. Kemikaalide ohutuskaartide järgimine ja riskifaktoritega arvestamine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
7.	Transport ja laadungi käitlemine	Laadungi (kemikaalid) keskkonda sattumine	Laadungikäitlemise eeskirjade täitmine.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
8.	Jäätmete kokkukogumine üleandmiseks jäätmekäitlejale	Kemikaalide maha valgumine ja võimalik sattumine kanalisatsiooni	Kokku kogumine saepuru või absorbentidega, saastunud saepuru ja absorbendi üle andmine jäätmekäitlejale. Kogumiskonteinerite hoidmine kinnistes ruumides, katusealustes. Nõuetele märgistatud hoiumahutid.	Tegutsemine vastavalt plaanile.	Vastavalt vajadusele
9.	Kuivatusseadmed	Freooni leke	Regulaarne hooldus	Avariitagajärgede likvideerimsiega tegeleb kuivatusseadmeid hooldav ettevõte.	Vastavalt vajadusele

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral

Tegevuse lõpetamisel ettevõte korraldab seadmete tühjendamise ning vajadusel demonteerimise ja teisaldamise. Kõik ladustatud toormed ja abimaterjalid müüakse maha, kõrvaldatakse, antakse üle teisele ettevõttele või vastavat käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtte territoorium heakorrastatakse. Elektrivarustus lülitatakse välja, veetorustikud tühjendatakse, mitte töökorras olevad seadmed käideldakse jäätmetena.

Järelhoolduse meetmed

Käitise tegevuse lõpetamisel ei ole ette näha jääksaaste ja jääkreostuse esinemist. Käesoleva taotluse koostamise ajal käitise sulgemiseks plaani ei ole koostatud. Kui selline vajadus tekib, siis kaalutakse vastava projekti tellimist eraldiseisva projektina.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus

Tarbepuurkaev (14461)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood

POH0004635

Puurkaevu katastri number

14461

Puurkaevu L-Est koordinaadid

X: 6591188, Y: 555244

Põhjaveekihi nimi ja kood

O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimi ja kood

O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3)

Vee kasutusala	Perioodi algus	Perioodi lõpp	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	Aastas	Ööpäevas	Sekundis
Veevõtt	2022	2042	3 757	3 757	3 757	3 757	15 028	41

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine

Puurkaevust võetava vee arvestust pidada nõuetekohaselt taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes.

Põhjaveetaseme mõõtmine

Põhjavee taseme hindamiseks mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel märkida ka veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus.

Proovivõtunõuded

Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale korrale. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid.

Analüüsinõuded

Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Veehaarde kood	Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Seire
Veehaarde kood	Proovivõtukoha nimetus	Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est)	Proovi võtmise sagedus	Seiratavad näitajad
POH0004635	Tarbepuurkaev (14461)	X: 6591188, Y: 555244 X: 6591188, Y: 555244	Üks kord kolme aasta jooksul	Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

Jrk nr	Meede	Meetme kirjeldus	Meetme rakendamise tähtaeg
1.	Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed	Tagada veehaarde hooldusalal kehtivate nõuete täitmine. Kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik (valdaja) ja maaomanik. Tagada puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek.	Pidev
2.	Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale	Tagada ühiskanalisastiooni juhitava vee vastavus kehtivatele õigusaktidele. Puhastada käitisest väljuvat värvisegust vett puhastusseadmes ja sademevett liiva ja õlipüüdurites. Tagada puhastite pidev töökorras olek ja hooldus vastavalt hooldusjuhendile.	Pidev
3.	Toimingud avarii korral	Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida alati Keskkonnaametit ja vajadusel Häirekeskust ning kohalikku omavalitsust.	Vastava olukorra tekkimisel
4.	Parima võimaliku tehnika kasutamine	Rakendada parimat võimalikku tehnikat vastavalt loa p T2.	Pidev
5.	Muud asjakohased meetmed	Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.	Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale

Jrk nr	Teabe liik	Teabe detailsem kirjeldus	Teabe esitamise sagedus
1.	Veehaarde seire tulemused	Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktis V3 toodule.	Vastavalt nõutule
2.	Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave	Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele.	Toimub õigusaktidega sätestatudkorras
3.	Veekasutuse aastaaruanne	Veekasutuse aastaaruanne.	Toimub õigusaktidega sätestatudkorras
4.	Võetava vee arvestus	Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktis V3 toodule.	Vastavalt nõutule
5.	Reoveekäitluse teave	Tagada veepuhastite pidev töökorras oleks. Muudatustest puhastite töös või äkkheidete toimumisest teavitada Keskkonnaametit ja ühiskanalisatsiooni omanikku.	Vastavalt nõutule
6.	Kanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete sisaldused ja kogused väljalaskmete kaupa	Kanalisatsiooni juhitavatest ohtlikest ainetest teavitada keskkonnaametit ja kanalisatsiooni omanikku.	Vastava olukorra tekkimisel
7.	Muu vajalik informatsioon	1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat keskkonnakaitseluba, tuleb Keskkonnaametile esitada nõuetekohane taotlus olemasoleva loa muutmiseks või uue loa saamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud andmete/tingimuste muutumisel, tehnoloogilistest muutumisel või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile nõuetekohane taotlus keskkonnaloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. 3. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb keskkonnakaitseloa valdaja vahetamiseks esitada taotlus vastavalt kehtivale korrale.	Vastava olukorra tekkimisel
8.	Muu vajalik informatsioon	Keskkonnaloa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Keskkonnaloas määramata juhtudel juhinduda veeseadusest ja selle alamaktidest. Olulisemad keskkonnaalased kohustused on toodud Keskkonnaameti kodulehel.	Pidev

V18. Ajutise iseloomuga tegevused

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
16102 - Puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus

Põletusseade

Jah

Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth

0.40

Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kütuseliigi aastakulu
Kütuse liik	Kütuseliigi täpsustus	Kogus	Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)		600	tuh. Nm³

Keskmise võimsusega põletusseade

Suure võimsusega põletusseade

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Seakasvatus

Veisekasvatus

Kodulinnukasvatus

E-PRTR registri kohustuslane

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja

Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad

Heiteallikas
Heiteallika keskkonnaregistri kood	Nr plaanil või kaardil	Nimetus	L-EST97 koordinaadid
HEIT0010853	K1	Katlamaja korsten	X: 6591258, Y: 555316 X: 6591258, Y: 555316
HEIT0010854	V1	Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	X: 6591381, Y: 555301 X: 6591381, Y: 555301
HEIT0010855	V2	Immutuse ventilatsioon	X: 6591322, Y: 555300 X: 6591322, Y: 555300
HEIT0010856	V3	Puidukuivati	X: 6591263, Y: 555223 X: 6591263, Y: 555223
HEIT0010857	V5	Y hoone silo ja laadimine autosse	X: 6591378, Y: 555361 X: 6591378, Y: 555361
HEIT0010858	V6	K hoone silo ja laadimine autosse	X: 6591295, Y: 555392 X: 6591295, Y: 555392
HEIT0010859	V7	P hoone silo ja laadimine autosse	X: 6591242, Y: 555331 X: 6591242, Y: 555331
HEIT0010860	V4	P hoone värviliini vent (uus)	X: 6591174, Y: 555358 X: 6591174, Y: 555358
HEIT0010861	V8	Teritusruum	X: 6591369, Y: 555368 X: 6591369, Y: 555368

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

CAS nr	Nimetus	Heitkogus
CAS nr	Nimetus	Perioodi algus	Perioodi lõpp	Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024)	Lubatud aastane heitkogus	Mõõtühik
10102-44-0	Lämmastikdioksiid	2022			0.863	t
124-38-9	Süsinikdioksiid	2022			1 130.153	t
50-00-0	Formaldehüüd (metanaal)	2022			0.228	t
630-08-0	Süsinikmonooksiid	2022			0.605	t
7446-09-5	Vääveldioksiid	2022			0.01	t
NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	2022			48.809	t
PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	2022			0.05	t
PM10	Peened osakesed (PM10)	2022		0.011		t
PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	2022		0.009		t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Heiteallikas	Heiteallika kood	Välisõhku väljutatud saasteaine
		CAS nr	Nimetus	Heite liik	Heitkogus
		CAS nr	Nimetus	Heite liik	Hetkeline kogus	Mõõtühik
P hoone värviliini vent (uus)	HEIT0010860	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.331	g/s
Teritusruum	HEIT0010861	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.004	g/s
Värviliini vent Y hoone (likvideeritav P hoone liini valmimisel)	HEIT0010854	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.34	g/s
Katlamaja korsten	HEIT0010853	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	Tavaheide	0.0171	g/s
		630-08-0	Süsinikmonooksiid	Tavaheide	0.012	g/s
		NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.0008	g/s
		7446-09-5	Vääveldioksiid	Tavaheide	0.0002	g/s
		PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.0002	g/s
		PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.0002	g/s
		PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	Tavaheide	0.0002	g/s
		124-38-9	Süsinikdioksiid	Tavaheide	0.0061	g/s
Immutuse ventilatsioon	HEIT0010855	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	1.142	g/s
Puidukuivati	HEIT0010856	50-00-0	Formaldehüüd (metanaal)	Tavaheide	0.007	g/s
Puidukuivati	HEIT0010856	NMVOC	Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid	Tavaheide	0.239	g/s
Y hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010857	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.021	g/s
Y hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010857	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s
K hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010858	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.021	g/s
K hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010858	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s
P hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010859	PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	Tavaheide	0.021	g/s
P hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010859	PM10	Peened osakesed (PM10)	Tavaheide	0.001	g/s

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

Heiteallikas	Heiteallika kood	Püüdeseade
		Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	Püütav saasteaine
		Nimetus, tüüp	Arv	Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus	CAS nr	Nimetus	Projekteeritud puhastusaste	Puhastusastme ühik	Muu ühik
Y hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010857	Saepuru silode sisseehitatud tsüklonid ja filtrid	1	mõõtmise teel ei kontrollita	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	99	%
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99	%
K hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010858	Saepuru silode sisseehitatud tsüklonid ja filtrid	1	mõõtmise teel ei kontrollita	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	99	%
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99	%
P hoone silo ja laadimine autosse	HEIT0010859	Saepuru silode sisseehitatud tsüklonid ja filtrid	1	mõõtmise teel ei kontrollita	PM10	Peened osakesed (PM10)	99	%
					PM2,5	Eriti peened osakesed (PM2,5)	99	%
					PM-sum	Tahked osakesed, summaarsed	99	%

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Eritingimuse liik	Seireperiood
	Sagedus	Rakendamise tähtaeg	Eritingimuse kirjeldus
	Sagedus	Rakendamise tähtaeg	Eritingimuse kirjeldus
Heiteseire	Ühekordne		heiteallikast Immutuse ventilatsioon (V2) teostada NMVOC kontrollmõõtmine nelja kuu jooksul kompleksloa väljastamisest. Andmed esitada kolme järjestikuse vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise tulemuste keskväärtusena. Mõõtmised peab tegema akrediteeritud labor akrediteeritud meetoditega. Teostatud mõõtmised peavad vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruses toodud pisteliste mõõtmiste nõuetele. Aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast vastavate andmete saamist laborilt. Kui mõõtmistulemused erinevad oluliselt arvutuslikust hindamisest, tuleb ettevõttel taotleda keskkonnakompleksloa muutmist ning korrigeerida heitkoguseid vastavalt mõõtetulemustele.

Loa lisad

Nimetus	Manus
LHK projekt	Lisa 2: LHK projekt.pdf
Lähteolukorra aruanne	Lisa 3: Lotus_lahteolukorra_aruanne__1_ (1).pdf
Eelhinnang	Lisa 4: eelhinnang.pdf

Keskkonnakaitseluba nr KKL-515804

Sisukord

Keskkonnakompleksluba

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

T12. Nõuete jõustumise erisused

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine

V7. Väljalaskme seire nõuded

V8. Veekogu sh suubla seire

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

V10. Süvendamine

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

V14. Vesiviljelus

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale

V18. Ajutise iseloomuga tegevused

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja

A3. Heiteallikad

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused

Loa lisad